[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 23.2.2011

KOM(2011) 78 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine

Sissejuhatus

Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”[1] (SBA) pakub kõikehõlmavat VKE-poliitika raamistikku, edendab ettevõtlikkust ja juurutab põhimõtte „Kõigepealt mõtle väikestele” õigusloomesse ja poliitikakujundusse, et tugevdada VKE-de konkurentsivõimet.

SBA aluseks on kümme põhimõtet ja mitu konkreetset poliitika- ja seadusloomemeedet nende põhimõtete rakendamiseks. Algatuses kutsutakse komisjoni ja liikmesriike üles kõrvaldama takistusi, mis ahendavad VKE-de võimalusi kasvada ja töökohti luua. Käesolevas teatises vaadatakse üle SBA rakendamine ja antakse hinnang VKE-de uutele vajadustele praeguses majanduskeskkonnas, kus neil on üha raskem leida rahalisi vahendeid ja pääseda turule. SBA peab aitama saavutada komisjoni uue reformikava – Euroopa 2020. aasta strateegia[2] kaugeleulatuvaid eesmärke. Mitmed strateegiasse kuuluvad VKE-dega seotud meetmed on juba vormitud tähtsamateks juhtalgatusteks. Komisjoni poolt jaanuaris 2011 esitatud iga-aastases majanduskasvu analüüsis[3] on esitatud järeldus, et Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimine nõuab lisaks eelarve konsolideerimisele proaktiivseid meetmeid majanduskasvu hoogustamiseks ELis, sealhulgas meetmeid tööstus- ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks, eelkõige VKE-de jaoks. Ühtlasi algatati komisjoni teatises „Ühtse turu akt” arutelu olulisimate meetmete kohta, mis tuleb vastu võtta, et ühtne turg taaskäivitada, sealhulgas algatuste kohta, mis tugevdaksid VKE-de konkurentsivõimet.

Käesolevas läbivaatamisdokumendis on antud ülevaade SBA esimesel kahel aastal tehtud edusammudest, nähtud ette uued meetmed, vastamaks väljakutsetele, mis sidusrühmade kinnitusel tulenevad majanduskriisist, ning tehtud ettepanekuid, kuidas parandada SBA omaksvõttu ja rakendamist, milles on selge roll sidusrühmadel ning kus äriorganisatsioonid on eesliinil. Samas peetakse meeles, et iga VKE on isemoodi: nende erinevused suuruses, tegevusalas ja juriidilises vormis nõuavad poliitika kujundajatelt asjakohast tähelepanu. Ning lõpuks on läbivaatamisdokumendis osutatud komisjoni võetud kohustusele jätkata SBA rakendamist ja kutsuda ühtlasi liikmesriike üles andma sellesse oma panust.

SBA rakendamine edeneb, aga vaja on teha veel enam

SBA lähtub kümnest põhimõttest ja mitmest konkreetsest meetmest, mis leidsid detsembris 2008 Euroopa Ülemkogus täielikku toetust. Nii Euroopa Komisjon kui ka liikmesriigid kohustusid kehtestama vajalikud meetmed, et parandada regulatiivset, haldus- ja ettevõtluskeskkonda ning toetada Euroopa VKE-sid. Raskuskeskmes olid ja on kolm valdkonda: juurdepääsu tagamine rahastusele, ühtse turu täielik ärakasutamine ja arukas reguleerimine.

Esimene aruanne komisjoni ja liikmesriikide meetmetest SBA rakendamisel avaldati detsembris 2009[4]. Käesolevas jaos keskendutakse aruande tulemustele ja hinnatakse, kuidas ja mis ulatuses on EL ja liikmesriigid SBA-d rakendanud.

Euroopa Komisjoni edusammud

Suur samm edasi ettevõtluskeskkonna parandamise alal

Kõik SBA-s ette nähtud seadusandlikud algatused on vastu võetud, välja arvatud Euroopa osaühingu põhikirja määrus, mis on veel nõukogus arutlusel. Komisjon kannustab liikmesriike seda määrust viivitamata vastu võtma, et vähendada piiriülese ettevõtlusega seotud halduskoormust. E-arvete direktiiv, mille nõukogu 2010. aastal vastu võttis, toob kasu eelkõige seeläbi, et võimaldab saata e-arveid võrdsetel alustel paberarvetega. Lisaks võivad ettevõtted, mille käive on alla 2 miljoni euro, kasutada vabatahtlikku kassapõhise raamatupidamisarvestuse süsteemi, mis võimaldab neil viivitada käibemaksu arvestamisega kuni klientidelt makse kättesaamiseni[5]. Direktiiv maksete hilinemise vastase võitluse kohta, mille nõukogu võttis vastu jaanuaris 2011, nõuab, et riigiasutused tasuksid makse 30 päeva jooksul, ning seab ettevõtetevaheliste maksete tähtajaks 60 päeva, kui ettevõtted ei ole selgesõnaliselt teisiti kokku leppinud ja kui see ei ole võlausaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane[6]. Liikmesriike kutsutakse direktiivi viivitamata ellu rakendama. Peale selle on komisjon hakanud oma mõjuhinnangutes kasutama nn „VKE testi”.

ELi roll rahastamisele juurdepääsul on suurenenud

Et parandada VKE-de juurdepääsu finantseerimisele, aitavad finantsinstrumendid konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi raames jätkuvalt kaasa riskikapitali investeeringutele ja pakuvad VKE-dele antavatele laenudele tagatist. Rohkem kui 100 000 VKE-st, keda konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi finantsinstrumendid on seni aidanud, moodustavad mikroettevõtted 90%. Aastaks 2013 on abisaajate hulk eeldatavasti kasvanud 200 000 võrra. Iga VKE, kellele antakse tagatisega laenu, loob ELis keskmiselt 1,2 töökohta[7]. Komisjon on moodustanud ka VKE-de alalise rahastamisfoorumi, kus saavad kokku VKE-de esindajad, pangad, turuosalised ja muud finantsinstitutsioonid, k.a EIB, et lahendada mitmesuguseid praktilisi küsimusi, mis takistavad VKE-del krediiti saada. Lisaks pikendati ajutise riigiabi raamistikku, mis võimaldab VKE-dele täiendavat abi, osaliselt kuni 2011. aasta lõpuni[8].

Turulepääs paraneb, eriti riigihangete osas

Nii komisjon kui ka Euroopa standardiorganisatsioonid on edukalt parandanud VKE-de võimalusi osaleda standardite väljatöötamisel ja edendanud nende kasutamist VKE-de poolt. Komisjoni rahalise toetuse abil aitab hulk VKE-de huve esindavaid eksperte muuta Euroopa standardid VKE-sõbralikumaks, Euroopa standardiorganisatsioonid aga on hakanud lihtsustama VKE-de juurdepääsu standarditele, nt luues VKE-de kasutajatoed ja -portaalid.

Riigihangete puhul selgub komisjoni hiljutisest küsitlusest, et praegu on VKE-del riigihangetele juurdepääsul vähem halduskoormust ja paremad võimalused ühispakkumuste esitamiseks. VKE-d said ajavahemikul 2006–2008 endale kõigi ELi direktiivides sätestatud künniseid ületavate hankelepingute koguväärtusest 33%, samas kui nende üldine osakaal majanduses (arvutatuna nende koondkäibe põhjal) on 52%[9].

Novembris 2010 avas komisjon Hiinas ELi VKE keskuse, mis annab Euroopa VKE-dele, kes soovivad eksportida või investeerida Aasia turgudele, teavet, nõu, pakub koolitusi ja partneri leidmise võimalusi.

Ettevõtlus asub uues innovatsioonipoliitikas oma kohale

„Euroopa VKE nädal” on olnud jätkuvalt üleeuroopaliseks platvormiks, mille raames on toimunud 1500 üritust 3 miljoni osavõtjaga[10]. Seda jätkatakse ka aastal 2011 ja edaspidigi. Ka programm „Erasmus noortele ettevõtjatele”, mis käivitati 2009, pakub algajatele ettevõtjatele väljaõpet töökohal, et edendada piiriüleseid sidemeid ja ärialast koostööd kogenud ettevõtjatega. Vähetähtis pole ka see, et umbes 250 edukat naisettevõtjat kuuluvad nüüdseks Euroopa naisettevõtluse saadikute võrgustikku, mille komisjon moodustas aastal 2009, et õhutada naisi ettevõtjaks hakkama[11].

Komisjon on asetanud ettevõtjad ja VKE-d oma innovatsiooni- ja teaduspoliitika keskmesse[12]. Selle poliitika eesmärk on kõrvaldada järelejäänud tõkked „ideede turuletoomise” teelt ja edendada üliõpilaste ja teadlaste seas ettevõtlikkust. Ettepanekus nähakse ette uued finantsinstrumendid alustavatele ettevõtetele ja kiiresti kasvavatele firmadele, kes laienevad ELi ja maailmaturul (nt laenud, riskikapital ja riskijagamisrahastud), ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide edasine lihtsustamine, taskukohased intellektuaalomandi õigused ja hangete eelarve strateegiline kasutamine. Komisjon kavatseb ka toetada rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi klastreid, tuues suurettevõtteid ja VKE-sid, ülikoole, teaduskeskusi ning teadlaste ja erialainimeste kommuune kokku teadmisi ja mõtteid vahetama.

Ühtekuuluvuspoliitika programmid[13] ning Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD)[14] on mõlemad keskse tähtsusega vahendid, mille abil SBA prioriteedid viiakse ellu praktiliste meetmetena kohapeal, tagades samas ELi, riikliku ja piirkondliku toetuse vastastikuse täiendavuse. Edasised investeeringud peaksid innustama piirkondi leidma „aruka spetsialiseerumise strateegiate” abil innovatsioonimaastikul endale konkreetse niši.

