13.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 277/156

—

tervitab kultuuri- ja loomesektorite uut raamprogrammi „Loov Euroopa”, mis on ette nähtud järgmises mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2014–2020 (1) ja millega koondatakse programmid „Kultuur”, „MEDIA” ja „MEDIA Mundus”, luues uue instrumendi vahenditele juurdepääsu lihtsustamiseks;

—

rõhutab tungivalt, et kultuuril on iseseisev väärtus, mis ei sõltu kultuurikaupade ja -teenuste majanduslikest aspektidest. Seda kahetahulist olemust tuleb programmi väljatöötamisel arvesse võtta nii, et seejuures ei lähtuta ainuüksi kultuuri majanduslikust kasutamisest;

—

tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut suurendada mitmeaastase finantsraamistikuga kaetud perioodiks 2014–2020 oluliselt kultuuri- ja loomesektorile eraldatavat toetust nii, et selle kogumaht ulatuks 1,801 miljardi euroni, mis tähendab rahaliste vahendite märkimisväärset suurenemist praeguste kulutustega võrreldes (37 %);

—

märgib, et vaba ja sõltumatu kultuur on ühiskonna arengu seisukohalt määrava tähtsusega, kaitstes sõnavabadust ja mitmekesisust, andes võimaluse osaleda ning luues väljavaated kriitiliste ja sõltumatute arutelude korraldamiseks, mis on tõelise demokraatia eeltingimus.

Raportöör

Gábor BIHARY (HU/PES), Budapesti linnavolikogu liige

Viitedokument

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus programmi „Loov Euroopa” kehtestamise kohta

COM(2011) 785 final

1.

tervitab kultuuri- ja loomesektorite uut raamprogrammi „Loov Euroopa”, mis on ette nähtud järgmises mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2014–2020 (2) ja millega koondatakse programmid „Kultuur”, „MEDIA” ja „MEDIA Mundus”, luues uue instrumendi vahenditele juurdepääsu lihtsustamiseks;

2.

rõhutab tungivalt, et kultuuril on iseseisev väärtus, mis ei sõltu kultuurikaupade ja -teenuste majanduslikest aspektidest. Seda kahetahulist olemust tuleb programmi väljatöötamisel arvesse võtta nii, et seejuures ei lähtuta ainuüksi kultuuri majanduslikust kasutamisest;

3.

tunnistab, et koondades kultuuri ja meediat, võib see programm lihtsustada kultuuritoodete levitamist, luua audiovisuaalteoste digitaalse ühtse turu ja aidata kaasa tööhõivepotentsiaali vallandamisele kultuuri- ja loomesektorites;

4.

kiidab heaks püüdlused lihtsustada raamprogrammi, millega soovitakse luua Euroopa kultuurivaldkonnas töötavate inimeste ning loovisikute jaoks hõlpsasti juurdepääsetav ühenduskanal ning pakkuda neile võimalust ettevõtmisteks Euroopa Liidus (EL) ja väljaspool seda;

5.

nõustub praeguste programmide mõju hinnangus esitatud tõdemustega, milles sõnastatakse neli ühist probleemi, mis tuleb soovitud tulemuste saavutamiseks Euroopa tasandil lahendada, koondades programmid ja uue rahastamisvahendi ühtsesse raamprogrammi:

6.

tervitab asjaolu, et programm, olles suunatud eelkõige kultuuri- ja loomesektori piiriülestele tegevustele ning tihedalt seotud kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamisega, täiendab muid ELi programme, näiteks kultuuri- ja loomesektorisse tehtavate investeeringute toetamist struktuurifondidest, kultuuripärandi taastamist, kultuuriinfrastruktuuri ja -teenuseid, kultuuripärandi digiteerimise ning laienemise ja välissuhetega seotud vahendeid;

7.

tunneb heameelt ka selle üle, et lisaks sellele kasutab programm olemasolevate kaubamärkide (nagu „MEDIA”, Euroopa kultuuripärandi märgis ja „Euroopa kultuuripealinn”) kogemusi ning edu.

