25.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 248/81

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab selgelt ja otsustavalt Euroopa Liidu uut makropiirkondlikku lähenemist ning sellega seoses ELi Doonau piirkonna strateegia loomist. Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonna institutsioonilise esindajana tahab komitee väga olla otsustavas rollis kõnealuse strateegia väljatöötamisel ja elluviimisel, eelkõige strateegia tegevuskavas ette nähtud kodanikuühiskonna foorumi kaudu.

1.2

Komitee huvi Doonauga seotud teemade vastu ja neile pühendumus ei ole midagi uut. Komitee on aastate jooksul võtnud vastu arvukalt dokumente eri valdkondadest, nt transpordi ja keskkonnakaitse teemal. Näitena võib tuua arvamuse ECO/277, milles tuuakse selgesti esile põhjused, miks komitee peab oluliseks töötada välja Doonau piirkonna strateegia.

1.3

Komitee on seisukohal, et Doonau piirkonna strateegia väljatöötamisel tuleb arvestada Doonau jõe rolli ühise Doonau-äärse teadvuse ja identiteedi kujunemisel, milles on keskne koht kultuuridevahelisel dialoogil ja solidaarsusel. Tegemist on piirkondliku panusega ühise Euroopa teadvuse arendamisse.

1.4

Komitee loodab, et tema soovitused kajastavad adekvaatselt nii komitee enda kui Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonna tugevat toetust strateegiale. Komitee ootab, et kõnealune strateegia aitab – strateegia enda ja juhtimissüsteemi toetatava tegevuskava rakendamise tulemusena – tõeliselt kaasa kõigi kodanike elu- ja töötingimuste parandamisele Doonau piirkonnas (mis on kui Euroopa peegel), ning samuti erinevuste vähendamisele Doonau piirkonna ja ELi kõige arenenumate piirkondade vahel. Komitee ootab samuti, et strateegia rakendamisel võetakse arvesse keskkonnakaitse nõudmisi, tagatakse veeressursside säilimine ning tugevdatakse piirkonna kultuuripärandi kaitset.

1.5

Tuleb märkida, et Euroopa Liidu viimaste laienemistega on ELi geograafiline kese nihkunud ida poole, kusjuures majanduslik raskuskese on endiselt jäänud Lääne-Euroopasse. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus kui Doonau piirkonna strateegia ja tegevuskava põhikomponendid koos praktiliste ideedega strateegia rakendamise kohta kujutavad endast asjakohast panust selle tasakaalunihke kõrvaldamisse. Komitee on seisukohal, et uus makropiirkondlik lähenemisviis võiks olla mudeliks paljude teiste ELi piirkondade jaoks.

1.6

Komitee arvab, et strateegia ja tegevuskava on avatud, kaasavad ja tundlikud sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste aspektide suhtes ning peegeldavad hästi kodanikuühiskonna organisatsioonide soovitusi. Strateegia on tõhus siis, kui selles eelistatakse valdkonnapõhise lähenemisviisi asemel süstemaatiliselt integreeritud ja jätkusuutlikku lähenemisviisi. Komitee soovitab strateegia abil tagada kõige ebasoodsamas olukorras olevatele sotsiaalsetele rühmadele sooduskohtlemine ja integreerida sellesse vaesuse vastu võitlemise vahendid.

1.7

Komitee leiab, et strateegia peegeldab ELi uut väljatöötamisel olevat poliitikat makropiirkondlikul tasandil ning aitab seeläbi kaasa piirkonnas eri tasandil ja eri valdkondades juba olemasolevate koostöömehhanismide ühtlustamisele, samuti nende tõhususe parandamisele ja kattuvuste kõrvaldamisele. Siiski tuleb tugevdada sidusust ühtekuuluvuspoliitika uute suunistega.

