Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine”

KOM(2010) 672 lõplik

2011/C 132/11

Raportöör: Franco CHIRIACO

Euroopa Komisjon otsustas 18. novembril 2010 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine

KOM(2010) 672 lõplik.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon võttis arvamuse vastu 28. veebruaril 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 470. istungjärgul 15. ja 16. märtsil 2011 (16. märtsi istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 197, vastu hääletas 26, erapooletuks jäi 17.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hindab positiivselt komisjoni dokumenti ja ettepanekuid ning märgib, et paljusid komitee varasemates arvamustes esitatud tähelepanekuid on teatises arvesse võetud. Ta palub komisjonil selgitada paremini seoseid 2013. aasta järgse ÜPP eesmärkide, õigusaktide ja finantsressursside vahel. ÜPP reform tuleb ellu viia viisil, mis tagaks põllumajanduse tasuvuse ja põllumajandustootjate õiglase sissetuleku kogu Euroopa Liidus.

1.2.   ÜPP esmane ülesanne on väärtustada põllumajandustootjate rolli igapäevaseks tarbimiseks mõeldud toiduainete ning üha suuremal määral rohelise ja säästva energia tootjana. Peale selle võivad põllu- ja metsamajandus tõhustada oma panust loodusvarade jätkusuutlikku haldamisse, võimaldades vastata konkreetselt suurtele väljakutsetele kliimamuutuste vastase võitluse, veevarude nappuse, keskkonnakaitse ja bioloogilise mitmekesisuse (1) ning territoriaalse arengu valdkonnas.

1.3.   Komitee kiidab heaks ettepaneku loobuda toetuse kindlaksmääramisel ajaloolisest võrdluspunktist ja rõhutab otsetoetuste olulisust ühise põllumajanduspoliitika raames Euroopa põllumajandusmudeli säilitamiseks. Need toetused on väga olulised, et korvata ELis ühiskondlikult soovitud kõrged standardid ning kompenseerida turul tasustamata põllumajandusteenused. Samuti on neil endiselt oma osa põllumajandustootjate sissetulekute tagamisel ja riskide eest kaitsmisel üha muutlikematel turgudel. Komitee leiab, et ühiskonnale pakutavad kaubad ja teenused seonduvad komitee arvates säästva arengu, keskkonnakaitse, maapiirkondade elujõulisuse, vaesuse vähendamise, toiduga varustatuse, töö- ja tarbijakaitsega.

1.4.   Samuti on komitee arvates äärmiselt oluline, et läbivaatamise protsess ei kummutaks siiski ÜPP eesmärke ja mehhanisme, mille eesmärk on toetada põllumajandus-, toiduainetööstus- ja keskkonnaettevõtteid nende tegevuse kavandamisel pikas ja keskpikas perspektiivis. Komitee arvates on soovitav näha ette piisav üleminekuperiood, mis ühilduks uue 2020. aastal lõppeva programmiperioodiga, et eelkõige neis tingimustes investeerinud põllumajandustootjad saaksid kohaneda ajaloolise võrdluspunkti kriteeriumist loobumisega ühtse otsemakse suuruse kindlaksmääramisel. Mis puutub uutesse liikmesriikidesse, siis komitee tuletab meelde, et lihtsustatud ühtse pindalatoetuse kavalt ülemineku periood lõppeb 2013. aastal. Komitee taotleb kinnitust sellise vahendi kasutamiseks, mis on analoogiline artiklis 68 (2) käsitletud eritoetuse eraldamise vahendiga, et tagada teatud paindlikkus riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Samuti taotleb komitee täielikku kooskõlastamist teise samba meetmete, köögiviljade ja puuviljade turukorralduse ning müügiedendusfondidega.

1.5.   Komitee kiidab heaks eesmärgi eraldada ÜPP toetusi üksnes neile põllumajandustootjatele, kes edendavad aktiivselt Euroopa põllumajandusmudelit, rakendades nii esimese kui teise samba alusel saadud toetusi. Kõigi esimese ja teise samba alusel eraldatud toetuste eesmärgiks peab olema sotsiaalsete, keskkonna- ja majandusprobleemide lahendamine. Sellega seoses kutsub komitee komisjoni üles esitama tegeliku põllumajandustootja määratluse, mida saaks kohaldada kogu Euroopa Liidu territooriumil. Komitee teeb ettepaneku, et tegevpõllumajandustootja määratlus toetuks eelkõige põllumajandustoodete tootmise ja turustamise, ka kohapeal toimuva otseturustamise ja avalike hüvede loomise ja üldist huvi pakkuvate teenuste osutamise kriteeriumidele.

