|
29.10.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 318/127 |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu määrus (Euratom), millega kehtestatakse ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalemise ning teadustöö tulemuste levitamise eeskirjad (2012–2013)”
KOM(2011) 71 lõplik – 2011/0045 (NLE)
„Ettepanek: nõukogu otsus, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013)”
KOM(2011) 72 lõplik – 2011/0046 (NLE)
„Ettepanek: nõukogu otsus, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) raames kaudsete meetmete kaudu rakendatavat eriprogrammi”
KOM(2011) 73 lõplik – 2011/0043 (NLE)
„Ettepanek: nõukogu otsus, milles käsitletakse Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) eriprogrammi”
KOM(2011) 74 lõplik – 2011/0044 (NLE)
2011/C 318/21
Raportöör: Gerd WOLF
22. märtsil 2011 otsustas nõukogu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:
|
|
„Ettepanek: nõukogu määrus, millega kehtestatakse ettevõtjate, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Aatomienergiaühenduse raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalemise ning teadustöö tulemuste levitamise eeskirjad (2012–2013)” KOM(2011) 71 lõplik – 2011/0045 (NLE) |
|
|
„Ettepanek: nõukogu otsus, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013)” KOM(2011) 72 lõplik – 2011/0046 (NLE) |
|
|
„Ettepanek: nõukogu otsus, milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) raames kaudsete meetmete kaudu rakendatavat eriprogrammi” KOM(2011) 73 lõplik – 2011/0043 (NLE) |
|
|
„Ettepanek: nõukogu otsus, milles käsitletakse Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2012–2013) raames kaudsete meetmete kaudu rakendatavat eriprogrammi” KOM(2011) 74 lõplik – 2011/0044 (NLE). |
Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav sektsioon võttis arvamuse vastu 23. juunil 2011.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 473. istungjärgul 13.-14. juuli 2011 (14. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 92, erapooletuks jäi 5.
1. Järeldused ja soovitused
1.1 Tsunamist põhjustatud õnnetus tuumalõhustusreaktori plokkidega Fukushimas ja selle tagajärjed näitavad, kuivõrd nõrgad on sedalaadi reaktorid sundjahutussüsteemide ülesütlemise korral. Õnnetusest tulenevalt on selle tehnoloogia edasise kasutamise osas liikmesriikides langetatud juba energiapoliitilisi otsuseid ja ühenduse tasandil on tekkinud arutelu. Arutusel oleva Euratomi teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi (periood 2012–2013) teadus- ja arendustegevuse eesmärgid vajavad ümberhindamist. Edasised märkused lähtuvad sellest aspektist.
1.2 Komitee on mitmel põhjusel arvamusel, et teadmiste taset tuumatehnoloogiate, nende kasutamise ja tagajärgede osas tuleb säilitada ja arendada. Euratomi teadus- ja arendustegevuse raamprogramm loob Euroopas selle jaoks tänu oma koordineerivale funktsioonile ressursside koondamisel ja ühiste jõupingutuste integreerimisel olulise Euroopa lisaväärtuse.
1.3 Seetõttu soovitab komitee:
|
— |
keskenduda tuumareaktoritehnoloogia uuringutes reaktorite paremale turvalisusele, pikaajaliste radioaktiivsete jäätmete vähendamisele ja lõppladustamisele ning lõhustatavate materjalide kontrollile ja kiirguskaitsele; |
|
— |
säilitada ja laiendada pädevust konstruktsiooniüleste rikete ning olemasolevate süsteemide ees seisvate stressikatsete valdkonnas; |
|
— |
jätkata intensiivset arendustööd termotuumasünteesi võimalike ohutusalaste ja muude eeliste valdkonnas, kus kesksel kohal on rahvusvaheline koostööprojekt ITER. Termotuumasünteesi programm põhineb „assotsiatsioonidel”; |
|
— |
kanda asjakohaste koolitusmeetmete kaudu hoolt selle eest, et vajalikes valdkondades on piisavalt kvalifitseeritud spetsialiste ning et ka koolides antaks piisavalt põhiteadmisi nende tehnoloogiate ja radioaktiivse kiirguse, selle riskide ja mõõtmise kohta. |
1.4 Kuigi komiteele on jäänud tema käsutuses olevate materjalide põhjal mulje, et komisjoni ettepanekud ja kavad vastavad suures osas juba ülaltoodud soovitustele, soovitatakse komisjonil siiski kontrollida, kas seoses uue olukorraga on vahendeid piisavalt ning kas mõnele teemale on vaja rohkem toetust.
