52011DC0254

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Daphne III programmi (2007–2013) vahehindamise aruanne KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Daphne III programmi (2007–2013) vahehindamise aruanne /* KOM/2011/0254 lõplik */


SISUKORD

1. SISSEJUHATUS 2

2. PROGRAMMI RAKENDAMINE 3

2.1. Daphne programmi ülevaade 3

2.2. Daphne programmi rakendamine 4

3. VAHEHINDAMISE PEAMISED JÄRELDUSED 4

3.1. Asjakohasus 4

3.2. Mõjusus 6

3.3. Tõhusus 7

3.4. Jätkusuutlikkus 8

4. SOOVITUSED JA JÄRELDUSED 9

4.1. Parem keskendumine ELi poliitilistele prioriteetidele 9

4.2. Projektide tulemuste parem levitamine ja jätkusuutlikkus 9

4.3. Tasakaalustatum osalemine Daphne programmis 10

4.4. Daphne programmi tõhusam haldamine 10

4.5. Järeldused 10

1. SISSEJUHATUS

Daphne III programmi praeguse vahehindamise eesmärk on anda ülevaade programmiga senini saavutatud tulemustest ning programmi rakendamise kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest aspektidest. Kohustus esitada käesolev hindamine Euroopa Parlamendile ja nõukogule on sätestatud Daphne programmi õigusliku aluse artiklis 15[1].

Komisjon hindas programmi sõltumatu välishindaja abil[2]. Hindamisel keskenduti programmiga senini saavutatud tulemustele ning Daphne III rakendamise kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele aspektidele[3].

Komisjon analüüsis põhjalikult Daphne III programmi tugevaid ja nõrku külgi seoses järgmiste küsimustega:

1) kuidas parandada programmi rakendamist selle järelejäänud aja jooksul ja

2) kuidas parandada programmi ülesehitust, võttes arvesse jätkuprogrammi.

Täpsemalt hõlmas programmi hindamine järgmisi teemasid:

1) programmi eesmärkide ja lähenemisviisi asjakohasus, sealhulgas see, kas eesmärgid vastavad sihtrühmade vajadustele ja probleemidele, kas prioriteetide seadmisel võetakse arvesse poliitilisi arenguid ning kas programm annab ELi lisandväärtust ja tagab koosmõju muude programmidega;

2) programmi mõjusus, st programmi edukus oma eesmärkide saavutamisel ja riikidevaheliste partnerluste loomisel, ning edu mõjutavad tegurid;

3) programmi tõhusus, st mil määral on komisjon ja rahastatud organisatsioonid kasutanud ressursse – rahalisi, inim- ja tehnilisi ressursse – hästi ära programmi ja meetmete rakendamiseks ning tulemuste saavutamiseks.

Käesolevas aruandes esitatakse hindamise peamised tähelepanekud ja järeldused ning soovitused Daphne III programmi edasise rakendamise ajaks.

2. PROGRAMMI RAKENDAMINE

2.1. Daphne programmi ülevaade

Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestasid Daphne III programmi 2007–2013 „laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning ohvrite ja riskirühmade kaitsmiseks” 2007. aastal jätkuna Daphne algatusele ning selle jätkuprogrammidele Daphne I ja Daphne II.

Esimene Daphne algatus loodi juba 1997. aastal osana ELi laiaulatuslikust reageerimisest lastega kauplemise ja laste seksuaalse kuritarvitamise juhtudele, mis olid vapustanud Euroopat ning ärritanud avalikku ja poliitilist arvamust.

Tunnistades seost naiste ning laste ja noorte vastu suunatud vägivalla vahel, püüti Daphne algatusega edendada võitlust nii laste-, noorte- kui ka naistevastase vägivallaga. See lähenemisviis kajastus ka järgmistes Daphne programmides.

Daphne III üldine eesmärk on aidata kaitsta lapsi, noori ja naisi nende vastu suunatud igat liiki vägivalla eest ning saavutada tervisekaitse kõrge tase, heaolu ja sotsiaalne ühtekuuluvus.

Need üldised eesmärgid aitavad välja töötada ELi tegevuspõhimõtted, eriti seoses rahvatervise, inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkusega, ning meetmed, mille eesmärk on kaitsta laste õigusi ja võidelda inimkaubanduse ning seksuaalse kuritarvitamisega.