1.6.   EMSK on seisukohal, et Euroopa Nõukogu poliitiline otsus tagada põllumajanduse tegevuskriteeriumid kogu Euroopa Liidu territooriumil on jätkuvalt reformi selge eesmärk. Komitee peab soovitavaks mitte kaotada toetust, mida antakse teise samba alusel põllumajandustootjatele, kes tegutsevad ebasoodsate looduslike ja kliimatingimustega piirkondades. Täiendav pindalatoetus, mida antakse ebasoodsates piirkondades tegutsevatele põllumajandustootjatele, võib aidata vältida olukorda, kus ELi territooriumil tegutsevad põllumajandustootjad oma tegevuse lõpetavad, ja panustada nii toiduga kindlustatuse tagamisse. Komitee soovib, et komisjon avaldaks esimesel võimalusel oma ettepaneku „muude vähemsoodsamate piirkondade” (vahepealsed piirkonnad) määratluse läbivaatamiseks, et saaks kõikide sidusrühmadega nõuetekohaselt konsulteerida.

1.7.   Komitee pooldab otsetoetuste piirmäära kehtestamist, mille puhul tuleb arvestada asjaomase riigi või piirkonna põllumajandusstruktuuri. Komitee teeb ettepaneku, et piirmäära kehtestamisel võetaks arvesse tasustatud ja mitte tasustatud töö mahtu ettevõttes ning ühtlasi põllumajandustootja enda tööd, et õigustada ka ühiskondlikust seisukohast ÜPP toimimiseks mõeldud majanduslike vahendite kasutamist. Lisaks sellele peab komitee vajalikuks arvestada nende põllumajandusettevõtete eripära, mis kuuluvad mitmele omanikule või moodustavad põllumajandustootjate kooperatiive või ühistuid, luues seose toetuste ja tootmises osalevate partnerite arvu vahel.

1.8.   Uue ÜPP prioriteet peaks olema tagada ELi konkurentsivõimeline ja innovaatiline põllumajandus- ja toidusektor, mis aitaks parandada sotsiaalmajanduslikke tingimusi, tööhõivet ja põllumajandustootjate turvalisust, seades toetuste eraldamise täielikku vastavusse sotsiaalklauslitega, eelkõige seaduste ja töölepingute järgimisega.

1.9.   Komisjon peab uurima otsetoetuste keskkonnasõbralikumaks muutmist, esitades lõpliku hinnangu kõnealuse ettepaneku mõju kohta praegustele teise samba keskkonnaprogrammidele. Komitee kutsub komisjoni üles kaaluma teisi võimalikke lähenemisviise. Üks lahendus võiks seisneda otstoetuste keskkonnasõbralikkuse komponendi sidumises kohustusliku osalusega teatud põllumajandus- ja keskkonnameetmetes, mis võivad tõhusalt mõjutada asjaomast maa-ala eeldusel, et finantsstiimulid katavad kulud täies ulatuses ning et bürokraatlikud protsessid on minimaalsed. Selleks peaks komisjon koostama asjaomaste meetmete loendi, mille hulgast põllumajandustootjad võiksid valida kõige sobivamad meetmed oma konkreetset olukorda silmas pidades. Nende meetmeid tuleks rakendada piirkondlikul tasandil, nii et sellel oleks positiivne mõju sissetulekule.

1.10.   Komitee leiab, et ei ole võimalik viia läbi tõhusat 2013. aasta järgse ÜPP reformi ilma selge teabeta otsuste kohta ELi eelarve ulatuse ja koosseisu küsimuses. Komitee usub siiski, et tuleb tagada selle eelarveosa kinnitamine, mis on Euroopa Liidu poolt seni olnud reserveeritud ÜPP-le.

