27.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 225/200

—

avaldab tugevat toetust programmis väljapakutud mahukamale eelarvele. Vahendite jaotamine eri haridussektorite ja noorsoovaldkondade vahel peaks toimuma selliselt, et kõik valdkonnad saavad eelarvekasvust kasu;

—

rõhutab elukestva õppe tähtsust, mistõttu peaks esitatud programm võrdselt toetama kõiki vanuserühmi ja igasugust õppimist;

—

leiab, et kõige rohkem tuleks vahendeid eraldada valdkondadesse, kus vajadus ja eduvõimalused on suurimad. See peaks tooma kaasa märgatava ümberjaotamise projektidele, mis on suunatud neile, kellel on praegu vähem kokkupuuteid liikuvusprogrammidega, st koolid, ametlikust haridusest väljapoole jäävad noored ning koolitust ja täiendõpet saavad täiskasvanud;

—

usub, et kui kohalikul ja piirkondliku tasandil suudetakse neile suurtele väljakutsetele vastata, valmistab see inimesi ette tulevikuks, mida iseloomustavad pidevad muutused. Siis on inimesed valmis elukestvaks õppeks ja kasvab nende arv, kes viivad alustatud haridustee lõpuni, õpivad kõrgkoolis ja kasutavad võimalust läbida osa õpinguteks ettenähtud ajast Euroopa eri osades ning käsitlevad kogu Euroopat võimaliku tööturuna;

—

täheldab institutsioonidevahelise koostöö eeliseid ka liikuvusprojektide puhul. Kui liikuvus toimub institutsioonilises kontekstis, võib see luua paremad eeldused kvaliteedi saavutamiseks ning pikaajalisemaks strateegiliseks mõjuks;

—

meenutab varasemaid häid kogemusi eelmiste programmide osas, näiteks Comenius Regio, mis võimaldab kaasata kooliväliseid asutusi ja mille eesmärk on edendada Euroopa tasandil kohalike ja piirkondlike haldusüksuste koostööd koolihariduses.

Raportöör

Yoomi RENSTRÖM (SE/PES), Ovanåkeri linnavolikogu liige

Viitedokument

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „Erasmus kõigi jaoks”

COM(2011) 788 final

1.

märgib, et Euroopa ees seisavad finants- ja majanduskriisi tagajärjel teravnenud väljakutsed. Struktuuriprobleemid on üha silmatorkavamad: tegeleda tuleb aeglase tootmiskasvu, suurte tööturust kõrvale jäänud inimrühmade, elanikkonna vananemisest tingitud kasvava nõudmisega hoolekandeteenuste järele ning riigieelarvete puudujäägiga;

2.

täheldab, et üha süvenev põhiprobleem on suurenev majanduslik lõhe, mis ohustab demokraatiat. Liiga paljud noored jätavad haridustee pooleli, saamata vajalikke teadmisi demokraatlikus ühiskonnaelus osalemiseks ja leidmaks head tööd, mida ilmestab mitmekesisus. Elukestva õppe võimaluse loomine kõigile on tugeva demokraatia ja edasise majanduskasvu põhiline eeldus. Võitlemaks töötuse ja tõrjutuse vastu on vaja kaotada tööturu sooline segregatsioon;

3.

on veendunud, et haridusel on keskne tähtsus, et aidata ELil toime tulla suurte väljakutsetega ja tagada kõigi kaasamine teadmistepõhisesse ühiskonda. Seepärast võtab komitee teadmiseks komisjoni ettepaneku uue programmi kohta, mis peaks asendama ja koondama olemasolevad haridus- ja noorsooprogrammid. Programm toetaks ELi kodakondsust Euroopa mõõtme rõhutamise abil ja edendaks sotsiaalset ühtekuuluvust, andes rohkematele inimestele võimaluse kvaliteetse hariduse omandamiseks kogu elu jooksul. On oluline, et kõigile varasemate programmide sihtrühmadele tagatakse piisavad võimalused saada ka edaspidi ELi toetust;

4.

avaldab täielikku toetust strateegia „Euroopa 2020” kahele peamisele eesmärgile, mis on kavandatud haridusprogrammi silmas pidades kõige asjakohasemad, nimelt 1) vähendada väljalangevust, et see ei ületaks 10 % ja 2) saavutada kolmanda taseme haridusega 30–34-aastaste inimeste osakaaluks vähemalt 40 %. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb haridust ja koolitust ümber korraldada ja juhtida teistmoodi, kui seda tehti ajal, mil vaid vähesed said seda endale lubada. See esitab uusi nõudmisi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegevusele kvaliteedi tõstmisel ja juurdepääsu tagamisel kõigi jaoks;