Daphne III konkreetne eesmärk on aidata ennetada igasugust, nii avalikku kui eraelulist laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalda, sealhulgas seksuaalset ekspluateerimist ja inimkaubandust, ning võidelda selle vastu, võttes ennetavaid meetmeid ning toetades ja kaitstes ohvreid ja riskirühmi.

Vajalikke rahalisi vahendeid pakkudes toetatakse Daphne III kaudu järgmisi meetmeid:

1) ELile huvi pakkuvad riikidevahelised eriprojektid, mis hõlmavad vähemalt kahte liikmesriiki (meetmetoetused);

2) Euroopa Liidu üldistes huvides tegutsevate valitsusväliste ja muude organisatsioonide tegevuse toetamine (tegevustoetused);

3) komisjoni erimeetmed, näiteks uuringud ja teadustegevus, arvamusküsitlused ja -uuringud, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised (komisjoni algatused).

Daphne III alusel rahastatavad meetmed on muuhulgas kõnealuses valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide toetamine ja julgustamine, konkreetsetele sihtrühmadele suunatud teadlikkust tõstvate meetmete väljatöötamine ja elluviimine, Daphne I ja Daphne II programmide raames saadud tulemuste levitamine ning kergemini vägivalla ohvriks langevate inimeste positiivsele kohtlemisele kaasa aitavate meetmete kindlaksmääramine ja edendamine.

Samuti aidatakse programmi kaudu sisse seada ja toetada mitut valdkonda hõlmavaid võrgustikke, laiendada faktidel põhineva teavet ja teadmistebaasi, koostada harivaid materjale ning lõpuks õppida tundma vägivallaga seotud nähtusi ja nende mõju.

Daphne III programmis võivad osaleda ELi liikmesriikide ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliste EFTA riikide (Island, Liechtenstein ja Norra) organisatsioonid ja institutsioonid ning seda haldab keskselt Euroopa Komisjon, kes määrab kindlaks iga-aastased prioriteedid, haldab eelarvet, hindab pakkumisi ja otsustab toetuse andmise.

2.2. Daphne programmi rakendamine

Daphne III programmi jaoks nähti ajavahemikuks 2007–2013 ette rahastamispakett kokku 116,85 miljonit eurot, kusjuures 2007. aasta eelarve oli 14,2 miljonit eurot, 2008. aasta eelarve 14,7 miljonit eurot, 2009. aasta eelarve 17,8 miljonit eurot ja 2010. aasta eelarve 18,45 miljonit eurot.

Igal aastal eraldatakse keskmiselt 80 % rahalistest vahenditest meetmetoetusteks, 14 % tegevustoetusteks ja 5 % komisjoni algatusteks.

Komisjon on alates 2007. aastast avaldanud kolm pakkumiskutset meetmetoetusteks ja neli pakkumiskutset tegevustoetusteks ning sõlminud riigihankemenetluse kaudu lepingud 14 komisjoni algatuse elluviimiseks.

Komisjoni pakkumiskutsete peale saadi palju pakkumisi. Meetmetoetusteks on komisjon siiani saanud ja hinnanud 697 pakkumist, mille esitasid vähemalt kahe liikmesriigi organisatsioonide partnerlused. Pärast pakkumiste ametlike kriteeriumide ja heade külgede hindamist on komisjon rahastanud 165 riikidevahelist projekti.

Tegevustoetusteks on komisjon saanud kokku 112 pakkumist (sealhulgas käimasolev valikumenetlus) ning ta on pärast kvaliteedi hindamist rahastanud neist 29 pakkumist.

Komisjon rahastab kogukulust kuni 80 % ja määrab kindlaks toetuse piirmäärad. Meetmetoetuste puhul on toetuse miinimumsumma 75 000 eurot ja maksimumsumma 600 000 eurot, samas kui tegevustoetuste puhul on kindlaks määratud üksnes ülemmäär 300 000 eurot.

Daphne III programmi eelarve võimaldab seega rahastada aastas keskmiselt 41 meetmetoetust ja 10 tegevustoetust, kusjuures keskmine ELi toetus on vastavalt 362 000 eurot ja 175 000 eurot (2009. aasta andmed).

