Kolmapäev, 11. mai 2011
Mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamine ***I

Euroopa Parlamendi 11. mai 2011. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (kodifitseeritud tekst) (KOM(2010)0507 – C7-0287/2010 – 2010/0260(COD))

Kolmapäev, 11. mai 2011
P7_TC1-COD(2010)0260

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 11. mail 2011. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/…/EL mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (kodifitseeritud tekst)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2),

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 20. detsembri 1979. aasta direktiivi 80/181/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Mõõtühikud on hädavajalikud kõikide mõõtevahendite kasutamisel mõõtmistulemuste ja suurusnäitude väljendamiseks. Mõõtühikuid kasutatakse enamikus inimtegevuse valdkondades. On tarvis tagada võimalikult suur selgus nende kasutamisel. Sellepärast on tarvis koostada eeskirjad nende kasutamiseks Euroopa Liidu piires majanduse, rahvatervise, avaliku turvalisuse ja halduse alal.

(3)

Mõõtühikute suhtes kehtivad rahvusvahelised resolutsioonid, mis on vastu võetud 20. mail 1875. aastal Pariisis allakirjutatud meetrikonventsiooni alusel asutatud kaalude ja mõõtude peakonverentsil (CGPM) ja millega on liitunud kõik liikmesriigid. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) koostati kõnealuste resolutsioonide alusel.

(4)	Rahvusvahelise transpordi valdkonnas on olemas Euroopa Liidu või liikmesriikide suhtes siduvad rahvusvahelised konventsioonid või kokkulepped. Kõnealuseid konventsioone või kokkuleppeid tuleb järgida.

(5)	Kuna Ühendkuningriigis ja Iirimaal veel kohaldatavad mõõtühikute erandid on kohaliku iseloomuga ja hõlmavad vaid piiratud arvu tooteid, ei tooks nende säilitamine kaasa mittetariifsete tõkete kasutuselevõttu kaubanduses ning seetõttu ei ole nende erandite tegemist vaja lõpetada.

(6)

Teatavad kolmandad riigid ei aktsepteeri oma turul tooteid, mis on tähistatud üksnes käesoleva direktiiviga kehtestatud ametlike mõõtühikutega. Neisse riikidesse oma tooteid eksportivad ettevõtjad jäävad ebasoodsasse olukorda, kui lisatähiste kasutamine ei ole enam lubatud. Seetõttu tuleks lisatähiste kasutamist mitteametlike mõõtühikutena lubada veel mõne aja jooksul.

(7)	Täiendavad suurusnäidud võimaldavad järk-järgult ja tõrgeteta võtta kasutusele võimalikke uusi rahvusvahelisel tasandil välja töötatud meetermõõdustiku ühikuid.

(8)

Täiendavate suurusnäitude süstemaatiline rakendamine ei ole kõigi mõõtevahendite, sealhulgas mõõtmisfunktsiooniga meditsiiniseadmete puhul, siiski tingimata soovitav. Liikmesriikidel peaks olema õigus nõuda, et nende territooriumil oleksid mõõtevahendite suurusnäidud väljendatud ühes ametlikus mõõtühikus.

(9)

Käesolev direktiiv ei mõjuta enne direktiivi 80/181/EMÜ rakendamiskuupäeva turule viidud toodete edasist tootmist. See mõjutab siiski selliste toodete ja seadmete turule viimist ja kasutamist, mille suurusnäidud on mõõtühikutes, mis enam ei ole ametlikud mõõtühikud, kui selliseid tooteid ja seadmeid vajatakse juba turul olevate toodete, seadmete ja mõõtevahendite koostide või osade täiendamiseks või asendamiseks. Seetõttu peavad liikmesriigid lubama selliste toodete ja seadmete turule viimist ja kasutamist, millega saab kooste täiendada või asendada isegi siis, kui nende suurusnäidud on mõõtühikutes, mis enam ei ole ametlikud mõõtühikud, et juba turul olevaid tooteid, seadmeid ja mõõtevahendeid oleks jätkuvalt võimalik kasutada.

