Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtse turu akt – Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks „Üheskoos uue majanduskasvu eest” ”

13. aprillil 2011 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Ühtse turu akt – Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks „Üheskoos uue majanduskasvu eest””

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 3. oktoobril 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 475. istungjärgul 26.–27. oktoobril 2011 (27. oktoobri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 150, erapooletuks jäi 4.

1.1 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on tähelepanelikult jälginud ühtse turu kujundamist kodanikuühiskonna seisukohast ning lõi selleks 1994. aastal ühtse turu vaatlusrühma. Komitee on andnud panuse komisjoni algatusse taaskäivitada ühtne turg ja anda sellele uut hoogu, kuid märgib, et komisjon ei ole võtnud täielikult arvesse Monti, Lamassoure'i Gonzáleze, Grechi ja Herzogi aruandeid ega loonud tarbijatele ja kodanikele ühtset turgu, nagu nõudis Euroopa Parlament oma 20. mai 2010. aasta resolutsioonis.

1.2 Arvamuses ühtse turu akti kohta (1) tõi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee välja mitmed meetmed, mis ühtse turu aktist puudusid. Puuduvate vahendite hulka kuuluvad autoritasud, autoriõiguse direktiivi läbivaatamine, interneti neutraalsus, andmekaitse, investorite kaitse, sotsiaalse arengu protokoll, Euroopa osaühingu põhikirjad, e-hange, Euroopa reitinguagentuurid, sooline võrdõiguslikkus, mikro- ja pereettevõtted, meetmed uute ettevõtete loomise ja olemasolevate laiendamise toetamiseks, deebet- ja krediitkaardid, e-maksed, tarbimislaenud ja ülemäärane võlgnevus, pankadevahelised ülekanded, noored, meetmed euro täielikuks kasutuselevõtuks ja ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) toimimise tugevdamiseks jne.

1.3 Komitee valis välja mitmed integreeritud ühtse turu prioriteedid, millest paljusid mainitakse nüüd põhimeetmete loetelus ehk nn kaheteist vahendi hulgas: Euroopa põhiõiguste harta kui ühtse turu lahutamatu osa, teenused, jaefinantsteenused, üldhuviteenused, säästev areng, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ning muud ettevõtlusvormid, konkurentsivõime, standardimine, digitaalne ühtne turg, ettevõtete juhtimiskultuur ja töötajate kaasatus, töötajate vaba liikumine ja muud majandusvabadused, riigihankeid käsitlevad õigusaktid, välismõõde ning juurdepääs õiguskaitsele / kollektiivne hüvitamine.

2.1 Siseturul on mõningaid puudusi, millele on osutanud Mario Monti oma aruandes „Ühtse turu uus strateegia” ning Euroopa Parlament Louis Grechi raportis „Ühtse turu loomine tarbijatele ja kodanikele”. Nende puuduste kõrvaldamiseks tuleks välja töötada ennetav ja paljusid valdkondi hõlmav strateegia. Tuleb peatada turu killustumine ning likvideerida teenuste liikumist, innovatsiooni ja loovust pärssivad tõkked ja takistused. Vaja on suurendada kodanike usaldust siseturu vastu ja pakkuda tarbijale kõiki siseturu eeliseid.

2.2 Nende probleemide lahendamiseks pani komisjon arutusele viiskümmend ettepanekut. Need esitati teatises „Ühtse turu akt” (2). Võttes aluseks avaliku arutelu käigus saadud arvamused, määras komisjon kindlaks kaksteist vahendit. Komisjon teeb ettepaneku, et EL võtaks 2012. aasta lõpuks vastu neist igaühe puhul põhimeetme, mis aitaks edendada majanduskasvu ja suurendada kodanike usaldust.

2.3 Selleks et kavandatud meetmetel oleks oodatud mõju majanduskasvu ja töökohtade loomise seisukohast, tuleb tagada nende väljatöötamiseks ja tõhusaks rakendamiseks vajalikud tingimused. Tingimusi on vähemalt neli: 1) parem arutelu kogu kodanikuühiskonnas; 2) eri turuosaliste tihe partnerlus; 3) teabe tõhus edastamine kodanikele ja ettevõtetele; ning 4) ühtse turu eeskirjade rakendamise tõhusam kontroll. 2012. aasta lõpuks tuleb käivitada ühtse turu arendamise uus etapp. Aruteludel tuginetakse laiapõhjalisele majandusuuringule, mille tulemused peaksid võimaldama teha kindlaks kasutamata kasvuvõimalused ja rakendada vajaduse korral täiendavaid majanduskasvu toetavaid vahendeid. Samuti konsulteerib komisjon uute haldusvahendite raames kodanikuühiskonna ja kõigi ühtse turu osalistega.