5.

leiab, et komisjoni seletuskirjas peegeldub ka suur väljakutse – jõuda kõigini, mis tähendab, et koolid peavad uut moodi tööle hakkama. Juba lasteaiast alguse saav kvaliteetne haridus saavutatakse, kui väikeste lastega tehakse tööd viisil, mis säilitab ja tugevdab nende uudishimu ja õppimislusti. Elukestva õppe edendamiseks ei piisa üksnes haridus- ja koolitusvõimalustest ning võimalusest elu jooksul elukutset vahetada, vaja on ka kujundada suhtumist laste ja noorte haridusse kui elukestva õppe esimesse etappi;

6.

on seisukohal, et ülikooli astumist on vaja demokraatlikumaks muuta, et kõrgharidus oleks kättesaadav võimalikult paljudele. Lisaks seab tuleviku tööturg uusi nõudmisi, millest tulenevalt on nii ELi, liikmesriigi kui ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil tarvis jätkuvaid ja intensiivsemaid jõupingutusi suurema kooskõla saavutamiseks pädevuste ja töökohal esitavate nõudmiste vahel. Tähtis on koondada kokku kõik strateegia „Euroopa 2020” alla kuuluvad algatused ja selgelt väljendada, et haridusprogrammi prioriteedid toetavad kõiki asjakohaseid algatusi (1);

7.

märgib, et kõigini jõudmiseks on vaja luua erinevaid koolitusvõimalusi. Asjakohased näited on tehniliste võimaluste (IKT) täielik kasutamine, piirkondlikud ülikoolid, mis aitavad jõuda paljude sihtrühmadeni, informaalse ja mitteformaalse hariduse edendamine noorte ja täiskasvanute hulgas, et hõlbustada õpingute taasalustamist, ja luua lisaks vajalikud eeldused alustatud õpingute lõpetamiseks ning elukestva õppe hõlbustamiseks;

8.

märgib, et kohalikul ja piirkondlikul tasandil on oluline roll nii ELi haridusprogrammi kui ka muude seonduvate ELi algatuste rakendamisel. Peamiselt on see tingitud asjaolust, et paljudes Euroopa riikides vastutab kohalik ja piirkondlik tasand põhihariduse esimese ja teise tasandi ning kutse- ja täiskasvanuhariduse eest;

9.

tõdeb, et lisaks koordineerivad kohalik ja piirkondlik tasand kohalikku ja piirkondlikku arengut ja majanduskasvu, ning on sellest tulenevalt huvitatud töötajate oskuste parandamisest. Just kohalikul ja piirkondlikul tasandil tuleb kõige selgemini ja esimesena ilmsiks, milliseid uusi oskusi on tööturul vaja, ja nii saadakse reageerida tõhusalt, hõlmates üksikisiku edasiõppevajadusi;

10.

juhib tähelepanu asjaolule, et mitmel pool leidub kohaliku ja piirkondliku tasandi innovatsiooni- ja teadmuspartnerlusi, milles ametiasutused, kohalikud ettevõtjad, noorteorganisatsioonid, piirkondlikud ülikoolid ja teised koolituse pakkujad arendavad erinevaid koostöövorme. Seesugused partnerlused saavad tõhusalt kaasa aidata sellele, et koolitus ja ühiskonna ning tööelu vajadused oleksid üksteisega vastavuses ja et samuti võetakse arvesse sarnaste probleemidega silmitsi seisvate regioonide erivajadusi. Riiklikud ametid peaksid ELi haridusprogrammi rakendamisel püüdma teha nende partnerlustega koostööd, sest selliste partnerluste strateegiline tähtsus seisneb selles, et nad edendavad piiriülest koostööd ning teadmussiiret kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel;

11.

nendib, et veel üks põhjus tugeva kohaliku ja piirkondliku osaluse toetamiseks haridusprogrammides seisneb olulises demokraatia elemendis: võimalus osaleda ja areneda demokraatlikus ühiskonnas ja seda edasi viia;

12.

märgib, et kohalik ja piirkondlik tasand saab ka avaldada suurimat mõju hiljutistele sisserändajatele ja toetada nende integreerimist uude riiki. Nii laste kui ka täiskasvanute haridusel on siinkohal otsustav roll. Riigisiseselt võib olukord märkimisväärselt erineda;

