KOMISJONI ARUANNE

SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE KOHTA (18. aruanne „Parem õigusloome”, mis hõlmab aastat 2010)

Sissejuhatus

Käesoleva dokument on 18. aruanne subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta ELi õigusloomes. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollile (nr 2) kõnealuste põhimõtete kohaldamise kohta (edaspidi „protokoll”) peab komisjon esitama asjaomase aruande igal aastal Euroopa Ülemkogule, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikide parlamentidele[1].

Aruandes käsitletakse seda, kuidas eri institutsioonid – komisjon, Euroopa Parlament, nõukogu ja Regioonide Komitee – kohaldavad kõnealuseid põhimõtteid, ja tutvustatakse lähemalt mõnda algatust, millega kaasnesid subsidiaarsusega seotud küsimused. Selles uuritakse ka, kuidas on liikmesriikide parlamentides rakendatud subsidiaarsuse kontrolli mehhanismi, mis oli üks Lissaboni lepingus[2] sätestatud uuendus.

subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte

Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5.

Subsidiaarsus on liikmesriigi ja ELi vastutuse eristamise juhtpõhimõte: kes peaks meetmeid võtma? Kui liidul on teatavas valdkonnas tegutsemiseks ainupädevus,[3] siis on selge, et meetmed võtab liit. Kui pädevus on liidu ja liikmesriigi vahel jagatud,[4] eelistatakse kõnealuse põhimõtte alusel selgelt, et meetmeid võtavad liikmesriigid. Liit peaks meetmeid võtma ainult siis, kui liikmesriigid ei suuda seatud eesmärke piisavalt hästi saavutada ja kui liit suudab need meetmete ulatuse või mõju tõttu paremini saavutada.

Proportsionaalsus on juhtpõhimõte, mille alusel määratakse kindlaks, kuidas liit peaks ellu viima oma pädevust, nii ainu- kui ka jagatud pädevust ( milline peaks olema ELi meetmete vorm ja laad? ). Euroopa Liidu lepingus on sätestatud, et liidu meetme sisu ega vorm ei või minna aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Iga otsuse puhul peab eelistama kõige vähem piiravat võimalust.

Põhimõtete kohaldamine institutsioonide poolt

Otsused selle kohta, kas meetme peaks võtma ELi tasandil (subsidiaarsus) ja milline peaks olema meetme ulatus (proportsionaalsus), on aruka reguleerimise jaoks äärmiselt olulised1. Meetme sobiv tasand selgub mõnikord poliitikakujundamise ja institutsioonidevahelise õigusloomeprotsessi käigus.

On ülimalt oluline, et subsidiaarsuse ja proportsionaalsusega seotud argumendid oleksid läbipaistvad , sest see võimaldab eri osalejatel konstruktiivselt kaaluda oma seisukohtade paikapidavust. Seadusandliku akti eelnõu peaks seepärast algatuse päritolust olenemata sisaldama üksikasjalikku „selgitust”, et muud osalejad saaksid hinnata kooskõla kõnealuse põhimõttega. Protokolli kohaselt peaks selgitus sisaldama hinnangut ettepaneku finantsmõju kohta, võtma arvesse finants- ja halduskohustusi ning direktiivi puhul täpsustama tagajärjed liikmesriikide kehtestatavatele normidele ja piirkondlikele eeskirjadele. Järeldusi tuleb põhjendada kvalitatiivsete ja võimaluse korral kvantitatiivsete näitajatega.

Subsidiaarsust ei ole lihtne toimimiskriteeriumide alusel kontrollida . Lissaboni lepinguga muudetud protokollis ei mainita enam selliseid vastavusnäitajaid nagu „vajalikkus” ja „ELi lisandväärtus”. Selle asemel on hakatud kohaldama menetluslikke aspekte, andes kõikidele olulistele osalejatele võimaluse sõna sekka öelda. Komisjon jätkab oma analüüsiraamistikus „vajalikkuse” ja „ELi lisandväärtuse” näitajate kasutamist ning soovitab seda teha ka muudel osalejatel.

Õiglane poliitiline otsustamine õigusaktide ettevalmistamise etapis on oluline selleks, et subsidiaarsuse küsimused oleksid juba algusest peale õigesti lahendatud. Õigusaktide kohaldamise etapis võidakse Euroopa Kohtult taotleda vastuvõetud õigusakti seaduslikkuse kontrolli. Kohus ei ole veel ühtegi meedet subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise pärast tühistanud.