1.8

Komitee arvates peab strateegia elluviimise juhtimissüsteem olema selge, lihtne ja läbipaistev ning võimaldama edukalt eesmärkide suunas liikuda. Komitee toetab kõigi Lissaboni lepingus sisalduvate võimaluste täielikku ärakasutamist, kohaldades süstemaatiliselt osalusdemokraatia põhimõtet ja panustades tõhusalt tegevuskava elluviimisse. Edu oluline eeldus on kõigi sidusrühmade kaasamine ja aktiivne osalemine vastavalt partnerluse põhimõttele, paindlikkuse tagamine ja strateegia korrapärane läbivaatamine. Sellega seoses tunneb komitee heameelt Doonau piirkonna kodanikuühiskonna foorumi loomise üle. Tegevuskavas nähakse ette komitee ja selle liikmesriikides tegutsevate partnerite keskne roll foorumi raames.

1.9

Komitee on seisukohal, et makropiirkondliku arengupoliitikana aitab strateegia kaasa Euroopa integratsiooniprotsessi süvendamisele, eelkõige Euroopa 2020. aasta strateegia (arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv) raames, ning piirkonna kuue ELi mitte kuuluva riigi lähendamisele Euroopa Liiduga, aidates neid nende integratsioonipüüdlustes.

1.10

Komisjon töötab seda strateegiat välja, aga tuleb rõhutada, et kuigi see võib tähendada edusamme ELi makropiirkondlikus poliitikas, ei võimaldata sellele piirkonnale erikohtlemist. Strateegia ei saa seega olla „kolme ei” strateegia, hoolimata järgmistest aspektidest:

2.1

Komitee märgib, et Doonau piirkond on märgatavalt muutunud, jõgikonnast on tänaseks päevaks saanud suuresti Euroopa Liidu ala. Piirkonna probleemide lahendamiseks ja potentsiaali kasutamiseks on ilmnenud uusi võimalusi. Sotsiaal-majanduslikku arengut, konkurentsivõimet, keskkonnajuhtimist ja energiatõhusat kasvu saaks parandada, turvalisust tõsta ja transpordikoridore ajakohastada.

2.2

Strateegiaga (2) püütakse suurt hulka aspekte hõlmava pikaajalise koostööraamistiku loomise kaudu edendada piirkonna sotsiaalset kultuuri ja tohutut majanduslikku potentsiaali ning parandada keskkonnatingimusi.

2.3

Komitee arvates on ELi Doonau piirkonna strateegial esmatähtis roll säästva transpordi parandamisel, energiasüsteemide omavahelisel ühendamisel, keskkonnakaitsel, veeressursside säilitamisel ja ettevõtluskliima elavdamisel. Samuti on komitee seisukohal, et strateegiaga antakse uut lisaväärtust, jälgides sidusust eri poliitikavaldkondade ja osalevate riikide vahelise parema koordineerituse kaudu, ning määrates kindlaks säästva arengu integreeritud lähenemisviis.

2.4

Doonau on ajalooline, sotsiaalne, majanduslik ja funktsionaalne piirkond, mille määratleb Doonau jõgikond. Strateegias laiendatakse kõnealust lähenemisviisi, et analüüsida prioriteete integreeritud viisil. Selles kontekstis on vaja luua kontaktid piirkonna inimeste, nende arvamuste ja vajaduste vahel. 2020. aastaks peaks piirkonna kõigil elanikel olema paremad võimalused kõrghariduseks, tööks ja jõukuseks oma piirkonnas. Doonau piirkonna strateegia saaks suuresti kaasa aidata Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele, kui asetada selle prioriteetide keskmesse säästev majanduskasv.

2.5

Komitee loodab, et praeguse eelarveaasta jooksul, kui strateegia elluviimiseks ei ole ette nähtud uusi finantseerimisvahendeid, aitab Doonau piirkonna riikide rakendatavate programmide senisest suurem ühtlustamine suurendada piirkonnale suunatud 100 miljardi euro mõju. Selleks tuleb leida sünergiaid ja kompromisse, arendades näiteks tipptasemel keskkonnatehnoloogiaid, tehes koostööd tegevusmeetmete ja rahastamise parema sidumise nimel, et saavutada paremaid tulemusi kohapeal ning ületada killustumisest tulenevaid probleeme.