13.

märgib, et ELi haridus- ja noorsooprogramm „Erasmus kõigi jaoks” on suunatud hariduse ja koolituse kvaliteedi tõstmisele ja Euroopa mõõtme edendamisele rahvusvahelistumise abil. Regioonide Komitee toetab seda üldeesmärki ja on seisukohal, et komisjoni ettepanekul on head eeldused tegelike muutuste esilekutsumiseks. Laiemad valikuvõimalused annavad heade mõtete ja töömeetodite levitamisele suurema läbilöögivõime ning toetavad ajakohase haridussüsteemi loomiseks vajalikke reforme;

14.

arvab, et programm võib anda olulise panuse katsesse mobiliseerida kõik asjaomased pooled, et kiirendada ümberkorraldusi haridussüsteemis ja noortega tehtavas töös viisil, mis aitab rahuldada uue teadmistepõhise majanduse vajadusi ja ELi püüdeid inimeste ühiskonnas osalemise ja ühiskondliku vastutuse võtmise vallas;

15.

rõhutab, et üksikisiku arengu seisukohalt on eriti tõhus põhi- ja kutsehariduse omandamise ning välismaal praktiseerimise aeg, mille käigus saadakse edasisteks õpinguteks ja tööeluks vajalikke kogemusi. Oma oskuste kasutamisel uues keskkonnas aitab igaüks kaasa oma erialaste ja üldiste pädevuste, iseseisvuse ja suhtlemisoskuse arengule;

16.

on veendunud, et järjest kiiremini areneva globaliseerumise ja kõigi elu- ja töövaldkondade piiriülese võrgustumise aegadel muutuvad järjest olulisemaks kultuuridevahelised pädevused, keelteoskus ja rahvusvahelised teadmised;

17.

jagab komisjoni arvamust, et noorte liikuvus ja rahvusvahelised projektid aitavad süvendada Euroopa identiteeti ja kodanikutunnet noorte seas ning võidelda ksenofoobia vastu;

18.

kordab oma veendumust, et tuleb rakendada erimeetmeid, et tagada programmi kõigile sihtrühmadele võrdne ligipääs liikuvusele, sõltumata nende kodukoha geograafilisest asendist, (2) muu hulgas ka neile, kes elavad hõreda asustusega piirkondades, saartel, mäestikualadel ja äärepoolseimates piirkondades;

19.

usub, et kui kohalikul ja piirkondliku tasandil suudetakse neile suurtele väljakutsetele vastata, valmistab see inimesi ette tulevikuks, mida iseloomustavad pidevad muutused. Siis ollakse valmis elukestvaks õppeks ja kasvab nende arv, kes viivad alustatud haridustee lõpuni, õpivad kõrgkoolis ja kasutavad võimalust läbida osa õpinguteks ettenähtud ajast Euroopa eri osades ning käsitlevad kogu Euroopat võimaliku tööturuna;

20.

avaldab täielikku toetust eesmärgile täiendada iga inimese teadmisi, oskusi ja kogemusi, et kõigil oleks lihtsam tööturule siseneda ja tõsta oma tööalast konkurentsivõimet. Samas märgib komitee, et hariduse eesmärk ei ole pelgalt tööalase konkurentsivõime tõstmine, vaid peamine eesmärk peab olema isiksuse terviklik väljaarendamine. Lisaks soovib komitee rõhutada elukestva õppe tähtsust, mistõttu peaks esitatud programm võrdselt toetama kõiki vanuserühmi ja igasugust õppimist;

21.

toonitab samuti, et haridus peaks virgutama igaühe loovust ja innovatsioonivõimet ning rikastama neid nii intellektuaalselt kui ka sotsiaalselt. Kõrgest tööpuudusest mõjutatud majanduskriisi ajal on loogiline pöörata enim tähelepanu hariduse rollile ja edendada tööalast konkurentsivõimet. Regioonide Komitee soovib esile tuua, et isegi kriisiaegadel on vaja tagada positiivne pikaajaline areng, selleks et Euroopa oleks edaspidi tugevam. Seepärast peame edendama kaasavat haridust, mis vaatleb inimest tervikuna, ja töötama välja elukestva õppe süsteemi;

22.