Senini rahastatud 194 projektist (meetme- ja tegevustoetused) on 55 mõeldud naiste, 57 laste ja 27 noorte vastu suunatud vägivallaga võitlemiseks ning 55 projekti on ette nähtud rohkem kui ühe vägivallavormiga võitlemiseks. Rahastatud projektide kaudu rakendatakse mitmesuguseid meetmeid, mis on tavaliselt suunatud programmi mitme eesmärgi või prioriteedi täitmisele. Sagedaimad tulemused on selliste materjalide koostamine nagu infolehed, brošüürid, teatmikud ja veebisaidid, heade tavade levitamine, koolitused ja konverentsid ning seminarid. Samuti on tulemuseks akadeemilised väljaanded, muud teadustöö tulemused ja avalike mõttevahetuste algatamine.

3. VAHEHINDAMISE PEAMISED JÄRELDUSED

3.1. Asjakohasus

Hinnangus jõuti järeldusele, et Daphne III programm on probleemide puhul, millega tegelemiseks see loodi, üldiselt väga asjakohane. Vägivalla tase on jätkuvalt kõrge ja vajadus programmi järele on suur. Lisaks on programmi eesmärgid – ennetada igasugust naiste, laste ja noorte vastu suunatud vägivalda ja võidelda selle vastu ning töötada välja ELi kooskõlastatud meetmed – sihtrühmade praeguste vajaduste rahuldamiseks endiselt asjakohased.

Daphne III raames rakendatud meetmed vastavad programmi eesmärkidele. Projektide kaardistamisest ja programmi eesmärkidega võrdlemisest nähtub, et projektidega rakendatud või rakendatavad meetmed on selgelt seotud programmi õiguslikus aluses seatud eesmärkidega. Lisaks kanduvad projektide tulemused sageli poliitikasse või mõjutavad seda (nii riiklikul kui ka ELi tasandil). Programmiga võiks siiski paremini tagada, et Daphne III alusel rahastatavate meetmete tulemusi kasutataks sellisel viisil.

ELi lisandväärtuse seisukohast tähendab programmi riikidevaheline iseloom, et eri liikmesriikide organisatsioonid teevad koostööd vägivalla vähendamiseks ning vahetavad teadmisi ja parimaid tavasid. Lisaks pakub programm eri liikmesriikide organisatsioonidele võimalust teha koostööd konkreetselt riikidevahelise vägivalla ennetamiseks.

Strateegilisel tasandil on vajadus tegeleda naiste, laste ja noorte vastu suunatud vägivallaga jätkuvalt väga suur, sest vägivallaprobleem püsib ning need teemad on sama asjakohased kui 1997. aastal, mil Daphne algatus vastu võeti. Eesmärkide jätkuvat asjakohasust kinnitab ka suur nõudlus Daphne kaudu rahastamise järele. Igal aastal on võimalik rahastada üksnes keskmiselt 17,5 % meetmetoetuse ettepanekutest ja 36 % tegevustoetuse ettepanekutest.

Daphne III programmi kohaldamisala on Daphne programmi loomisajaga võrreldes laienenud, et hõlmata laiema sihtrühma vastu suunatud vägivalda ning arvukamalt vägivalla eri vorme. Põhjus on selles, et kuna programmi kaudu on rahastatud rohkem projekte, siis on esile kerkinud vägivalla eri vormid. Käimasolevad ja hiljuti lõpetatud projektid käsitlesid selliseid väga erilisi vägivallavorme nagu vägivald lasteaias, vägivald kohtamas käimisel, eakate kuritarvitamine ja vägivald teismeliste intiimsuhetes.

Vägivalla mõiste ei ole Daphne õiguslikus aluses määratletud, vaid selles on sätestatud, et Daphne programm hõlmab „igat liiki vägivalda”[4]. Sellega seoses ning võttes arvesse sihtrühmade ja hõlmatud teemade laienemist, on arvustatud, et programmi eesmärgid võivad olla liiga laiaulatuslikud ning parem võiks luua sihipärasema programmi. Lisaks on oht, et programmiga hõlmatakse vähem riikidevahelise vägivalla vastu suunatud projekte.