Arengusuundumused liikmesriikides

Edusammud ettevõtluskeskkonna parandamisel on aeglased

Kõik liikmesriigid on tõdenud, et on tähtis SBA kiiresti rakendada, aga lähenemisviis ja saavutatud tulemused on liikmesriigiti väga erinevad[15]. Kuigi enamik liikmesriike on kehtestanud siseriikliku eesmärgi halduskoormuse vähendamiseks, ei ole mitte kõik liikmesriigid suutnud seda tõhusalt vähendada. Ainult mõned üksikud liikmesriigid (Belgia, Poola, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Taani ja Ühendkuningriik) on lülitanud VKE testi oma riiklikusse otsuste tegemise protsessi.

Juurdepääs rahastusele on paranenud, aga pall on endiselt liikmesriikide käes

Vastusena finants- ja majanduskriisile on enamik liikmesriike võtnud meetmeid, parandamaks VKE-de juurdepääsu rahastusele, eelkõige pangalaenudele, kasutades selleks soodsate tingimustega allutatud laene, laenutagatiste skeeme või mikrokrediidiprogramme. Kuus liikmesriiki (Belgia, Iirimaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari ja viimati ka Soome) on loonud „krediidiombudsmani” ametikoha. Arvestades, et juurdepääs rahastamisele on suurelt jaolt liikmesriikide käes, oleks vaja jõulisemat lähenemisviisi.

Turulepääs paraneb, sedamööda kuidas liikmesriigid võtavad kasutusele innovaatilisi hankemenetlusi ja käivitavad e-valitsuse

Mitu valitsust (Hispaania, Eesti, Iirimaa, Itaalia, Küpros, Leedu, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Taani, Tšehhi Vabariik ja Ühendkuningriik) toetab VKE-de rahvusvahelistumist, nt ekspordi edendamise rahalise toetuse, turulepääsustrateegia ja messidel osalemise kaudu. Mõned neist (nt Taani, Sloveenia) keskenduvad kiirelt kasvavatele äriühingutele, kes soovivad rahvusvahelistuda, teised aga on moodustanud uued ekspordiedendusasutused (nt Luksemburg) või kehtestanud uued toetusprogrammid (nt Ungari). Samuti on katsetusfaasis juhendamisskeem, mille alusel suured ettevõtted toetavad VKE-de rahvusvahelistumist (nt Prantsusmaa).

Vaid mõned üksikud riigid on teatanud, et nad on hakanud edendama Euroopa parimate tavade juhendit, millega lihtsustatakse VKE-de osalemist riigihangetel (nt Austria, Iirimaa, Küpros, Leedu, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Ungari ja Ühendkuningriik). Enim levinud VKE-sõbralik meede selles valdkonnas on endiselt pakkumiste jagamine võimaluse korral osadeks ja info kättesaadavuse lihtsustamine kesksete veebisaitide, interaktiivsete veebilehtede ja muude e-hanke arenduste kaudu.

Mõned liikmesriigid on arendanud välja uued mudelid, mis soosivad äriühingute koostegutsemist (nt Itaalia ettevõtlusvõrgustikud ja saksamaa klastrivõrgustikud).

Et praegusel majanduslikult raskel ajal ettevõtlust toetada, peavad liikmesriigid suurendama jõupingutusi pankrotimenetluste lihtsustamiseks

Pankrotimenetluse lihtsustamise valdkonnas ei ole nimetada mingeid edusamme. Ainult viis liikmesriiki (Belgia, Hispaania, Iirimaa, Soome ja Ühendkuningriik) täidavad soovitust viia juhul, kui pankrotijuht ei ole seotud pettusega, kõik äritegevuse lõpetamisega seotud juriidilised menetlused lõpule ühe aasta jooksul. See näitaja oli sama ka aastail 2009 ja 2008.

Ja viimaseks olgu nimetatud, et liikmesriigid on muutmas firmade asutamist oluliselt odavamaks ja kiiremaks. Aastal 2010 kuulus osaühingu asutamiseks keskmiselt 7 päeva (2007. aastal 12 päeva) ning selle maksumus oli keskmiselt 399 eurot (2007. aastal 485 eurot)[16].

Vajadus edasiste meetmete järele

- SBA vastuvõtmisest saadik on saavutatud nii mõndagi. Komisjon on võetud kohustusi truult täitnud ja rakendanud enamiku lubatud meetmetest. Liikmesriikide saavutused sel alal on lünklikumad. Et SBA saavutaks oma eesmärgi – VKE-sõbraliku majanduspoliitika, on tähtis tagada, et meetmed, mida EL ja liikmesriigid kohustusid võtma SBA-d vastu võttes, saaksid täielikult rakendatud. Samas on majanduskontekst tugevasti muutunud ja esile on kerkinud uued lahendamist vajavad probleemid. Et VKE-poliitika reageeriks praegustele oludele õigesti, on tarvis vaadata kaugemale tulevikku.

- Sellest lähtudes tehakse SBA läbivaatamise raames ettepanek mitme uute meetmete kohta, mille eesmärk on vastata majanduskriisist tulenevatele väljakutsetele ning arendada edasi seniseid meetmeid kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga järgmistes valdkondades:

- muuta arukas reguleerimine Euroopa VKE-de jaoks tegelikkuseks,

- pöörata erilist tähelepanu VKE-de rahastusvajadustele,

- vaadelda VKE-de turulepääsu soodustamist laiemast vaatevinklist,

- aidata VKE-del anda oma panus ressursitõhusasse majandusse ning

- soosida ettevõtlust, töökohtade loomist ja kaasavat majanduskasvu.

Need meetmed avaldavad mõju ainult siis, kui nende aluseks on VKE-poliitika tugev juhtimine. SBA läbivaatamisdokumendis on tehtud ettepanekuid, kuidas seda parandada, kusjuures selge roll on siin sidusrühmadel.

SBA-le uue hoo andmine

Arukas reguleerimine peab Euroopa VKE-de jaoks saama reaalsuseks

Põhimõtte „Kõigepealt mõtle väikestele” rakendamine on endiselt SBA keskne idee. See tähendab, et tuleb lihtsustada regulatiivset ja halduskeskkonda, milles VKE-d tegutsevad, ning eelkõige kavandada reegleid sellest lähtuvalt, sealhulgas järgida ühekordsuse põhimõtet või kasutada selliseid vahendeid nagu e-valitsus või ühtse teeninduspunkti lahendusi. Kuigi nii komisjon kui ka liikmesriigid on selle põhimõtte rakendamisel teinud üha suuremaid jõupingutusi, on seda siiski võimalik teha veelgi süsteemsemalt, lähtudes ELi aruka reguleerimise tegevuskavast[17].

Komisjon tugevdab veelgi VKE testi kohaldamist oma mõjuhindamismenetluses, tagamaks, et meetmete mõju VKE-dele analüüsitaks põhjalikult ja võetaks arvesse kõikides asjakohastes õigusaktide ja poliitikasuundade ettepanekutes ning neis näidataks VKE-dele avalduv mõju arvuliselt, kui see on vähegi võimalik ja proportsionaalne. Kontrollides oma ettepanekute mõju konkurentsivõimele, analüüsib komisjon Euroopa ettevõtete ning eelkõige VKE-de võimet konkureerida ELi turgudel ja väljaspool ELi. Lisaks tuleb tunnistada erinevusi mikro-, väikeste ja keskmiste ettevõtete vahel ning seda tuleb VKE testi kohaldamisel ka arvesse võtta ja vajaduse korral tuleks kavandada erimeetmeid, nagu näiteks vähendatud tasud või lihtsustatud aruandluskohustus. Alati, kui liikmesriikidele jäetakse võimalus rakendada sedasorti meetmeid, peaksid nad seda ka tegema. Samuti peaksid liikmesriigid ELi direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmisel vältima ülepingutamist – ELi õigusaktiga ettenähtust rangemate nõuete kehtestamist. Komisjon kinnitab oma valmisolekut liikmesriike selles ülesandes abistada.

Tagamaks, et regulatiivne raamistik on otstarbekohane, ja tegemaks kindlaks õigusaktide kumulatiivset mõju, hakkab komisjon kasutama olemasolevate õigusaktide sobilikkuse kontrolli, mille alusel konkreetse õigusakti hindamisel võetakse täiendavalt arvesse tervikpilti. See aitab kindlaks teha ebajärjekindlust ja ajale jalgu jäänud või ebatõhusaid meetmeid ning vähendab VKE-de koormust, sealhulgas ka selliste VKE-de, mis ei tegutse tööstussektoris, vaid näiteks kaubanduse või käsitöö alal. Sellist käsitusviisi töötatakse praegu välja teenuste valdkonnas, et katsetada ühtse teenusteturu üldist toimimist eelkõige VKE-de vaatenurgast[18].

Üheks olulisemaks eesmärgiks on lihtsustamine. Oktoobriks 2011 lihtsustab komisjon väiksemate noteeritud äriühingute läbipaistvus- ja aruandlusnõudeid. Peale selle hindab komisjon auditipoliitika rohelise raamatu[19] jätkumeetmena väikefirmade auditinõuete lihtsustamist.

Sidusrühmade tihe kaasatus ELi VKE-poliitika väljatöötamisse on SBA oluline element. Otsus pikendada komisjoni algatatud avalike konsultatsioonide tähtaega alates aastast 2012 kaheksalt nädalalt kaheteistkümnele peaks sidusrühmadele andma rohkem aega pidada oma liikmetega nõu ja ühtlustada oma seisukoht VKE-desse puutuvates algatustes. Ettevõtlusvõrgustiku Enterprise Europe uuendatud VKE-arutlusring täiendab riigi ja ELi tasandi väljakujunenud VKE-de esinduskogudelt saadavat tagasisidet.