rõhutab, et kutseharidust tuleb selgelt käsitleda elukestva õppe ühe osana. Sellisel juhul saavad teadmistest ja haridusest olulised elemendid, lisaks osutatakse tänapäeval tööelus näiteks keelteoskusele suuri nõudmisi. Vaja on meeles pidada, et kutsehariduse spekter on väga lai ja sel on suur tähtsus nii ebakindlas olukorras olevate inimeste kaasamisele kui ka tipptaseme saavutamisele erinevatel elualadel;

23.

märgib, et kohalike ja piirkondlike sidusrühmade keskne ülesanne on noorte loovuse ja innovatsioonipotentsiaali edendamine ning neile intellektuaalse ja sotsiaalse arengu võimaluste pakkumine. Sellel on otsustav tähtsus noorte isikliku iseseisvumise ja ühiskonda integreerumise seisukohalt. See nõuab ka meetmeid, mis võimaldaksid noortel ühitada õpinguid ja tööelu pereeluga;

24.

rõhutab, et kõrgharidusasutused ei ole pelgalt teadmiste omandamise asutused, vaid neil on tähtis osa ka piirkonna arengu seisukohalt ja nad on tuleviku-uuenduste käivitajad. Seega tuleb kõrgharidust ajakohastada. Regioonide Komitee arvamus selle kohta, milliseid muudatusi on kõrghariduses vaja sisse viia, esitati komisjonile 2012. aasta veebruaris (3). Tähtis on luua selged seosed teadmiste kolmnurga kolme külje – haridus, teadusuuringud ja innovatsioon – vahel. Sellised seosed nii tugevdavad piirkondlikku tasandit kui ka ammutavad sellest ise jõudu. Vaja on kohaliku, piirkondliku, riikliku ja ELi tasandi omavahelist koostööd eelkõige kohalike ja piirkondlike partnerluste kaudu;

25.

usub, et täiskasvanuharidus annab võimaluse arendada oma võimeid kogu elu jooksul, see toetab ametialast ümberõpet, mida nõuab üha paindlikum ja pidevalt muutuv tööturg, ning annab pealegi selles osalejate sotsiaalsele, tööalasele, ühiskondlikule, kultuurilisele ja majanduselule märkimisväärset lisaväärtust. Partnerlusele tuginevad täiskasvanuhariduse programmid on peamised isikliku ja kogukondliku arengu allikad. Sellepärast on eriti tähtis, et Euroopa haridusprogrammi kaudu toetataks täiskasvanuhariduse arengut liikmesriikides ja piirkondades;

26.

nõustub komisjoni seisukohaga, et esitatud programmi toetavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 165 ja 166 sätestatud eesmärgid ning seda tuleks rakendada subsidiaarsuse põhimõttest lähtudes. Seepärast on ülitähtis kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning otsustajad kavandatud meetmete kujundamisse, väljatöötamisse ja juhtimisse. Territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevast artiklist 174 juhindudes soovib komitee rõhutada, et ELi piirkondlikke erinevusi tuleb täiel määral arvesse võtta ja et piirkondadel on erinevad eeldused strateegia „Euroopa 2020” eesmärkideni jõudmiseks;

27.

rõhutab, et eri tegevused kavandatud kolme peamise algatuse raames (liikuvus, institutsioonidevaheline koostöö ja poliitika väljatöötamine) tuleks korraldada selliselt, et kõigile sihtrühmadele tagataks head eeldused osalemiseks programmi eesmärkide saavutamisel. Kavandatava struktuuri eesmärgiks peaks olema valdkonnaülese koostöö lihtsustamine ja heade näidete ja tulemuste tutvustamine. Komitee märgib siiski, et noorte koolivälise ja informaalse õppimise eripärasid tuleks rohkem arvesse võtta ja soovitab sarnaselt spordi teemale lisada eraldi peatükk „Noored”;

28.

märgib, et uues programmis on eriti oluline arvesse võtta eri sihtrühmade vajadusi osalemistoetuse järele. Ühtne programm suurendab taotlejate jaoks selgust ja ülevaatlikkust. Ent tähtis on korraldada tegevused selliselt, et neid saaks kohaldada igale sihtrühmale sobival viisil. Liikuvus- ja koostööprojektides osalemiseks kehtivad erinevad eeltingimused sõltuvalt osalejate hariduse või noorsootegevuse vormist. Tuleks arvesse võtta eri sihtrühmade vajadust teabe järele, taotlusmenetlusi, eelarve-eeskirju ja eri tegevuste kriteeriumeid, sealhulgas nt eraldades eri sihtrühmadele osalemiseks teatud osa vahendeid, luues eri sihtrühmade jaoks eraldi struktuurid, algatades konkreetsete sihtrühmade jaoks eriti asjakohaseid tegevusi jms. Samuti on oluline tagada osalemisvõimalused väikestele institutsioonidele, kes tegutsevad eelkõige koolides, noorsootöö ja täiskasvanuhariduse valdkonnas. Komitee avaldab tugevat toetust meetmetele, millega edendatakse ebasoodsas olukorras olevate inimeste osalust;

