15.2.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 43/56

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid”

KOM(2011) 479 lõplik – 2011/0218 (COD)

2012/C 43/12

Raportöör: An LE NOUAIL MARLIÈRE

6. septembril 2011 otsustas Euroopa Parlament ja 13. septembril 2011 otsustas nõukogu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid”

KOM(2011) 479 lõplik – 2011/0218 (COD).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon võttis arvamuse vastu 21. november 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 476. istungjärgul 7.–8. detsembril 2011. aastal (7. detsembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 166, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 12.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Komitee kiidab heaks komisjoni pakutud muudatused 2006. aasta määrusesse, mille eesmärgiks jääb säästva kalanduse tagamine kõnealuses piirkonnas, parandades vee-elusressursside kasutamist ja kaitstes tundlikke elupaikasid, võttes samal ajal arvesse Vahemere rannikupiirkonna väiksemahulise kalanduse eripärasid.

1.2   Kuigi muudatuste mõju ei ole hinnatud, on komitee arvamusel, et nende uute meetmete mõju Vahemere kalavarudele ei ole kokkuvõttes märkimisväärne.

2.   Komisjoni ettepanekud

2.1   Kokkuvõte

Ettepaneku eesmärk on määrata kindlaks nõukogu määruses (EÜ) nr 1967/2006 sätestatud delegeeritud volitused ja kehtestada vajalik menetlus vastavate delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks komisjoni poolt, kes võib seega vastu võtta:

—

delegeeritud õigusakte kõnealuse määruse teatavatest sätetest erandi tegemiseks, kui selline võimalus on selgesõnaliselt ette nähtud ja eeldusel, et nimetatud määruses sätestatud ranged tingimused on täidetud;

—

selliseid kriteeriume, mida tuleb kohaldada peibutuspüügivahendeid kasutavatele laevadele marsruutide kehtestamiseks ja nimetatud marsruutide jagamiseks kuldmakrelli püügil 25-miilises majandusvööndis ümber Malta;

—

üksikasjalikke eeskirju täiendavate tehniliste nõuete kohta, milles käsitletakse püügivahendite omadusi,

—

lisade muudatusi käsitlevaid delegeeritud õigusakte.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 (ja ELi toimimise lepingu artiklid 290 ja 291).

—   Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanek tehakse Euroopa Liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas.

—   Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanekuga muudetakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1967/2006 juba olemasolevaid meetmeid, seega ei seata proportsionaalsuse põhimõtet kahtluse alla.

—   Õigusakti valik

Kavandatav vahend: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus.

Muud vahendid ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el: määrust peab muutma määrusega (vormilise järjepidevuse põhimõte).

MÕJU EELARVELE

Käesoleva meetmega ei kaasne Euroopa Liidule täiendavaid kulusid.

2.1.1   Tegemist on nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1967/2006 (mis käsitleb Vahemere kalavarusid) kui lõpliku õigusakti läbivaatamisega. Peamine õiguslik alus selle määruse ajakohastamiseks on ELi toimimise lepingu artikkel 43 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 37), kus komisjonile antakse volitused esitada ettepanekuid, mis puudutavad ühise põllumajanduspoliitika väljatöötamist ja elluviimist ning praegusel juhul täpsemalt ühist kalanduspoliitikat.

2.2   Aga ettepanek toetub ka ELi toimimise lepingu artiklile 290 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 202), kus luuakse uus õigusaktide kategooria: delegeeritud õigusaktid, millega täpsustatakse või muudetakse mõne õigusakti teatud elemente seadusandja määratletud volituste raames.

2.3   Iga sellesse õigusraamistikusse kuuluvas seadusandlikus aktis tuleb selgesõnaliselt kindlaks määrata volituste delegeerimise eesmärgid, sisu, ulatus ja kestus (ELi toimimise lepingu artikli 290 lõige 1). Selliselt komisjonile delegeeritud akti puhul on tegemist muu kui seadusandliku aktiga ja see ei puuduta õigusakti olemuslikke osi, aga selles tuleb selgesõnaliselt kindlaks määrata delegeerimise tingimused. Seega on komisjoni volitused rangelt raamistatud ning Euroopa Parlament ja/või nõukogu võivad teatud tingimustel otsustada delegeerimise tagasi võtta (artikli 290 lõike 2 punkt a).

2.4   Lisaks võib delegeeritud õigusakt jõustuda alles pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole esitanud seadusandlikus aktis kehtestatud tähtaja jooksul sellele vastuväiteid (artikli 290 lõike 2 punkt b). Delegeeritud õigusaktide pealkirja lisatakse omadussõna „delegeeritud”.

2.5   Komisjonile antud volitused võimaldavad tal võtta vastu ühetaolisi tingimusi, mis on vajalikud liidu õiguslikult siduvate aktide rakendamiseks, nagu on sätestatud aluslepingu artikli 291 lõikes 2 (rakendusaktid).

2.6   Määruse (EÜ) nr 1967/2006 vastavusseviimisel aluslepingu uute eeskirjadega on kõnealuse määrusega komisjonile antud volitused ümberklassifitseeritud rakendusliku iseloomuga meetmeteks ja delegeeritavateks meetmeteks 9. augusti 2011. aasta määruse muutmise ettepanekus (1).