Tuleb intensiivistada püüdeid muuta riikide haldusorganid VKE-de vajadustele paremini vastavaks, eelkõige suurendada e-valitsuse lahenduste kasutamist. E-valitsuse tegevuskavas[20] on sätestatud suur hulk mitmesuguseid meetmeid, mis võimaldavad VKE-del kulutada vähem aega haldusmenetlustele, sh piiriüleste e-hangete edendamine. Samamoodi arendab komisjon koostöös liikmesriikidega edasi „ühtseid kontaktpunkte”, mille eesmärk on selliseid menetlusi oluliselt lihtsustada; neist peavad saama kasutajasõbralikud e-valitsuse portaalid, mis võimaldavad kõiki tarvilikke haldusnõudeid täita elektrooniliselt, sealhulgas ka piiriülestel juhtudel.

Komisjon teeb järgmist: tagab, et uute VKE-sid käsitlevate ettepanekute mõju hindamisel kasutatakse VKE-ala asjatundlikkust ning võetakse ühtlasi vajaduse korral arvesse erinevusi ettevõtete suuruses; edendab kogu ELis ühekordsuse põhimõtte rakendamist, mille kohaselt riigi- ja haldusasutused peaksid hoiduma nõudmast sama teavet, samu andmeid, dokumente ja tõendeid, mis on muude menetluste kontekstis juba neile esitatud; lihtsustab ELi raamatupidamisarvestuse raamistikku, vaadates üle aktsiaseltsi aasta- ja koondaruannete põhinõuded (4. ja 7. direktiiv); kooskõlas aruka reguleerimise teatisega otsib võimalusi vähendada liikmesriikide ülepingutamist ELi õigusnormide ülevõtmisel; kontrollib õigusaktide sobilikkust, et hinnata, kas mingi konkreetse poliitikavaldkonna regulatiivraamistik on otstarbekohane, ja kui mitte, siis mida tuleks parandada; kontrollib ühtse turu toimimist, et teha kindlaks probleeme, mis tulenevad teenustesektories samaaegselt kohaldatavate ELi õigusaktide omavahelisest toimest, ning vajaduse korral need lahendada. Liikmesriike kutsutakse: süstemaatiliselt hindama õigusaktide mõju VKE-dele, kasutades VKE testi, ning võtma ühtlasi vajaduse korral arvesse erinevusi ettevõtete suuruses; esitama igal aastal kindlaksmääratud ajaks plaani ärialaste õigusaktide kohta, mis peavad jõustuma eelseisval eelarveperioodil; rakendama põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele” mitte üksnes õigusaktide puhul, vaid ka haldusmenetlustes, mis puudutavad VKE-sid (nt kasutades üht eestkõnelejat ja vähendades aruandekohustust). |

Majandussituatsioon nõuab eritähelepanu VKE-de rahastusvajadustele

- SBA-s kutsutakse ELi ja liikmesriike üles hõlbustama VKE-de juurdepääsu rahastusele, sealhulgas toetama äritehingute puhul maksete õigeaegset tasumist. Majanduskriisi tõttu on paljude VKE-de finantsolukord ja krediidivõime halvenenud ning seda vaatamata asjaolule, et neil on aluseks toimiv ärimudel ja olemas kindel klientuur. Samas on Euroopa Keskpanga (EKP) uusimad laenuülevaated näidanud, et paljud Euroopa pangad on karmistanud ettevõtete krediiditingimusi[21]. On vaja uusi algatusi, et parandada VKE-de juurdepääsu rahastusele, sealhulgas kapitaliturgude kaudu ja kasutades fiskaalpoliitikat investeeringute julgustamiseks. Pealegi on paljud VKE-d oma suurte võlgade tõttu finantsturu rasketest tingimustest eriti rängalt mõjutatud. Seepärast peaksid liikmesriigid looma stiimuleid tulude investeerimiseks omakapitali, pidades silmas, et hoogsamalt kasvavate ettevõtete ja väljakujunenud Euroopa peavoolu-VKE-de vajadused on erinevad. Nii riigi kui ka üleeuroopalisel tasandil tuleks julgustada avalikke VKE-de finantseerimise skeeme, et lahendada kindlakstehtud turutõrkeprobleeme, ning muuta need skeemid lihtsamaks ja seega kättesaadavamaks. Erilist tähelepanu tuleks pöörata firmade esimese kasvufaasi finantseerimise probleemile.

Uued regulatsiooninormid finantsasutusele, mis kehtestatakse kas ELi tasandil või liikmesriigis, peaksid olema asjakohase kaliibriga ja nendega peaks kaasnema mõju hindamine (nn VKE test). Aastal 2011 pankade suuremate kapitalinõuete kohta ettepanekut tehes pöörab komisjon erilist tähelepanu VKE-dele laenu andmise mõjule.

Paremad ja tõhusamad laenutagamisskeemid on VKE-dele, kellel alati ei pruugi olla tagatist, hädavajalikud. See kehtib eriti nende VKE-de suhtes, kes laenavad väikesi summasid, sest parem mikrokrediidi andmine võib hoogustada ettevõtlust riigi ja piirkonna tasandil. Selleks on komisjon käivitanud mikrokrediidirahastu Progress[22] ning töötab selle nimel, et julgustada mikrofinantseerimise hea tava vahetamist, koolituse edendamist ja toetust mikrofinantseerimisasutustele, eriti JASMINE[23] raames, ning toetab käitumisjuhise koostamist[24]. Oluline on tagada, et kõikidel pankadel, olenemata nende suurusest, oleks ligipääs kõikidele ELi finantsinstrumentidele. Peale selle võiks pankasid julgustada töötama VKE-de jaoks välja spetsiaalsed krediidivõime kriteeriumid, võttes arvesse näiteiks kvalitatiivseid kriteeriume.

Turu puudujäägid riskikapitali osas nõuavad riskikapitali suurendamist ja ka kvaliteetsete, kasvupotentsiaaliga firmade olemasolu, millesse investeerida. Et parandada ettevõtjate suutlikkust hajutada investorite kõhklusi ja olla valmis investeeringuteks, tuleks Euroopa eri osades olemasolevaid häid koolitustavasid laiemalt levitada. Lisaks on vaja kehtestada Euroopa tasandil kvaliteedikriteeriumid heade investeeringuvalmiduse programmide jaoks, mis aitaksid ettevõtjatel valida õige programmi.

Samuti on vaja, et investorid oleksid teadlikumad võimalustest, mida pakuvad noteeritud VKE-de arenguväljavaated, luua tingimused VKE-dele suunatud börside ja spetsiaalsete reguleeritud turgude tõhusa võrgustiku moodustamiseks ning muuta noteeringu saamise ja andmete avalikustamisega seotud kohustused vastavusse VKE-de oludega.

Komisjon võtab vastu tegevuskava VKE-de rahastusele, sh riskikapitalile ja kapitaliturgudele juurdepääsu parandamiseks ning üritab parandada riskikapitali pakkumise ja nõudluse kokkusobitamist ettevõtlusvõrgustiku Enterprise Europe raames.

ELi finantstoetus

Komisjon on seisukohal, et finantsinstrumentidel peaks VKE-de rahastamisele juurdepääsu hõlbustamisel olema üha tähtsam roll ning samal ajal peaksid nad andma laenuks pakutavale kapitalile olulise finantsvõimenduse. Osana oma üldisest ettepanekust 2013. aastale järgneva mitmeaastase finantsraamistiku kohta teeb komisjon ettepaneku muuta olemasolevad innovaatilised finantsinstrumendid, sh VKE-de tagatissüsteem ja RSFF[25], ratsionaalsemaks ja ulatuslikumaks, et aidata VKE-del investeerida ja kasvada. Komisjon pöörab erilist tähelepanu sellele, et ELi tulevastel finantsinstrumentidel oleks otsustav roll selles, et VKE-sid mõjutavad turupuudused saaksid õigesti kõrvaldatud.

Lisaks lahendatakse regulatsioonis esinevaid puudusi ka seeläbi, et muudetakse tegelikkuseks tõhus ühtne Euroopa riskikapitalifondide turg, vaadatakse üle kõik elemendid, mis takistavad riskikapitalifondide turu tõrgeteta toimimist ja aeglustavad kasvu, ning tagatakse vajaduse korral jaeinvestorite asjakohane kaitse.

Euroopa Ülemkogu esitas veebruaris 2011 üleskutse lihtsustada ELi teadustegevust ja innovatsiooni toetavaid instrumente eesmärgiga aidata kaasa nende instrumentide kasutamisele innovatsioonivõimeliste äriühingute poolt, eelkõige leides uue tasakaalu usalduse ja kontrolli vahel. Euroopa Ülemkogu kutsub üles hindama, kuidas oleks kõige parem täita kiiresti kasvavate innovaatiliste äriühingute vajadusi turupõhisel viisil. Sellega seoses kutsuti komisjoni ka analüüsima väikeettevõtjate innovatsioonialase teadustegevuse programmi (Small Business Innovation Research Scheme) teostatavust. Riigihanked peaksid olema paremini suunatud sellele, et luua suurem nõudlus uuenduslike toodete ja teenuste järele, ning intellektuaalomandiõigusi tuleks rohkem väärtustada, nagu on ette nähtud juhtalgatuses „Innovatiivne liit”.

