30.11.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 323/11

1.

Lugemisoskuse parandamine on üks 2002. aastal heakskiidetud tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” kolmeteistkümnest eesmärgist. See on ka üheks viiest Euroopa keskmise soorituse võrdlustasemest (Euroopa sihttasemed), mille nõukogu kehtestas 2003. aastal: nimelt, et 2010. aastaks tuleks 15-aastaste vähese lugemisoskusega isikute arvu Euroopa Liidus vähendada vähemalt 20 % võrra võrreldes 2000. aastaga. Teine sihttase, mis tuleks 2010. aastaks saavutada, on matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia eriala lõpetanute koguarvu suurenemine vähemalt 15 % võrra.

2.

Euroopa Ülemkogu kutsus 2008. aasta märtsis taas liikmesriike üles vähendama märkimisväärselt selliste noorte arvu, kes ei ole omandanud korralikku lugemisoskust, ning parandama sisserändaja või ebasoodsa taustaga õpilaste õppeedukust (3).

3.

Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 2008. aasta novembri järeldustes (4) esitati koole käsitlev Euroopa koostöökava ning kinnitati taas, et lugemisoskuse suhtes seatud eesmärkide osas on edusammud ebapiisavad. Nõukogu jõudis kokkuleppele, et on vaja tagada ja parandada lugemis- ja arvutusoskuse omandamist, kuna need on võtmepädevuste olulised koostisosad. Liikmesriikidel paluti seada koostöö eesmärgiks tõsta kirja- ja arvutusoskuse taset ning äratada suuremat huvi matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia vastu.

4.

Nõukogu 2009. aasta maikuu järeldustes, mis käsitlevad strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal („ET 2020”), (5) korratakse, kui olulised on kirja- ja arvutusoskus kui võtmepädevuste põhielemendid ning matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia atraktiivsemaks muutmine. Nimetatud raamistikus nõukogu poolt vastu võetud uue sihttaseme eesmärk on saavutada põhioskuste piisav tase lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes, kutsudes üles saavutama 2020. aastaks lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes puudulike oskustega õpilaste osakaaluks alla 15 %.

5.

Nõukogu ja komisjoni 2010. aasta ühises eduaruandes töökava „Haridus ja koolitus 2010“ rakendamise kohta (6) rõhutatakse, et tähtsad on haridusasutuste ja tööturu vahelised partnerlused, mis edendavad pädevust ning mille abil saab teadmisi tööelu ja ametialase karjääri kohta. Eksperdid on tunnustanud koolide, ülikoolide ja ettevõtete vahelise koostöö kavasid, kuna nendel on positiivne mõju matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia õppele.

6.

Hiljuti, 2010. aasta juunis leppisid liikmesriigid Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokku eesmärgis parandada haridustaset majanduskasvu ja tööhõive Euroopa 2020. aasta strateegia (7) raames, mille kohaselt on põhioskuste küsimus aruka majanduskasvu ja kaasava majanduskasvu lahutamatu osa ning annab panuse suurprojektidesse nagu „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” ja „Euroopa digitaalne tegevuskava”,

1.

Kuigi ELis on viimasel aastakümnel hariduse ja koolituse valdkonnas aset leidnud üldised positiivsed suundumused, on tehtud edusammud ebapiisavad, et saavutada 2010. aastaks kokkulepitud Euroopa sihttasemed. Euroopa 15aastaste lugemisoskus ja matemaatikateadmised on keskmiselt isegi halvenenud. Puuduliku lugemisoskusega õpilaste osakaal suurenes 21,3 %lt 2000. aastal 24,1 %ni 2006. aastal (8) ja matemaatikas suurenes nimetatud osakaal 20,2 %lt 24 %ni (9). Loodusteadustes oli puudulike teadmistega õpilaste osakaal liikmesriikides 2006. aastal 20,2 % (10).

2.

