10.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 42/1

1.

kutsub eelarvepädevate institutsioonide kaht haru üles leppima võimalikult kiiresti kokku 2011. aasta eelarves, mis võimaldaks täita kohustusi, mille Euroopa Liit ja eriti liikmesriigid võtsid Lissaboni lepingu ja 2007-2013. aasta finantsperspektiivide raames;

2.

rõhutab ELi eelarve finantsvõimenduse määravat tähtsust Euroopa majanduse elavdamise strateegia jaoks ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele suunatud struktuuriliste investeeringute rahastamise jaoks. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on ELis majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse peamised edendajad;

3.

on veendunud, et 2011. aasta eelarveläbirääkimistel ilmnenud raskused toovad esile vajaduse omavahendite süsteemi reformi järele, et vähendada liikmesriikide panuseid, asendades käibemaksupõhise omavahendi järk-järgult ühe või mitme uue omavahendiga; kutsub sellega seoses komisjoni üles jätkuvalt kaaluma, kas kasutada selleks finantstehingute või finantstegevuse maksust saadavat tulu, kasvuhoonegaaside heitkoguste kvootide müümist, lennureiside maksu, eraldi Euroopa käibemaksu või osa energia- või ettevõttemaksust saadavast tulust;

4.

kutsub eriti eelarvepädevaid institutsioone üles kohandama 2007-2013. aasta mitmeaastase programmiperioodi viimastel aastatel eelarvet Euroopa 2020. aasta strateegia nõuetele, eelkõige seoses suurprojektide rahastamisega, ning tagama asjakohase ülemineku 2013. aasta järgsele mitmeaastasele programmiperioodile;

5.

tuletab meelde ELi kaasrahastamise vaieldamatut lisaväärtust linnade ja piirkondade tööhõivet, jätkusuutlikku majanduskasvu ja solidaarsust toetavatele strateegiatele ja rõhutab samuti, et praeguses kontekstis, kus avaliku sektori vahendid on tugeva surve all, moodustavad piirkondlikud ja kohalikud rahalised vahendid 2/3 avaliku sektori investeeringutest ELis;

6.

tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon järgis komitee ettepanekut määrata finantsraamistiku kestvuseks 10 aastat koos vahekokkuvõttega (5+5), ning rõhutab vajadust tagada asjakohased paindlikkuse ja sünkroniseerimise mehhanismid, et edendada ELi eelarve optimaalset kasutamist.

7.

toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut luua 1) komisjoni ja liikmesriikide vahelised arengu ja investeeringute partnerluslepingud, mis peegeldaksid riigi ja piirkonna tasandil tegutsevate koostööpartnerite panust Euroopa 2020. aasta strateegia riiklike reformikavade elluviimise toetuseks; 2) ühine strateegiline raamistik, et suurendada 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele suunatud ELi poliitikameetmete sidusust. Need ettepanekud on kooskõlas käsitlusega, mis põhineb Regioonide Komitee territoriaalsete paktide ettepanekul.

8.

jätkab kogu oma poliitilise surve avaldamist – nagu ka oma vastuses viienda ühtekuuluvusaruande kohta, tulevaste õigusaktide ettepanekute analüüsimisel ja edasiste finantsperspektiivide üle läbirääkimistel – tugeva ja jõulise ning kõigile ELi piirkondadele ligipääsetava 2013. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika toetuseks. Komitee lükkab seega tagasi mis tahes ettepanekud selle tegevuspoliitika taasriigistamiseks – isegi osaliseks – ning ELi eelarve valdkonnapõhiseks muutmiseks ühtekuuluvuspoliitika arvelt;

9.

rõhutab ühtekuuluvuspoliitika rolli Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimisel ja tuletab meelde, et asutamislepingu järgi on komitee otstarve siiski tagada kogu ELi territooriumi majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. Selles tulenevalt soovib komitee, et struktuurifonde ei nähtaks seega vaid 2020. aasta strateegia suurprojektide rahastamisallikana ja kutsub üles tugevdama strateegia otseselt territoriaalset mõõdet, eelkõige territoriaalsete paktide elluviimise abil;

10.

