4.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 327/11

1.

Euroopa Liitu ootab 21. sajandi alguses ees märkimisväärne hulk omavahel seotud probleeme, sealhulgas ülemaailmse finantskriisi majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed, kliimamuutus, vähenevad vee- ja energiavarud, kahanev bioloogiline mitmekesisus ning toiduga kindlustatuse ja tervisega seotud riskid;

2.

Kõigil Euroopa kodanikel peaksid selles pidevalt muutuvas maailmas olema teadmised, oskused ja hoiakud, mida on vaja nüüdisaegse argielu probleemide ja raskuste mõistmiseks ja lahendamiseks, võttes samal ajal asjakohaselt arvesse keskkonna-, sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke mõjusid, ning oma globaalse vastutuse kandmiseks;

3.

2010. aasta aruandes „Oskused rohelisteks töökohtadeks” (8) rõhutatakse, et tulevikus peab iga töökoht andma oma panuse ressursitõhususe jätkuvale parendamisele ning et vähese CO2-heitega majanduse arendamine sõltub järjest enam olemasolevate oskuste parendamisest ja säästva arengu probleemide integreerimisest olemasolevatesse õppevaldkondadesse, mitte konkreetsete „roheliste oskuste” toetamisest;

4.

Säästva arengu alane haridus elukestvas õppes on olulisel kohal säästva ühiskonnani jõudmisel ning seetõttu on see soovitatav formaalse hariduse ja koolituse kõigil tasanditel, samuti mitteformaalse ja informaalse õppimise puhul;

1.

Säästva arengu alane haridus annab olulise panuse nii ELi säästva arengu strateegia kui ka uue Euroopa 2020. aasta strateegia edukaks rakendamiseks;

2.

Säästva arengu alase hariduse kõige olulisem ülesanne on anda isikutele ja rühmadele teadmised, oskused ja hoiakud, mida neil on vaja teadlike valikute tegemiseks, et luua ja säilitada selline maailm, milles nii nemad kui ka tulevased põlvkonnad sooviksid elada ja töötada. Haridusasutused, kohalikud kogukonnad, kodanikuühiskond ja tööandjad on kõik selliste pädevuste arendamisel ja edendamisel kesksel kohal;

3.

Säästva arengu alane haridus käsitleb seda, kuidas me oma keerukast maailmast mõtleme ja kuidas me selles käitume. See edendab väärtusi, põhimõtteid ja tavasid, mis aitavad inimestel praeguste ja uute probleemidega tõhusalt ja kindlalt hakkama saada. Seetõttu mõjutab see haridust ja koolitust igal tasandil ega piirdu üksnes säästva arengu lisamisega õppekava uueks aineks;

4.

Säästvus võib täita olulist rolli riiklikes elukestva õppe strateegiates ning seda tuleks kasutada kõigi haridus- ja koolitustasandite kvaliteedi parandamiseks;

1.

Säästvama Euroopa ja maailma saavutamisel on haridus ja koolitus asendamatud. Säästva arengu alast haridust tuleks pidada sama oluliseks elukestvas õppes ning see tuleks vajaduse korral lisada hariduse ja koolituse kõigisse tasanditesse ja aspektidesse, et tugevdada kodanike võimet lahendada vahetuid ootamatuid probleeme ning leida sellistele olukordadele pikaajalisi lahendusi terve elu jooksul;

2.

Säästva arengu kolmele tugisambale – majandus, ühiskond ja keskkond – tuleks keskenduda tasakaalustatud ja integreeritud moel;

3.

Paljudes liikmesriikides sisalduvad säästva arengu alase hariduse aspektid juba keskkonna, globaliseerumise, tervise, rahu, kodanikuks olemise, inimõiguste, tarbijaküsimuste, finantsalase ja arenguga seotud õppes, ning need on lähtepunktid säästva arengu integreerimisel elukestvasse õppesse;

4.

Väga oluline on parandada üldsuse teadlikkust ning mõistmist säästva arengu ja säästva arengu alase hariduse vallas;

5.

Säästva arengu alane haridus tuleks rajada väärtustel põhinevale ja valdkondadevahelisele õppele, mis edendaks süsteemset mõtlemist ja õpetamist, ning mille abil arendataks uusi teadmisi ja hoiakuid. Selles tuleks rõhku panna loovale mõtlemisele, innovatsioonile ning pikaajalisele perspektiivile, eelkõige meie vastutusele tulevaste põlvkondade ees. Säästva arengu alane haridus ei ole eraldiseisev õppeaine, vaid pigem aluspõhimõtted- ja väärtused (nt õigus, võrdsus, sallivus, piisavus ja vastutus), (9) mida tuleks edasi anda läbivalt. Säästva arengu alane haridus võib olla oluline ka tööalase konkurentsivõime parandamiseks vajalike pädevuste arendamisel. Kuna säästva arenguga seotud oskusi on kõige parem omandada isiklike kogemuste kaudu, tuleks õppeprotsess suunata niipalju kui võimalik kaasava õppimise, tegevuse ja motivatsiooni suunas;

6.

Võttes arvesse säästva arengu alase hariduse keerulist ja laiahaardelist loomust, võib see olla eriti kasulik vahend õppurite läbivate võtmepädevuste arendamisel […];

7.