3.   Komitee üldised märkused

3.1   Komitee nendib, et delegeeritud õigusaktide kasutamise lubamine või mittelubamine sõltub ainult seadusandjast. See võimaldab viimasel keskenduda õigusaktide olemuslikele osadele ja vältida laskumist tehnilistesse üksikasjadesse, mis võivad hiljem viia konkreetse õigusakti mõne mitteolemusliku osa muutmiseni. Just seadusandja määratleb eelnevalt, mis on olemuslik ja mis seda ei ole.

3.2   Euroopa Parlamendi ja nõukogu tühistamisõigus (call back) annab seadusandjale võimaluse oma seadusandlikku võimu igal hetkel täielikult tagasi saada; vastava otsuse teeb Euroopa Parlament oma liikmete enamusega ja nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega. Volituste delegeerimine lõppeb õigusaktis määratletud kuupäeval, kui selline klausel on sinna lisatud (nn sunset clause). Volituste delegeerimist tuleb seega vajadusel uuendada komisjoni volituste aegumisel.

3.3   Määruse muutmise ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu (uue) artikli 43 lõige 2, milles antakse ELile pädevus ühise kalanduspoliitika valdkonnas. Komitee jagab samuti komisjoni arvamust, et ettepanek peab kinni proportsionaalsuse põhimõttest, kuna sellega muudetakse vaid elemente, mis on juba olemas 2006. aasta määruses, millega antakse komisjonile delegeeritud volitused mõnede mitteolemuslike osade ajakohastamiseks.

3.4   Komitee märgib samuti, et kinni peetakse ka vormilise järjepidevuse põhimõttest, kuna kõnealune õigusakt on määrus, mis ainsana võib määrust muuta. Muudetud määruse rakendamisega ei tohiks kaasneda uusi eelarvekulutusi. Muudetava määruse põhijooned on järgmised:

—

hiljemalt 1. juuliks 2008 tuleb võtta põhjatraalnooda korral kasutusele ruudukujuliste silmadega võrk, mille silmasuurus on 40 mm, ja teatud tingimustel rombikujuliste silmadega võrk, mille silmasuurus on 50 mm;

—

üldreeglina kehtib edasi traalnootade kasutamise keeld kuni 1,5 meremiili kaugusel kaldast. Rannikuvetes võib siiski pakutud muudatuste raames teatud tingimustel (0,7 ja 1,5 meremiili vahel) traalpüüki jätkuvalt lubada.

3.4.1   Lisaks muudetavas määruses:

—

kehtestatakse tehnilised meetmed, et parandada 40 mm võrgusilma suurusega veetavate võrkude praegust selektiivsust;

—

tugevdatakse praegust keeldu veetavate püügivahendite kasutamise kohta rannikupiirkondades;

—

piiratakse teatud püügikoormust mõjutavate püügivahendite üldist suurust;

—

kehtestatakse menetlus teatud kalastusmeetodite ajutiseks või alaliseks keeluks teatud piirkondades nii ELi kui ka rahvusvahelistes vetes;

—

nähakse ette püügikoormust ja tehnilisi meetmeid ühendavad majandamiskavad;

—

võimaldatakse ELi liikmesriikidel reguleerida oma territoriaalvetes ja teatud tingimustel kalastustegevust, mille ühenduse mõõde või keskkonnamõju ei ole märkimisäärsed, sh teatavat kohalikku kalandust, mis on praegu ühenduse õigusaktidega lubatud.

4.   Komitee erimärkused

4.1   Muudetud määruses nähakse ette kaks sätete kategooriat. Ühelt poolt komisjoni delegeeritud õiguste kasutamisega seotud menetluslikud sätted ja teiselt poolt tehnilised meetmed, mis puudutavad teatud kalalaevadele tehtavaid erandeid laeva suuruse, võimsuse ja neil kasutavate püügivahendite ning lubatud kalastuspiirkondade osas.

4.2   Komitee nendib, et menetluslikud sätted on kooskõlas ELi toimimise uue lepinguga.

4.3   Samas avaldab komitee kahtlusi selle osas, kas 2006. aasta määruse tehnilistesse sätetesse erandeid võimaldavatel tehnilistel sätetel on ELi toimimise lepingu artiklis 290 nõutud mitteolemuslik iseloom, kuna tegemist on eranditega sellistele sätetele, mille eesmärk on kaitsta Vahemere kalavarusid, mida ohustab ülepüük.

4.4   Komitee nendib, et neid sätteid arutati pikalt nõukogus ja et üks liikmesriik jäi erapooletuks. Mõjuanalüüsiga ei ole tõestatud, et pakutud muudatused oleksid vähetähtsad, mis õigustanuks ELi toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 uute sätete kasutamist.

4.5   Komitee on siiski seisukohal, et pakutud erandid võimaldavad väiksemahulise kalandusega piirkondades paremini üldisele majanduskriisile ja käitamiskulude, eelkõige kütusekulude kasvule vastu seista.

Brüssel, 7. detsember 2011

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON

(1)  KOM(2011) 479 lõplik.