Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahelisele partnerlus- ja koostöölepingule allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta /* KOM/2010/0626 lõplik - NLE 2010/0305 */
ET Brüssel 5.11.2010 KOM(2010) 626 lõplik 2010/0305 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahelisele partnerlus- ja koostöölepingule allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta SELETUSKIRI 23. märtsil 2006 volitas nõukogu komisjoni pidama läbirääkimisi kaubandus- ja koostöölepingu sõlmimiseks Iraagi Vabariigiga ning andis selleks läbirääkimissuunised Läbirääkimisi alustati 2006. aasta novembris. Need kulgesid edukalt ning jõudsid lõpule 2009. aasta novembris. Kokku peeti üheksa läbirääkimisvooru. 2009. aasta veebruaris Bagdadis peetud ELi ja Iraagi läbirääkimiste seitsmendas voorus leppisid Iraak ja EL kokku, et tõstavad eelnõu järgus oleva lepingu staatust, asendades lepingu pealkirja „Kaubandus- ja koostööleping” pealkirjaga „Partnerlus- ja koostööleping” ning nähes ette korrapäraselt kohtuva ministrite tasandil koostöönõukogu moodustamise. Nõukogu kiitis heaks nende muudatuste kandmise läbirääkimissuunistesse. EL ja Iraak astuvad partnerlus- ja koostöölepingu (edaspidi „leping”) sõlmimisega üldse esimest korda lepingulisse suhtesse. Lepinguga luuakse õigusraamistik, mis hõlmab valdkondi korrapärasest poliitilisest dialoogist kaubandussuhte, reguleeriva koostöö ja arenguabini. Leping on sõlmitud 10 aastaks, see on pikendatav ja sellega luuakse kindel alus Iraagi ja ELi sidemete tugevdamiseks. Selle eesmärk on arendada poliitilist dialoogi kahepoolsetes, piirkondlikes ja rahvusvahelistes küsimustes, parandada Iraagi ja ELi vahelise kaubanduse tingimusi, toetada oluliste reformide läbiviimist Iraagis ja tema arengut ning toetada tema integreerumist maailmamajandusega. Leping annab tunnistust ELi kindlast soovist aidata kaasa Iraagi ülesehitamisele. ELi jaoks on see Iraagile abi andmise ja ELi ning Iraagi vaheliste suhete süvendamise peamine raamistik. Lepingus sätestatakse peamiselt järgmist: 1. Välis- ja julgeolekupoliitika alane poliitiline dialoog ja koostöö – korrapärase poliitilise dialoogi pidamine ministrite ja vanemametnike tasandil – lepingu peaelemendid on inimõigusi ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevad sätted – terrorismi ning väike- ja kergrelvadega ebaseadusliku kauplemise vastast võitlust ning Rahvusvahelist Kriminaalkohut käsitlevad sätted. 2. Kaubandus ja investeeringud Kuigi Iraak ei kuulu veel Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO), sisaldab leping WTO eeskirjadel põhinevat soodusrežiimita kaubanduskokkulepet, milles siiski nähakse ette teatavad märkimisväärsed soodustused eriti riigihangete ning teenuste ja investeeringute valdkonnas. Kaubandust käsitlevas jaos nähakse ette ka tõhus vaidluste lahendamise mehhanism, mille raames antakse vahekohtule õigust teha siduvaid otsuseid ja kehtestatakse nende täitmise kord. 3. Koostöö mitmes valdkonnas, nagu (järgnev loetelu ei ole täielik): energeetika, transport, investeeringud, inimõigused, haridus, teadus ja tehnoloogia, õigus, vabadus ja turvalisus (s.h varjupaiga- ja rändekoostöö), keskkond, piirkondlik ja kultuurikoostöö. 4. institutsioonilised sätted lepingu rakendamise kohta, millega nähakse ette koostöönõukogu kohtumine ministrite tasandil kord aastas ja koostöönõukogu abistava koostöökomitee loomine. Lepingu artiklis 117 on sätestatud, et kuni lepingu jõustumiseni kohaldatakse selle teatavaid osi ajutiselt. Arvestades lepingu tähtsust, arvab komisjon, et nõukogu peaks veidi viivitama artiklis 117 osutatud teatamisega, et Euroopa Parlament saaks lepingu kohta oma arvamust avaldada. Komisjon on valmis tegema koostööd nõukogu ja Euroopa Parlamendiga, et lepingut saaks ajutiselt kohaldada juba 2011. aastal. 2010/0305 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahelisele partnerlus- ja koostöölepingule allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 207 ja 209 koostoimes artikli 218 lõikega 5, võttes arvesse komisjoni ettepanekut [1] ning arvestades järgmist: (1) 23. märtsil 2006 volitas nõukogu komisjoni pidama läbirääkimisi kaubandus- ja koostöölepingu sõlmimiseks Iraagi Vabariigiga. (2) 27. oktoobril 2009 kiitis nõukogu heaks komisjoni ettepaneku muuta läbirääkimissuuniseid lepingu staatuse tõstmiseks, asendades lepingu senise pealkirja pealkirjaga „Partnerlus- ja koostööleping” ning nähes ette ministrite tasandil kohtuva koostöönõukogu moodustamise. (3) Partnerlus- ja koostöölepingule (edaspidi „leping”) tuleks alla kirjutada, eeldusel et see hiljem sõlmitakse. Lepingu teatavaid osi tuleks selle ametliku sõlmimise menetluse ajal kohaldada ajutiselt, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Käesolevaga kiidetakse liidu nimel heaks ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahelisele partnerlus- ja koostöölepingule allakirjutamine, eeldusel et nõukogu võtab vastu otsuse lepingu sõlmimise kohta. Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele. Artikkel 2 Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik(ud), kes on volitatud liidu nimel lepingule alla kirjutama. Artikkel 3 Vastavalt lepingu artiklile 117 kohaldatakse kuni lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni selle artikleid 1 ja 2 ning I, II, III ja V jaotist ajutiselt alates esimesest päevast, mis järgneb kolmandale kuule pärast kuupäeva, millal lepinguosalised on teineteisele teatanud lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest. Artikkel 4 Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval. See avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja […] LISA PARTNERLUS- JA KOOSTÖÖLEPING ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahel BELGIA KUNINGRIIK, BULGAARIA VABARIIK, TŠEHHI VABARIIK, TAANI KUNINGRIIK, EESTI VABARIIK, SAKSAMAA LIITVABARIIK, PRANTSUSE VABARIIK, KREEKA VABARIIK, HISPAANIA KUNINGRIIK, IIRIMAA, ITAALIA VABARIIK, KÜPROSE VABARIIK, LÄTI VABARIIK, LEEDU VABARIIK, LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK, UNGARI VABARIIK, MALTA VABARIIK, MADALMAADE KUNINGRIIK, AUSTRIA VABARIIK, POOLA VABARIIK, PORTUGALI VABARIIK, RUMEENIA, SLOVEENIA VABARIIK, SLOVAKI VABARIIK, SOOME VABARIIK, ROOTSI KUNINGRIIK, SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK, kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”, ja EUROOPA LIIT, edaspidi „liit”, ühelt poolt ning IRAAGI VABARIIK, edaspidi „Iraak”, teiselt poolt, edaspidi koos „lepinguosalised”, Preambul Arvestades liidu ja selle liikmesriikide ning Iraagi Vabariigi vahelisi sidemeid ja nende ühiseid väärtusi, tunnistades, et liit ja selle liikmesriigid ning Iraagi Vabariik soovivad neid sidemeid tugevdada ning panna aluse kaubandusele ja koostööle, millega kaasneb poliitiline dialoog, arvestades seda, kui oluliseks lepinguosalised peavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja eesmärke ja põhimõtteid, inimõiguste järgimist, demokraatlikke põhimõtteid ning poliitilisi ja majanduslikke vabadusi, mis on partnerluse tähtsaim alus, kinnitades tahet järgida demokraatlikke põhimõtteid, inimõigusi ja demokraatlikke vabadusi, mis on sätestatud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes asjaomastes rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides, tunnistades majandusliku arenguga kaasneva jätkusuutliku sotsiaalarengu suurt tähtsust, tunnistades lepinguosaliste vahelise koostöö süvendamise tähtsust, ja ühist tahet kindlustada, süvendada ja mitmekesistada oma suhteid vastastikust huvi pakkuvates valdkondades suveräänsuse, võrdsuse, diskrimineerimisest hoidumise, õigusriigi ja hea valitsemistava, looduskeskkonna hoidmise ja vastastikuse kasu alusel, tunnistades vajadust jätkata Iraagi poliitilisi ja majanduslikke reforme ning majanduse taastamist ning vaesemate ja ebasoodsamas olukorras olevate elanikkonnakihtide elutingimuste parandamist, tunnistades vajadust suurendada naiste rolli poliitika, kodanikuõiguste, sotsiaal-, majanduse ja kultuuri valdkonnas ning tugevdada võitlust diskrimineerimise vastu, soovides luua soodsaid tingimusi liidu ja Iraagi Vabariigi vahelise kaubanduse oluliseks arendamiseks ja mitmekesistamiseks ning majandus-, kaubandus-, investeerimis-, teadus- ja tehnoloogia- ning kultuurikoostöö tihendamiseks, seades eesmärgiks edendada kaubandust ja investeeringuid ning üksmeelseid majandussuhteid turumajanduse põhimõtete alusel, võttes arvesse vajadust luua soodsad tingimused äri- ja investeeringutingimuste parandamiseks, olles teadlik vajadusest parandada äritegevust ja investeeringuid mõjutavaid tingimusi ning äriühingute asutamise, tööjõu, teenuste osutamise ja kapitali liikumise tingimusi, võttes arvesse lepinguosaliste õigust reguleerida teenuste osutamist oma territooriumil ja tagada õiguspäraste avaliku korra eesmärkide täitmine, võttes arvesse lepinguosaliste kohustust teostada kaubavahetust vastavalt Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi „WTO”) asutamist käsitlevale 15. aprilli 1994. aasta Marrakechi lepingule ja sellega seoses kummagi huvi saavutada Iraagi ühinemine nimetatud lepinguga, tunnistades, et arengmaadel on WTO raames erilised vajadused, tunnistades, et terrorism, organiseeritud kuritegevus, rahapesu ja uimastikaubandus on tõsine oht rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule ning lepinguosaliste koostöö eesmärkide täitmisele, märkides piirkondliku koostöö süvendamise ja tihendamise tähtsust, kinnitades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaldamisalasse kuuluvad lepingu sätted on siduvad Ühendkuningriigi ja Iirimaa kui eraldiseisvate lepinguosaliste ja mitte Euroopa Liidu liikmete suhtes, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liit teatab Iraagile, et nimetatud sätted on Ühendkuningriigi või Iirimaa kui Euroopa Liidu liikme suhtes muutunud siduvaks vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollile Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes. Sama kehtib Taani kohta Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli kohaselt, ON KOKKU LEPPINUD järgmises: Artikkel 1 Partnerluse loomine 1. Käesolevaga luuakse partnerlus ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahel. 2. Partnerluse eesmärgid on: a. luua sobiv raamistik lepinguosaliste vahelisele poliitilisele dialoogile, mis võimaldab arendada poliitilisi suhteid; b. edendada lepinguosaliste vahel kaubandust, investeerimist ja üksmeelseid majandussuhteid, et soodustada nende majanduse püsivat arengut ning c. panna alus õigus-, majandus-, sotsiaal-, rahandus- ja kultuurikoostööle. Artikkel 2 Alus Inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes asjaomastes rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides määratletud demokraatia põhimõtete ja inimõiguste ning õigusriigi põhimõtte austamine on mõlema lepinguosalise sise- ja välispoliitika alus ning käesoleva lepingu oluline osa. I JAOTIS Välis- ja julgeolekupoliitika alane poliitiline dialoog ja koostöö Artikkel 3 Poliitiline dialoog 3. Lepinguosaliste vahel seatakse sisse korrapärane poliitiline dialoog. See tugevdab nendevahelisi suhteid, aitab kaasa koostöö arengule ning suurendab üksteisemõistmist ja ühtekuuluvust. 4. Poliitiline dialoog hõlmab kõiki ühist huvi pakkuvaid küsimusi, eeskätt rahu, välis- ja julgeolekupoliitikat, riigisisest dialoogi ja lepitust, demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi, head valitsemistava ning piirkondlikku stabiilsust ja integratsiooni. 5. Poliitilist dialoogi peetakse igal aastal ministrite ja kõrgete ametnike tasandil. Artikkel 4 Terrorismivastane võitlus Lepinguosalised kinnitavad veel kord terrorismivastase võitluse tähtsust ning lepivad kokku teha koostööd terroriaktide ennetamisel ja tõkestamisel kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonide, rahvusvaheliste inimõiguste, humanitaar- ja põgenikeõiguse ning oma riigi õigusaktide ja eeskirjade kohaselt. Koostööd tehakse eelkõige järgmiselt: – ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1373 ja teiste asjaomaste ÜRO resolutsioonide, ÜRO terrorismivastase strateegia, rahvusvaheliste konventsioonide ja rahvusvaheliste aktide täieliku rakendamise raames; – vahetades teavet terrorirühmituste ja nende tugivõrgustike kohta kooskõlas rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktidega ning – vahetades mõtteid terrorismivastases võitluses kasutatavate vahendite ja meetodite üle (näiteks tehnilised vahendid ja koolitus), samuti vahetades terrorismivastases võitluses saadud kogemusi. Lepinguosaliste eesmärk on saavutada võimalikult kiiresti kokkulepe ÜRO terrorismivastase võitluse tervikliku konventsiooni suhtes. Lepinguosalised on sügavalt mures terrorismi õhutamise üle ja rõhutavad oma kindlat tahet võtta kõiki vajalikke rahvusvahelistele ja siseriiklikele õigusaktidele vastavaid meetmeid sellisest tegevusest tuleneva ohu vähendamiseks. Artikkel 5 Massihävitusrelvade leviku tõkestamine Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik riiklike ja valitsusväliste osalejate hulgas on üks tõsisemaid ohte rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Seda arvestades lepivad lepinguosalised kokku, et nad teevad koostööd ning võitlevad massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu, tagades desarmeerimist ja tuumarelva leviku tõkestamist käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete ning muude asjakohaste rahvusvaheliste kohustuste täieliku täitmise ja rakendamise siseriiklikul tasandil. Lepinguosalised lepivad kokku, et käesolev säte on käesoleva lepingu oluline osa. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks ning aitavad sellele kaasa, – võttes meetmeid kõikidele muudele asjaomastele rahvusvahelistele dokumentidele allakirjutamiseks, nende ratifitseerimiseks või vajaduse korral nendega ühinemiseks ning nende täielikuks rakendamiseks; – luues tõhusa siseriikliku ekspordikontrolli süsteemi nii massihävitusrelvadega seotud kaupade transiidi kui ka ekspordi kontrollimiseks, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahese kasutusega tehnoloogiate lõppkasutuse jälgimiseks, ning kehtestades ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest tõhusad karistused. Lepinguosalised lepivad kokku, et algatavad korrapärase poliitilise dialoogi eespool nimetatud toimingute toetamiseks ja kooskõlastamiseks. Artikkel 6 Väike- ja kergrelvad 1. Lepinguosalised tunnistavad, et väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslik tootmine, vahendamine ja levitamine ning nende ülemäärane kokkukoondamine, puudulik haldamine, ladude ebapiisav turvamine ja kontrollimatu levik on endiselt tõsiseks ohuks rahule ja rahvusvahelisele julgeolekule. 2. Lepinguosalised nõustuvad järgima ja täielikult täitma oma vastavaid kohustusi, et võidelda väike- ja kergrelvade ning nende laskemoonaga ebaseadusliku kauplemise vastu vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele lepingutele ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele, ning oma kohustusi muude kõnealuses valdkonnas kohaldatavate rahvusvaheliste dokumentide raames, näiteks ÜRO tegevusprogramm väike- ja kergrelvade salakaubanduse kõikide aspektide ennetamise, tõkestamise ja likvideerimise kohta. 3. Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd ning tagama kooskõlastamise, vastastikuse täiendavuse ja sünergia jõupingutustes, mis on suunatud väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse probleemiga tegelemisele üleilmsel, piirkondlikul, allpiirkondlikul ja riiklikul tasandil, ning lepivad kokku korrapärase poliitilise dialoogi pidamises, mis kuulub nende selles valdkonnas tehtava koostöö juurde ning ühendab seda. Artikkel 7 Rahvusvaheline Kriminaalkohus Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et kõige raskemad rahvusvahelisele üldsusele murettekitavad kuriteod ei tohi jääda karistamata ning et tuleb võtta siseriiklikke ja rahvusvahelisi meetmeid niisuguste tegude eest vastutuselevõtmiseks. Lepinguosalised tunnistavad, et Iraak ei ole veel Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi osalisriik, kuid Iraak kaalub võimalust statuudiga tulevikus ühineda. Selle käigus valmistub Iraak Rooma statuudi ja sellega seotud dokumentidega ühinemiseks ning nende ratifitseerimiseks ja rakendamiseks. Lepinguosalised kinnitavad taas oma kindlat kavatsust teha selles valdkonnas koostööd, vahetades kogemusi siseriiklikes õigusaktides rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevate muudatuste tegemise kohta. II JAOTIS KAUBANDUS JA INVESTEERINGUD I jagu Kaubandus I peatükk. Üldsätted Artikkel 8 Kehtivus- ja kohaldamisala Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosaliste vahelise kaubavahetuse suhtes. Artikkel 9 Tollimaksud Käesoleva peatüki tähenduses hõlmab tollimaks mis tahes maksu või lõivu, mis on kehtestatud kaupade impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses, sealhulgas mis tahes lisamaksu või -lõivu, mis on kehtestatud sellise impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses. Tollimaks ei hõlma: a) maksu, mis on võrdväärne riigisisese maksuga, mis on kehtestatud kooskõlas artikliga 11; b) maksu, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu II jaotise 1. jao II peatükiga; c) maksu, mis on kehtestatud kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „1994. aasta GATTi kokkulepe”) VI, XVI ja XIX artikli, WTO 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepingu, WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu ja WTO kaitsemeetmete lepinguga, WTO põllumajanduslepingu artikliga 5 ning WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppega; d) tasu või muud lõivu, mis kehtestatakse kooskõlas lepinguosalise õigusaktide, 1994. aasta GATTi kokkuleppe VIII artikliga ning selle märkuste ja lisasätetega. Artikkel 10 Enamsoodustusrežiim 1. Pooled kohaldavad kaubavahetuse osas vastastikku enamsoodustusrežiimi kooskõlas 1994. aasta GATTi kokkuleppe I artikli lõikega 1 ning selle märkuste ja lisasätetega. 2. Lõiget 1 ei kohaldata: e) soodustustele, mis on antud selleks, et luua 1994. aasta GATTi kokkuleppe kohane tolliliit või vabakaubanduspiirkond, või sellise liidu või piirkonna loomise tõttu; f) soodustuste suhtes, mis on antud teatavatele riikidele 1994. aasta GATTi kokkuleppe ja muude arengumaid soodustavate rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt. Artikkel 11 Võrdne kohtlemine Lepinguosaline tagab teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise vastavalt 1994. aasta GATTi kokkuleppe III artiklile ning selle märkustele ja lisasätetele. Selleks inkorporeeritakse 1994. aasta GATTi kokkuleppe III artikkel ning selle märkused ja lisasätted käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks. Artikkel 12 Tariifipoliitika 1. Liitu imporditud Iraagist pärinevate toodete suhtes kohaldatakse liidu enamsoodustusrežiimi kohaseid tollimaksumäärasid. Liitu imporditud Iraagist pärinevate toodetele ei kohaldata niisugust tollimaksu määra, mis on suurem teistele WTO liikmetele 1994. aasta GATTi kokkuleppe I artikli alusel kohaldatavast määrast. 2. Liidust pärinevate toodete importimisel Iraaki kohaldatakse tollimaksu, mis ei ole suurem kui imporditud kaupade suhtes praegu kehtiv 5 % suurune rekonstruktsioonilõiv. 3. Lepinguosalised lepivad kokku, et kuni Iraagi ühinemiseni WTOga võivad nad muuta importkaupadele kehtestatud tollimaksu suurust omavahelise konsulteerimise tulemusel. 4. Kui pärast käesolevale lepingule allakirjutamist kohaldab Iraak imporditud kaupade tollimaksude vähendamisi, eelkõige WTO läbirääkimistest tulenevaid vähendamisi, erga omnes põhimõttel, kohaldatakse liidust pärinevatele importkaupadele selliseid vähendatud tollimaksusid, mis asendavad tollimaksu baasmäära või rekonstruktsioonilõivu alates kuupäevast, mil selliseid vähendamisi kohaldama hakatakse. Artikkel 13 1994. aasta GATTi kokkuleppe asjakohaste sätete kohaldamine Lepinguosalised kohaldavad omavahelistes suhetes järgmisi 1994. aasta GATTi kokkuleppe artikleid, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks: g) V artikkel koos märkuste ja lisasätetega; h) VII artikli lõiked 1, 2, 3, 4a, 4b, 4d ja 5 koos märkuste ja lisasätetega ning 1994. aasta GATTi kokkuleppe VII artikli rakendamise WTO leping koos märkuste ja lisasätetega; i) VIII artikkel koos märkuste ja lisasätetega; j) IX artikkel; k) X artikkel. Artikkel 14 Kaupade kirjeldamise harmoneeritud süsteem Lepinguosaliste vahelise kaubandusega hõlmatud toodete klassifikatsioon esitatakse lepinguosaliste vastavates tariifinomenklatuurides, mida tõlgendatakse kooskõlas Brüsselis 14. juunil 1983 sõlmitud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni kohase kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemiga. Artikkel 15 Kaupade ajutine import Ilma et see piiraks õigusi ja kohustusi, mis tulenevad lepinguosalisi siduvatest rahvusvahelistest kaupade ajutise impordi konventsioonidest, vabastavad lepinguosalised teise lepinguosalise ajutiselt imporditud kaubad impordi- ja tollimaksudest. Kohaldatakse ajutise impordi korda, arvestades tingimusi, mille alusel asjaomane lepinguosaline on sellistest konventsioonidest tulenevad kohustused võtnud. Artikkel 16 Koguseliste piirangute keeld Liit ja Iraak kaotatavad käesoleva lepingu jõustumisel omavahelises kaubavahetuses kõik impordi- ja ekspordipiirangud, ei kehtesta ega säilita neid ega mingeid muid samasuguse mõjuga meetmeid vastavalt 1994. aasta GATTi kokkuleppe XI artiklile ning selle märkustele ja lisasätetele. Selleks inkorporeeritakse 1994. aasta GATTi kokkuleppe XI artikkel ning selle märkused ja lisasätted käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks. Artikkel 17 Ekspordimaksud Lepinguosaline ei või kohaldada ega kehtestada tollimakse, makse ega muid tasusid ja lõive, mida kohaldatakse seoses kaupade ekspordiga teisele lepinguosalisele. Lepinguosaline ei või kohaldada ega kehtestada riigisiseseid makse, tasusid ja lõive seoses kaupade ekspordiga teisele lepinguosalisele lisaks nendele, mida kohaldatakse riigisiseseks müügiks ettenähtud samasugustele kaupadele. II peatükk. Kaubanduse parandusmeetmed Artikkel 18 Dumpinguvastased meetmed 1. Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalisel võtmast dumpinguvastaseid ja tasakaalustusmeetmeid vastavalt 1994. aasta GATTi kokkuleppe VI artiklile ning selle märkustele ja lisasätetele, 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepingule ning WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingule. 2. Käesoleva artikli suhtes ei kohaldata lepingu II jaotise VI jagu. Artikkel 19 Kaitsemeetmed 1. Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalisel võtmast 1994. aasta GATTi kokkuleppe XIX artikli ja WTO kaitsemeetmete lepingu kohaseid meetmeid. 2. Käesoleva artikli suhtes ei kohaldata lepingu II jaotise VI jagu. III peatükk. Erandid Artikkel 20 Üldised erandid Käesolevasse lepingusse inkorporeeritakse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks 1994. aasta GATTi kokkuleppe XX artikkel koos märkuste ja lisasätetega ning 1994. aasta GATTi kokkuleppe XXI artikkel, mida pooled kohaldavad omavahelistes suhetes. IV peatükk. Mittetariifsed meetmed Artikkel 21 Tööstusstandardid, vastavushindamine ja tehnilised eeskirjad 1. Suhe WTO tehniliste kaubandustõkete lepinguga Lepinguosalised kohaldavad omavahelistes suhetes WTO tehniliste kaubandustõkete lepingut, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks. 2. Kehtivus- ja rakendusala Käesolevat peatükki kohaldatakse tehniliste kaubandustõkete lepingus määratletud tehniliste eeskirjade, standardite ja vastavushindamismenetluste väljatöötamisele, vastuvõtmisele ja kohaldamisele. 3. Eesmärgid Lepinguosalised teevad tehniliste eeskirjade, standardite ja vastavushindamismenetluse alal koostööd selleks, et: a) lepinguosaliste vahelise kaubanduse soodustamiseks vähendada tehnilisi kaubandustõkkeid ja vältida uute loomist; b) parandada kaupade toomist teineteise turule, parandades nende ohutust, kvaliteeti ja konkurentsivõimet; c) laiendada rahvusvaheliste tehniliste eeskirjade, standardite ja vastavushindamismenetluste kasutamist, sealhulgas sektorikohaste meetmete võtmist, ning lähtuda nende eeskirjade, standardite ja vastavushindamismenetluste väljatöötamisel rahvusvahelisest heast tavast; d) standardite ja tehniliste eeskirjade vastavushindamismenetluste väljatöötamine, vastuvõtmine ja kohaldamine oleks tehniliste kaubandustõkete lepingu kohaselt läbipaistev ega takistaks lepinguosaliste vahelist kaubandust; e) töötada välja Iraagi tehniliste eeskirjade kehtestamise, standardimise, vastavushindamise, akrediteerimise, metroloogia ja turuseire infrastruktuur; f) kujundada Iraagi ja liidu standardimise ja vastavushindamise alaseid ning reguleerivate asutuste vahelisi töösidemeid; g) aidata kaasa Iraagi institutsioonide osalemisele rahvusvaheliste standardimisorganisatsioonide ja tehniliste kaubandustõkete komitee tegevuses. 4. Tehnilised eeskirjad, standardimine ja vastavushindamismenetlused 4.1 Lepinguosalised tagavad, et tehnilisi eeskirju ei koostata, võeta vastu ega kohaldata selleks, et tekitada või võimaldada tekitada tarbetuid takistusi lepinguosaliste vahelisele kaubandusele vastavalt tehniliste kaubandustõkete lepingule. 4.2 Lepinguosalised ühtlustavad võimaluste piires omavahel standardeid, tehnilisi eeskirju ja vastavushindamismenetlusi. 5. Läbipaistvus ja teatamine 5.1 Lepinguosalised kohaldavad omavahelistes suhetes tehniliste kaubandustõkete lepingus tehniliste eeskirjade, standardite ja vastavushindamismenetluste suhtes sätestatud teabevahetuskohustust. 5.2 Lepinguosalised lepivad kokku vahetada kontaktpunktide kaudu kiirhoiatusi, teaduslikke arvamusi, teateid sündmuste kohta ja muud teavet, mis võib olla oluline nende kaubandussuhete seisukohalt. 5.3 Lepinguosalised võivad teha koostööd kontaktpunktide ning ühiste andmebaaside loomisel ja käitamisel. V peatükk. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed Artikkel 22 Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed 1. Lepinguosalised teevad koostööd sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonnas eesmärgiga hõlbustada kaubandust, kaitstes inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist. Käesolevasse lepingusse inkorporeeritakse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping, mida pooled kohaldavad omavahelistes suhetes. 2. Lepinguosalised võivad nõudmisel teha kindlaks ja lahendada konkreetsete sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamisel tekkivad probleemid eesmärgiga saavutada vastastikku rahuldav lahendus. II jagu Teenusekaubandus ja ettevõtlus Artikkel 23 Kohaldamisala 1. Käesolevas jaos nähakse ette lepinguosaliste vahelise teenuskaubanduse ja ettevõtluse järkjärgulise liberaliseerimise meetmed. 2. Jagu kohaldatakse meetmete suhtes, mis mõjutavad teenusekaubandust ja ettevõtlust [2] mis tahes majandustegevuses, välja arvatud: a) tuumamaterjalide kaevandamine, tootmine ja töötlemine; b) relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmine; c) audiovisuaalsed ja kultuuriteenused; d) koolitusteenused; e) tervishoiu- ja sotsiaalteenused; f) riigisisene merekabotaaž; g) õhutransporditeenused ja neid toetavad teenused, välja arvatud: i) õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse; ii) õhutransporditeenuste müük ja turustamine; iii) arvutipõhise ettetellimissüsteemi (CRS) teenused; iv) maapealse käitlemise teenused; v) õhusõidukite rent koos meeskonnaga; vi) lennujaamateenused ning h) kosmosetransporditeenused. 3. Jao sätteid ei tõlgendata nii, et see seaks kohustusi seoses riigihangetega. 4. Jao sätteid ei kohaldata lepinguosaliste antavatele toetustele. 5. Kooskõlas käesoleva jaoga säilitab kumbki lepinguosaline õiguse reguleerida ja kehtestada uusi norme, et tagada õiguspäraste poliitiliste eesmärkide saavutamine. Artikkel 24 Mõisted Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „teenusekaubandus” on määratletud kui teenuse osutamine järgmistel viisidel: (1) lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile; (2) lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale; (3) teise lepinguosalise territooriumil oleva teenust osutava ettevõtte kaudu; (4) ühe lepinguosalise teenuseosutaja poolt füüsiliste isikute kohaloleku kaudu teise lepinguosalise territooriumil. b) „meede” on lepinguosalise mis tahes meede seaduse, määruse, eeskirja, korra, otsuse, haldusmeetme või mõnel muul kujul; c) „lepinguosalise vastu võetud või säilitatud meetmed” on meetmed, mida võtavad: i) keskvalitsus, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja riiklikud, piirkondlikud või kohalikud ametiasutused ning ii) valitsusvälised asutused keskvalitsuse, piirkondliku või kohaliku omavalitsuse või riikliku, piirkondliku kohaliku ametiasutuse delegeeritud volitusi kasutades; d) „teenused” hõlmavad kõikide teenindusalade kõiki teenuseid, välja arvatud teenused, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel; e) „ettevõtlus” on mis tahes äriline või kutsealane tegevus, mis toimub: i) juriidilise isiku asutamise, omandamise [3] või ülalpidamise kaudu või ii) filiaali või esinduse loomise või ülalpidamise kaudu lepinguosalise territooriumil majandustegevuse eesmärgil; f) „investor” tähendab lepinguosalise füüsilist või juriidilist isikut, kes soovib tegeleda või tegeleb majandustegevusega ettevõtluse kaudu; g) „teenus, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel” on teenus, mida ei osutata kaubanduslikel alustel ega konkureerides ühe või mitme teenuseosutajaga; h) „teenuseosutaja” on lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes pakub või osutab teenust; i) „liidu füüsiline isik” on liidu liikmesriigi kodanik vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele ja „Iraagi Vabariigi füüsiline isik” on Iraagi Vabariigi kodanik vastavalt selle õigusaktidele; j) „juriidiline isik” on asjakohaste õigusaktide järgi nõuetekohaselt