2.9.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 259/34

—

soovitab tungivalt kõigil liikmesriikidel seada riiklikud kvantitatiivsed eesmärgid kõigile Euroopa 2020. aasta strateegia juhteesmärkidele, eelkõige neile, mis on otseselt seotud uute oskuste ja töökohtade tegevuskavaga, et suurendada vastutust riiklike reformikavade eest, näidata rakendatava poliitika poliitilist ambitsioonikust ning võimaldada poliitika tulemuslikkuse läbipaistvat hindamist;

—

toetab sellist oskuste ja töökohtade käsitust, mis a) julgustab kohalikke või piirkondlikke partnereid töötama välja sekkumismeetmeid ja suunama vahendeid kohaliku või piirkondliku tööandja vajadustele vastamiseks ning tööjõu teatud sihtrühmadele keskendumiseks; b) loob raamistiku teenuste ühendamiseks nende osutamise hetkel ning kujundab konkreetsetele kohalikele või piirkondlikele probleemidele kohandatud lahendusi;

—

tuletab meelde ELi toimimise lepingu artiklit 174 territoriaalse ühtekuuluvuse kohta ning toonitab vajadust arvestada täiel määral piirkondlikku erinevust, kuna kogu ELis esineb märkimisväärseid erinevusi ning piirkonnad seisavad Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel silmitsi väga erinevate väljakutsetega. Need probleemsed tingimused on selgelt välja toodud majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevas viiendas aruandes (vt punkt 6, lk 2–3);

—

kutsub üles tõsisemalt kaaluma praeguste kriisiga seotud tööturumeetmete järkjärgulise kaotamise ajastamist ja selle tagajärgi turu usaldusväärsusele, riigi rahandusele, haavatavate töötajate individuaalsetele tööhõivevõimalustele ja pikaajalise töötuse üldisele tasemele. See, kas uute oskuste ja töökohtade tegevuskava saavutab varakult edu või mitte, sõltub kriisimeetmete tõhususest ja püsivast mõjust tööturu majanduskriisist välja aitamisel. Juhtnööriks peab siiski olema kriisiga seotud tööturumeetmete peatne lõpuleviimine.

Raportöör

Henk KOOL (NL/PES), Haagi linnavolikogu liige

Viitedokument

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava. Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse”

KOM(2010) 682 lõplik

1.

väljendab heameelt uute oskuste ja töökohtade tegevuskava üle, mis on üks Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia seitsmest juhtalgatusest. Komitee tunnistab, et seda täiendavad teised juhtalgatused, ning toonitab, et tegevuskava eesmärgid on võimalik saavutada üksnes juhul, kui neid rakendatakse sidusa, mitmetasandilise ja integreeritud tegevuse abil;

2.

soovitab tungivalt kõigil liikmesriikidel seada riiklikud kvantitatiivsed eesmärgid kõigile Euroopa 2020. aasta strateegia juhteesmärkidele, eelkõige neile, mis on otseselt seotud uute oskuste ja töökohtade tegevuskavaga, et suurendada vastutust riiklike reformikavade eest, näidata rakendatava poliitika poliitilist ambitsioonikust ning võimaldada poliitika tulemuslikkuse läbipaistvat hindamist;

3.

tervitab asjaolu, et komisjon viitab juhtalgatuses mõneti piirkondlikele aspektidele, kuid leiab, et suuremat tähelepanu tuleks pöörata kohalike ja piirkondlike omavalitsuste selgele rollile tööandjate, teenusepakkujate ja reguleerijatena, majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendajate ning strateegilise partnerluse koordineerijatena haridusasutuste, ettevõtlusasutuste ja ettevõtete vahel asjaomastes piirkondades;

4.

toetab sellist oskuste ja töökohtade käsitust, mis a) julgustab kohalikke või piirkondlikke partnereid töötama välja sekkumismeetmeid ja suunama vahendeid kohaliku või piirkondliku tööandja vajadustele vastamiseks ning tööjõu teatud sihtrühmadele keskendumiseks; b) loob raamistiku teenuste ühendamiseks nende osutamise hetkel ning kujundab konkreetsetele kohalikele või piirkondlikele probleemidele kohandatud lahendusi;

