3.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 326/9

1.

Euroopa 2020. aasta strateegiat, milles seatakse ambitsioonikad eesmärgid aruka, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks järgmise kümne aasta jooksul, milles rõhutatakse eelkõige meetmete vajadust haridustaseme parandamiseks, tööhõivemäära tõstmiseks ja sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ning määratletakse konkreetne haridusega (1) seotud ELi peaeesmärk ja muud tööhõive, (2) sotsiaalse kaasatuse (3) ning teadusuuringute ja innovatsiooniga (4) seotud eesmärgid;

2.

nõukogu järeldusi, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020”), (5) mis on jätkuvalt sellise koostöö alus ning mis täiendavad Euroopa 2020. aasta strateegiat, rõhutades olulist panust, mis haridus ja koolitus peavad andma täna Euroopa ees seisvate sotsiaalmajanduslike, demograafiliste, keskkonnaalaste ja tehnoloogiliste väljakutsete käsitlemisse, ning milles määratakse kindlaks neli strateegilist eesmärki, (6) et tagada jätkusuutlik majanduslik heaolu ja tööhõive, ning kõigi kodanike isiklik, sotsiaalne ja ametialane eneseteostus;

3.

nõukogu 27. novembri 2009. aasta resolutsiooni Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku kohta, (7) milles tunnistatakse, et noorte naiste ja meeste ühiskondliku ja kutsealase integratsiooni edendamine on oluline selleks, et saavutada majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Euroopa strateegia eesmärgid, soodustades samal ajal isiklikku eneseteostust, sotsiaalset ühtekuuluvust ja kodanikuaktiivsust. On erakordselt oluline luua kõigile noortele naistele ja meestele võimalused oma potentsiaali kasutamiseks parimal viisil. Resolutsioonis kutsutakse seega üles tegema konkreetseid algatusi noortevaldkonnas – st spetsiaalselt noortele suunatud poliitika ja meetmed valdkondades nagu mitteformaalne õppimine, osalemine, vabatahtlik tegevus, noorsootöö, liikuvus ja teavitamine, sotsiaalne kaasatus, kultuur ja tervis. Resolutsioonis kutsutakse samuti üles tegema integreerivaid algatusi, st valdkondadevahelise lähenemisviisi kasutamist võimaldavaid algatusi noortepoliitika ja muude asjakohaste poliitikavaldkondade vahel;

4.

liikmesriigid ja Euroopa Liit peaksid Euroopa 2020. aasta raames rakendama reforme, mille eesmärk on arukas ja jätkusuutlik majanduskasv, st teadmistel ja innovatsioonil põhinev majanduskasv, mis võimaldab maksimaalset osalemist. Reformide eesmärk peaks olema hariduse ja koolituse kvaliteedi parandamine, teadusuuringute tugevdamine ning innovatsiooni ja teadmussiirde edendamine kogu Euroopa Liidus. Reformidega tuleks soodustada ettevõtlikkust ja aidata muuta loomingulisi ideid innovaatilisteks toodeteks, teenusteks ja protsessideks, mis loovad majanduskasvu, kvaliteeti ja jätkusuutlikke ametikohti, piirkondlikku, majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning käsitlevad tõhusalt ja tulemuslikult Euroopa ja ülemaailmseid ühiskondlikke väljakutseid.

1.

kuigi Euroopa tulevane heaolu sõltub suures osas noortest, seisavad liiga paljud neist jätkuvalt silmitsi arvestatavate raskustega oma potentsiaali rakendamisel ning oma panuse andmisel ühiskonda: liiga palju noori jätab kooli pooleli kvalifikatsiooni saamata või piisavaid oskusi omandamata, neil ei õnnestu tagada endale tööd ja nad satuvad seetõttu sotsiaalse tõrjutuse ohtu, mis omakorda tekitab kõrgeid kulusid nii üksikisikule kui ka ühiskonnale tervikuna. Nimetatud olukorra parandamine nõuab haridus-, koolitus-, noorte-, tööhõive- ja sotsiaalpoliitikat hõlmavat ühtset valdkondadevahelist lähenemisviisi, mis tugineb praegustel tugevustel ja arendab uusi tõhusaid meetmeid;

2.

paljude liikmesriikide jaoks on endiselt probleemiks, kuidas rakendada siseriiklikke elukestva õppe strateegiaid ja vahendeid, mis on äärmiselt olulised teadmiste, oskuste ja pädevuste omandamise, säilitamise ja arendamise võimaldamisel kogu karjääri jooksul nii noortele kui ka täiskasvanutele. Eelkõige vajatakse paindlikumaid õppevorme, mis võimaldavad erinevates eluetappides meestel ja naistel liikuda erinevate haridus- ja koolitussüsteemide ning formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppekeskkonna vahel ning pakkuda huvi mittetraditsioonilistele õppuritele;

3.

lähiaastatel nõuab järjest rohkem ametikohti kõrgtasemel oskusi, (9) samas on ELis praegu kolmanda tasandi või võrdväärse haridusega isikute arv (10) ning teadlaste osakaal madalam kui konkurentidel. Lisaks nõuab Euroopa innovatsioonisuutlikkus teadmuspartnerlust ja tugevamat sidet haridus-, koolitus-, teadus- ja ärimaailma vahel, et tugevdada teadmiste kolmnurka. See tagab ka madala kvalifikatsiooniga töötajatele võimaluse paremini kohanduda tööturu muutuvate nõuetega;

4.