Samuti on tõendeid, et õpilaste edu põhioskuste omandamisel mõjutavad nende sotsiaalmajanduslik taust ning nende vanemate õppeedukus. Kõikides liikmesriikides, mille kohta on olemas võrreldavad andmed, on sisserändajate peredest pärit õpilaste õppeedukus lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes madalam kui emakeeles õppijatel (11).

3.

Viimastel kümnenditel on Euroopas kasvanud nõudlus matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonna kvalifitseeritud inimressursside järele. Kuigi vastav Euroopa sihttase 2010. aastaks on saavutatud, on vastavad vajadused siiski asjakohased. Üldine koolilõpetamise määr on tõusnud, peamiselt tänu informaatikale ja laienemisele, kuid matemaatikas, statistikas ja inseneriteadustes on kasv olnud palju nõrgem ning füüsikas on tegelikult toimunud langus. Lisaks on naissoost õppijad nimetatud valdkondades ikka veel oluliselt alaesindatud (12).

4.

Liikmesriikides on tehtud mitmeid algatusi lugemisoskuse parandamiseks ning riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil on võetud mitmeid meetmeid, et parandada hoiakuid matemaatika ja loodusteaduste suhtes ning nende omandamist. Lisaks on liikmesriigid viimaste aastate jooksul oma poliitikakavadesse kaasanud teemad, mis on seotud matemaatika ja loodusteaduste omandamisega ning nendega seotud hoiakutega. Liikmesriigid on eraldanud ka märkimisväärseid vahendeid loodusteaduste õpetamise parandamiseks koolides. Programmid, mille eesmärk on põhioskuste varajane omandamine ja individuaalne lähenemisviis õppimisele, on konkreetsete strateegiatena kasutusel enamikus riikides (13).

1.

Avatud koordinatsiooni meetodi raames tehtud töö käigus matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia vallas on leitud, et innovaatiline pedagoogika ja kõrge kvalifikatsiooniga õpetajad võivad parandada matemaatikat, loodusteadusi ja tehnoloogiat käsitlevaid hoiakuid õppijate seas ning edendada nende õppeedukust nimetatud valdkondades. See võib omakorda aidata kaasa suundumusele, et aina enam inimesi alustab õpinguid kõnealustes valdkondades, ning viia lõpuks matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia alase hariduse omandanute arvu suurenemiseni.

2.

Komisjoni 2007. aasta aruandes „Loodusteaduste alane haridus: tänapäevane pedagoogika Euroopa tuleviku heaks” (14) soovitatakse uurimusliku õppe suuremat kasutamist loodusteaduste õpetamisel, loodusteaduste õpetajate ühendamist võrgustike abil, erilise tähelepanu pööramist tüdrukute hoiakutele matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia suhtes ning koolide avamist laiemale kogukonnale.

1.

Põhioskuste omandamine on aluseks elukestva õppe raames kõigi inimeste võtmepädevuste arendamisele ning täidab ülitähtsat rolli kodanike konkurentsivõime, sotsiaalse kaasatuse ja eneseteostuse edendamisel. Seetõttu on vaja võtta meetmeid haridusteel halvasti edasijõudmise ja sotsiaalse tõrjutuse vastu.

2.

Hea lugemis- ja arvutusoskus koos kindlate teadmistega looduse põhiprintsiipide ja põhiliste teaduslike mõistete kohta on elukestvaks õppeks vajalike võtmepädevuste omandamise aluseks, seega tuleb neid asuda omandama varases eas.

3.

Põhioskused lugemises ja matemaatikas on ka õppimisoskuse alusmüüriks: need aitavad inimestel omandada, töödelda, rakendada ja edastada uusi teadmisi ja oskusi ning saada iseseisvateks õppijateks.

4.

Rahvusvahelised andmed, sealhulgas PISA ja TIMSSi uuringud on näidanud, et sellised süsteemsed probleemid nagu koolide vahelised erinevused ja õpilaste erinev taust (tulenevalt näiteks sotsiaalmajanduslikest oludest, vanemate haridustasemest, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete kättesaadavusest kodus jne), on lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes edasijõudmist mõjutavad tegurid.

5.

