Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2010/C 41/07

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7 (1). Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„HESSISCHER APFELWEIN”

EÜ nr: DE-PGI-0005-0620-16.07.2007

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus:

„Hessischer Apfelwein”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Saksamaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Toode „Hessischer Apfelwein” on 100 % puuviljasisaldusega õunamahlast kääritatud toode, mille käärimine, selitamine ja villime toimub eranditult Hesseni liidumaal.

Toode „Hessischer Apfelwein” on kuldkollast värvi. Kõnealust veini toodetakse traditsiooniliselt viljapuudega kultuurmaastikel kasvavate õunapuude õuntest, mille kõrge happesisaldus (vähemalt 6 g/l) on iseloomulik vanadele õunasortidele. Toote „Hessischer Apfelwein” tootmiseks tohib kasutada üksnes eespool nimetatud nõuetele vastavaid õunu. Mõrkjas maitse tekib ka tänu täielikule käärimisele. Seetõttu erineb toode „Hessischer Apfelwein” oluliselt teiste piirkondade õunaveinidest. Kihisevus on tingitud käärimise käigus tekkivast süsihappest.

Toote alkoholisisaldus on vähemalt 5 mahuprotsenti ning suhkruvaba ekstrakti sisaldus 18 g/l. Lisaks sellele on tootes vähemalt 4 g/l mittelenduvaid happeid ja kõige rohkem 0,8 g/l lenduvaid happeid. Tootele „Hessischer Apfelwein” ei ole tootmise käigus lubatud lisada vett ega suhkrut.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

Toode „Hessischer Apfelwein” on valmistatud 97 % õuntest, mis on eelistatavalt pärit viljapuudega kultuurmaastikel kasvavatelt õunapuudelt.

Toodet „Hessischer Apfelwein” toodetakse traditsiooniliselt üksnes õuntest. Mõnikord lisatakse õunaveini hägusust vähendavat pihlakamarjade mahla. Rohkem kui 95 % Hesseni liidumaal toodetud õunaveinist on tehtud ainult õuntest.

Puuviljakasvatus viljapuudega kultuurmaastikel tähendab seda, et puude viljakandvus on väga vahelduv. Viljapuud kannavad ühel aastal väga palju ning järgmisel aastal väga vähe. Õunapressijate eesmärk on õunaveini tootmine õuntest, mis on peaaegu eranditult pärit Hesseni liidumaalt. Kui on vaja teiste piirkondade õunu juurde osta, siis on kvaliteedinäitajaks vähim happesisaldus 6 g/l.

Viljapuudega kultuurmaastikele on iseloomulik õunasortide suur mitmekesisus. Hesseni liidumaal on kokku rohkem kui 2 000 eri õunasorti. Kõnealune sordirohkus on toote „Hessischer Apfelwein” üks eripärasid. Veini toodetakse erinevate kogustega eri õunasortidest.

Toote „Hessischer Apfelwein” tootmiseks kasutataks muu hulgas järgmisi sorte:

Alkmene, Elstar, Holzapfel, Pilot, Ananasrenette, Glockenapfel, Idared, Rheinischer Bohnapfel, Berlepsch, Goldparmäne, Jacob Lebel, Schafsnase, Berner Rosenapfel, Gelber Edelapfel, James Grieve, Topaz, Bittenfelder, Gehrer Rambour, Jonagold, Weinapfel, Blenheimer, Gewürzluike, Kaiser Wilhelm, Winterrambour, Brettacher, Golden Delicious; Landsberger Renette, Zabergäu-Renette, Boskoop, Gravensteiner, Geheimrat Oldenburg, Cox Orange, Hauxapfel, Ontario.

Kõnealused sordid sobivad väga hästi kasvatamiseks Hesseni liidumaa ilmastiku- ja mullatingimustes ning neid kasutatakse traditsiooniliselt õunaveiniks töötlemisel.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

—

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Õunamahla kääritamine ja selitamine toimub eranditult Hesseni liidumaal.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Veo või vaheladustamise ajal toimuv oksüdeerumine mõjub halvasti õunaveini iseloomulikele tunnustele. Sellepärast tuleks toodet „Hessischer Apfelwein” villida otse kääritamismahutist.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

—

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Hesseni liidumaa

5.   Seos piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Toote „Hessischer Apfelwein” tooraineks on pressimiseks sobivad õunad, mis pärinevad eelistatavalt Hesseni liidumaa iseloomulikelt viljapuudega kultuurmaastikelt.

Viljapuudega kultuurmaastikud kuuluvad peaaegu igal pool Hesseni liidumaal traditsiooniliselt kultuurmaastiku hulka. Veel tänapäevalgi ilmestavad need maastikupilti mitmetes kohtades. Viljapuudega kultuurmaastike hooldamise tulemusena on säilinud veel sadu traditsioonilisi õunasorte, mis on kohanenud vastava piirkonna kliima ja mullastikuga ning on seega külmakindlamad. Kõnealused sordid on väärtuslik kultuurivara, mida on vaja hoida ja edasi arendada. Seega on Hesseni liidumaa õunapressikojad tänapäevani taganud oma piirkonna viljapuudega kultuurmaastike kasutamise majandustegevuses.

Pressimiseks sobivad õunad on sellised, mida ei tarbita lauaõuntena. Õunte välimus ei ole seejuures eriti olulise tähtsusega. Õuntel ei tohi küll olla mädaplekke, kuid väiksemad muljutised ei häiri. Seepärast tohib pressimiseks sobivaid õunu puu otsast maha raputada ja seejärel maast üles korjata. Lauaõunu seevastu korjatakse käsitsi.