Komisjon

Komisjon, kes on oma algatusõigusest tulenevalt seadusandlike ettepanekute peamine autor, peaks tagama poliitika kujundamise varases etapis õige valiku tegemise küsimustes, kas ja kuidas kavandada Euroopa meetmeid.

Komisjon avaldab kõigi olulisemate algatuste tegevuskavad[5]. Tegevuskavades antakse ülevaade komisjoni kavatsustest ning esitatakse esialgsed selgitused subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta. Neid selgitusi kontrollitakse hiljem sidusrühmadega konsulteerimise ja mõjuhinnangu käigus. Iga seadusandliku ettepaneku subsidiaarsuse selgitus esitatakse seletuskirjas ja sellele viidatakse ettepaneku põhjendustes. Märkimisväärse mõjuga ettepanekutega kaasnevates mõjuhinnangutes esitatakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kõige põhjalikum analüüs. Analüüsi kvaliteeti kontrollib mõjuhindamiskomitee.

2010. aastal esitas mõjuhindamiskomitee subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta märkusi rohkem kui pooltel uuritud juhtudel[6] ja tegi kindlaks kolm peamist parandamist vajavat valdkonda:

- ELi lisandväärtuse kohta on vaja kaalukamaid tõendeid . Näiteks tundis komitee seoses algatusega „Euroopa mõõtme arendamine spordis”[7] muret, et kavandatud rahastamiskava jaoks ei ole piisavalt tõendusmaterjali. Komitee kahtles ka ELi tasandi meetmete lisandväärtuses mägipiirkonna toodete märgise idee puhul (mida põllumajandustoodete kvaliteedipake [8] esialgu sisaldas). Mõlemal juhul otsustasid asjaomased talitused teha enne ELi meetme ettepaneku esitamist põhjalikuma analüüsi;

- ELi sekkumise ulatust laiendavate algatuste puhul on vaja subsidiaarsust põhjalikult analüüsida. ELi sekkumise ulatust laiendasid mitu pärast finantskriisi vastuvõetud algatust: hoiuste tagamise skeemide direktiivi muudatused,[9] investeeringute tagamise skeemide direktiivi muudatused,[10] lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute algatus[11] ning valge raamat kindlustuse tagamise skeemide kohta[12];

- komitee seadis liikmesriikide erineva olukorra tõttu mitmel korral kahtluse alla ühtlustamise eelistatud taseme . Ta tegi seda seoses tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuseid käsitleva määruse muudatuste[13] ning registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi käsitleva määruse ettepanekuga[14].

Liikmesriikide parlamendid

Lissaboni lepingus sätestatud subsidiaarsuse kontrolli mehhanism suurendab liikmesriikide parlamentide rolli, mis võimaldab neil avaldada arvamust selle kohta, kas õigusakti ettepaneku eelnõu on subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas. Aluslepinguga on põhjendatud arvamuste (milles järeldatakse, et ettepanekuga rikutakse subsidiaarsuse põhimõtet) arvust sõltuvalt ette nähtud kaks mehhanismi – nn kollane kaart ja oranž kaart[15]. Mõlemad mehhanismid hõlmavad õigusakti eelnõu läbivaatamist, mille tulemuseks võib olla ettepaneku muutmine või tühistamine.

Komisjon on alates 2006. aastast edastanud poliitilise dialoogi raames[16] kõik uued ettepanekud liikmesriikide parlamentidele ja vastanud nende arvamustele[17]. Alates 1. detsembrist 2009 on seda raamistikku kasutatud paralleelselt subsidiaarsuse kontrolli mehhanismi jaoks. Komisjon oli 2010. aasta lõpuks välja saatnud 82 protokolli kohaldamisalasse kuuluvat õigusakti ettepaneku eelnõu ja saanud 211 arvamust. Kuigi enamik arvamusi keskendus ettepaneku sisule, avaldati kokku 34 arvamuses kahtlusi subsidiaarsuse küsimuses. Viie õigusakti ettepaneku kohta sai komisjon rohkem kui ühe põhjendatud arvamuse,[18] kuid kõigil neil juhtudel oldi kaugel kollase kaardi künnise saavutamisest.