Komisjon tagab programmi jätkuva asjakohasuse oma esialgsete eesmärkide suhtes, võimaldades samal ajal innovatsiooni ja paindlikkust, iga-aastaste temaatiliste prioriteetide vastuvõtmise kaudu. Temaatilised prioriteedid on iga eelarveaasta konkreetsed eesmärgid ja pakkumised valitakse välja eesmärkidega kokkusobivuse põhjal.

Näiteks hõlmasid 2008. aasta prioriteedid selliseid laiemaid teemasid nagu perevägivald ja vägivald kaitsetumate rühmade vastu, kuid ka siseriiklikes õigusaktides ÜRO lapse õiguste konventsiooni järgimise ulatust ning kahjulikke tavasid. See võimaldab programmi raames keskenduda piiratud arvule teemadele, jäädes samal ajal paindlikuks ja innovatsioonile avatuks. Proportsionaalselt suurem arv rahastatud meetmeid kuulub siiski laiemate eesmärkide alla. Selles suhtes võib olla vajalik rahastatud projekte kitsendada või täpsemalt suunata.

Daphne III programm on nii programmi kui ka projektide tasandil tugevalt seotud poliitikaga. Mõlemal tasandil on üks eesmärkidest selgelt poliitika mõjutamine. Kuigi programmiga püütakse poliitikat suunata (ning seda kajastada), nähtub järeldustest, et komisjon võiks rakendatud meetmete tulemusi siiski rohkem kasutada poliitiliste arengute toetamiseks. Paljude Daphne III raames rakendatud projektide individuaalne eesmärk on samuti poliitika mõjutamine riiklikul või Euroopa tasandil. See selgub projektijuhte hõlmanud uuringust, milles enamik neist märkis, et nad püüavad poliitikat mõjutada või on seda juba teinud. Näiteks toetab Daphne rahastatav organisatsioon üleeuroopalise ühtse telefoninumbri sisseseadmist kadunud lastest teavitamiseks.

Võttes arvesse asjaolu, et Daphne III tegeleb soolise võrdõiguslikkuse, inimõiguste, lastekaitse ning naiste, laste ja noorte tervise ja heaolu küsimustega, täiendab see muid ELi ja riiklikke programme, kuid ka kattub nendega.

Kuigi sihtrühmade ja sisu osas võib esindada teatavaid kattumisi, on Daphne siiski ainus programm, mis tegeleb konkreetselt naiste, laste ja noorte vastu suunatud vägivallaga.

Seda kinnitati sidusrühmadega peetud aruteludes. Enamik toetuse saajatest märkis, et muud ELi programmid ja riiklikud või rahvusvahelised asutused ei rahasta selliseid meetmeid. Nad kinnitasid ka, et Daphne rahastamiseta ei oleks neil olnud võimalik kavandatud meetmeid rakendada.

ELi lisandväärtuse puhul tuleks märkida, et programm loodi võitlemiseks kahe väga erilise vägivallaliigiga – pedofiilide võrgustikud ja inimkaubandus –, mis mõlemad on oma olemuselt riikidevahelised. Need kaks vägivallaliiki on Daphne kaudu senini rahastatud projektide seas jätkuvalt kesksel kohal. Selliste vägivallaliikidega võitlemisel on eri riikide koostöö väga oluline.

Samuti on vaja vahetada parimaid tavasid ja uurida vägivallaga seotud nähtusi üleeuroopalisel tasandil. Eri liikmesriikide partnerlused võivad suurendada osalevate organisatsioonide teadmusbaasi ja levitada ulatuslikumalt projektide tulemusi.

3.2. Mõjusus

Daphne programmi mõjusus väljendab seda, mil määral on saavutatud programmi eesmärgid. Võib öelda, et Daphne programmil on olnud sur mõju ning see on olnud edukas oma eesmärkide saavutamisel.

Daphne III alusel rahastatavate meetmetega aidatakse ennetada sihtrühmade vastu suunatud vägivalda, vahetada liikmesriikide vahel parimaid tavasid ning arendada poliitikat nii ELi kui ka riiklikul tasandil. Paraku on siiski tuvastatud mitu edukust mõjutavat menetluslikku ja sisulist probleemi.

Pärast Daphne algatuse loomist on programmi mahtu laiendatud. Daphne I programmi eelarve oli kolmeaastaseks rahastamisperioodiks 20 miljonit eurot, Daphne II eelarve oli nelja-aastaseks programmiks 50 miljonit eurot ning Daphne III eelarve on üle 116 miljoni euro. See kajastub viimastel aastatel rahastatud projektide arvu suurenemises.