3.1 Komitee tervitab komisjoni eesmärki edendada majanduskasvu ja suurendada usaldust ühtsel turul. Komitee tuletab meelde, et ühtne turg on Euroopa integratsiooni keskne osa, millel on potentsiaal tuua Euroopa sidusrühmadele otseselt tuntavat kasu ning luua Euroopa majanduste jätkusuutlikku kasvu. Praeguses olukorras muudab see toimiva, tulevikku suunatud ühtse turu Euroopa Liidu poliitilise ja majandusliku tuleviku jaoks mitte ainult soovitavaks, vaid ka äärmiselt vajalikuks. Selle kasu saavutamiseks on oluline, et komisjoni ettepanekud oleksid ambitsioonikad ja läheksid kaugemale lihtsalt madalamat järku detailsete probleemidega tegelemisest.

3.2 Komitee tõdeb, et komisjoni teatis on alles teine samm protsessis, kus tuleb teha veel palju samme. Teatis hõlmab komisjoni poolt jätkamiseks valitud kahtteist vahendit teatises „Ühtse turu akt” esitatud algsest viiekümnest ettepanekust. Komitee märgib, et paljud väljapakutud vahendid ei olnud uued, nagu lubatud, sest need olid juba lisatud komisjoni 2010. ja 2011. aasta tööprogrammidesse (3).

3.3 Lisaks sooviks komitee mõista, millise loogika alusel tehti ühtse turu saavutamise aluseks olev üldpoliitiline valik, mille tulemusena valis komisjon paljude hulgast välja kaksteist vahendit. See protsess ei saa selgemaks ei teatisest ega nimetatud meetmete analüüsist.

3.4 Komitee kutsub komisjoni üles jätkama tööd ülejäänud ettepanekutega, mis on välja toodud algses teatises (KOM(2010) 608), kuid mida ei valitud kaheteistkümne vahendi hulka. Samuti soovitab komitee arvesse võtta puuduvaid vahendeid (vt punkt 1.2), mis on välja toodud komitee varasemas arvamuses ühtse turu akti kohta. Komitee soovib, et teda teavitataks mõlema valdkonna arengutest, ja tuletab komisjonile meelde, et vajalik on kiire järeltegevus, tagamaks, et ühtse turu edasine areng saaks Euroopa majanduskasvu lähitulevikus positiivselt mõjutada.

3.5 Mitmed ettepanekud on juba töös ning need on kavas esitada enne selle aasta lõppu. Komitee ootab, et komisjon konsulteeriks temaga nende ja muude konkreetsete ettepanekute osas, et komitee saaks väljendada kõigi asjaomaste sidusrühmade seisukohti. Komitee on ka valmis osalema uute õigusaktide mõju hindamises ühtsele turule ning andma panuse ulatuslikku majandusuuringusse, mille tulemused võimaldaksid määratleda nišid, kus on kasutamata kasvupotentsiaal ja uued võimalikud vahendid kasvu saavutamiseks. Komitee märgib, et vaja on teha rohkem jõupingutusi ühtse turu varasemate ja praeguste õigusaktide mõju hindamiseks, keskendudes eesmärgile teha kindlaks, kas meetmete kombinatsioon on olnud edukas, toomaks kaasa märgatava muutuse ühtse turu toimimises selles osas, mis puudutab ettevõtete, töötajate ja tarbijate otseselt tuntavat kasu.

3.6 Komitee rõhutab ka seda, et vastutus ühtse turu arendamise eest ei seisne mitte ainult siseturu peadirektoraadi pädevusse kuuluvates tegevustes ja meetmetes, vaid puudutab ka paljusid teisi poliitikavaldkondi. Selles kontekstis tõstab komitee esile selliste algatuste olulisust nagu digitaalne tegevuskava (4) ja aruanne ELi kodakondsuse kohta (5) ning ärgitab komisjoni tagama edusammud ühtse turu toimimise saavutamisel neis teatistes hõlmatud poliitikavaldkondades.

3.7 Sissejuhatuses rõhutab komitee jätkusuutliku arengu olulisust. Komitee avaldab kahetsust, et see teatis ei sisalda komisjoni 2008. aastal vastu võetud ambitsioonika säästva arengu strateegia järelkäsitlust. Vääriliselt tuleks toetada tootmise ja tarbimise mudelite vajalikku säästvamaks muutmist.

3.8 Enne Lissaboni lepingut olid Euroopa taasühinemise poliitilised ja majanduslikud huvid sotsiaalsetest küsimustest ja säästvusest olulisemal kohal. Lissaboni lepinguga on see ebakõla ilmselt tasakaalustatud, nii et teised huvid on võrdselt olulised (tegelikud tulemused tuleb siiski ära oodata). Teatises mainitakse mitmel korral, et ettevõtetele ei tohiks põhjustada lisakoormust ega tarbijatele lisakulusid, kuid ei mainita mõjusid töötajatele ega avaliku sektori asutustele.