asutatud või muul viisil korraldatud mis tahes juriidiline üksus kas kasumi saamiseks või muuks otstarbeks, kas era- või riigi omanduses, kaasa arvatud aktsiaselts, usaldusühing, täisühing, ühisettevõte, füüsilisest isikust ettevõtja või ühistu; k) „liidu juriidiline isik” ja „Iraagi Vabariigi juriidiline isik” on juriidiline isik, kes on asutatud vastavalt kas liidu liikmesriigi või Iraagi Vabariigi õigusaktide alusel ja kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on vastavalt kas Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil või Iraagi Vabariigi territooriumil; Kui juriidilisel isikul on vastavalt Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil või Iraagi Vabariigi territooriumil vaid registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või põhitegevuskoht, käsitatakse teda vastavalt liidu või Iraagi Vabariigi või äriühinguna vaid juhul, kui tema tegevus on tegelikult ja pidevalt seotud vastavalt kas liidu või Iraagi Vabariigi majandusega. Eelmisest lõigust olenemata kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid väljaspool liitu või Iraagi Vabariiki asutatud laevandusettevõtjate suhtes, mida kontrollivad vastavalt mõne Euroopa Liidu liikmesriigi või Iraagi Vabariigi kodanikud, juhul kui nende laevad on kooskõlas asjakohaste õigusaktidega registreeritud vastavalt Euroopa Liidu liikmesriigis või Iraagi Vabariigis ning sõidavad mõne Euroopa Liidu liikmesriigi või Iraagi Vabariigi lipu all; l) „majandustegevus” ei hõlma valitsuse funktsioonide täitmisega seotud tegevusi, st tegevusi, mis ei toimu kaubanduslikel alustel ja ühe või mitme ettevõtjaga konkureerides; m) „tütarettevõtja” on juriidiline isik, kes on teise juriidilise isiku tegeliku kontrolli all [4]; n) „juriidilise isiku filiaal” on äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtja laiendus, millel on oma juhtkond ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased, kuigi teades, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõtjaga, mille peakontor asub välismaal, ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõtjaga, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega. Artikkel 25 1. Alates käesoleva lepingu jõustumisest kohtleb liit Iraagi Vabariigi teenuseid ja teenuseosutajaid kooskõlas teenustekaubanduse üldlepingust (edaspidi „GATS”) [5] tulenevate liidu ja tema liikmesriikide turulepääsu ja võrdset kohtlemist käsitlevate erikohustuste loendiga. 2. Kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 3 võimaldab Iraak liidu teenustele, teenuseosutajatele, ettevõtetele ja investoritele tingimusi, mis ei ole halvemad neist soodsamatest tingimustest, mida võimaldatakse kas Iraagi Vabariigi või kolmanda riigi teenustele, teenuseosutajatele, ettevõtetele ja investoritele [6], sõltuvalt sellest kummad tingimused on paremad 3. Iraagi Vabariik võib muuta liidu teenuste, teenuseosutajate, ettevõtete ja investorite kohtlemist, võimaldades neile tingimusi ja esitades nõudeid, mille tulemusel nende kohtlemine muutub ebasoodsamaks võrreldes sarnaste oma riigi teenuste, teenuseosutajate, ettevõtete ja investorite kohtlemisega. Selliste muudatuste tegemisel arvestatakse järgmist: a) Iraagi Vabariik ei kohtle liidu teenuseid, teenuseosutajaid, ettevõtteid ega investoreid halvemini kui mis tahes kolmanda riigi teenuseid, teenuseosutajaid, ettevõtteid ja investoreid; b) Iraagi Vabariik teavitab muudatuse tegemise kavatsusest Euroopa Komisjoni [7] neli kuud enne uute tingimuste kavandatava rakendamise alguskuupäeva. Iraak esitab Euroopa Komisjoni taotlusel üksikasjaliku teabe tingimuste ja nõuete muutmise põhjuste kohta. Kui liit kaheksa nädala jooksul Iraagile esitatud teabele ei vasta, loetakse tingimused ja nõuded tema poolt vastu võetuks; c) lepinguosalise taotlusel võidakse kavandatavad tingimused ja nõuded esitada koostöökomiteele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks. 4. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõikega 2 liidu teenustele, teenuseosutajatele, ettevõtetele ja investoritele ettenähtud soodustuste kohaldamist, kohtleb Iraagi Vabariik pärast ühinemisest WTOga liidu teenuseid ja teenuseosutajaid GATSi erikohustuste loendi alusel. Artikkel 26 1. Käesoleva jao kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ei kohaldata maksusoodustuste suhtes, mida lepinguosalised teevad või kavatsevad tulevikus teha topeltmaksustamise vältimise lepingute või muude maksukokkulepete alusel. 2. Käesolevas jaos sätestatut ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalistel võtmast või rakendamast meetmeid, mille eesmärk on takistada topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute maksustamissätetest ja muudest maksukokkulepete või siseriikliku maksuseaduse kohastest maksudest kõrvalehoidmist. 3. Käesolevas jaos sätestatut ei tõlgendata nii, et see takistaks liikmesriikidel või Iraagil oma asjakohaste maksualaste õigusaktide kohaldamisel tegemast vahet maksumaksjate vahel, kes eeskätt oma elu- või asukoha poolest ei ole ühesuguses olukorras. Artikkel 27 Muud kokkulepped Käesolevas jaos sätestatu ei piira lepinguosaliste investorite õigust saada soodsamat kohtlemist, mis nähakse ette investeeringuid käsitlevate kehtivate või tulevaste rahvusvaheliste lepingutega, milles osalevad mõni liidu liikmesriik ja Iraak. Artikkel 28 Läbipaistvus Iga lepinguosaline vastab viivitamata teise lepinguosalise asjaomase teabe taotlusele tema üldmeetme või rahvusvahelise lepingu kohta, mis on seotud käesoleva lepinguga või mõjutab seda. Iga lepinguosaline loob ühe või mitu teabekeskust, mis taotluse alusel annavad sellekohast konkreetset teavet teise lepinguosalise teenuseosutajatele. Kõnealused teabekeskused on loetletud lisas 3. Teabekeskused ei pruugi olla õigusaktide hoiukohaks. Artikkel 29 Erandid 1. Käesoleva jao suhtes kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud erandeid. Vastavalt nõudele, et selliseid meetmeid ei rakendata viisil, mis võiks tekitada meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist nende maade vahel, kus valitsevad sarnased tingimused, või teenustekaubanduse varjatud piirangut, ei tõlgendata käesolevat jagu nii, et see takistaks lepinguosalisel vastu võtta või rakendada meetmeid, mis on: a) vajalikud riikliku julgeoleku ja kõlbluse kaitseks ning avaliku korra tagamiseks; b) vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks; c) vajalikud kindlustamaks vastavust seaduste ja määrustega, mis ei ole vastuolus käesoleva jaoga, sealhulgas need, mis käsitlevad: i) pettusel põhinevate ja kuritahtlike tavade takistamist või teenuslepingute rikkumise tagajärgede lahendamist; ii) isikute eraelu kaitset isikuandmete töötlemisel ja levitamisel ning isiklike andmestike ja kontode konfidentsiaalsuse kaitset; iii) ohutust; d) vastuolus artikli 25 eesmärkidega, tingimusel et erineva kohtlemise eesmärk on tagada teise lepinguosalise teenuste ja teenuseosutajatega seotud otseste maksude tõhus ja õiglane kehtestamine ja kogumine. e) vastuolus artikli 25 eesmärkidega, tingimusel et erineva kohtlemise eesmärk on takistada topeltmaksustamise vältimise lepingute maksustamissätete ja muude maksukokkulepete või riigisisese maksuseaduse kohaste maksude vältimist või neist maksudest kõrvalehoidumist. 3. Käesolevat jagu ei kohaldata lepinguosaliste vastavate sotsiaalkindlustussüsteemide suhtes või selliste tegevuste suhtes kummagi lepinguosalise territooriumil, mis on kas või ajutiselt seotud avaliku võimu teostamisega. 4. Käesolevat jagu ei kohaldata meetmetele, mis mõjutavad füüsilisi isikuid, kes püüavad pääseda lepinguosalise tööturule, ega ka kodakondsuse ning alalise elu- või töökohaga seotud meetmetele. 5. Käesolevas jaos sätestatu ei takista lepinguosalist kohaldamast meetmeid, millega reguleeritakse füüsiliste isikute pääsu tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, sealhulgas meetmeid, mis on vajalikud tema piiride puutumatuse kaitseks ja füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, tingimusel et ta ei kohalda neid meetmeid viisil, mis kaotaks soostustused, mis teisele lepinguosalisele on ette nähtud vastavalt artiklile 25 [8], või vähendaks neid. 6. Käesolevat jagu ei kohaldata keskpanga, rahandusorgani või mõne muu avaliku asutuse tegevuste suhtes raha- või vahetuskursipoliitika raames. 7. Käesolevat jagu ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist ja tema avalik-õiguslikke asutusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid lepinguosalise, sealhulgas tema avalik-õiguslike asutuste nimel või tagatisel või nende rahalisi vahendeid kasutades. 8. Käesolevas jaos sätestatu ei piira kummagi lepinguosalise õigust võtta kõiki vajalikke meetmeid, et takistada käesoleva lepingule toetudes kõrvalehoidumist lepinguosalise meetmetest, mis on seotud kolmandate riikide pääsuga tema turgudele. Artikkel 30 Julgeolekuerandid 1. Käesolevat jagu tõlgendata selliselt, et see: a) kohustab lepinguosalist esitama teavet, mille avaldamist ta peab oma olulisi julgeolekuhuve kahjustavaks, või b) takistab lepinguosalist võtmast meedet, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks: i) seoses majandustegevusega, mis toimub otse või kaudselt relvajõudude varustamiseks; ii) seoses lõhustuvate ja ühinevate tuumamaterjalidega või ainetega, millest neid saadakse; iii) seoses relvade, laskemoona või sõjavarustuse tootmise ja müügiga ning muude kaupade ja materjalidega kauplemisega; iv) seoses riigi julgeolekuks vältimatute või riigi kaitse-eesmärkideks vajalike riigihangetega; v) sõja ajal või muudes rahvusvaheliste suhete kriisiolukordades, või c) takistab lepinguosalisel astumast samme vastavalt oma kohustustele Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja alusel, säilitamaks rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. Artikkel 31 Teenusekaubanduse ja ettevõtluse järk-järguline liberaliseerimine Vastavalt olukorrale, sealhulgas Iraagi Vabariigi WTOga ühinemisest tulenevale olukorrale, võib koostöönõukogu esitada lepinguosalistele soovitusi laiendada vastastikust teenusekaubandust ja ettevõtlust, tagades GATSi, eeskätt V artikli täieliku täitmise. Ettepanekud, mille lepinguosalised on heaks kiitnud, võidakse lepinguosaliste kokkulepete alusel ellu viia. III jagu Äritegevus ja investeeringud Artikkel 32 Investeeringute soodustamine Lepinguosalised soodustavad vastastikku kasulike investeeringute suurendamist, luues erainvesteeringutele soodsa keskkonna. Artikkel 33 Kontaktpunktid ja teabevahetus Lepinguosaliste vahelise teabevahetuse soodustamiseks erainvesteeringutega seotud mis tahes kaubandusküsimustes määrab iga lepinguosaline kontaktpunkti. Kummagi lepinguosalise taotluse korral nimetab teise lepinguosalise kontaktpunkt küsimuse eest vastutava ametkonna või ametniku ja pakub nõuetekohast tuge taotleva lepinguosalisega teabevahetuse soodustamiseks. IV jagu Jooksvad maksed ja kapitali liikumine Artikkel 34 Eesmärk ja reguleerimisala 1. Lepinguosalised seavad eesmärgiks nendevaheliste jooksvate maksete ja kapitali liikumise liberaliseerimise kooskõlas rahvusvaheliste rahandusinstitutsioonide raames võetud kohustustega. 2. Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste vaheliste kõikide jooksvate maksete ja kapitali liikumiste suhtes. Artikkel 35 Arveldusarve Lepinguosalised võimaldavad vabalt vahetatavas vääringus ja kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga teha jooksevkonto makseid ja ülekandeid lepinguosaliste vahel. Artikkel 36 Kapitalikonto Lepingu jõustumisest alates võimaldavad lepinguosalised vastuvõtjariigi õigusaktide kohaselt tehtud otseinvesteeringutega ja käesoleva lepingu kohaste investeeringutega seotud kapitalil vabalt liikuda ning kõnealuse kapitali ja sellest tuleneva kasumi rahaks muuta ja päritoluriiki tagasi viia. Artikkel 37 Olemasoleva olukorra säilitamine Lepinguosalised ei kehtesta uusi piiranguid kapitali liikumisele ega jooksvatele maksetele lepinguosaliste riikide elanike vahel ega karmista praegu kehtivat korda. Artikkel 38 Kaitsemeetmed 1. Kui erandlike asjaolude korral liidu ja Iraagi vaheline kapitali liikumine põhjustab või ähvardab põhjustada suuri raskusi liidu või Iraagi vahetuskursi- või rahapoliitika toimimises, võib vastavalt kas liit või Iraak võtta liidu ja Iraagi vahelise kapitali liikumise suhtes kõige rohkem kuueks kuuks kaitsemeetmeid, kui need on tingimata vajalikud. 2. Kaitsemeetmeid võttev lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele esimesel võimalusel nende kaotamise ajakava. Artikkel 39 Lõppsätted 1. Käesolevas jaos sätestatu ei piira lepinguosaliste ettevõtjate õigusi saada kasumit mõne muu sooduskohtlemise alusel, mis on kehtestatud nende osalusel sõlmitud kehtivate kahepoolsete või mitmepoolsete kokkulepetega. 2. Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega, et käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks hõlbustada kapitali liikumist nende vahel. V jagu Kaubandusküsimused I peatükk. Riiklikud kaubandusettevõtted Artikkel 40 1. Lepinguosalised lähtuvad 1994. aasta GATTi kokkuleppe XVII artiklist, selle märkustest ja lisasätetest ning WTO käsitusleppest 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe XVII artikli tõlgendamise kohta, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks. 2. Kui üks lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele taotluse teabe saamiseks riiklike kaubandusettevõtetega seotud üksikjuhtumite kohta, nende tegutsemisviisi ja nende tegevuse mõju kohta kahepoolsele kaubandusele, tagab taotluse saanud lepinguosaline võimalikult suure läbipaistvuse, ilma et see piiraks konfidentsiaalset teavet käsitleva 1994. aasta GATTi kokkuleppe XVII artikli lõike 4 punkti d kohaldamist. 3. Lepinguosalised tagavad, et riiklikele kaubandusettevõtetele kaupade tarnijad ja teenuste osutajad täidavad käesolevast lepingust tulenevaid lepinguosaliste kohustusi. II peatükk. Riigihanked Artikkel 41 Sissejuhatus 1. Lepinguosalised tunnistavad, et läbipaistev, konkurentsil põhinev ja avatud hankemenetlus teenib säästva arengu eesmärki, ja seavad eesmärgiks oma riigihangete turgude tegeliku ja järkjärgulise vastastikuse avamise. 2. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „kommertskaubad ja -teenused” on niisugused kaubad ja teenused, mida tavaliselt müüakse või pakutakse müügiks turul valitsusvälistele ostjatele ja mida niisugused ostjad ostavad tavaliselt turult valitsemisega mitte seotud eesmärkidel; b) „ehitusteenus” on teenus, mille eesmärk on mis tahes vahenditega ehitada hooneid ja tsiviilrajatisi ÜRO ühtse tooteklassifikaatori (edaspidi „CPC”) 51. alajao tähenduses; c) „päev” on kalendripäev; d) „elektrooniline oksjon” on elektrooniliste seadmete abil toimuv järk-järguline tegevus, mille käigus tarnijad esitavad uue hinnapakkumise, hankemenetluse hindamiskriteeriumide kohase muu mõõdetava väärtuse või mõlemad, mille tulemusel muutub pakkumuste pingerida; e) „kirjalikult” ja „kirjalik” on sõnade ja numbritega esitatud mis tahes väljendus, mida saab lugeda ja taasesitada ning hiljem edastada. Mõiste hõlmab elektrooniliselt edastatavat ja salvestatavat teavet; f) „piiratud hange” on hange, mille puhul hankija võtab ühendust tema enda väljavalitud tarnija või tarnijatega; g) „meede” on õigusakt, eeskiri, kord, haldussuunis ja tava ning hankija toiming seoses asjaomase hankega; h) „korduskasutatav nimekiri” on nimekiri, mida hankija kavatseb korduvalt kasutada ja mis sisaldab tarnijaid, kelle hankija on tunnistanud nimekirja kandmise tingimustele vastavaks; i) „kavandatava hanke teadaanne” on hankija avaldatav teade, milles kutsutakse huvitatud tarnijaid esitama osalustaotlusi, pakkumusi või mõlemaid; j) „korvamismeetmed” on tingimused või kohustused, mis edendavad kohalikku arengut või parandavad lepinguosalise maksebilanssi näiteks kodumaise osaluse, tehnoloogia litsentsimise ning investeerimis-, vastuostu- jms toimingute ja nõuete abil; k) „avatud hange” on hange, mille puhul võivad pakkumuse esitada kõik huvitatud tarnijad: l) „isik” on füüsiline või juriidiline isik; m) „hankija” on käesoleva lepingu 1. lisa I liitega hõlmatud lepinguosalise üksus; n) „kvalifitseeritud tarnija” on tarnija, kelle hankija on tunnistanud osalemistingimustele vastavaks; o) „valikhange” on hange, mille puhul hankija kutsub pakkumusi esitama üksnes kvalifitseeritud tarnijad; p) „teenused” on ehitusteenused, kui ei ole sätestatud teisiti; q) „standard” on dokument, mille järgimine ei ole kohustuslik ning mille on heaks kiitnud tunnustatud asutus ja millega nähakse üldiseks ja korduvaks kasutamiseks ette tooteid ja teenuseid ning nendega seotud protsesse ja tootmismeetodeid käsitlevad eeskirjad, suunised või omadused. Standard võib sisaldada või käsitleda üksnes toote, teenuse, tootmistehnoloogia või -meetodi terminoloogiat, tähiseid, pakendamist, tähiseid ja märgistused; r) „tarnija” on isik, isikute rühm, kes pakub või saab pakkuda kaupu ja teenuseid ning s) „tehniline kirjeldus” on hanketingimus, milles: i) kehtestatakse hangitavate kaupade ja teenuste omadused, sealhulgas kvaliteedi, toime, ohutuse ja mõõtmete nõuded, või kaupade tootmise ja teenuste osutamise protsessid ja viisid, või ii) sätestatakse toote või teenuse puhul kasutatav terminoloogia, tähised, pakend, tähised ja märgistused. Artikkel 42 Kehtivus- ja rakendusala 1. Peatükki kohaldatakse asjaomaste hangetega seotud meetmete suhtes. Käesolevas peatükis tähendab „asjaomane hange” valitsuse ülesannete täitmiseks teostatavat hanget, mille puhul: a) hangitakse kaupu, teenuseid või mõlemat i) vastavalt käesoleva lepingu lepinguosalist käsitlevale 1. lisa 1. liite all-lisadele, ii) välja arvatud äriline müük või edasimüük või kasutamine kaupade tootmisel või teenuste pakkumisel kommertsmüügiks või edasimüügiks; b) hangitakse tooteid vastavalt lepingule ostmise, üürimise, rentimise või liisimise teel koos väljaostuvõimalusega või ilma; c) osade kogumaksumus on artiklis 45 sätestatud teate avaldamise ajal võrdne käesoleva lepingu lepinguosalist käsitlevale 1. lisa I liite all-lisades sätestatud piirmääraga või sellest suurem; d) hanke teostab hankija ning e) hange ei ole välja arvatud käesoleva lepingu kohaldamisalast. 2. Kui ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata käesolevat peatükki: f) maa, olemasolevate hoonete ja muu kinnisvara või nendega seotud õiguste omandamise või rentimise suhtes; g) lepinguosalise lepinguvälistele kokkulepetele ning mis tahes vormis antava abi suhtes, sealhulgas koostöölepingud, toetused, laenud, paigutused omakapitali, tagatised ja maksusoodustused; h) rahandusasutuse teenuste ja depooteenuste, reguleeritud finantsinstitutsioonide likvideerimis- ja juhtimisteenuste ning riigivõla, sealhulgas laenude, riigi võlakirjade, võlatõendite ja muude väärtpaberite müügi, tagasiostu või levitamise teenuste hanke või soetamise suhtes; i) riiklike töölepingute suhtes; j) hangete suhtes, mis viiakse läbi: i) rahvusvahelise abi, sealhulgas arenguabi andmiseks; ii) sõjaväeüksuste paiknemist käsitleva rahvusvahelise lepingu erimenetluse või klausli alusel või mis on seotud allakirjutanud riikide ühisprojekti rakendamisega; iii) rahvusvahelise organisatsiooni erimenetluse või klausli alusel, või mida rahastatakse rahvusvahelise toetuse, laenu või muu abiga, mille suhtes kohaldatav menetlus või klausel ei ole käesoleva peatükiga kooskõlas. 3. Lepinguosalised määravad kindlaks järgmised andmed ja esitavad need käesoleva lepingu lepinguosalist käsitleva 1. lisa I liite 1. all-lisades järgmiselt: k) keskvalitsusasutused, kelle hankeid käsitletakse käesolevas peatükis – 1. all-lisa; l) kõik muud üksused, kelle hankeid käsitletakse käesolevas peatükis – 2. all-lisa; m) käesoleva peatükiga hõlmatud teenused peale ehitusteenuste – 3. all-lisa; n) käesoleva peatükiga hõlmatud ehitusteenused – 4. all-lisa; o) üldmärkused – 5. all-lisa. 4. Kui hankija nõuab käesoleva lepingu lepinguosalist käsitleva 1. lisa I liite 1. all-lisades nimetamata isikult hanke tegemist eritingimuste kohaselt, kohaldatakse niisuguste tingimuste suhtes artiklit 43 mutatis mutandis. 5. Kui hankija hindab hanke väärtust eesmärgiga teha kindlaks, kas tegemist on asjaomase hankega, ei jaga ta hanget mitmeks hankeks ega kasuta selle väärtuse arvutamiseks erilisi hindamismeetodeid, et niisuguse hanke või selle osa suhtes ei tuleks kohaldada käesolevat peatükki. 6. Käesolevat peatükki ei tõlgendata selliselt, et see takistab lepinguosalisel võtmast meetmeid või jätmast avalikustamata teavet, kui ta peab meetmete võtmist või teabe mitteavalikustamist vajalikuks selleks, et kaitsta oma olulisi julgeolekuhuvisid, mis on seotud relvade, laskemoona või sõjavarustuse hankimise või riigi julgeoleku või riigikaitse seisukohalt hädavajalike hangetega. 7. Vastavalt nõudele, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis põhjustab samasugustes tingimustes oleva lepinguosalise meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimise või rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiranguid, ei tõlgendata käesolevat peatükki selliselt, et see takistab lepinguosalist kehtestamast ja jõustamast meetmeid, mis on: a) vajalikud kõlbluse, korra ja turvalisuse kaitseks; b) vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks; c) vajalikud intellektuaalomandi kaitseks või d) seotud puuetega isikute, heategevusinstitutsioonide või vangide tööga seotud kaupade ja teenustega. Artikkel 43 Üldpõhimõtted 1. Mis tahes meetme ja asjaomase hanke suhtes kohtlevad lepinguosalised ja nende hankijad asjaomaste hangetega seotud meetmete raames teise lepinguosalise kaupu ja teenuseid ning teise lepinguosalise tarnijaid otseselt ja tingimusteta vähemalt sama soodsalt, kui see lepinguosaline ja tema hankijad kohtlevad kodumaiseid kaupu, teenuseid ja tarnijaid. 2. Asjaomaste hangetega seotud meetmete puhul lepinguosalised ja nende hankijad: a) ei kohtle mõnda kohapealset tarnijat vähem soodsalt kui teisi kohapealseid tarnijaid selle välismaise kuuluvuse või omandiõiguse määra põhjal ega b) diskrimineeri kohapealset tarnijat või teenuste osutajat selle alusel, et tarnitav toode või pakutav teenus pärineb teiselt lepingupoolelt. 3. Kolmandate riikide kaupadele, teenustele ja tarnijatele avatud riigihankeid ja mis tahes tasandi avalike asutuste erihankeid käsitlevate seaduste, määruste, menetluste ja tavade osas võimaldab Iraagi Vabariik liidu kaupadele, teenustele ja tarnijatele vähemalt sama soodsa režiimi, kui ta võimaldab mis tahes kolmanda riigi kaupadele, teenustele ja tarnijatele. Elektrooniliste vahendite kasutamine 4. Kui asjaomane hange viiakse läbi elektrooniliste vahenditega, peab hankija: a) tagama, et hanke läbiviimisel kasutatakse muu hulgas ka autentimiseks ja andmete krüptimiseks muude vabalt kättesaadavate tehnoloogiasüsteemide ja tarkvaraga koostalitlust võimaldavaid vabalt kättesaadavaid infotehnoloogiasüsteeme ja tarkvara ning b) rakendama mehhanisme, millega tagatakse osalemistaotluste ja pakkumuste terviklus, sealhulgas fikseeritakse nende esitamise aeg ja väljastatakse selle kohta tõend, ning välistatakse neile loata juurdepääs. Hanke läbiviimine 5. Hankija viib asjaomase hanke läbi läbipaistvalt ja erapooletult, vältides huvide konflikte ja korruptsiooni, ning kooskõlas käesoleva peatükiga. Päritolureeglid 6. Asjaomase hanke puhul ei kohalda lepinguosaline teise lepinguosalise territooriumilt imporditavate kaupade ega tarnitavate teenuste suhtes muid päritolureegleid, kui need, mida samal ajal kohaldatakse tavapärase kaubanduse raames sama lepinguosalise territooriumilt samade kaupade impordi või samade teenuste tarnete suhtes. Artikkel 44 Hankeid käsitleva teabe avalikustamine 1. Lepinguosaline: a) avaldab viivitamata seadused, määrused, kohtuotsused, üldised haldusotsused, õigusaktidest tulenevad standardsed lepingupunktid, millele viidatakse hanketeadetes ja -dokumentides, samuti asjaomase hanke korra ja selles tehtavad muudatused laia levikuga pidevalt kättesadavas ametlikult määratud elektroonilises või paberipõhises meedias; b) selgitab neid taotlusel teistele lepinguosalistele; c) esitab käesoleva lepingu 1. lisa II liites selle elektroonilise ja paberipõhise meedia loetelu, kus ta avaldab punktis a nimetatud teabe; d) esitab käesoleva lepingu 1. lisa III liites selle elektroonilise meedia loetelu, kus ta avaldab artikli 45, artikli 47 lõikes 4 ja artikli 55 lõikes 2 nimetatud teabe. 2. Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist viivitamata, kui muutub teda käsitlev teave käesoleva lepingu 1. lisa II ja III liites. Artikkel 45 Teadete avaldamine Teade kavandatava riigihanke kohta 1. Asjaomaste hangete puhul avaldab hankija käesoleva lepingu 1. lisa III liites kavandatavat hanget käsitleva teate, välja arvatud artiklis 52 nimetatud asjaoludel. Teates esitatakse käesoleva lepingu 1. lisa IV liites nimetatud teave. Teated tehakse elektrooniliselt ja tasuta kättesaadavaks ühe juurdepääsupunkti kaudu. Kokkuvõtlik teade 2. Iga kavandatava hanke puhul avaldab hankija koos kavandatavat riigihanget käsitleva teatega ühes WTO keeles vabalt juurdepääsetava kokkuvõtliku teate. Teade sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: a) hanke nimetus; b) pakkumuse või hankes osalemise või korduskasutatavasse nimekirja kandmise taotluse esitamise viimane kuupäev ning c) aadress, kust saab taotleda hankedokumente. Plaanitavat hanget käsitlev teade 3. Hankijail soovitatakse avaldada tulevaste hangete plaan (edaspidi „plaanitavat hanget käsitlev teade”) võimalikult iga eelarveaasta alguses. Kõnealune teade peab sisaldama riigihanke sisu ja kavandatava hanke teate planeeritud avaldamiskuupäeva. 4. Käesoleva lepingu 1. lisa I liite 2. all-lisas nimetatud hankijad võivad plaanitavat hanget käsitlevat teadet käsitada kavandatavat riigihanget käsitleva teatena, tingimusel et selles esitatakse võimalikult täielikult käesoleva lepingu 1. lisa IV liites nimetatud teave koos märkusega selle kohta, et tarnijail on võimalik teatada oma huvist hanke vastu hankijale. Artikkel 46 Osalemistingimused 1. Hankija ei esita muid hankes osalemise tingimusi, kui need, millega tagatakse, et tarnija vastab õiguslikult ja finantsiliselt hanke nõuetele ning et ta on äriliselt ja tehniliselt suutlik asjaomast hanget täitma. 2. Selgitades välja tarnija vastavust osalemise tingimustele, hankija: a) hindab tarnija finantsilist, ärilist ja tehnilist suutlikkust vastavalt tema äritegevusele hankija territooriumil ja väljaspool seda; b) ei esita tingimust, et hankes osalemiseks peab tarnija olema eelnevalt sõlminud selle lepinguosalise hankijaga ühe või mitu lepingut või et tarnijal peab olema selle lepinguosalise territooriumil eelnevaid töökogemusi ning c) võib nõuda varasemat töökogemust, kui see on hanke tingimuste seisukohalt esmatähtis. 3. Tarnijate hindamisel lähtub hankija hanget käsitlevas teates või hankedokumentides eelnevalt sätestatud tingimustest. 4. Põhjuste hulka, mille alusel hankija kõrvaldab tarnija menetlusest, kuuluvad pankrot, valeandmete esitamine, mittevastavus peamistele nõuetele, eelmisest lepingust või eelmistest lepingute tulenevate kohustuste mittetäitmine, süüdimõistmine tõsistes kuri- või väärtegudes, eksimine ametialaste käitumisreeglite vastu ja maksude mittemaksmine. Artikkel 47 Tarnijate kvalifitseerimine Valikhange 1. Kui hankija kavatseb kasutada valikulist hankemenetlust, tuleb tal: a) kavandatava hanke teates esitada vähemalt käesoleva lepingu 1. lisa IV liite punktides 1, 2, 6, 7, 10 ja 11 nimetatud teave ja kutsuda huvitatud tarnijaid esitama osalustaotluse ning b) hiljemalt pakkumuste esitamise tähtaja alguseks esitama kvalifitseeritud tarnijaile vähemalt käesoleva lepingu 1. lisa IV liite punktides 3, 4, 5, 8 ja 9 nimetatud teabe vastavalt käesoleva lepingu 1. lisa VI liite punkti 2 alapunktile b. 2. Hankija käsitab kvalifitseeritud tarnijana neid kodumaiseid tarnijaid ja teise lepinguosalise tarnijaid, kes vastavad hankes osalemise tingimustele, välja arvatud juhul, kui hankija teatab kavandatava hanke teates, et hankes lubatakse osalema vaid piiratud arv tarnijaid, ning esitab tarnijate arvu piiramise kriteeriumid. 3. Kui hankedokumente ei tehta alates lõikes 1 nimetatud teate avaldamise kuupäevast avalikult kättesaadavaks, tagab hankija, et need tehakse kõikidele lõike 2 kohaselt väljavalitud kvalifitseeritud tarnijatele kättesaadavaks üheaegselt. 2. all-lisas nimetatud üksused 4. Käesoleva lepingu 1. lisa I liite 2. all-lisas sätestatud hankija võib pidada korduskasutatavat tarnijate nimekirja, kui teade, millega huvitatud isikuid kutsutakse taotlema nimekirja kandmist avaldatakse igal aastal, ning kui teade avaldatakse elektrooniliselt, tehakse see püsivalt kättesaadavaks käesoleva lepingu 1. lisa III liites nimetatud meediumil. Teates esitatakse käesoleva lepingu 1. lisa V liites nimetatud teave. 5. Kui korduskasutatav nimekirja kehtivusaeg on kuni kolm aastat, võib käesoleva lepingu lepinguosalist käsitlevale 1. lisa I liite 2. all-lisa kohane hankija lõikest 4 olenemata avaldada nimetatud lõikes osutatud teate ainult üks kord, nimelt nimekirja kehtivusaja algul, kui teates esitatakse kehtivusaeg ja teatatakse, et rohkem teateid ei avaldata. 6. Käesoleva lepingu 1. lisa I liite 2. all-lisa kohane hankija võimaldab tarnijail esitada korduskasutatavasse nimekirja esitamise taotluse mis tahes ajal ja kannab kvalifitseeritud tarnijad nimekirja mõistlikult lühikese aja jooksul. Käesoleva lepingu 1. lisa I liite 2. all-lisa kohane hankija võib teadet, milles tarnijaid kutsutakse üles taotlema korduskasutatavasse nimekirja kandmist, kasutada kavandatava hanke teatena, kui: a) teade on avaldatud kooskõlas lõikega 4 ja selles on esitatud käesoleva lepingu 1. lisa V liite kohane teave ja võimalikult täielikult käesoleva lepingu 1. lisa IV liites nimetatud teave koos märkusega selle kohta, et teadet tuleb käsitada kavandatava hanke teatena; b) hankija esitab temale konkreetse hanke suhtes oma huvist teatanud tarnijaile viivitamata kogu olemasoleva teabe, sealhulgas lepingu 1. lisa IV liites nimetatud muu teabe, et tarnijad saaksid kindlaks teha, kas nad on hankest huvitatud. 