Mõnes liikmesriigi parlamendi arvamuses on juhitud tähelepanu ka sellele, et mitmes komisjoni ettepanekus puudub selgitus subsidiaarsuse kohta või on see ebapiisav. Eelkõige tundus olevat tegemist olemasolevate õigusaktide väiksemate muudatuste ettepanekutega. Komisjon võtab meetmeid, et kõigi õigusakti ettepanekute seletuskirjades oleks nõuetekohane selgitus subsidiaarsuse kohta, näiteks viide varasemale subsidiaarsuse analüüsile ja selle kinnitamine.

Euroopa Parlament ja nõukogu

Seadusandjad – Euroopa Parlament ja nõukogu – tegutsevad õigusaktide ettevalmistamise lõppetapis. Nad peavad kontrollima ettepaneku kooskõla subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega ning esitama asjakohase selgituse, kui muudatused, mida nad teevad, mõjutavad liidu meetme ulatust[19].

Nõukogus tagab põhimõtete järgimise liikmesriikide alaliste esindajate komitee (Coreper)[20]. Euroopa Parlamendis kontrollib kooskõla konkreetse õigusloometoimiku eest vastutav komisjon koos õiguskomisjoniga.

Nii nõukogu kui ka Euroopa Parlament on kehtestanud menetlused subsidiaarsuse kontrolli mehhanismi rakendamiseks. Parlamendi kodukorda muudeti, et tagada liikmesriikide parlamentide põhjendatud arvamuste arvessevõtmine parlamendi aruteludes[21]. Nõukogu on taganud, et liikmesriikide rühmalt pärit algatuste üle konsulteeritakse liikmesriikide parlamentidega[22].

Regioonide Komitee

Regioonide Komitee avaldab arvamust siis, kui temaga konsulteeritakse, või teeb seda omal algatusel. Lissabon leping annab komiteele õiguse vaidlustada tagantjärele sellise õigusakti kehtivus, mis võib rikkuda subsidiaarsuse põhimõtet, kuid üksnes valdkondades, milles tuleb temaga konsulteerida. Komitee kohandas alates 2010. aastast oma kodukorda[23] nii, et kõikides tema arvamustes tuleb sõnaselgelt viidata subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele.

Regioonide Komitee subsidiaarsuse järelevalve võrgustikku kuulus 2010. aasta lõpus 113 piirkondlikku partnerit. Võrgustik korraldas 2010. aastal viis sihtkonsultatsiooni. Samuti asus ta koostama esimest tegevuskava, et teha kindlaks hea tava subsidiaarsuse põhimõtte kohaldamisel Euroopa piirkondades ja linnades. Lisaks sellele kavatseb komitee subsidiaarsuse järelevalve võrgustiku funktsionaalsust edasi arendada, et toetada piirkondlike parlamentide osalemist subsidiaarsuse kontrolli mehhanismis.

Regioonide Komitee on avaldanud oma esimese iga-aastase subsidiaarsuse aruande[24].

Euroopa Kohus

Euroopa Liidu Kohus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 kohaselt pädev kontrollima seadusandlike aktide seaduslikkust seoses subsidiaarsuse põhimõtte järgmisega. Protokollis on täpsemalt sätestatud, et Euroopa Kohtule võivad hagi esitada Regioonide Komitee ja liikmesriigid nii enda kui ka oma parlamentide nimel.

Peale 2009. aasta aruandes juba nimetatud rändlusteenuse määrust käsitleva kohtuotsuse[25] kohtupraktika puudub.

OLULISEMAD JUHTUMID, MILLE PUHUL TÕSTATATI SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED

Käesolevas jaos antakse ülevaate komisjoni ettepanekutest, mis tekitasid seadusandjate ja sidusrühmade hulgas subsidiaarsuse ja proportsionaalsusega seoses kõige elavama arutelu.

Eelmistes aruannetes mainitud juhtumite järelmeetmed

Mõne varasemates aruannetes mainitud juhtumi, näiteks lennundusjulgestustasude, [26] mullakaitse, [27] väljaspool tööhõive valdkonda võrdse kohtlemise [28] ja tarbija õiguste [29] direktiivide puhul ei ole käimasolevas seadusandlikus menetluses märkimisväärset arengut toimunud.