3.9 Komitee kordab oma nõudmist tervikliku lähenemisviisi järele. Komitee leiab, et majanduskasvu ja ettevõtete potentsiaali edendamine on küll oluline, kuid arvab siiski, et ettepanekutes tuleks keskenduda rohkem tarbijatele ja kodanikele kui sõltumatutele osalejatele ühtse turu loomises.

3.10 Komitee nõuab nulltolerantsi ELi õigusaktide liikmesriikidepoolse mitterakendamise suhtes ning tuletab nõukogule ja komisjonile meelde, et viivitusega, ebajärjepidev ja ebatäielik rakendamine on jätkuvalt siseturu toimimise peamine takistus. Komitee tervitaks väga liikmesriikide korrelatsioonitabelite avaldamist, mis annaks panuse ühtse turu edendamisse ja paremasse mõistmisse (6).

4.1.1 Komitee tervitab ettepanekuid, mis peaksid lahendama mõned VKEde probleemid, eriti mis puudutab paremat juurdepääsu piiriülesele riskikapitali rahastamisele. Ent komitee märgib, et see ei ole piisav selleks, et lahendada üldisem probleem – piiratud juurdepääs rahastamisele, millega kriisi tagajärjel puutuvad kokku paljud VKEd kogu Euroopas. Lisaks tuleb rohkem tähelepanu pöörata mikro- ja pereettevõtetele, kelle jaoks on juurdepääs toetusmehhanismidele tihti võimatu ja kelle finantsilist jätkusuutlikkus õõnestavad sageli hilinevad või saamata jäävad maksed. Hinnata tuleks Basel III kokkuleppe mõju pankade valmidusele VKEde rahastamiseks.

4.1.2 Komitee tuletab meelde ka seda, et enamik ülejäänud põhimeetmeid avaldab suuremal või vähemal määral mõju VKEdele. Väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” rolli ei tohi alahinnata. Seepärast tuleks põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele” rakendada iga õigusakti ettepaneku puhul, mille mõjusid VKEdele ja mikro- ja pereettevõtetele tuleks eelnevalt analüüsida. Rakendamist ja selle järelevalvet tuleks käsitleda Euroopa Liidu VKEde poliitika prioriteedina.

4.1.3 ELi patendi tulevane keelerežiim peab tagama rahalise toetuse ettevõtetele neist riikidest, kelle ametlikku keelt ei kasutata ELi patendi ametliku keelena, et vältida igasugust diskrimineerimist.

4.2.1 Kodanike suurema liikuvuse saavutamiseks pakutud põhimeede on kutsekvalifikatsiooni tunnustamise süsteemi ajakohastamine. Töötajate kutsealase ja geograafilise liikuvuse edendamine võib aidata parandada Euroopa tööturgude toimimist ja piiriüleste teenuste osutamist. Kogu Euroopas heitlevad ettevõtted tõsise oskuste puudusega, mida osaliselt põhjustab ebapiisav kutseõpe ja koolitus. Kuigi edusammud nimetatud valdkonnas on tervitatavad, kutsub komitee komisjoni üles võitlema ka rea muude tõketega, mis jätkuvalt takistavad kodanikel hõlpsalt üle ELi piiride liikuda.

4.2.2 Kutsekvalifikatsioonide tunnustamist on üritatud vähema hulga liikmesriikidega ka varem, 1980ndate aastate lõpus. 2005. aastal vastu võetud kutsekvalifikatsioonide direktiivi konsolideeriti 15 varasemat direktiivi, mis hõlmasid reguleeritud kutsealade eraldi kategooriaid. Kuna seni ei ole direktiiviga seatud eesmärki saavutatud, alustas Euroopa Komisjon 2010. aastal direktiivi ülevõtmise läbivaatamist.

4.2.3 Komitee rõhutab, et igale praegust direktiivi täiendavale õigusaktile peab eelnema põhjalik analüüs selle kohta, kuidas saab kehtivaid õigusakte parandada, et täiendavalt toetada kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist. Komitee rõhutab järgmist:

4.2.4 Komitee soovitab, et kuni 27 liikmesriigi hulgas täieliku ühtlustamise saavutamiseni tuleks hinnata võimalust teiseks, vähema hulga liikmesriikide ühisel tegevusel põhinevaks lähenemisviisiks, võib-olla kasutades tugevdatud koostööd, mis järgib rändemudeleid ja tööturu suundumusi. See võiks kaasa tuua edu, mis on vajalik töötajate liikuvuse parandamiseks. Selle esimese sammu järel võib täieliku ühtlustamise eesmärgi saavutamine osutuda lihtsamaks.

