1.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 192/36

—

juhib tähelepanu sellele, et piimatootmine on Euroopa Liidus väga oluline. Paljudes liikmesriikides ja piirkondades on piimatootmine piirkondliku majanduse ja põllumajandusliku lisandväärtuse oluline sammas. Piimatootmine täidab sealjuures olulisi keskkonnaalaseid ülesandeid, kujundab jätkusuutlikult kultuurmaastikku ja on maapiirkondades oluline tööandja;

—

on seisukohal, et reformiprotsessis tuleb arvestada piimaveiste pidamise ja meiereitööstuse piirkondlikke ja struktuurilisi erinevusi. Paljudes piirkondades toodetakse piima valdavalt väikestes ja keskmise suurusega pereettevõtetes. Mõnes teises piirkonnas on piimatootmisstruktuuri põhikujundajad suured põllumajandusettevõtted. Seepärast ei tohi piimasektori reformid ohustada neid struktuure, eelkõige neid, mis toetavad jätkusuutlikku majanduskasvu;

—

toetab Euroopa Komisjoni algatust kehtestada ELis teatud ühtsed eeskirjad piimasektori tootjaorganisatsioonidele, nii et piimatootjatel oleks kõigis piirkondades võimalus – ka piiriüleselt koonduda;

—

arvab seepärast, et kohane oleks jätkuvalt võimaldada liikmesriikidel tunnustada tootjaorganisatsioone ja nende liite piimasektoris vastavalt riiklikule õigusele ja kooskõlas ELi õigusest tulenevate teatud tingimustega;

—

tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut lubada piima- ja piimatootesektoris tootmisharudevahelisi organisatsioone, et anda sel viisil impulsse teadusuuringute ja arengu, keskkonnahoidlike toodete edendamise ja müügi soodustamise valdkonnas;

—

märgib, et tulevikku suunatud piimatootmine ELis vajab usaldusväärset ja reageerimisvõimelist turvaabinõud, mis saaks kiiresti ja tõhusalt reageerida erakorralistele turu- ja hinnamuutustele.

Raportöör

Emilia MÜLLER (DE/EPP), Baieri liidumaa föderaal- ja Euroopa asjade minister

Viitedokumendid

„Euroopa Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Turuolukorra muutumine ja seejärel piimakvootide süsteemi sujuva järkjärgulise kaotamise tingimused”

KOM(2010) 727 lõplik

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1234/2007 seoses lepinguliste suhetega piima- ja piimatootesektoris.”

KOM(2010) 728 lõplik

1.

juhib tähelepanu sellele, et piimasektoris toimub praegu üks ELi jõulisemaid liberaliseerimisprotsesse. Sisese toetustaseme langetamine, otsetoetuste ja piimamaksete tootmisest lahtisidumine, väliskaitse järkjärguline kaotamine ning piimakvootide süsteemi kavandatud kaotamine 2015. aastal kujutavad endast piimatootjate ja meiereide jaoks suuri väljakutseid;

2.

arvab, et piimaturu liberaliseerimine toob kaasa hindade suurema kõikumise ja põhjustab seega piimatootjate tegevuse planeerimisel suuremat ebakindlust;

3.

rõhutab vajadust piirata spekulatsioone ülemaailmsetel põllumajandusturgudel ja toob esile Euroopa Liidu väliskaubanduspoliitika rolli selle eesmärgi saavutamisel; meenutab, et ühise põllumajanduspoliitika alus peab olema toidualase sõltumatuse põhimõte ning et Euroopa turu avamise küsimus odavamale impordikaubale peaks olema seotud aruteludega ettepanekute kohta Euroopa turu reguleerimisest;

4.

lähtub sellest, et teiselt poolt pakuvad turgude avamine ja tootmiskoguste vabakslaskmine võimalusi reageerida paremini turusignaalidele ja kasutada ära olemasolev nõudluse potentsiaal;

5.