Komisjon astub kindlamaid samme VKE-dele lihtsama juurdepääsu tagamisel ELi rahastusprogrammidele. Jätkuvalt võtab ta meetmeid, tagamaks ühtekuuluvuspoliitika eelarvevahendite tõhusat jagamist ettevõtluse toetuseks, eriti otse VKE-dele suunatud summade osas[26]. Samuti jätkab ta käimasoleva teaduse raamprogrammi alusel VKE-dele pühendatud projektikonkursside esitamist ning pakub paremat kasutajatuge. Komisjon kaalub ka ettepaneku tegemist ühise strateegiaraamistiku kohta, mis hõlmaks kõiki käimasolevaid teadus- ja innovatsiooniprogramme ja -algatusi; sellest saaksid kasu eriti VKE-d, sest see pakuks neile kergemaid haldus- ja finantsreegleid, VKE-dele ette nähtud sujuvamalt toimivaid instrumente, mis hõlmaksid kogu innovatsiooniahelat, ning ühtset teeninduspunkti, kust saab nõu ja tuge.

Ka finantsmääruse käimasolev lihtsustamine[27] peaks positiivselt mõjutama VKE-de juurdepääsu liidu rahastusele ja osalust selles.

Komisjon teeb järgmist: seab sujuvamalt toimivate ja ulatuslikumate finantsinstrumentide kontekstis eesmärgiks aidata suuremat hulka VKE-sid tugevamate laenutagamisskeemide kaudu, mis toetab investeeringuid, kasvu, innovatsiooni ja teadusuuringuid; teeb ELi rahastamisprogrammid VKE-dele kättesaadavamaks, muutes menetlused lihtsamaks; võtab aastal 2011 vastu tegevuskava, mille eesmärk on parandada VKE-de juurdepääsu rahastusele, sh riskikapitaliturgudele, ning sihtmeetmed VKE-de pakutavate võimaluste teadvustamiseks investoritele; kaalub uute õigusaktide vastuvõtmist, tagamaks, et aastaks 2012 saaksid ükskõik millises liikmesriigis asutatud riskikapitalifondid vabalt ELis tegutseda ja investeerida; Euroopa Ülemkogu palvel uurib võimalusi moodustada Euroopa tasandil intellektuaalomandiõiguste väärtustamise instrument, eriti selleks, et kergendada VKE-de pääsu teadmiste turule. |

Liikmesriike kutsutakse: hõlbustama VKE-de juurdepääsu struktuurifondidele, võimaldades VKE-del esitada kõik struktuurifondidest toetuse saamiseks vajalikud andmed ainult ühel korral; arendama „krediidiombudsmani” laadi lahendusi, et aidata kaasa dialoogile VKE-de ja krediidiasutuste vahel; tagama, et ebakõlad maksurežiimis ei põhjustaks topeltmaksustamist, mis takistaks piiriüleseid riskikapitali-investeeringuid; looma „ühtseid teeninduspunkte”, kus VKE-d saavad taotleda Euroopa, riigi ja kohaliku tasandi toetusi. |

VKE-de turulepääsu soodustamist tuleb vaadelda laiemast vaatevinklist

- SBA-s kutsutakse komisjoni ja liikmesriike üles toetama ja julgustama VKE-sid ühtse turu, sh digitaalse ühtse turu võimaluste ning ELi-väliste turgude kasvu ärakasutamisel, otsides samas lahendusi kestliku majanduse saavutamise probleemidele. Peale selle on Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud hulk meetmeid, millega parandada ELi konkurentsivõimet peamiste kaubanduspartnerite ees, eelkõige kehtestades üleilmastumisajastu tööstuspoliitika ja uue kaubandusstrateegia[28], ning edendada ressursitõhusat Euroopat. Samuti on teatises „Ühtse turu akt”[29] seatud kaugeleulatuvad eesmärgid ühtse turu parandamiseks ja esitatud kõikehõlmav meetmepakett.

Ühtse turu kõigi võimaluste optimaalne kasutamine VKE-des

Vaatamata märkimisväärsetele edusammudele VKE-de abistamises ühtse turu võimaluste ärakasutamisel on VKE-d endiselt mitmesugustel põhjustel piiriülese tegevuse suhtes ettevaatlikud. Piiriüleseid makseid ja olemasolevaid mehhanisme klientidega võimalike vaidluste lahendamiseks peetakse sageli kalliks ja koormavaks, eriti e-kaubanduses. Piiriüleste võlgade sissenõudmise hõlbustamine on hästi toimiva ühtse turu jaoks elutähtis küsimus. Arvestades, et üle 60% piiriüleseid võlgu jääb tasumata, võtab komisjon meetmeid piiriülese võlgade sissenõudmise hõlbustamiseks[30].

Samuti on vaja muuta VKE-de juurdepääs riigihangetele, mis moodustavad 17% ELi SKP-st, veelgi hõlpsamaks, eelkõige edasise lihtsustamise kaudu[31]. VKE-de juurdepääs standarditele ja nende huvide esindatus standardimisprotsessis on paranemas, ehkki aeglaselt. Seda protsessi võib veelgi parandada, tagamaks muu hulgas sidusrühmade tasakaalustatud osaluse standardimisprotsessis. Erinevused äriühinguõiguses, lepinguõiguses ja maksusüsteemides võivad tekitada sel määral raskusi ja põhjustada kulusid, et panevad ettevõtjad loobuma äritegevuse laiendamisest teistesse liikmesriikidesse. Seepärast teeb komisjon ettepaneku ühtse reeglistiku kohta ettevõtte maksubaasi arvutamiseks kogu ELis, et VKE-del oleks lihtsam laiendada oma tegevust ühtse turu piires. Ühtlasi kavandatakse käibemaksu toimega seotud algatused selliselt, et nende halduskoormus ettevõtetele oleks piiratud ja et nad edendaksid piiriülest tegevust. Ka kehtestavad erinevad tarneahela osalised VKE-dele sageli ebaõiglasi lepingutingimusi ja -tavasid.

Komisjon astub samme, tagamaks, et VKE-de jaoks eksisteeriksid optimaalsed tingimused piiriüleseks kaubanduseks, sealhulgas interneti kaudu. Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) võimaldab VKE-del kasutada lihtsamat, väiksemate kuludega maksekorda ning ühtse turu piires pole tarvis kasutada rohkem kui ühtainust pangakontot[32]. SEPA pakub ka platvormi üleeuroopalise e-arvelduse väljaarendamiseks ja massiliseks kasutuselevõtuks VKE-de poolt. Komisjon on oma „Digitaalses tegevuskavas” rõhutanud ka e-äritegevuse võimalusi, seades konkreetseks eesmärgiks, et aastaks 2015 võiks 33% VKE-sid teha müügi- ja ostutehinguid internetis. Lisaks valmistab komisjon praegu ette seadusandlikku ettepanekut alternatiivsete vaidluse lahendamise skeemide edendamise kohta ELis, sh võimaliku üleliidulise veebipõhise vaidluste lahendamise süsteemi väljaarendamise kohta e-kaubandustehingutes kasutamiseks, mis hõlmaks nii B2B kui ka B2C tehinguid.

Komisjon analüüsib süvitsi ühtsel turul ettevõtetevahelistes tehingutes esinevaid ebaõiglasi kaubandustavasid ja lepingutingimusi ning esitab vajaduse korral seadusandliku ettepaneku, et kaitsta ettevõtteid ebaõiglaste lepingutingimuste eest. Peale selle annab komisjon välja teatise eksitavat ja võrdlevat reklaami käsitleva direktiivi kohta,[33] et uurida lähemalt probleeme, mida VKE-del sagedamini esineb, näiteks ärikataloogipettusi. Samuti tegutseb komisjon selle nimel, et tagada, et majanduslikus sõltuvuses olevad VKE-d oleksid ebaõiglaste kaubandustavade eest kaitstud ja et neil oleks võimalus selliste tavade vastu, kui neid tarneahelas kasutatakse, kaebus esitada.

ELi õigus ja poliitika tunnistavad, et tähtis on tagada tarbijate piisav informeeritus tootmisprotsessist, sealhulgas tootjast ja ühtsel turul turustatavate toodete päritolust[34]. Eritähelepanu pööratakse töötajate tervist ja ohutust käsitlevate standardite järgimisele, toodete hügieeni ja ohutuse tagamisele ning keskkonnakaitse-eeskirjadele. Kui parlamendis ja nõukogus arutatakse komisjoni toel[35] seadusandlikke algatusi, mille eesmärk on parandada reguleerivat raamistikku, tuleks VKE-sid paremini informeerida sellest, kuidas kasutada olemasolevaid ELi õigusakte, et kaitsta oma seaduslikke huve ebaõiglaste kaubandustavade ja eksitava teabe vastu.

VKE-d saavad sageli kahju konkurentsivastase tegevuse, nagu näiteks kartellilepete või turgu valitseva seisundi kuritarvitamise tõttu. Leidmaks võimalusi, kuidas VKE-d saaksid tulemuslikult kasutada oma õigust saada sellise kahju eest hüvitist, on komisjon algatanud avaliku konsultatsiooni kollektiivse hüvitusnõude ühtse üleeuroopalise käsitusviisi kohta.

Ka on märkimisväärne hulk ühtse turuga seotud infot ja nõuandeid ettevõtetele kättesaadav ELi teabeteenuste kaudu (nt ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe, Euroopa Väikeettevõtete Portaal, SOLVIT, portaal „Teie Euroopa – ettevõtlus”) ja siseriiklikel veebisaitidel. See võimaldab VKE-del saada omakeelset teavet. Samal ajal peaksid liikmesriigid propageerima komisjoni teabetalitusi ja tagama suurema koordineerituse komisjoni ja siseriiklike teabevahendite vahel.

