Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta”

14. juunil 2011 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta”

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav välissuhete sektsioon võttis arvamuse vastu 22. novembril 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 476. istungjärgul 7.–8. detsembril 2011 (8. detsembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 120, vastu hääletas 7, erapooletuks jäi 7.

1.1 Komiteel on väga hea meel, et komisjon on kehtiva üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP) läbivaatamisel võtnud kindla kohustuse panna veel enam rõhku nende riikide toetamisele, kes seda kõige enam vajavad, aidates suurendada nende eksporditulu, et vaesust ka tegelikult vähendada. Komitee tunneb muret, et paljude vaesemate riikide ebasoodne konkurentsiolukord on viimastel aastatel halvenenud, kuna esile on kerkinud märkimisväärselt palju enamarenenud arengumaid. Komitee toetab täielikult kavatsust keskenduda soodustuste tegemisel kõige enam abi vajavatele riikidele, kuna tariife alandatakse jätkuvalt kõikjal.

1.1.1 Seepärast toetab komitee komisjoni kavatsust vähendada selle kava raames soodustusi saavate abikõlblike riikide arvu, ent samas mitte märkimisväärselt suurendada vastavate tariifiridade või toodete arvu, et soodustusi saaksid põhiliselt need riigid, kes seda kõige rohkem vajavad. Seepärast viitab komitee sellele, et isegi GSP+ erikorra raames ei oleks mõned tundlikud tooted, peamiselt põllumajandus- ja tekstiilitooted, täiesti tollivabad, nii et vähimarenenud riigid säilitaksid erisoodustused skeemi „Kõik peale relvade” („Everything But Arms”, ka „EBA erikord”) raames.

1.1.2 Komitee arvates peab GSP kava – ja eelkõige GSP+ erikord – jääma kui stiimulitel (mitte sanktsioonidel) põhinev arengut toetav vahend piisavalt ligitõmbavaks kõigile abikõlblikele riikidele.

1.2 Komiteel on väga hea meel ka selle üle, et määruses kasutatakse võimalust ja innustatakse ühest küljest tagama nii põhilisi inimõigusi ja töötajate õigusi kui ka säästvat arengut ja head valitsemistava ning teisest küljest suurendama õiguskindlust ja stabiilsust.

1.3 Komitee toetab komisjoni kavatsust mitte suurendada GSP+ erikorra alusena konventsioonide koguarvu, seda ka sellepärast, et juba valitud konventsioonid annavad riikidele „realistliku võimaluse keskenduda põhilisele”, (1) ehkki komiteel on eriti hea meel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (1992) esmakordse lisamise üle. Täiendavate nõuete täitmiseks tuleb inimõiguste järgimise, sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja poliitiliste edusammude ning tehnilise ja finantsalase suutlikkuse tagamisel vaesemates riikides saavutada tasakaal isegi seal, kus antakse tehnilist abi – lõpliku otsuse peab langetama vastuvõtjariik vastavalt riigi konkreetsetele kultuurilistele ja poliitilistele tingimustele.

1.4 Seetõttu toonitab komitee, et ettepanekutega peavad kaasnema sihipärasemad suutlikkuse suurendamise meetmed, mille eesmärk on pakkuda riikidele suuremat toetust konventsioonidest ja nõutavatest eetikanormidest kinni pidamisel. Komitee innustab võtma käesoleva määruse kõrval varakult kasutusele ka komisjoni eriprogrammi, kus esitatakse üksikasjalik teave selle kohta, milline abi suutlikkuse suurendamiseks on kättesaadav neile GSP kava raames soodustusi saavatele riikidele, kes seda soovivad.

1.4.1 Komitee soovitab suutlikkuse suurendamisel toetuda dialoogile, kus kasutatakse kodanikuühiskonna kogemusi tõeliste vajaduste tuvastamisel ja täitmisel. Isegi CARISe (2) aruandes, kus komisjoni nimel viidi läbi GSP kava ametlik hindamine ja mille puhul olid koostajate käsutuses keerukad analüüsid ja analüütikute abi, ei suudeta GSP kava raames tehtud kaubanduslike edusammude läbivaatamisel jõuda järeldustele. Samas oodatakse väheste ressurssidega arengumaadelt poliitiliste otsuste langetamist, kuigi nende suutlikkus täpsete prognooside tegemiseks on väga väike.