4.2.5 Komitee ei näe vajadust tööandjapensioni kogumisasutuste direktiivi läbivaatamiseks, kuna sellega kehtestati piisav õigusraamistik. Ent parandada on vaja selle piiriüleste elementide toimimist.

4.3.1 Intellektuaalomandi õigused peavad toimima loojate, autoriõiguse kasutajate ja tarbijate jaoks (8). Tarbijatel peaks olema juurdepääs autoriõigusega kaitstud sisule ning autoriõigusega kaitstud materjalil tuginevatele toodetele ja teenustele sõltumata sellest, kus nad Euroopa Liidus asuvad. Vajalik on rohkem üleeuroopaline lähenemisviis lubade andmisele ja tasudele.

4.3.2 Tarbijate jaoks on praegune intellektuaalomandi õiguste õigusraamistik segadust tekitav ning üleeuroopalisel tasandil on olukord veelgi halvem. Õigusraamistik on vaja selgemaks muuta ning õiguslikud sanktsioonid ja jõustamine peavad olema proportsionaalsed: üksiktarbijaid, kes on intellektuaalomandi õigusi rikkunud tahtmatult ja/või väikeses mahus oma isiklikuks tarbeks, tuleb võib-olla kohelda erinevalt suuremahuliste/kaubanduseesmärkidel sooritatud kuritegude toimepanijaist.

4.4.1 Õigusakt alternatiivse vaidluste lahendamise korra kohta võib olla kasulik vahend, mis aitab tarbijaid kaitsta ning võimaldab neil oma õigust saavutada kiiresti ja odavalt mitte ainult e-kaubanduse puhul, vaid üldiselt. Selle kohtuvälise mehhanismi keskmes peavad olema tarbijate huvid ning nad peaksid vajadusel võima pöörduda ka kohtu poole. Komitee tervitab õigusakti ettepanekut alternatiivse vaidluste lahendamise korra kohta, mis on ette nähtud komisjoni 2011. aasta tööprogrammis, ning tuletab meelde, et see ettepanek peab andma kõrge kaitsetaseme.

4.4.2 Lisaks õigusaktile alternatiivse vaidluste lahendamise korra kohta on õigusküsimuste peadirektoraat viinud läbi konsultatsiooni kollektiivse hüvitamise kohta. Pettumust valmistab asjaolu, et paraku ei ole novembriks kavas esitada mitte õigusakti ettepanek, vaid ainult järgmine teatis sellekevadise konsultatsiooni tulemuste kohta. Praegu on viimane aeg liikuda konsulteerimiselt tegudele. Komitee ootab, et õigusakti ettepanek esitataks lähitulevikus. Seesugune ettepanek peab viima kollektiivse hüvitamise mehhanismini, mis toimib nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil ja on kättesaadav kõigile ühtse turu tarbijatele.

4.4.3 Need mehhanismid peaksid olema kättesaadavad kõigile, kelle õigusi on ühtsel turul rikutud. Mitte ainult tarbijad ei leia, et kaupade ja teenuste pakkujad on rikkunud nende õigusi ebaõiglaste lepingutingimuste ja ebaausate kaubandustavadega. Ka töötajatel, kelle õigusi rikutakse, ning diskrimineerimise all kannatavatel kodanikel üldiselt peaks olema juurdepääs kollektiivse hüvitamise mehhanismidele. VKEdel võib olla vaja sarnast kaitset ebaausate kaubandustavade jms vastu.

4.4.4 Üldiselt rääkides ei tunne kodanikud jaefinantstoodete valdkonnas ikka veel ühtsest turust saadavat kasu. Komitee toetab töö jätkamist pangakulude läbipaistvuse saavutamiseks ja hüpoteeklaenuturu laenuvõtjate tõhusamaks kaitsmiseks, ent rohkem on vaja ära teha jaefinantstoodetele piiriülese juurdepääsu edendamiseks. Samuti peaks kõigil kodanikel kogu ELis olema juurdepääs põhimaksekontodele.

4.4.5 Komitee toetab üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamist, keskendudes rohkem tarbijate vaatenurgale, ning ootab võimalust esitada märkused konkreetsete ettepanekute kohta. Samuti on tervitatav nii riikliku kui ka üleeuroopalise turu ulatuslikum järelevalve.