arvestades käimasolevat arutelu küsimuse üle, kas siduda struktuurifondide eraldamine sellega, kuidas liikmesriigid järgivad stabiilsuse ja kasvu pakti, väljendab tõsist muret kohalikul ja piirkondlikul tasandil rakendamiseks välja pakutud tingimuste pärast. Kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ei saa pidada vastutavaks ega karistada riiklike institutsioonide suutmatuse eest täita makromajanduslikke kriteeriume või rakendada korrektselt ELi eeskirju;

11.

kordab oma pühendumust muuta territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõte käegakatsutavaks reaalsuseks eelkõige selleks, et saavutada parem tasakaal maapiirkondade ja linnakeskuste vastasmõjus ning tagada ELi poliitikavaldkondade territoriaalse mõõtme suurem arvessevõtmine. Antud kontekstis avaldab komitee kahetsust, et Euroopa Komisjon ei ole ikka veel arvesse võtnud komitee üleskutset koostada territoriaalse ühtekuuluvuse kohta valge raamat;

12.

ootab, et 2013. aasta järgsete struktuurifondide eraldamisel näidatakse üles teatud paindlikkust;

13.

toetab jõulise ja piisavalt rahastatud territoriaalse koostöö eesmärgi säilitamist;

14.

kordab, et kriisist taastumise strateegia peaks keskenduma majanduskasvu uuele kvaliteedile ning arvestama SKP täiendamise üle peetavat arutelu; väljendab sellega seoses kahetsust asjaolu pärast, et komisjoni tööprogrammis ei arvestata Regioonide Komitee üleskutset kasutada ühenduse poliitika üle otsustamisel ja selle hindamisel täiendavaid näitajaid, mis on sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste eesmärkide säästlikul saavutamisel tehtud edusammude mõõtmisel täpsemad;

15.

on üllatunud, et ei leidnud komisjoni tööprogrammist aruannet ETKRi käsitleva määruse (EÜ) 1082/2006 rakendamise kohta. Komitee võtab omalt poolt kohustuse – põhinedes Regioonide Komitee käivitatud asjakohase konsultatsiooni järeldustel ja koostatud arvamusel – osaleda aktiivselt nimetatud määruse reformis, eelkõige luues asjast huvitatud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste interaktiivse võrgustiku.

16.

soovib arendada ja tõhustada oma koostööd riiklike ja piirkondlike parlamentide ja valitsustega varase hoiatuse mehhanismi raames;

17.

avaldab oma esimese iga-aastase subsidiaarsuse aruande 2011. aasta kevadel ja edastab selle panusena Euroopa Komisjoni iga-aastasesse aruandesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta;

18.

kutsub õiguskeskkonna parandamiseks üles koostama piirkondi rohkem arvestavaid ELi mõjuhinnanguid ja teeb ettepaneku anda oma panus Euroopa Komisjoni mõjuhinnangutes. Samuti soovib komitee töötada välja mehhanismid, et osaleda kehtivate õigusaktide järelhindamises, eelkõige uurides seda, kuidas ELi õigusakte kohalikul ja piirkondlikul tasandil rakendatakse;

19.

toetab ELi kodakondsuse tugevdamist Euroopa kodanikualgatusega, mis võiks aidata tekitada kodanikes ELis osalemise ja sellega samastumise tunde. Komitee soovib algatuse elluviimises kaasa lüüa, parandades teadlikkust, edendades arutelu käimasolevate või edukate algatuste üle ja toetades selliseid Euroopa kodanikualgatusi, mis on Regioonide Komitee ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks kõige olulisemad;

20.

kavatseb jätkata Euroopa mitmetasandilise valitsemise kultuuri arendamist ja soovib mitmetasandilise valitsemise valge raamatu järelmeetmena hinnata selle rakendamist ning jälgida mitmetasandilise valitsemise olukorda Euroopa Liidus.