1.5 Komiteel on hea meel eelkõige komisjoni väljendatud kavatsuse üle kaasata nii kodanikuühiskonda kui ka eelkõige komiteed ennast, kes suudab organiseeritud kodanikuühiskonna esindajana anda ulatusliku ülevaate, lisades artiklisse 14 kogu teabe, mida ta peab sobivaks kooskõlas VIII lisas loetletud konventsioonidega. Sellega seoses ootab komitee, et komisjon töötab aegsasti välja eraldi määruse GSP+ erikorra kasutamise menetluste rakendamiseks ning eriti GSP kava, GSP+ erikorra ja EBA erikorra peatamiseks ja taaskehtestamiseks vastavalt määruse ettepaneku artikli 10 lõikele 8, artikli 15 lõikele 2 ja artikli 19 lõikele 12 ning artikli 22 lõikes 4 sätestatud kaitsemeetmetele.

1.5.1 Soovimata piirata ühegi huvitatud osapoole õigusi või suutlikkust tõstatada vastavusega seotud küsimusi, soovitab komitee komisjonil, nõukogul ja parlamendil siiski luua järelevalve- või konsultatsioonimehhanism, mille kaudu saaks kodanikuühiskond anda teada nimetatud konventsioonide väidetavatest rikkumistest GSP kava raames soodustatud riikides, ning et komitee ise peaks oma eksperditeadmiste abil seda korraldama või koordineerima, toimides kontaktpunktina kaebuste registreerimisel.

1.5.2 Komitee soovitab selle aluseks võtta oodatavad lahendused, mis töötatakse välja kodanikuühiskonna järelevalveks ELi ja Lõuna-Korea ja muude hiljuti läbirääkimiste objektiks olnud vabakaubanduslepingute rakendamise üle, eelkõige korra, millega tagada ELi konkreetne panus ja/või luua ELi tasandi nõuanderühmad, mis vastutavad küsimuste edastamise eest vabakaubanduslepingutega ette nähtud ametlikele ühisorganitele.

1.6 Seepärast kutsub komitee komisjoni üles looma varakult komiteega ühise töörühma, mille pädevuses on teha jõuliseid soovitusi.

2.1 Kavandatud määrus asendab praeguse üldiste tariifsete soodustuste kava, mille kehtivus pidi lõppema 2011. aasta lõpus, ent mida pikendati sujuva ülemineku tagamiseks kahe aasta võrra. Määrusega viidaks GSP kava kooskõlla Lissaboni lepinguga ja tehakse vajalikke muudatusi, sh suurendatakse Euroopa Parlamendi kaasatust. Kasutatakse võimalust teha ettepanekuid radikaalseteks muutusteks, eelkõige pöörata enam tähelepanu kesksele teemale ja suunata GSP kava kõige rohkem abi vajavatele riikidele, ent edendada ka lihtsust, prognoositavust ja stabiilsust, et innustada importijaid süsteemi kasutama. Selleks vaadatakse GSP kava järgmise viie aasta möödudes ainult läbi, selle asemel et see asendada.

2.2 EL on ühise kaubanduspoliitika osana teinud arengumaadele Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjade kohaselt kaubandussoodustusi alates 1971. aastast, mil see kava töötati välja ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) soovituste alusel. GSP kava on olnud üks peamisi ELi kaubandusmeetmeid, millega aidatakse arengumaadel vähendada vaesust kaubavahetuse suurendamise teel, innustades neid riike samal ajal tegema suuremaid jõupingutusi põhiliste inimõiguste ja töötajate õiguste tagamiseks, vaesuse vähendamiseks ning säästva arengu ja hea valitsemistava edendamiseks.