2.6

Komitee juhib tähelepanu vajadusele valida praeguseid majanduslikke võimalusi arvestades ratsionaliseerimise eesmärgil välja piiratud arv projekte ja viia läbi tõhususe analüüs. Konkreetsed meetmed ja asjakohased tagatised sidusrühmade vahel on majandus- ja finantskoostöö tugevdamiseks vajalikud.

2.7

Komitee ei välista võimalust, et poliitilisel tasandil tuleb Doonau piirkonna strateegiat rakendada protsessina, mis võimaldab paindlikkust ja perioodilist läbivaatamist ning vajadusel täiendavate rahaliste ja muude vahendite eraldamist.

2.8

Komitee arvates on strateegia keskmes kooskõla ELi õigusaktide ja poliitikatega. Pidevalt tuleb tegeleda erinevuste kaotamisega strateegia rakendamisel ning lahendada praktilisi või korralduslikke probleeme, mis takistavad tulemusteni jõudmist. „Tugevdatud territoriaalne mõõde” edendab koordineeritud koostööd, koordineerimise korraldamispõhimõtete lisandumist ELi eeskirjadesse ning liidu õiguslike kohustuste elluviimist, eelkõige ühtse turu ja keskkonna osas. See võiks olla „tugevdatud koostöö” kehtestamise eelkäija.

2.9

Komitee soovib, et Euroopa Liidu Doonau strateegia muutuks osaks Euroopa 2020. aasta strateegiast, mis on ELi panus innovatiivsesse, jätkusuutlikkusse ja kaasavasse majanduskasvu. See võiks olla pretsedent muude piirkondlike strateegiate jaoks.

2.10

Komitee arvab, et piirkondlik koostöö Doonau piirkonnas aitab kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia viie peamise eesmärgi saavutamisele. Need on tööhõive edendamine, innovatsiooni, teadusuuringute ja arendustegevuse tingimuste parandamine, kliimamuutuste ja energia eesmärkide täitmine, haridustaseme tõstmine ning sotsiaalse kaasamise edendamine, eelkõige vaesuse vähendamise ja vananeva elanikkonnaga seotud probleemide lahendamise abil.

3.1

1989. aastal asetleidnud murrangulised sündmused tõid kaasa põhjaliku muutusteprotsessi ühiskonnas. Olukorrale tuleb pöörata teravdatud tähelepanu, kuna Doonau piirkonda kuuluvad eri aegadel ELiga ühinenud liikmesriigid, kandidaatriigid ning kolmandad riigid. Komitee märgib, et enamikul neist on sarnased probleemid, kuid erinevad ressursid. Heade haldustavade vahetamine on oluline, et muuta piirkond ohutumaks ning tugevdada selle lõimumist ELiga.

3.2

Doonau piirkonna osas pöörab komitee erilist tähelepanu äärmiselt suurtele lõhedele majanduslikul, sotsiaalsel ja territoriaalsel tasandil. Vahed konkurentsivõimelisima ja vaeseima piirkonna, parimate oskuste ja vähima haridusega piirkonna, kõrgeima ja madalaima elatustasemega piirkonna vahel on väga suured.

3.3

Marginaliseerunud kogukonnad (eelkõige romad, kellest enamik elab kõnealuses piirkonnas) peaksid Euroopa 2020. aasta strateegia võimalustest kõige rohkem kasu saama. Erinevusi hariduses ja tööhõives saab vähendada. Piirkond võib muutuda kindlaks ja turvaliseks kohaks, kus konfliktide, marginaliseerumise ja kuritegevuse vastu võitlemisega tegeletakse tõsiselt. Vaja on luua sidemed piirkonna inimeste, nende ideede ja vajaduste vahel. Arvamuses „Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia” (3) on komitee juba soovitanud luua Doonau ettevõtlusfoorum, mis koondaks ühiskondlikke ja majanduslikke osalejaid ning millest võiks saada oluline vahend koostööks ning majanduslikuks, sotsiaalseks ja territoriaalseks ühtekuuluvuseks Doonau piirkonnas.