Komisjon teeb järgmist: analüüsib põhjalikult ebaõiglasi kaubandustavasid Euroopa Liidus ja esitab vajaduse korral õigusakti ettepaneku; esitab maksualgatusi, nagu näiteks ettepaneku ettevõtete ühise konsolideeritud tulumaksubaasi kohta ja uue käibemaksustrateegia, mille eesmärk on eelkõige vähendada ühtsel turul VKE-de maksutõkkeid ja halduskoormust; võtab 2011. aastal ette Euroopa standardisüsteemi läbivaatamise; ; valmistab ette juhendi, milles selgitatakse päritolumärgistuse reegleid ja teavitatakse VKE-sid teistest nende käsutuses olevatest võimalustest oma seaduslikke huve kaitsta; teeb ettepaneku Euroopa lepinguõigust reguleeriva akti kohta, vastates uutele turgudele siseneda soovivate VKE-de vajadustele; kehtestab ühtse korra, et lihtsustada piiriülest võlgade sissenõudmist, võimaldades võlausaldajal säilitada võlgniku käes olevat raha teises liikmesriigis asuvas pangas. |

Liikmesriike kutsutakse: täielikult ellu rakendama „Euroopa parima tava juhendit, millega lihtsustatakse VKEde juurdepääsu riigihankelepingutele”; edendama Euroopa standardite avalikustamist veebis kergesti kättesaadavana, tasuta ja nii, et standardite muutmise korral oleks selgesti näidatud, mis on muutunud. Komisjon teeb ise ja kutsub liikmesriike üles tegema järgmist: püüdma üheskoos parandada siseturul elektroonilist koostalitlusvõimet ning eriti viia ellu ühtse turu aktis tehtud ettepanek võtta aastaks 2012 vastu otsus, et tagada e-identimise ja e-autentimise vastastikune tunnustamine kogu ELis, ning vaadata aastal 2011 läbi elektroonilise allkirja direktiiv. |

Aitame VKE-del üleilmastunud turgudel toime tulla

- Üleilmastunud turud pakuvad ELi VKE-dele uusi ärivõimalusi. Ühe hiljutise uuringu[36] kohaselt on nad rahvusvahelisel areenil aktiivsemad kui USA ja Jaapani VKE-d: 25% ELi VKE-dest ekspordib või on viimase 3 aasta jooksul eksportinud, neist 13% väljapoole ELi ühtset turgu. Samal ajal osutatakse uuringus tohutule kasutamata turupotentsiaalile, eriti BRIC-riikides[37], mis hinnanguliselt moodustavad 2030. aastaks 60% maailma SKP-st. Praegu ekspordib neisse riikidesse ainult 7–10% ELi eksportivatest VKE-dest.

Et edukalt kolmandate riikide turule pääseda, peavad VKE-l olema vajalikud oskused, teda peab toetama asjakohane poliitikaraamistik, mis võimaldab tal saada konkurentsieelise, ning selliste takistuste ületamisel nagu välismaised regulatiivraamistikud ja mittetariifsed tõkked peavad valitsema võrdsed tingimused[38]. Komisjon kaalub hulka võimalusi, sealhulgas abi turulepääsul ja juhendamist regulatsiooni, standardimise ja vastavushindamise küsimustes. Siinkohal võetakse arvesse teenuseid, mida osutavad olemasolevad ettevõtlusorganisatsioonid, ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe ning ELi äri- ja tehnoloogiakeskus Indias ja ELi VKE keskus Hiinas. Paralleelselt saavad VKE-d kasu meetmetest, mida võetakse turulepääsustrateegia raames, nagu näiteks turulepääsu andmebaas või olulisematel eksporditurgudel tegutsevad rohkem kui 30 turulepääsu töörühma, kes ühendavad endas ELi delegatsioonide, liikmesriikide saatkondade ja ELi äriringkondade esindajate kohapealsete olude tundmise, et parandada Euroopa äriühingute pääsu nendele turgudele[39].

Komisjon on huvitatud uute koostöövormide levitamisest äriühingute hulgas, kaasa arvatud eri piirkondades või riikides asuvate ettevõtete vahel. See kujutab endast uut koostöövormi, mis toimib klastrite ja ärivõrgustike kaudu, mis võimaldavad ettevõtetel ühendada jõud, ning see aitab neil saavutada ühist eesmärki sidusalt ja koordineeritult, ilma seejuures oma sõltumatust kaotamata. Komisjon viib läbi uuringu selle kohta, kuidas Euroopa tasand saaks kõige paremini seesugust koostööd toetada.

Lisaks algatab komisjon 2011. aasta algupoolel uued meetmed maailmaklassi klastrite toetuseks, et edendada klastrite rahvusvahelist tegevust, tipptaset klastrite juhtimises ja Euroopa klastrite vaatluskeskuse laiendamist.

ELi rahvusvahelise tegevuse osana edendab komisjon oma kahe- ja mitmepoolses koostöös kolmandate riikidega valdkondi, mis pakuvad VKE-dele erilist huvi, nt kaubavahetuse soodustamist, aga ka SBA põhimõtete lõimimist vastavatesse kaubanduslepetesse ning sellega seotud järelevalve- ja koordineerimismehhanisme. Lisaks teeb ta pingutusi, et kõrvaldada mittetariifsed tõkked ja piirangud toormaterjalidele juurdepääsu eest, kasutades talle kättesaadavaid kaubanduspoliitilisi vahendeid. See aitab ühtlasi avada veelgi enam sektoreid, mis on endiselt VKE-dele suuremalt jaolt kättesaamatud, nagu teenuste ja riigihangete turg, ning aitab tagada intellektuaalomandi õiguste kaitset.

Komisjon teeb järgmist: esitab aastal 2011 uue strateegia ELi VKE-de toetamise kohta Euroopa Liidu välistel turgudel ja strateegia ülemaailmselt konkurentsivõimeliste klastrite ja võrgustike kohta[40], kus erilise tähelepanu all on nende rolli analüüs VKE-de konkurentsivõime parandamisel; lahendab VKE-del ELi kaubanduskaitsemeetmete kasutamisel esinevaid probleeme, andes rohkem teavet nende instrumentide kasutamise kohta ja vastasisulist abi; teeb süstemaatilisi jõupingutusi, et kõrvaldada vabakaubanduslepetest mittetariifsed tõkked, hõlbustada VKE-de pääsu kolmandate riikide turule ja aidata tagada intellektuaalomandi õiguste järgimine kooskõlas uuendatud kaubanduspoliitikaga. Liikmesriike kutsutakse: toetama VKE-võrgustike ülesehitamist kooskõlas ühenduse riigiabi- ja konkurentsieeskirjadega; julgustama VKE-sid erialaeksperte palkama või ekspertteadmisi sisse ostma, et aidata äriühingutel kasvada, innovatsiooni rakendada ja rahvusvahelisele tasandile laieneda. |

Aitame VKE-del anda oma panuse ressursitõhusasse majandusse

- Komisjon on astunud samme, et tõsta VKE-de teadlikkust keskkonna- ja energiaküsimustest, ning on pakkunud toetust, et aidata neil õigusakte rakendada, oma keskkonna- ja energiatõhusust hinnata ning oskusi ja kvalifikatsiooni täiendada. Kuigi neid meetmeid tuleb tugevdada, on Euroopa 2020. aasta strateegias toodud tähelepanu keskmesse hoopis see, et VKE-del tuleb aidata saada olulisteks tegijateks üleminekul ressursitõhusale majanduskasvule. VKE-del on küll mõningaid turustiimuleid, mis ergutavad neid optimeerima oma ressursikasutust, kuid paljudel juhtudel ei ole turusignaale kerge ära tunda ega tõlgendada ning VKE-de probleemiks on ka infohulga ja aja-, inim- ja rahaliste ressursside piiratus. Et selle probleemiga toime tulla, on neil vaja asjakohast kättesaadavat rahastust, k.a piirkondlikke ettevõtluse toetusprogrammide kaudu, ajakohast teavet ja konkreetset abi, mida pakuvad ettevõtlust toetavad organisatsioonid, nagu kaubanduskojad ja konsultatsiooniteenuste pakkujad. Sellele üleminekule võib kaasa aidata stiimulite loomine energia- ja ressursiauditite läbiviimiseks.

Turupõhiseid instrumente võib kasutada ka ressursitõhusust suurendavate käitumismustrite julgustamiseks, mis aitab kaasa töökohtade loomisele ja majanduskasvule.

Komisjon moodustab konkreetse raamistiku, mis võimaldab VKE-del võtta vastu ressursitõhusa majanduse väljakutse ja kasutada selle pakutavaid võimalusi. Eelkõige teeb komisjon järgmist: rakendab uue energiatõhususe kava ning astub samme ökoinnovatsiooni tegevuskava koostamise suunas, milles võrgustike loomise, vähese CO2-heitega tehnoloogiate ja ressursitõhusa innovatsiooni edendamisel pööratakse erilist tähelepanu VKE-dele; arendab edasi ettevõtlusvõrgustiku Enterprise Europe raames tegutsevate keskkonna- ja energiaekspertide erimeedet, mille abil eriteadmisi uusimate metoodikate ja parimate tavade kohta antakse edasi suurte kogemustega, edasijõudnud piirkondadelt mahajäänumatele; ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe toetab VKE-sid parima tava alusel toodetud toodete ja teenuste turustamisel, eriti vähese CO2-heitega tehnoloogiate puhul; ettevõtlusvõrgustiku Enterprise Europe VKE arutlusringi ja VKE tagasiside andmebaasi abil aidatakse parandada keskkonnaalaste õigusaktide kvaliteeti, k.a nende rakendamist. |

Liikmesriike kutsutakse: paremini ära kasutama riigiabi võimalusi, et toetada investeeringuid keskkonna ja energeetika valdkonda; aitama VKE-del omandada vajalikke juhtimis- ja tehnikaalaseid oskusi, et kohandada oma ettevõte vähese CO2-heitega, ressursitõhusamale majandusele, kasutades selleks muu hulgas Euroopa Sotsiaalfondi; pakkuma regulatiivseid stiimuleid VKE-dele, kes on registreerunud keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning ISO 14.000 alusel, ning võtma meetmeid, et julgustada mikro- ja väikeettevõtteid kasutama lihtsustatud EMAS-tüüpi skeeme, nagu näiteks EMAS-EASY. |

Ettevõtluse, töökohtade loomise ja kaasava majanduskasvu edendamine

- VKE-d on ELi juhtivad töökohtade loojad, kuid majanduskriisi tõttu on VKE-des kaduma läinud ligi 3,25 miljonit töökohta.

