Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Roheline raamat interneti hasartmängude kohta siseturul”

KOM(2011) 128 lõplik

2012/C 24/20

Raportöör: Stefano MALLIA

24. märtsil 2011 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Roheline raamat interneti hasartmängude kohta siseturul”

KOM(2011) 128 lõplik.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 3. oktoobril 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 475. istungjärgul 26.–27. oktoobril 2011 (26. oktoobri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 126, vastu hääletas 4, erapooletuks jäi 4.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Rohelise raamatu üle peetava konsulteerimisega püüab komisjon jõuda paremale arusaamisele interneti hasartmängude sektorist, mis laieneb kiiresti ja on olemuselt piiriülene ning mida iseloomustavad liikmesriikide rakendatavad erinevad riigisisesed korrad.

1.2   Komitee märgib, et mõned eesmärgid on ühised kõigile ELi liikmesriikidele. Need võib määratleda järgmistena: võitlus ebaseaduslike hasartmängudega, tarbijate kaitse, avaliku korra säilitamine ja üldist huvi pakkuvate tegevuste (heade eesmärkide) rahastamine.

1.3   Tarbijakaitse on valdkond, kus EL saab pakkuda oma kodanikele lisaväärtust. EL peaks looma ELi raamistiku ELi tarbijakaitset käsitlevate õigusaktide vormis, mis oleksid siduvad kõigile ELis litsentsitud ettevõtjatele. Sel viisil loodaks minimaalsed (ent mitte madalal tasemel) tarbijakaitsestandardid. Riikide valitsustele peab siiski jääma õigus kehtestada soovi korral oma riikide turgudel kõrgemaid tarbijakaitsestandardeid ning eelkõige peab liikmesriikide õigusnormide üks eesmärk olema hasartmängusõltuvuse ennetamine ja ravi.

1.4   Võitlus pettuste, identiteedivarguste, rahapesu ja muude kuritegudega nõuab liikmesriikide tugevamat koostööd ELi tasandil. Komitee kutsub üles looma ametliku struktuuri liikmesriikide pädevate asutuste koostööks ELi tasandil. Eelkõige peaks iga liikmesriik tegema kättesaadavaks selles konkreetses riigis litsentsitud ettevõtjate nimekirja ja rahapesudirektiivi (1) tuleks laiendada nii, et see hõlmaks lisaks kasiinodele ka teisi interneti hasartmänge, andes sellega riiklikele asutustele suuremad volitused võitluseks kuritegevusega.

1.5   Hasartmänguvõimalused võivad viia mängusõltuvuseni. Komitee kutsub komisjoni üles teostama kogu ELi hõlmava uuringu, et selgitada täielikult välja mängusõltuvuse eriomane profiil, misjärel tuleks kasutusele võtta kohased, sealhulgas ennetavad meetmed. Selleks soovitab komitee eraldada osa laekunud maksutuludest hasartmängusõltuvuse ennetamiseks ja raviks.

1.6   Samuti kutsub komitee üles kehtestama ranged reeglid, millega keelatakse hasartmängude reklaamimine, mis on suunatud alaealistele või milles osalevad alaealised või inimesed, kelle vanus näib jäävat allapoole hasartmängudes osalemisele riigis kehtivat vanusepiirangut, et tagada alaealiste ja muude haavatavate rühmade tõhus kaitstus.

1.7   Sektorit iseloomustab praegu loata hasartmänguteenuste pakkumine nii litsentsimata ettevõtjate (rohelises raamatus määratletud kui „must turg” ja „ebaseaduslik turg”) kui ka ühes liikmesriigis litsentsitud ettevõtjate poolt, kes pakuvad hasartmänguteenuseid tarbijatele mõnes muus liikmesriigis, omamata selleks nõutavat luba (rohelises raamatus määratletud kui „hall turg”). Selleks, et sektor areneks sidusalt ja suudaks ühildada avaliku huvi eesmärgid siseturu põhimõtetega, on tarvis suuremat õiguskindlust.