Daphne alusel rahastatakse sageli sama organisatsiooni mitu korda, mis annab organisatsioonidele võimaluse hoo sisse saada ja projekte edasi arendada. Daphne kaudu rahastatud meetmetega on toetatud poliitikat ja saadud konkreetseid tulemusi. Siiski saaks rohkem ära teha, kui parandada Daphne programmi tulemuste levitamist laiemale üldsusele.

Lisaks jääb mõne projekti mõju küsitavaks, sest nende lähenemisviisis ja kavandatud meetmetes näib puuduvat innovatsioon ning nad on suuresti end kordavad. Paljud taotlejad keskenduvad liigselt projekti esitusele, mitte küsimusele, kas meede muudaks kuidagi vägivallaprobleemi. Olukorda raskendab asjaolu, et komisjonil puuduvad projektide mõju hindamiseks usaldusväärsed näitajad.

Sisulisest poolest tundus mõnel juhul olevat probleemiks kohalike ja riiklike ametiasutuste kaasatus. Näiteks oli mõne projekti meetmete väljatöötamiseks vaja kohaliku või riiklike ametiasutuste koostööd. Kui asjaomaste asutuste koostöö ja toetuse tase oli väike, mõjutas see otseselt projektide elluviimist.

Positiivsest küljest tuleks märkida seda, et Daphne programmi peamine saavutus on riikidevaheliste partnerluste loomine ja säilitamine, ning just see programmi osa on olnud ELi lisandväärtuse tagamisel kõige edukam. Andmetest nähtub, et igas projektis osaleb keskmiselt 4–5 partnerit. Projektidesse on harva kaasatud palju rohkem partnereid, sest see raskendaks programmi haldamist ning tähendaks, et rahalised vahendid on liiga killustatud.

Siiski nähtub tõenditest, et rohkem võiks ära teha uute partnerluste edendamisel ja selle tagamisel, et juhtorganisatsioonid hõlmaksid piisavat geograafilist ala, kuna mõne riigi organisatsioonide osalemine jääb piiratuks. Eelkõige kehtib see 2004. ja 2007. aastal liitunud liikmesriikide kohta, kuna nende kodanikuühiskonna organisatsioonidel puudub jätkuvalt ülesehitus ja kogemused, et konkureerida Daphne programmi kaudu eraldatavate vahendite pärast. Projekte juhivad sagedamini Itaalia, Ühendkuningriigi, Belgia ja Saksamaa organisatsioonid, samas kui Rumeeniast, Tšehhi Vabariigist, Poolast ja Balti riikidest pärineb märkimisväärselt vähe projekte.

3.3. Tõhusus

Tõhusus väljendab seda, mil määral on komisjon ja rahastatud organisatsioonid ressursse kõige paremini kasutanud programmi ja meetmete rakendamiseks ning tulemuste saavutamiseks.

Programmi kaudu meetmete rakendamiseks praegu pakutavad rahalised vahendid on asjakohased, sest need võimaldavad rahastada kvaliteetseid projekte ning samal ajal tagatakse väljavalitavate projektide vähese arvuga suur konkurents projektide vahel.

Suurem osa toetuse saajatest kinnitas uuringu ja intervjuude ajal, et valitud projektide jaoks kättesaadavad rahalised vahendid võimaldasid neil saavutada plaanitud tulemusi. Samal ajal tehti ettepanek kaaluda projektide ulatuse muutmist. Täpsemalt oleks väiksema arvu, kuid ulatuslikemate projektide rahastamine tõhusam, parandaks kulude ja tulude suhet ning annaks märkimisväärse mõjuga tulemusi.

Komisjon teeb rahalised vahendid kättesaadavaks meetmetoetuste (konkreetsete riikidevaheliste projektide rahastamiseks) ja tegevustoetuste (valdkonnas tegutsevate organisatsioonide jooksvate kulude katmiseks) vormis. Tegevustoetusteks ettenähtud eelarveosa ning sellist liiki rahastamise jaoks abikõlblike (Euroopa tasandil tegutsevate) organisatsioonide arv on siiski üsna väike. Seepärast märgiti, et võib-olla tuleks kõik rahalised vahendid suunata üksnes meetmetoetusteks, mis vähendaks eraldi valikumenetlusega seotud halduskoormust. Samuti võiks komisjoni algatusi rohkem ära kasutada, et toetada programmi haldamist ja tulemuste levitamist.