1.5 Võttes arvesse oma muid soovitusi, toetab komitee Euratomi teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi ning selle vahendeid Euroopa teadusruumi olulise elemendina.
2. Komisjoni teatis
2.1 Komisjoni teatis puudutab nelja eri dokumenti, mis sisaldavad ettepanekuid nõukogu määruse või otsuse vastuvõtmiseks Euratomi programmi kohta 2012–2013. aastal. Asjaolu, et selleks perioodiks on üldse vaja uusi otsuseid või määruseid, tuleneb ühelt poolt Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) ja teiselt poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammi (2007–2011) erinevast kestusest. Seega tuleb praegu ületada kaheaastane ajavahe.
2.2 Komisjoni esitatud neli dokumenti käsitlevad kõiki selleks vajalikke aspekte:
|
— |
osalemise eeskirjad; |
|
— |
raamprogramm; |
|
— |
eriprogramm – kaudsed meetmed; |
|
— |
eriprogramm – Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed. |
Need neli dokumenti hõlmavad koos lisadega kokku enam kui 120 lehekülge, mistõttu ei ole siin võimalik nende sisu ka kas või osaliselt taasesitada ega kõiki aspekte kommenteerida.
2.3 Temaatiliselt on tegemist ELi poolt toetatavate teadustöödega termotuumasünteesi (põhirõhk programmil ITER), tuumalõhustamise ja kiirguskaitse valdkonnas. Komisjon peab seetõttu vajalikuks, et need teadustööd saaksid eelseisva kahe aasta jooksul läbimõeldult toetuda aastatel 2007–2011 edukalt läbiviidud tegevustele ning neid jätkata.
2.4 Selleks ette nähtud üldmaksed ulatuvad ligi 2 560 miljoni euroni, kusjuures suurim osa makstakse ITERiga termotuumasünteesi programmile.
3. Üldised märkused
3.1 Fukushima – uus lähteolukord
Komisjoni eelnimetatud dokumendid on koostatud enne Fukushima sündmusi. Võttes arvesse tsunami mõju sealsetele tuumalõhustuse põhimõttel töötava elektrijaama plokkidele, seeläbi põhjustatud kahjusid ning nende mõju rahvale ja keskkonnale, peab komitee vajalikuks vaadelda ja uuesti hinnata siinkohal arutuse all olevaid Euratomi teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi teadus- ja arendustegevuse eesmärke ka sellest aspektist, et vajadusel programmi suunitlust kohandada. Seetõttu on käesoleva, eranditult uurimis- ja arendustegevust käsitleva arvamuse puhul tegemist enamaga kui Euratomi teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi ja Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi erineva kestvuse omavahelise sobitamise küsimusega.
3.1.1 Komitee leiab küll, et oleks ennatlik teha sellest juba üldisi energiapoliitilisi järeldusi, kuid austab nende liikmesriikide otsust, kes ettevaatlikkusest otsustasid tulevikus tuuma lõhustamist energiaallikana mitte kasutada. Komitee tervitab asjaolu, et Fukushima teemat käsitletakse ka Euroopa Liidu tasandil (1) ja et see on lülitatud energiapoliitilisse tegevuskavasse, kusjuures vastavalt Lissaboni lepingule võib iga liikmesriik ise otsustada, millist energiaallikate kogumit ta kasutab.
3.2 Euratomi teadus- ja arendustegevuse raamprogramm
Peamiselt energiauuringuteks ette nähtud Euratomi teadus- ja arendustegevuse raamprogramm täiendab üldises teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis (2) sisalduvat energiaalast teadustööd, mis on eelkõige pühendatud taastuvate energiaallikate ning teiste mittetuumatehnoloogiate vähese CO2-heitega energiatootmise uurimisele ja arendamisele. Seega tuleks ELis uurida ja hinnata kõiki säästva energiakombinatsiooni jaoks kasulikke tehnoloogiaid ning nende omadusi.