1.8   Üldist huvi pakkuvate tegevuste rahastamiseks liikmesriikides on palju erinevaid viise. Komitee nõustub põhimõttega, mille kohaselt suunatakse kindel protsent hasartmängutulust või -maksust otse sporti üldiselt või teistesse üldist huvi pakkuvatesse tegevustesse.

1.9   Komitee toetab nõukogu järeldusi hasartmängusid ja kihlvedusid käsitleva raamistiku kohta ELi liikmesriikides, mille konkurentsivõime nõukogu võttis vastu 10. detsembril 2010.

1.10   Komitee kutsub komisjoni üles selgitama välja piiriüleste pakkumiste mõju spordi rahastamisele, sealhulgas selle, kas niisugune rahastamine jõuab rahvaspordini, ja pakkuma välja konkreetsed meetmed spordi sellise rahastamise kindlustamiseks.

1.11   Liikmesriigid panustavad ebaseaduslike interneti hasartmängupakkumiste vastastele ennetus- ja karistusmeetmetele. Ebaseaduslike pakkumiste levik osutab faktile, et need meetmed ei ole piisavalt tõhusad. Seetõttu peab komitee vajalikuks luua ja määratleda rikkumiste ning karistuste süsteem, millega tagatakse eeskirjade tõhus täitmine. See võib seisneda tegevuse takistamises ja meediumide sulgemises, mille kaudu pakutakse infoühiskonna teenuseid, mis toetavad ebaseaduslike hasartmängude mängimist, või isegi kõigi selle tegevusega seotud elementide konfiskeerimises ja hävitamises.

1.12   Haldusasutused ja sotsiaalpartnerid peavad kehtestama tagatised, et interneti hasartmängud ei põhjustaks tagajärgi tööhõivele mittevirtuaalsete hasartmängude sektoris.

2.   Sissejuhatus

2.1   Komitee tervitab rohelist raamatut interneti hasartmängude kohta kui head algatust mõtlemaks pragmaatiliselt ja arukalt järele sektori tuleviku üle Euroopas. Selleks kutsub komitee ELi üles koostama kiiresti põhjalikku uuringut, et hinnata mõju tööhõivele nii avalik-õiguslikus kui ka eraõiguslikus hasartmängusektoris.

2.2   Komisjoni käivitatud konsultatsioon rohelise raamatu teemal on suunatud ulatusliku dialoogi saavutamisele interneti hasartmängude üle, et saada parem ülevaade konkreetsetest probleemidest, mis tulenevad ELi liikmesriikides elavatele tarbijatele nii seaduslikult kui ka loata (must ja nn hall turg) interneti hasartmänguteenuste osutamise arengust. Kõnealuste teenuste olemuse tõttu jääb nende osutamine sageli välja nende riikide valitsuste kontrolli alt, mille kodanikele neid teenuseid pakutakse.

2.3   Kõnealuse rohelise raamatuga vastatakse ka Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2009. aasta resolutsioonile online-hasartmängude usaldusväärsuse kohta (2) ning selle koostamist on taotlenud nõukogu oma 10. detsembri 2010. aasta järeldustes hasartmängusid ja kihlvedusid käsitleva raamistiku kohta ELi liikmesriikides (3).

2.4   Hasartmänge käsitlevad õigusaktid ELis on äärmiselt erinevad ning paljudes ELi liikmesriikides on käimas nende läbivaatamise protsess, et võtta arvesse selle turu internetisegmendi laienemist üle piiride.

2.5   Komisjoni esmane eesmärk kõnealuse konsulteerimise käivitamisel on saada faktidel põhinev ülevaade praegusest olukorrast ELi interneti hasartmängude sektoris. Konsulteerimisega püütakse saada selge ülevaade ühiskondliku ja avaliku korraga seotud väljakutsetest, mis tulenevad interneti hasartmänguteenuste osutamisest ELis, samuti regulatiivsetest ja tehnilistest väljakutsetest.