1.11   Komitee juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu põllumajandusturgude edasine avamine toob kaasa veelgi suurema konkurentsisurve ning rahvusvaheliste turgude volatiilsus mõjutab veelgi tugevamalt tootjahindu. Komitee tunneb muret selle pärast, et turgusid ei ole võimalik olemasolevate vahenditega piisavalt stabiliseerida. Seda tuleb eelseisva reformi puhul arvesse võtta mitte ainult otsetoetuste ümberkorraldamisel, vaid ka turgude stabiliseerimisele suunatud vahendite muutmisel

2.   Teatise kokkuvõte

2.1   Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid

2.1.1   Euroopa Komisjoni arvates peaks 2013. aasta järgne ÜPP panustama järgmiste eesmärkide saavutamisse (3).

2.2   Tulevase ühise põllumajanduspoliitika vahendid

2.2.1   Komisjoni arvates jäävad tootmiskohustusest lahutatud otsetoetused Euroopa põllumajanduse peamiseks toetusmeetmeks (tootmiskohustusest lahutatud otsetoetus, mis on ühtne kõigile ühe piirkonna või liikmesriigi põllumajandustootjate jaoks). Tõhususe ja õigluse suurendamiseks on ette nähtud üleminek ajaloolistelt toetustelt kindlasummalisele ja ühtsele pindalatoetusele (põhitoetus). ELi põllumajandustootjate majanduslikud ja looduslikud tingimused on aga väga erinevad, mis räägib otsetoetuste õiglase jaotamise kasuks. See toetus põhineb ülekantavatel õigustel, mida saab aktiveerida ainult ühendatult põllumajandusmaaga ja mis sõltuvad nõuetele vastavuse tingimuste täitmisest. Viimaseid tuleb lihtsustada ning neisse tuleb kaasata vee raamdirektiivi eesmärgid. Komitee paneb ette kaaluda põllumajandusettevõtte kohta antava otsetoetuse piirmäära kehtestamist (nn piiristamine), mille mõju võiks väheneda vastavalt tööhõive tasemele.

2.2.2   Vastavalt Euroopa Komisjoni seisukohale tuleks 2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames näha ette veel kahte liiki otsetoetusi rohelisema põllumajanduse soodustamiseks (otsetoetuste keskkonnasõbralikkuse komponendi tugevdamine): 1) kogu ELis kohaldatav hektaritoetus, mida makstakse põllumajandustootjate võetud põllumajanduse keskkonnakohustuste eest, mis lähevad kaugemale nõuetele vastavuse põhitingimustest (püsikarjamaa, külvikorrad, ökoloogilistel põhjustel söötijäetud maa jne); 2) täiendav pindalatoetus, mida antakse põllumajandustootjatele, kes tegutsevad ebasoodsate tingimustega ja/või eriliste looduslike ebasoodsate tingimustega piirkondades, lisaks ÜPP teise samba alusel antavale toetusele.

2.2.3   Ette on nähtud mõned erandid toetuse tootmiskohustusest lahutamise küsimuses. Teatud piirkondadele ja teatud konkreetsele tootmisele võidakse anda tootmiskohustusega seotud toetust selgelt kindlaksmääratud summa ulatuses. Väiketalunike jaoks on ette nähtud lihtne ja konkreetne toetuskava, töökohtade kadumise vältimiseks maapiirkondades. Vastuseks Euroopa Kontrollikoja kriitikale otsetoetuste toimimise mehhanismide kohta, teeb komitee ettepaneku suunata abi üksnes tegelikele põllumajandustootjatele.

2.2.4   Komisjoni arvates on vajalik säilitada teatavad turumeetmed. Neid vahendeid peab olema võimalik kasutusele võtta kriisiolukorras erakorraliselt. Soovitatakse eelkõige pikendada sekkumisperioodi, kohaldada nn häireklausleid ja eraladustamise kasutamist muude toodete puhul ning parandada kontrolli. Komisjon kuulutab sellega seoses välja ettepanekute esitamise piimaturu stabiliseerimiseks ja rõhutab vajadust mõelda suhkrusektori tuleviku peale. Lisaks sellele nähakse 2013. aasta järgse ÜPP raames ette ka konkreetsed sekkumismeetmed toiduainete tarneahela toimimiseks ja põllumajandustootjate läbirääkimispositsiooni parandamiseks.

2.2.5   Vastavalt komisjoni seisukohale tugineb ÜPP üldine ülesehitus jätkuvalt kahele sambale. Maaelu arendamiseks antavad toetused peavad keskenduma peamiselt konkurentsivõimele, innovatsioonile, kliimamuutuse vastu võitlemisele ja keskkonnale, kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga. Seda silmas pidades on ette nähtud lisada teise sambasse riskijuhtimise abivahendite komplekt, mida liikmesriigid võivad kasutada põllumajandustootmise ja -tulude stabiliseerimise tagamiseks.