Praeguses olukorras peavad liikmesriigid muutma ebaeduka ettevõtte lõpetamise haldusnõuded ja -menetlused veelgi lihtsamaks. Pealegi toimub ligikaudu kolmandik ettevõtete läbikukkumisi ettevõtte ülemineku kontekstis. Seepärast on hädavajalik parandada raamtingimusi ettevõtte üleminekuks, sest eelseisval aastakümnel läheb igal aastal üle kuni 500 000 ettevõtet, milles on 2 miljonit töökohta[41]. Komisjon esitab aastal 2011 rea poliitilisi soovitusi, mis põhinevad uuringul, milles mõõdetakse pankroti ja „teise võimaluse” probleemi ulatust.

Osana juhtalgatusest „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”[42] hindab komisjon mikro- ja käsitööettevõtetes edaspidi vajaminevaid oskusi. Ka algatus „Noorte liikuvus”[43] asetab rõhku koolitusele, tagamaks, et haridussüsteemid annaksid tõesti VKE alustamiseks ja juhtimiseks õiged oskused.

Liiga vähe on innovaatilisi ELi VKE-sid, mis kasvavad suurteks, ülemaailmselt edukateks ettevõteteks. Ülejäänud takistused, mis ei lase ettevõtjatel „ideid turule tuua”, tuleb kõrvaldada paljude erinevate poliitikameetmete abil, mis põhinevad laial toodete ja teenuste innovatsiooni kontseptsioonil, mis hõlmab igasuguseid muudatusi, mis kiirendavad või parendavad seda, kuidas ettevõtted uusi tooteid ja teenuseid välja mõtlevad, arendavad, toodavad ja turustavad, nagu on sätestatud „Innovatiivse liidu” teatises[44]. Komisjon uurib, kas oleks võimalik jälgida mikroettevõtete innovatsiooni, ja teeb ettepaneku tervikraamistiku kohta innovatsiooni ja konkurentsivõime e-oskuste arendamiseks ja edendamiseks, kus eritähelepanu pööratakse väikestele, alustavatele ja gasellettevõtetele.

On ka VKE-sid, mis järgivad teistsuguseid ärimudeleid kui traditsiooniline kapitalipõhine ühing. Sellesse kategooriasse, mida nimetatakse sotsiaalmajanduseks, kuuluvad mittetulundusühingud, sihtasutused, kooperatiivid, vastastikused ühingud jmt õiguslikud vormid. Et vastata nende ettevõtete erivajadustele, kuulutas komisjon ühtse turu aktis välja hulga meetmeid, mis võrdsustavad nende jaoks tingimusi. Need meetmed käsitleksid küsimusi, mis on seotud ühelt poolt kooperatiivide, sihtasutuste ja vastastikuste ühingutega ning teisalt sotsiaalseid eesmärke taotlevate ettevõtetega.

Komisjon teeb järgmist: loob juhendamisskeemid naisettevõtjatele vähemalt 10 ELi liikmesriigis, et neid nõustada ja toetada nende ettevõtte asutamise, toimimise ja kasvu asjus; teeb kindlaks parima tava, kuidas toetada ettevõtte üleminekut, ja algatab kampaania selle tava levitamiseks; võtab 2011. aasta lõpuks vastu sotsiaalse ettevõtluse algatuse, mis keskendub sotsiaalseid eesmärke taotlevatele ettevõtetele. |

Liikmesriike kutsutakse: rakendama SBA tegevuskavas sätestatud soovitust vähendada aastaks 2012 uute ettevõtete loomise aeg 3 tööpäevani ja kulud 100 euroni; vähendama ettevõtte teatava tegevuse käivitamiseks või sellega tegelemiseks vajaminevate litsentside ja lubade (sh keskkonnalubade) saamiseks kuluvat aega 2013. aasta lõpuks ühe kuuni; rakendama SBA tegevuskavas sätestatud soovitust edendada ettevõtjatele teise võimaluse andmist, piirates 2013. aasta lõpuks ausa ettevõtja pankrotijärgse kohustustest vabanemise ja võlgade tasumise aega maksimaalselt kolme aastani; töötama välja kasutajasõbralikud ja laialdaselt toetatavad kauplemiskohad ja andmebaasid üleminevatele ettevõtetele ning pakkuma koolitust ja tuge, et suurendada edukate ettevõtte üleminekute arvu, sealhulgas teavituskampaaniaid, et teadvustada vajadust ettevõtte üleminekuks aegsasti valmistuda. |

SBA juhtimise tugevdamine, et saada käegakatsutavaid tulemusi

- Tugev juhtimine on SBA eduka rakendamise võti.

Edusammude hindamiseks kogub komisjon teavet liikmesriikide meetmete kohta ja esitab Lissaboni lepingu artikli 173 alusel igal aastal aruande ELi liikmesriikide konkurentsivõime kohta. Liikmesriikide konkurentsivõime poliitika seire on aluseks vastastikustele eksperdihinnangutele ja hea tava vahetamisele. Komisjon esitab nõukogule aruande SBA rakendamisel tehtud edusammude kohta.

Sidusrühmade kaasatust tugevdatakse ning VKE sidusrühmi kutsutakse SBA rakendamises aktiivselt osalema, sh võtma regulaarselt sõna SBA meetmete rakendamise kohta.

Komisjon teeb järgmist: moodustab SBA nõuanderühma, mis koosneb valitsuste ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajatest ning mis peab andma oma panuse SBA rakendamise hindamisse ja aruandlusse, kiirendama jõupingutusi VKE-poliitikat puudutava teabe laialdasemaks levitamiseks ning edendama hea tava vahetust. Selles kontekstis arendab komisjon edasi VKE-de tulemuslikkuskontrolli, kus keskendutakse eelkõige SBA tegevuskavale, et jälgida ja paljude erinevate edunäitajate põhjal hinnata liikmesriikide tulemusi SBA rakendamisel; teeb ettepaneku iga-aastase VKE assamblee moodustamiseks, mis oleks tihedalt seotud SBA hea tava konverentsiga, et mobiliseerida kõik asjaomased sidusrühmad, tõmmata nad SBA rakendamisse ja edendada nendevahelist dialoogi. Liikmesriike ja vajaduse korral piirkondlikke ja kohalikke ametivõime kutsutakse: kooskõlastatult ettevõtlusorganisatsioonide esindajatega koostama riiklikke ja kohalikke SBA rakendamise kavasid, mida toetaks tugev seiremehhanism, ja moodustama eri asutuste vahelise VKE-küsimuste koordineerimise eest vastutava organi („VKE saadiku”), millele kindlustataks piisavad inimressursid ja millel oleks asutuses endas kõrge positsioon. |

Järgmised sammud

- Et tagada SBA täielik rakendamine ja vastata praegu VKE-de ees seisvatele väljakutsetele, on komisjon kindlalt otsustanud pidada VKE-sid jätkuvalt prioriteediks ja võtta oma ettepanekutes ja programmides arvesse neile eriomaseid jooni. Tagamaks, et SBA rakendamine toimuks ettevõtjatele lähedal, on tarvis tõsta teadlikkust ja suurendada meetmete nähtavust liikmesriikide ja piirkondade poliitikakujundajate ja muude sidusrühmade hulgas. VKE saadikule tehakse ülesandeks jälgida liikmesriikide edusamme SBA rakendamisel ning anda sellest regulaarselt aru VKE-de assambleele. Liikmesriike kutsutakse üles ajakohastatud SBA täies ulatuses ellu viima. See üleskutse kehtib samavõrra ka kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele.

LISASBA läbivaatamineNäited SBA 10 põhimõtte rakendamise heade tavade kohta

Käesolev lisa ei ole liikmesriikide poliitikastrateegiate põhjalik hindamine, vaid täiendab Euroopa ja riiklikul tasandil VKE-poliitika kohta avaldatut.