(10)

Käesoleva direktiiviga toetatakse siseturu tõrgeteta toimimist selles sätestatud mõõtühikute ühtlustamise taseme kaudu. Sellega seoses on kohane, et komisjon jälgib turul toimuvaid arenguid, mis on seotud käesoleva direktiivi ning selle rakendamisega, eelkõige seoses siseturu toimimise võimalike takistustega ning seoses mis tahes täiendava ühtlustamisega, mis on nõutav nende takistuste ületamiseks.

(11)	Kaubandussuhete raames kolmandate riikidega, sealhulgas transatlantilise majandusnõukoguga, on kohane, et komisjon töötab kindlalt üksnes rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) ühikutega märgistatud toodete aktsepteerimiseks kolmandate riikide turgudel.

(12)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Ametlikud mõõtühikud, mida käesolevas direktiivis kasutatakse suuruste väljendamisel, on järgmised:

a)	I lisa I peatükis loetletud mõõtühikud;

b)	I lisa II peatükis loetletud mõõtühikud ainult nendes liikmesriikides, kus nende kasutamiseks anti luba 21. aprillil 1973. aastal.

Artikkel 2

1. Artiklist 1 tulenevad kohustused on seotud kasutatavate mõõtevahenditega, tehtud mõõtmistega ja mõõtühikutes väljendatud suurusnäitudega.

2. Käesolev direktiiv ei mõjuta Euroopa Liidu või liikmesriikide suhtes siduvate rahvusvaheliste konventsioonide ja kokkulepete põhjal ettenähtud mõõtühikute kasutamist õhu- ja meretranspordis ning raudteeliikluses, välja arvatud käesoleva direktiivi alusel kohustuslikud ühikud.

Artikkel 3

1. Käesolevas direktiivis tähendab „täiendav suurusnäit” I lisa I peatükis loetletud mõõtühikus väljendatud suurusnäitu, millega kaasneb üks või mitu suurusnäitu, mis on väljendatud mõõtühikutes, mida kõnealune peatükk ei sisalda.

2. Täiendavate suurusnäitude kasutamine on lubatud.

Liikmesriikidel on õigus nõuda suurusnäitude märkimist mõõtevahenditele ühte ametlikku mõõtühikut kasutades.

3. I lisa I peatükis loetletud mõõtühikus väljendatud näit peab olema valdav. Näitude puhul, mis on väljendatud mõõtühikutes, mida ei sisalda I peatükk, kasutatakse tähemärke, mis pole suuremad kui I peatükis loetletud mõõtühikute näitude tähemärgid.

Artikkel 4

Mõõtühikuid, mis ei ole või enam ei ole ametlikud, on lubatud kasutada:

a)	toodete ja seadmete puhul, mis 20. detsembriks 1979 on juba turule viidud või kasutusele võetud;

b)	toodete ja seadmete koostide või osade juures, mis on vajalikud punktis a nimetatud märgitud toodete ja seadmete koostide või osade täiendamiseks või asendamiseks.

Mõõtevahendite indikaatorites võib siiski nõuda ametlike mõõtühikute kasutamist.

Artikkel 5

Käesoleva direktiivi rakendamisküsimusi ja eelkõige lisatähiseid puudutavaid küsimusi uuritakse edasi ning vajaduse korral võetakse lisameetmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/34/EÜ mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete kohta (5) artiklis 17 sätestatud korras.

Artikkel 6

Komisjon jälgib turul toimuvaid arenguid, mis on seotud käesoleva direktiivi ja selle rakendamisega, seoses siseturu ja rahvusvahelise kaubanduse tõrgeteta toimimisega ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande 31. detsembriks 2019, lisades vajaduse korral oma ettepanekud.

Artikkel 7

Liikmesriigid tagavad, et komisjonile teatatakse piisavalt aegsasti õigus- või haldusnormide eelnõudest, mida liikmesriigid kavatsevad käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võtta, et komisjon saaks esitada oma märkused.

Artikkel 8

Direktiiv 80/181/EMÜ mida on muudetud II lisa A osas loetletud direktiividega tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 9

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 10

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 54, 19.2.2011, lk 31.