Selleks et lihtsustada Daphne raames taotluste esitamist, tehti taotluskorda olulisi muudatusi. Esiteks seadis komisjon sisse elektroonilise süsteemi taotluste esitamiseks veebivahendi PRIAMOS kaudu. Teiseks tehti kättesaadavaks veebipõhine suhtlusvahend, mille kaudu saavad taotlejad esitada komisjonile päringuid avatud foorumis, mida võivad näha kõik taotlejad. Kolmandaks muudeti taotlusvorme, et keskenduda projekti lõpptulemuste ja saavutuste hindamisele. Üldiselt nähtub toetuse saajate antud tagasisidest, et taotluskord on asjakohane, kuigi tuleks teha täiendavaid pingutusi halduskoormuse vähendamiseks.

Kogutud tõendite põhjal võib siiski järeldada, et ajavahemik projekti esitamise ja lepingute sõlmimise vahel on liiga pikk ning see avaldab negatiivset mõju. Eelkõige kehtib see tegevustoetuste kohta, mille puhul rahalised vahendid kanti üle alles mõni kuu pärast selle eelarveaasta algust, milleks need olid eraldatud, raskendades meetmete rakendamist.

3.4. Jätkusuutlikkus

Jätkusuutlikkus väljendab seda, mil määral kestavad partnerlused, meetmed ja nende tulemused edasi pärast ELi rahastamise lõppemist ning mõjutavad püsivalt sihtrühmasid.

Selgus, et paljude projektide puhul tuginetakse meetmete rakendamisel ja reaalse mõju saavutamisel suuresti ELi vahenditele. Suur osa Daphne III alusel toetuse saajatest olid varem saanud ELi rahalisi vahendeid ning paljud rakendasid Daphne raames meetmeid, mis olid jätkuks varasema rahastamise kaudu rakendatud meetmetele. Kuigi seda võib pidada programmi nõrgaks küljeks, tuleb siiski rõhutada, et Daphne programmi peetakse kohaldamisalalt sageli ainulaadseks, ning isegi kui muud vahendid võivad olla kättesaadavad, ei pruugi need olla nii asjakohased kui Daphne.

Lisaks on Daphne III oluline osa püsivate partnerluste loomine. Nagu muudegi ELi programmide puhul, antakse meetmetoetusi organisatsioonidele, kes on kavandatud meetmete rakendamiseks loonud riikidevahelised partnerlused. Daphne III programmi kaudu on sageli loodud edukaid partnerlusi. Toetuse saajate tagasiside põhjal võib eeldada, et suurem osa partnerlustest jätkab korrapärast koostööd.

Daphne III võimaldab seega organisatsioonidel luua sidemeid ja võrgustikke tulevikuks ning seda on esile toodud kui muudest riikidest partnerite kaasamisest saadavat kasu. Daphne raames rahastatavad meetmed – näiteks parimate tavade vahetamine, naiste- ja lastekaitse võrgustike toetamine, üleeuroopalised abitelefonid ja Euroopa riikide võrdlevad uuringud – toimivad paremini, kui neid rakendavad riikidevahelised partnerlused. Rõhutada tuleks, et tugevate ja jätkusuutlike partnerluste loomine on Daphne III projektide peamine edusamm.

Projektide tulemuste jätkusuutlikkus ja sihtrühmade vajaduste jätkuv rahuldamine sõltub suuresti projekti käigus rakendatud meetmetest ning nende tulemustest ja mõjust.

Rakendatud meetmete analüüsist selgub, et Daphne III alusel rahastatud projektide raames on sisse seatud teatavad struktuurid, mis pakuvad sihtrühmadele pikaajalist tuge. Teisest küljest võivad sihtrühmade vahetuid ja otseseid vajadusi rahuldavad meetmed sõltuda jätkuvast rahastamisest. Väljavalitud projektide juhtuuringutest selgub siiski, et osa rakendatud meetmetest on juba andnud konkreetseid tulemusi, mis on pikaajalises plaanis tõenäoliselt jätkusuutlikud.