juhib tähelepanu sellele, et piimatootmine on Euroopa Liidus väga oluline. Paljudes liikmesriikides ja piirkondades on piimatootmine piirkondliku majanduse ja põllumajandusliku lisandväärtuse oluline sammas. Piimatootmine täidab sealjuures olulisi keskkonnaalaseid ülesandeid, kujundab jätkusuutlikult kultuurmaastikku ja on maapiirkondades oluline tööandja;

6.

rõhutab, et piimaturu liberaliseerimine ei tohi kaasa tuua siseturu häireid toiduga kindlustatuses ja põhjendamata muutusi tarbijate senistes eelistustes. Samuti ei tohi see lisada uusi turumoonutusi tootmises ja tarbimises liikmesriikide sees ja vahel ei põhja-lõuna ega ida-lääne suunal ning suhetes kolmandate riikidega;

7.

on seisukohal, et reformiprotsessis tuleb arvestada piimaveiste pidamise ja meiereitööstuse piirkondlikke ja struktuurilisi erinevusi. Paljudes piirkondades toodetakse piima valdavalt väikestes ja keskmise suurusega pereettevõtetes. Mõnes teises piirkonnas on piimatootmisstruktuuri põhikujundajad suured põllumajandusettevõtted. Seepärast ei tohi piimasektori reformid ohustada neid struktuure, eelkõige neid, mis toetavad jätkusuutlikku majanduskasvu;

8.

on seisukohal, et arvestada tuleb ka meiereitööstuse erisuguste struktuuridega, sest tulenevalt laiast tootevalikust, mis ulatub piirkondlikest eritoodetest uuenduslike, müügile suunatud toodeteni, on need väga olulised Euroopa Liidu varustamiseks kvaliteetsete, ohutute ja tervislike piimaoodetega;

9.

arvab, et piimakvootide süsteemi kaotamise tulemusena nihkub piimatootmine tugevamalt soodsamatesse paikadesse, mis põhjustab sellest mõjutatud piirkondadele suuri väljakutseid;

10.

juhib tähelepanu sellele, et piimatootmist ja eriti piimatöötlemist iseloomustavad suured investeeringukulud ja töömahukad tootmis- ja töötlemisprotsessid, mistõttu kaasnevad nendega pikad tsüklid ja vajalik on planeerimiskindlus;

11.

märgib, et piimatootjad jälgivad rohkem turusignaale ja suunavad vastavalt sellele oma tegevust, kuid jätkuvalt on vaja teha suuri jõupingutusi, et nad liberaliseeritud piimaturul püsima jääksid;

12.

julgustab Euroopa Liitu ja liikmesriikide ametiasutusi seoses piima toiteväärtusega aktiivselt edendama Euroopa koolipiima süsteemi, et toetada laste tervislikke toitumisharjumusi;

13.

ootab, et rida reforme ratsionaliseeriks turgu ning kujundaks keskkonna, mida iseloomustaks läbipaistvus ja mida toetaksid võrdsesse seisu asetatud turu osapoolte ühiselt vastuvõetud eeskirjad;

14.

on seisukohal, et hindade kasvav kõikumine on piirkondade jaoks üks piimatoomise suuremaid väljakutseid. Tulenevalt pidevast tootmisest, millega kaasnevad pikad tootmistsüklid, on piimatootjate jaoks keskse tähtsusega likviidsuse tagamine ja turukriisidega toimetulemine;

15.

on seepärast seisukohal, et meetmed ja võimalused tuluriskide piiramiseks on piimasektori reformi oluline osa. Ettevõttesiseste, piirkondlike ja kogukondlike riskijuhtimise mehhanismide abiga peab olema võimalik tagada piimatootjate jaoks piisav planeerimiskindlus. Sealjuures võivad töötleva tööstuse hinnariskide vältimise mehhanismid olla sama olulised kui konkreetse sektori või tootjate ühenduse võimalus riskide tasakaalustamiseks;