8.

tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut suurendada mitmeaastase finantsraamistikuga kaetud perioodiks 2014–2020 oluliselt kultuuri- ja loomesektorile eraldatavat toetust nii, et selle kogumaht ulatuks 1,801 miljardi euroni, mis tähendab rahaliste vahendite märkimisväärset suurenemist praeguste kulutustega võrreldes (37 %);

9.

rõhutab, et toetuse suurendamine on kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” idee ja prioriteetide ning selle juhtalgatustega, kuna investeeringud kultuuri- ja loomesektorisse panustavad otseselt strateegias määratletud aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärgi saavutamisse ning lihtsustavad kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate VKEde juurdepääsu vahenditele;

10.

näeb siiski täpsemate määratluste vajadust, eelkõige rahastamisvahendi õigusraamistiku ja rakendamiskriteeriumite küsimustes;

11.

juhib tähelepanu asjaolule, et enamik kultuuri- ja loomesektori ettevõtetest on mikroettevõtted, VKEd ja füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtted, kes vajavad algatusi ja korraldust kohalikul tasandil. Selline kohalik lähenemisviis on piirkondade jaoks positiivne aspekt, kuna esiteks ergutab see kohalikku majandust (loovus tugevdab majanduse konkurentsivõimet) ja teiseks aitab see hoida andekaid ja säilitada kohapeal vastavad töökohad. Seepärast tuleks esile tõsta kultuurivaldkonna töötajate ja ettevõtjate erilist olukorda;

12.

tunneb heameelt meetmete üle kultuurisektori suutlikkuse suurendamiseks ning kultuuri leviku innustamiseks rahvusvahelisel tasandil nii Euroopa Liidus kui väljaspool selle piire, kuna komitee peab kultuurilist mitmekesisust üheks arengu allikaks;

13.

nõustub seisukohaga, et majandus- ja finantskriisi ajal võib kultuuril olla suur osatähtsus sotsiaalpoliitika eesmärkide saavutamisel loomingulisel teel, toetades uuendustegevust, mis aitab sotsiaalvaldkonnas tulemusteni jõuda (3);

14.

on seisukohal, et kultuur ja kunstiliigid ning kultuurimeedia ja audiovisuaalkultuur võivad muuta käitumismudeleid, luues uusi sotsiaalseid sidemeid ning innustades inimesi kasutama oma loomingulisi võimeid. Samal ajal hoiavad kultuur ja kunst alal demokraatliku ühiskonna väärtusi;

15.

märgib, et vaba ja sõltumatu kultuur on ühiskonna arengu seisukohalt määrava tähtsusega, kaitstes sõnavabadust ja mitmekesisust, andes võimaluse osaleda ning luues väljavaated kriitiliste ja sõltumatute arutelude korraldamiseks, mis on tõelise demokraatia eeltingimus;

16.

rõhutab, et kogu ELis on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel suur vastutus kultuuripoliitika elluviimisel, arvestades, et nende kanda on tähtsaim ülesanne kultuuri edendamisel ja selle mõju suurendamisel, eelkõige kultuuripärandi säilitamisel ja kunstialase innovatsiooni soodustamisel (4). Lisaks lasub kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel eriline vastutus selle eest, et lastel ja noortel oleks juurdepääs aktiivsele kultuurielule ja nad saaksid selles osaleda;

17.

meenutab, et on juba varem rõhutanud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähtsust, kes tänu kodanikulähedusele on strateegiliselt kõige paremas olukorras nende probleemidega tegelemiseks ja erinevatest kultuuridest pärit rühmade spetsiifilistele nõudmistele vastamiseks. Ka on neil kergem kohalikke ja piirkondlikke kogukondi tõhusamalt kaasa tõmmata parema kultuuridevahelise dialoogi edendamisse (5);

18.

juhib tähelepanu sellele, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on kultuuri- ja loomemajanduse edukalt oma arengustrateegiatesse kaasanud ning see on aidanud tugevdada kohalikku majandust. Eelkõige on kohalikul ja piirkondlikul tasandil võimalik luua noorte kunstnike võrgustikke ja andmebaase, edendada noorte kunsti- ja kultuurialast koolitust, aidata noortel artistidel muutuda professionaalsemaks, käivitada multimeediat kasutavaid ja multikultuurseid eksperimente, pakkuda noorte kunstnike tööde esituseks ruume, innustada noore publiku kunsti- ja kultuurielamust, toetada noorte kunsti- ja kultuurialaste ühingute moodustamist ning edendada innovatsiooni kohalike tavade ja kutsealade valdkonnas (6);

19.

juhib tähelepanu sellele, et audiovisuaalsektor ei ole mitte ainult väga oluline tööstusharu majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive seisukohast, vaid ka võtmesektor, mis kaitseb ja edendab linnade ja piirkondade kultuurilist identiteeti ja mitmekesisust. Sektori olemus muudab ta lisaks sellele ka võtmeteguriks Euroopa sotsiaalsete väärtuste arendamisel ja demokraatlike ühiskondade toimimise tagamisel, kuna audiovisuaalteosed suudavad täita olulist ülesannet Euroopa identiteedi kujundamisel (7);

20.