2.3 Nagu selgub määruse ettepaneku lisadest V ja IX, seisneb GSP kava tööpõhimõte tollikoodide (CN-koodide) määramises seal, kus ELi imporditariife kaubavahetusele tuleb vähendada või need kaotada. Seega ei ole tegemist vahendiga, mille eesmärk on ennekõike aidata leevendada kliimamuutusi, tugevdada toiduga kindlustatust ning tagada toorainete olemasolu. CN-koodid koosnevad 8 numbrist (mis võivad tavainimesele tunduda arusaamatud) ning eristavad nt röstitud kofeiinisisaldusega kohvi (0901 21 00) ja kofeiinivaba kohvi (0901 22 00). GSP kava kasutavad importijad, kes soovivad lõigata kasu pakutavatest vähendatud või nullmääraga tollitariifidest. Et süsteemi saaks kasutada, peab see olema lihtne, stabiilne ja piisavalt prognoositav. Komitee juhib tähelepanu sellele, et mitte kõik importijad, kes saaksid seda süsteemi kasutada, ei hangi kaupu automaatselt GSP kava raames soodustatud riikidest: vähim arenenud riikidele EBA erikorra raames võimaldatavatest vähendatud tollimaksudest kasutatakse üksnes u 69 %, GSP+ erikorra puhul on see 85 %.

2.4 Tollitariifide langemisel kogu maailmas muutub väiksemaks ka GSP kava kohaldamisala. Import GSP kava raames moodustab üksnes 4 % ELi koguimpordist (9,3 % arengumaade impordist) ning 2009. aastal vähenesid ELi tollitulud GSP kava tulemusel netosummas ainult 2,97 miljardit eurot (netosummana 2,23 miljardit eurot pärast kogumiskulude mahaarvamist). See väheneb nüüd ligikaudu 1,77 miljardi euroni. Mõned liikmesriigid on seepärast tõstatanud küsimuse, kas väljapakutud tehnilise vähendamisega ei minda liiga kaugele majanduskriisi ja kaubandusliku ebakindluse ajal, mil valitseb ka pidev oht laskuda protektsionismi, mis tundub ahvatleva vahendina majanduslike probleemide lahendamisel. Komitee on neid tehnilisi üksikasju uurinud, ent on veendunud, et kui teha järeleandmisi pakutud muudatustes, mis puudutavad astmestamist ja rangeid abikõlblikkuse kriteeriume, siis saaksid sellest kasu paremal järjel olevad riigid. GSP kava põhimõte on aidata neid, kes seda kõige rohkem vajavad.

2.5 Alates 2004. aastast, mil komitee viimati GSP kava hindas (3) ja kava viimati läbi vaadati, on kasutusel kolm sooduskorda.

2.6 Ainult 9 % tariifiridadest jäävad GSP kava ja GSP+ erikorra raamest täielikult välja (kuid need hõlmatakse EBA erikorraga), nende puhul on tegemist peamiselt põllumajandustoodetega. Nende lisamine GSP kava või isegi GSP+ erikorra alla tähendaks EBA erikorra (ja omakorda GSP+ erikorra) raames kehtivate soodustuste kadumist ja selle tõttu kannataksid vaesemad riigid (5). Siia kuuluvad aga selliseid põllumajandustooteid hõlmavad valdkonnad, mis on Doha läbirääkimistel osutunud kõige problemaatilisemaks. Kõige delikaatsem näide on ilmselt suhkrutooted. Pärast enam kui kaks sajandit kestnud kaubandusmoonutusi (6) on suhkur ELi jaoks väga tundlik importtoode. Tegemist on kultuuriga, mida Mosambiik (üks vähim arenenud riike) suudab toota turukursi alusel, kuid mis oleks omakorda äärmiselt haavatav täiesti avatud konkurentsi puhul suurema keskmise sissetulekuga riigist nagu Brasiilia. Eeltoodu kehtib ka tekstiilitoodete ja rõivaste puhul, mis on samuti väga tundlik valdkond, puudutades nii importi ELi kui ka vähim arenenud riikide ja nende naaberriikide vahelist konkurentsi.

2.7 Väljapakutud muudatuste peamine mõju seisneks ELi imporditavate toodete päritoluriikide ridades ümberkorralduste sisseviimises. Kavandatud määruses tehakse ettepanek jätta välja üle poolte praegu GSP kava raames abikõlblikest riikidest, et keskendada ja suunata GSP kava paremini neile riikidele, kes vajavad kõige rohkem abi, ja see on põhimõtteliselt tervitatav. Komisjoni seletuskirjas selgitatakse, et „[t]änu kaubavahetuse suurenemisele on paljud arengumaad ja ekspordisektorid ülemaailmsel kaubandusturul edukalt integreerunud … [ning on] ilma abi saamata suutelised jätkama kaubanduse laiendamist”. Need arenenumad riigid „survestavad … [vaesemaid riike], kes vajavad tõepoolest abi”.