4.4.6 Tarbijate ja kodanike otsesed ühtsest turust tulenevad õigused on turuintegratsiooni alustala ning need toovad Euroopa majandusintegratsioonile otseselt tuntavat kasu, olgu see siis reisijate õiguste, rändlusteenuste hindade või e-kaubanduse valdkonnas. Tarbijatel/reisijatel peab olema kiire ja hõlbus juurdepääs mehhanismidele, mis võivad neid abistada oma õiguste kasutamisel, eriti kui nad on hädaolukorras, nt jäädes välismaal ilma vahenditest koduriiki tagasipöördumiseks. Lisaks on otsustav tähtsus ühtsel kohaldamisel, kuna reisijaid ei kohelda ELis võrdselt, sest jõustamine erineb märkimisväärselt, samuti nagu kehtivate reeglite ja eeskirjade tõlgendaminegi.

4.5.1 Komitee toetab ettepanekut laiendada standardimist teenustele, kuid juhib tähelepanu sellele, et arvesse tuleb võtta teenuste eripära ning kaupade standardimise mudelit ei saa automaatselt jäljendada. Teenuste valdkonna standardite edasisel arendamisel tuleb võtta arvesse turu ja ühiskonna vajadusi, samuti tarbijaohutust.

4.5.2 Komitee toetab ettepanekut moodustada ettevõttele suunatud teenuste kõrgetasemeline töörühm, et uurida peamisi takistusi ja kitsaskohti turul.

4.5.3 Komitee toetab algatust avaliku halduse asutuste ajakohastamiseks, luues ühtsed kontaktpunktid, ning saab vaid tervitada halduskoostöö arendamist piiriülestes küsimustes. Seda koostööd on vaja laiendada ka poliitikavaldkondadele, kus kaalul on kohustuste täitmine. Komitee on seisukohal, et komisoni järeldused teenuste direktiivi mõju ja teenustesektori toimimise kohta on ennatlikud, kuna direktiiv on kehtinud vaid mõned aastad (9).

4.6.1 Energiavõrkude valdkonna (10) puhul on komitee seisukohal, et liikmesriikidele peab jääma vabadus valida energialiike. Üldhuvi edendamine tähendab pakkuda toimivaid võrke, kvaliteetset teenust ja kõiki vahendeid, et tagada üldine kättesaadavus, turvalisus ja järjepidevus taskukohase hinnaga. EL peaks rahvusvahelisel areenil kõnelema energia valdkonna küsimustest ja energiatranspordi võrkudest ühehäälselt. Neid küsimusi, eriti energiavarustuse kindlust, tuleks käsitleda ELi diplomaatia (Euroopa naabruspoliitika) lahutamatu osana ning välja tuleks pakkuda juhtimisstandardid transiidiriikide jaoks. Tervikliku Euroopa Liiduna peaksid liikmesriigid kaitsma energiasolidaarsust kogu maailmas ning järgima ELis üldhuvi põhimõtet. Lisaks nõuab komitee energiat ja kliimamuutusi käsitleva Euroopa nõuandekomitee loomist.

4.6.2 Transpordiküsimustes (11) nõuab komitee paremat ühendust nii ELi lääne- ja idaosa kui ka põhja- ja lõunaosa vahel. Samuti tahab komitee, et selgelt arvestataks nn naabruspoliitikaga, luues täiendavaid ühendusi ELi ida- ja lõunanaabritega. Komisjon ja liikmesriigid peaksid keskenduma ennekõike võrgustikule, mitte individuaalsetele infrastruktuuriprojektidele. Sellega edendatakse ka liikmesriikidevahelist solidaarsust. Komitee rõhutab, et kui ELi eesmärk on luua tõeline integreeritud ühtne Euroopa transporditurg ja jätkata ühtekuuluvuspoliitikat, tuleb võrgustike valikut põhjalikult muuta. Sellega seoses kiidab komitee heaks üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika hiljutise läbivaatamise. Samuti soovitab komitee kasutada üleeuroopalise transpordivõrgu projektide rahastamisel hoolikalt ja valikuliselt avaliku ja erasektori partnerlusi. Arvesse tuleks võtta liikmesriikide kogemuste erinevat taset ning vaja on järjepidevat rahastamisstrateegiat, et osana parema rahastamise lähenemisviisist mobiliseerida kõik ELi ja riiklikud finantsvahendid.

4.7.1 Ühtse turu killustatuse üks suuri ohvreid näib olevat elektrooniline kaubandus. Ühtlustatud eeskirjade ja infosüsteemide koostalitusvõime puudumine (12), intellektuaalomandi õiguste lahendamata probleemid, maksekindluse puudumine, tarbijaõiguste ebakindlus eriti tooteohutuse osas, takistavad veebipõhise piiriülese kaubanduse suure potentsiaali täielikku kasutamist nii teenuseosutajate kui ka tarbijate jaoks. Kuigi komisjoni teatises pakutud meetmed käsitlevad mõnd digitaalse ühtse turu takistust, tuletab komitee meelde, et vaja on suuremaid jõupingutusi, et valmistada ühtne turg ette teadmisteajastuks, sh on vaja näiteks ühtseid kõrgetasemelisi andmekaitse eeskirju nt e-allkirjastamise valdkonnas. Selles kontekstis kordab komitee oma nõudmist tunnustada võrgu neutraalsust kui digitaalse ühtse turu üht peamist põhimõtet.