3.   Üldised tähelepanekud

3.1   Komitee märgib, et komisjon on oma teatises arvestanud komitee varasemates arvamustes väljendatud seisukohti (4):

3.2   Arvamuses NAT/449 „Ühise põllumajanduspoliitika reform aastal 2013” kutsus komitee „komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles selgelt kirjeldama ühise põllumajanduspoliitika eesmärki ning seejärel esitama vajalike vahendite paketi ning avaldama rahastamisvajadused”. Komitee täheldab, et komisjon ei järgi teatise tekstis seda loogilist järjekorda. Ta palub seega komisjonil selgitada paremini, millised on 2013. aasta järgse ÜPP eesmärkide, õigusaktide ja finantsressursside vahelised seosed.

3.3   Eesmärgid

3.3.1   Arvamuses NAT/449 „Ühise põllumajanduspoliitika reform aastal 2013” meenutas komitee, et „pärast 2013. aastat peab ÜPP (…) tulemuseks andma (…) Euroopa põllumajandusmudeli, mis peaks põhinema toiduga isevarustamise ja säästvuse põhimõtetel ning põllumajandustootjate ja tarbijate tegelikel vajadustel”. Komitee soovib välja tuua objektiivsed põhimõtted, millele ÜPP peab tuginema:

3.3.2   Toidukaupadega varustatus mõistlike hindadega on küsimus, mis jääb ülemaailmse demograafilise surve ja tarbimise kasvu kontekstis Euroopa Liidu põllumajanduse prioriteetseks eesmärgiks, millele tuleb leida poliitiline ja strateegiline lahendus, mille keskmes on maailma areng ja toiduga varustatuse kindlus.

3.3.3   Komitee on seisukohal, et „põllumajandustootjad ootavad õigustatult, et nad saaksid õiglast sissetulekut oma toodete müügist turul ja Euroopa põllumajandusmudeli raames ühiskonnale pakutavate teenuste tasustamisest” (12). ÜPP osatähtsus ei saa seega piirduda vahendite jaotamisega. Komitee palub selles küsimuses komisjonil täpsustada, kuidas on uue ÜPP raames kavas käsitleda turgude stabiliseerimise probleemi, esitades eelkõige lahendusi hindade ja põllumajandustulude stabiliseerimiseks.

3.3.4   Euroopa põllumajanduspoliitika keskmes peab olema innovatsioon ja konkurentsivõime. Komitee on seisukohal, et tuleb tõhustada ELi maaelu arengu ja metsanduspoliitika meetmete panust bioloogilise mitmekesisuse säilimisel, CO2 sidumisel, energia tootmisel ja säästmisel ning toiduainete tootmisel ja reklaamimisel ning piirkondade tasakaalustatud arendamisel. Maaelu arendamine võib anda võimaluse luua uusi ettevõtteid ja töökohti, aidates mitmekesistada sissetulekuvõimalusi põllumajanduses. Tuleks pealegi meenutada, et toiduainete töötlemisega seonduvad tegevused kujutavad endast ühte peamist majanduslikku tegevusvaldkonda maapiirkondades. Sellega seoses ei tohiks unustada toetada maapiirkondade arengu raames maapiirkondade põllumajandus- ja toiduainetööstusettevõtteid, kes rakendavad koos põllumajandustootjatega meetmeid teadus- ja arendustegevuse, koolituse, uuendustegevuse, ekspordi tõhustamise valdkonnas ning põllumajandusettevõtete koostööalgatuste (nt ühisettevõtted) valdkonnas, et arendada oma konkurentsivõimet turul.

3.3.5   Komitee meenutab hindade kõikuvuse küsimust põllumajandusturgudel, mis kujutab endast kõnealuses sektoris juurdunud probleemi, mis on muutunud eriti teravaks viimastel aastatel selliste erinevate tegurite tõttu nagu äärmuslikud kliimatingimused, energiahinnad, spekulatsioon ja globaalse nõudluse kasv rahvastiku juurdekasvu tagajärjel. Sellega seoses meenutab komitee, et põllumajandustoodete hinnad on pärast nende olulist tõusu aastatel 2006-2008 ning sellele järgnevat olulist langust paari viimase kuu jooksul jällegi tõusnud. Komitee leiab, et sellistel põllumajandustoodete hindade äärmiselt suurel kõikumisel on väga negatiivsed tagajärjed nii tootjatele kui tarbijatele. Lisaks tunneb komitee muret, et ka ELis proovivad väljaspool põllumajandust tegutsevad investorid üha enam osta maad investeerimise ja spekulatiivsetel eesmärkidel, mis kindlasti ei saa olla kooskõlas Euroopa põllumajandusmudeliga.