3.4

Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia ettepaneku peamised sõnumid olid järgmised:

3.5

Komitee on nõus, et Doonau piirkonna strateegias tuleb esmajoones tegeleda kõige suuremate väljakutsetega, milleks on:

—   Liikuvus: Doonau jõgi on ise tähtis TEN-T koridor. Siiski kasutatakse seda märkimisväärselt vähem kui võiks. Sellega seoses tuleb jätkata uurimist, kuidas on võimalik kõrvaldada jõe teadaolevad füüsilised ja organisatsioonilised kitsaskohad (Belgradi konventsioon). Seejuures tuleb arvesse võtta siseriiklikke otsuseid ning keskkonna- ja looduskaitsest tulenevaid vajadusi. Lisaks sellele on vaja suuremat multimodaalsust ning kaasajastada ja laiendada taristut transpordisõlmedes nagu siseveesadamad. Komitee peab eriti tähtsaks töötajate liikuvusvõimaluste parandamist ja teenuste vaba liikumise tagamist.

—   Energia: hinnad on kõnealuses piirkonnas suhteliselt kõrged: killustatud turud põhjustavad suuri kulusid ja vähest konkurentsi. Piirkonna energiajulgeolek on madal. Ülimalt oluline on suurendada energiatõhusust, kaasa arvatud energia kokkuhoidu ja taastuvenergia allikate kasutamist. Strateegia rakendamisel osalevatel riikidel peab olema juhiroll Euroopa naabruspoliitika väljatöötamisel, tagades energiajulgeoleku.

—   Keskkond: Doonau piirkond on suur rahvusvaheline valgala ja ökoloogiline koridor. Seetõttu on vaja piirkondlikku ja globaalset lähenemist looduskaitsele, ruumi planeerimisele ja vesiehitustöödele. Arvesse tuleb võtta sotsiaalseid nõudmisi ja uurida transpordiühenduste, turismi arengu või uute energiatootmisüksuste mõju keskkonnale. Oluline on võtta arvesse Natura 2000 programmi. Veesport ja säästev veeturism, samuti vee ja looduse austamist puudutav kasvatus on olulised aspektid, mida tuleb keskkonnasõbralike koridoride kujundamisel arvestada. Ohud on suured: olukorras, kus üleujutused, põuad, nii väikese kui suure ulatusega tööstussaastejuhtumid on sagedased, nõuavad ohtude ärahoidmine, nendeks valmisolek ning tõhus reageerimine head koostööd ja teabe vahetamist.

—   Sotsiaal-majanduslikud aspektid: Doonau piirkonda iseloomustab suur kultuuriline ja keeleline mitmekesisus, aga ka väga suured sotsiaalmajanduslikud lõhed. Sinna kuuluvad mõned kõige edukamad, kuid ka mõned kõige vaesemad ELi piirkonnad. Eelkõige on vajaka kontaktidest ja tõhusast koostööst nii finantsiliselt kui ka institutsionaalselt. Kõrge kvalifikatsiooniga inimeste osakaal on Doonau piirkonnas madalam kui EL27 keskmine. Liikuvus on kõrge ja parimad lähevad sageli otsima paremaid sotsiaal-majanduslikke tingimusi mujalt.