2.6   Komitee kutsub ELi institutsioone ja eelkõige komisjoni üles käsitlema kiiresti otsustavat väljakutset, mis tuleneb konkurentsimoonutustest, mida põhjustavad loata tegutsevad ettevõtted, mille asukoht ei ole nende tarbijate elukohariik, kellele nad interneti hasartmänguteenuseid pakuvad, saades kasu oma asukohariigi madalatest maksudest ja sotsiaalkindlustusmaksetest.

Sellega paralleelselt kutsub komitee komisjoni ja liikmesriike üles alustama ka kompromissitut võitlust ebaseaduslikult tegutsevate ettevõtetega (nn musta turuga), kust pärineb enamik pettuse, rahapesu ja muude kuritegude juhtumeid.

3.   Avaliku huvi eesmärgid

3.1   Komitee arvates on eluliselt tähtis tagada rohelises raamatus nimetatud avaliku huvi eesmärkide kaitse, eelkõige tarbijate kaitse pettuse, probleemse mängukäitumise ja mängusõltuvuse ning selle kahjulike mõjude eest, milleks on terviseprobleemid ja ülemäärane võlgnevus. Hasartmänguteenust tohib pakkuda liikmesriigi poolt antud riikliku loa alusel, et tagada avaliku korra kaitse, võidelda pettusega, hoida ära sõltuvuskäitumist, kaitsta alaealiste õigusi ja tagada hasartmängude mängijate õigused.

3.2   Seoses sellega märgib komitee, et mõned eesmärgid on ühised kõigile ELi liikmesriikidele. Need on: võitlus ebaseaduslike hasartmängudega, tarbijate kaitse (mängijad, alaealised ja haavatavad rühmad, võitlus mängusõltuvusega), avaliku korra säilitamine (võitlus pettuste, rahapesu ja muude kuritegudega), üldist huvi pakkuvate tegevuste rahastamine (head eesmärgid) ning internetis ja muudes praegu toimuvates vormides hasartmängude sektori töötajate kaitse.

3.3   Arvestades interneti hasartmängude erilist olemust, mis tuleneb sellega seonduvatest sotsiaalsetest, avaliku korra ja tervishoiu aspektidest, juhib komitee kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga tähelepanu asjaolule, et liidusisese ühtlustamise puudumisel on liikmesriikidele antud kaalutlusõigus (4) oma hasartmänguturgude õiguslikuks reguleerimiseks ja kontrollimiseks vastavalt nende oma traditsioonidele ja kultuurile. Siiski peavad nende kehtestavad piiravad meetmed vastama proportsionaalsuse aspektist Euroopa Kohtu praktikas kehtestatud tingimustele (5).

3.4   Siiski on mõned eesmärgid, mida liikmesriigid eraldi ei suuda piisaval määral saavutada ja mille puhul võib ELi tasandi meede anda selget lisaväärtust.

3.5   Kuna need eesmärgid on ühised kõigile liikmesriikidele, soovitab komitee soodustada heade tavade levitamist nende riikide vahel. Sel taustal võtab komitee teadmiseks ka mõned avalik-õiguslike ja eraõiguslike hasartmänguettevõtjate iseregulatsiooni algatused. Komitee rõhutab siiski, et tööstusharu iseregulatsioon võib kohustuslikke õigusakte vaid täiendada, mitte neid asendada. Seda silmas pidades leiab komitee, et ELi institutsioonid peaksid üheaegselt keskendama oma jõupingutused sellele, et lisada neile ühistele eemärkidele Euroopa mõõde, järgides seejuures täielikult subsidiaarsuse põhimõtet.