2.7.1 Komitee märgib siinkohal siiski ära ELi importijate suure mure, et juba töös olevad muudatused päritolureeglites võivad kaasa tuua kava kasutamise märkimisväärse vähenemise 2017. aastal, mil päritolusertifikaadi nõuded asendatakse registreeritud importijate endi kinnitusega. Paljude VKEde arvates on see liiga riskantne. Komitee arvates peavad väljapakutud isesertifitseerimise süsteemi jälgima, auditeerima ja akrediteerima sõltumatud rahvusvahelisel tasandil tegutsevad professionaalsed asutused. Lähiminevikus on ELi impordiga, eriti suhkru impordiga seoses esinenud liiga palju pettust ja reeglitest kõrvalehiilimist.

2.8 (Maailmapanga liigituse kohaselt) kõrge sissetulekuga riigid jäetakse endiselt välja, kuid neile ei kohaldata varasemaid erandeid. Ühtlasi tehakse ettepanek jätta välja kõik 33 ülemeremaad ja -territooriumit, st riigid, mis on seotud ELi, USA, Austraalia ja Uus-Meremaaga, kus GSP kava kasutatakse äärmiselt vähe, nt Gröönimaa, Bermuda ja Ameerika Samoa.

2.9 Muutmisele läheb praegune astmestamise süsteem, mille eesmärk on tagada, et soodustused kaotatakse sektoritest, kus neid enam ei vajata. Varasemate piirmäärade kohaselt ei olnud riik enam abikõlblik, kui selle eksport ELi oli kolm aastat järjest suurem kui 15 % GSP toodete koguimpordist (v.a juhul, kui see toodete valdkond või tooterühm moodustab üle 50 % selle riigi ekspordist GSP kava raames). Nüüd tõstetakse seda piirmäära GSP kava parema suunatuse tõttu 17,5 %-ni, ehkki tegelikkuses on tegemist mõningase karmistamisega. Rõivaste ja tekstiilitoodete puhul tõstetakse piirmäära 12,5 %-lt 14,5 %-le.

2.10 Suurema objektiivsuse ja tundlikkuse tagamiseks tõstetakse ka määratletud tootejaotiste arvu 21-lt jaotiselt 32 jaotiseni, kuid samas ei ole määratlus nii kitsas, et kaoks lihtsus, stabiilsus ja prognoositavus, mis on ülimalt olulised. See on tähtis kaalutlus, isegi kui seda vahendit kasutataksegi harva. Praegu kohaldatakse seda vaid seitsmele riigile – eelkõige Hiinale, aga ka Brasiiliale, Indiale jt Aasia riikidele. Seda kasutati varem ka Venemaa ja India puhul, ent tühistati hiljem.

2.10.1 Astmestamine ei kehti nüüdsest GSP+ erikorraga hõlmatud riikidele. EBA erikorraga hõlmatud riikidele ei ole astmestamine kunagi kehtinud.

2.10.2 GSP+ erikorra puhul kehtinud nõuet, et osalevate riikide osakaal GSP toodete impordist kokku moodustaks vähem kui 1 %, suurendatakse seoses GSP kava parema suunatuse ja piiratud ulatusega nüüd 2 %-ni, ehkki tegelikult antakse seeläbi GSP+ erikorraga liitumise võimalus ainult Pakistanile (kus tekstiilitoodete impordi maht kujutab endast probleemi, eelkõige kuna mõnede arvamuste kohaselt lõikab Pakistan kasu lähedalasuvate vähim arenenud riikide arvelt) ja Filipiinidele, juhul kui nad vastavad tingimustele ja soovivad seda võimalust kasutada.

3.1 Seoses tollitariifide üldise langemisega kogu maailmas (v.a peamiselt põllumajandus- ja tekstiilitoodete puhul) ning ELi vabakaubanduslepingute arvu tõenäolise suurenemisega jääb GSP kava kohaldamisala väiksemaks. Pärast oodatavaid muudatusi ja väljajätmisi on olukord hinnangute kohaselt järgmine.