4.7.2 Teatises seoses e-kaubandusega mainitud probleemide lahendamine võib suurendada tarbijate usaldust ühtse turu vastu. Siiski on seni pakutud vähe konkreetseid meetmeid. Komitee kutsub komisjoni üles välja töötama e-kaubanduse arendamise kaugeleulatuva tegevuskava, mille keskmes oleksid tarbijad. Tulemus peab olema ELi veebiturg, kus tarbijad tunnevad end kaitstuna ja turvaliselt, teades, kuidas saada toetust, kui nende õigusi rikutakse.

4.7.3 Toimiv digitaalne ühtne turg peab tooma kaasa selle, et tarbijad ja ettevõtted tajuvad rahvusel/elukohal põhinevate takistuse kõrvaldamist. See tähendab, et tarbijad saavad tellida digitaalseid tooteid, nagu muusika, vabalt teistest ELi riikidest, mis on eriti oluline selleks, et muuta ühtne turg oluliseks järgmiste põlvkondade eurooplaste jaoks.

4.8.1 Komitee toetab sotsiaalse ettevõtluse edendamist ja komisjoni algatust poliitilise raamistiku kohta eesmärgiga kasutada ära selle potentsiaal. Sotsiaalsele ettevõtlusele suunatud algatuste puhul tuleb järgida ühtse turu õigusaktide põhiprintsiipe, nagu konkurentsi- ja riigiabi eeskirjad, ning võtta arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööd selles valdkonnas (13).

4.8.2 Komitee on toetanud Euroopa sihtasutuse põhikirja loomist, ent kutsub komisjoni üles kaaluma, kas õiguslik sekkumine juba tegutsevate sihtasutuste piiriüleste tehingute lihtsustamiseks võiks olla täiendav tee, arvestades praeguste analoogide, nagu Euroopa ühistu põhikiri ja Euroopa äriühingu põhikiri, vähest rakendamist.

4.8.3 Komisjon peab tugevdama ELi pühendumust parandada äriühingute üldjuhtimist, et edendada töötajate kaasatust ja parandada ettevõtete esitatava teabe läbipaistvust. Töötajate õigus saada teavet, olla ära kuulatud ja osaleda otsustamisel on lisatud aluslepingusse põhiõigusena töötajate kaasamise eri vormides: ELi toimimise lepingu artikli 151 esimeses lõigus „tööturu osapoolte dialoogi” kujul ja artikli 153 lõike 1 punktis f, kus sedastatakse, et liit toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid järgmistes valdkondades: „töötajate ja tööandjate huvide esindatus ja kollektiivne kaitse, sealhulgas ühine otsusetegemine”. Seepärast tuleks avaliku konsulteerimise käigus käsitleda seda, kuidas parandada selle teabe läbipaistvust, mida ettevõtted edastavad oma tegevuse sotsiaalsete, keskkonnakaitse ja inimõiguste aspektide kohta. Komiteel on kavas kriitiliselt hinnata sotsiaalse ettevõtluse algatust, sealhulgas võimalust säilitada ettevõtete sotsiaalse vastutuse vabatahtlik alus, kui komiteele esitatakse konkreetne taotlus arvamuse koostamiseks.

4.9.1 Komitee rõhutab seoses energiatoodete maksustamist käsitleva direktiivi läbivaatamisega, et süsinikdioksiidimaksu kehtestamise kontseptsioon peaks täiendama heitkogustega kauplemise süsteemi ja energiatõhususe tegevuskava (14). Süsinikdioksiidimaks peaks toetama rahastamist, mis on vajalik teadus- ja arendustegevuse püüdluste kiirendamiseks vähese CO2-heitega protsesside ja innovaatiliste tehnoloogiate väljatöötamisel. Sellest laekunud raha tuleks pühendada ainult neile eesmärkidele. Nimetatud maks tuleb kehtestada nii, et see ei ohustaks kasvu ega põhjustaks poliitilist või avalikkuse vastuseisu, ning selle kohaldamine ei tohi põhjustada kütteostuvõimetuse suurenemist.