5.

leiab lisaks, et juhtalgatuses on sedastatud mitu meetme ettepanekut, millele võiks kasuks tulla tugevam kohalik või piirkondlik mõõde, ning kutsub Euroopa institutsioone ja liikmesriike üles toetama meetmeid järgmistes valdkondades: kohalikud oskuste arendamise strateegiad; kohaliku või piirkondliku mõõtme lisamine ülevaatele oskuste kohta Euroopa Liidus; kohalikud meetmed nende inimeste tööjõu hulka integreerimiseks, kellel on tõsiseid probleeme töö leidmisega, nt sisserändajad; kohalikud meetmed koolist väljalangemise vastu; täiskasvanute kirja- ja arvutusoskuse ning elukestva õppe strateegiad; töökohtade loomist soodustavad tingimused; kohaliku või piirkondliku tasandi sotsiaaldialoog tööjõu- ja tööhõivepoliitika üle; piirkondlikud tippkeskused, et katta tulevase tööturu vajadusi; meetmed piisava arvu töötajate tagamiseks tulevikus võtmevaldkondades nagu tervishoid;

6.

tuletab meelde ELi toimimise lepingu artiklit 174 territoriaalse ühtekuuluvuse kohta ning toonitab vajadust arvestada täiel määral piirkondlikku erinevust, kuna kogu ELis esineb märkimisväärseid erinevusi ning piirkonnad seisavad Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel silmitsi väga erinevate väljakutsetega. Need probleemsed tingimused on selgelt välja toodud majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevas viiendas aruandes (1). Need on eelkõige järgmised:

7.

rõhutab selliste poliitikameetmete võimalikke negatiivseid mõjusid mõningatele piirkondadele, mille abil püütakse kogu ELis parandada olukorda või saavutada riiklikke eesmärke, pööramata või pöörates vähe tähelepanu territoriaalsele mõõtmele. Seetõttu kutsub komitee Euroopa Komisjoni ja liikmesriike võtma arvesse sellise poliitika tagajärgi eelkõige tõsiste struktuuriliste nõrkustega piirkondade jaoks;

8.

märgib suurt erinevust elukestvas õppes ja koolituses osalemise määrades piirkondlikul tasandil kogu Euroopa Liidus ning on mures selle pärast, et hoolimata paljude aastate jooksul seatud arvukatest eesmärkidest ei suudeta jätkuvalt tagada, et mahajäänud liikmesriigid ja piirkonnad jõuaksid ELi keskmisele järele;

9.

väljendab kahetsust, et juhtalgatuse „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” esitamisega ei kaasnenud hinnangut pakutud meetmete eelarvemõju kohta;

10.

kutsub üles tõsisemalt kaaluma praeguste kriisiga seotud tööturumeetmete järkjärgulise kaotamise ajastamist ja selle tagajärgi turu usaldusväärsusele, riigi rahandusele, haavatavate töötajate individuaalsetele tööhõivevõimalustele ja pikaajalise töötuse üldisele tasemele. See, kas uute oskuste ja töökohtade tegevuskava saavutab varakult edu või mitte, sõltub kriisimeetmete tõhususest ja püsivast mõjust tööturu majanduskriisist välja aitamisel. Juhtnööriks peab siiski olema kriisiga seotud tööturumeetmete peatne lõpuleviimine;

11.

soovib, et nii ELi kui ka liikmesriigi tasandil kehtestataks mehhanismid, mille abil koordineerida uute oskuste ja töökohtade tegevuskava ja teiste, eelkõige juhtalgatuste „Noorte liikuvus” ja „Vaesusevastase võitluse platvorm” eesmärkide saavutamiseks tehtavaid jõupingutusi;

12.

väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon tunnistab, et kõrge struktuurilise töötuse tasemega tööturul ei piisa tööpuuduse probleemi lahendamiseks üksnes tööjõupakkumisele suunatud meetmetest ning et neid meetmeid tuleb täiendada tööjõunõudluse stimuleerimisele suunatud tegevusega, kuid kutsub üles nende kahe poliitikasuuna suuremale tasakaalustamisele;

13.