Seoses 2009. aasta aruandes mainitud patsiendiõigustega piiriüleses tervishoius [30] saavutati 2011. aasta alguses pärast pikki läbirääkimisi teisel lugemisel kokkulepe. Kogu menetluse kestel oli peamine probleem selles, kuidas tasakaalustada ühelt poolt liikmesriikide pädevus korralda ja rahastada tervishoidu ning teiselt poolt Euroopa Kohtu tunnustatud patsiendiõiguste kodifitseerimine.

Seadusandjad ei ole ikka veel jõudnud üksmeelele 2008. aasta aruandes mainitud rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiivi [31] suhtes. Komisjon tegi 2008. aastal pärast Euroopa sotsiaalpartneritega konsulteerimist ettepaneku pikendada rasedus- ja sünnituspuhkuse õigust 14 nädalalt 18 nädalale (põhimõtteliselt koos täispalgaga). 2010. aasta oktoobris vastuvõetud parlamendi resolutsioonis soovitati kaugeleulatuvamat lähenemisviisi: pikendada tasustatud rasedus- ja sünnituspuhkuse õiguse miinimumi 20 nädalani ja lisada kahenädalase isapuhkuse õigus. Enamik liikmesriike hääletas subsidiaarsuse põhimõttest lähtuvalt sillaklausli poolt, mis annab liikmesriikide valitsustele õiguse kohandada seda poliitikat oma sotsiaalsüsteemiga. Liikmesriikide delegatsioonid nõukogus toetasid siiski paindlikumat lähenemisviisi. Nad leidsid ka, et kõnealused meetmed on majanduslikult raskel ajal kulukad. Eesistujariik Belgia on kirja teel palunud sotsiaalpartneritel esitada oma arvamus.

Muud juhtumid, mille puhul vaieldi subsidiaarsuse üle

Hooajatöötajad

Komisjon esitas seadusliku rände pakke raames hooajatöötajate direktiivi ettepaneku [32] . Selle ettepaneku kohta on liikmesriikide parlamendid esitanud senini kõige rohkem põhjendatud arvamusi[33] – subsidiaarsusega seotud kahtlusi avaldas kokku üheksa esinduskogu[34]. Nad leidsid, et see teema on juba piisavalt reguleeritud liikmesriikide tasandil ja et EL ei suuda liikmesriikide eripärasid piisavalt arvesse võtta. Lisaks sellele ei pruugi ettepanek saavutada rändevoogude juhtimise eesmärki, sest kontroll riiki lubatavate kolmandate riikide kodanike hulga üle jääb liikmesriikidele. Samal ajal esitas üheksa esinduskogu[35] positiivse arvamuse, märkides, et ettepanek aitab tagada ühtse kaitse, ühised riiki lubamise kriteeriumid ja riigis elamise tingimused kogu ELis. Nad olid rahul, et liikmesriikidele antakse õigus kehtestada riiki lubamise kvoodid.

Osa esinduskogusid, nii subsidiaarsuses kahtlejad kui ka muud, pidasid ettepanekut proportsionaalsuse põhimõtet rikkuvaks, sest see võib mõjutada liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteeme. Kaks esinduskogu[36] olid sel põhjusel ametlikult ettepaneku vastu.

Komisjon rõhutas oma vastustes[37] ELi ühise raamistiku loomise vajadust, et vältida rändevoogude moonutusi ja ebaseaduslikku sisenemist, kaitsta kolmandate riikide hooajatöötajaid ja vältida sotsiaalset dumpingut. Ta toonitas ka, et ettepanek sisaldab sätteid, mis peaksid võimaldama liikmesriikidel seda kohandada oma tööturu eripäradega.

Regioonide Komitee arvestas oma arvamuses liikmesriikide seisukohti ja väiteid. Komitee järeldas siiski, et ettepanek on subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas, sest sellega takistatakse liikmesriike „võitlemast” hooajatöötajatele kõige nõrgema kaitse pakkumise eest. Seadusandjad on ettepaneku uurimisega alles alguses.

Hoiuste tagamise skeemid

Komisjon esitas 2010. aasta juulis finantskriisi käigus paljastunud puuduste tõttu ettepaneku tugevdada ELi hoiuste tagamise skeemide raamistikku[38].