3.2 Komitee tunnistab, et komisjon on GSP+ erikorra raames abikõlblikkuse laiendamise suhtes väga ettevaatlik pärast seda, kui ta kaotas 2004. aastal WTO vaidluse Indiaga, mis puudutas GSP kava seoses ravimitega. Kui ELi ees seisaks veel mõni WTO vaidlus, on oht, et ta jääb kaotajaks, kuna teatud arengumaade õiguslik erikohtlemine on lubatav vaid väga spetsiifilistel tingimustel.

3.3 Komitee mõistab, et GSP kava raames abikõlblike riikide arvu suurendamine tähendaks seda, et sinna hulka tuleks arvata Maailmapanga liigituse kohaselt suurema keskmise sissetulekuga riigid (aastasissetulekuga üle 33 976 USA dollari), ehkki nende arv on väike. Sellised riigid on nt Venemaa, Brasiilia, Argentina ja Malaisia (neist kõigi aastasissetulek inimese kohta on suurem kui Rumeenial ja Bulgaarial). GSP kava põhimõte on jätkuvalt aidata neid, kes seda kõige rohkem vajavad.

3.4 Seepärast tundub komiteele, et enamikel juhtudel seisneb põhiline erinevus GSP kava ja GSP+ erikorra kasutamise vahel abikõlblike maade valikus. Tekib küsimus, kas ja kuivõrd saaks GSP+ erikorda muuta piisavalt ligitõmbavaks võimalikult paljudele riikidele ning kaasata ka Kesk-Aasia ja Nigeeria (kes on juba otsustanud GSP+ erikorda mitte kasutada), Süüria, Iraani ja terve rea saareriike. Kui innustada eelnimetatud riikidest veel mitmeid liituma GSP+ erikorraga ja seega järgima suuremal määral nimetatud 27 konventsioonis sätestatud põhimõtteid ja nõudeid, saavutatakse olukord, mis on kõigile kasulikum.

4. Põhilised inimõigusi, tööõigust, keskkonda ja hea valitsemistava põhimõtteid käsitlevad konventsioonid

4.1 Komitee jaoks on GSP+ erikorra keskne element universaalsetel õigustel põhinevad kohustused, mida soodustatud riigid omalt poolt võtavad. GSP kava või EBA erikorra raames soodustuste saamiseks ei tohi taotlejariik olla tõsiselt ja süstemaatiliselt rikkunud määruse ettepaneku VIII lisa A osas loetletud konventsioonides, sh põhilistes inimõiguste ning töötajate õiguste konventsioonides ja kaheksas peamises ILO töötajate õiguste konventsioonis sätestatud põhimõtteid. Ainsa muudatusena on määruse ettepanekus välja jäetud apartheidi käsitlev konventsioon.

4.2 Seevastu GSP+ erikorra raames soodustuste saamiseks peavad kõik riigid olema ratifitseerinud ja kasutusele võtnud VIII lisa A osas loetletud konventsioonid ja veel 12 konventsiooni (loetletud B osas) ning neist kinni pidama. Tehakse ettepanek lisada sinna ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (1992) ning komiteel on selle üle väga hea meel.

4.2.1 GSP+ erikorra puhul tehakse ettepanek, et soodustatud riigid näitaksid edaspidi üles suuremat pühendumist, paneksid suuremat rõhku konventsioonidest kinnipidamisele ning tugevdaksid mehhanisme rakendamise tagamiseks. See tähendab, et

4.3 Paljude GSP+ erikorra raames soodustatud riikide jaoks on see nii tehnilises kui ka rahalises mõttes tohutu ülesanne, seepärast on oluline ELi toetus. Määruse ettepanekus ei ole seda üldse nimetatud. Komitee innustab võtma käesoleva määruse kõrval varakult kasutusele ka komisjoni programmi, kus esitatakse üksikasjalik teave selle kohta, milline abi ja finantstoetus suutlikkuse suurendamiseks on kättesaadav neile GSP kava raames soodustatud riikidele, kes seda soovivad. Lõpliku otsuse langetab vastuvõtjariik vastavalt riigi konkreetsetele tingimustele.

4.4 Komitee toetab 27 konventsiooni allesjätmist ja kahe ettepanekus sisalduva muudatuse tegemist. Komisjon rõhutab, et valitud konventsioonid annavad riikidele „realistliku võimaluse keskenduda põhilisele” (8). Stiimulitel põhineva arengut toetava vahendina peab GSP+ erikord olema asjaomaste riikide jaoks piisavalt ligitõmbav, et nad sooviksid seda kasutada. Täiendavate nõuete täitmiseks tuleb inimõiguste järgimise, sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja poliitiliste edusammude tagamisel vaesemates riikides saavutada tasakaal isegi neis riikides, kellele antakse kaubandusega seotud tehnilist abi. CARISe aruandes viidatakse sellele, et siiani ei ole edusammud märkimisväärsed.