8. Käesoleva lepingu 1. lisa I liite 2. all-lisa kohane hankija võib võimaldada tarnijal, kes on vastavalt lõikele 6 taotlenud korduskasutatavasse nimekirja kandmist, esitada hanke raames pakkumuse, kui hankijal jääb piisavalt aega, et kindlaks teha, kas tarnija vastab osalemistingimustele. 9. Käesoleva lepingu 1. lisa I liite 2. all-lisas sätestatud hankija teatab osalemistaotluse või korduskasutatavasse nimekirja kandmise taotluse esitanud tarnijale viivitamata oma otsuse nende taotluse kohta. 10. Kui käesoleva lepingu 1. lisa I liite 2. all-lisa kohane hankija lükkab tagasi tarnija kvalifitseerimis- või korduskasutatavasse nimekirja kandmise taotluse, tühistab tema kvalifitseerimise või eemaldab ta korduskasutatavast nimekirjast, teatab hankija sellest tarnijat viivitamatult ja esitab tarnija taotlusel talle oma otsuse kirjaliku põhjenduse. Artikkel 48 Tehniline kirjeldus 1. Hankija ei koosta, võta vastu ega kohalda tehnilisi kirjeldusi ega nõua mõne vastavushindamismenetluse kasutamist, millega luuakse või võidakse luua tarbetuid kaubandustõkkeid lepinguosaliste vahel. 2. Hangitavate kaupade ja teenuste tehnilisi kirjeldusi koostades peab hankija võimaluse korral: a) esitama tehnilises kirjelduses pigem otstarvet ja funktsionaalseid nõudeid kui konstruktsiooni või välistunnuseid ning b) võtma tehniliste kirjelduste aluseks rahvusvahelised või Euroopa standardid, kui need on olemas, või siseriiklikud tehnilised normid, ametlikud siseriiklikud standardid või ehituseeskirjad. 3. Kui tehnilistes kirjeldustes kasutatakse konstruktsiooni ja välistunnustega seotud näitajaid, lisab hankija võimaluse korral hankedokumentidesse näiteks sõnad „või samaväärne”, et näidata, et ta võtab arvesse samaväärsete kaupade ja teenuste pakkumusi, kui need selgelt vastavad hanke tingimustele. 4. Hankija ei koosta tehnilisi kirjeldusi, mis sisaldavad konkreetse kaubamärgi või kaubanime, patendi, disainilahenduse või tüübi, teatava päritolu, tootja või tarnijaga seotud nõudeid või viiteid, välja arvatud juhul, kui hankeobjekte ei ole muul viisil võimalik piisavalt täpselt või arusaadavalt kirjeldada ja tingimusel, et hankija lisab hankedokumentidesse näiteks sõnad „või samaväärne”. 5. Hankija ei või konkurentsi piiramist põhjustaval viisil küsida ega vastu võtta nõuandeid, mida võidakse kasutada teatava hanke tehniliste kirjelduste ettevalmistamisel või vastuvõtmisel selliselt äriühingult, kelle ärihuvid võivad olla kõnealuse hankega seotud. 6. Lepinguosalised ja nende hankijad võivad kooskõlas käesoleva artikliga koostada, võtta vastu ja kohalda tehnilisi kirjeldusi, millega kaitstakse loodusvarasid ja keskkonda. Artikkel 49 Hankedokumendid 1. Hankija valmistab tarnijaile ette hankedokumendid, mis sisaldavad kogu asjakohaste pakkumuste koostamiseks ja esitamiseks vajalikku teavet. Dokumentides esitatakse käesoleva lepingu 1. lisa VIII liites nimetatud täielik kirjeldus, kui seda ei esitatud kavandatavat hanget käsitlevas teates. 2. Hankija esitab hankes osalevale tarnijale hankedokumendid viivitamata ja vastab kiiresti hankes osaleva tarnija esitatud mõistlikele hanget käsitleva teabe päringutele, tingimusel et teave ei anna tarnijale eeliseid teiste hankes osalejate suhtes. 3. Kui enne lepingu sõlmimist hankija muudab kavandatavat hanget käsitlevas teates või osalevaile tarnijaile hankedokumentides esitatud kriteeriume või nõudeid, või muudab teadet või hankedokumente, teatab ta kirjalikult kõikidest muudatustest või saadab muudetud või uuendatud teate või hankedokumendid: a) kõikidele teabe muutmise ajal hankes osalevaile tarnijaile, kui need on teada, või esitab muudatused samal viisil kui ta esitas algse teabe ning b) piisavalt varakult, et tarnijad saaksid vastavalt vajadusele pakkumusi muuta või need uuesti esitada. Artikkel 50 Tähtajad Hankija jätab oma põhjendatud vajadustele vastavalt tarnijaile piisavalt aega osalemistaotluste ja asjakohaste pakkumuste ettevalmistamiseks ja esitamiseks, arvestades seejuures muu hulgas hanke laadi ja keerulisust, allhangete eeldatavat mahtu ning juhul, kui pakkumusi ei saa esitada elektrooniliste vahenditega, siis ka pakkumuse kodu- ja välismaalt edastamiseks kuluvat aega. Tähtajad ja nende võimalikud pikendused peavad olema kõikidele huvitatud või osalevatele tarnijatele ühesugused. Tähtajad on sätestatud käesoleva lepingu 1. lisa IV liites. Artikkel 51 Läbirääkimised 1. Lepinguosaline võib sätestada, et tema hankijad peavad läbirääkimisi: a) seoses hangetega, mille puhul nad on näidanud sellist kavatsust kavandatud riigihanget käsitlevas teates või b) kui hindamisel ilmneb, et ükski pakkumus ei ole teadetes või hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumide kohaselt selgelt kõige soodsam. 2. Hankija: a) tagab, et läbirääkimistel osalevate tarnijate kõrvalejätmine toimub teates või hankedokumentides sätestatud kriteeriumide kohaselt ning b) määrab pärast läbirääkimiste lõppu allesjäänud tarnijatele ühise tähtpäeva uute või muudetud pakkumuste esitamiseks. Artikkel 52 Piiratud hange Hankija võib korraldada piiratud hanke ja mitte kohaldada artikleid 45–47, 49–51, 53 ja 54 vaid järgmistel tingimustel: a) kui: i) ükski tarnija ei esitanud pakkumust ega osavõtutaotlust; ii) ei esitatud hankedokumentide olulistele nõuetele vastavaid pakkumusi; iii) ükski tarnija ei vastanud osalemistingimustele või iv) esitatud pakkumused kajastasid konkurentide kokkulepet ning eeldusel, et hankedokumente ei oldud oluliselt muudetud; b) kui kaupu või teenuseid saab tarnida ainult konkreetne tarnija ja muud samasugused arvestatavad kaubad või teenused puuduvad, sest hangitakse kunstiteost, patentide, autoriõiguste ja muude ainuõiguste tõttu või seetõttu, et tehnilistel põhjustel puudub konkurents; c) niisuguste kaupade või teenuste lisatarne korral algse tarnija poolt, mis ei olnud esialgse hanke objekt, kui tarnija vahetus: i) ei ole võimalik majanduslikel ja tehnilistel põhjustel, mis tulenevad näiteks olemasolevate seadmete, tarkvara, teenuste ja paigaldiste vahetatavus- ja koostalitlusnõudest ning ii) põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või topeltkulusid; d) see on hankijale ettenägematute ja kiireloomulisuste sündmuste tõttu hädavajalik juhul, kui tooteid või teenuseid ei olnud avatud või valikulise hankemenetluse abil võimalik saada õigeks ajaks; e) tooraineturult ostetavate kaupade korral; f) kui hankija hangib prototüüpi või esimest toodet või teenust, mis on välja töötatud tema tellimusel teatava teadusuuringut, katsetus-, uurimis- või esialgset arendustööd käsitleva lepingu alusel ja selle raames; g) ostude korral, mis tehakse erakorralisest realiseerimisest, näiteks likvideerimisest või pankrotist tulenevatel üksnes lühiajaliselt kehtivatel eriti soodsatel tingimustel, mitte aga tavaliste ostude korral tavapärastelt tarnijatelt ning h) ideekonkursi võitjaga sõlmitavate lepingute korral, kui konkursi korraldus vastas käesoleva peatüki põhimõtetele ja konkursil osalejaid hindas sõltumatu komisjon eesmärgiga selgitada välja võitja, kellega sõlmitakse leping. Artikkel 53 Elektroonilised oksjonid Kui hankija kavatseb asjaomase hanke läbi viia elektroonilise oksjonina, esitab ta igale osalejale enne elektroonilise oksjoni algust: a) teabe automaatse hindamismeetodi kohta, mida kasutatakse pakkumuste pingerea koostamiseks ja muutmiseks oksjoni käigus, sealhulgas hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidele vastava matemaatilise valemi; b) pakkumuse elementide esialgse hinnangu, kui leping sõlmitakse kõige soodsama pakkumuse tegijaga, ning c) muu teabe oksjoni läbiviimise kohta. Artikkel 54 Pakkumuste läbivaatamine ja lepingute sõlmimise otsustamine 1. Hankija võtab pakkumused vastu, avab need ja vaatab need läbi nii, et hankemenetlus on läbipaistev ja erapooletu ning säilib pakkumuste konfidentsiaalsus. 2. Hankija ei karista ühtegi tarnijat selle eest, et sai tema pakkumuse kätte pärast pakkumuste esitamise tähtaega, kui hilinemine on tingitud üksnes hankija tehtud veast. 3. Kui hankija pakub ühele tarnijale võimalust parandada pakkumuste avamise ja lepingute sõlmimise otsustamise vahelisel ajal tahtmatud vormivead, tuleb tal sama võimalust pakkuda kõikidele osalevatele tarnijatele. 4. Pakkumuse arvessevõtmiseks lepingu sõlmimise üle otsustamisel peab pakkumus olema tehtud kirjalikult ja avamisel vastama teadetes ja hankedokumentides sätestatud olulistele nõuetele ja pärinema tarnijalt, kes vastab osalemistingimustele. 5. Välja arvatud juhul, kui hankija jõuab järeldusele, et lepingu sõlmimine ei ole avalikes huvides, sõlmib ta lepingu tarnijaga, kes hankija hinnangul on suuteline täitma lepingutingimusi ja kes ainuüksi teadetes ja hankedokumentides sätestatud lepingutingimuste kohaselt on esitanud soodsaima pakkumuse või parima hinna, kui hind on ainus kriteerium. 6. Kui hankijale esitatakse pakkumus, mille hind on teiste pakkumustega võrreldes oluliselt madalam, võib ta kontrollida, kas tarnija vastab osalemistingimustele ja on suuteline lepingutingimusi täitma. 7. Hankija ei tee valikuid, tühista hanget ega muuda sõlmitud lepinguid viisil, mis ei ole kooskõlas käesolevast lepingust tulenevate kohustustega. Artikkel 55 Hanketeabe läbipaistvus 1. Hankija teavitab osalevaid tarnijaid viivitamata ja nende taotlusel kirjalikult, kelle ta on kuulutanud hanke võitjaks. Kooskõlas artikli 56 lõigetega 2 ja 3 esitab hankija hanke kaotanud osaleja taotlusel talle selgituse, miks ei valitud tema pakkumust ja millised olid võitnud pakkumuse eelised. 2. Hankija avaldab hiljemalt 72 päeva pärast iga käesoleva peatükiga hõlmatud lepingu sõlmimist teate III liites loetletud asjakohase paber- või elektroonilise meediumi kaudu. Kui kasutatakse üksnes elektroonilist keskkonda, peab teave jääma mõistlikuks ajaks vabalt kättesaadavaks. Teates esitatakse vähemalt käesoleva lepingu 1. lisa VII liites nimetatud teave. Artikkel 56 Teabe avaldamine 1. Teise lepinguosalise taotlusel annab lepinguosaline viivitamata teavet, mis võimaldab kindlaks teha, kas hange viidi läbi õiglaselt, erapooletult ja käesoleva peatüki kohaselt, sealhulgas teabe võitnud pakkumuse omaduste ja suhteliste eeliste kohta. Juhul kui niisuguse teabe avalikustamine võib mõjutada tulevasi hankeid, ei avalda selle saanud lepinguosaline seda teistele tarnijatele muidu, kui ainult pärast nõupidamist teabe esitanud lepinguosalisega ja tema nõusolekul. 2. Olenemata käesoleva peatüki muudest sätetest ei anna lepinguosaline ega tema hankijad tarnijate kohta teavet, mis võib muuta tarnijatevahelise konkurentsi vähem õiglaseks. 3. Käesolevat peatükki ei tõlgendata nii, et lepinguosaline ja tema hankija, ametiasutus ja järelevalveasutus peaksid avaldama konfidentsiaalset teavet ka juhul, kui see võib kahjustada õiguskorda, õiglast konkurentsi tarnijate vahel, kahjustada konkreetsete isikute õigustatud ärihuve, sealhulgas nende intellektuaalset omandit või olla muul viisil vastuolus üldiste huvidega. Artikkel 57 Siseriiklik läbivaatamise kord 1. Lepinguosalised kehtestavad kiire, tõhusa, läbipaistva ja mittediskrimineeriva haldus- või kohtuliku läbivaatamismenetluse, mille abil tarnija võib vaidlustada: a) käesoleva peatüki sätete rikkumise või b) meetmed, mille lepinguosaline on võtnud käesoleva peatüki rakendamiseks, juhul, kui tarnijal ei ole lepinguosalise siseriiklike õigusaktide kohaselt õigust käesoleva peatüki sätete rikkumist otseselt vaidlustada, seoses asjaomase hankega, mille suhtes tarnijal on või oli huvi. Vaidlustamise kord on kirjalik ja see tehakse üldiselt kättesaadavaks. 2. Kui tarnija, kellel on või oli huvi asjaomase hanke suhtes, esitab kaebuse lõikes 1 nimetatud rikkumise või tegematajätmise kohta, soovitab lepinguosaline oma tarnijal ja hankijal leida lahendus omavahelise konsultatsiooni teel. Hankija vaatab niisugused kaebused läbi erapooletult ja kiiresti ning nii, et see ei mõjuta tarnija osalemist käimasolevates ega tulevikus toimuvates hangetes ega tema õigust taotleda parandusmeetmete võtmist haldus- või kohtuliku läbivaatamismenetluse kaudu. 3. Igale tarnijale võimaldatakse vaide ettevalmistamiseks ja esitamiseks piisav aeg kestusega vähemalt 10 päeva alates hetkest, mil tarnija sai või oleks pidanud saama teada vaide aluseks olevast asjaolust. 4. Selleks asutavad või määravad lepinguosalised vähemalt ühe tema hankijast sõltumatu erapooletu haldus- või õigusasutuse, mis võtab vastu ja vaatab läbi tarnijate vaided seoses asjaomase hankega. 5. Kui vaide vaatab esimesena läbi muu kui lõikes 4 osutatud asutus, tagab lepinguosaline, et tarnijal on võimalik tema otsus edasi kaevata erapooletule haldus- või kohtuasutusele, kes ei sõltu hankijast, kelle hanget ta vaidlustab. Läbivaatav organ, kes ei ole kohus, kuulub kohtu kontrolli alla või tal on menetlused, millega tagatakse, et: a) hankija vastab vaidele kirjalikult ja esitab läbivaatavale asutusele vajalikud dokumendid; b) menetluse osalistel on õigus ärakuulamisele enne, kui läbivaatav organ langetab vaidluses otsuse; c) menetluse osalistel on õigus võtta endale esindaja ja saatja; d) menetluse osalistel on õigus osaleda kõikides menetlustes; e) menetluse osalistel on õigus taotleda avalikku menetlust ja kutsuda tunnistajaid ning f) tarnija esitatud vaidlusküsimuses tehtavad otsused ja soovitused on kirjalikud ning iga otsuse ja soovituse kohta esitatakse põhjendus. 6. Lepinguosalised kehtestavad või täiendavad menetlusi, mille kohaselt: a) võetakse kiiresti ajutisi meetmeid, et tarnijal oleks võimalik hankes osaleda. Sellised ajutised meetmed võivad põhjustada hankeprotsessi peatamise. Menetlusega võib ette näha, et selliste meetmete kohaldamise üle otsustamisel võib arvesse võtta nende ülekaalukalt ebasoodsaid tagajärgi asjakohastele huvidele, sealhulgas avalikud huvid. Meetmete võtmata jätmist põhjendatakse kirjalikult ning b) juhul, kui läbivaatav organ tuvastab lõikes 1 nimetatud rikkumise või tegematajätmise, võetakse parandusmeetmed või korvatakse tekkinud kahju, mida võib piirata pakkumuse ettevalmistus- või vaidlustamiskuludega või mõlemaga. Artikkel 58 1. Lepinguosalised vaatavad käesoleva peatüki toimimise ja hangete turgude kahepoolse avamise läbi igal aastal. Hiljemalt üks aasta pärast käesoleva lepingu jõustumist alustavad lepinguosalised läbirääkimisi käesoleva lepingu 1. lisa I liite 1. ja 2. all-lisas sätestatud asjaomaste hankijate nimekirja täiendamiseks. 