29.

tervitab väljendatud eesmärki parandada tõhusust ja lihtsustada programmi iseäranis just kasutajate jaoks. Väga tähtis on tagada, et haldusmenetluse lihtsustamisest tõuseks kasutajatele kasu;

30.

täheldab institutsioonidevahelise koostöö eeliseid ka liikuvusprojektide puhul. Kui liikuvus toimub institutsioonilises kontekstis, võib see luua paremad eeldused kvaliteedi saavutamiseks ning pikaajalisemaks strateegiliseks mõjuks. Lihtsustamine võib abiks olla ka üksikisikutele, näiteks tunnustamise lihtsustamise kaudu. Siiski on oluline, et sellise institutsioonilise raamistiku kujundamisel arvestatakse programmis osalevate organisatsioonide eri tüüpidega;

31.

leiab, et liikuvusprojektidega tegelemisel on vaja üha ulatuslikumalt saavutada riiklik, piirkondlik ja kohalik valmisolek toetada liikuvuse jätkumist ka pärast projekti lõpuleviimist, et sissetöötatud struktuure ja kontakte ei jäetaks unarusse. Projektid peaksid aitama kõrvaldada takistusi ja stimuleerima pidevat vahetust, et projekti lõppemisel muutuks liikuvus tavapärase tegevuse osaks;

32.

peab tähtsaks, et eri riikide õpingute rahastamise vormid hõlmaksid ka võimalust õppida osa ajast teises liikmesriigis;

33.

võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku luua koos Euroopa Investeerimispanga üliõpilastele Euroopa õppelaenusüsteem, mis täiendaks liikmesriikide olemasolevaid süsteeme. Regioonide Komitee rõhutab, et need laenud ei tohiks õhutada õppega seotud liikuvuse kommertsialiseerumist, ja jääb kahtlevale seisukohale, kas programm peaks toetuma peamiselt EIP rühmale, kuna garantiiga seotud kulud on märkimisväärsed ja vajadus on liikmesriigiti suuresti erinev;

34.

rõhutab poliitika väljatöötamisel tehtava koostööga seoses, et vaja oleks luua dialoogiplatvormid oluliste haridus- ja majanduselu sidusrühmadega ning nii avatud koordineerimismeetodisse kui ka programmi rakendamisse on tähtis kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused;

35.

peab vajalikuks, et liikuvus oleks võimalik kõigis õpiolukordades. Sellise lähenemisviisi alusel tuuakse välja mh kõigi õppevormide tähtsus, sealhulgas formaalsed, informaalsed ja mitteformaalsed õpingud. Komitee võtab teadmiseks komisjoni püüdluse kaasata kõik õppevormid samasse programmi. Rõhutab siiski, et väljaspool haridusasutusi toimuva informaalse ja mitteformaalse õppe korraldus nõuab täiesti teistsuguseid tingimusi ning et see peaks korralikult kajastuma ka programmi struktuuris ning märgib sellega seoses, kui olulised on meetmed, mis virgutavad ja toetavad noorte endi algatusvõimet;

36.

avaldab erilist toetust meetmetele, mis edendavad mis tahes ebasoodsas olukorras olevate inimeste osalemist, edendab sotsiaalset kaasatust, kohaliku tasandi sporti, vabatahtlikku tegevust, võrdseid võimalusi ja tervist tugevdavaid tegevusi spordis suurema osalemise kaudu, võttes tähelepanu keskmesse ebasoodsas olukorras olevad rühmad, näiteks vaimse või füüsilise puudega inimesed;

37.

on arvamusel, et programmi struktuur võib olla kasulik kõigi õppevormide puhul. Regioonide Komitee rõhutab, et kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele tuleb anda võimalus osaleda programmi rakendamise ja järelmeetmete väljatöötamises, et kõige tõhusamalt muuta neid punkte, milles kohalikku konteksti silmas pidades on oodata probleeme;

38.