4.4.1 Mitte kõik abikõlblikud riigid ei soovi GSP+ erikorraga liituda, tihti on tegu ühe põhjusega kolmest järgnevast:

4.4.2 Varem pani EL rõhku ainult konventsioonide ratifitseerimisele ja selgele arusaamisele, et riigid tagavad nende tõhusa rakendamise. Kui seda kohe alguses nõuda, tähendaks see, et ainuüksi nende nõuete alusel ei kvalifitseeruks abikõlblikuks ilmselt mitte ükski riik peale Norra ja Šveitsi. CARIS juhib tähelepanu sellele, et GSP+ erikord tundub tõhusalt edendavat 27 konventsiooni ratifitseerimist, kuid leiab, et tegelikku mõju on keerulisem tuvastada. GSP kavaga lisatakse siiski ka siseriiklikud stiimulid tõhusaks rakendamiseks ning sidusrühmad jääksid paljust ilma, kui need hiljem kaotatakse.

4.5 Ükskõik millise GSP kava sooduskorra võib ajutiselt peatada peamiste asjaomaste põhimõtete tõsise ja süstemaatilise rikkumise korral, aga ka mitmel muul põhjusel, nt ebaausad kaubandustavad, pettus või tollikontrolli tõsised puudujäägid.

4.5.1 Siiani on GSP soodustused peatatud tööõiguste rikkumise tõttu Myanmaris (9) (1997) ja Valgevenes (2006) ning neid ei ole veel taaskehtestatud. Sri Lanka GSP+ erikorra soodustused peatati (aastal 2010) inimõiguste konventsiooni ebatõhusa rakendamise tõttu. Mõnede riikide, nt El Salvadori puhul on uurimise algatamine andnud piisava impulsi muutusteks.

4.5.2 Komitee peab peamiseks küsimust, kas eelkõige läbivaadatud, karmistatud süsteemi raames täieliku uurimismenetluse algatamine – paljudel riikidel on veel märkimisväärselt palju teha – viiks vältimatult soodustuste peatamiseni, kui positiivset lahendust ei ole võimalik kiiresti leida. See ei tooks kellelegi kasu. Piitsa ja prääniku vahel peab valitsema tasakaal. Mõne väga vaese riigi jaoks, kes seisab silmitsi võimaliku näljahäda jm raskustega, võib nende eesmärkide saavutamine olla lühiajalises perspektiivis võimatu. Ehkki komisjon peab parlamendile aru andma iga kahe aasta järel, mõistab komitee, et käivitatakse pidev dialoog ja komisjon jälgib pidevalt olukorda soodustatud riikides, sh asjaomaste rahvusvaheliste järelevalveasutuste koostatud materjalide põhjal. Komitee ootab, et komisjon tegutseks selles etapis, kui määratletakse tegelikud murettekitavad valdkonnad, võimalikult läbipaistvalt.

4.5.3 Eriline küsimus tõstatub seoses Usbekistaniga (mis on GSP+ erikorra alusel abikõlblik, kuid ei soovi seda võimalust kasutada). Tuntakse suurt muret seal lapstööjõu kasutamise pärast puuvilla koristamisel. GSP+ erikorra eesmärk on innustada soodustatud riike oma tingimusi parandama. Seepärast tuleb leida tasakaal positiivsete muutuste taganttõukamise ja riigi suuremasse isolatsiooni tõukamise vahel. Viimane peataks edusammud või põhjustaks isegi tagasimineku mitmeks aastaks.

5.1 Seoses suutlikkuse täiendava suurendamisega, millele viidatakse punkti 4 lõikes 3, soovitab komitee toetuda dialoogile, kus kasutatakse kodanikuühiskonna kogemusi tõeliste vajaduste tuvastamisel ja täitmisel. Nagu juba nimetatud, ei suudeta isegi CARISe aruandes, mille puhul olid koostajate käsutuses keerukad analüüsid ja analüütikute abi, jõuda järeldustele GSP kava raames tehtud kaubanduslike edusammude läbivaatamisel, samas oodatakse väheste ressurssidega arengumaadelt poliitiliste otsuste langetamist, kuigi nende suutlikkus täpsete prognooside tegemiseks on väga väike.