3.3 Euroopa lisaväärtus
Komitee on mitmel põhjusel (vt allpool) arvamusel, et teadmiste taset tuumatehnoloogiate, nende kasutamise ja nende tagajärgede osas tuleb süvendada. Euratomi teadus- ja arendustegevuse raamprogramm loob Euroopas selle jaoks tänu oma koordineerivale funktsioonile ressursside koondamisel ja ühiste jõupingutuste integreerimisel olulise lisaväärtuse. Võttes arvesse alljärgnevaid soovitusi, toetab komitee täies mahus Euratomi teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi ning selle vahendeid kui Euroopa teadusruumi olulist elementi (3).
3.4 Ohutusuuringute ja teadmiste omandamise prioriteet
Kahjustamata liikmesriikide ja ELi muid otsuseid tuumalõhustamise tehnoloogia tulevase kasutamise kohta, peab komitee ainuüksi
|
1) |
õnnetuste võimalike piiriüleste mõjude, |
|
2) |
ekspertide ja tehnoloogiate ülemaailmse liiku, |
|
3) |
olemasolevate jaamade ja nende radioaktiivsete jäätmete, |
|
4) |
tuumarelvade olemasolu ja nendega seotud tootmissüsteemide ning ka tõsiste poliitiliste riskide |
tõttu kindlasti vajalikuks arendada ELis võimalikult intensiivselt edasi alustehnoloogiaid ja meie teadmisi ohutusküsimustes ning tagada nende olemasolu. Loobumine terviklikest teadmistest oleks ohtlik jaanalinnupoliitika. Seetõttu ning selleks, et vältida nende tehnoloogiate ja nendega kaasnevaid mõjusid puudutavate teadmiste kollektiivset unustamist, tuleb vajalikku teaduslik-tehnilist järelkasvu piisavas ulatuses süstemaatiliselt ja pidevalt koolitada ja edendada.
3.5 Tuuma lõhustamine
Tuumalõhustamise tehnoloogia osas toonitab komitee eelkõige ohutusalaseid raskuspunkte:
|
— |
kiirguskaitse, kiirgusmeditsiin ning ennetavad meditsiinilised ja tehnilised meetmed; |
|
— |
tuumaelektrijaamade suurem ohutus ja jäätmete vähendamine (4); |
|
— |
pikaajaliste radioaktiivsete jäätmete kõrvaldamine (lõppladustamine); |
|
— |
lõhustatava materjali (tuumakütuse) saamine ja käitlemine; |
|
— |
kaitsemeetmed lõhustuva ja/või radioaktiivse materjali varastamise ja väärkasutamise vastu; |
|
— |
olemasolevate jaamade konstruktsiooniülesed rikked ning eesseisvate ja vajalike stressikatsete järeldused (5). |
3.6 Kontrollitud termotuumasüntees
Termotuumasünteesi programmi toetati alguses (6) eelkõige oluliste ohutuseeliste (äärmiselt vähene kütuseinventar, hädajahutuse puudumine, ahelreaktsiooni puudumine, lõhustamissaaduste ja aktiniidide puudumine) ning muude selle tehnoloogia eeliste tõttu. Saavutatud edusammud võimaldasid ehitada märkimisväärse termotuumasünteesi võimsusega (500 MW) jaama (ITER). Kuigi termotuumasünteesi reaktoreid saaks praeguste teadmiste ja toetuste tasemel energiatootmiseks kasutusele võtta alles selle sajandi teises pooles ning kuigi praegu on kasutatava energiaallika loomiseks vaja teha veel olulisel määral teadus- ja arendustööd, on kontrollitud termotuumasünteesi puhul tegemist ainsa tuntud energiavalikuga, millel on ülemaailmselt kasutatav ja praktiliselt piiramatu potentsiaal, mida täna juba ühel või teisel viisil kasutatakse (7). Seetõttu soovitab komitee sellele programmile erilist rõhku panna. Paljude ennustuste kohaselt teravneb ülemaailmne energiavajadus ja kogu maailmale piisava, kliimat mittekahjustava ja säästva energiavarustuse problemaatika sellel sajandil drastiliselt. Seetõttu tekib eriti tungiv vajadus täiendava kliimat mittekahjustava energiaallika nagu termotuumasüntees järele.