peab vajalikuks näiteks muuta ja täpsustada väiksemate organisatsioonide kaudu osalemise ja väiksema ulatusega koostöö võimalusi, sest see on tähtis eelkõige just noorteorganisatsioonide ja täiskasvanuharidust pakkuvate asutuste seisukohalt, kuid paljuski ka koolide ja lasteaedade jaoks;

39.

tõstab esile spordis toimuva informaalse ja mitteformaalse hariduse ulatust. Teatud probleemid on iseloomulikud just spordile ja need kajastuvad iseäranis hästi poliitika väljatöötamises, näiteks võitlus dopingu, vägivalla ja rassismi vastu, samuti vajadus toetada hästi toimivaid spordiorganisatsioone;

40.

tunnustab praeguses programmis „Aktiivsed noored” noorte poliitilise osalemise toetamise meetmete äärmiselt positiivseid tulemusi, eriti seoses struktureeritud dialoogi ja noorteseminaridega noori huvitavatel sotsiaalsetel, kultuurivaldkonna ja poliitilistel teemadel, ning rõhutab nende tähtsust ja toetab tugevalt nende jätkamist ja edasiarendamist programmi uues etapis;

41.

on seepärast seisukohal, et informaalse ja mitteformaalse hariduse ühe osana peaks programm ulatuslikumalt toetama juhtide ja koolitajate liikuvust, tuginedes ühiselt kokkulepitud standarditele, mida piirkonnad ja liikmesriigid vastastikku tunnustavad;

42.

väljendab heameelt, et programmiga toetatakse riikidevahelisi koostööprojekte spordi valdkonnas ja peab võimalust teostada piiriüleseid projekte kõigis programmiga kaetud valdkondades selle Euroopa lisaväärtuse oluliseks osaks;

43.

tervitab ka rahvusvahelise mõõtmega seonduvat lihtsustamist; nõustub komisjoniga selles, et on vaja toetada suutlikkuse tõstmist kolmandates riikides, sealhulgas kandidaatriikides, pöörates erilist tähelepanu naaberriikidele; rõhutab siiski, et täies ulatuses tuleb ära kasutada väliskoostöö jaoks määratud finantsvahendeid;

44.

avaldab tugevat toetust programmis väljapakutud mahukamale eelarvele. Eelarve suurus näitab, kui suurt rõhku paneb komisjon hariduse kvaliteedi parandamisele, millel on otsustav tähtsus ELi üldeesmärkide saavutamiseks. Vahendite jaotamine eri haridussektorite ja noorsoovaldkondade vahel peaks toimuma selliselt, et kõik valdkonnad saavad eelarvekasvust kasu;

45.

usub, et ELi vahendeid tuleks kasutada ressursitõhusalt, et saavutada programmile seatud eesmärgid. Komitee leiab, et tuleks tagada võimalus suunata vahendeid neisse valdkondadesse, kus neist tõuseb suurim kasu ja neid kõige paremini kasutatakse läbipaistvate kvantiteedi- ja kvaliteedikriteeriumite alusel. Rõhutab seetõttu, et igal tasandil on vaja teostada korrapäraselt järelevalvet programmi üle, et tuvastada, millises ulatuses tuleb vahendeid ümber jaotada. Lisaks sellele on oluline läheneda ümberjaotamisele kohaliku ja piirkondliku vaatenurga alt, võttes arvesse riigisisest jaotust. Oluline on tagada liikmesriigi võimalus vahendite ümberjaotamiseks kõige tõhusama kasutamise põhjal, pidades silmas kohalikku ja piirkondlikku eripära;

46.

leiab, et riiklike ametite struktuuri küsimus tuleks jätta liikmesriikide otsustada, kuna neile kuulub riiklike detsentraliseeritud programmimeetmete rakendamise ja haldamise pädevus;

47.

leiab sellega seoses, et komisjon peaks aegsasti enne programmi käivitamist tutvustama, kuidas kavatsetakse tõhusust mõõta ja milliseid näitajaid selleks kasutatakse. Näitajaid ja nende aluseks olevaid kriteeriume tuleb selgitada eelnevalt, et liikmesriigid, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning sidusrühmad teaksid, millest juhinduda. Regioonide Komitee arvates peaksid näitajad sisaldama nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid elemente;

48.

märgib, et komisjon teeb ettepaneku rahastada varem elukestva õppe programmi alla kuulunud teatud tegevusi edaspidi Euroopa Sotsiaalfondi kaudu. Selle heaks toimimiseks peab Euroopa Sotsiaalfondi reguleeriv raamistik seda toetama, samuti peavad liikmesriigid ning kohaliku ja piirkondliku tasandi esindajad sellest muutusest teadlikud olema ja selle heaks kiitma;