—   Turvalisus, raske ja organiseeritud kuritegevus: jätkuvalt on tõsiseid probleeme. Inimkaubandus ja salakaubavedu on suureks probleemiks mitmes riigis. Korruptsioon pärsib rahva usaldust ning pidurdab majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

3.6

Samuti on komitee arvamusel, et Doonau piirkond pakub erakordseid tulevikuperspektiive, olgu siis tegemist kaubandussuhete, tugevale omavalitsuse infrastruktuurile toetuva ja tööturu tulevastele vajadustele vastava haridussüsteemi arenemisvõime või piirkonna rikka kultuurilise, etnilise ja sotsiaalse potentsiaali ärakasutamisega. Ühegi teise jõe kaldal ei asu nii mitmeid imepäraseid pealinnu. Piirkonnas on erakordseid vaatamisväärsusi. Sama kehtib taastuvenergia kasutamise kohta. Doonau piirkonna rikas keskkonnapärand eeldab, et iga arendusprojekti keskmes asub säästva arengu kriteerium.

3.7

Samuti on suurt kasu koostööst innovatsiooni, turismi, infoühiskonna, haldussuutlikkuse ja marginaliseeritud kogukondade valdkonnas. Komitee on veendunud, et käegakatsutavad edusammud toimuvad teabevahetuse ja läbipaistvuse, samuti koordineeritud planeerimise, finantseerimise ja rakendamise kaudu.

3.8

Turuhäired väliste mõjude tõttu on väga selgelt nähtavad piiriüleste investeeringute vähesuses. Suured projektid tuleb koostada ja ellu viia jätkusuutlikult ja tõhusalt, jagades omavahel kulusid ja kasu.

3.9

Head siseühendused ning ühendused muude Euroopa ja maailma piirkondadega on Doonau piirkonnale väga olulised. Ükski ala ei tohi jääda äärealaks. Parandades ELi põhja-lõuna suunda ja sisemaariikide juurdepääsu Vahemerele, tugevdatakse koostööd ELi ja ELi väliste riikide vahel. Komitee kordab Rumeenia (2002, 2005) ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi (2010) ühiste nõuandekomiteede sellealaseid varasemaid üleskutseid. Transpordi ja energia taristuis on veel mitmeid puudujääke ebapiisava jõudluse, kvaliteedi või kehva hoolduse tõttu. Komitee palub komisjonil ja riiklikel asutustel töötada kodanikuühiskonda kaasates välja ettepanekud nende puudujääkide ja lünkade kõrvaldamiseks. On vaja ka paremaid kontakte inimeste vahel, eelkõige kultuuri ja turismi kaudu.

3.10

Keskkonnaressursid moodustavad ühise vara, mis ulatub üle piirkonna riikide riigipiiride ning kaugemale riiklikest huvidest. Need ressursid on inimtegevuse tõttu järjest tugevama surve all. Koostöö on väga vajalik, sest ühes piirkonnas tehtav hea töö võib probleemi eiramise tõttu teises piirkonnas mõttetuks muutuda. Olemasolevaid koostööstruktuure tuleks tugevdada.

3.11

Strateegia (4) raames pakutakse välja tegevuskava  (5), millele on vaja riikide ja sidusrühmade tugevat toetust. Strateegias on rõhk asetatud integreeritud kohapõhisele lähenemisviisile ja headele ühendustele linna ja maa vahel. Ühtlane juurdepääs taristule ja teenustele ning võrreldavad elutingimused aitavad edendada ELi ühte sõnaselgelt väljendatud eesmärki – territoriaalset ühtekuuluvust.

3.12

Tegevuskava raames valis komisjon liikmesriikide, piirkondade ja muude sidusrühmadega koostöös välja projektid (6), mis näitavad kohest ja nähtavat kasu piirkonna elanikele ja mõjutavad makropiirkonda tervikuna (või vähemalt suurt osa sellest).

3.13

Komitee leiab, et projektides tuleks seega edendada säästvat arengut ning hõlmata mitmeid piirkondi ja riike. Projektid peaksid olema terviklikud ja vastastikku toetavad, luues kõigile kasulikke lahendusi, ja olema realistlikud (tehniliselt teostatavad ja usutava finantseerimisega).