4. SOOVITUSED JA JÄRELDUSED

Komisjon kavatseb vastuseks programmi hindamise käigus tuvastatud probleemidele ja küsimustele rakendada alljärgnevaid meetmeid, et tugevdada programmi mõju ja parandada selle elluviimist.

4.1. Parem keskendumine ELi poliitilistele prioriteetidele

Kuigi programmi üldised ja konkreetsed prioriteedid on asjakohased ning programm reageerib iga-aastaste prioriteetide vastuvõtmise kaudu väga hästi uutele suundumustele, ilmneb hindamise põhjal oht, et Daphne III programm eemaldub oma põhieesmärgist ja sihtrühmadest, mistõttu võib see hakata kattuma muude ELi programmidega. Programmi võiks samuti rohkem siduda praeguste poliitiliste arengutega.

Komisjon jätkab Daphne III juhtimist iga-aastaste prioriteetide vastuvõtmise kaudu, kuid keskendub mõnele eriti olulisele prioriteedile. Selles suhtes muudavad iga-aastased prioriteedid programmi ühtaegu paindlikuks ja tekkivatele probleemidele ning vajadustele reageerivaks. Sellega tagatakse, et Daphne III jääb oluliseks poliitiliseks vahendiks nii uute ideede ja parimate tavade väljatöötamisel kui ka poliitika kujundamise mõjutamisel kogu Euroopas.

Komisjon kaalub suurema mõju saavutamiseks ka rahastatavate projektide ulatuse muutmist, rahastades seega projekte, millel on oluline ELi lisandväärtus ja mille tulemused levivad laiaulatuslikult.

Sihipärasemate iga-aastaste prioriteetide abil saab vältida ka võimalikke kattumisi muude rahaliste vahendite allikatega, mis on kättesaadavad selliste ELi programmide kaudu nagu PROGRESS, „Põhiõigused ja kodakondsus” ning „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine”. Tuleb märkida, et kuigi Daphne ja muude ELi programmide sisu ja meetmed on teataval määral sarnased, on tegemist pigem koosmõju kui kattumisega.

Samal ajal jätab komisjon siiski võimaluse rahastada uusi ja uuenduslikke projekte väljaspool iga-aastaseid prioriteete. Programm peaks jääma avatuks uutele ideedele, kuidas võidelda naiste, laste ja noorte vastu suunatud vägivallaga ning ennetada seda, ja rahastamist taotlevatel organisatsioonidel peaks olema võimalus arendada ja tutvustada uuenduslikke projekte. Väljaspool prioriteete rahastatavate projektide arv jääb siiski piiratuks, et tagada keskendumine iga-aastastele prioriteetidele.

4.2. Projektide tulemuste parem levitamine ja jätkusuutlikkus

Daphne III programmi hindamisel leiti, et rahastatud projektide tulemuste levitamiseks on võimalik rohkem ära teha. Komisjon võtab meetmeid, et suurendada projektide mõju ja jätkusuutlikust. Esiteks keskendub komisjon projektide hindamisel ja pakkumiskutsete kavandamisel veelgi enam rahastatud meetmete tulemustele ning väljunditele. Sellise tulemustele suunatud lähenemisviisiga tagatakse, et kättesaadavad rahalised vahendid suunatakse üksnes projektidele, mis aitavad tegelikult saavutada Daphne eesmärke ning annavad olulist lisandväärtust.

Teiseks aitaks jätkusuutlikust parandada ka väiksema arvu, kuid suuremate projektide rahastamine, sest ulatuslikumate meetmete puhul on nende tulemuste nõuetekohane levimine üldiselt tõenäolisem. Komisjon parandab ka „Daphne brändi” nähtavust, mis – nagu suured toetuse saajad on korduvalt maininud – annab projektidele olulise usaldusväärsuse ning aitab suurendada nende mõju ja jätkusuutlikkust.

Lõpuks kavatseb komisjon kasutada muid vahendeid, et parandada teabe kättesaadavust Daphne rahastatud projektide kohta, näiteks Daphne veebisaidi täiustamine ja ajakohastamine ning konkreetsete projektide rahastamine, mis on suunatud üksnes järjestikuste Daphne programmide kaudu senini saadud tulemuste levitamisele.