3.3.6   Uue ÜPP raames tuleks tõhustada ja toetada uusi põllumajandusstruktuure, mis tõmbavad eelkõige ligi noori, ühtlasi ka selleks, et tagada Euroopa põllumajanduse tulevik. Kui võtta arvesse asjaolu, et üksnes 7 % Euroopa põllumajandustootjatest on alla 35-aastased ning et olukord on teatud liikmesriikides veelgi kriitilisem, on kõnealuses sektoris põlvkondade vahetus igati vajalik. Praegu on EL-27s iga kolmas põllumajandustootja üle 65 aasta vanune ning paljud neist jäävad lähiaastatel pensionile. Seetõttu on vaja, et ÜPP panustaks ELi tasandi poliitika rakendamisse, innustades põllumajandusstruktuuride kohandamist kooskõlas ambitsioonika tööhõivepoliitika rakendamisega põllumajandussektoris.

3.4   Õigusaktid

3.4.1   Komitee rõhutab ÜPP otsetoetuste tähtsust Euroopa põllumajandusmudeli säilitamisel. Otsetoetuste eraldamine võimaldab toetada Euroopa põllumajandustootjaid, kes pakuvad avalikke hüvesid ja teenuseid, millel on küll suur väärtus ühiskonna jaoks, kuid mille eest ei tasustata adekvaatsete hindadega põllumajandus- ja toiduaineturgudel.

3.4.2   Tuleb ette näha uue ÜPP vahendite ja eelkõige ühtsete otsemaksete toimimise üksikasjade lihtsustamine. Komitee nõustub vajadusega lihtsustada kohustusi keskkonnanõuete valdkonnas (Cross-Compliance) ning nõuab kontrollisüsteemi ja sellega seonduvate toetuste vähendamise menetluste ratsionaliseerimist. Komitee rõhutab, et keskkonnasäästlikkust soodustava ühtse otsemakse taotlemise kord peaks võimaldama põllumajandusettevõtetel saada ÜPP-st toetust hõlpsamini ning sellega ei tohiks kaasneda kõrgemad kulud ega suurem halduskoormus. Sellega seoses ning arvestades ka uute tingimuste võimalikku laiendamist (nt vee raamdirektiivi kaudu), palub komitee komisjonil hoolikalt hinnata nende sätete mõju ja määratleda rakendusmenetlused, mis ei tooks kaasa lisakohustusi põllumajandustootjatele.

3.4.3   Komitee kiidab heaks põhimõtte, mille kohaselt peavad piirkondlikul tasandil diferentseeritavad põhitoetused olema kindlasti ühendatud konkreetsete teenetega keskkonnasäästlikkuse valdkonnas. Käimasolevad arutelud näitavad, et mõnikord võib osutuda raskeks eristada esimese samba keskkonnasõbralikkuse komponenti (otsetoetuste keskkonnasõbralikkuse komponent) teise samba põllumajandus- ja keskkonnameetmetest.

3.4.4   EMSK kiidab heaks otsetoetuste summa määratlemise uue kriteeriumi kehtestamise. Selleks teeb ta ettepaneku viia läbi analüüs eesmärgiga määratleda otsetoetuste põhikomponendi kindlaksmääramiseks võrdlusterritoorium (Euroopa, riik või piirkond). EMSK teeb ühtlasi ettepaneku uurida võimalust seada otsetoetuste ühe komponendi tingimuseks tööjõumahukus ning teiste heade tavade rakendamine konkurentsivõime, töö ja innovatsiooni alal.

3.4.5   Komitee kiidab heaks otsuse, luua lihtne ja konkreetne toetuskava väiketalunike jaoks. Komitee palub seoses sellega komisjonil täpsustada kriteeriumeid, mida rakendatakse väiketalunike määratlemisel. Komitee kutsub eelkõige üles arvesse võtma konkreetseid struktuurilisi erinevusi, mis iseloomustavad eri liikmesriikide põllumajandust.