rõhutab, et digitaaltehnoloogiale üleminek avab uusi võimalusi Euroopa erinevate piirkondade ühendamiseks, sest nad vahetavad audiovisuaalteoseid ja uurivad uusi võimalusi sidemete loomiseks ja infosisu jagamiseks. Nimetatud üleminek võib anda võimaluse uue publiku leidmiseks, alternatiivse sisu kasutamiseks, uute teenuste osutamiseks ja erinevate piirkondade pakutava nähtavamaks muutmiseks (8);

21.

kutsub nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles rõhutama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võtmerolli oma kogukonna kultuuri edendamisel ja levitamisel (9) ning usaldama kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele programmi raames suurema osatähtsuse;

22.

rõhutab sellega seoses vajadust leida hea tasakaal suurtele üldprojektidele pühendatud vahendite ning kohaliku ja piirkondliku tasandi meetmete ja tegevuste rahastamise vahel;

23.

soovitab nõukogul ja Euroopa Parlamendil tungivalt vältida määruse rakendamisel liigse rõhu asetamist finantssektorile ning hoolitseda pigem selle eest, et kultuurivaldkonnas töötavatel inimestel oleks suurem võimalus otsustusprotsessis kaasa rääkida;

24.

tunnistab, et ettepanekus sisalduvad meetmed näivad oma praegusel kujul olevat kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Komitee rõhutab siiski, et oleks asjakohane korrapäraselt konsulteerida kohalike ja piirkondlike omavalitsustega Euroopa kultuuri- ja loomesektori rahastamisega seonduvate meetmete väljatöötamise, rakendamise ja haldamise küsimuses;

25.

soovib kaasa aidata programmi „Loov Euroopa” võimalikult laialdase tuntuse tagamisele ELi piirkondades ja pakub oma koostööd selle saavutamiseks. Lisaks sellele soovib komitee osaleda programmi järelevalveprotsessis;

26.

peab oluliseks raamprogrammi jagamist kolmeks tegevussuunaks (sektoriülene tegevussuund, kultuuri tegevussuund ja MEDIA tegevussuund) ja esialgseid eelarveeraldisi igale tegevussuunale, ent juhib tähelepanu vajadusele tagada programmi ellurakendamisel paindlikkus, mis on vajalik eraldiste võimalikuks ümberjagamiseks tegevussuundade vahel vastavalt vajadustele ja kogemustele;

27.

märgib, et hoolitseda tuleb selle eest, et uues struktuuris ei tõrjutaks kõrvale kunsti- ja kultuuripärandi sektoreid;

28.

tervitab komisjoni pakutud strateegilist ja kaasavat lähenemisviisi, mille eesmärk on toetada kultuuri- ja loomesektori arengut;

29.

õnnestumiseks peavad integreeritud arengustrateegiad olema määratletud asjaomasel territoriaalsel tasandil partnerluses erinevate avaliku sektori poliitikavaldkondade (nt majandusareng, tööhõive, haridus ja kultuur) eest vastutavate asutuste ja kodanikuühiskonna esindajate, nimelt ettevõtjate, töötajate ja kodanike ühendustega;

30.

leiab, et tuleks analüüsida, millised valdkonnad ja teemad kujutavad endast piirkondade ja kohalike omavalitsuste tugevaid külgi, mida seepärast tuleks toetada, arvestades, et igal piirkonnal on võimalusi, mis vajavad väljaselgitamist. Suurtel linnadel ja jõukatel piirkondadel on rohkem võimalusi ja vahendeid muutuda mitmetasandilisteks loome- ja külgetõmbekeskusteks, sellal kui väiksematele ja ebasoodsas olukorras olevatele, eelkõige ELi äärealadel asuvatele või hõredalt asustatud piirkondadele tuleb anda võimalus tutvustada oma kultuurilist väärtust kogu ülejäänud maailmale;

31.

on juba varem rõhutanud, et valitseb tõeline vajadus usaldusväärsema teabe järele Euroopa kultuurisektori üldolukorra kohta (10). Seepärast tervitab komitee meetmeid, mille eesmärk on toetada andmete kogumist, uuringuid, prognoositavaid oskusi ja tööhõive vahendeid, hindamist, poliitikaanalüüsi ja statistilisi uuringuid seoses asjaomaste turgudega. Sellegipoolest tuleks jätkata riiklike ja Euroopa statistikaametite jagatud andmekogumist ja analüüsi, et vältida allikate, kulude ja andmetöötluse dubleerimist;

32.

rõhutab, et interdistsiplinaarne keskkond tagab parimad tingimused kultuuri- ja loomesektori toimimiseks ja soovitab seepärast edendada kokkupuuteid kunsti, filosoofia, teaduse, uurimis- ja uuendustegevuse ja ettevõtluse vahel;