3.6   Eelkõige just tarbijakaitse valdkonnas saab EL tõepoolest pakkuda lisaväärtust. Komitee leiab, et ELi institutsioonid peaksid looma esialgse ELi raamistiku ELi tarbijakaitset käsitlevate õigusaktide vormis, mis oleksid siduvad ELis litsentsitud ettevõtjatele. Kaitse minimaalne tase peaks muu hulgas hõlmama vajadust ennetada probleemset mängukäitumist, vanusepiirangute seadmist juurdepääsul mis tahes õnne- ja hasartmängudele, laenude kasutamise keeldu ning mistahes reklaami keelustamist, mis on suunatud alaealistele või milles osalevad alaealised või inimesed, kelle vanus näib jäävat allapoole hasartmängudes osalemisele riigis kehtivat vanusepiirangut. Sel viisil loodaks minimaalsed (ent mitte madalal tasemel) tarbijakaitsestandardid. Riikide valitsustele jääb siiski õigus kehtestada soovi korral oma riikide turgudel kõrgemad tarbijakaitsestandardid.

3.6.1   Kogu ELi turul peaks tarbijatel olema võimalik eristada ebaseaduslikke veebisaite mõnes ELi liikmesriigis luba omavatest veebisaitidest. Seoses sellega soovitab komitee, et iga liikmesriik kohustaks iga ettevõtjat, kes tegutseb selle konkreetse ELi liikmesriigi litsentsi alusel, paigutama oma veebisaidi esilehel kindlaksmääratud nähtavale kohale interaktiivse märgise, mis näitaks, et tegemist on litsentsitud ettevõtjaga. Märgist kasutataks kõigis liikmesriikides ja selle kujundus peaks sisaldama ühiseid tunnuseid, et muuta see kõigis ELi liikmesriikides kergesti äratuntavaks. Sellel peaks siiski olema selgelt välja toodud ka riik, kus litsents väljastati. Kõnealuse meetme elluviimise eest peaks vastutama Euroopa Komisjon.

3.7   Komitee kavandab sõltumatu organi loomist igas liikmesriigis, mis vastutaks eespool punktis 3.6 nimetatud ELi tarbijakaitset käsitlevate õigusaktide tõhusa kohaldamise jälgimise ja tagamise eest. ELi tarbijakaitset käsitlevate õigusaktide vastuvõtmisega peaks kaasnema teabekampaania, mis tuleks läbi viia igas liikmesriigis. Iga liikmesriigi riiklikud asutused peavad tegema interneti hasartmänge pakkuvate ettevõtjate kohustuseks paigutada tuvastamise võimaldamiseks veebisaidil nähtavale kohale riigi poolt antud loa number ning lahendada tarbijate kaebused kooskõlas riikliku tarbijakaitseõiguse ja nende asukohariigi kohtupraktikaga.

3.8   Vastutustundliku mängimise poliitika tähendab tegelemist hasartmänguprobleemiga ettevõtete sotsiaalse vastutuse kõikehõlmava poliitika kaudu, milles käsitatakse hasartmänge kui keerukat nähtust, mis vajab nii ennetavaid, teadlikkust tõstvaid, sekkuvaid kui ka järelevalvemeetmeid ning samuti meetmeid kahjulike mõjude leevendamiseks. Selleks tuleb

3.9   Komitee märgib, et mõned liikmesriigid on kogunud usaldusväärseid andmeid mängusõltuvuse kohta, ent teised mitte. Läbi on viidud mõned riigisisesed empiirilised uuringud ja jõutud erinevatele, kohati vastuolulistele järeldustele. Siiski on selge, et hasartmänguvõimalused võivad viia mängusõltuvuseni, mis omakorda põhjustab ühiskondlikke probleeme. Seda aspekti tuleb kõnealuse sektori tarbijakaitsepoliitika kujundamisel alati arvesse võtta.