3.4.6   Komitee analüüsib praeguste turuinstrumentide (garanteeritud hinnad, imporditollimaksud, eksporditoetused, riiklik ladustamine, kvoodid, maade sööti jätmine jne) kohandamise mõju. Ta rõhutab kõnealuses küsimuses, et nendest turvaabinõudest ei piisa põllumajandustoodete turgude stabiliseerimise tagamiseks ja eelkõige nende probleemide lahendamiseks, mis esinevad piimatootmisesektoris (13). Et tugevdada põllumajandustootjate positsiooni väärtuste tootmise ahelas ning võidelda hindade ebastabiilsuse ja suurte jaemüügikettide liigse turujõuga, peab komitee soovitavaks rakendada 2013. aasta järgse ÜPP raames konkreetseid põllumajandustootjate või nende esindajate poolt hallatavaid vahendeid, mille eesmärk on koondada pakkumist ja parandada kaubandussuhteid, kasutades mõne ühise turukorralduse raames juba katsetatud meetmeid ja mehhanisme.

3.4.7   Komitee kutsub üles arendama ÜPP meetmeid kohalike kvaliteetsete põllumajanduslike toidukaupade väärtustamiseks ja edendamiseks Euroopa Liidu ja kolmandate riikide turgudel, seda ka põllumajanduslike toiduainetööstusharude toimimise parandamiseks ning Euroopa Liidu territooriumil toodetud toiduainete valiku paremaks tutvustamiseks, tarbijate nõudmiste rahuldamiseks ja uute välisturgude loomiseks. Selleks soovitab komitee kehtestada head tavad põllumajandustoodete märgistamisel, mis võimaldaks vastata ühiskonna kasvavale nõudlusele teabe ja läbipaistvuse järele.

3.4.8   Komitee meenutab, et Euroopa Liidus on 40 miljonit vaest, kellel ei ole piisavalt süüa. Seoses sellega kutsub komitee komisjoni üles tõhustama ÜPP raames toiduainete jagamist ELi enim puudust kannatavatele inimestele.

3.4.9   Maaelu areng võib aidata kaasa maaelu sektorite ja piirkondade vajaduste rahuldamisele. Komitee peab soovitavaks säilitada ÜPP praegune kahe samba struktuur, kuid soovitab kummagi samba pädevusse kuuluvad meetmed ümber korraldada ning soovitab sekkumiste suuremat täiendavust (14).

3.4.10   Euroopa põllumajandusmudeli osana on ÜPP oluline ülesanne põllumajandustootmise säilitamine ELi kõigis osades. Komitee rõhutab kõnealuses seoses ebasoodsamatele piirkondadele suunatud meetmete erilist tähendust maaelu arengu raames. Äraproovitud meetmeid (nagu nt ebasoodsate looduslike ja klimaatiliste tingimuste kompenseerimine) tuleks tingimata jätkata võimalikult suure järjepidevuse huvides.

3.5   ELi eelarve ja ÜPP jaoks mõeldud rahalised vahendid

3.5.1   Komitee on seisukohal, et eesmärgid, mis tänapäeva ühiskond Euroopa põllumajandusele on seadnud, on eriti ambitsioonikad ja rasked saavutada. Nendeni jõudmiseks on vaja tulevikus säilitada tõhus ÜPP sobiva vahendite pagasiga, tõhusate menetlusviisidega ja piisavate finantsressurssidega (15). Lisaks sellele on hädavajalik integreerida ÜPP kõikidesse teistesse ELi poliitikavaldkondadesse (ettevõtlus, kliimameetmed, valdkondadevahelised poliitikad, majandus, rahandus ja maksustamine, tööhõive ja sotsiaalsed õigused, energia ja loodusvarad, keskkond, tarbijad ja tervishoid, välissuhted ja välisasjad, piirkonnad ja kohalik areng, teadus ja tehnoloogia).

3.5.2   Komitee arvates tuleks arutelus teemal „ÜPP 2020. aastal” arvestada asjaolu, et, finantsperspektiivi ja eelarve puuduvat asjakohastamist silmas pidades on raske saavutada tulevase ÜPP teatises seatud eesmärke ja kaitsta Euroopa põllumajandusmudelit.