tunnistab, et liikmesriikide turvalise paindlikkuse korraldust on vaja tugevdada ning kohandada vastavalt uuele sotsiaalsele ja majanduslikule olukorrale, ning väljendab heameelt turvalise paindlikkuse suuniste kaasamise üle nõukogu töösse. Samas meenutab komitee komisjonile, et tööturgu mõjutada võivate muudatuste arutamisel tuleb alati kaasata sotsiaalpartnerid. Komitee kutsub komisjoni üles üksikasjalikumalt selgitama mõjusid töökohakindlusele, kehtivatele tööalastele õigustele, tööajale ja töökorraldusviisidele alates soovitatud muudatustest kuni tähtajatute lepingute sõlmimise korrani;

14.

tuletab meelde, et Euroopa Liit on varasemate ELi direktiivide kaudu olnud liikmesriikide tööõigussüsteemides tehtud järkjärguliste muudatuste katalüsaator, ning rõhutab nende standardite säilitamise tähtsust. Komitee leiab siiski, et vaja on pidevaid jõupingutusi ja innustust struktuurimuutusteks suurema sotsiaalse stabiilsuse suunas;

15.

toetab komisjoni rõhuasetust VKEde olulisele rollile ELi töökohtade loomisel ja majandusliku konkurentsivõime suurendamisel ning tuletab meelde soovitusi arvamuses väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” (2) kohta, eelkõige seoses võimalustega rahastamisvahendeid kasutada ja põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” rakendamisega;

16.

tuletab meelde edusammude ebaühtlast kiirust ja mitmete kehtivate ELi tööhõivealaste direktiivide erinevat tõlgendamist nende ülevõtmisel liikmesriikide õigusesse, mistõttu ei eksisteeri ELi ühtset tööturgu ega võrdseid tingimusi. Komitee nendib samas, et komisjoni õigus saada liikmesriikidelt tagasisidet muu hulgas selle kohta, kuidas ELi õigusakte rakendatakse siseriiklikus õiguses, tagab siseriiklike kõrvalekallete jäämise vastuvõetavatesse raamidesse. Et saada ülevaadet kõrvalekallete ulatuse kohta, soovitab komitee läbi viia võrdlevad analüüsid teatud direktiivide rakendamise viiside kohta liikmesriikides;

17.

tunnustab Euroopa Komisjoni esitatud sisutihedat hinnangut ELi tööturu ees seisvate peamiste väljakutsete kohta. Komitee on nõus, et tulevaste tööturu vajaduste täitmiseks sobivate oskuste puhul esineb puudusi, teatud taseme oskuste puhul on koolitusvõimaluste pakkumine ja nõudlus ebapiisav ning et vaja on rändajatest töötajate oskuste ja kogemuste paremat ühitamist ja juhtimist;

18.

hoiatab siiski, et praegu tõlgendab Euroopa Komisjon oskuste probleemi liiga kitsalt ning näib alahindavat väljakutseid järgmistes aspektides: majanduse muutuva sektorilise jaotuse ning selle vanuseliste, sooliste ja puudega inimestele avalduvate mõjude haldamine, eelneva kogemuse tõendamine, kasvavate esmaste kutsealadega (nagu tervishoiu abitöötajad) seotud oskuste ametlikuks muutmine, eakate töötajate osakaalu kasvu ja nende oskuste pideva täiendamisega seotud küsimuste tunnistamine, kolmandate riikide kodanike töötuse määra haldamine, arvestades, et see on kaks korda kõrgem kui liikmesriikide kodanike seas, ning spetsiaalsete poliitikameetmete vajaduse tunnistamine, et vähendada selliste noorte arvu, kes ei tööta, ei omanda haridust ega kutset;

19.

leiab, et Euroopa Komisjon peaks pöörama suuremat tähelepanu vajadusele suurendada teenuste osutamise ja strateegilise planeerimise kohalikku mõõdet tööturu profiili koostamisel, prognoosimisel ja tööstuspoliitika väljatöötamisel. Samuti on vaja suuremat individualiseeritust otsemeetmete kujundamisel ja kavandamisel kohalike tööandjate, sotsiaalpartnerite ja tööturuasutustega, et pakkuda ettevõtlustoetust ning teha varakult ja ennetavalt kindlaks sulgemisohus olevate ettevõtete töötajate koolitusvajadused;

