Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2010/C 321/08

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„QUESO CASÍN”

EÜ nr: EL-PDO-0005-0718-04.09.2008

KGT ( ) KPN ( X )

1.   Nimetus:

„Queso Casín”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Hispaania

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Kõva või poolkõva valminud rasvane juust, mis on toodetud lehma pastöriseerimata täispiimast ensümaatilise koagulatsiooni ja selle tulemusel tekkinud massi sõtkumise abil.

Kaitstud juustusordi tootmiseks kasutatav piim pärineb Asturiana de la Montaña (või Casina), Asturiana de los Valles ja Frisonne’i tõugu või nende ristandite hulka kuuluvatelt tervetelt lehmadelt.

Valminud juustu omadused on järgmised:

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

Lehmapiim, piimhappebakterid, kaltsiumkloriid, laap ja sool.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Sööt, mida antakse karjale, mille piim on juustu „Queso Casín” tooraineks, pärineb piirkonna loodusvaradest. Loomad on karjamaal peaaegu kogu aasta, neile antakse lisaks heina ja värsket sööta, mis on saadud samast põllumajandusettevõttest, ning karjamaade kasutamisel kehtib rotatsioonisüsteem. Tegemist on peamiselt traditsioonilise väikesearvulise karjaga, mis on seotud territooriumiga ja mis aetakse karjamaale peaaegu kogu aasta vältel.

Loomasööt pärineb seega piiratud alalt. Kui kliimatingimuste tagajärjel jääb põllumajandusettevõtte enda sööta väheks, võib toidunormi erandkorras täiendada väikeste koguste mujalt pärit tera- ja kaunviljadega.

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

—

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Pakend: kvaliteedi säilitamiseks pakendatakse toode enne juustuvabrikust või valmimiskohast väljasaatmist, sest üliõhukese kooriku tõttu võib toode kergesti rikneda ning selle välimus kannatada saada.

Eespool nimetatud põhjustel peaks toodet müüma tervete ketastena, mis tuleb enne väljasaatmist pakendada.

Pakendina võib kasutada paberit, pappi, puitu, plastikut või muid materjale, mille asjaomane reguleeriv asutus on heaks kiitnud.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Märgistust viiakse korrapäraselt kooskõlla toiduainete märgistamise, esitluse ja reklaami valdkonnas kehtiva üldiste eeskirjadega. Tootel „Queso Casín” on lisaks valmistaja märgisele eriline nummerdatud lisamärgis, mis tagab toote nõuetelevastavuse.

Tootemärgisel peab olema ka tekst „Denominación de Origen Protegida „Queso Casín” ” ning logo. See logo, mis on kõikidel kõnealust toodet turustavatel ettevõtjatel ühine, võib olla neljas värvitoonis:

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Konkreetne geograafiline piirkond, kus piima toodetakse ning juustu „Queso Casín” valmistatakse, laagerdatakse, ja pakendatakse, paikneb Astuuria lõunaosas, täpsemalt selle kesk- ja idaosa keskel. Piirkond jaguneb Caso, Sobrescobio ja Piloña haldusüksusteks.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Geograafiline piirkond asub Astuuria idaosa mägede keskel. Seda iseloomustab maastik, mis koosneb kitsastest orgudest, mida lahutavad kaljused mäeharjad. Territooriumi mägisuse tõttu domineerivad piirkonnas järsud kallakud. Keskmise kõrgusega alad asuvad madala ja tasase keskse ala ümber, mis kuulub kõnealust piirkonda idast läände läbivasse rannikueelsesse madalikku ning on sängiks Piloñale, mis on koos Alto Nalóniga selle territooriumi kaks kõige olulisemat jõge.

Kui kõrgmäestik välja arvata, on sellel territooriumil parasvöötme mereline kliima, kus valitsevad vihmad, mis on küll kerged, kuid kestavad aasta läbi, ning kus temperatuur varieerub mõõdukalt.

Asjaolu, et orge ja jõevalglaid ümbritsevad mäed, tekitab väga palju püsivat udu. Kõikidel nendel põhjustel on kogu aasta jooksul vähe päikesevalgust.