3.5.3   Komitee on arvamusel, et 2013. aasta järgse ÜPP reform annab võimaluse käsitleda rahaliste vahendite ümberjaotamist nii esimese kui teise samba raames. Eelkõige tuleb lahendada tasakaalustamatuse küsimus ÜPP ressursside jaotuses riigi tasandil, mis seab halvemasse olukorda eelkõige uued liikmesriigid. Sellega seoses on ajaloolisest võrdluspunktist loobumise tõttu vaja kindlaks määrata uus kriteerium, et määratleda igas liikmesriigis otsetoetusele rakendatav riiklik piirmäär. Selleks soovitab komitee pragmaatilist lähenemisviisi rakendades ja eri liikmesriikide olukordade mitmekesisust arvestades võtta ka teisi kriteeriume peale põllumajandusmaa antud riigis. Eelkõige võiks elukallidusega, tööhõivega, lisaväärtusega ning agroklimaatiliste tingimuste ja tootmiskulude erinevusega seonduvate kriteeriumide kohaldamine väärtustada põllumajanduse panust maapiirkondade arengusse (16).

3.5.4   Komitee kiidab heaks komisjoni valiku mitte kavandada riiklikke kaasrahastamisvorme esimese samba raames sekkumiseks. Teise samba küsimuses peab komitee vajalikuks kinnitada riiklikku kaasrahastamist, et rakendada meetmeid maaelu arengu valdkonnas. Seega peab komitee vajalikuks innustada arutelusid seni vastu võetud otsuste üle maaelu arengu riiklikku kaasrahastamise ulatuse kohta, et arvestada paljude liikmesriikide eelarveraskusi ja parandada investeeringute tasuvust riiklikul tasandil (17).

4.   Konkreetsed märkused

4.1   Komitee teeb ettepaneku arutada põllumajanduse ja toiduainetööstuse sektoris kohaldatavate konkurentsialaste ühenduse õigusaktide võimalikku läbivaatamist, eesmärgiga parandada põllumajanduse ja toiduainetööstuse sektorite toimimise mehhanisme ning taastada turujõudude tasakaal toiduainete tarneahela eri lülide vahel, ning eelkõige jaemüüjate suhtes.

4.2   Komitee kiidab heaks ÜPP raames rakendatavate riskijuhtimise vahendite tõhustamise. Komitee leiab, et kõnealused vahendid peavad aitama vähendada kõikumisi sisetulekutes ja turgude ebastabiilsust. Lähitulevikus on kavas tõhustada kindlustusvahendite suurendamist ja investeerimisfondide loomist, mis peavad võimaldama põllumajandustootjatel tulla toime terviseriskide ja kliimast tulenevate riskidega Komitee, meenutades ülemaailmset tõsist finantskriis, palub komisjonil selgitada võimalikult kiiresti nende vahendite rakendusüksikasju. Komitee väljendab kahtlusi võimaluse suhtes kaasata riskijuhtimise meetmed teise samba meetmete hulka, rõhutades, et riikliku kaasrahastamise kohustus võib vähendada liikmesriikide innustust rakendada kõnealuseid uusi vahendeid.

4.3   Komitee võtab huviga teadmiseks komisjoni ettepaneku edendada alternatiivseid turustuskanaleid, et saada kasu kohalikest ressurssidest tänu meetmetele, mis kuuluvad teise sambasse ja mille eesmärk on laiendada ja kindlustada otsemüüki ja kohalikke turge. Komitee on seisukohal, et neid alternatiivseid kaubandustavasid tuleb ergutada, eelkõige määratledes ühenduse ad hoc õigusraamistiku.

4.4   Komitee loodab, et ühise turukorralduse läbirääkimised jätkuvad ja viiakse lõpule, ning rõhutab mõju, mida turgude suurem avamine ja kaubanduskokkulepped, eelkõige Mercosuriga, võivad avaldada ÜPP tõhusale toimimisele (18). Komitee soovib rõhutada, et kõnealuse asjaolu tulemusel suureneks konkurents ja põllumajandustoodete hindade kõikuvus rahvusvahelistel turgudel. Seda tuleks arvestada ÜPP reformi raames nii turgude stabiliseerimise vahendite muutmisel kui otsetoetuste vahendite ümbersuunamisel. Rahvusvaheline kaubandus võib oluliselt kaasa aidata toidu kättesaadavuse parandamisele, suurendades turul oleva toidu hulka ja selle mitmekesisust (19). Komitee meenutab, et Euroopa põllumajandustootjad on ühenduse kohustuslike tootmisnormide tõttu ebasoodsamas olukorras kui kolmandate riikide põllumajandustootjad. Komitee soovitab tugevdada kontrollisüsteeme tooraine impordi suhtes, mis peab vastama Euroopa toodete suhtes kehtivatele nõuetele, sest vastasel korral tekib ebaaus konkurents ja sotsiaalne dumping, aga ka negatiivne mõju põllumajandustoodete ja toiduainete töötlemise kvaliteedile.