3.14

Komitee toetab peamiste küsimuste jagunemist nelja samba vahel. Igas on omad prioriteetsed valdkonnad ja selged tegutsemise kavad, nimelt

3.15

Komitee arvates tuleb arenevas ja rikastuvas Doonau piirkonnas keskenduda eelkõige põhja-lõuna suunaliste transporditelgede, puudulike energiainfrastruktuuride ja ühendatud võrkude koordineeritud arendamisele, põhjendades seda makropiirkondlike huvidega. Komitee toetab siiski Doonau valgalade ja lisajõgede kaitsekava koostamist, kui jõge ennast arendatakse transpordikoridorina. Strateegias tehakse samuti ettepanek koondada Doonau piirkonna riikide VKEd võrgustikku ja seatakse eesmärgiks kõrvaldada koostööd pärssivad takistused, toetudes keskkonnasäästlikule majandusele, teadlaste võrgustikele ja koolitusele, sealhulgas kutseõppele.

4.1

Strateegiaga soovitakse olemasolevaid vahendeid paremini ära kasutada, viies pingutused üksteisega vastavusse, eriti tegevuspoliitikaid ja rahastamist silmas pidades. Meetmed peavad üksteist täiendama. Kõik sidusrühmad peavad võtma vastutuse. Tugevdatud territoriaalne mõõde võimaldab luua integreeritud lähenemisviisi, parandada poliitikavaldkondade koordineerimist, ning aitab makropiirkondlikul tasandil luua ja edendada Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusi (ETKR).

4.2

Komitee on seisukohal, et kõrgetasemeline töörühm, mis luuakse eeskirjade ja prioriteetsete küsimuste määratlemiseks, võiks koos eri teemade koordinaatoritega esindada makropiirkondlikul tasandil sellist uut institutsionaalset koostöövormi, mida tõenäoliselt toetaksid ka piirkonna tasandil tehtavad õigusaktide muudatused.

4.3

Strateegiat rakendatakse olemasolevaid vahendeid mobiliseerides ja eesmärkidega vastavusse viies kooskõlas üldiste raamistikega. Olemasolevate ELi programmide kaudu on suur osa vahendeid juba kättesaadavad (nt 100 miljardit eurot tõukefondidest ajavahemikus 2007–2013, samuti vahendid ühinemiseelse abi ja Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi raames).

4.4

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et ressursside ümberjagamine peaks toimuma vaid tõhususe analüüsil, mis näitab, et teistest valdkondadest pärit ressurssidest saab kasu kogu ühiskond.

4.5

Komitee arvates on vaja pöörata asjakohast tähelepanu toetuste ja laenude kombineerimisele. Kasutada saab ka riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ressursse. Ülimalt oluline on juurdepääs rahastamisele ja rahastamise kombineerimine, eelkõige ELi tasandist madalamal olevatest avalikest ja eraallikatest. Lisaks ressursside tõhusama kasutamise tagamisele tuleb rahastamise osas pöörata tähelepanu riskijagamisele.

4.6

Komitee on seisukohal, et komisjoni vastustusalasse kuulub tegevusvaldkondade koordineerimine ning et iga prioriteetse valdkonna koordineerimise eest vastutab liikmesriik, kes konsulteerib komisjoni ning asjaomaste ELi agentuuride ja piirkondlike organitega.

4.7

Komitee on kindlalt veendunud, et meetmete rakendamine on kõigi ülesanne nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil. Meetmed (määratletud on saavutatavad eesmärgid) peavad teisenduma konkreetseteks projektideks (mis on detailsed ning hõlmavad projekti juhti, ajakava ja finantseerimist).

4.8

Komitee loodab, et strateegia pakub jätkusuutliku raamistiku Doonau piirkonna strateegiliseks integratsiooniks ja ühtseks arenguks, määratledes tegevusprioriteedid, et muuta Doonau piirkond ELi 21. sajandi piirkonnaks. Strateegiaga peavad kaasnema olulised jõupingutused, piisav teave ja reklaam, et selle eesmärgid oleksid laialdaselt tuntud ja reaalselt elluviidud.