16.

juhib tähelepanu sellele, et sektori eduka ja jätkusuutliku arengu võtmetegurid on innovatsioon ja teadustegevus, kuid toonitab seejuures tarbijate usaldusväärse teavitamise vajadust;

17.

on veendunud, et turgude avamise ja tootmise vabakslaskmisega võib nii kolmandate riikide turgudele kohandatud toodete kui ka piirkondlike eritoodete ja kvaliteetsete toodete jaoks kaasneda ekspordipotentsiaal;

18.

eeldab, et selle potentsiaali ärakasutamiseks on vaja teha suuri jõupingutusi ning et sealjuures tuleb rohkem toetada piimasektorit, ennekõike ELi piirkondlikku piimatootmist kujundavaid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning piirkondlike väärtusahelate loomist;

19.

toonitab, et piimaturu liberaliseerimine ja ekspordi edendamine võib kaasa tuua ka kontrollimatuid arenguid ja muutusi senises turutasakaalus, ning kutsub seepärast komisjoni üles analüüsima, millist mõju avaldab turgude avamine ja piimaturu liberaliseerimine piima tootmis- ja tarneahelatele ning seeläbi sisetarbimise võimalikele muutustele;

20.

võtab teadmiseks komisjoni esitatud piimaturu aruande, milles selgitatakse ülemaailmsete turutrendide tugevat mõju Euroopa piimasektorile ning tuuakse välja, kui oluline osa oli praegustel turumeetmetel (sekkumine, eraladustus ja eksporditoetused) 2009. aastal piimahindade stabiliseerimisel madalal tasemel;

21.

tunnistab, et ebatavaliselt kõrged piimahinnad 2007. aastal olid tingitud eeskätt ülemaailmsest madalast pakkumisest ja heast nõudlusest;

22.

juhib tähelepanu sellele, et 2009. aasta piimaturu kriis läbi aegade madalaimate hindadega Euroopas oli põhjustatud madalast ekspordinõudlusest, mille tingis muu hulgas maailma majanduskriis ning piima ülepakkumine. Samal ajal sooviks komitee, et Euroopa Komisjon uuriks piima jaehinda mõjutavaid tegureid;

23.

rõhutab, et piimaturu kriisi mõju piirkondadele oli erinev, kuid ohustas samas kogu Euroopas eriti just oma ettevõttesse investeerinud piimatootjate eksistentsi;

24.

jagab komisjoni seisukohta, et piimatarned suurenevad ELis jätkuvalt ning piim töödeldakse kasvavalt eeskätt juustuks ja värsketeks piimatoodeteks, mida saab turustada nii Euroopa Liidus kui ka ekspordiks;

25.

tunnistab, et mõnedes liikmesriikides, kus piima müügitulud on küllaltki head, ei ole riiklikel piimakvootidel enam siduvat mõju ning neil turgudel reageeritakse tugevamalt positiivsetele turusignaalidele;

26.

jagab komisjoni hinnangut, et ülemaailmsetel kaubaturgudel on tugev mõju ELi hindadele ja turutrendidele ning et just ekspordile suunatud tootesegmentide puhul on turustabiilsuse jaoks oluline ELi võime absorbeerida vabaks lastud sekkumisvarusid. Komitee ootab siiski ka komisjoni ettepanekuid selliste uute meetmete kohta, millest saaksid kasu ELi kõik piirkonnad;

27.

tuletab meelde, et ainuüksi piimaturu kriisi ajal osteti sekkumiseks 4,5 % võitoodangust ja 27,4 % lõssitoodangust ning eksporditoetuse abil müüdi muu hulgas 262 miljonit kg juustu, umbes 559 miljonit kg täispiimapulbrit ja ligi 133 miljonit kg võid;

28.