3.10   Alati tuleb meeles pidada ka selliseid aspekte nagu interneti vahendusel loodud uued hasartmänguvõimalused, kuna uued tehnoloogiad on avanud rohkem mänguvõimalusi inimeste jaoks, kes veedavad suhteliselt palju aega kodus, nt pensionärid, koduperenaised ja töötud. Tuleb tagada, et internetipõhised interaktiivsed mängud ei oleks kättesaadavad alaealistele, piiratud teovõimega isikutele ega isikutele, kellele kas omal soovil või kohtuotsusega on hasartmängudele juurdepääs keelatud.

3.11   Komitee kutsub üles viima läbi kogu ELi hõlmava kompleksuuringu, et selgitada täielikult välja mängusõltuvuse eriomane profiil nii võrgukeskkonnas kui ka väljaspool võrku pakutavate hasartmängude sektoris, et võimaldada ELi seadusandjal võtta tõhusaid ja sihipäraseid meetmeid kõnealuse probleemiga võitlemiseks ning selle ennetamiseks.

3.12   Komitee leiab, et tõhus moodus rahapesu vähendamiseks oleks liikmesriikide koostöö ELi tasandil ELis vohavate ebaseaduslike interneti hasartmängudega võitlemisel. Seega palub komitee ELi liikmesriikidel käivitada tõhusad mehhanismid nende eesmärkide saavutamiseks, mis avaldavad kahtlemata positiivset mõju maksutulu suurenemisele.

3.13   Lisaks sellele on komitee kindlalt veendunud, et rahapesudirektiivi tuleks laiendada nii, et see hõlmaks peale kasiinode ka teisi interneti hasartmänge, andes sellega riiklikele asutustele suuremad volitused võitluseks kõnealuse kuritegevusega.

3.14   Pealegi arvab komitee seoses tulemustes kokkuleppimisega, et iga hinna eest tuleb kaitsta spordi eetilisust. Komitee võtab teadmiseks avalik-õiguslike ja osade eraõiguslike kihlveokorraldajate panuse spordikihlvedude eetilisusesse, sportlaste ja spordiametnike haridusprogrammidesse ning kahtlaste kihlvedude varajase avastamise ja hoiatamise süsteemidesse ning nende erineva kvaliteeditaseme ja ulatuse. Komitee leiab, et raamistik kõigi osalevate sidusrühmade jõupingutuste koordineerimiseks on vajalik, et käsitleda seda probleemi terviklikult ja vältida ressursside dubleerimist. Eelkõige oleks vaja luua süsteem, mis ei ole piiratud üksnes kuritegude avastamisega, vaid hõlmab ka haridus- ja täitemeetmeid.

3.15   Lõpetuseks viidatakse rohelises raamatus ka heategevuse, üldist huvi pakkuvate tegevuste ning interneti spordikihlvedude aluseks olevate sündmuste rahastamisele. Komitee pooldab süsteemi, mille raames eraldatakse osa hasartmängudest laekunud tulust sellisteks tegevusteks ja üritusteks. Komitee kutsub komisjoni üles pakkuma välja konkreetsed meetmed selliste riiklike rahastamismehhanismide säilitamiseks, nagu on märgitud konkurentsivõime nõukogu 10. detsembri 2010. aasta kohtumisel vastu võetud järeldustes hasartmängusid ja kihlvedusid käsitleva raamistiku kohta ELi liikmesriikides. Lisaks tuleb komitee arvates hoolitseda selle eest, et vältida niisuguste „tegevuste” kasutamist hasartmängude negatiivsete sotsiaalsete seoste murdmiseks ja hasartmängude mängimise jätkamiseks põhjusel, et sellega teenitakse head eesmärki. Lisaks kutsub komitee siinkohal üles eraldama osa laekunud maksutulust hasartmängusõltuvuse ennetamiseks ja raviks ning sektori töötajate kutse- ja täienduskoolituseks.

4.   Asutamine ja litsentsimine

4.1   Interneti hasartmängude sektorit iseloomustab praegu killustumine, mis tuleneb ELi liikmesriikides rakendatava siseriikliku korra erinevusest.