21.

toetab Euroopa Komisjoni kavatsust tugevdada ELi majanduslikku juhtimist ning tõhustada majandus- ja finantspoliitika kooskõlastamist. Komitee on sellegipoolest kindlalt vastu mis tahes ettepanekutele, mis viiksid liikmesriikidele ühtekuuluvuspoliitika raames eraldatava rahastamise peatamiseni sel põhjusel, et nad ei järgi stabiilsuse ja majanduskasvu pakti eeskirju;

22.

tunnustab finantsmääruses seni tehtud edusamme ja avaldab heameelt komisjoni edasise kava üle reformi lõpuleviimiseks ning eelkõige reitinguagentuure käsitleva määruse muutmise põhimõtte üle, et vähendada finantsasutuste, investorite, laenuvõtjate ja riigiasutuste liigset sõltuvust krediidireitingutest ning suurendada konkurentsi reitinguagentuuride vahel; väljendab aga kahetsust, et komisjon ei ole võtnud arvesse Euroopa Parlamendi üleskutset (1) käivitada teostatavus- ja mõju-uuring Euroopa avaliku ja sõltumatu krediidireitinguagentuuri loomise kohta.

23.

on veendunud, et aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu suunas edasi liikumiseks peab EL viima Euroopa 2020. aasta strateegiat ellu partnerluses kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

24.

teeb seega ettepaneku, et kõikides liikmesriikides loodaks territoriaalsed paktid kui vahendid, mis võimaldaksid suurendada poliitilise isevastutuse võtmist Euroopa 2020. aasta strateegia eest riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Territoriaalsed paktid peaksid olema riiklike reformikavade koostamise ja rakendamise ning Euroopa 2020. aasta strateegia seitsme suurprojekti tugimehhanism;

25.

võtab enda ülesandeks avaldada igal aastal enne komisjoni iga-aastast majanduskasvu analüüsi järelevalvearuanne selle kohta, kuidas rakendatakse Euroopa 2020. aasta strateegiat ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohast.

26.

rõhutab asjaolu, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on loomulikud eeldused olla digitaalse tegevuskava rakendamisel esirinnas. Komitee on valmis aktiivselt edendama võrdlusanalüüsi raamistikul põhinevate kesksete tulemuseesmärkide saavutamist ja ootab innuga uusi algatusi, mis on seotud e-valitsuse, e-tervishoiu, lairibaühenduse, sotsiaalse kaasatuse ja ühendustega maa- ja äärepoolseimates piirkondades, andmekaitsega ja kultuuriteoste digiteerimisega;

27.

peab väga oluliseks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemist innovatiivse liidu elluviimises ja asjakohase tööstuspoliitika rakendamisel globaliseerumise ajajärgul ning on valmis esitama lähitulevikus konkreetseid ettepanekuid;

28.

on üllatunud, et Euroopa Komisjoni 2011. aasta strateegilistes algatustes ei ole õigusakti ettepanekut 2013. aasta järgset teadusuuringute rahastamist käsitleva ELi kaheksanda raamprogrammi kohta. Komitee kinnitab oma pühendumust anda panus kaheksandat raamprogrammi ette valmistava Euroopa Komisjoni aruteludokumendi koostamisse;

29.

rõhutab vajadust kõigi valitsustasandite kooskõlastatud tegevuse järele, et aidata VKEdel ühendada tugevamini alus- ja rakendusuuringud. Komitee tervitab meetmeid, mille eesmärk on loovuse ja uuendustegevuse algatuste käivitamine ja toetamine;

30.

rõhutab, et algatuse „Noorte liikuvus” eesmärke saab saavutada üksnes partnerluses kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning noorteorganisatsioonide ja -ühendustega;

31.

toetab Euroopa Komisjoni kavatsust koostada kõrghariduse uus, tugevdatud tegevuskava ja kutsub üles siduma kutsekõrghariduse ja –koolituse paremini kõrgharidusega;

32.

peab eriti oluliseks, et Euroopa Komisjon käivitaks uusi pädevusi käsitleva algatuse ja käsitleks selliseid küsimusi nagu varakult koolist väljalangemine ning mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamine. Komitee ootab võimalust tutvuda uute oskuste ja töökohtade tegevuskavaga ning rõhutab pakilist vajadust kohandada tööjõu oskusi ja õppekavasid selliselt, et suudetaks muutusi ennetada ja tööandjate vajadustele vastata;

33.

kavatseb aktiivselt osaleda Euroopa vaesusevastase võitluse platvormis ning jälgida kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist, et järjepidevuse tagamiseks selleteemalise Euroopa aastaga arendataks välja integreeritud ja territoriaalne lähenemisviis vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks;

34.