(2) Euroopa Parlamendi 11. mai 2011. aasta seisukoht.

(3) EÜT L 39, 15.2.1980, lk 40.

(4) Vt II lisa A osa.

(5) ELT L 106, 28.4.2009, lk 7.

Kolmapäev, 11. mai 2011
I LISA

I PEATÜKK

ARTIKLI 1 PUNKTIS a NIMETATUD AMETLIKUD MÕÕTÜHIKUD

1. SI ÜHIKUD NING NENDE DETSIMAALSED KORDÜHIKUD JA OSAÜHIKUD

1.1. SI põhiühikud

Suurus	Ühik
Suurus	Nimetus	Tähis
Pikkus	meeter	m
Mass	kilogramm	kg
Aeg	sekund	s
Elektrivoolu tugevus	amper	A
Termodünaamiline temperatuur	kelvin	K
Ainehulk	mool	mol
Valgustugevus	kandela	cd

SI põhiühikute määratlused:

Pikkusühik

Meeter võrdub vahemaaga, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundiga.

[17. CGPM (1983) resolutsioon nr 1].

Massiühik

Kilogramm on massiühik; kilogramm võrdub rahvusvahelise kilogrammietaloni massiga.

[3. CGPM (1901), konverentsi ettekanne, lk 70].

Ajaühik

Sekund võrdub tseesium-133 aatomi põhioleku kahe ülipeenstruktuurinivoo vahelisele siirdele vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodiga.

[13. CGPM (1967), resolutsioon nr 1].

Elektrivoolu ühik

1 amper on sellise muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kahte lõpmatult pikka ja paralleelset, teineteisest vaakumis 1 m kaugusel asetsevat kaduvväikese ringikujulise ristlõikega sirgjuhet läbides tekitab nende juhtmete vahel iga meetripikkuse lõigu kohta jõu 2 × 10-7 N.

[Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Komitee (CIPM) (1946), resolutsioon nr 2, heaks kiidetud 9. CGPM (1948)].

Termodünaamilise temperatuuri ühik

Termodünaamilise temperatuuri ühik kelvin on 1/273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist.

Nimetatud mõiste osutab veele, mille isotoopkoostis on määratletud järgmiste aine hulga suhtarvudega: 0,00015576 mooli 2H ühe mooli 1H kohta, 0,0003799 mooli 17O ühe mooli 16O kohta ja 0,0020052 mooli 18O ühe mooli 16O kohta.

[13. CGPM (1967) resolutsioon nr 4 ja 23. CGPM (2007) resolutsioon nr 10].

Ainehulga ühik

Mool on aine hulk, mis sisaldab niisama palju struktuurielemente, kui on aatomeid 0,012 kg süsiniku isotoobis 12C.

Mooli kasutamise korral tuleb nimetada, missuguste struktuurielementidega on tegemist. Need võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid või muud osakesed või osakesterühmad.

[14. CGPM (1971), resolutsioon nr 3].

Valgustugevuse ühik

Kandela on valgustugevus, millega teatavas kindlas sihis kiirgab 540 × 1012 hertsise sagedusega monokromaatilise kiirguse allikas, kui tema kiirgustugevus selles sihis on 1/683 W/sr.

[16. CGPM (1979), resolutsioon nr 3].

1.1.1. SI tuletatud temperatuuriühiku erinimetus ja -tähis Celsiuse temperatuuri väljendamiseks

Suurus	Ühik
Suurus	Nimetus	Tähis
Celsiuse temperatuur	Celsiuse kraad	°C

Celsiuse temperatuuri t määratletakse kui erinevust t = T – T0 kahe termodünaamilise temperatuuri T ja T0 vahel, kui T0 = 273,15 K. Temperatuuride vahet või erinevust võib väljendada kas kelvinites või Celsiuse kraadides. Ühikud „Celsiuse kraad” ja „kelvin” on võrdsed.

1.2. SI tuletatud ühikud

1.2.1. SI tuletatud ühikute üldreegel

SI põhiühikutest koherentselt tuletatud ühikuid väljendatakse algebraliselt SI põhiühikute astme korrutise vormis numbrilise koefitsiendiga 1.