lisaks isiklike ja sotsiaalmajanduslike eesmärkide täitmisele, võib õppe liikuvus osutuda kasulikuks tööhõive tugevdamise ning ametialaste pedagoogiliste, keeleliste, inimestevaheliste ja kultuuridevaheliste oskuste omandamise või tõhustamise vahendiks. Õppe liikuvus võib samuti kaasa aidata haridusasutuste kvaliteedi parandamisele ja nendevahelisele koostööle. Kuigi ELi programmid ja poliitikavahendid on andnud kõnealusesse valdkonda olulise panuse, on endiselt pigem erandiks kui reegliks oleva õppe liikuvuse puhul kasutamata arvestatav potentsiaal. Õppe liikuvuse võimalusi formaalse hariduse raames tuleks aktiivselt julgustada rühmade puhul nagu noortest täiskasvanutest õppurid, õpetajad, koolitajad ja haridustöötajad. Noored täiskasvanud peaksid sellistest võimalustest samuti kasu saama mitteformaalses või informaalses õppekeskkonnas. Lisaks tuleb uurida õppe liikuvuse uusi innovatiivseid vorme, sealhulgas virtuaalset liikuvust, laiendades samas sellele juurdepääsu, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele ja soole.

1.

töötades algatuse „Noorte liikuvus” eesmärkide suunas, peaksid Euroopa Komisjon ja liikmesriigid tegema koostööd Euroopa 2020. aasta strateegia üldises kontekstis, tagades samas järjepidevuse olemasoleva korraldusega, eelkõige seoses strateegilise raamistikuga üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020”), Euroopa tööhõivestrateegiaga ja ELi noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistikuga. Meetmeid ning järelevalve- ja aruandemenetlusi tuleks rakendada kõnealustes raamistikes ning kooskõlas nende vastavate üldiste eesmärkidega. Meetmeid tuleb tihedalt koordineerida, kaasates kõigil tasanditel asjakohased sidusrühmad ja tehes nendega koostööd, sealhulgas struktureeritud dialoogi kaudu;

2.

Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuunistes (11) esitatakse koordineeritud poliitikameetmete raamistik, millest enamus langeb liikmesriikide vastutusse. Asjakohase järelevalve, vastastikuse õppimise ja panuse ettevalmistamise kaudu Euroopa Ülemkoguks peaks hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogul olema oluline roll algatuse „Noorte liikuvus” ja laiema Euroopa 2020. aasta strateegia, sealhulgas konkreetse ülesande ELi peaeesmärkide rakendamisel hariduse ja koolituse valdkonnas;

3.

selleks et aidata noortel toime tulla paljude nende ees seisvate sotsiaalmajanduslike väljakutsetega on vaja täiendavad jõupingutusi. Eelarvepiirangute ajal peaksid sellised jõupingutused keskenduma poliitikaeesmärkide ja investeeringute optimeerimisele ning ratsionaliseerimisele, sidudes neid tihedalt Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega ja „ET 2020” strateegilise raamistiku prioriteetidega;

4.

samas kui nende reguleerimisala on algatuse „Noorte liikuvus” rakendusalast laiem, on olemasolevate ELi programmidega nagu „Elukestev õpe”, „Erasmus Mundus” ja „Aktiivsed noored” selgelt antud oluline panus kõnealuse algatuse ning üldisemalt Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisse. Nii nimetatud programmide laiemat rakendusala kui nende panust algatusse tuleks järgmise põlvkonna programmide kavandamisel arvestada;

5.

suuremat liikuvust tuleks aktiivselt tõhustada, sealhulgas liikuvust kolmandate riikidega ja kandidaatriikidega, kasutades asjakohaseid programme ja vahendeid. Õppe liikuvusel peaks samuti olema kvalitatiivne mõõde ja see peaks tuginema haridus- ja koolitusasutuste vahelisele hästi väljaarendatud koostööle. Liikuvuse kvaliteedi ja mitmekesisuse tõstmiseks tuleks uurida muude olemasolevate koostöövormide potentsiaali. Liikuvust ei peaks siiski vaatama kui eesmärki omaette, vaid pigem kui teadmiste, oskuste ja pädevuste omandamise tõhustamise ning isiklike ja sotsiaalsete väljakutsetega toimetulemise vahendit.

Pöörates eelkõige tähelepanu haridus- ja koolitusvaldkonnale:

Pöörates eelkõige tähelepanu noortevaldkonnale:

Pöörates eelkõige tähelepanu tööhõivevaldkonnale:

1.

tagama tiheda koostöö kõikide seotud poliitikavaldkondade vahel, eelkõige hariduse, noorte, sotsiaal-, tööhõive, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, eesmärgiga uurida võimalust saavutada ühised eesmärgid;

2.

tagama, et hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu ja muud vastavad nõukogu koosseisud osalevad täielikult Euroopa 2020. aasta strateegias, eelkõige panustades korrapäraselt Euroopa Ülemkogusse seoses ELi peaeesmärkide suunas liikumisel saavutatud edusammudega;

3.

ratsionaliseerima ja tagama täieliku ja tõhusa ELi programmide ja eelarvete kasutamise, sealhulgas – kui see on asjakohane – sidudes neid siseriiklike ja piirkondlike vahenditega ning kaaludes Euroopa struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Investeerimispanga kasutamist;

4.

püüdma suurendada teiste ja võimalike uute rahastamisallikate potentsiaali õppe ja tööhõivealase liikuvuse edendamiseks;

5.

kaaluma käesolevate järelduste mõju järgmise põlvkonna ELi programmidele ja järgmisele ELi finantsraamistikule.