33.

peab oluliseks luua tõelisi loomingulisi partnerlusi kultuuri- ja loomesektori ning muude valdkondade, nt hariduse, tööstuse, teadustegevuse ja avaliku halduse vahel, ja avaldab poolehoidu tõhusate mehhanismide väljatöötamisele, mis võimaldaksid loovate teadmiste, nt disaini ülekandmist teistesse sektoritesse,

34.

tunneb heameelt meetmete üle kultuurisektori suutlikkuse suurendamiseks ning kultuuri leviku innustamiseks piiriülesel tasandil nii Euroopas kui ka väljaspool;

35.

tunneb heameelt suurendatud tähelepanu üle, mida programmi kultuuri tegevussuunal osutatakse suutlikkuse suurendamise meetmetele ja riikidevahelise levitamise toetamisele, sealhulgas rahvusvahelised ringreisid, ulatusliku struktureeriva mõjuga uute Euroopa platvormide loomisele, strateegilisemate meetmete võtmisele kirjastuste toetamiseks kirjandustõlke valdkonnas, müügiedendusmeetmed kaasa arvatud;

36.

rõhutab, et kriisijärgses majanduses võib kultuuril olla suur osatähtsus sotsiaalpoliitika eesmärkide saavutamisel loomingulisel teel, toetades uuendusi, mis aitavad sotsiaalvaldkonnas tulemusteni jõuda;

37.

tunneb heameelt kultuuri piiriüleseks levitamiseks kavandatud toetuse üle ja rõhutab eelkõige, kui oluline on pakkuda tuge kõigile seonduvatele sektoritele, mis aitavad kultuuril jõuda oma publikuni hoolimata piirkondade mõnikord ebasoodsast asukohast ja keelte paljususe probleemist;

38.

rõhutab, et kultuuri tehtavad investeeringud peavad ühtviisi edendama nii individuaalset kui ka kollektiivset kunstiloomet, samuti kultuuri- ja loomesektori jaoks olulisi valdkondi, nagu uued ettevõtlusmudelid, loovus ja innovaatilisus, digiteerimine, sertifitseerimissüsteemid ja inimkapitali arendamine, samuti loomingulised partnerlused teiste sektoritega;

39.

toonitab, kui oluline on arendada ühisalgatusi eraviisiliste ja avalike kunstikogemuste toetamiseks, mis võivad osutuda vastastikku kasulikuks nii kultuuri edendamise kui ettevõtete kasumlikkuse aspektist;

40.

kinnitab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad üles näidata suuremat tõhusust kohalike ettevõtjate teavitamisel kohalike ja piirkondlike kultuuritegevuste edendamise viisist ja vahenditest;

41.

juhib tähelepanu sellele, et erasektoril on ettevõtjate sotsiaalse vastutuse raames sageli kanda tähtis roll kultuuri edendamisel annetuste või muude toetusevormide kujul, ent kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad omakorda kaasa aidata niisuguse abi parimat võimalikku kasutamist soodustava keskkonna loomisele;

42.

tunnistab sidusa ja keskpika või pikaajalise strateegia olulisust kultuurivaldkonna meetmete kavandamisel ja toob siinkohal sobivaks näiteks Euroopa kultuuripealinna valimise, mille puhul pikaajaline arengustrateegia võimaldab kultuuri arendamisele läheneda jätkusuutlikumalt, tugevdab kultuuripealinna mõju ja pärandit (11), ning toob nähtavale Euroopa kultuuride rikkuse, paljususe ja ühised jooned;

43.

märgib, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel võib olla kohalike ja piirkondlike audiovisuaalteoste toetamisel esmatähtis roll, kuna nad pakuvad audiovisuaaltoodangule tõhusat tuge ja aitavad aktiivselt edendada kultuurilist mitmekesisust ja kultuuridevahelist dialoogi (12);

44.

peab oluliseks etapiks programmi koostamist ulatusliku rahvusvahelise koostöö edendamiseks audiovisuaalvaldkonnas, millega soovitakse tugevdada nii kultuurilisi kui ka kaubanduslikke suhteid Euroopa ja kolmandate riikide kinotööstuste vahel;

45.

leiab, et tuleb tegelda praeguste väljakutsetega seoses tehnoloogia arengust ja struktuurilistest puudustest tulenevate ülemaailmse audiovisuaaltööstuse muudatustega, mis mõjutavad Euroopa audiovisuaalteoste levitamist kolmandate riikide turgudel ning takistavad Euroopa audiovisuaaltööstusel saada kasu globaalsest perspektiivist, vähendades selle konkurentsivõimet;