4.2   Sektori üks suuremaid probleeme seisneb asjaolus, et ühes või enamas liikmesriigis litsentsitud ettevõtjad võivad pakkuda oma teenuseid tarbijatele mõnes muus liikmesriigis, omamata selleks vastavas liikmesriigis nõutavat luba. Niisuguseid pakkumisi käsitatakse kui „loata pakutavaid interneti hasartmänguteenuseid” (6).

4.3   Teisest küljest väljastas komisjon aprillist 2006 kuni veebruarini 2008 kaksteist ametlikku hoiatuskirja kümnele liikmesriigile ja jõudis seitsmega neist põhjendatud arvamuste tasandile. 5. mail 2010 sulges komisjon Itaalia vastu algatatud menetluse ja 24. novembril 2010 rikkumismenetluse Prantsusmaa vastu. Komisjonile lepingu väidetava rikkumise kohta esitatud arvukate kaebuste tulemusel avas komisjon rikkumismenetlused seoses piiriülestele hasartmänguteenustele kehtestatud piirangutega, et kontrollida nende piirangute proportsionaalsust. Komitee kutsub komisjoni üles võtma vastu kindla otsuse selle kohta, mil viisil jätkab komisjon tööd menetluses olevate juhtumitega.

4.4   Arvestades interneti hasartmängude olemust ja õiguslikku staatust, on kohtupraktika põhjal praeguseks esile kerkinud rida põhimõtteid. Esiteks kuuluvad hasartmänguteenused ELi toimimise lepingu artikli 56 kohaldamisalasse ja on seega allutatud teenuste osutamise vabadust reguleerivatele sätetele.

4.5   Kuna hasartmänguteenustele ei kehti kogu ELi hõlmavad ühtsed eeskirjad, antakse liikmesriikidele „kaalutlusõigus” (7) nende teenuste reguleerimiseks, mis hõlmab ka ettevõtete hulga, pakutavate mängude tüübi ja nende ulatuse piiramist.

4.6   Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt võivad ühes liikmesriigis tegutsemisloa saanud ettevõtjad pakkuda oma teenuseid teiste liikmesriikide tarbijatele, välja arvatud siis, kui viimased kehtestavad piiranguid, mida õigustavad olulise avaliku huviga seotud põhjused, nagu tarbijate kaitse ja avaliku korra säilitamise üldvajadus.

4.7   Sellised piirangud peavad olema proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ning neid tuleb kohaldada järjepidevalt ja süstemaatiliselt.

4.8   Komitee märgib, et hasartmängusektoris ei kohaldata vastastikkuse tunnustamise põhimõtet ja et liikmesriik võib võtta seisukoha, et üksnes asjaolu, et ettevõtja pakub oma mänge seaduslikult teises liikmesriigis, ei ole piisav tagatis, et kaitsta tarbijaid pettuste ja kuritegevuse ohtude eest asjaomase liikmesriigi territooriumil, arvestades raskusi, millele asukoha liikmesriigi ametiasutused ettevõtjate ametialast kvaliteeti ja usaldusväärsust hinnates selles kontekstis tõenäoliselt põrkuvad.

4.9   Viidates punktile 4.8 on selge, et sektoris on tarvis suuremat õiguskindlust, selleks, et see areneks sidusalt, järgides samas avaliku huvi eesmärke ja siseturu põhimõtteid. Rohelise raamatu üle peetav konsulteerimine peaks andma olulise sellesuunalise impulsi.

4.10   Lisaks sellele leiab komitee, et hasartmängude reklaamimisele tuleb kehtestada ranged reeglid, et tagada haavatavate rühmade, nt alaealiste kaitstus. Eriti oluline on kehtestada ranged reklaamipiirangud, et hoida eelkõige ära alaealiste ja piiratud teovõimega isikute juurdepääs hasartmängudele, vältida selliste kujutiste, sõnumite ja objektide kasutamist, mis võiksid otseselt või kaudselt solvata inimväärikust ning ohustada põhiõigusi ja -vabadusi, ning ennetada igasugust rassilist või soolist diskrimineerimist ning vägivallale ja kuritegevusele õhutamist.