2. WTO kaubanduskokkuleppega ühinemiseks peetavate läbirääkimiste raames kinnitab Iraak oma soovi ühineda mitmepoolse riigihankeid käsitleva lepinguga. Artikkel 59 Ebasümmeetriline režiim ja üleminekumeetmed Iraagi arengu-, finants- ja kaubandusvajadustest lähtudes võimaldatakse talle järgmisi üleminekumeetmeid: a) Iraak võib kehtestada eelishinnaprogrammi, kehtestades täielikult Iraagi päritolu tarnijaile 5 % hinnasoodustuse kaupade ja teenuste ning 10 % hinnasoodustuse ehitustööde puhul. b) Eelishinnaprogramm lõpetatakse järk-järgult 10 aasta jooksul pärast käesoleva partnerlus- ja koostöölepingu jõustumist. III peatükk. Intellektuaalomandi kaitse Artikkel 60 1. Kooskõlas käesoleva artikli ja käesoleva lepingu 2. lisaga võtab Iraak viie aasta jooksul pärast lepingu jõustumist vastu õigusaktid, millega tagatakse rahvusvaheliste normide kohane piisav ja tõhus intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse [9] kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste normide, sealhulgas WTO asutamislepingu lisas 1C sisalduva intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (edaspidi „TRIPS-leping”), ning kehtestab tõhusad vahendid selliste õiguste kaitsmiseks. 2. Viie aasta jooksul pärast lepingu jõustumist ühineb Iraak käesoleva lepingu 2. lisa punktis 2 nimetatud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi käsitlevate mitmepoolsete konventsioonidega, mille osalisteks on liikmesriigid või mida liikmesriigid nende konventsioonide asjakohaste sätete kohaselt tegelikult kohaldavad. 3. Viie aasta jooksul pärast lepingu jõustumist viib Iraak oma õigusaktid vastavusse käesoleva lepingu 3. lisa punktis 2 nimetatud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi käsitlevate mitmepoolsete konventsioonidega, mille osaliseks on üks liikmesriik või mitu liikmesriiki või mida üks liikmesriik või mitu liikmesriiki nende konventsioonide asjakohaste sätete kohaselt tegelikult kohaldab. 4. Lepinguosalised jälgivad korrapäraselt käesoleva artikli ja 2. lisa rakendamist. Kui õigusaktide väljatöötamise või intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi vallas tekib kaubandustingimusi mõjutavaid raskusi, peetakse emma-kumma lepinguosalise taotlusel viivitamata nõu, et jõuda vastastikku rahuldavate lahendusteni. Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist alustavad lepinguosalised läbirääkimisi intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi käsitlevate sätete täpsustamiseks. 5. Lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise kodanikke intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste küsimustes vähemat sama soodsalt kui oma kodanikke, välja arvatud juhtudel, mis on sätestatud käesoleva lepingu 2. lisasse kantud või sellesse tulevikus kantavates rahvusvahelistes õigusaktides alates hetkest, mil lepinguosaline niisuguse õigusakti ratifitseerib. 6. Alates käesoleva lepingu jõustumisest kohtleb Iraak liidu ettevõtteid ja kodanikke seoses intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi tunnustamise ja kaitsmisega vähemalt niisama soodsalt kui mis tahes kolmandat riiki kahepoolsete kokkulepete alusel. VI jagu Vaidluste lahendamine I peatükk. Eesmärk ja reguleerimisala Artikkel 61 Eesmärk Käesoleva jao eesmärk on hoida ära ja lahendada lepinguosaliste vahelisi vaidlusi, otsides mõlemat lepinguosalist rahuldavaid lahendusi. Artikkel 62 Reguleerimisala Käesolevat jagu kohaldatakse kõikide vaidluste suhtes, mis tekivad käesoleva lepingu II jaotise tõlgendamisel ja kohaldamisel, kui ei ole selgelt sätestatud teisiti. II peatükk. Konsultatsioonid Artikkel 63 Konsultatsioonid 1. Lepinguosalised püüavad lahendada kõik artikli 62 tõlgendamise ja kohaldamisega seotud vaidlused omavahel heauskselt konsulteerides, et jõuda kiire, õiglase ja mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni. 2. Lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele kirjaliku konsultatsioonitaotluse, saates kirja koostöökomiteele ning märkides kirjas, milline meede on kõne all ning milliseid artiklis 62 osutatud sätteid tuleb tema hinnangul kohandada. 3. Konsultatsioonid peetakse 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva ja need toimuvad selle lepinguosalise territooriumil, kelle vastu kaebus esitati, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks 30 päeva möödumisel taotluse esitamisest, välja arvatud juhul, kui mõlemad lepinguosalised on nõus konsultatsioone jätkama. Konsultatsioonide käigus avaldatud teave on konfidentsiaalne. 4. Konsultatsioonid kiireloomulistes küsimustes, sealhulgas kiiresti riknevate ja hooajaliste kaupadega seoses, toimuvad 15 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ning need loetakse lõppenuks 15 päeva möödumisel taotluse esitamise kuupäevast. 5. Kui konsultatsioone ei peeta lõikes 3 või lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul või kui konsultatsioonide lõppedes ei ole jõutud mõlemat lepinguosalist rahuldava kokkuleppeni, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist vastavalt artiklile 64. III peatükk. Vaidluste lahendamise kord Artikkel 64 Vahekohtumenetluse algatamine 1. Kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada artiklis 63 sätestatud konsultatsioonide teel, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist. 2. Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse kirjalikult lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, ning koostöökomiteele. Kaebuse esitanud lepinguosaline märgib oma taotluses viisil, mis annab kaebusele õigusliku aluse, milline konkreetne meede on kõne all, ja selgitab, mil viisil see meede rikub artiklit 62. Artikkel 65 Vahekohtu moodustamine 1. Vahekohus koosneb kolmest vahekohtunikust. 2. Lepinguosalised konsulteerivad omavahel ja lepivad kokku vahekohtu koosseisu 10 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise taotluse esitamist koostöökomiteele. 3. Kui lepinguosalised ei suuda lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul vahekohtu koosseisus kokkuleppele jõuda, võib lepinguosaline taotleda, et koostöökomitee eesistuja või tema esindaja valiks kõik kolm kohtunikku loosi teel artikli 78 kohaselt koostatud nimekirjast, valides ühe kohtuniku kaebuse esitanud lepinguosalise soovitatud isikute seast, ühe selle lepinguosalise soovitatud isikute seast, kelle vastu kaebus esitati, ja ühe kohtuniku isikute hulgast, keda lepinguosalised sooviksid vahekohtu esimeheks. Kui lepinguosalised saavutavad kokkuleppe ühe või mitme vahekohtuniku valikul, valitakse vahekohtu ülejäänud liikmed eespool kirjeldatud menetluse teel. 4. Koostöökomitee eesistuja või tema esindaja valib vahekohtunikud mõlema lepinguosalise esindajate juuresolekul viie päeva jooksul pärast kummaltki lepinguosaliselt lõikes 3 nimetatud taotluse saamist. 5. Vahekohtu moodustamise kuupäev on päev, mil kolm vahekohtunikku on valitud. 6. Kui lõikes 3 nimetatud taotluse esitamise ajaks ei ole koostatud ühtegi artiklis 78 nimetatud nimekirja, valitakse kolm vahekohtunikku loosi teel ühe või mõlema lepinguosalise varem ametlikult esitatud isikute seast. Artikkel 66 Vahekohtu vahearuanne Hiljemalt 90 päeva pärast vahekohtu moodustamist edastab vahekohus lepinguosalistele vahearuande, mis sisaldab tuvastatud asjaolusid, asjakohaste sätete kohaldatavust ning vahekohtu otsuste ja soovituste põhjendusi. Lepinguosalised võivad 15 päeva jooksul pärast vahearuande edastamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks. Vahekohtu lõppotsuses põhjendatakse piisavas ulatuses vaheläbivaatamise käigus esitatud väiteid ja selles vastatakse selgelt mõlema lepinguosalise küsimustele ja tähelepanekutele. Artikkel 67 Vahekohtu otsus 1. Vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning koostöökomiteele 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, teavitab vahekohtu esimees sellest kirjalikult lepinguosalisi ja koostöökomiteed, nimetades viivituse põhjused ning kuupäeva, mil vahekohus kavatseb oma töö lõpetada. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 150 päeva alates vahekohtu moodustamisest. 2. Kiireloomulistel juhtumitel, sealhulgas kergesti riknevate või hooajakaupade puhul, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha oma otsus teatavaks 60 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamisest. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 75 päeva alates vahekohtu moodustamisest. Kui tegemist on kiireloomulise juhtumiga, võib vahekohus teha 10 päeva jooksul pärast loomist eelotsuse. Artikkel 68 Vahekohtu otsuse täitmine Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada vahekohtu otsuse heauskne täitmine ja püüavad selle täitmise tähtajas kokkuleppele jõuda. Artikkel 69 Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg 1. Hiljemalt 30 päeva pärast vahekohtu otsuse teatavakstegemist lepinguosalistele teatab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kaebuse esitanud lepinguosalisele ja koostöökomiteele, kui kiiresti ta otsuse täita suudab (edaspidi „mõistlik tähtaeg”), juhul kui otsust ei ole võimalik täita kohe. 2. Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks mõistlikku tähtaega kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline 20 päeva jooksul pärast lõike 1 kohast teatavakstegemist selle lepinguosalise poolt, kelle vastu kaebus esitati, esitada vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist ning koostöökomiteed. Vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning koostöökomiteele 20 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. 3. Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokkukutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 65 sätestatud menetlust. Vahekohus peab oma otsuse esitama 35 päeva jooksul pärast lõikes 2 nimetatud taotluse esitamist. 4. Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada. Artikkel 70 Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine 1. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja koostöökomiteele enne mõistliku tähtaja möödumist kõikidest vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmetest. 2. Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele lõike 1 kohaselt teavitatud meetme olemasolus või selle kokkusobivuses artikliga 62, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Taotluses tuleb ära märkida vaidlusalune meede ja selgitada, mil viisil on see meede artikliga 62 vastuolus. Vahekohus teeb oma otsuse teatavaks 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. 3. Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokkukutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 65 sätestatud menetlust. Vahekohus esitab oma otsuse 60 päeva jooksul pärast lõikes 2 nimetatud taotluse esitamist. Artikkel 71 Ajutised meetmed otsuse täitmata jätmise korral 1. Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei teata enne mõistliku tähtaja möödumist mitte ühestki vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmest või kui artikli 70 lõike 1 kohaselt teatatud meede ei ole vahekohtu otsuse kohaselt kooskõlas kohustustega, mis sellel lepinguosalisel artikli 62 kohaselt on, pakub ta kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel ajutist hüvitist. 2. Kui hüvitise küsimuses ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja lõppu või pärast artikli 70 kohaselt tehtud vahekohtu otsust (mille kohaselt otsuse täitmiseks võetud meede ei ole artikliga 62 kooskõlas), on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus peatada artiklist 62 lähtuvate kohustuste täitmine rikkumisega põhjustatud tühistamise või vähendamisega võrdväärses ulatuses, teatades sellest lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, ning koostöökomiteele. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib peatada kohustuste täitmise 10 päeva pärast teatamise kuupäeva, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei ole taotlenud lõike 3 kohase vahekohtumenetluse algatamist. 3. Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on arvamusel, et kohustuste täitmise peatamise ulatus ei ole võrdväärne rikkumise põhjustatud tühistamise või vähenemisega, võib ta kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Taotlusest teatatakse kaebuse esitanud lepinguosalisele ja koostöökomiteele enne lõikes 2 nimetatud 10-päevase tähtaja möödumist. Algne vahekohus teeb oma otsuse kohustuste täitmise peatamise ulatuse kohta lepinguosalistele ja koostöökomiteele teatavaks 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kohustuste täitmist ei peatata enne, kui algne vahekohus on oma otsuse teatavaks teinud, ja peatamine peab olema kooskõlas vahekohtu otsusega. 4. Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokkukutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 65 sätestatud menetlust. Vahekohus teeb oma otsuse teatavaks 45 päeva jooksul pärast lõikes 3 nimetatud taotluse esitamist. 5. Kohustuste täitmise peatamine peab olema ajutine ning seda kohaldatakse üksnes seni, kuni artiklit 62 rikkuvad meetmed on tühistatud või muudatuste abil kõnealuse artikliga kooskõlla viidud vastavalt artiklile 72 või kuni lepinguosalised on vaidluse lahendamise suhtes kokku leppinud. Artikkel 72 Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine pärast kohustuste täitmise peatamist 1. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teavitab kaebuse esitanud lepinguosalist ja koostöökomiteed kõikidest vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmetest ja taotleb, et kaebuse esitanud lepinguosaline alustaks taas kohustuste täitmist. 2. Kui lepinguosalised ei jõua teatavaks tehtud meetme artikliga 62 kokkusobivuses kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast teavitamist, võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda kirjalikult algselt vahekohtult asjakohase otsuse tegemist. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt seda lepinguosalist, kes kaebuse esitas, ning koostöökomiteed. Vahekohtu otsus tehakse lepinguosalistele ning koostöökomiteele teatavaks 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Kui vahekohus leiab, et otsuse täitmiseks võetud meede on artikliga 62 kooskõlas, tuleb kohustuste täitmise peatamine lõpetada. 3. Kui algse vahekohtu liikmed või mõni selle liikmetest ei saa taas kokkukutsutud vahekohtu töös osaleda, kohaldatakse artiklis 65 sätestatud menetlust. Vahekohus teeb oma otsuse teatavaks 60 päeva jooksul pärast lõikes 2 nimetatud taotluse esitamist. Artikkel 73 Mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus Lepinguosalised võivad mis tahes ajal leida käesolevas jaos käsitletud vaidlusele mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse. Nad teatavad leitud lahendusest koostöökomiteele ja vahekohtule. Mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni jõudmisest teavitamisel lõpetab vahekohus oma töö ja menetlus lõpetatakse. Artikkel 74 Kodukord 1. Käesoleva jao kohast vaidluste lahendamise korda reguleerib koostöökomitees vastuvõetud kodukord ja toimimisjuhend. 2. Lepinguosalised võivad kodukorda ja toimimisjuhendit oma otsusega muuta. 