tervitab piimandusküsimustega tegeleva kõrgetasemelise eksperdirühma soovitusi seoses piimasektori keskpika ja pikaajalise perspektiivi väljakutsete uurimisega ning selle ulatuslikku ülevaadet ELi liikmesriikide väärtusahela korralduse ja struktuuri kohta;

29.

rõhutab piimandusküsimustega tegeleva kõrgetasemelise eksperdirühma järeldusi piimatootjate organiseerumise ning piimatöötlemisstruktuuride erisugususe ja piirkondlike iseärasuste osas;

30.

juhib tähelepanu sellele, et üle poole Euroopa piimatoodetest turustatakse töötlemisühistutesse kuuluvate tootjate poolt;

31.

märgib, et paljudes ELi piirkondades toetavad eraettevõtted ja piimaühistud piirkondlikku piimatootmist, hõlvavad tulevikuturge ja arendavad edukaid, turule suunatud ja innovaatilisi tooteid;

32.

toetab piimandusküsimustega tegeleva kõrgetasemelise eksperdirühma seisukohta, et turu jätkuva liberaliseerimise käigus tuleb kontrollida ja tugevdada piimatootjate konkurentsipositsiooni;

33.

juhib tähelepanu sellele, et piimatootjate organiseerumisel on suured piirkondlikud erinevused. Kui mõnes piirkonnas valitsevad turgu suured ettevõtted, siis teistes piirkondades täiendavad piimaühistud ja keskmise suurusega eraettevõtted üksteist. Mõnes piirkonnas on siiski mahajäämus pakkumise struktuuride parandamisel.

34.

peab Euroopa Komisjoni ettepanekut edendada piima tarnelepingute kasutamist reaalseks võimaluseks anda piimatootjatele rohkem planeerimiskindlust ja selgust oma piimatarnete kohta;

35.

juhib tähelepanu sellele, et kohustus sõlmida piima tarnelepingud ei tohi põhjustada siseturu häireid või turumoonutusi piiriüleste piimatarnete puhul;

36.

kutsub seepärast komisjoni üles täpselt jälgima seda, et läbirääkimised lepingute sõlmimiseks oleksid täiesti vabad ja läbi viidud ELi konkurentsieeskirjade kohaselt;

37.

tõstab esile eeliseid, mida tunnustatud piimasektori tootjaorganisatsioonid saavad tootjatele ja ka töötlejatele pakkuda just piima kogumisel ja piima tarnelepingute läbirääkimistel;

38.

tunnistab, et väärtusahelas esineb tasakaalutust eriti seal, kus piimatootjatel ei ole võimalik oma piima turustamiseks ühistuid moodustada;

39.

rõhutab vajadust tugevdada pakkujate osa väärtusahelas, eriti piimaturul, kus hinnad määratakse ilma riiklike reguleerivate meetmeteta;

40.

toetab Euroopa Komisjoni algatust kehtestada ELis teatud ühtsed eeskirjad piimasektori tootjaorganisatsioonidele, nii et piimatootjatel oleks kõigis piirkondades võimalus – ka piiriüleselt koonduda;

41.

juhib tähelepanu sellele, et mõnedes liikmesriikides ja piirkondades on aastatepikkused kogemused piimaühistutega, kus piimatarneid turustatakse kollektiivselt;

42.

tervitab piimasektori tootjate koondumist Euroopa tasandil, kuid märgib, et selline organiseerumine peab arvestama piirkondlikke eripärasid;

43.

arvab seepärast, et kohane oleks jätkuvalt võimaldada liikmesriikidel tunnustada tootjaorganisatsioone ja nende liite piimasektoris vastavalt riiklikule õigusele ja kooskõlas ELi õigusest tulenevate teatud tingimustega;

44.

tunnistab, et ELi tasandi ühtsed eeskirjad on vajalikud riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide ja nende liitude puhul;

45.

toetab seda, et tootjaorganisatsioonide ja nende liitude lepingute sõlmimiseks peetavatele läbirääkimistele kehtestatavad uued eeskirjad oleksid kooskõlas ühtlustatud süsteemiga;

