23.7.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 218/124

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika ja selle hea juhtimine on olulised nii kogu toiduainete tarneahela kui ka põllumajandustootjate seisukohalt. Põllumajandustootjatele on väga sageli koormavaks ühise põllumajanduspoliitika keerukad ja tülikad haldusmenetlused. Kui väljapakutud uuendamise ja lihtsustamise ettepanek parandab juhtimise tõhusust ja ametiasutuste tegutsemisvõimalusi, on see põhjendatud.

1.2

Komitee juhib erilist tähelepanu tõsiasjale, et osa uusi pädevusi võib kaasa tuua liikmesriikide halduskulude suurenemise makseasutuse ja sertifitseerimisasutuse tegevuse osas. Kõnealust probleemi tuleks ettepaneku rakendamisel vältida.

1.3

Komitee peab vältimatuks täiendavaid selgitusi volituste ulatuste kohta delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks. Kõnealused sätted peaksid olema sõnastatud selgemini ja täpsemini kui komisjoni ettepanekus.

1.4

Komitee peab oluliseks, et alusmäärus hõlmaks keskseid eeskirju, mis kajastavad põllumajanduspoliitika aluspõhimõtteid. Muus osas võib volitused delegeerida komisjonile. Põllumajanduspoliitika tõhusaks juhtimiseks peab rakendamisvolituste ulatus olema üsna lai.

1.5

Komitee peab oluliseks, et komisjon loob delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel avatud võimalused liikmesriikide ekspertidega konsulteerimiseks. Avatud ja ulatusliku konsulteerimisprotsessi abil on võimalik vähendada ebakindlust ja teadmatust, mis on ilmnenud reformi ettevalmistamisel. Liikmesriikidel peab olema piisavalt võimalusi üksikasjalike sätete koostamisel oma sõna sekka öelda.

1.6

Komitee loodab, et määruse kohta esitatud muudatused tõhustavad Euroopa põllumajanduspoliitika rahastamist ja juhtimist, mis tähendaks ka protsessi lihtsustamist ja mõttetu bürokraatia vähendamist. On kahetsusväärne, et kõnealuste rahastamist puudutavate määruste mõistmine ja tõlgendamine on ekspertide abita väga raske. Seetõttu tuleb lihtsustamisprotsessi jätkata ja tõhustada.

2.1

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 290 tõdetakse, et seadusandliku aktiga võidakse komisjonile delegeerida õigus võtta vastu muid kui seadusandlikke akte, mis on üldkohaldatavad, mis täiendavad või muudavad seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi.

2.2

ELi toimimise lepingu artiklis 291 sätestatakse, et kui liidu õiguslikult siduvate aktide rakendamiseks on vaja ühetaolisi tingimusi, antakse nende õigusaktide alusel rakendamisvolitused komisjonile rakendusaktide vastuvõtmiseks.

2.3

Komisjoni ettepaneku eesmärk on anda komisjonile seadusandliku aktiga õigus võtta vastu delegeeritud akte (artikkel 290) või teatud valdkonnas rakendusakte (artikli 291). Delegeeritud volituste osas määratletakse seadusandlikus alusmääruses komisjoni pädevus igas konkreetses küsimuses. Komisjon konsulteerib delegeeritud aktide vastuvõtmisel liikmesriikide ekspertidega, kuid komiteemenetlust neis küsimustes ei järgita. Komisjon järgib komiteemenetlust rakendusaktide vastuvõtmisel, sellisel juhul on liikmesriikide ekspertidel võimalus õigusaktide ettepanekuid kommenteerida ja nende üle ametlikult hääletada.

2.4

Komisjoni ettepaneku eesmärk on menetlust lihtsustada nõukogu kahe määruse kehtetuks tunnistamise kaudu. Kõnealuste määruste sätted tuleb üle viia pakutud määrusse. Samal ajal üritatakse vähendada liikmesriikide halduskoormust tagasinõudmismenetluste lihtsustamisega.

3.1

Põllumajanduspoliitikas on komisjonil juba traditsiooniliselt olnud ulatuslik pädevus. Nüüd teeb komisjon ettepaneku, et järelevalvet ja juhtimist puudutavad sätted ja erikohustused võetaks vastu delegeeritud aktidena. Juba praeguste põllumajandustoetuste makse-, raamatupidamis- ja järelevalvesüsteemide tõlgendamisel ja riiklikul kohaldamisel on esinenud ajutisi raskusi. On asjakohane küsida, kas delegeeritud aktid loovad finantsjuhtimiseks paremad tingimused. Samuti valitseb oht, et delegeeritud aktide kasutuselevõtt võib liikmesriikidele kaasa tuua täiendavaid kulutusi toetuste haldamisel ja järelevalves.

3.2

Komisjoni ettepanek hõlmab enam kui kümmet punkti, milles antakse volitusi delegeeritud aktide vastuvõtmiseks. Kõnealused volitused puudutaksid muu hulgas makseasutuse kohustusi ja vastuvõtumenetlusi. Samuti oleksid volitused seotud sertifitseerimisasutuste määramise, eraldiste asjakohase haldamise ning teabe avaldamisega toetuste kohta. Delegeerimisvolituste täpne olemus ning komisjonile antavate volituste piirid tekitavad mitmeid küsimusi. Kavandatud volitused tunduvad liiga ulatuslikud ja üldised.

3.3

Eriti vajalik oleks sertifitseerimisasutuste kohustuste täpsem sõnastamine, kuna ettepanek ei tohi kaasa tuua asjaomaste asutuste ülesannete laiendamist.

3.4

Ettepanekus on samuti mitmeid punkte, mis puudutavad rakendusaktide vastuvõtmise volitusi. Kõnealused volitused on seotud fiskaaldistsipliini järgimisega, eeskirjadega, mis puudutavad dokumentide esitamist komisjonile ning raamatupidamisarvestuse kontrolli ja heakskiitmisega. Kõnealuste volituste eesmärk näib paremini määratletud kui delegeeritud aktide puhul.