1.2.2. Tuletatud SI ühikud, millel on nimetus ja tähis

Suurus	Ühik		Väljendus
Suurus	Nimetus	Tähis	Muudes SI ühikutes	SI põhiühikutes või SI lisaühikutes
Tasanurk	radiaan	rad		m · m–1
Ruuminurk	steradiaan	sr		m2 · m–2
Sagedus	herts	Hz		s-1
Jõud	njuuton	N		m · kg · s-2
Rõhk, pinge	paskal	Pa	N · m-2	m-1 · kg · s-2
Energia, töö; soojushulk	džaul	J	N · m	m2 · kg · s-2
Võimsus (1), kiirgusvoog	vatt	W	J · s-1	m2 · kg · s-3
Elektrihulk, elektrilaeng	kulon	C		s · A
Elektripotentsiaal, potentsiaalide vahe, elektromotoorjõud	volt	V	W · A-1	m2 · kg · s-3 · A-1
Elektritakistus	oom	Ω	V · A-1	m2 · kg · s-3 · A-2
Elektrijuhtivus	siimens	S	A · V-1	m-2 · kg-1 · s3 · A2
Elektrimahtuvus	farad	F	C · V-1	m-2 · kg-1 · s4 · A2
Magnetvoog	veeber	Wb	V · s	m2 · kg · s-2 · A-1
Magnetvoo tihedus	tesla	T	Wb · m-2	kg · s-2 · A-1
Induktiivsus	henri	H	Wb · A-1	m2 · kg · s-2 · A-2
Valgusvoog	luumen	lm	cd · sr	cd
Valgustatus	luks	lx	lm · m-2	m-2 · cd
Radioaktiivsus	bekrell	Bq		s-1
Neeldumisdoos, ioniseeriv kiirgus kerma, neeldumisdoosi indeks	grei	Gy	J · kg-1	m2 · s-2
Kiiritusdoos	siivert	Sv	J · kg-1	m2 · s-2
Katalüütiline aktiivsus	katal	kat		mol · s–1

SI põhiühikutest tuletatud ühikuid võib väljendada I peatükis loetletud ühikutes.

Tuletatud SI ühikuid võib väljendada eespool esitatud tabelis märgitud eri nimetuste ja tähistega. Näiteks SI dünaamilise viskoossuse ühikut võib väljendada järgmiselt: m–1 · kg · s –1 või N · s · m –2 või Pa · s.

1.3. Teatavate detsimaalsete kordühikute ja osaühikute tähistamisel kasutatavad eesliited ja nende tähised

Tegur	Eesliide	Tähis
1024	yotta	Y
1021	zetta	Z
1018	eksa	E
1015	peta	P
1012	tera	T
109	giga	G
106	mega	M
103	kilo	k
102	hekto	h
101	deka	da
10-1	detsi	d
10-2	senti	c
10-3	milli	m
10-6	mikro	μ
10-9	nano	n
10-12	piko	p
10-15	femto	f
10-18	ato	a
10-21	zepto	z
10-24	yocto	y

Massiühiku detsimaalsete kordühikute ja osaühikute nimetused ja tähised moodustatakse eesliite lisamisega sõnale „gramm” ja nende tähise lisamisega tähisele „g”.

Murruga väljendatud tuletatud ühikute detsimaalseid kordühikuid ja osaühikuid võib tähistada eesliite lisamisega ühikule murru lugejas või nimetajas või mõlemas kõnealuses osas.

Liiteesliiteid, s.t mitme eespool märgitud eesliite kõrvuti seadmise tulemusena saadud eesliiteid, ei tohi kasutada.

1.4. SI ühikute detsimaalsete kordühikute ja osaühikute erinimetused ja -tähised

Suurus

Ühik

Nimetus

Tähis

Väärtus

Ruumala

liiter

l või L (2)

1 l = 1 dm3 = 10-3 m3

Mass

tonn

1 t = 1 Mg = 103 kg

Rõhk, pinge

baar

bar (3)

1 bar = 105 Pa

Märkus:

1.3 loetletud eesliiteid ja nende tähiseid võib kasutada koos punktis 1.4 esitatud tabelis olevate ühikute ja tähistega.