49.

leiab, et administratiivsed ja aruandenõuded peavad olema proportsioonis abiraha suurusega. Väiksemate projektide korral ei pruugi kontroll olla sama üksikasjalik ja töörohke kui ulatuslikumate projektide puhul;

50.

juhib samas tähelepanu sellele, et eeldused ja programmides osalemise suutlikkus on erinevad, ning see võib avaldada mõju kulutustele. See võib olla seotud näiteks õpiharjumuse puudumisega, puudega, võimalusega tasuda sõidu- ja elamiskulusid või erinevate piirkondlike oludega;

51.

on arvamusel, et edasise tegevuse jaoks on keskse tähtsusega, et komisjoni ettepanek lähtuks elukestvast õppest kõigi jaoks, ja tõstab esile, kuivõrd tähtis on anda igaühele võimalus omandada põhisoskusi, mis on sätestatud soovituses võtmepädevuste kohta (4);

52.

on seisukohal, et programmi lähtealus peaks olema toetada kõigi võimalusi omandada võtmepädevusi. See tähendab, et kesksed sihtrühmad on koolilapsed ja õpetajad, formaalsest haridusest väljajäänud noored ja täiskasvanud, kes vajavad täiendavat koolitust ja jätkuõpet;

53.

tuletab meelde komitee varasemat arvamust, (5) milles rõhutati asjaolu, et juba varakult tuleb ergutada valmisolekut minna õppe-eesmärgil välismaale. Lapsi ja noori tuleb varakult innustada tundma huvi teiste kultuuride vastu ja neile tuleb anda võimalus mõista, millist kasu nad teistelt õppides saavad. Varajased kokkupuuted Euroopa programmiga aitavad suurendada tahet ja võimet ka ise õppida ja töötada kodumaalt eemal, edendades nõnda ühist tööturgu, majanduskasvu ja Euroopa identiteeti. Komitee tuletab meelde, et väikestel lastel läheb võõrkeelte õppimine tunduvalt jõudsamalt;

54.

peab sotsiaalset integratsiooni esmatähtsaks arenguküsimuseks ja selles osas võib kavandatud programmil olla kaugeleulatuv mõju. Siinkohal peetakse silmas suuri ja heterogeenseid õpilaste rühmi, kellel on erinevad õpivajadused sõltuvalt nende õppimisraskustest, sotsiaalsest haavatavatusest ja tõrjutusest, samuti õpilasi, kes on sattunud võõrasse riiki võõra kultuuri keskele. Praegu võime tõdeda, et suur osa noortest jätavad kooli pooleli või lahkuvad koolist ilma piisavate alusteadmisteta. Peaks olema võimalik toetada meetodite väljatöötamist ja teadmiste jagamist, eesmärgiga abistada selles valdkonnas kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke otsustajaid;

55.

rõhutab, et seda silmas pidades on suur väljakutse jõuda elanikkonnarühmadeni, kel puuduvad õpiharjumused ja kes on majanduslikes raskustes, mis veelgi rõhutab vajadust kaasata koolid ja lasteaiad varakult Euroopa projektidesse. Siis jõutakse kõigi õpilasteni ning programm saab toimida Euroopa mõõdet tugevdava kompenseeriva jõuna;

56.

jagab komisjoni arvamust, et tähtis on kaasata strateegilist rolli omavaid inimesi ja teisi, kel on võimalik teavet ja häid tavasid levitada. Siia hulka kuuluvad õpetajad, koolitajad, noortejuhid, nõustajad, varem liikumist edendavates meetmetes osalenud, koolijuhid või vastutavatel ametikohtadel olevad inimesed. Neil on määrav roll liikuvuse edendamisel ja komitee soovib seetõttu need rühmad selgelt esile tõsta;

57.

meenutab varasemaid häid kogemusi eelmiste programmide osas, näiteks Comenius Regio, mis võimaldab kaasata kooliväliseid asutusi ja mille eesmärk on edendada Euroopa tasandil kohalike ja piirkondlike haldusüksuste koostööd koolihariduses. Seejuures võivad partnerid ühist huvi pakkuvate teemade osas koostööd teha, kogemusi vahetada ja püsivaid koostööstruktuure arendada;

58.