3.7 Täielik toetus komisjoni temaatilistele ettepanekutele
Võttes arvesse punktis 3.1 toodud märkusi, võib rõõmuga täheldada, et komitee käesolevas arvamuses esitatud soovitused sisalduvad suures osas ka komisjoni temaatilistes ettepanekutes, mistõttu saavad need komitee täieliku toetuse. Siiski ei saa komitee tema käsutuses olevate dokumentide põhjal – ega pea seda ka enda ülesandeks – otsustada, kas tehniliste vahendite, personali ja rahastamise näol eraldatud ressursid sobivad täpselt seatud eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu soovitab komitee komisjonil viia uus hindamine oma programmiekspertidel läbi üksikute programmisuundade kaupa ning kasutada vajadusel täiendavaid vahendeid.
3.8 Täiendavad uuringud ohutus- ja riskiküsimuste kohta
Et ohutus- ja riskiküsimuste problemaatika ei puuduta mitte üksnes Euratomi teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi, soovitab komitee viia läbi uuringud vastavates ohutus- ja riskiküsimustes koos üldise teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammiga ning võimalusel koostöös täiendavate rahvusvaheliste partneritega, võttes arvesse ka toimunud looduskatastroofe. Uuringud peaksid muuhulgas puudutama järgmisi aspekte:
|
— |
erinevate kriitiliste energiatehnoloogiate tehnilised riskid, näiteks tuuma lõhustamine, CO2 eraldamine ja salvestamine, veesalvestid, suruõhusalvestid, nafta- ja maagaasitehnoloogia, fossiilsete energiaallikate transport ja töötlemine, vesinikusalvestid ja vesinik kui energiaallikas, eelkõige mobiilsetes rakendustes jne; |
|
— |
keskkonnariskid lähtuvalt valesti valitud CO2 vähendamise eesmärkidest (8) ja sellega seotud ulatuslikumast kliimamuutusest; |
|
— |
ühiskondlikud, poliitilised ja võimalikud sõjalised riskid (i) ülemaailmse tõsise energianappuse ning sellest põhjustatud hädaolukordade korral ning (ii) võimaliku järsu kliimamuutuse korral (9). |
3.9 Elanikkonna koolitamine
Samuti peab komisjon oluliseks, et lisaks erialaekspertide, näiteks füüsikute, keemikute ja inseneride niigi vajalikule koolitamisele (vt punkt 3.4), tutvustatakse koolides ja kõrgkoolides kõigile kodanikele juba maast madalast kiirguse mõõtmist ning loomuliku ja lubatava ning ohtliku kiirgusdoosi hindamist. See on komitee arvates parim viis selleks, et saavutada tuumaenergiaga seotud ohuolukordade piisav ja esmavajalik asjakohane hindamisvõime eelkõige kriisiolukordades, kus tuleb vältida paanikat ja on vajalik kaine, sihipärane tegevus.
3.10 Küsitav toetuse maht
Kuigi komitee ei pea end võimeliseks seda küsimust ad hoc kvantitatiivselt hindama, on tal seoses ülalnimetatud uue hindamisalusega pigem kahtlused (vt ka punkt 3.7) selles osas, kas praegune toetuse maht on arutlusel oleva ajavahemiku jaoks piisav, et tegeleda tekkinud küsimustega vajaliku intensiivsusega ja kooskõlas komitee soovitustega SET-kava (10) ja 2050. aasta tegevuskava (11) kohta. Seetõttu soovitab komitee, kuna eelarvevahendid on 2013. aastani juba paika pandud, vähemalt uuel, 2013. aastal algaval toetusperioodil (i) määrata teadustegevuse vajadus vastavalt sellele, milliseid laiaulatuslikke mõjusid avaldaks energiakitsikus ja CO2 vähendamise valesti valitud eesmärk Euroopa 2020. aasta strateegiale ja selle väliselt ning (ii) eraldada vastavalt sellele piisavad vahendid. Komitee kordab veelkord, et energiauuringute finantsosa teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis ei vasta juba ammu energia- ja sellega seotud kliimaproblemaatika tähtsusele ühiskonnas.