46.

peab vajalikuks seda, et tootjaorganisatsioonide liitude kohta ei kehtestataks eeskirju delegeeritud õigusaktides, sest need puudutavad ühise turukorralduse olulisi valdkondi;

47.

kutsub komisjoni tungivalt üles mitte ohustama juba olemasolevate piimasektori tootjaorganisatsioonide eksistentsi ning täpselt kontrollima, millised eeskirjad ja tingimused on piimasektori tootjaorganisatsioonide tunnustamiseks eesmärgipärased, nii et neil oleks võimalik kooskõlas sektori iseärasuste ja piirkondlike struktuurierinevustega edukalt piima turustada;

48.

on seisukohal, et vajalikuks võivad osutuda üleminekueeskirjad juba tunnustatud piimasektori tootjaorganisatsioonide jaoks;

49.

peab asjakohaseks seda, et piimasektori tootjaorganisatsioonide piima kogumise piirnorme ei kasutata vertikaalselt integreeritud piimasektori tootjaorganisatsioonide puhul, kes piima töötlevad;

50.

nõuab piima kogumise ülempiiri kontrollimise võimalust eesmärgiga tagada, et ei piirataks ega kaotataks konkurentsi piimaturul;

51.

pooldab seepärast selgelt ka võimalust langetada riiklik ülempiir sobivale tasemele, et tagada piirkondlik ja riiklik konkurents piimasektoris. Olemasolevate väikeste ja keskmise suurusega meiereide kaitsmine konkurentsitakistuste eest on nende eksistentsi ja seega ka eduka piirkondliku piimatoomise kindlustamiseks väga oluline;

52.

tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut lubada piima- ja piimatootesektoris tootmisharudevahelisi organisatsioone, et anda sel viisil impulsse teadusuuringute ja arengu, keskkonnahoidlike toodete edendamise ja müügi soodustamise valdkonnas;

53.

püüdleb terve konkurentsi poole, millega tagatakse kõigile turuosalejatele sobiv osa väärtusahelas;

54.

kutsub Euroopa Komisjoni üles kehtestama korrapärase kontrolli tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide eeskirjade üle, et luua piimasektori väärtusahelas osalejatele usaldusväärne alus piima kogumiseks ja pikaajaliseks turule orienteerituseks;

55.

tunnistab, et Euroopa Komisjonil on vaja head ja ajakohast turuteavet, kuid kahtleb siiski selle teabe kasutamises ja sihipärasuses, sest see võib mõjutada kõikuvat turgu, mis on ka spekulatsioonidele vastuvõtlik;

56.

märgib, et tulevikku suunatud piimatootmine ELis vajab usaldusväärset ja reageerimisvõimelist turvaabinõud, mis saaks kiiresti ja tõhusalt reageerida erakorralistele turu- ja hinnamuutustele;

57.

nõuab seepärast, et sekkumisperioodid ei oleks enam tähtajalised, et kriisidele oleks võimalik kiiresti ja tõhusalt reageerida;

58.

nõuab kriisijuhtudeks ELis juustu eraladustamise taastamist, et pakkuda ka kasvavale juustutootmisele sobivat turvaabinõu;

59.

rõhutab piimaturu stabiliseerimise meetmete suurt tähtsust ja kutsub komisjoni üles säilitama eksporditoetusi rangetel tingimustel ühe võimalusena kriisijuhtude jaoks;

60.

kahtleb, kas ELi piimatootmise 12 %-ne piiramine hüvitise eest on tõhus;

61.

kahtleb hüvitise eest tootmise vabatahtliku piiramise korralduses ja rakendatavuses, sest selline meede soodustab spekulatsioone ja pakub märkimisväärseid kuritarvitamise võimalusi. Samuti seisaks selline meede vastu tootja omal algatusel läbiviidavale tootmise kohandamisele turutingimustega.