2. ÜHIKUD, MIDA MÄÄRATLETAKSE SI ÜHIKUTE ALUSEL, KUID MIS EI OLE NENDE DETSIMAALSED KORDÜHIKUD EGA OSAÜHIKUD

Suurus

Ühik

Nimetus

Tähis

Väärtus

Tasanurk

täispööre (*) (4) (5)

1 täispööre = 2 π rad

uus kraad (*) või goon (*)

gon (*)

1 gon = π/200 rad

aste

1° = π/180 rad

nurgaminut

′

1′ = π/10 800 rad

nurgasekund

″

1″ = π/648 000 rad

Aeg

minut

min

1 min = 60 s

tund

1 h = 3 600 s

päev

1 d = 86 400 s

Märkus:

Punktis 1.3 loetletud eesliiteid võib kasutada ainult koos nimetustega „uus kraad” või „goon” ning tähisega „gon”.

3. SI-SÜSTEEMIS KASUTATAVAD ÜHIKUD, MILLE VÄÄRTUSED SI-SÜSTEEMIS SAADAKSE KATSELISELT

Kogus

Ühik

Nimetus

Sümbol

Mõiste

Energia

elektronvolt

Elektronvolt on elektroni omandatud kineetiline energia, mida ta saab, läbides vaakumis 1-voldilise potentsiaalse erinevuse.

Mass

ühtne aatommassiühik

Ühtne aatommassiühik on 1/12 süsiniku isotoobi 12C aatomi massist.

Märkus:

Punktis 1.3 loetletud eesliiteid ja nende sümboleid võib kasutada koos kõnealuse kahe ühikuga ja nende sümbolitega.

4. AINULT ERIALASEKS KASUTAMISEKS LUBATUD ÜHIKUD JA ÜHIKUTE NIMETUSED

Suurus

Ühik

Nimetus

Tähis

Väärtus

Optiline tugevus

dioptria (*)

1 dioptria = 1 m-1

Vääriskivide mass

karaat

1 karaat = 2 × 10-4 kg

Põllumajandusliku maa ja ehitusmaa pindala

aar

1 a = 102 m2

Kiu ja lõnga lineaartiheduse ühik

teks (*)

tex (*)

1 tex = 10-6 kg · m-1

Vererõhk ja teiste kehavedelike rõhk

millimeeter elavhõbeda-sammast

mm Hg (*)

1 mm Hg = 133,322 Pa

Efektiivne ristlõige

barn

1 b = 10-28 m2

Märkus:

Punktis 1.3 loetletud eesliited ja nende tähised kehtivad koos eespool märgitud ühikute ja tähistega, välja arvatud ühikuga millimeeter elavhõbedasammast ja selle tähisega. Kordse mõõtühiku 102a nimetus on siiski „hektar”.

5. LIITÜHIKUD

I peatükis loetletud ühikute kombinatsioonid moodustavad liitühikud.

II PEATÜKK

ARTIKLI 1 PUNKTIS b MÄRGITUD AMETLIKUD MÕÕTÜHIKUD, MIDA TOHIB KASUTADA AINULT ERIOTSTARBEL

Kasutusala	Ühik
Kasutusala	Nimetus	Ligikaudne väärtus	Tähis
Liiklusmärgid, kauguse ja kiiruse mõõtmine	miil	1 mile = 1 609 m	mile
	jard	1 yd = 0,9144 m	yd
	jalg	1 ft = 0,3048 m	ft
	toll	1 in = 2,54 × 10-2 m	in
Vaadiõlle ja -siidri müük; tagastuspakendis piim	pint	1 pt = 0,5683 × 10-3 m3	pt
Väärismetallitehing	(apteegi)unts	1 oz tr = 31,10 × 10-3 kg	oz tr

Kuni artikli 1 punktis b kindlaksmääratud kuupäevani võib käesolevas peatükis loetletud ühikuid kombineerida omavahel või I peatükis loetletutega, et moodustada liitühikuid.