20.

toetab ELi oskuste ülevaate kontseptsiooni, et suurendada tööturu läbipaistvust tööotsijate, töötajate, ettevõtjate ja/või riigiasutuste jaoks, kuid leiab, et kõnealust vahendit tuleb kohandada kohalikele oludele, et täiendada riigi tasandil kogutud teavet eelkõige väga tsentraliseeritud haldussüsteemidega liikmesriikides. Just piirkondlikul tasandil on võimalik saada kõige täpsemat ja õigeaegset teavet piirkondlike tööturgude kohta ning just seal on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel oluline roll oskuste mittevastavuse kindlaksmääramisel, pakkudes asjakohast ümberõpet ja kutsealast koolitust, ja investeeringute innustamisel vastusena kohalikule nõudlusele;

21.

toetab ettevõtjate ja ülikoolide sidemete tugevdamist ning eelkõige ainepunkte andva praktika integreerimist kõikidesse ülikoolide programmidesse, et tugevdada ülikoolilõpetajate tehnilisi, ärivaldkonna ja nn pehmeid oskusi ning suurendada nende tööalast konkurentsivõimet tänapäeva tööturul;

22.

leiab, et digitaalne kirjaoskus ja digitaalpädevus peaks olema üks keskne element tulevaste oskuste ennetamisel ja kaardistamisel ning et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia infrastruktuuridesse tehtavate investeeringutega peavad kaasnema sobivad süsteemid tööjõu, eelkõige vähe kvalifitseeritud, haavatavate rühmade ja töötute digitaalpädevuse suurendamiseks;

23.

soovitab – arvestades et 2011. aasta on Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta – uute oskuste ja töökohtade tegevuskavas arvesse võtta vabatahtliku tegevuse väärtust inimese oskuste laiendamisel. Lisaks nõuab komitee, et olemasolevad sertimissüsteemid vabatahtliku tegevuse käigus omandatud oskuste, teadmiste ja kogemuste tunnustamiseks seotaks Europassi CV süsteemiga, et edendada vabatahtliku tegevuse käigus saadud kogemuste ja tööalase konkurentsivõime tunnustamist kogu ELis;

24.

leiab, et paljud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused juba pakuvad teenuseid ettevõtete, eelkõige VKEde juhendamiseks, nõustamiseks, innustamiseks ja abistamiseks ning et neid teenuseid tuleks selgesõnaliselt tunnustada. Samuti tuleks rõhutada ja rohkem toetada nende rolli kaasrahastajana ning akadeemiliste ja äriringkondade kontaktide edendajana;

25.

märgib, et vaid 15 % liikuvusest tööturul tuleneb ELi-sisesest piiriülesest liikumisest ning et kolmandatest riikidest saabuvate tööealiste sisserändajate osatähtsus on kaks korda suurem teistest liikmesriikidest saabuvatest sisserändajatest. Komitee on seisukohal, et Euroopa Komisjoni ettepanek kolmandate riikide kodanike oskuste profiili kaardistamiseks on tervitatav, ja rõhutab, et selles tuleks rohkem tähelepanu pöörata sotsiaalsele ja majanduslikule integratsioonile ning sellesse tuleks kaasata liikmesriikide valitsused ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. Sellise kaardistamise puhul tuleb aga valida väga ettevaatlik lähenemisviis ning austada isikupuutumatust;

26.

tõdeb, et Euroopa Komisjon toetab tööjõu liikuvust kui mehhanismi piirkondadevahelise turu tasakaalustamatuse kohandamiseks, kuid tõdeb, et see mõjutab territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõtet. Komitee kutsub üles arvestama rohkem „ajude äravoolu” nähtust ja tööjõu liikuvuse erinevaid mõjusid nii kodu- kui ka vastuvõtvale piirkonnale. Sellise poliitikaga kaasneb oht, et kogu ELi üldise tööhõivetaseme osas saavutatud lühiajaline edu põhjustab pikemaajalisi kulusid mõnes äärepoolseimas piirkonnas. Komitee kutsub üles korraldama liikmesriikide ja nende piirkondade vahel ulatusliku arutelu sisserände osas saadud kogemuste üle ning sisserände mõjude üle üksikute piirkondade pikaajalisele majanduskasvupotentsiaalile;