3.11 Arvamus seitsmenda raamprogrammi kohta
Võttes arvesse punktis 3.7 toodud märkusi, nõustub komitee komisjoniga selles osas, et programmiettepanek peaks eelseisva kaheaastase perioodi jooksul lähtuma aastatel 2007–2011 edukalt läbiviidud tegevustest ning neid asjakohaselt jätkama. Komitee osutab paljudes arvamustes esiletõstetud toetuse jätkumise tähtsusele teadustegevuse edukuse seisukohalt. Seega viitab komitee oma arvamustele nii Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmenda raamprogrammi (Euratom) (2007–2011) kui ka selle juurde kuuluvate eriprogrammide ja osaluseeskirjade kohta. Komitee kinnitab veelkord neis arvamustes antud soovitusi, mida täiendavad siin esitatud seisukohad. Selline taasosutamine on seda tähtsam, et käesolev arvamus ei saa arusaadavatel põhjustel käsitleda kõiki komisjoni ettepanekutes sisalduvaid seisukohti.
4. Erimärkused
4.1 Jäätme- ja lõppladustamise probleemi lahendamine
Lähtuvalt komitee senistest arvamustest tuumaenergia, vähese CO2-heitega energiasüsteemi 2050. aasta tegevuskava ja lõppladustamise problemaatika kohta (12), toonitab komitee taas, kui olulised on kõik jõupingutused, mis tehakse ohtlike jäätmete koguse ja eluea vähendamiseks. Otsustav edusamm oleks see, kui õnnestuks tegelikult lühendada radioaktiivsete jäätmete eluiga toimiva transmutatsiooni teel „geoloogiliselt ajaskaalalt”„ajaloolisele ajaskaalale”. See oleks täiesti uus lähenemisviis jäätme- ja lõppladustamisprobleemi lahendamisele või vähendamisele. Seetõttu tuleb intensiivselt toetada kõiki võimalusi selle teaduslik-tehniliseks uurimiseks ja edu saavutamiseks.
4.2 Õnnetuste või suurõnnetuste ohu vähendamine
Komitee hinnangul ei saa inimese ehitatud tehnilised seadmed olla absoluutselt ohutud. Kuid võimalik arengueesmärk võiks olla ehitada ja käitada tulevikus ainult selliseid seadmeid, mis on kindlustatud sisemistest põhjustest tulenevate õnnetuste eest ning mida võivad mõjutada üksnes äärmiselt harva esinevad välised sündmused (näiteks kokkupõrge asteroidiga), ilma et sealjuures tekiks sellise ulatusega kahjusid, mis seadme kahjustumisel või hävimisel suurendaks oluliselt kahju tagajärgi.
4.3 Termotuumasünteesi programm
Lähtuvalt termotuumasünteesi energia tulevase kättesaadavuse tähtsusest, soovitab komitee:
|
— |
viia vajaliku teadusliku haarde ja sügavusega läbi ettevalmistavad arendustööd näidisreaktori (DEMO) loomiseks, mis peab ITERi järel esimest korda näitama elektrienergia tootmist termotuumasünteesi abil terviklikus süsteemis; |
|
— |
uurida kontseptsioonide arendamisel – lisaks vajalikule keskendumisele juhtivale tokamak-liinile ITERi kui lipulaevaga – ka alternatiivseid magnetväljakonfiguratsioone (eriti stellaraatori kontseptsiooni). |
Lisaks sellele tuleks kaaluda, millistel eeldustel saaks teed DEMO saavutamiseni lühendada ning kuidas praeguste kogemuste põhjal kogu maailma hõlmava ITER-projekti korraldamisel arendada välja võimas ja tõhus Euroopa termotuumasünteesi programm. Komitee rõhutab, et Euroopa saab ITERi huvides toimunud arenguid ja selle tulemusi saavutada ja kasutada üksnes termotuumasünteesi laborite tugeva infrastruktuuri olemasolu ja piisavate sidemete korral asjaomaste tööstustega.
4.4 Tuumalõhustamise ja kiirguskaitse programmis osalemise eeskirjad
Komitee ei näe siin olulisi erinevusi programmi 2007–2011 vastavate osaluseeskirjadega. Selles osas osutab komitee veel kord oma juba antud positiivsele arvamusele (13), millele ei ole siinkohal enam midagi täiendavat lisada.