5.2.   Toote eripära:

Toode „Hessischer Apfelwein” on Hesseni liidumaa pikaajalise traditsiooniga eritoode, mida teatakse kaugel väljaspool kõnealust piirkonda ning millest eriti sealkandis peetakse väga lugu. Tootele „Hessischer Apfelwein” annab erilise maitse sortide mitmekesisus. Toode „Hessischer Apfelwein” on Hesseni liidumaa kultuurielu kindel koostisosa („rahvusjook”). Reini ja Maini jõgede piirkonnas ning sellega külgnevas Keskmäestiku piirkonnas on kõnealune toode rahvusjoogina kanda kinnitanud. Hesseni liidumaa elanikkond samastab end suurel määral kõnealuse õunaveiniga.

Hesseni liidumaa eritoode on õunamahla täieliku kääritamise tulemusena saadud mõrkjas õunavein, mis erineb Saksamaa teiste paikkondade, aga ka muude riikide samalaadsest tootest.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Omamaisel toorainel põhineva, sajanditepikkuse traditsiooniga õunaveini tootmine Hesseni liidumaal, kõnealuse veini kindel koht Hesseni kultuuris, pressimiseks kasutatavate õunasortide mitmekesisus ning päritolupiirkonnas tavapärasest täieliku kääritamise tootmisviisist tingitud iseloomulik maitse on taganud toote „Hessischer Apfelwein” kui piirkondliku eritoote tuntud ja hinnatud maine.

Ka ajaloost on teada Hesseni ja toote „Hessischer Apfelwein” omavaheline tihe seotus. Juba 800. aastal Karl Suure kehtestatud seadustikust „capitular de villis” nähtub, et juba tol ajal pidid olemas olema õunaveini tootmise asjatundjad. Edaspidi taandus õunaveini tähtsus viinamarjaveini olulisemaks muutumise ees. Alles 16. sajandil algas Maini äärses Frankfurdis toote „Hessischer Apfelwein” edulugu. Seni levinud viinamarjakasvatus langes seal viinamarjahaiguste ohvriks ning seega tuli kasutada muid puuviljaliike, eelkõige vastupidavaid õunasorte. Algul pressiti õunu eelkõige rohkem koduseks tarbimiseks, kusjuures aednikel oli õunavein juba pikka aega koduseks joogiks. 1779. aastal pandi Hochstadtis (tänapäeval Main-Kinzigi maakond) võõrastemaja „Zur goldenen Krone” asutamisega alus Hesseni liidumaa vanimale, veel täna tegutsevale õunaveini tootmisele.

Kuigi õunaveini ajaloo algallikas on eelkõige seotud Frankfurdi linnaga, on muudele ürikutele toetudes võimalik tõdeda õunaveini tohutut tähtsust ka väljaspool Frankfurdi mõjupiirkonda.

Kultuurilise kõrgpunkti saavutas jook ise 1960/70. aastatel eelkõige tänu Hesseni liidumaa ringhäälingu telesaatele „Zum Blauen Bock”.

Iseenesestmõistetavalt on vaja toodet „Hessischer Apfelwein” nõuetekohaselt serveerida. Nii nagu õunaveini ennast, nii seostatakse Hesseniga kohe ka traditsioonilist veinikruusi (Bembel) ja kaldruudumustrilist õunaveiniklaasi (das Gerippte).

Võrreldes Saksamaa Liitvabariigi muude piirkondadega annab õunaveini tähtsust Hessenis tunnistust selle suur tarbijaskond. Nii võib Hesseni õunaveini ja puuviljamahlatootjate ühingu ning Saksa puuviljaveini ja puuviljavahuveinitootmise ühingu (Bonn) statistikale tuginedes kinnitada, et ligikaudu 10 liitriga elaniku kohta on õunaveini tarbimine Hesseni liidumaal kümme korda suurem võrreldes vastava tarbimisnäitajaga ülejäänud Saksamaa piirkondades (1 liiter elaniku kohta).

Tootjate korraldatavate korduvate üritustega soodustatakse elanikkonna seotust ja samastumist õunaveiniga. Õunaveiniga on seotud mitu kindlalt kanda kinnitanud üritust. 90ndate aastate alguses kujunesid „Süßer-Feste” pidustused Hesseni veini- ja mahlatööstuse korraldatavate avalike ürituste lahutamatuks osaks. Kõnealuste ettevõtmistega anti vastava piirkonna elanikkonnale teada õunapressimise algusest, korraldades selleks näidispressimisi ning õunaveini tootmise tehnoloogiat ja protsessi selgitavaid ekskursioone külastajatele. Selliste üritustega luuakse ja säilitatakse elanikkonna ja õunaveini seotust. Ühingu ja Hesseni liidumaa poolt 1995. aastal avatud Hesseni õunaveini ja viljapuudega kultuurmaastikke tutvustav marsruut, mis koosneb praegu kuuest piirkondlikust rajast, toetab põllumajanduslik-turistliku atraktsioonina õunaveinikultuuri ja -traditsiooni alahoidmist ja arendamist neis Hessenile iseloomulikes piirkondades. Jaanuarikuus õunaveinivaati kraani jaoks augu puurimise traditsiooni taaselustamine ühingu igal aastal korraldataval, Hesseni liidumaa peaministri osalusel toimuval üritusel ning nii elanikkonna kui ka meedia huvi annab tunnistust õunaveini kui traditsioonilise joogi kindlast kohast Hesseni liidumaa kultuurielus.

Hesseni tarbijate hulgas korraldatud turu-uuring kinnitas, et õunaveini (ka seoses Bembel'i ja Gerippten'iga) peetakse seal traditsiooniliseks joogiks ning samastatakse Hesseni piirkonnaga.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

Interneti-aadress: http://publikationen.dpma.de/DPMApublikationen/fnd_tm_gd.do

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.