1. põhimõte: Ettevõtlikkuse edendamine | Mitu liikmesriiki on koostanud ettevõtluskavad, et arendada noorte seas ettevõtlust soosivaid hoiakuid ja nende ettevõtlusoskusi ning teha nad teadlikuks ettevõtte loomise võimalustest; selleks on nad lisanud ettevõtluse kooli ja ülikooli õppekavadesse või algatanud lisaprojekte[45]. Mõnes riigis on ettevõtlusharidus ühtse riikliku strateegia eesmärk (Taani, Madalmaad, Rootsi ja Ühendkuningriik), samas kui teistes riikides liigutakse samas suunas (Austria, Portugal). Lätis korraldatakse võistlust, kuhu sajad üliõpilased esitavad igal aastal äriplaane. Madalmaades rakendatakse programmi, mis aitab noortel USAs sidemeid luua. Mõned riigid on seotud riiklike või Euroopa liidu tasandi programmidega, mille raames edendatakse naisettevõtlust (Iirimaa, Island[46], Itaalia, Kreeka, Küpros, Norra[47], Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Soome ja Taani). Mitmed liikmesriigid kasutavad kõnealuste programmide jaoks suurt osa struktuurifondidest eraldatavatest summadest. |

Muud näited heade tavade kohta[48] Austria: 2008. aastal algatatud kava „Nachfolgebörse” abil hõlbustatakse ettevõtete üleminekut. Pakutakse tugiteenuseid ja elektroonilist platvormi, et abistada ettevõtte üleandjaid ja omandajaid. Prantsusmaa: 2009. aastal vastu võetud ettevõtja „Auto-entrepreneur” põhikirja alusel on kõikidel kodanikel (töötud, töötajad, ametnikud, pensionärid) võimalik hõlpsasti ettevõte asutada ja saada esimese kolme aasta jooksul maksuvabastusi. Ajavahemikus jaanuarist 2009 kuni juunini 2010 on kõnealuse põhikirja raames registreeritud üle 500 000 sellise ettevõtja („auto-entrepreneur”). Rumeenia: Programmi „START” eesmärk on arendada noorte (18–35aastaste) ettevõtlusoskusi ja toetada uute ettevõtete asutamist. Eelarve: 2009. aastal 21,2 miljonit eurot, sh 19 miljonit eurot toetuste jaoks ja 2,1 rakendusasutuse rahastamise jaoks. Rootsi: Naisettevõtluse edendamise riikliku programmi (2007-2010) raames pakutakse tugiteenuseid ja juhendajaid naistele, kes soovivad asutada ettevõtte. Loodi naissaadikute riiklik võrgustik ja see innustas 2009. aastal looma naisettevõtluse saadikute Euroopa võrgustikku. |

2. põhimõte: Teine võimalus | Ainult viis liikmesriiki (Belgia, Hispaania, Iirimaa, Soome ja Ühendkuningriik) täidavad soovitust[49] viia juhul, kui pankrotijuht ei ole seotud pettusega, kõik äritegevuse lõpetamisega seotud juriidilised menetlused lõpule ühe aasta jooksul. |

Muud näited heade tavade kohta[50] Belgia: Ettevõtete jätkusuutlikkust käsitlev seadus (2009), millega nähakse ette moratoorium finantsraskustes ettevõtetele selleks, et ära hoida maksejõuetus ja võimalik pankrot. Eesti: 2008. aastal vastu võetud saneerimisseadusega loodi alternatiiv pankrotimenetlusele ning võimaldati ajutiste likviidsusprobleemidega ettevõtetel ellu jääda. Läti: 2010. aastal jõustus uus maksejõuetusseadus, millega tehti maksejõuetuse menetlemine lihtsamaks ja kiiremaks ning tagati muu hulgas finantssektori stabiliseerimine ja erasektori laenukoormuse vähendamine. |

3. põhimõte: Kõigepealt mõtle väikestele | Ainult mõned liikmesriigid (Belgia, Luksemburg, Poola, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Taani ja Ühendkuningriik) on lisanud VKE testi riiklikkusse otsustusprotsessi. Madalmaades on edukalt vähendatud halduskoormust; nende eeskuju[51] on järgitud ka teistes riikides. |

Muud näited heade tavade kohta Saksamaa: 2009. aastal lihtsustati 23 asjaajamismenetlust osana õigusaktist (Drittes Mittelstandsentlastungsgesetz), mis käsitleb VKEde tegevust takistava bürokraatia vähendamist[52]. Itaalia: 2010. aasta aprillis võttis valitsus vastu soovituse hakata Itaalias rakendama SBAd ning luua alaline töörühm, kuhu kuuluvad ministeeriumide, kaubandus- ja tööstuskodade, ettevõtete organisatsioonide, ja piirkondade esindajad ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Itaalia liige, et jälgida SBA rakendamist ja teha selles valdkonnas ettepanekuid. Igal aastal koostatakse SBA rakendamisaruanne ja see avaldatakse veebis[53]. |

4. põhimõte: Vajadustele vastavad haldusorganid | Näited heade tavade kohta[54] Tšehhi Vabariik: 2009. aastast toimiva elektroonilise andmevahetussüsteemi („data box”) eesmärk on lihtsustada teabevahetust ettevõtete ja haldusorganite vahel. Ungari: Haldusorganid pakuvad ühtseid teeninduspunkte, et ettevõtte saaks registreerida hõlpsasti ja elektroonilisi lahendusi kasutades (alates 2008. aastast on elektrooniline menetlemine kohustuslik ning ettevõtte asutamiseks kuluv aeg on lühendatud ühe tunnini). Portugal: Programmi „Simplex” eesmärk on halduskorda ja -tavasid lihtsustada. Alates 2009. aastast korraldatakse avalikke konsultatsioone avaliku ajaveebi kaudu. |

5. põhimõte: Riigihangetes osalemise lihtsustamine | Vaid mõned üksikud riigid on hakanud edendama Euroopa parimate tavade juhendit, millega lihtsustatakse VKE-de osalemist riigihangetes (Austria, Iirimaa, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa ja Ühendkuningriik). Enim levinud VKE-sõbralik meede on endiselt pakkumiste jagamine osadeks ja info kättesaadavuse lihtsustamine kesksete veebisaitide, interaktiivsete veebilehtede ja muude e-hanke arenduste kaudu. |

Muud näited heade tavade kohta[55] Ühendkuningriik: Valitsuse veebiportaalis „Supply2.gov.uk” avaldatakse avalikus sektoris sõlmitud lepingud ja võimaldatakse riigihangetes osalemist. 2008. aastal avaldas valitsuse kaubandusbüroo (Office of Government Commerce) 12 soovitust vähendada tõkkeid, millega VKEd seisavad silmitsi avalikus sektoris lepingute sõlmimise pärast konkureerides. |

6. põhimõte: Rahastamisvõimaluste tagamine | Näited heade tavade kohta[56] Enamik liikmesriike on vastu võtnud poliitikameetmed, et hõlbustada VKEde juurdepääsu rahastamisvõimalustele, ning toetanud avalikest allikatest tagatisskeeme (Belgia, Eesti, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik) või kaasrahastanud mikrokrediiti (Austria, Iirimaa, Leedu, Läti, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia ja Ungari). Paljud liikmesriigid on võtnud meetmeid ka riskikapitali suurendamiseks (Iirimaa, Luksemburg, Poola, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Taani, Tšehhi Vabariik ja Ühendkuningriik). Samuti on Belgia, Ungari, Prantsusmaa, Iirimaa ja viimati ka Soome loonud „krediidiombudsmani” ametikoha. Mõned liikmesriigid on hilinenud maksete direktiivi uuestisõnastamise eel võtnud maksetega hilinemist vähendavaid meetmeid, mis mõnel juhul lähevad direktiivi nõuetest kaugemale (Belgia, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, ja Ühendkuningriik). 2010. aastal võttis Hispaania vastu uue seaduse, millega seatakse riigiasutuste tehtavate maksete tähtajaks 30 päeva ning ettevõtetevaheliste maksete tähtajaks 60 päeva. |

7. põhimõte: Ühtne turg | 22 liikmesriiki on kasutusele võtnud ühtsed teeninduspunktid (one-stop shops)[57]. Need võimaldavad teenusepakkujatel täita haldusformaalsused elektrooniliselt, kui nad soovivad teenuseid pakkuda kogu Euroopas. 15 neist on loonud veebisaidi lisaks oma riigikeel(t)ele ka inglise keeles (Belgia, Eesti, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Madalmaad, Portugal, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik ja Ungari). |

8. põhimõte: Oskused ja innovatsioon | Mitu liikmesriiki pakuvad rahastamisvõimalusi noortele innovatiivsetele ettevõtetele peamiselt stardi- ja riskikapitali kaudu (Austria, Belgia, Hispaania, Kreeka, Rootsi, Saksamaa, Soome, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik). Teistes riikides pakutakse rahalist toetust innovatsiooni- või konkurentsivõimekeskustele, mis ühendavad ülikoole, teaduskeskuseid ja ettevõtteid (Austria, Belgia, Iirimaa, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Tšehhi Vabariik ja Ühendkuningriik). „Innovatsioonitšekke”, mis võimaldavad VKEdel osta uuenduslikke konsultatsiooniteenuseid ja oskusteavet, on hakatud laialdaselt kasutama (Austria, Iirimaa, Kreeka, Madalmaad, Portugal, Sloveenia ja Ühendkuningriik)[58]. |

Muud näited heade tavade kohta Itaalia: Selleks, et julgustada innovatiivsete VKEde koostöövõrkude loomist, võeti 2010. aasta juulis vastu seadus, mis käsitleb ettevõtete koostöövõrke ning näeb sellistele võrkudele ette maksu-, haldus- ja rahalised stiimulid[59]. |

9. põhimõte: Keskkonnaprobleemide ümberpööramine uute võimaluste loomiseks | Selleks, et aidata VKE-l uuendada või asendada seadmed energiatõhusate alternatiividega, rahastavad mitu liikmesriiki energiatõhusust soodsate laenutingimuste või otsetoetuste kaudu (Belgia, Bulgaaria, Küpros, Malta, Prantsusmaa, Portugal, Saksamaa, Sloveenia ja Ühendkuningriik). Teised liikmesriigid toetavad VKEsid, et luua „rohelistel” turgudel uusi ärivõimalusi (Bulgaaria, Saksamaa, Slovakkia ja Tšehhi Vabariik). Liikmesriigid pakuvad VKEdele lisaks konsultatsiooniteenuseid, et teavitada neid ja tõsta nende teadlikkust energiatõhususest tulenevast kulude kokkuhoiust ja ärivõimalustest (Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Rootsi, Saksamaa, Ungari ja Ühendkuningriik)[60]. |