4.3. Tasakaalustatum osalemine Daphne programmis

Liikmesriigid ei osale Daphne programmis võrdselt. Märkimisväärselt vähe on taotlejaid Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest.

Komisjon suurendab jõupingutusi Daphne tuntuse edendamiseks riikides, mille organisatsioonide osalus on keskmisest väiksem. Seda võidakse teha sihtotstarbelise teavituskampaania kaudu, pidades teabekohtumisi ja jagades Daphne brošüüre.

Samuti uuritakse programmi kohta teabe levitamiseks koostöövõimalusi riiklike ja piirkondlike ametiasutustega. See on eriti oluline seepärast, et komisjonil ei ole programmi tagasihoidliku suuruse tõttu alati võimalik jõuda otse võimalike toetuse saajateni ning seega peab ta kasutama Daphne programmis osalemisest huvitatud organisatsioonidega suhtlemiseks muid meetmeid.

Sel eesmärgil võiks komisjon kaasata Daphne programmi komiteesse rohkem liikmesriike, et levitada asjakohast teavet liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonidele.

4.4. Daphne programmi tõhusam haldamine

Toetuse saajate esitatud teabest selgub vajadus programmi tõhusamalt hallata nii ajastuse kui ka komisjoni poolt taotlejatele ja toetuse saajatele antava abi valdkonnas. Taotluskorra parandamiseks on juba võetud teatavaid meetmeid. Kasutusele on võetud taotluste esitamise elektrooniline süsteem (PRIAMOS), projektide tulemustele keskenduvad uued taotlusvormid ja taotlemise etapis tuge pakkuv veebipõhine suhtlusvahend.

Komisjon võtab täiendavaid meetmeid, et vähendada pakkumiskutse avaldamise ja lepingute sõlmimise vahelist aega, eriti tegevustoetuste puhul, mida antakse üksnes konkreetseks eelarveaastaks.

Samuti tuleb märkida, et antud toetuste ja seega ka lõpphindamiste arvukus ning toetuse saajate taotletud toe ulatus suurendab järjepidevalt töökoormust. Selleks et suurendada Daphne programmi haldamise tõhusust, peaks komisjon leidma võimaluse saavutada mastaabisäästu, suurendades samal ajal Daphne III programmi raames rahastatavate projektide mõju.

4.5. Järeldused

Hindamine kinnitas Daphne programmi üldist edu oma eesmärkide saavutamisel. Alates 2007. aastast on Daphne III programmi raames rahastatud ligikaudu 200 projekti, aidates ennetada igasugust, nii avalikku kui eraelulist laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalda, sealhulgas seksuaalset ekspluateerimist ja inimkaubandust, ning võidelda selle vastu, võttes ennetavaid meetmeid ning toetades ja kaitstes ohvreid ja riskirühmi.

Programmi raames on rahastatud edukaid projekte, millega seati sisse Euroopa võrgustikud, jagati parimaid tavasid, koostati mitmesuguseid väljaandeid ja uuriti vägivallaga seotud nähtusi.

Vägivallaprobleem on endiselt tähtis ja Euroopa reageerimine sellele on sama oluline kui 1997. aastal, mil loodi esimene Daphne algatus. Nõudlus rahastamise järele on jätkuvalt väga suur, mis näitab vägivallaohvrite – naiste, laste ja noorte – tõsiseid vajadusi.

Selleks et suurendada programmi ulatust ja mõju, tugevdab komisjon programmi seotust poliitiliste arengutega, tagab tasakaalustatud osalemise ja parandab projekti tulemuste levitamist ning valikumenetluse haldamist. Hindamise käigus saadud kogemusi võetakse arvesse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku aruteludes ja ettevalmistavas töös.

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta otsus nr 779/2007/EÜ (ELT L173, 3.7.2007, lk 19).

[2] Uuringu koostas European Policy Evaluation Consortium (EPEC).

[3] Sõltumatu hindaja tehtud uuring koosnes dokumentide analüüsist, intervjuudest komisjoni ametnikega, kes vastutavad Daphne programmi ja muude seonduvate programmide eest, abisaajate interneti-küsitlusest ning väljavalitud projektide juhtuuringust.

[4] Otsuse nr 779/2007/EÜ (millega luuakse Daphne programm) artiklid 2 ja 3.