27.

tervitab ettepanekut viia läbi töökohtade kvaliteeti ja töötingimusi käsitlevate õigusaktide ulatuslik hindamine, kuid kutsub komisjoni üles võtma oma kaalutlustes arvesse ELi direktiivide praegust ebaühtlast rakendamist liikmesriikides;

28.

toob esile praegused olulised ratsionaliseerimiskavad ja eelarvete kärpimise mitmete ELi liikmesriikide kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes ning märgib, et omavalitsustel võib tekkida raskusi, kui nad peavad samal ajal ellu viima töötajate kohtlemisega seotud edumeelse programmi. Nende püüdlustega säilitada esmatähtsate teenuste tase väiksemate finants- ja inimressurssidega kaasneb muret tekitav võimalus, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused satuvad raskustesse tööaja direktiivi järgimisel. Tootlikkuse suurenemisest üksi tõenäoliselt ei piisa, et saavutada teenuseosutamise soovitud maht ning sellega kaasneb vältimatu surve veel allesjäänud töötajatele pikendada tööaega. Kui tootlikkuse realistlik paranemine on saavutatud, võib oodata, et leitakse kompromiss väiksemate inimressursside ja osutatavate teenuste mahu vahel. Kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tuleb toetada eeskuju näitamisel tööeeskirjade järgimisel ning komitee kutsub neid üles seadma teenuste osutamisele realistlikud eesmärgid;

29.

tunnistab, et liikmesriigid säilitavad kontrolli selliste kaitsvate õigusaktide õigusliku jõustamise üle, kuid soovitab, et EL võiks luua teabe kogumise ja levitamise vahendi, eelkõige seoses tervishoiu- ja ohutuseeskirjade rakendamisega. Selline tervishoiu- ja ohutusmonitor võimaldaks vahetada teavet rakendamisel esinevate kõrvalekallete kohta liikmesriikides;

30.

märgib, et uute oskuste ja töökohtade tegevuskavas viidatakse töötajate vaesusele, kuid kahjuks ei esitata ühtegi konkreetset ettepanekut seoses töökvaliteedi, püsivate töökohtade ega piisava sissetulekuga, et seda püsivat küsimust otse käsitleda;

31.

toetab seisukohta, et VKEd on tulevase tööhõivekasvu mootor ning et vaja on ettevõtlustegevuse kõrgemat taset kogu ELi majanduses, et toetada kasvavat tööealist elanikkonda ning vähendada suurt sõltuvust välismaistest otseinvesteeringutest teatud piirkondades. Samas kutsub komitee üles kasutama laiemat lähenemisviisi ettevõtluskoolitusele ja majanduse uue sektorilise jaotusega kohanemisele. Ettevõtlusele tuleb pöörata suuremat tähelepanu haridussüsteemides, kuid see peab sisse imbuma ka nii avaliku kui ka erasektori eakamate töötajate koolitamisse ja oskuste täiendamisse, et innustada suuremat innovatsiooni olemasolevatel töökohtadel;

32.

väljendab heameelt selle üle, et lähtutakse põhimõttest „mõtle esmalt väikestele”, mida tuleks rakendada juhtalgatuse kõigis sammastes. Komitee toonitab lisaks, et toetusi ei tuleks anda mitte üksnes alustavatele ettevõtetele, uutele VKEdele ja kõrgtehnoloogia ettevõtetele, vaid ka arengu- või ümberstruktureerimisetapis olevatele ettevõtetele, et tagada kõigi ettevõtete pikaajaline jätkusuutlikkus;

33.

nõustub komisjoniga, et tuleb teha jõupingutusi selleks, et minna mitteametlikult töölt üle ametlikule tööle, ning rõhutab, et selle saavutamiseks on vaja teatud on vaja teatud majapidamis- ja hooldustööde reguleerimist. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti ettepaneku selle edendamiseks võetavate stiimulite üksikasjade kohta;

34.