5.   Sport

5.1   Komisjon soovib keskenduda kahele spordiga seonduvale küsimusele: 1) kas hasartmängu aluseks olevad spordiüritused peaksid saama seonduva hasartmängu eest õiglast tulu ja 2) kas tekib nn ärakasutamise oht.

5.2   Komitee märgib, et üldist huvi pakkuvate tegevuste rahastamiseks liikmesriikides on palju erinevaid viise. Mõnes liikmesriigis kohustavad siseriiklikud õigusaktid nt riiklikke loteriisid suunama kindla protsendi tuludest otse sporti ja/või teistesse kindlaksmääratud üldist huvi pakkuvatesse tegevustesse. Teistes liikmesriikides suunab riigikassa teatud protsendi hasartmängudega teenitud maksutulust erinevatesse väljavalitud üldist huvi pakkuvatesse tegevustesse.

5.3   Komitee nõustub põhimõttega, mille kohaselt suunatakse kindel protsent hasartmängutulust või -maksust otse sporti või teiste kindlaksmääratud, üldist huvi pakkuvatesse tegevustesse.

5.4   Komitee märgib ära riigi-/riiklike loteriide ja muude seaduslike hasartmängude olulise panuse spordi, eriti rahvaspordi rahastamisse. Komitee märgib ka, et piiriüleste interneti hasartmängu- ja kihlveoteenuste pakkumisel konkreetses jurisdiktsioonis registreeritud ettevõtjate poolt võib olla negatiivne mõju spordi ja muude avaliku huvi eesmärkide rahastamisele mõnes muus jurisdiktsioonis, kus ettevõtja pakub teenuseid.

5.5   Seepärast kutsub komitee komisjoni üles selgitama välja piiriüleste pakkumiste mõju sellisele rahastamisele, sealhulgas selle, kas niisugune rahastamine jõuab rahvaspordini, ning pakkuma välja konkreetsed meetmed spordi rahastamise tagamiseks.

5.6   Komiteel on kahtlusi seoses „spordi õiguse” või õiglase tulu õiguse võimaliku loomisega. Komitee peab vajalikuks edasisi selgitusi, et mõista, mida tähendab õigus õiglasele tulule ja kas see toob Euroopa tasandil kaasa uute, spordiüritustega seotud intellektuaalomandiõiguste tekkimise.

5.7   Seepärast kutsub komitee komisjoni üles selgitama õiglase tulu õiguse olemust, ulatust ja mõju ning sellele kohaldatavat õiguslikku alust.

5.8   Ärakasutamise probleem kuulub maksuvaldkonda ja komitee leiab, et sellisena tuleks see jätta riikide pädevusse. Komitee leiab siiski, et ELi liikmesriikidel tuleb omavahel arutada õiglast lähenemisviisi kõigile asjaomastele pooltele tuluosa eraldamisele ning selles kokku leppida. See on keeruline teema ELi tasandil arutamiseks, ent teatud etapil on süvendatum arutelu hädavajalik, et vältida olulisi häireid sektoris.

5.9   Komitee kutsub komisjoni selgitama, kas rohelises raamatus tõstatatud spordiküsimused on tõepoolest seotud spordi eetilisusega või on tegemist kahe eraldiseisva teemaga, millele tuleb läheneda individuaalselt. Lisaks sellele võiks komisjon selgitada, kas ta leiab, et õiglase tulu õiguse või spordi õiguse kehtestamine oleks tõepoolest tõhus vahend spordi eetilisuse tagamiseks.