4.5   Komitee kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, mis võimaldavad lahendada Euroopa põllumajanduses esinevat valgusöötade defitsiidi probleemi, mis piirab teatavate tootmissektorite arengut Euroopa Liidus. Sellega seoses jälgib komitee huviga meetmete rakendamist, mille eesmärk on luua koosmõju põllumajanduse ja energiaprogrammide ja taimsete valkude tootmist tõhustavate meetmete vahel Euroopas.

(1)  KOM(2010) 548 „EÜ bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava rakendamise vahehindamine”.

(2)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2009, 19. jaanuar 2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).

(3)  Euroopa Komisjon, pressiteade IP/10/1527, 18. november 2010.

(4)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ühise põllumajanduspoliitika reform aastal 2013” (ELT C 354, 28.12.2010, lk 35, punkt 5.6.11)

(5)  Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta otsus, millega muudetakse otsust 2006/144/EÜ ühenduse maaelu arengu strateegiasuuniste kohta: programmiperiood 2007–2013 (ELT L 30, 31.1.2009, lk 112)

(6)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ühise põllumajanduspoliitika tulevik pärast 2013. aastat” (ELT C 318, 23.12.2009, lk 66, punkt 2.3).

(7)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ühise põllumajanduspoliitika 2013. aasta reform” (ELT C 354, 28.12.2010, lk 35, punkt 5.2) ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Ühise põllumajanduspoliitika praeguse olukorra hindamine ja selle tulevik pärast 2013. aastat” (ELT C 44, 16.2.2008, lk 60, punkt 7.4.2).

(8)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ühise põllumajanduspoliitika 2013. aasta reform” (ELT C 354, 28.12.2010, lk 35, punkt 3.7)

(9)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Toiduainete tarneahela parem toimimine Euroopas” (ELT C 48, 15.2.2011, lk 145, punkt 3.6).

(10)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ühise põllumajanduspoliitika 2013. aasta reform” (ELT C 354, 28.12.2010, lk 35, punkt 4.7)

(11)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ühise põllumajanduspoliitika 2013. aasta reform” (ELT C 354, 28.12.2010, lk 35, punkt 5.5.15)

(12)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ühise põllumajanduspoliitika 2013. aasta reform” (ELT C 354, 28.12.2010, lk 35, punkt 5.3)

(13)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ühise põllumajanduspoliitika praeguse olukorra hindamine ja selle tulevik pärast 2013. aastat” (ELT C 44, 16.2.2008, lk 60, punktid 7.4.13-7.4.15) ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ühise põllumajanduspoliitika 2013. aasta reform” (ELT C 354, 28.12.2010, lk 35, punkt 5.5.9)

(14)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ühise põllumajanduspoliitika tulevik pärast 2013. aastat” (ELT C 318, 23.12.2009, lk 66, punkt 4.3)

(15)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ühise põllumajanduspoliitika tulevik pärast 2013. aastat” (ELT C 318, 23.12.2009, lk 66, punkt 2.5)

(16)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ühise põllumajanduspoliitika 2013. aasta reform” (ELT C 354, 28.12.2010, lk 35, punktid 5.7.4, 5.8.4 ja 5.8.5)

(17)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ühise põllumajanduspoliitika praeguse olukorra hindamine ja selle tulevik pärast 2013. aastat” (ELT C 44, 16.2.2008, lk 60, punkt 7.6.11)

(18)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ühise põllumajanduspoliitika praeguse olukorra hindamine ja selle tulevik pärast 2013. aastat” (ELT C 44, 16.2.2008, lk 60, punkt 7.4.9)

(19)  KOM(2010) 127 – teatis „ELi poliitiline raamistik, millega toetatakse arenguriike toiduga kindlustatuse probleemide lahendamisel”