3. Vahekohtu istungid on kodukorra kohaselt avalikud. Artikkel 75 Teave ja tehniline nõustamine Vahekohus võib lepinguosalise taotluse korral või omal algatusel hankida teavet mis tahes allikast, mida ta peab vahekohtumenetluse jaoks sobivaks, sealhulgas vaidluse pooltelt. Vahekohtul on õigus küsida ka ekspertide arvamust, kui ta peab seda vajalikuks. Kogu sel viisil saadud teave tuleb edastada mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada märkusi. Lepinguosaliste territooriumil asutatud huvitatud füüsilistel või juriidilistel isikutel on vastavalt kodukorrale õigus esitada vahekohtule amicus curiae kokkuvõtteid. Artikkel 76 Tõlgendamisreeglid Vahekohus tõlgendab artiklit 62 vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavadele, sh rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonile. Vahekohtu otsustega ei või suurendada ega vähendada artikliga 62 ette nähtud õigusi ja kohustusi. Artikkel 77 Vahekohtu otsused 1. Vahekohus püüab teha kõik otsused ühehäälselt. Kui ühehäälset otsust ei suudeta teha, otsustatakse arutatav küsimus häälteenamusega. Vahekohtunike eriarvamusi ei avaldata. 2. Vahekohtu otsus on lepinguosalistele siduv, kuid sellega ei looda füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi ega kohustusi. Otsuses esitatakse tuvastatud asjaolud, lepingu asjakohaste sätete kohaldatavus ja vahekohtu järelduste põhjendused. Koostöökomitee teeb vahekohtu otsused tervikuna üldsusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui ta otsustab seda äriteabe konfidentsiaalsuse tagamise huvides mitte teha. IV peatükk. Üldsätted Artikkel 78 Vahekohtunike nimekiri 1. Koostöökomitee koostab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad vahekohtuniku ülesannet täita. Kumbki lepinguosaline valib vahekohtuniku kohale viis isikut. Lisaks valib kumbki lepinguosaline viis isikut, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ja kes täidavad vahekohtu esimehe kohuseid. Koostöökomitee tagab, et nimekiri on alati täielik. 2. Vahekohtunikel peavad olema õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse alased eriteadmised või kogemused. Nad peavad olema sõltumatud ja täitma oma ülesandeid üksikisikuna, ei tohi vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud kummagi lepinguosalise valitsusega ning peavad järgima toimimisjuhendit. Artikkel 79 Seosed WTO kohustustega 1. Kuni Iraagi ühinemiseni WTOga lähtub vahekohus oma otsustes artiklis 62 sisalduva või osutatud ja WTO asutamislepingu sättele viitava sätte eeldatava rikkumise kohta tõlgendusest, mis täielikult kooskõlas WTO vaidluste lahendamise organi asjaomastele otsustega. 2. Alates Iraagi ühinemisest WTOga kohaldatakse järgmisi sätteid. 3. Käesoleva jao vaidluste lahendamise sätted ei piira tegutsemist WTO raames, sealhulgas vaidluste lahendamist. 4. Kui lepinguosaline on teatava meetme suhtes algatanud vaidluse lahendamise menetluse kas käesoleva jao artikli 64 lõike 1 või WTO lepingu alusel, ei saa ta enne selle menetluse lõppemist algatada sama meetme suhtes vaidluse lahendamise menetlust mujal. Kui küsimus on kohustuses, mis on ühesugune nii lepingu kui ka WTO lepingu alusel, ei taotle lepinguosaline hüvitist sellise kohustuse rikkumise eest mõlema lepingu alusel. Juhul kui vaidluste lahendamise menetlus on algatatud, ei esita lepinguosaline taotlust hüvitise saamiseks teisele foorumile sellise kohustuse rikkumise eest, mis on identne teises lepingus sätestatud kohustusega, välja arvatud juhul, kui valitud foorum ei suuda menetluslikel või juriidilistel põhjustel kõnealuse kohustuse rikkumise kohta otsust langetada. 5. Käesolevas lõikes lähtutakse järgmisest: a) WTO asutamislepingu kohase vaidluse lahendamise menetlus peetakse algatatuks lepinguosalise taotlusega WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 6 kohase vahekohtu loomiseks ja see peetakse lõpetatuks, kui vaidluste lahendamise organ võtab vastu vahekohtu aruande ja olenevalt asjaoludest apellatsioonikogu aurande vastavalt WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artiklile 16 ja artikli 17 lõikele 14; b) käesoleva jao kohase vaidluse lahendamise menetlus peetakse algatatuks lepinguosalise taotlusega artikli 64 lõike 1 kohase vahekohtu moodustamiseks ja see peetakse lõpetatuks, kui vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning koostöökomitee vastavalt artiklile 67. 6. Käesolevas jaos sätestatu ei takista lepinguosalist peatamast kohustuste täitmist WTO vaidluste lahendamise organi loal. WTO asutamislepingule ei saa tugineda, et takistada lepinguosalisel peatada käesoleva lepingu II jaotise kohaste kohustuste täitmist. Artikkel 80 Tähtajad 1. Kõiki käesolevas jaos sätestatud tähtaegu, sealhulgas vahekohtu otsuste teatavakstegemise tähtaegu, arvestatakse kalendripäevades alates viidatud toimingule või sündmusele järgnevast päevast. 2. Käesolevas jaos sätestatud tähtaegu võib pikendada lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel. III JAOTIS KOOSTÖÖVALDKONNAD Artikkel 81 Finants- ja tehniline abi 1. Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks saab Iraagi Vabariik liidult finants- ja tehnilist abi rahalise toetusena, mida antakse Iraagi Vabariigi majanduse poliitilise ümberkorraldamise kiirendamiseks. 2. Nimetatud abi antakse liidu majanduskoostöö raames vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu asjakohastele määrustele. Liidu rahalise abi eesmärgid ja valdkonnad nähakse ette sihtprogrammis, mis kajastab lepinguosaliste vahel kokkulepitavaid prioriteete, võttes arvesse Iraagi Vabariigi arenguvajadusi ja -strateegiaid, iga valdkonna suutlikkust abi vastu võtta ja reformide edukust. 3. Lepinguosalised tagavad, et liidu tehnilise abi andmisel võetakse arvesse muudest allikatest antavat abi. Liidu arengukoostöö poliitika ja tema rahvusvaheline tegevus lähtub ÜRO aastatuhande arengueesmärkidest ning ÜRO ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide peamistest arengueesmärkidest ja põhimõtetest. Liidu arengupoliitika elluviimisel võetakse igakülgselt arvesse abi tulemuslikkuse põhimõtteid, sealhulgas 2. märtsi 2005. aasta Pariisi deklaratsiooni ja Accra tegevuskava. 4. Tehnilist ja finantsabi saav lepinguosaline vastab viivitamata teise lepinguosalise pädevate ametiasutuste esitatavatele halduskoostöö taotlustele Liidu abiga seotud pettuse ja eeskirjade eiramisega võitlemiseks, ilma et see piiraks vastastikust õigusabi käsitlevate sätete kohaldamist. 5. Iraagi valitsus nimetab pettusevastase võitluse kontaktpunkti. Kontaktpunkt tagab tulemuslikku koostöö tegemise liidu institutsioonide ja organitega, sealhulgas Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Pettusevastase Võitluse Ametiga (OLAF), eriti auditi- ja kontrollimeetmete rakendamise liidu finantshuvide kaitsmiseks. Artikkel 82 Koostöö sotsiaalvaldkonna ja inimarengu nimel Selle koostöö eesmärk on tugevdada üleilmastumise sotsiaalset mõõdet, arvestades, et sotsiaalne ja majandusareng ning keskkonda säästev areng arengu omavahel seotud. Koostöö raames rõhutatakse vaesuse vähendamise, kõikide inimeste, sealhulgas kaitsetute rühmade ja kodust lahkuma sunnitud inimeste inimõiguste ja põhivabaduste kaitse ning peamiste tervise, haridus- ja tööhõivevajaduste rahuldamise tähtsust. Neis valdkondades tehakse koostööd eeskätt suutlikkuse suurendamiseks ja institutsioonide arendamiseks vastavalt kaasatuse, hea valitsemistava järgimise ning usaldusväärse ja läbipaistva haldamise põhimõtetele. Artikkel 83 Haridus, koolitus ja noored 1. Lepinguosalised edendavad olemasolevate vahendite piires vastastikku kasulikku koostööd hariduse, koolituse ja noorsoo valdkonnas ja edendavad sugude võrdõiguslikkust. 2. Eriti aitavad lepinguosalised kaasa teabe, oskusteabe, üliõpilaste, teadlaste, tehniliste ressursside, noorte, sealhulgas noortöötajate vahetusele ning suutlikkuse suurendamisele, kasutades ära kummagi lepinguosalise olemasolevaid koostööprogramme ning tuginedes nende kogemusele selles valdkonnas. 3. Haridussüsteemi kvaliteedi tõstmiseks ja selle rahvusvaheliste sidemete tugevdamiseks tihendavad lepinguosalised kõrgkoolide koostööd näiteks Erasmus Munduse programmi raames. Artikkel 84 Tööhõive ja sotsiaalareng 1. Lepinguosalised lepivad kokku süvendada koostööd tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas, sealhulgas koostööd sotsiaalse ühtekuuluvuse, inimväärse töö, töötervishoiu ja tööohutuse, tööõiguse, sotsiaalse dialoogi, inimressursside arendamise ja soolise võrdõiguslikkuse vallas, et edendada täielikku ja tootlikku tööhõivet ja inimväärset tööd, mis on säästva arengu ja vaesuse vähendamise eeltingimuseks. 2. Lepinguosalised kinnitavad oma kohustust edendada ja rakendada rahvusvaheliselt tunnustatud töö- ja sotsiaalnorme. Lepinguosalised võtavad käesoleva lepingu kohase tegevuse puhul arvesse ka asjakohaste mitmepoolsete sotsiaal- ja tööküsimusi käsitlevate lepingute rakendamist. 3. Koostöövormide hulka võivad kuuluda vastastikku kokkulepitud eriprogramme ja -projekte, dialoogi, suutlikkuse suurendamist ning kahe- ja mitmepoolset koostööd ja algatusi ühist huvi pakkuvates küsimustes. 4. Lepinguosalised kaasavad dialoogi ja koostöösse sotsiaalpartnereid ja muid sidusrühmi. Artikkel 85 Kodanikuühiskond Lepinguosalised tunnistavad kodanikuühiskonna, eelkõige kõrgkoolide ja mõttekodade rolli ja võimalikku panust käesoleva lepingu kohasesse dialoogi ja koostööprotsessi ning lepivad kokku, et edendavad tulemuslikku dialoogi kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja kaasavad neid senisest enam. Artikkel 86 Inimõigused 1. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd inimõiguste edendamise ja tõhusa kaitse alal, sealhulgas ratifitseerides ja rakendades rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid õigusakte, osutades tehnilist abi, pakkudes koolitust ja suurendades suutlikkust. Lepinguosalised on teadlikud sellest, et koostöö ja arenguprogrammide mõju jääb väikeseks, kui nende puhul ei kaitsta, edendata ega järgita inimõigusi. 2. Inimõiguste alane koostöö võib muu hulgas hõlmata järgmist: a) inimõigustega tegelevate valitsusasutuste ja valdkonnas töötavate valitsusväliste organisatsioonide tugevdamine; b) inimõiguste ja sellealase hariduse edendamine üleriigilisel ja kohalikul tasandil, eriti avaliku halduse, kohtu- ja õiguskaitseasutustes, et suurendada naiste ja laste õigusi; c) rahvusvahelistele humanitaar- ja inimõigusi käsitlevatele õigusaktidele vastavate Iraagi õigusaktide väljatöötamine; d) koostöö ja teabevahetus inimõigustega seotud ÜRO institutsioonidega; e) abi osutamine Iraagi valitsusele Iraagi kodanikele kohaste elutingimuste loomisel, nende poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste tagamisel ja diskrimineerimise vältimisel; f) rahvusliku leppimise ja karistamatuse vastase võitluse toetamine; g) igakülgse inimõiguste alase dialoogi loomine. Artikkel 87 Tööstus- ja VKEde poliitika alane koostöö 1. Selles valdkonnas tehakse koostööd eesmärgiga edendada Iraagi tööstuse ümberkorraldamist ja ajakohastamist, edendada selle konkurentsivõimet ja kasvu ning luua tingimused Iraagi ja liidu tööstusettevõtete vahelise vastastikku kasuliku koostöö sisseseadmiseks. A. Üldsätted 2. Koostöö: a) vastab Iraagi igakülgsele tööstusstrateegiale, milles võetakse arvesse avaliku ja erasektori tööstusettevõtete praegust olukorda; b) aitab Iraagi tööstust ajakohastada ja ümber korraldada viisil, millega tagatakse eelduste loomine keskkonna kaitsmiseks, säästvaks arenguks ja majanduskasvuks; c) aitab edendada eraettevõtluse arengut soosiva tööstuskeskkonna loomist, et suurendada ja mitmekesistada koduturule ja ekspordiks ettenähtud toodangut; d) aitab edendada majanduskasvu ja tööstustoodangu mitmekesisust soosiva keskkonna loomist, pidades silmas säästvat arengut; e) aitab edendada teabevahetust, millega aidatakse kaasa tööstusvaldkondades tehtavale koostööle; f) aitab edendada liidu ja rahvusvaheliste tehnilise reguleerimise normide ja vastavushindamismenetluste kasutamist eesmärgiga aidata kaasa Iraagi integreerumisele maailmamajandusse, ning seada sisse korrapärane teabevahetus lepinguosaliste standardi- ja normiasutuste vahel; g) soodustab vajaliku tööstus- ja ärikeskkonna loomise alast koostööd; h) aitab edendada ja soodustada teabe abiteenuste arendamist, mis on äritegevuse kasvupotentsiaali suurendamise ja majanduse arengu peamine tegur; i) aitab tihendada lepinguosaliste tööstuse valdkonnas tegutsejate (ettevõtjad, teatavad kutsealad, sektoripõhised ja muud äriorganisatsioonid, kutseühingud jms) vahelisi sidemeid; j) aitab kaasa ühiste tööstusprojektide algatamisele ning ühisettevõtete ja teabevõrgustike loomisele. B. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted 3. Lepinguosalised lepivad oma majanduspoliitikat ja eesmärke arvesse võttes kokku tööstuspoliitikaalase koostöö edendamises kõigis sobivates valdkondades, et parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet. 4. Lepinguosalised: a) arendavad ja tugevdavad väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning edendavad nendevahelist koostööd; b) arendavad mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele antavat finants-, kutsekoolitus-, tehnoloogia ja turustuse ning innovatsiooniabi, samuti muud VKEdele vajalikku abi, nagu inkubatsioonipargid jms; c) toetavad VKEsid võrkude moodustamise teel ning d) soodustavad ettevõtjate koostööd, toetades kummagi lepinguosalise erasektori koostööd Iraagi ja liidu eraettevõtjate vaheliste sidemete loomisega, et parandada teabevahetust. Artikkel 88 Investeerimiskoostöö 1. Lepinguosalised teevad koostööd kodu- ja välismaistele investeeringutele soodsa keskkonna loomiseks, sätestades investeeringute ja kapitali ülekannete piisava kaitse ning investeerimisvõimalusi käsitleva teabe vahetamise tingimused. 2. Lepinguosalised lepivad kokku, et soodustavad ja kaitsevad investeeringuid diskrimineerimise vältimise ja vastastikkuse põhimõttel. 3. Lepinguosalised edendavad teabevahetust investeerimisvaldkonda käsitlevate seaduste, määruste ja haldustava kohta. 4. Lepinguosalised edendavad investeerimisasutuste koostööd paremate investeerimisvõimaluste loomisel. 