on seisukohal, et igal tasandil tuleb korrapäraselt teostada järelevalvet programmi üle, et tagada selle toetus üldeesmärkidele. Samal ajal peaks ka uue põlvkonna programmides olema võimalik toetada algatusi, mille mõju on keeruline mõõta – või seda saab teha alles kaugemas tulevikus, mitte aga programmi kestusajal –, kuid mille puhul osutavad tähtsusele muud näitajad. Näiteks on varaste meetmete tähtsus leidnud kinnitust muudes uuringutes; komitee arvates kehtib see ka Euroopa mõõtme edendamise puhul;

59.

väljendab muret, et praegune eelarve on liiga tugevasti liikuvusprojektide poole suunatud. See kajastub isegi programmi nimes. Komitee on seisukohal, et koostööprojektid ja institutsiooniline koostoime aitavad kõige tõhusamalt kaasa hariduse kvaliteedi tõstmisele ja pakuvad suurimat Euroopa lisaväärtust ning see peaks selgemini kajastuma eelarves. See annaks võimaluse toetada ka väiksemaid koostööprojekte, mis on teatud sihtrühmade puhul kohasemad või mis võivad panna aluse esimene sammsuuremale koostööle;

60.

leiab, et sissejuhatuses kirjeldatud väljakutsed kajastuvad hästi ka komisjoni ettepaneku seletuskirjas esitatud visioonis. Kahjuks ei peegeldu see sama selgelt kavandatud eelarvevahendite jaotuses, kus pööratakse peamist tähelepanu kõrgharidusprojektide ja seonduva liikuvuse ulatuslikule rahastamisele. Euroopa programmid peaksid toetama soovitud arenguid ja kvaliteedi tõstmist ning seega tuleks kõige rohkem vahendeid eraldada valdkondadesse, kus vajadus ja eduvõimalused on suurimad. See peaks tooma kaasa märgatava ümberjaotamise projektidele, mis on suunatud neile, kellel on praegu vähem kokkupuuteid liikuvusprogrammidega, st koolid, ametlikust haridusest väljapoole jäävad noored ning koolitust ja täiendõpet saavad täiskasvanud;

61.

tervitab kavatsust toetada ka tulevikus Jean Monnet' meetmetega Euroopa akadeemilise lõimumisõpetuse ja uurimistöö edendamist. Ent komitee on seisukohal, et seda konkreetset toetust ei tohiks suunata vaid komisjoni ettepanekus nimetatud kahele institutsioonile. Komitee rõhutab, et edaspidigi tuleb toetada Jean Monnet' programmist aastatel 2007–2013 toetust saavat kuut Euroopa kõrgkooli – Euroopa Õigusakadeemia, Euroopa Kolledž, Euroopa Ülikooli instituut, Euroopa koolituse rahvusvaheline keskus, Euroopa Avaliku Halduse Instituut ja erivajadustega inimeste hariduse arendamise Euroopa agentuur – , et parandada nende Euroopa huve teenivate juhtivate teadusasutuste geograafilist jaotust ja kultuurilist mitmekesisust;

62.

rõhutab tihedat seost noorte viletsa õppeedukuse ja ebasoodsa sotsiaal-majandusliku olukorra vahel, mis on peamised põhjused, miks paljud noored ei tööta ega õpi. Sellest nõiaringist väljamurdmine on raske ülesanne kõigile Euroopa kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ja see tuleks seada programmis prioriteediks, mis vastab osaliselt haridusealastele eesmärkidele ja osaliselt tööhõive-eesmärkidele ning mida toetavad ka mitmed juhtalgatused. Regioonide Komitee nõuab, et seda seisukohta võetakse eelarvevahendite jaotamisel rohkem arvesse;

63.

avaldab täielikku toetust komisjoni ettepaneku seletuskirjas väljendatud ambitsioonidele uue haridus- ja noorsooprogrammi kohta: soovile kaasata inimesi paljudest rühmadest, kes oma elu erinevatel perioodidel saavad isiksustena areneda ja kellel peaks olema võimalus saada kvaliteetset haridust. Seepärast peab selgelt teavitama programmi eesmärkidest, et kõik sihtrühmad tunneksid oma kaasatust. Programmi nimi „Erasmus kõigi jaoks” vihjab aga sellele, et põhitähelepanu all on kõrgharidus. Kuna see ei ole kooskõlas esitatud kõrgete eesmärkidega ning selleks, et parimal viisil aidata kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide elluviimisele, soovitab Regioonide Komitee eelarvejaotuse üle vaadata ning kohandada programmi nime.