Muud näited heade tavade kohta[61] Taani: Taani majandus- ja ettevõtlusministeerium toetab 2009. aastal loodud ettevõtluse innovatsioonifondist (mille suurus ajavahemikul 2010–2012 on 100 miljonit eurot) ärivõimaluste loomist „rohelistel” turgudel. Madalmaad: 2008. aastal loodud energeetika- ja keskkonnatehnikaalaste teadmiste ja innovatsiooni sihtasutus (Stichting kiEMT) on koostöövõrk, kuhu kuulub 160 äriühingut, teadusasutust ning piirkondlikku ja kohalikku omavalitsust ning mis kaasrahastab projekte, mille eesmärgiks on ökotooted ja -tehnoloogia (nt arukad päikeseenergialahendused ja võrgutehnoloogiad jne). |

10. põhimõte: Rahvusvahelistumise toetamine | Mitu valitsust toetab VKEde rahvusvahelistumist, nt toetatakse rahaliselt eksporti, turulepääsu strateegiaid ja osalemist messidel (Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Küpros, Leedu, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Slovaki Vabariik, Taani, Tšehhi Vabariik ja Ühendkuningriik). Mõned neist (Taani, Sloveenia) keskenduvad kiirelt kasvavatele ettevõtetele, kes soovivad internatsionaliseeruda; teised aga on moodustanud uued ekspordiedendusasutused (Luksemburg) või kehtestanud uued toetusprogrammid (Ungari). Samuti on katsetusfaasis juhendamisskeem, mille alusel suured ettevõtted toetavad VKE-de rahvusvahelistumist (Prantsusmaa)[62]. |

[1] Komisjon teatis „Kõigepealt mõtle väikestele”: Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”, KOM(2008)394 (lõplik).

[2] http://ec.europa.eu/eu2020/index_en.htm

[3] KOM(2011) 11 lõplik.

[4] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/small-business-act/implementation/files/sba_imp_et.pdf

[5] Lisaks on komisjoni rohelises raamatus käibemaksu tuleviku kohta eraldi jagu VKE-de kohta.

[6] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/single-market-goods/fighting-late-payments/index_en.htm

[7] SEK(2005)0433 (lõplik), lisa dokumendile KOM(2005)121 (lõplik).

[8] Komisjoni teatis: „Euroopa Liidu riigiabi meetmete ajutine raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks” (ELT C6, 11.1.2011, lk 5).

[9] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/business-environment/public-procurement/index_en.htm

[10] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/entrepreneurship/sme-week/

[11] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/promoting-entrepreneurship/women/ambassadors/index_en.htm

[12] Euroopa 2020. aasta juhtalgatus „Innovatiivne liit”, mille komisjon võttis vastu oktoobris 2010.

[13] Teatis „Regionaalpoliitika panus aruka majanduskasvu saavutamisse Euroopa 2020. aasta strateegia raames”, KOM(2010)553.

[14] http://ec.europa.eu/agriculture/rurdev/leg/index_en.htm ja http://ec.europa.eu/agriculture/fin/index_et.htm

[15] Näited liikmesriikide meetmete kohta SBA rakendamisel on esitatud lisas.

[16] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/business-environment/start-up-procedures/index_en.htm

[17] Teatis aruka reguleerimise kohta ELis, KOM(2010) 543.

[18] KOM(2011) 20.

[19] http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/2010/green_paper_audit_en.htm

[20] http://ec.europa.eu/information_society/activities/egovernment/action_plan_2011_2015/index_en.htm

[21] http://www.ecb.int/stats/money/surveys/lend/html/index.en.html

[22] http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=et&catId=836

[23] Joint Action to Support Microfinance Institutions in Europe – ühismeede mikrokrediidiga tegelevate asutuste toetamiseks Euroopas.

[24] http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=et&catId=836 ja http://ec.europa.eu/enterprise/policies/finance/borrowing/microcredit/index_en.htm

[25] Riskijagamisrahastu, http://www.eib.org/products/loans/special/rsff/index.htm?lang=en

[26] Ühtekuuluvuspoliitika eelarvest ettevõtluse toetuseks planeeritud kogueraldised programmiperioodil 2007–2013 on ligikaudu 55 miljardit eurot, millest 27 miljardit on otsesõnu suunatud üksnes VKE-dele ja 28 miljardit ei ole seotud ettevõtte suurusega.

[27] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu aastaeelarve suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kohta, KOM(2010)815.

[28] Teatis „Kaubandus, majanduskasv ja maailmapoliitika” KOM(2010)612, 9.11.2010.

[29] http://ec.europa.eu/internal_market/smact/index_et.htm

[30] SEK(2005)433, lisa dokumendile KOM(2010)135 (lõplik).

[31] Vt roheline raamat ELi riigihankepoliitika ajakohastamise kohta: http://ec.europa.eu/internal_market/publicprocurement/modernising_rules/consultations/index_en.htm

[32] http://ec.europa.eu/internal_market/payments/sepa/

[33] Direktiiv 2006/114/EÜ.

[34] Teavet toodete päritolu või päritolukoha kohta käsitletakse kahes praegu arutlusel olevas seadusandlikus algatuses: määruse ettepanekus toidualase teabe esitamise kohta tarbijatele ning „Kvaliteedipaketis” (KOM(2010)738).

[35] Ettepanek: nõukogu määrus teatavate kolmandatest riikidest imporditud toodete päritoluriigi märkimise kohta (KOM(2005)661) ja ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tekstiilinimetuste ja tekstiiltoodete märgistamise kohta (KOM(2009)31).

[36] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/market-access/internationalisation/index_en.htm

[37] Brasiilia, Venemaa, India, Hiina.

[38] Komisjoni tellitud uuringus on välja toodud konkreetsed probleemid, mis esinevad eri tüüpi VKE-del kaubanduse kaitsemeetmete uurimistes, sealhulgas läbipaistmatus ja raskused informatsiooni kättesaamisel, ning neile on esitatud võimalikud lahendused. Praegu arutavad liikmesriigid selle uuringu tulemusi, et teha otsus järelmeetmete kohta. Rohkem teavet saab kaubanduse peadirektoraadi veebilehelt: http://ec.europa.eu/trade/tackling-unfair-trade/tradedefence/information-for-business/sme/

[39] http://ec.europa.eu/trade/creating-opportunities/trade-topics/market-access/export-from-eu/

[40] Komisjoni teatis „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika: jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale”, KOM(2010) 614.

[41] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/documents/transfers/index_en.htm

[42] KOM(2010) 682 (lõplik).

[43] KOM(2010) 477 (lõplik).

[44] http://ec.europa.eu/research/innovation-union/index_en.cfm

[45] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/industrial-competitiveness/industrial-policy/files/member_states_competitiveness_performance_and_policies_en.pdf

[46] Island ja Norra on ELi mittekuuluvad riigid, kes rakendavad SBAd ja osalevad Konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmis.

[47] Vt joonealune märkus 2.

[48] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/facts-figures-analysis/performance-review/index_en.htm (vt riike käsitlevaid SBA teabelehti 2009, jaotis 5 heade tavade kohta).

[49] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/files/docs/sba/sba_action_plan_en.pdf

[50] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/facts-figures-analysis/performance-review/index_en.htm (vt riike käsitlevaid SBA teabelehti 2009, jaotis 5 heade tavade kohta).

[51] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/better-regulation/administrative-burdens/action-programme/index_en.htm#h2-5 ja http://english.minlnv.nl/portal/page?_pageid=116,4093799&_dad=portal&_schema=PORTAL

[52] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/facts-figures-analysis/performance-review/index_en.htm (vt riike käsitlevaid SBA teabelehti 2009, jaotis 5 heade tavade kohta).

[53] http://www.sviluppoeconomico.gov.it/pdf_upload/documenti/Rapportosba2010DEF.pdf ja http://www.sviluppoeconomico.gov.it/primopiano/dettaglio_primopiano.php?sezione=primopiano&tema_dir=tema2&id_primopiano=718

[54] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/facts-figures-analysis/performance-review/index_en.htm (vt riike käsitlevaid SBA teabelehti 2009, jaotis 5 heade tavade kohta).

[55] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/facts-figures-analysis/performance-review/index_en.htm (vt riike käsitlevaid SBA teabelehti 2009, jaotis 5 heade tavade kohta).

[56] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/facts-figures-analysis/performance-review/index_en.htm (vt riike käsitlevaid SBA teabelehti 2009, jaotis 5 heade tavade kohta).

[57] http://ec.europa.eu/internal_market/eu-go/

[58] "SMEs, Entrepreneurship and Innovation", OECD Studies on SMEs and Entrepreneurship, 2010.

[59] http://www.urp.it/allegati/Legge_2010_122.pdf (artikkel 42)

[60] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/facts-figures-analysis/performance-review/index_en.htm (vt riike käsitlevaid SBA teabelehti 2009, jaotis 5 heade tavade kohta).

[61] Allikas: Heade tavade SBA andmebaas: http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/best-practices/database/SBA/index.cfm?fuseaction=welcome.detail

[62] http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/facts-figures-analysis/performance-review/index_en.htm (vt riike käsitlevaid SBA teabelehti 2009, jaotis 5 heade tavade kohta).