Liikmesriikide parlamendid esitasid ettepaneku kohta 11 arvamust. Neist viies[39] tunti subsidiaarsuse pärast sõnaselgelt muret; peamiselt muretseti selle pärast, et direktiivis ei võeta piisavalt arvesse liikmesriikide süsteemide omadusi või et see vähendab olemasolevat kaitsetaset. Teine vaidlusküsimus oli kavandatud skeemidevaheline vastastikune laenurahastu, mille kohta arvati, et see võib suurendada moraalset ohtu ja pärssida piisava riikliku kaitse kehtestamist. Samal ajal märkis kuus esinduskogu,[40] et ettepanek on subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas, sest see aitab kõrvaldada siseriiklike eeskirjade killustatust.

Komisjon märkis oma vastustes, et ühtlustamine aitaks edendada finantsturgude integratsiooni. Skeemid, millega ei tagata hoiuseid, vaid kaitstakse panku vastastikku pankroti eest (vastastikused garantiiskeemid), saaksid oma ülesandeid edasi täita. Komisjon selgitas, et vastastikust laenurahastut kasutataks alles viimase võimalusena, kaitseklauslid väldiksid moraalset ohtu ja lõppkokkuvõttes peaks see vähendama maksumaksja raha kasutamise vajadust.

Ettepanek on praegu arutlusel Euroopa Parlamendis ja nõukogus.

Toiduabi jaotamine enim puudust kannatavatele isikutele

Komisjon esitas 2008. aastal ettepaneku vaadata läbi 1987. aastast kehtinud puudust kannatavate isikute toiduabi programm[41]. Euroopa Parlament toetas ettepanekut ja tegi mitu peamiselt tehnilist muudatust. Nõukogus arutelud ei edenenud, kuna liikmesriikide blokeeriv vähemus väitis, et see kava ei ole seotud ühise põllumajanduspoliitikaga, sest toiduabi kuulub liikmesriikide pädevuses oleva sotsiaalhoolekandepoliitika alla.

2010. aastal võttis komisjon vastu muudetud ettepaneku,[42] et kohandada 2008. aasta ettepaneku rakendusmehhanisme Lissaboni lepingu sätetega. Mitu liikmesriigi parlamenti märkis, et ettepanek ei ole subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas. Samuti väitsid nad sarnaselt nõukogu aruteludes esitatud seisukohtadele, et eesmärgid olid nihkunud põllumajanduspoliitika alt sotsiaalpoliitika alla. Osa liikmesriikide parlamente märkis ka, et 2010. aasta ettepanekus puudus selgitus subsidiaarsuse kohta.

Komisjon selgitas oma vastustes, et ettepanekul on kaks eesmärki. Kuigi sellega püütakse kahtlemata saavutada aluslepingu eesmärki tagada toiduga kindlustatus, on selle esmaseks rolliks käsutada põllumajandustoodete riiklikke sekkumisvarusid. Komisjon juhtis tähelepanu sellele, et subsidiaarsuse põhjalik analüüs esitati 2008. aasta ettepaneku mõjuhinnangus.

Nii Regioonide Komitee kui ka Majandus- ja Sotsiaalkomitee leidsid, et ettepanek on vastuvõetav. Seadusandjatel on praegu käsil selle arutamine.

EAFRDst antavate maaelu arengu toetuste määrus ja otsetoetuskavade ühiseeskirjade kehtestamine põllumajandustootjate jaoks

Nende ettepanekute eesmärk oli viia komisjonile määrustega (EÜ) nr 1698/2005 ja (EÜ) nr 73/2009 antud volitused vastavusse Lissaboni lepingu sätetega[43]. Lisaks sellele kehtestas komisjon teatavad lihtsustused.

Mitme liikmesriigi parlamendi arvates ei käsitletud seletuskirjades subsidiaarsust piisavalt. Mõni esinduskogu leidis ka, et uued sätted delegeeritud volituste ja rakendamisvolituste kohta suurendavad tegelikult komisjoni volitusi. Komisjon selgitas oma vastustes Lissaboni sätteid delegeeritud aktide ja rakendusaktide kohta ning märkis, et kõnealused ettepanekud hõlmavad üksnes tehnilisi kohandusi ja lihtsustusi. Seepärast ei tehtud subsidiaarsuse uut ammendavat analüüsi.

Komisjon on 2011. aastaks kavandanud mitu sarnast vastavusseviimise akti. Liikmesriikide parlamentide murede hajutamiseks annab komisjon endast parima, et parandada nende ettepanekute puhul subsidiaarsuse kohta antavaid selgitusi.

Geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) kasvatamine

Komisjon võttis selle teatisest, soovitusest ja määruse ettepanekust [44] koosneva pakke vastu 2010. aasta juulis. Pake on vastus liikmesriikide korduvatele palvetele võimaldada teha lubatud GMOde kasvatamisega seotud otsuseid liikmesriigi tasandil ja säilitada samal ajal tervise- ja keskkonnariskide hindamisel põhinev ELi lubade süsteem. Kuigi osa liikmesriikide delegatsioone nõukogus toetavad seda paket, on teised, kes eelistavad – sageli teema tundlikkusega tihedalt seotud põhjustel – täielikult tsentraliseeritud Euroopa lähenemisviisi, seda kritiseerinud.

Ühtne Euroopa raudteepiirkond

2010. aasta septembris esitas komisjon direktiivi ettepaneku, [45] millega luuakse raudteesektorit elavdav ühtne Euroopa raudteepiirkond. Luksemburgi Chambre des Députés esitas põhjendatud arvamuse, märkides, et kuigi ELi meede on üldiselt asjakohane, on mitu sätet subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega vastuolus.

Nõukogu pidas 2010. aasta detsembris ettepaneku üle esimese poliitilise mõttevahetuse, mille käigus pöörati tähelepanu mitmele subsidiaarsusega seotud probleemile. Üks liikmesriik kutsus üles olema riikliku raudteeinfrastruktuuri mitmeaastaste strateegiate koostamise ja avaldamise ettepaneku suhtes ettevaatlik, sest pikaajaline infrastruktuuride kavandamine kuuluvat liikmesriikide pädevusse. Seoses raudtee kasutustasude ajutise vähendamisega Euroopa rongijuhtimissüsteemiga varustatud rongide puhul rõhutas mitu delegatsiooni, et nad soovivad säilitada õiguse kehtestada uusi tasusid või tõsta olemasolevaid, et hüvitada sellisest vähendamisest tulenevat tulude kaotust.

Ettepanek ootab Euroopa Parlamendis esimest lugemist. Regioonide Komitee ei ole veel subsidiaarsuse kohta arvamust avaldanud, kuid on märkinud, et küsimus on kohalike ja piirkondlike ametiasutuste jaoks esmatähtis[46].

Bussireisijate õigused

Komisjon tegi 2008. aastal ettepaneku kohaldada määrust, mille eesmärk on tagada teenuse kvaliteet ja reisijate õigused,[47] kõigi bussiteenuste, sealhulgas lühimaa, linnaliinide ja linnalähisliinide teenuste suhtes. Euroopa Parlament oli samal seisukohal. Enamik liikmesriike nõukogus nõudis siiski subsidiaarsusega seotud põhjustel, et lühimaa, linnaliinide ja linnalähisliinide teenused jäetaks määruse kohaldamisalast välja. Lõplikus kokkuleppes, mis sõlmiti 2010. aasta novembris lepituskomitees, nõustus Euroopa Parlament lõpuks sellega, et määrust kohaldatakse üldiselt üksnes sellistele teenustele, mille puhul läbitakse üle 250-kilomeetrine vahemaa. Vastutasuks nõustus nõukogu teatavate sätete kohaldamisega kõikidele teenustele.

Gaasivarustuse kindluse tagamise meetmed

Vastuseks Venemaa-Ukraina gaasikriisile 2009. aasta jaanuaris esitas komisjon ettepaneku vaadata läbi olemasolevad gaasivarustuse kindlust käsitlevad õigusnormid,[48] et parandada ennetusmeetmeid ja konkreetsetele häiretele reageerimist. Nõukogu toetas üldiselt seda ettepanekut, kuigi mitu delegatsiooni palus lisaselgitusi turul osalejate, liikmesriikide ja komisjoni rolli ning vastutuse kohta. Nõukogu nõudis ka, et liikmesriikidele peab jääma õigus otsustada, milliseid esmatähtsaid kliente gaasinappuse ajal esimesena teenindada. Neid tähelepanekuid võeti lõpptulemusena arvesse Euroopa Parlamendis 2010. aasta oktoobris esimesel lugemisel saavutatud kokkuleppes.