leiab, et valitsused saavad ka riigihangete korraldamisel kaasa aidata pikaajaliste töötute, puuetega inimeste ja praktikantide tööle rakendamisele. Nii võivad valitsused lisada hankedokumentidesse sätte, et hanke võitnud ettevõtja peab kulutama teatud protsendi lepingu väärtusest nende sihtrühmade tööle rakendamisele. Praegu ei kasutata olemasolevaid võimalusi täiel määral. Kooskõlas oma arvamusega „ELi riigihankepoliitika ajakohastamise kohta: Euroopa hanketuru tõhustamine” soovitab komitee seepärast pöörata ELi tasandil enam tähelepanu sotsiaalsete aspektidega arvestamisele ning peab vajalikuks edendada riigihangete korraldamisel töötute, puuetega inimeste ja praktikantide tööle rakendamist;

35.

loodab saada suuremat selgust selle kohta, kuidas käsitletakse juhtalgatuse „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” eesmärke asjaomastes ELi programmides käimasoleval programmitöö perioodil, kuid hoiatab põhjalike muudatuste eest rakenduskavades rakendamise selles etapis;

36.

toetab üleskutset ELi rahastute paremale kasutamisele ja suurema sünergia saavutamisele, nagu on sedastatud teatises eelarve läbivaatamise kohta, (3) et toetada uute oskuste ja töökohtade tegevuskava eesmärke. Komitee leiab siiski, et seda on kõige paremini võimalik saavutada järgmiste lähenemisviiside kaudu.

Asukohapõhised lähenemisviisid– valdkondliku ja territoriaalpoliitika parem koordineerimine mitmest fondist rahastamise (ühine strateegiline raamistik) ning eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi tugevama territoriaalse mõõtme kaudu (mida rakendab vaid mõni liikmesriik laiaulatuslike riiklike programmide kaudu). Liikmesriigid ja piirkonnad peaksid säilitama piisava paindlikkuse, et määratleda oma prioriteedid ja koostada sobivate poliitiliste meetmete kombinatsioonid vastavalt riiklikele või piirkondlikele eripäradele.

Mitmetasandilise valitsemise lähenemisviis– Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide varasemast suurem ühtlustamine ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidega arengu ja investeeringute partnerluslepingute sõlmimise kaudu. Nimetatud lepingud tuleks koostada koos kõigi valitsustasanditega tagamaks, et piirkondlik programmitöö ei muutuks lihtsalt riiklike prioriteetidega määratletavaks vahendiks.

Tulemustepõhine lähenemisviis– edusammude jälgimine kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate alusel, et toetada hindamist ja poliitiliste otsuste tegemist. See aitaks tugevdada meetmeid prioriteetide saavutamiseks ning ka seost riigipõhiste soovitustega Euroopa 2020. aasta strateegia raames (ELi toimimise lepingu artikkel 148). Selle saavutamiseks on vaja välja töötada ühine mõjuhindamise raamistik ELi tasandil;

37.

tervitaks Euroopa 2020. aasta strateegia ja riiklike reformikavade ning ühtekuuluvuspoliitika aruandlusnõuete tihedama sidumise kaalumist eesmärgiga vältida dubleerimist ja saavutada tõhusamad tulemused;

38.

tunnistab vajadust ELi rahastute parema kasutuse järele reformide läbiviimiseks tööhõive, hariduse ja koolituse valdkonnas, kuid ei nõustu ettepanekutega kohaldada rahastamisvahenditele lepinguliselt siduvat tingimuslikkust, sest liikmesriikide ametiasutuste ja makromajanduspoliitika tõhususe puudumine ei tohiks piirata piirkonna õigust saada ühtekuuluvuspoliitika vahendeid;

39.

soovitab, et teatud rahastute, nagu Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite rakendamisel saadud kogemuste alusel on vaja paremat kooskõlastamist kõigi oskuste ja töökohtadega seonduvate ELi rahastute vahel;

40.

soovib aidata Euroopa Komisjonil teostada järelevalvet Euroopa 2020. aasta strateegia ja selle juhtalgatuste rakendamise üle kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poolt, kasutades selleks Euroopa 2020. aasta strateegia järelevalveplatvormi.