4.9.2 Süsinikdioksiidimaks peaks põhinema pigem tarbimisel kui tootmisel. Komisjon peaks välja töötama süsinikdioksiidimaksu sissenõudmise üldised suunised, nii et selle üksikasjad jääksid iga ELi liikmesriigi enda otsustada. Liikmesriigid saaksid seda maksu sisse nõuda vastavalt nende asjaomastele töötleva tööstuse ja energiatööstuse struktuuridele.

4.9.3 Komitee toetab meetmeid, mis on suunatud maksustamise teatud vastuoludele valdkondades, nagu käibemaks, energiamaksud ja ettevõtete tulumaksubaas. Hoolt on vaja kanda selle eest, et oleks tagatud eri liikmesriikide võime rahastada oma avalikke teenuseid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, ent samas on vaja tähelepanu pöörata erinevatest maksurežiimidest ja nende rakendamisest tingitud raskustele, mida kodanikud ja VKEd kogevad oma igapäevastel kokkupuudetel ühtse turuga, eesmärgiga tagada, et ühtne turg saaks tõhusamalt toimida. Pakutud finantstehingute maks peaks aitama tegeleda ka teatava jätkusuutmatu riskivõtmisega kõnealuses valdkonnas.

4.10.1 Komitee toetab ideid, mida komisjon tutvustab sotsiaalse ühtekuuluvuse vahendi all. Komisjon läheb kaugemale lihtsalt töötajate lähetamist käsitleva direktiivi paremast rakendamisest, nagu ta oma teatises „Ühtse turu akt” algselt välja pakkus. Komisjonil on kavas vastu võtta õigusakti ettepanek, millega parandada töötajate lähetamist käsitleva direktiivi rakendamist, et lisada sellesse või selle juurde täpsustused, kuidas tagatakse ühtse turu pakutavate majandusvabaduste kontekstis sotsiaalsete põhiõiguste kaitse. Komisjon ei tee ettepanekut direktiiv läbi vaadata, vaid soovitab võtta vastu uus õigusakt direktiivi paremaks rakendamiseks. Tuleks selgitada vastuolusid direktiivi rakendamisel ning nõuetekohaselt määratleda liikmesriikide pädevus töönormide ja töösuhete süsteemide jõustamisel, sealhulgas kollektiivläbirääkimiste eri vormide otsustav roll. Selle selgituse tulemus peaks näitama, kas töötajate lähetamist käsitleva direktiivi läbivaatamine on vajalik. See ei tohiks toimuda konkurentsieeskirjade ja rahvuse alusel mittediskrimineerimise põhimõtte arvelt. Igasugune kehtiva õigusakti läbivaatamine või iga uus õigusakt peaks põhinema sotsiaalpartneritega konsulteerimisel ning samuti peab säilima tasakaal kõrgete töönormide ja majandusvabaduste vahel. Samuti tuleb käsitleda musta tööturu põhjustatavaid probleeme.

4.11.1 Reguleerimist ei saa pidada takistuseks või koormaks, kui see tähendab ühiskonna huvide, sealhulgas tarbijate ja töötajate õiguste kaitsmist. Raamatupidamisalaste direktiivide väljapakutud lihtsustamine, mis vähendaks ettevõtete, eelkõige VKEde halduskoormust, näib õige sammuna soodsa ettevõtluskeskkonna suunas, kuid see peaks moodustama vaid ühe osa ulatuslikust analüüsist ebavajaliku halduskoormuse kohta, millega Euroopa ettevõtted peavad toime tulema ja mis muudab nad ülemaailmsel turul vähem konkurentsivõimeliseks.

4.11.2 Komitee tervitab ja toetab selliseid pakutud meetmeid nagu äriregistrite ühendamine, Euroopa osaühingu põhikiri, mis vastab ühiskonna nõudmistele, väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” sidusam rakendamine ELi ja liikmesriikide poolt, ent rõhutab vajadust täiendavalt vähendada ebavajalikku halduskoormust ning loodab, et komisjon teeb ettepanekud sihtmärkide kohta 2012. aasta järgseks ajaks, mil halduskoormust peaks olema vähendatud 25 % võrra. Komitee märgib, et ebavajaliku koormuse vähendamine on alati soovitav, puudutagu see siis ettevõtteid, tarbijaid või riigiasutusi, kuid sellega peab kaasnema hoolikas analüüs tagamaks, et ei kahjustata õigusakti algset eesmärki. Komitee juhib tähelepanu ka sellele, et halduskoormust võiks aidata vähendada ka ELi ühine lähenemisviis, kui see asendaks 27 erinevat riiklikku lähenemisviisi.