Taimestikku iseloomustavad arvukad heina- ja karjamaad, kuid ka suured metsad ja võsastunud alad ning kaljupaljandid kõige järsematel nõlvadel.

Kõige huvitavamad taimeliigid heina- ja karjamaadel kuuluvad kõrreliste ja kaunviljaliste perekonda.

Niisugused on tingimused, kus kasutatakse juustu „Queso Casín” valmistamise meetodit, mis võimaldab saada usaldusväärse ja kestva säilitusviisi piirkonnas, kus mõõdukas temperatuur ning vihmaste ja pilviste ilmade suur hulk tekitab suure õhuniiskuse, mis muudab piima kalgendamisel saadud massi kuivatamise keeruliseks.

Nii sündiski juustumassi sõtkumine kui traditsiooniline ja eksklusiivne meetod, mille käigus liidetakse kalgendunud piima väikesed kogused kokku üheks tükiks. Selle toimingu kordamine võimaldas saada kuivema ja kompaktsema massi, mis andis suurema säilivusajaga toote. Lisaks sai tänu sõtkumisele soola lisada ühtlaselt ja jagada ühtlaselt mikroorganisme, mis tekivad käärimisel ja tagavad sobiva valmimisastme, mis annab tootele erilised organoleptilised omadused.

Seda tehti käsitsi kuni spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud masina kasutuselevõtmiseni. Tegemist on sõtkumismasinaga (mesa de rabilar ehk máquina de rabilar), mis näib olevat välja arendatud traditsioonilises pagaritööstuses kasutatava abivahendi (bregadora ehk bregadera) põhjal ja mida kogukond kasutas nn sõtkumispäevadel (los diis d’amasar), et oma väheseid rahalisi vahendeid säästlikult kasutada ja hõlbustada tootmisetappe, mis olid niigi töömahukad.

Nende ülesannete täitmisel tekkis vajadus eristada eri tootjatelt pärinevaid poolvalmis juustumasse (gorollus) ja juuste. Selleks märgistati iga tükk erinevalt, et omanikku oleks võimalik kiiresti kindlaks teha. Juustumassi puhul kasutati köögiriista nimega ochavau – silinderjat värtnakujulist puust instrumenti, mille otsad olid varustatud lihtsate sümbolitega ja millega gorollu’d märgistati iga kord pärast sõtkumist. Valmis juustu puhul kasutati marcu’t ehk cuñu’t, mis on samuti puust, aga suurem ning varustatud mitmesuguste keerukate sümbolitega, mida kasutati nii kaunistamiseks kui ka tootja identifitseerimiseks. Praegu on marcu’d tavaliselt varustatud tootja nimetähtede kombinatsiooniga.

Seda valmistamismeetodit ja eelkõige juustumassi sõtkumist kasutatakse (tõenäoliselt selle keerukuse tõttu) ka praegu vaid selle juustusordi valmistamiseks. See meetod säilis eelkõige tänu naiste tööle, kes valmistasid juustu perele toiduks, ja ühe tootja ettevõtlikkusele, kes esitleb ja turustab juustu laatadel ning traditsiooniliste toodete turgudel nii Astuurias kui ka Hispaanias. Tähtis roll on ka piirkonna maaelu arengu rühmade koostööl.

5.2.   Toote eripära:

Juust „Queso Casín” paistab silma erilise välisilmega, mille annab talle tootjate nimetähti kandev reljeefne kujutis, mis on löödud marcu abil iga ketta peale nii, et see katab juustu pealmise külje täielikult.

Lõpuks annavad sellele juustule tema erilisuse veel ebakorrapärane silinderja ketta kuju, õrn ja õhuke koorik, mis moodustab sisuga ühtse massi, selle sõtkutud sisu, tugev ja püsiv maitse ning lõhn, mis on seda tugevam, mida rohkem juustumass sõtkumismasinast läbi on käinud, ning juustu koostis, mis teeb tootest „Queso Casín” Hispaania ja isegi kogu maailma ühe kõige suurema valgu- ja kõige väiksema niiskusesisaldusega juustu.