Kokkuvõte

Subsidiaarsus ja proportsionaalsus on ELi institutsioonide poliitikakujundamise protsessi põhielemendid. Lissaboni lepinguga kehtestatud liikmesriikide parlamentide subsidiaarsuse kontrolli mehhanism on muutnud protsessi läbipaistvamaks ja arutelusid veelgi rikastanud.

Asjaolu, et liikmesriikide parlamendid ei ole enamiku komisjoni ettepanekute puhul esitanud subsidiaarsusega seotud kahtlusi ja seadusandjad on need ettepanekud vastu võtnud suuremate subsidiaarsusalaste aruteludeta, näitab, et poliitikakujundamise protsessi varases etapis on subsidiaarsuse kontroll üldiselt tõhus. Mõnel juhul on Euroopa Parlament ja nõukogu siiski pidanud ulatuslikku mõttevahetust subsidiaarsuse tõlgendamise üle. Põhjalikud poliitilised arutelud on aidanud ELi ja liikmesriikide vastutust nõuetekohaselt tasakaalustada.

LISA

Komisjoni algatused, mille kohta liikmesriikide parlamendid esitasid subsidiaarsuse põhimõtte järgimisega seoses põhjendatud arvamusi

Pealkiri | Põhjendatud[49] arvamusi esitanud liikmesriikide esinduskogud |

1. | Hooajatöötajate direktiiv, KOM(2010) 379 | Austria Nationalrat ja Bundesrat Tšehhi Senát ja Poslanecká sněmovna Madalmaade Eerste Kamer ja Tweede Kamer Poola Senat Ühendkuningriigi House of Commons ja House of Lords |

2. | Hoiuste tagamise skeemide direktiiv, KOM(2010) 368 | Saksamaa Bundesrat ja Bundestag Rootsi Riksdag Taani Folketinget Ühendkuningriigi House of Commons |

3. | Direktiiv toiduabi jaotamise kohta liidus enim puudust kannatavatele isikutele, KOM(2010) 486 | Ühendkuningriigi House of Lords Prantsusmaa Sénat Taani Folketinget Rootsi Riksdag Madalmaade Eerste Kamer ja Tweede Kamer |

4. | EAFRDst antavate maaelu arengu toetuste määrus, KOM(2010) 537 | Poola Sejm ja Senat Leedu Seimas Luksemburgi Chambre des Députés |

5. | Põllumajandustootjate otsetoetuskavad, KOM(2010) 539 | Poola Sejm ja Senat Leedu Seimas Luksemburgi Chambre des Députés |

6. | Investeeringute tagamise skeem, KOM(2010) 371 | Rootsi Riksdag Ühendkuningriigi House of Commons |

7. | Euroopa kultuuripärandi märgis, KOM(2010) 76 | Prantsusmaa Sénat |

8. | Frontexi määrus, KOM(2010) 61 | Poola Senat |

9. | Suuline ja kirjalik tõlge kriminaalmenetluses, KOM(2010) 82 | Austria Bundesrat |

10. | Kalandustoodete importimine Gröönimaalt ELi, KOM(2010) 176 | Itaalia Senato della Repubblica |

11. | Raadiospektripoliitika programm, KOM(2010) 471 | Prantsusmaa Sénat |

12. | Ühtne Euroopa raudteepiirkond, KOM(2010) 475 | Luksemburgi Chambre des Députés |

[1] Aruka reguleerimise laiemaid küsimusi on käsitletud komisjoni teatises aruka reguleerimise kohta (KOM(2010) 543).

[2] Lissaboni leping jõustus 1. detsembril 2009.

[3] Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 kohaselt on need valdkonnad tolliliit, siseturu toimimiseks vajalikud konkurentsieeskirjad, euroala rahapoliitika, mereressursside kaitse ja ühine kaubanduspoliitika.

[4] Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 4 kohaselt on need valdkonnad siseturg, sotsiaalpoliitika, ühtekuuluvus, põllumajandus ja kalandus, keskkond, tarbijakaitse, transport, üleeuroopalised võrgud, energeetika, vabadus, turvalisus ja õigus ning teatavad rahvatervise küsimused.

[5] Tegevuskavad on kättesaadavad komisjoni mõjuhinnangute veebisaidil: http://ec.europa.eu/governance/impact/index_en.htm.

[6] http://ec.europa.eu/governance/impact/key_docs/docs/sec_2011_126_en.pdf.