toetab komisjoni teadaannet, et 2011. aastal avaldab komisjon valge raamatu pensionite kohta, mis võimaldab täiendavat koostööd liikmesriikide vahel. Komitee nõuab, et kõigi selle valdkonna ettepanekutega kaasneksid kohased hinnangud mõju kohta kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kuna nemad annavad Euroopas enamiku avaliku sektori töökohtadest ning juhivad oma personali täiendavaid pensioniskeeme;

35.

toetab komisjoni kavatsust esitada 2011. aastal uus tööaja direktiivi käsitlev ettepanek, kuhu hõlmatakse nii loobumisvõimaluse kui ka valvekorra ajaga seotud küsimused. Avaliku sektori tööandjatena on piirkondlike ja kohalike omavalitsuste jaoks eriti vajalik, et nad suudaksid läbi viia tulevaste ühenduse õigusaktide mõju vahehindamist selle kohta, kuidas nad oma inimressursse haldavad;

36.

tervitab komisjoni kavatsust esitada 2011. aastal töötajate lähetamist käsitleva õigusakti ettepanek, millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ, et tagada lähetatud töötajate õiguste tegelik järgimine, kõigi töötajate võrdne kohtlemine töökohal ja kõigi ettevõtete võrdne kohtlemine ning selgitada riikide valitsuste, piirkondlike või kohalike omavalitsuste ning ettevõtete kohustusi;

37.

kutsub üles lisama tervisehoiu eesmärgid Euroopa 2020. aasta strateegiasse, et saavutada arukas ja tasakaalustatud areng, mis aitaks võidelda sotsiaalse tõrjutusega;

38.

on seisukohal, et rohkem finantsvahendeid tuleb kasutada selleks, et aidata omavalitustel vähendada tervisealast ebavõrdsust Euroopas. Komitee soovitab hea tervise näitajaid või strateegiaid, kus arvestatakse tervisliku eluviisi tähtsust;

39.

toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut tugevdada tarbijakaitset, edendades ühishagi, ning toetab algatusi, mille eesmärk on tarbijakaitse eeskirjade tegelik austamine;

40.

ootab, et Euroopa 2020. aasta strateegia ressursitõhusa Euroopa tegevuskavaga arendatakse valdkondlikke poliitikameetmeid pikaajalises jätkusuutlikus raamistikus, mille eesmärk on kaotada majanduskasvu ja ressursside kasutamise vaheline seos ja selle mõju keskkonnale ning suurendada Euroopa konkurentsivõimet ökoinnovatsiooni edendamise abil;

41.

kavatseb kindlalt jätkata oma varasemat poliitilist tegevust seoses ELi 2011.–2020. aasta energiastrateegia kohaliku ja piirkondliku mõõtmega;

42.

kavatseb anda oma panuse ELi ettevalmistustesse ÜRO 2012. aasta säästva arengu konverentsiks („Rio +20 Earth Summit”), toetades uuendatud poliitiliste kohustuste võtmist;

43.

kutsub komisjoni üles muutma bioloogiline mitmekesisus valdkondlikes poliitikameetmetes läbivaks küsimuseks ning käsitlema struktuurifondide alakasutust selles valdkonnas. Komitee kavatseb võtta järelmeetmeid seoses bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi kümnenda istungiga, nimelt edendades kümnendal istungil otsustatud piirkondlike omavalitsuste, linnade ja teiste kohalike omavalitsuste bioloogilise mitmekesisuse 2011.–2020. aasta tegevuskava („Plan of Action on Subnational Governments, Cities and other Local Authoroties for Biodiversity (2011–2020)”) rakendamist ELi uue, 2010. aasta järgse bioloogilise mitmekesisuse teemalise poliitika ja strateegia raames.

44.

toetab täielikult ELi eesmärki saavutada üksmeelne seisukoht ning võtta juhtroll globaalseid kliimamuutusi käsitlevates läbirääkimistes, et jõuda kokkuleppele rahvusvaheliselt siduvates ja mõõdetavates eesmärkides kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks; toetab kõnealuses kontekstis Cancúni kliimakonverentsi käsitlevas Euroopa Parlamendi 25. novembri 2010. aasta resolutsioonis esitatud üleskutset võtta Euroopa Liidu tulevase jätkusuutliku majanduskasvu huvides vastu eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 30 % võrreldes 1990. aasta tasemega (2);

45.

soovib, et ELi eelarvet ja selle mitmeaastast finantsraamistikku suunataks paremini, et kasutada ära kohaliku ja piirkondliku tasandi jõupingutuste kogu potentsiaali kliimamuutuste leevendamiseks, ning suurendataks toetust keskmise pikkusega ja pikaajalistele investeeringutele kohaliku ja piirkondliku tasandi energiasäästlikkuse ja energiatõhususe projektidesse, eelkõige linnapeade pakti raames.