See juust erineb täielikult kõikidest teistest juustusortidest, sealhulgas naaberkommuunides väljatöötatud sordid. Siin mängib olulist rolli Caso ja Ponga haldusüksuste vaheline mäeahelikest moodustunud piir, mis lahutab ka kahe tüüpilise Astuuria juustusordi, „Queso Casíni” ja „Los Beyos” tootmispiirkondi.

Toote „Queso Casín” ajalooline uurimine näitab, kui oluline see juust on.

Enric Canut väidab oma raamatus „En el país de los 100 quesos” (Barcelona, 2000), et „Casíni juust võib oma valmistusviisi ja lihtsate vahendite kasutamise tõttu olla üks Hispaania vanimaid juustusorte”.

Kirjalikud tõendid selle juustu olemasolu kohta kõnealuses piirkonnas pärinevad XIV sajandist. „1328. aastal, kui abtissiks oli donna Gontrodo, renditi San Salvador de Sobrecastiello renditalu välja kuueks aastaks, ja rendihind oli 70 maravedis, mis tuli ära maksta iga aasta 1. septembriks, ja kaksteist sõtkutud juustu, mis tuli üle anda iga aasta mardipäeval.”.

Ka 1341. aastal kirjutati: „ja kaksteist sõtkutud juustu …”.

Seda juustu on mainitud Jovellanose teostes (XVIII sajand), Madozi geograafilises sõnaraamatus, mis kirjastati XIX sajandi algul, ja Dionisio Martín Ayuso teoses „Curso de Agricultura Elemental”, mis avaldati XIX sajandi lõpul.

O. Bellmuti ja Fermin Canella „Astrias” (Gijon, 1900) on seda juustu nimetatud üheks Astuuria ja Caso kõige nimekamaks juustusordiks. Samuti on seda mainitud F. Requejo ja M. Tortosa teoses „Los Elementos de Agricultura y Técnica Agrícola e Industrial” (Madrid, 1903).

Eduardo Méndez Riestra raamatus „Comer en Asturias” (Madrid, 1980) on Casíni nimetatud Astuurias toodetavate juustude seas, samuti Carlos Mero Gonzáleze teoses „Guía Práctica de los quesos de España” (Madrid, 1983) ja Simone Ortega raamatus „Tabla de quesos españoles” (Madrid, 1983).

Keemik ja kirjanik J. A. Fidalgo Sánchez kinnitab oma raamatus „El Gran Libro de la Cocina Asturiana” (Gijón, 1986), et Casíni juust on Astuuria kesk- ja lõunaosa kõige iseloomulikum juust.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Piima ülejääkidest hakati juustu valmistama peamiselt mägise reljeefi tõttu, sest ühendusteed olid raskesti läbitavad ja neid oli vähe ning ainus piima kasutamise võimalus oli teha sellest võid või juustu.

Mitmed looduslikud tegurid tingisid selle, et juustu hakati valmistama niisugusel erilisel viisil. Reljeefi tõttu valitsesid maastikku madalad heinamaad ja mägikarjamaad ning erakordselt mitmekesine taimestik, mis mõjutab otseselt piimakarja toitumist ja võimaldab kasutada traditsioonilisi vahendeid.

Lisaks tagavad kliima, kergete ja aasta jooksul ühtlaselt jaotunud sademete suur hulk ning vähene päikesepaiste ja mõõdukad temperatuurid ideaalsed tingimused sööda säilimiseks ja loomade karjatamiseks karjamaal.

Kogu piim, mida toote „Queso Casín” valmistamiseks kasutatakse, pärineb lehmadelt, kes söövad korrapäraselt kogu aasta vältel piirkonna heina- ja mägikarjamaadel.

Valmistamismeetodi töötasid välja esimesed loomakasvatajatest juustutootjad, kes kohandusid piirkonna keskkonnatingimustega, et pikendada kergesti rikneva toote säilivusaega, tänu millele sündis ainulaadne juustusort, mille omadused tulenevad või on kokkuvõttes kindlaks määratud mitmesuguste looduslike tegurite ja erilise valmistusviisiga.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

http://www.asturias.es/Asturias/descargas/PDF_TEMAS/Agricultura/pliego_condiciones_dop_queso_casin.pdf

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.