[7] KOM(2011) 12, siin ja edaspidi on mõjuhinnangud ja mõjuhindamiskomitee arvamused kättesaadavad komisjoni mõjuhinnangute veebisaidil: http://ec.europa.eu/governance/impact/ia_carried_out/cia_2011_en.htm.

[8] KOM(2010) 733.

[9] KOM(2010) 368.

[10] KOM(2010) 371.

[11] KOM(2010) 482.

[12] KOM(2010) 370.

[13] KOM(2010) 748 (uuesti sõnastatud).

[14] KOM(2011) 127.

[15] Vt ka protokolli artikkel 7.

[16] KOM(2006) 211. Vt ka komisjoni 2010. aasta aruanne suhete kohta liikmesriikide parlamentidega.

[17] Vt ka http://ec.europa.eu/dgs/secretariat_general/relations/relations_other/npo/index_en.htm.

[18] Vt ka lisa, täiendav teave on kättesaadav IPEXi veebisaidil (parlamentidevahelise teabevahetuse veebisait): http://www.ipex.eu/ipex/.

[19] Vt institutsioonidevaheline kokkulepe subsidiaarsuse kohta (EÜT C 329, 6.12.1993, lk 132).

[20] Nõukogu otsus 2009/937/EL, ELT L 325, 11.12.2009, lk 35.

[21] Euroopa Parlamendi kodukord: http://www.europarl.europa.eu/sides/getLastRules.do?language=EN&reference=TOC.

[22] 2010. aastal: direktiiv õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses (2010/0801 (COD)), direktiiv Euroopa lähenemiskeelu kohta (2010/0802 (COD)) ja direktiiv Euroopa uurimismääruse kohta (2010/0817 (COD)).

[23] ELT L 6, 9.1.2010, lk 14.

[24] http://portal.cor.europa.eu/subsidiarity/news/Pages/CoRSubsidiarityAnnualReport2010.aspx.

[25] Kohtuasi C-58/08: Vodafone Ltd, Telefónica O2 Europe plc, T-Mobile International AG, Orange Personal Communications Services Ltd vs. Secretary of State for Business, Enterprise and Regulatory Reform , mis käsitleb määrust (EÜ) nr 717/2007.

[26] KOM(2009) 217. Siin ja edaspidi on institutsioonidevahelise dialoogi üksikasjad kättesaadavad PreLex andmebaasi kaudu: http://ec.europa.eu/prelex/apcnet.cfm.

[27] KOM(2006) 232.

[28] KOM(2008) 426.

[29] KOM(2008) 614.

[30] KOM(2008) 414.

[31] KOM(2008) 637.

[32] KOM( 2010 ) 379.

[33] Siin ja edaspidi on täpsem teave liikmesriikide parlamentide arvamuste kohta kättesaadav IPEX andmebaasis:

http://www.ipex.eu/ipex/cms/home/Documents/dossier_COD20100210/lang/en.

[34] Vt lisa.

[35] Läti Saeima , Leedu Seimas , Saksamaa Bundesrat , Itaalia Senato ja Camera dei Deputati , Soome Eduskunta , Portugali Assembleia ning Hispaania Congreso de los Diputados ja Senado.

[36] Läti Saeima ja Leedu Seimas.

[37] Siin ja edaspidi on täpsem teave komisjoni vastuste kohta liikmesriikide parlamentidele kättesaadav veebisaidil:

http://ec.europa.eu/dgs/secretariat_general/relations/relations_other/npo/index_en.htm.

[38][pic] KOM(2010) 368 (uuesti sõnastatud).

[39] Vt lisa.

[40] Portugali Assembleia , Itaalia Camera dei Deputati ja Senato , Austria Nationalrat ja Bundesrat ning Tšehhi Senát.

[41] KOM(2008) 563.

[42] KOM(2010) 486.

[43] KOM(2010) 537 ja KOM(2010) 539.

[44] KOM(2010) 380 ja KOM(2010) 375.

[45] KOM(2010) 475 (uuesti sõnastatud).

[46] Arvamus COR/2010/297.

[47] KOM(2008) 817.

[48] KOM(2009) 363.

[49] Sealhulgas neli arvamust, mis esitati pärast kaheksanädalase tähtaja möödumist, või mida asjaomane koda ei võtnud vastu sise-eeskirjade kohaselt.