46.

toetab ühtse turu akti sotsiaalse turumajanduse jaoks ning eeskätt tõuget, mis anti ühtse turu kodaniku- ja sotsiaalsele mõõtmele;

47.

tunnistab vajadust kehtestada horisontaalne sotsiaalklausel, mis tagab, et ühtse turuga seotud õigusaktides võetakse arvesse tööhõive kõrget taset, piisava sotsiaalse kaitse tagamist, sotsiaalse tõrjutuse vastast võitlust ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrget taset puudutavaid nõudmisi, ning mis ei piira mingil moel liikmesriikides ja ELi lepingutes tunnustatud põhiõiguste kasutamist;

48.

toetab komisjoni valmidust hoogustada ettevõtete piiriülest tegevust, kõrvaldades halduslikud ja maksualased takistused, tagades e-identimise ja e-autentimise vastastikuse tunnustamise kogu ELis, ning parandada juurdepääsu kaupadele ja teenustele Internetis;

49.

ootab üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele ja riigiabile kohaldatava korra ajakohastamist, millega muu hulgas laiendataks riigiabi puhul teavitamise erandi ulatust üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste valdkonnas, ning eeldab, et uus kord vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu protokollis 26 kehtestatud kohaliku autonoomia ja subsidiaarsuse nõuetele. Komitee kutsub komisjoni üles tagama sidusus kõnealuse ajakohastamise ning tulevase üldhuviteenuste kvaliteediraamistikku käsitleva teatise vahel ning palub seetõttu komisjonil kaaluda, kas ei võiks kõnelaust teatist varem (2011. aastal) avaldada;

50.

palub sellega seoses luua komisjonil Euroopa sotsiaalelamumajanduse kaugeleulatuv tegevuskava, mis tugevdaks selle rolli järgmise põlvkonna struktuurifondide sotsiaalse kaasamise meetmetes ning kinnitaks, et sotsiaalelamumajanduse avalike teenuste ülesanded tuleb määratleda liikmesriikide tasandil;

51.

osaleb aktiivselt transpordipoliitika tulevikku käsitleva valge raamatuga käivitatud arutelus. Komitee toetab transpordisektori keskkonnahoidlikuks muutmist, toetab TEN-T suuniste läbivaatamist ning nõuab, et 2013. aasta järgses finantsperspektiivis eraldataks neile piisavad eelarvevahendid;

52.

tuletab meelde komitee pühendumust liikuvuse parandamisele Euroopa linnades ning soovib, et linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava rakendatakse Euroopa Liidu rahalise toetuse abil.

53.

toetab ühist põllumajanduspoliitikat, millel on selged sihid, pikaajaline perspektiiv ja vajalikud rahalised vahendid;

54.

soovib maaelu arengu poliitika eelarvevahendite suurendamist ning maaelu arengu poliitika kooskõlastamist ühtekuuluvuspoliitikaga, et tagada teataval territooriumil võetavate samalaadsete meetmete ühtlus ning et vastata ühtekuuluvuse eesmärkidele;

55.

on seisukohal, et 2013. aasta järgses ühises põllumajanduspoliitikas tuleb toetused taas tasakaalu viia, pannes rohkem rõhku tööhõivele ja haavatavate piirkondade põllumajanduse säilitamisele; Läbivaadatud ühises põllumajanduspoliitikas tuleb jätta kõrvale igasugune ebavõrdne kohtlemine eri liiki tootmise ja territooriumite toetamisel; seepärast soovitab komitee loobuda viidetest senisele traditsioonile ning on vastu kõigile katsetele viia läbi radikaalne reform, millega kaasneks sissetulekutoetuste lõppemine ja enamike turu sekkumismeetmete kaotamine;