5.2 Esitatud määruse ettepaneku artiklis 14 sätestatakse, et kooskõlas VIII lisas loetletud konventsioonidega võib komisjon „lisada aruandesse mis tahes teavet, mida ta vajalikuks peab”. Komisjon selgitab, et „lisaks rahvusvaheliste järelevalveasutuste aruannetele saame kasutada ka muid täpse teabe allikaid,” (10) kusjuures see teave peab olema nii tõendatud kui ka usaldusväärne.

5.3 Komisjon peab komiteed üheks selliseks, tasakaalustatumaks allikaks, kuna komitee suudab organiseeritud kodanikuühiskonna esindajana anda ulatusliku ülevaate. Teised võimalikud allikad oleksid ettevõtted ja äriorganisatsioonid, ametiühingud ja muud organisatsioonid, mis suudavad aktiivset kaasatust üles näidata.

5.4 Komitee märgib ka, et komisjon kavatseb töötada aegsasti välja eraldi määruse GSP+ erikorra kasutamise menetluste rakendamiseks ning GSP kava, GSP+ erikorra ja EBA erikorra peatamiseks ja taaskehtestamiseks vastavalt määruse ettepaneku artikli 10 lõikele 8, artikli 15 lõikele 2 ja artikli 19 lõikele 12 ning artikli 22 lõikes 4 sätestatud kaitsemeetmetele. Komitee loodab anda oma panuse veel selle väljatöötamise ja arutamise perioodil.

5.4.1 Soovimata piirata ühegi huvitatud osapoole õigusi või suutlikkust tõstatada vastavusega seotud küsimusi, soovitab komitee komisjonil, nõukogul ja parlamendil siiski luua järelevalve- või konsultatsioonimehhanism, mille kaudu saaks kodanikuühiskond anda teada nimetatud konventsioonide väidetavatest rikkumistest GSP kava raames soodustatud riikides. Komitee teeb ka ettepaneku seda ise oma eksperditeadmiste abil korraldada või koordineerida, toimides kontaktpunktina kaebuste registreerimisel, võttes selle aluseks oodatavad lahendused, mis töötatakse välja kodanikuühiskonna järelevalveks ELi ja Lõuna-Korea ja muude vabakaubanduslepingute rakendamise üle, eelkõige korra, mis puudutab ELi konkreetset panust ja/või ELi tasandi nõuanderühmade loomist, mis vastutavad küsimuste edastamise eest vabakaubanduslepingutega ette nähtud ametlikele ühisorganitele.

5.4.2 Seepärast kutsub komitee komisjoni üles looma lähitulevikus komiteega ühise töörühma, mille pädevuses on teha jõuliseid soovitusi.

Brüssel, 8. detsember 2011

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON

(1) „INFO PACK Regarding the European Commission's proposal on a new GSP” (INFOPAKETT, mis käsitleb Euroopa Komisjoni ettepanekut uue üldiste tariifsete soodustuste kava kohta), kaubanduse peadirektoraat, lk 8.

(2) Sussexi (ülikooli) piirkondliku integratsiooni analüüsi keskus: „Mid-term GSP evaluation report” (Üldiste tariifsete soodustuste kava vahehindamise aruanne), 2009.

(6) See sai alguse Napoleoni sõdade ajal, kui lakkas suhkruroo importimine Mandri-Euroopasse.

(7) Boliivia, Ecuador ja Mongoolia, võimalik laiendamine Pakistanile ja Filipiinidele.

(8) „INFO PACK Regarding the European Commission's proposal on a new GSP” (INFOPAKETT, mis käsitleb Euroopa Komisjoni ettepanekut uue üldiste tariifsete soodustuste kava kohta), kaubanduse peadirektoraat, lk 8, punkt 5.

(10) „INFO PACK Regarding the European Commission's proposal on a new GSP” (INFOPAKETT, mis käsitleb Euroopa Komisjoni ettepanekut uue üldiste tariifsete soodustuste kava kohta), kaubanduse peadirektoraat, lk 8.