4.12.1 Komitee toetab algatust arendada välja tasakaalustatud riigihankepoliitika, millega edendada keskkonnasäästlikku, uuenduslikku ja sotsiaalselt vastutustundlikku arengut. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et kogu ELis oleks tagatud korruptsiooni ja avalike vahendite kuritarvitamise probleemiga tegelemine riigihankemenetlustes. Kuid on oht, et riigihange muutub liiga keeruliseks, et seda sidusalt kohaldada (15). Vähemalt tuleks rohkem teha selleks, et suurendada riigiasutuste suutlikkust kohaldada riigihanke-eeskirju sidusal viisil, võimaldades neil samas lisada riigihangetele esitatavad uued nõudmised oma pakkumistingimustesse. Komisjon peaks riigiasutuste hulgas propageerima ka käitumisjuhendi laialdasemat kasutamist, et muuta hankemenetlus VKE-sõbralikumaks (16).

4.12.2 Alates ühtse turu projekti käivitamisest 1980ndate aastate keskpaigas on arutletud eeskirjadesse sotsiaalklausli lisamise üle. Need nõudmised täideti osaliselt hanke-eeskirjade läbivaatamise käigus 2005. aastal. ELi riigihankedirektiivide läbivaatamine peaks võimaldama täielikult kasutada riigihankelepingutesse sotsiaalsete ja keskkonnaalaste kriteeriumide lisamise praegust raamistikku (mida peavad täitma ka kolmandate riikide teenusteosutajad), eeldusel, et sellised kriteeriumid on tasakaalus ELi õiguse aluspõhimõtetega, nagu need on sätestatud Lissaboni lepingus.

4.12.3 Riigihanke valdkonda käsitlevas komisjoni algatuses tuleks pöörata suuremat tähelepanu asjaolule, et ELi ja tema peamiste kaubanduspartnerite riigihanketurgude avatus ei ole endiselt võrreldav. Tuleks kaaluda, mil määral saavad ELi riigihanketurud jääda püsivalt avatuks, samas kui kolmandad riigid säilitavad ebavõrdsed tingimused. Siinkohal peavad kõik osalejad, nii liikmesriigid kui ka kolmandad riigid, järgima ratifitseeritud ILO konventsioone ja inimõigusi. EL peaks seda poliitikat ülemaailmselt tasandil aktiivselt edendama.

5.1 Komitee tervitab asjaolu, et komisjoni teatises tunnustatakse kodanikuühiskonna kaasamise olulisust ühtse turu arendamisse, samuti kodanikuühiskonna soovi selles osaleda. Komitee tuletab meelde, et tema roll on tegutseda sillana Euroopa ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahel ning seega on komitee ainulaadses positsioonis, et aidata komisjonil ühtset turgu edasi arendada. Selles kontekstis tuletab komitee komisjonile meelde, et vaid konsulteerimisest ei piisa, näidata tuleb ka seda, kuidas konsultatsioonid ja nõuandvad arvamused on kujundanud ettepanekuid.

5.2 Ühtse turu foorumist peaks saama tõhus koostoimeplatvorm ELi ning riigi- / piirkondlike asutuste jaoks, kes vastutavad ühtse turu sujuva toimimise eest peamiste osalistega. Komitee toetab tugevalt volinik Michel Barnier' esitatud ühtse turu nädala kontseptsiooni, mis viiks kokku eri liikmesriikide riigiasutused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid.

5.3 Siseturu infosüsteem (17) on peamine tehniline vahend koostööks riigiasutuste vahel ning lisaks on sellel ka potentsiaali saada ühtse turu kasutajaid ühendavaks liideseks.

5.4 Euroopa kodanike nõrgenev toetus Euroopa integratsioonile nõuab tõhusamat ja sihipärasemat teabevahetusstrateegiat, sh tuleb mobiliseerida kõik vahendid, mis pakuvad vajalikku toetust nii ettevõtetele, töötajatele kui ka kodanikele, nt Solvit, EURES, Euroopa ettevõtlusvõrgustik, Euroopa tarbijakeskused, RAPEX jne. Ühtse kontaktpunkti („Teie Euroopa”) väljaarendamine saab ettevõtete ja kodanike jaoks olla kasulik vaid siis, kui teave on täielik, asjakohane, usaldusväärne ja kättesaadav. Samuti on vaja mõista, et ka kodanikel ja ettevõtetel peab olema võimalik esitada oma küsimusi otse kindlale inimesele, et nad ei peaks tuginema vaid elektroonilisele materjalile.

Brüssel, 27. oktoober 2011

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON

(4) http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2010:0245:FIN:ET:PDF.

(16) „Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate riigihankelepingutele juurdepääsu hõlbustavate Euroopa parimate tavade juhend”, SEC(2008) 2193.

(17) Täiendav teave aadressil http://ec.europa.eu/internal_market/imi-net/index.html.