(1) Võimsusühiku eri nimetused: nimetus voltamper (tähis „VA”), kui seda kasutatakse vahelduvvoolu näivvõimsuse väljendamiseks, ning varr (tähis „var”), kui seda kasutatakse vahelduvvoolu reaktiivvõimsuse väljendamiseks. „Var” ei sisaldu GCPMi resolutsioonides.

(2) Kahte tähist „l” ja „L” võib kasutada liitri ühikuna [16. CGPM (1979), resolutsioon nr 5].

(3) Ühik, mis esineb Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo brošüüri loetelus ajutiselt lubatud ühikute hulgas.

Märkus:

1.3 loetletud eesliiteid ja nende tähiseid võib kasutada koos punktis 1.4 esitatud tabelis olevate ühikute ja tähistega.

(4) Märk (*) ühiku nimetuse või tähise järel näitab, et ühik ei esine CGPMi, CIPMi või BIPMi koostatud loeteludes. See kehtib kogu käesoleva lisa kohta.

(5) Rahvusvahelist tähist ei ole olemas.

Märkus:

Punktis 1.3 loetletud eesliiteid võib kasutada ainult koos nimetustega „uus kraad” või „goon” ning tähisega „gon”.

Kolmapäev, 11. mai 2011
II LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(artikkel 8)

Nõukogu direktiiv 80/181/EMÜ (EÜT L 39, 15.2.1980, lk 40)
Nõukogu direktiiv 85/1/EMÜ (EÜT L 2, 3.1.1985, lk 11)
Nõukogu direktiiv 89/617/EMÜ (EÜT L 357, 7.12.1989, lk 28)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/103/EÜ (EÜT L 34, 9.2.2000, lk 17)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/3/EÜ (EÜT L 114, 7.5.2009, lk 10)

B osa

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtajad

(artikkel 8)

Direktiiv	ülevõtmise tähtaeg	kohaldamise tähtaeg
80/181/EMÜ	30. juuni 1981	1. oktoober 1981
85/1/EMÜ	1. juuli 1985	—
89/617/EMÜ	30. november 1991	—
1999/103/EÜ	8. veebruar 2001	—
2009/3/EÜ	31. detsember 2009	1. jaanuar 2010

Kolmapäev, 11. mai 2011
III LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 80/181/EMÜ	Käesolev direktiiv
Artikkel 1 punktid a ja b	Artikkel 1 punktid a ja b
Artikkel 1 punktid c ja d	—
Artikkel 2 punkt a	Artikkel 2 lõige 1
Artikkel 2 punkt b	Artikkel 2 lõige 2
Artikkel 3 lõige 1	Artikkel 3 lõige 1
Artikkel 3 lõige 2	Artikkel 3 lõige 2 esimene lõik
Artikkel 3 lõige 3	Artikkel 3 lõige 2 teine lõik
Artikkel 3 lõige 4	Artikkel 3 lõige 3
Artikkel 4 esimene lõik sissejuhatav lause	Artikkel 4 esimene lõik sissejuhatav lause
Artikkel 4 esimene lõik esimene taane	Artikkel 4 esimene lõik punkt a
Artikkel 4 esimene lõik teine taane	Artikkel 4 esimene lõik punkt b
Artikkel 4 teine lõik	Atikkel 4 teine lõik
Artikkel 5	—
Artikkel 6	—
Artikkel 6a	Artikkel 5
Artikkel 6b	Artikkel 6
Artikkel 7 punkt a	—
Artikkel 7 punkt b	Artikkel 7
—	Artikkel 8
—	Artikkel 9
Artikkel 8	Artikkel 10
Lisa, I peatükk punktid 1 - 1.2	I lisa, I peatükk punktid 1 - 1.2
Lisa, I peatükk punkt 1.2.2	I lisa, I peatükk punkt 1.2.1
Lisa, I peatükk punkt 1.2.3	I lisa, I peatükk punkt 1.2.2
Lisa, I peatükk punktid 1.3 – 5	I lisa, I peatükk punktid 1.3 – 5
Lisa, II peatükk	I lisa, II peatükk
Lisa, III ja IV peatükk	—
—	II lisa
—	III lisa