Rakendamise käigus tuleks säästva arengu alast haridust kujundada vastavalt igale haridustasandile, võttes arvesse konkreetset konteksti. Eelkoolid võivad alustada laste alusväärtuste, -hoiakute ja teadmiste toetamisega, millele saab rajada täiendava õppe säästvusest. Alg- ja põhikoolis võiks säästva arengu alase hariduse andmisel keskenduda teadlikkuse parandamisele ja võtmepädevuste arendamisele, ning see tuleks kujundada vastavalt konkreetsele kontekstile ning õppimise järgmistele etappidele. Kutsehariduses ja koolituses ning kõrghariduses tuleks säästva arengu alast haridust tugevdada ning tähelepanu tuleks pöörata konkreetsemate oskuste ja pädevuste arendamisele, mis on vajalikud erinevate ametite puhul, samas tuleks keskenduda isikute ja kogukondade otsuste vastutustundlikule tegemisele ning ettevõtete sotsiaalsele vastutusele;

8.

Õpetajate koolitamisele ja täiendusõppele tuleks anda keskne roll säästva arengu alase hariduse väljavaate kujundamisel ning selle kindlaksmääramisel, kuidas seda täpselt koolides, kutseharidus- ja koolituse ning kõrgharidusasutustes rakendada. Sõltuvalt sellest, mida nad tavaliselt õpetavad, seisavad kõigi tasandi hariduse ja koolituse õpetajad ja koolitajad kogu õppekava läbiva aine, nagu säästev areng, õpetamisel silmitsi konkreetsete väljakutsetega ning seetõttu tuleb neile pakkuda asjakohast koolitust;

9.

Kogu kooli hõlmava säästva arengu alase haridusega seotud metoodika väljatöötamine võib aidata kasutada kõigi õpilaste ja üliõpilaste motivatsiooni ja pühendumist, arendada nende kriitilist mõtlemist ning parandada üldiselt nende haridusalaseid saavutusi. Kõigi tasandi haridusasutused peaksid ise püüdlema säästvuse suunas ning olema eeskujuks, integreerides säästva arengu põhimõtteid oma tegevuspõhimõtetes ja praktikas, kasutades selleks näiteks energia säästmist, ehitamist ja töötamist looduslike materjalidega ning arendades säästvat ostu- ja tarbimispoliitikat. Koolikeskkonnas on selleks vaja kõigi sidusrühmade: koolijuhtide, õpetajate, õpilaste, kooli hoolekogu, haldus- ja tugipersonali, vanemate, valitsusväliste organisatsioonide, kohaliku kogukonna ja ettevõtete aktiivset osalust;

a)

tagatakse, et poliitika-, õiguslik, institutsiooniline ja rakenduslik raamistik toetaksid säästva arengu alast haridust ja eelkõige, et:

b)

õpetajad, koolitajad, koolitöötajad ja koolijuhid varustatakse teadlikkuse, teadmiste ja pädevustega, mida on vaja säästva arengu alase hariduse edendamiseks ning selle aluspõhimõtete hõlmamiseks oma õpetamis- ja juhtimismetoodikasse, eelkõige:

i)

viies ellu säästva arengu alast haridust nii ELi säästva arengu strateegia kui ka Euroopa 2020. aasta strateegia raames;

ii)

edendades säästva arengu alase haridusega seotud teadustegevust ja teadmisi, eelkõige valdkondades, kus on vähe kogemust või kus teadmistebaas on nõrk, näiteks kutseharidus- ja koolitus ning kõrgharidus;

iii)

edendades haridusasutuste vahelist suhtlust säästva arengu alase hariduse teemal, kasutades parimal viisil olemasolevaid võrgustikke ning tugevdades kõikidel tasanditel säästva arengu alast koostööd partnerluste loomisega, soodustades muu hulgas

iv)

tehes kindlaks ja registreerides head tavad säästva arengu alase hariduse kogumiks elukestva õppe teadmiste süsteemi (Knowledge System for Lifelong Learning ehk KSLLL) veebisaidil (10);

v)

käsitledes säästva arengu alase haridust kui elukestva õppe programmi ning teiste asjaomaste kehtivate või tulevaste kavade üht prioriteeti;

vi)

kasutades parimal viisil 2011. aastat kui Euroopa vabatahtliku tegevuse aastat, et keskenduda nii säästva arengu alasele haridusele ning haridusasutuste, ettevõtjate ja valitsusväliste organisatsioonide vahelisele partnerlusele kui ka kõnealuses valdkonnas toimuva vahatahtliku tegevuse olemasolevate heade tavade tõhustamisele;

vii)

kaaludes säästva arengu alase hariduse lisamist ET 2020 (strateegiline raamistik üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal) järgmise tsükli prioriteetsete valdkondade hulka;

i)

korraldades vastastikust õpet säästva arengu alase hariduse konkreetsete aspektide osas, näiteks õpetajate koolitus, kogu kooli hõlmav metoodika ning säästva arengu alase haridusega seotud partnerlused, et koostada tegevuspõhimõtete käsiraamat ja suunised haridusasutustele ja õpetajatele;

ii)

tugevdades säästva hariduse alase hariduse vallas koostööd teiste rahvusvaheliste asutustega, eelkõige UNESCO ja UNECEga.