4.5 Termotuumasünteesi programmis osalemise eeskirjad
Praegu kehtivad Euroopa termotuumasünteesi programmis spetsiaalselt kohandatud osalemiseeskirjad, mille keskmes on niinimetatud 26 assotsiatsioonilepingut, mis on sõlmitud osalevate teaduskeskuste või nende vastavate liikmesriikidega, mida nimetatakse „assotsiatsioonideks”. Siia lisandub programm Joint European Torus JET koos selleks välja töötatud spetsiaalsete toetuseeskirjadega. Tänu sellele edukale infrastruktuurile on EL saanud rahvusvahelist ITER-projekti oluliselt mõjutada ning võitnud projekti asukoha konkursi.
4.5.1
Sealjuures aitasid programmi senisele kiirele ja stabiilsele arengule kaasa eelkõige assotsiatsioonilepingute sobiv ja arengueesmärkidele kohandatud ülesehitus koos oma otsustava mõjuga toetuste poliitikale ning liikmesriikide poliitiline toetus. Alles seeläbi sai võimalikuks ITER-projekt, mida komitee toetab intensiivselt kui olulisimat projekti termotuumasünteesi senises arengus. ITER-projekti kulude olulise suurenemise tõttu, mille põhjusi komitee ei saa siin käsitleda, on ülejäänud programmiosad, eelkõige assotsiatsioonilepingute tegevused drastilise kokkuhoiusurve all. Siinkohal soovib komitee hoiatada kokkuhoiu sellise ulatuse eest, mis hävitab assotsiatsioonilepingute otsustava mõju ja seega ka programmi tõhususe, mis kahjustab nii nõutavat teadmusbaasi kui ka liikmesriikide üldist poliitilist toetust. Need on aga vajalikud selleks, et ITER saavutaks edu ning et Euroopa saaks sellest oodatavat kasu. „Assotsiatsioonid” on termotuumasünteesi programmi baas ja ideevabrik, seal valmistatakse ette ITERi käitamine ja kasutamine, töötatakse välja ja uuritakse uusi kontseptsioone, koolitatakse teadlaste ja inseneride äärmiselt vajalikku järelkasvu ja seal tekib side ELi kodanikega.
4.6 Teadusuuringute Ühiskeskus
Komisjoni poolt institutsiooniliselt toetatavas Teadusuuringute Ühiskeskuses (JDC) tegeletakse Euratomi programmi osas eelkõige järgmiste uurimiseesmärkidega: (a) tuumajäätmete kõrvaldamine, keskkonnamõjud ja alusteadmised; (b) tuumaohutus ja (c) tuumavaldkonna ohtude tõrjumine. See vastab temaatiliselt nii alguses sõnastatud soovitustele kui ka komitee seitsmenda raamprogrammi kohta avaldatud arvamuses (14) antud soovitustele, mistõttu toetab komitee seda täielikult.
Brüssel, 14. juuli 2011
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president
Staffan NILSSON
(1) Näiteks Euroopa tuumaenergia foorumil http://ec.europa.eu/energy/nuclear/forum/forum_en.htm
(2) Vt ELT C 65, 17.3.2006, lk 9.
(3) Vt ELT C 44, 16.2.2008, lk 1.
(4) Vt ka Nordrhein-Westfaleni teaduste akadeemia 26. mai 2011. aasta memorandumit „Tuumaelektrijaamade ohutusest pärast Fukushima õnnetust”.
(5) Vt EMSK 30. mai 2011. aasta pressiteade nr 60/2011.
(6) Vt ELT C 302, 7.12.2004, lk 27.
(7) Vt ELT C 107, 6.4.2011, lk 37.
(8) Vt http://www.iea.org/index_info.asp?id=1959, 30. mai 2011.
(9) Vt allmärkus 5 ja nt research*eu results magazine – nr 2 – mai 2011, lehekülg 20.
(10) Vt ELT C 21, 21.1.2011, lk 49.
(11) Vt ELT C 107, 6.4.2011, lk 37.
(12) Vt CESE 817/2011, 04.-05.05.2011
(13) Vt ELT C 309, 16.12.2006, lk 41.
(14) Vt ELT C 185, 8.8.2006, lk 10.