46.

juhib tähelepanu asjaolule, et programmi sotsiaalse tähtsuse täielikuks mõjulepääsemiseks on eriti oluline meediapädevuse arendamine seotuna õppemeetodite kohandamisega meediapädevuse õpetamiseks koolis ja koolist väljaspool. Soodustada tuleb ka uute kommunikatsioonitehnoloogiate õpetamist, mis on sotsiaalse ja kutsealase integratsiooni seisukohalt määrava tähtsusega (13);

47.

rõhutab kino osatähtsust Euroopa identiteedi kujundamisel ja piirkondade integreerimisel (14);

48.

rõhutab, et tänu programmile suudab heas seisundis kultuuritööstus arendada loomingulist partnerlust kultuurivaldkonna ja teiste sektorite vahel (IKT, teadusuuringud, turism, sotsiaalpartnerid jne), et tugevdada kultuuri ja loomingulisusse tehtavate investeeringute sotsiaalset ja majanduslikku mõju, (15) eriti seoses majanduskasvu ja töökohtade edendamise ning piirkondade ja linnade arengu ja atraktiivsusega;

49.

rõhutab vajadust rakendada rohkem meetmeid Euroopa loomingulise infosisu potentsiaali täielikuks mobiliseerimiseks, (16) eesmärgiga tugevdada nii Euroopa innovaatiliste ja kvaliteetsete tööde loomist, kättesaadavust ja levikut, tõhustada Euroopa kultuurilist mitmekesisust ja suurendada Euroopa meedia konkurentsivõimet;

50.

kinnitab taas, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused etendavad otsustavat osa oma kultuurilise ja keelelise pärandi haldamisel, edendades uusi ettevõtlusmudeleid kohaliku tasandi loovtööstuses ja kohalikus meedias ja julgustades loomingulist tegevust, mida (kaas)rahastavad meediainstituudid ja -organisatsioonid (17);

51.

märgib, et isegi kui „Loov Euroopa” ei ole sotsiaalprogramm, ei tohiks poliitikameetmed, mis seonduvad uute teenuste ja digitaalmeediaga ning loomingulise infosisuga, olla välja töötatud üksnes majanduslike kriteeriumide põhjal, vaid nendes tuleks arvestada ka kultuurilisi ja sotsiaalseid kriteeriume (18). Seega peab loominguline infosisu toetama sotsiaalset ühtekuuluvust ja kaasatust, eelkõige teatavate tõrjutuse ohus või muu viisil sotsiaalselt ebasoodsas olukorras rühmade puhul;

52.

rõhutab, et oluline on tagada koostoime programmi ning aruka spetsialiseerumise riiklike ja piirkondlike strateegiate elluviimise vahel.

53.

nõustub, et tulemuste hindamisel tuleb võtta arvesse, et tulemuste saavutamine oleneb kultuuri- ja loomesektoreid mõjutava muu tegevuse täiendavast mõjust Euroopa ja liikmesriikide tasandil, samuti seda, et järelikult ei ole näitajate muutumine alati seotud programmi „Loov Euroopa” mõjuga.

54.

kiidab heaks kavatsuse määratleda mõõdetavad näitajad, mis on seotud kultuuri- ja loovteoste üldiste ja konkreetsete eesmärkidega, nimelt tööhõive, juurdepääsu, partnerluste, õpivõimaluste, riikidevahelise leviku, valdkonna töötajate liikuvuse, filmide kinokülastuste arvu ja Euroopa audiovisuaalsete teoste osakaaluga, tõstatades samas küsimuse nende näitajate piirkondlikust mõõtmest. Komitee avaldab siiski kahetsust, et programmi näitajad keskenduvad liigselt majanduskasvule, tulule ja konkurentsile, mistõttu see vahend ei sobi päriselt kultuurisektori kui mittetulundussektori hindamiseks või selle järelevalve tagamiseks;

55.

seoses kultuuri- ja loomesektorite finantssuutlikkuse tugevdamise eesmärgiga märgib rahuloluga, et lisaks väljastatud laenude mahule on arvesse võetud ka nende finantsasutuste arvu ja geograafilist levikut, kes pakuvad juurdepääsu finantsvahenditele;

56.

kutsub nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles tagama, et lisaks korrapärasele järelevalvele konsulteerib komisjon Regioonide Komiteega ka hindamisaruande osas, mille komisjon peab koostama hiljemalt 2017. aasta lõpuks, et hinnata programmi tõhusust selle eesmärkide saavutamisel, programmi tasuvust ja sellest saadavat Euroopa lisaväärtust.