Õpetajate, koolijuhtide ja õpetajate koolitajate kvalifikatsioon, pädevus ja pühendumine on olulised tegurid hea kvaliteediga õppetulemuste saavutamisel. Seetõttu on oluline pakkuda pedagoogilisele personalile ja koolijuhtidele kõrgetasemelist alusharidust, sisseelamist ja pidevat erialast arengut, mida toetatakse vajalike haridusalaste ja professionaalsete tugiteenustega.

6.

Strateegilises raamistikus „ET 2020” toodud uute ambitsioonikate sihttasemete saavutamiseks on liikmesriikidel vaja teha tõsisemaid pingutusi. Majanduslanguse, samuti demograafiliste väljakutsete tõttu on vaja kiiresti ja võimalikult ulatuslikult parandada tõhusust ja suurendada võrdseid võimalusi koolisüsteemides ning samas jätkata tulemuslikke investeeringuid haridusse ja koolitusse, et reageerida nii praegustele kui ka tulevastele majanduslikele ja sotsiaalsetele väljakutsetele,

1.

Töötama välja või arendama edasi siseriiklikke lähenemisviise kooliõpilaste õppeedukuse parandamiseks lugemisoskuses, matemaatikas ja loodusteadustes, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsa sotsiaalmajandusliku taustaga õpilastele.

2.

Analüüsima ja hindama siseriiklikul tasandil praeguseid lähenemisviise, et arendada edasi poliitikaotsuste tegemiseks vajalikku teadmistebaasi,

1.

Moodustama kõrgetasemelise eksperdirühma, mille ülesanne oleks analüüsida olemasolevaid lugemisoskust käsitlevaid lähenemisviise, uuringuid ja rahvusvahelisi aruandeid, keskendudes käesolevates järeldustes esitatud küsimustele. Nimetatud rühm peaks analüüsima kõige tõhusamaid ja tulemuslikumaid viise lugemisoskuse toetamiseks elukestva õppe raames, võttes aluseks näited edukatest tegevuspõhimõtetest, ning peaks koostama järeldused ja esitama 2012. aasta esimeseks pooleks ettepanekud poliitika toetamiseks liikmesriikides.

2.

Matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia klastri töö järelmeetmena asutama avatud koordinatsiooni meetodi alusel liikmesriikide poliitikakujundajate ja ekspertide temaatilise töörühma, et toetada liikumist uue „ET 2020” sihttaseme suunas.

3.

Edendama vastastikust õppimist ning heade tavade kindlaksmääramist ja levitamist liikmesriikides põhioskuste omandamise valdkonnas, ja jälgima liikumist „ET 2020” sihttaseme suunas ja sellest aru andma,

1.

Tagama, et vajaduse korral toimuksid kohustusliku hariduse eest vastutavate peadirektorite kohtumised, et võtta teadmiseks kooliküsimustes tehtud edusamme Euroopa poliitilises koostöös, jagada teavet riikide poliitikast ja arutada kõnealuses valdkonnas edaspidi tehtava töö prioriteete ELi tasandil, ning kindlustama, et selliste mõttevahetuste tulemusi levitatakse laiaulatuslikult kõikide asjaomaste sidusrühmade seas ning arutatakse vajaduse korral ministrite tasandil.

2.

Edendama võimalusi töötada välja ühiseid liikmesriikidevahelisi katseprojekte, mille eesmärk on parandada kõikide noorte põhioskusi innovaatiliste lähenemisviiside kaudu. Projekte korraldataks vabatahtlikkuse alusel kooskõlas ühiselt kokkulepitud kriteeriumitega, nende suhtes rakendataks ühist hindamist ning nende käigus kasutataks olemasolevaid ELi vahendeid.

3.

Kasutama eespool nimetatud eesmärkide edendamiseks kõiki asjakohaseid vahendeid, näiteks avatud koordinatsiooni meetodi elemente, elukestva õppe programmi, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmendat raamprogrammi ning kooskõlas liikmesriikide prioriteetidega Euroopa struktuurifonde.