6.   Jõustamine

6.1   Kiiret käsitlemist vajab veel üks oluline teema – ebaseaduslike hasartmänguteenuste pakkumine kogu Euroopa Liidus (8), mis kahjustab tarbijakaitset, avalikku korda ning avaliku huvi eesmärkide rahastamist.

6.2   ELi tarbijate kaitsmisel ebaseaduslike ettevõtjate eest on otsustav tähtsus liikmesriikide koostööl. Seoses sellega leiab komitee, et koostööd lihtsustaks ametliku struktuuri loomine regulatiivkoostööks ELi tasandil (9). Eelkõige peaks iga liikmesriik tegema kättesaadavaks selles konkreetses riigis litsentsitud ettevõtjate nimekirja. Kõik need nimekirjad tuleks teha kättesaadavaks komisjonile, liikmesriikidele, riiklikele reguleerivatele asutustele ja tarbijatele. Liikmesriikide koostöö peaks sisaldama ka parimate tavade tutvustamist.

6.3   Komitee märgib ära ka andmete vähesuse kõnealuse majandusharu kohta. See ei võimalda majandusharu ja sellele iseloomulikku dünaamikat korralikult analüüsida. Seda silmas pidades teeb komitee ettepaneku leppida ELi tasandil kokku ühised nõuded andmete kogumisele ja muuta need kohustuslikuks kõigile reguleerivatele asutustele, kes omakorda kohustaksid kõiki litsentsihoidjaid nõutavaid andmeid esitama. Seejärel saab need andmed ELi tasandil kokku koondada. Teretulnud oleksid ka ebaseaduslike saitide sulgemiseks tehtud pingutusi kajastavad andmed, et selgitada välja riiklike pingutuste tõhusus võitluses musta turuga.

6.4   Võitlus ebaseaduslikult tegutsevate ettevõtjatega nõuab tõhusaid täitemeetmeid. Komitee leiab, et see on nõrk koht, mille suhtes peavad liikmesriigid võtma rohkem meetmeid, et takistada ebaseaduslikult tegutsevaid hasartmängupakkujaid oma teenuseid internetis pakkumast. Nende meetmete hulka võiks kuuluda ka rikkumiste eest kehtestatavate karistuste süsteem. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles uurima võimalust esitada sellise õiguslikult siduva vahendi ettepanek, mis kohustaks panku, krediitkaardiettevõtteid ja teisi maksesüsteemis osalejaid ELis blokeerima tehingud ebaseaduslikult tegutsevate hasartmängupakkujate ja nende klientide vahel, takistamata seejuures seaduslikke tehinguid. See võiks hõlmata ka tegevuse takistamist ja meediumide sulgemist, mille kaudu pakutakse infoühiskonna teenuseid, mis toetavad ebaseaduslike hasartmängude mängimist, ja isegi kõigi selle tegevusega seotud elementide konfiskeerimist ja hävitamist.

(1)  Direktiiv 2005/60/EÜ, ELT L 309, 25.11.2005, lk 15.

(2)  http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+REPORT+A6-2009-0064+0+DOC+XML+V0//ET.

(3)  http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_Data/docs/pressdata/en/intm/118398.pdf.

(4)  Kohtuasi C-212/08 Zeturf Ltd – eelotsus, Euroopa Kohtu 30. juuni 2011. aasta otsus, punkt 39.

(5)  Placanica jt, punkt 48; Liga Portuguesa jt, punkt 59.

(6)  Roheline raamat (SEC(2011) 321 lõplik, lk 6.

(7)  Kohtuasi C-212/08 Zeturf Ltd – eelotsus, Euroopa Kohtu 30. juuni 2011. aasta otsus, punkt 39.

(8)  Vt roheline raamat, lk 3, viimane lõik.

(9)  Mõned liikmesriigid osalevad vabatahtlikul alusel hasartmänge reguleerivate asutuste Euroopa foorumil (Gaming Regulators European Forum; GREF); http://www.gref.net/.