56.

leiab, et piirkonnad ei tohi enam piirduda üksnes kaasrahastaja rolliga, osalemata aktiivselt suuna valimisel ning rakendus- ja juhtimiskorra üle otsustamisel;

57.

toetab Euroopa Komisjoni valmidust viia osana integreeritud merenduspoliitikast sisse uus ühine kalanduspoliitika, mis tagab nii kalavarude jätkusuutlikkuse kui ka elatusvahendi Euroopa rannikualade kogukondadele. Komitee on rahul toetusega, mis sai osaks komitee ettepanekule koondada kõik kalandusele, vesiviljelusele ja integreeritud merenduspoliitikale määratud ressursid ühe vahendi alla.

58.

leiab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on põhiroll Stockholmi programmi tegevuskava rakendamisel ning nõuab, et põhiõigused oleksid kõigi selle valdkonna meetmete ja õigusaktide juhtivad põhimõtted;

59.

on pühendunud koostööle teiste ELi institutsioonide ja ametitega, liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega selle nimel, et anda ELi kodakondsusele sisuline tähendus ning et tugevdada Euroopa identiteeditunnet mitte üksnes Euroopa rikkaliku kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, piirkondliku kultuuripärandi ja traditsioonide kaudu, vaid ka ELi kodanike aktiivsema ja täielikuma demokraatliku osaluse kaudu piirkondades, kuhu nad kuuluvad;

60.

usub kindlalt maailmale avatud Euroopa Liitu ning toetab seepärast jõupingutusi jätkata Euroopa ulatusliku sisserände- ja varjupaigapoliitika loomist, mille alus oleks põhiõiguste ja -vabaduste austamine, vastates samas ebaseadusliku sisserände küsimusele ning rõhutades solidaarsust. Komitee tõstab esile kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsustava rolli rändevoogude juhtimisel ja sisserändajate integreerimisel;

61.

toetab tsiviil- ja kriminaalõiguse tugeva raamistiku edasiarendamist nii sisulisel kui ka menetluslikul tasandil.

62.

tunnustab Euroopa naabruspoliitika üliolulist panust partnerriikide poliitilisse stabiilsusse ja majandusarengusse ning on pühendunud selle omavalitsustasandi mõõtme tugevdamisele, eriti arvestades kõnealuse poliitika läbivaatamist 2011. aastal. Komitee kordab vajadust tugevdada piiriülest, piirkondadevahelist ja territoriaalset koostööd, samuti edendada partnerriikides institutsioonide loomist kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

63.

leiab, et Vahemere Liidu edu sõltub valdavalt piirkondade ja linnade kaasatusest, ning soovib seepärast Euroopa ja Vahemere piirkonna kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assambleele (ARLEM) olulisemat rolli parimate tavade tutvustamisel ja uute koostööprojektide käivitamises osalemisel;

64.

kordab oma toetust idapartnerluse territoriaalse ja eri omavalitsustasandite mõõtme arendamisele ning korraldab seepärast 2011. aasta esimesel poolaastal idapartnerluse riikide ning ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste konverentsi;

65.

jätkab ELi laienemisprotsessi jälgimist ning keskendub jätkuvalt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olukorrale kandidaatriikides ja võimalikes kandidaatriikides. Töörühmad ja ühised nõuandekomiteed jätkavad oma kõnealuse teemaga seotud tööd ning kaaluda võidakse ühiste nõuandekomiteede loomist Montenegro, Albaania ja Serbiaga neile kandidaatriigi staatuse andmise järel;

66.

avaldab taas toetust aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele. Soovib, et Euroopa arengupoliitika läbivaatamine ja Euroopa arengukonsensus oleksid kooskõlas suunaga, mis võeti juba teatises „Kohalikud omavalitsused: arenguprotsessi osalised”, kus rõhutatakse omavalitsuste positsiooni, rolli ja nende loodavat lisaväärtust kõnealustes valdkondades ja poliitikas. Selleks, et edendada mõttevahetust ja pakkuda kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele arengukoostöö valdkonnas poliitilist areeni, korraldab Regioonide Komitee koos Euroopa Komisjoniga detsentraliseeritud koostöö teise konverentsi ning käivitab detsentraliseeritud koostöö portaali.