5. Et edendada investeerimist ja kaubandust, on liit valmis osutama Iraagile tema palvel abi lepinguga hõlmatud valdkondade õigus- ja reguleeriva raamistiku lähendamisel liidu omale. Artikkel 89 Tööstusstandardid ja vastavushindamine Lepinguosalised võivad teha koostööd järgmistes standardite, tehniliste normide ja vastavushindamise valdkondades: 1. lepinguosaliste territooriumil rahvusvaheliste tehniliste eeskirjade, standardite ja vastavushindamismenetluste kasutamise laiendamine, sealhulgas sektorikohaste meetmete võtmine, ning lepinguosaliste koostöö süvendamine rahvusvaheliste institutsioonide ja organisatsioonide raames; 2. Iraagi standardimise, vastavushindamise, akrediteerimise, metroloogia ja turuseire valdkonna suutlikkuse suurendamise algatuste toetamine; 3. Iraagi ja liidu standardimis-, vastavushindamise, akrediteerimise, metroloogia ja turuseire organisatsioonide kahepoolse koostöö edendamine ning toetamine; 4. hea reguleerimispraktika ühisseisukohtade väljatöötamine, sealhulgas, kuid mitte ainult: a) tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste ettevalmistamise, vastuvõtmise ja kohaldamise läbipaistvuse kohta; b) reguleeritavate meetmete ja nendega seotud vastavushindamismenetluste, sealhulgas tarnijate vastavusdeklaratsiooni kasutamise vajaduse ja proportsionaalsuse kohta; c) rahvusvaheliste standardite kasutamise kohta tehniliste normide koostamise alusena, kui rahvusvahelised standardid on taotletavate õiguspäraste eesmärkide täitmiseks tõhusad ja sobivad; d) tehniliste normide jõustamise ja turujärelevalve teostamise kohta; 5. reguleeriva, tehnilise ja teaduskoostöö tugevdamine muu hulgas teabe, kogemuste ja andmete vahetuse kaudu, et parandada tehniliste normide kvaliteeti ja põhjalikkust ning kasutada tõhusalt reguleerimisressursse; 6. tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste ühilduvuse parandamine ja nende omavaheline lähendamine. Artikkel 90 Koostöö põllumajanduse, metsanduse ja maaelu arengu valdkonnas Koostööd põllumajanduse, metsanduse ja maaelu arengu valdkonnas tehakse selleks, et edendada mitmekesistamist, keskkonnahoidlikke tavasid, säästvat majanduslikku ja sotsiaalset arengut ja toiduga kindlustatust. Selleks uurivad lepinguosalised võimalusi võtta järgmisi meetmeid: a) avalike asutuste suutlikkuse suurendamine ja neis koolituse pakkumine; b) põllumajandustoodete kvaliteedi tõstmise, tootjate ühenduste suutlikkuse suurendamise ja kaubanduse edendamise meetmed; c) keskkonna-, looma- ja taimetervise ning muud sarnased meetmed, võttes arvesse lepinguosaliste õigusakte ning vastavalt WTO ja mitmepoolsetest keskkonnalepingutes sätestatud eeskirjadega; d) maapiirkondade säästva majandusliku ja sotsiaalse arenguga seotud meetmed sellistes valdkondades nagu keskkonnahoidlikud tavad, metsandus, teadusuuringud, oskusteabesiire, maa kättesaadavus, veemajandus ja niisutussüsteemid, maaelu säästev areng ja toiduga kindlustatus; e) meetmed, et säilitada traditsioonilisi põllumajanduslikke teadmisi, mis kujutavad endast osa teatavate piirkondade elanike identiteedist, näiteks koostöö geograafiliste tähiste, kohalike kogemuste vahetamise ja koostöövõrgustike arendamise valdkonnas; f) põllumajanduse, sealhulgas põllundustavade ajakohastamine ja põllumajandustoodangu mitmekesistamine. Artikkel 91 Energeetika 1. Lähtudes põhimõttest, et energiaturud peaksid olema vabad ja avatud ning põhinema konkurentsil, süvendavad lepinguosalised koostööd energeetika valdkonnas, et: a) suurendada energiajulgeolekut, tagades keskkonnasäästlikkuse ja toetades majanduskasvu; b) arendada energeetika valdkonna õiguslikku ja reguleerivat raamistikku, et tagada energiaturu tõhus toimimine ja soodustada energeetikasse investeerimist; c) arendada ja edendada liidu ja Iraagi ettevõtjate partnerlust energeetikavaldkonna uuringute, tootmise, töötlemise, transpordi, jaotamise ja teenuste valdkonnas; d) luua korrapärane ja tulemuslik energiadialoog lepinguosaliste vahel ja kohalikul tasandil, kasutades selleks Euroopa ja Araabia Mašriki gaasiturgu ning muid piirkondlikke algatusi. 2. Selleks lepivad lepinguosalised kokku edendada vastastikku kasulikke sidemeid, et: a) toetada Iraagis sobiva energiapoliitika ning selle reguleeriva raamistiku väljatöötamist ja infrastruktuuri arendamist vastavalt keskkonnasäästlikkuse ja energiaressursside usaldusväärse juhtimise ning vaba, avatud ja konkurentsil põhineva energiaturu põhimõtetele; b) teha koostööd haldus- ja õigussuutlikkuse parandamiseks ning stabiilsete ja läbipaistvate raamtingimuste loomiseks, et soodustada majandustegevust ja välisinvesteeringute tegemist Iraagi energiasektorisse; c) edendada tehnilist koostööd Iraagi nafta- ja maagaasivarude uurimisel ja kasutuselevõtmisel ning arendada ja ajakohastada nafta- ja gaasiinfrastruktuuri, sealhulgas Mašriki piirkonda transportimise ja transiidivõrgustikke, ning muid asjakohaseid piirkondikke ja liidu turule suunatud algatusi; d) parandada Iraagi elektrivarustussüsteemi töökindlust; e) süvendada koostööd energiajulgeoleku parandamiseks ja kliimamuutusega võitlemiseks, edendades taastuvate energiaallikate kasutamist, suurendades energiatõhusust ja vähendades gaasi põletamist; f) edendada oskusteabe ja hea tava vahetamist, tehnoloogiasiiret ning kutsekoolitust; g) toetada Iraagi osalemist piirkondlikus energiaturgude integratsiooniprotsessis. Artikkel 92 Transport 1. Säästva ja tõhusa transpordisüsteemi loomisel süvendavad lepinguosalised koostööd transpordivaldkonnas, et: a) kiirendada transpordi ja ühendusteede arengut, tagades keskkonnasäästlikkuse ja toetades majanduskasvu; b) arendada kõikide transpordisektorite õiguslikku ja reguleerivat raamistikku, et tagada transpordituru tõhus toimimine ja soodustada transporti investeerimist; c) arendada ja edendada liidu ja Iraagi ettevõtjate partnerlust transpordivaldkonna uuringute, suutlikkuse suurendamise, infrastruktuuri arendamise ning transpordi turvalisuse ja julgeoleku ning transporditeenuste valdkonnas; d) luua korrapärane ja tulemuslik transpordidialoog lepinguosaliste vahel ja kohalikul tasandil, kasutades selleks Euroopa ja Vahemere piirkonna transpordikoostööd ning muid piirkondlikke algatusi. 2. Selleks lepivad lepinguosalised kokku edendada vastastikuselt kasulikke sidemeid, et: a) toetada kõikide transpordiliikide arenguks ning reguleeriva raamistiku ja Iraagi transpordiinfrastruktuuri taastamiseks ja arenguks vajaliku transpordipoliitika väljatöötamist, pöörates erilist tähelepanu säästvusele; tagada transpordiliikide ühilduvus ja integreerumine; uurida võimalusi jätkata õigus- ja reguleeriva raamistiku vastavusseviimist liidu ja rahvusvaheliste standarditega, et suurendada eeskätt turvalisust ja julgeolekut; b) kooskõlas liidu poliitika ja tavaga teha koostööd haldus- ja õigussuutlikkuse taastamiseks ja parandamiseks, et töötada välja konkreetsed plaanid esmatähtsatele valdkondadele ning luua püsivad ja läbipaistvad raamtingimused, mis aitavad edendada transpordimajandust ning rahvusvahelisi investeeringuid Iraagi transporti, samuti arendada sõltumatuid reguleerivaid asutusi; c) edendada tehnilist koostööd kõikide Iraagi transpordisektorite uurimisel ja kasutuselevõtmisel ning arendada ja ajakohastada transpordiinfrastruktuuri, sealhulgas ühendusi Mašriki piirkonna transpordivõrkudega, ning muid asjakohaseid piirkondikke ja liidu turule suunatud algatusi; d) parandada Iraaki suunduvate ja teda läbivate transpordivoogude töökindlust; e) edendada oskusteabe ja hea tava vahetamist, tehnoloogiasiiret ning kutsekoolitust, mis on koostöö põhisisu ja mida seetõttu tuleks edendada esmajoones; f) toetada Iraagi osalemist piirkondlikus transpordisüsteemide ühendamise protsessis; g) hakata rakendama riiklikku lennunduspoliitikat, sealhulgas arendada lennujaamu, edendada lennuliikluse juhtimist ja suurendada haldussuutlikkust, muu hulgas luues reguleerija ülesandeid täitva sõltumatu tsiviillennundusameti, pidada läbirääkimisi „horisontaalse” transpordilepingu sõlmimiseks, et taastada õiguskindlus kahepoolsete lennuteenuste lepingute suhtes, ning uurida liidu ja Iraagi vahelise tervikliku lennunduslepingu sõlmimise võimalusi. Artikkel 93 Keskkond 1. Selleks et praegusel ja tulevastel põlvkondadel oleks võimalik areneda, lepivad lepinguosalised kokku tugevdada ja tõhustada keskkonnakaitset, näiteks tegevust kliimamuutuse, säästva loodusvarade haldamise ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise valdkonnas. 2. Lepinguosalised lepivad kokku, et selles valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on edendada keskkonnakaitset säästva arengu soodustamiseks. Lepinguosalised võtavad käesoleva lepingu kohase tegevuse puhul arvesse säästva arengu alase ülemaailmse tippkohtumise tulemusi. 3. Kõnealuse valdkonna koostöös keskendutakse muu hulgas järgmistele eesmärkidele: a) keskkonnateabe ja -oskuste vahetus (näiteks linnaprobleemid, looduskaitse, veemajandus ja jäätmekäitlus, suurõnnetuse likvideerimise juhtimine jms); b) tihendada ja edendada piirkondlikku keskkonnakaitsekoostööd, sealhulgas investeerimist keskkonnaprojektidesse ja –programmidesse; c) edendada keskkonnateadlikkust ja suurendada kohalike kogukondade osalemist keskkonnakaitse- ja säästva arengu alases tegevuses; d) suurendada keskkonnasuutlikkust, näiteks kliimamuutuse tagajärgede leevendamise ja sellega kohanduse valdkonnas; e) teha koostööd mitmepoolsete keskkonnalepingute sõlmimisel ja rakendamisel; f) edendada tehnilise abi andmist keskkonnategevuse kavandamisel ja muudes poliitikavaldkonnas keskkonnanõuete arvestamisel; g) toetada keskkonnauuringuid ja -analüüsi. Artikkel 94 Telekommunikatsioon Lepinguosalised teevad koostööd, et: a) süvendada teabevahetust asjakohaste õigusaktide ja telekommunikatsioonisektori õigusliku regulatsiooni tulevase reformi kohta, et paremini mõista teineteise telekommunikatsiooni reguleerivat raamistikku; b) vahetada teavet info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengu ja standardite kohta. Artikkel 95 Teadus ja tehnoloogia 1. Lepinguosalised edendavad vastastikuse kasu põhimõttel koostööd mittesõjaliste teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas ning piisavat juurdepääsu lepinguosaliste asjakohastele teadusprogrammidele, võttes arvesse vahendite kättesaadavust, kui intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste tõhusa kaitse nõuetest ei tulene teisiti. 2. Teadus- ja tehnoloogiakoostöö hõlmab eelkõige: a) teadus- ja tehnikakoostöö programme; b) ühiste teaduskohtumiste korraldamist; c) ühiseid teadusuuringuid ja tehnoloogiaarendust; d) lepinguosaliste teadusuuringute ja tehnoloogiaarendusega tegelevate teadlaste, uurijate ning tehnikute koolitust ja lähetusprogramme. 3. Sellist koostööd tehakse vastavalt erikokkulepetele, mille üle peetakse läbirääkimisi ja mis sõlmitakse kummagi lepinguosalise kehtestatud korras ning mis sisaldavad muu hulgas asjakohaseid intellektuaalomandi õigusi käsitlevaid sätteid. Artikkel 96 Tolli- ja maksukoostöö 1. Lepinguosalised alustavad tollikoostööd, mis hõlmab koolitust, tolliformaalsuste, dokumentatsiooni ja menetluste lihtsustamist, tollieeskirjade rikkumiste tõkestamist, uurimist ja rikkumise korral kohaldatavaid karistusi eesmärgiga tagada, et kõik kaubandusega seotud ja vastuvõtmist ootavad sätted ühilduksid ning et Iraagi tollisüsteem oleks sarnane liidu tollisüsteemiga. 2. Selleks et tugevdada ja arendada majandustegevust, võttes seejuures arvesse vajadust arendada välja asjakohane õigusraamistik, ning ilma et see piiraks lepinguosaliste pädevust, tunnustavad lepinguosalised maksunduse valdkonnas läbipaistvuse, teabevahetuse ja õiglase maksukonkurentsi põhimõtteid ning kohustuvad neid järgima. Sel eesmärgil parandavad lepinguosalised maksunduse valdkonnas oma pädevuse piires rahvusvahelist koostööd ning töötavad välja meetmed eespool nimetatud põhimõtete tulemuslikuks rakendamiseks. Artikkel 97 Statistikakoostöö Lepinguosalised lepivad kokku, et tihendavad statistikakoostööd. Koostöö eesmärk on luua institutsioonid ja asjakohane suutlikkus ning tugevdada riigi statistikasüsteemi, arendades statistilisi meetodeid, sealhulgas statistiliste andmete kogumist ja levitamist kaubavahetuse ja teenuskaubanduse ning üldisemalt ka siseriiklike, käesolevas lepingus sätestatud ja statistilist analüüsi võimaldavate prioriteetsete sotsiaal- ja majandusarengu valdkondade kohta. Artikkel 98 Makromajanduslik stabiilsus ja riigi rahandus 1. Lepinguosalised on ühisel seisukohal, et eriti tähtis on tagada Iraagi makromajanduslik stabiilsus, teostades hinnastabiilsuse saavutamisele suunatud usaldusväärset rahanduspoliitikat ning jätkusuutliku võlataseme tagamisele suunatud eelarvepoliitikat. 2. Lepinguosalised seavad eesmärgiks saavutada, et Iraagi riigi ja kohaliku tasandi kulutused oleksid tulemuslikud ja läbipaistavad ning allutatud aruandekohustusele. 3. Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd Iraagi rahanduse juhtimissüsteemide parandamiseks, muu hulgas igakülgse eelarveplaneerimise kehtestamiseks ja ühtse riigikassa konto sisseseadmiseks. Artikkel 99 Erasektori arendamine Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd Iraagi turumajanduse arendamiseks, parandades investeerimiskliimat, mitmekesistades majandustegevust, viies ellu erastamisprogrammi ja parandades muid erasektoris töökohtade loomiseks vajalike tingimusi. Artikkel 100 Turism 1. Lepinguosalised kutsuvad üles parandama koostööd, et tagada turismi ja sellega seotud valdkondade tasakaalustatud ja säästev areng. 2. Seepärast lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd turismi valdkonnas, eeskätt vahetades turismisektori institutsioonilist raamistikku ja turismiettevõtete tegutsemise keskkonda käsitlevat teavet ning nendega seotud kogemusi ja head tava. Artikkel 101 Finantsteenused Lepinguosalised teevad koostööd oma standardite ja eeskirjade lähendamiseks, eelkõige: a) tugevdades Iraagi finantssektorit; b) arendades panganduse, kindlustuse ja Iraagi muude finantsvaldkondade arvestus-, järelevalve- ja reguleerimissüsteeme; c) vahetades teavet kehtivate ja ettevalmistatavate õigusaktide kohta; d) töötades välja ühilduvaid auditisüsteeme. 1. IV jaotis 2. Õigus, vabadus ja turvalisus Artikkel 102 Õigusriik 1. Lepinguosalised peavad õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas tehtava koostöö raames püsivalt eriti tähtsaks õigusriigi põhimõtteid, sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatust, õiguskaitse kättesaadavust ja õiglase kohtumõistmise põhimõtet. 2. Lepinguosalised teevad koostööd õiguskaitse ja õigusmõistmise valdkonna institutsioonide arendamiseks, muu hulgas nende suutlikkuse suurendamiseks. Artikkel 103 Õiguskoostöö 1. Lepinguosalised lepivad kokku tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö arendamises eesmärgiga ratifitseerida ja rakendada tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevad mitmepoolsed konventsioonid, eriti rahvusvahelise õigusalase koostöö ja kohtuvaidluste ning laste kaitse valdkonnas kehtestatud Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi konventsioonid. 2. Lepinguosalised lepivad kokku, et võimaluse korral nad kutsuvad kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste õigusaktidega kasutama tsiviil- ja kaubandusvaidluste lahendamiseks alternatiivseid vahendeid ning hõlbustavad nende kasutamist. 3. Lepinguosalised püüavad tõhustada kriminaalasjades vastastikuse õigusabi ja väljaandmise alal tehtavat koostööd. Vajaduse korral hõlmab koostöö ühinemist asjaomaste rahvusvaheliste ÜRO õigusaktidega, sealhulgas käesoleva lepingu artiklis 7 osutatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudiga, ning nende rakendamist. Artikkel 104 Isikuandmete kaitse 1. Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd isikuandmete kaitse parandamiseks ja selle viimiseks vastavusse kõige kõrgemate rahvusvaheliste standarditega, mis on sätestatud muu hulgas ÜRO suunistes isikuandmete elektrooniliste failide reguleerimise kohta (ÜRO Peaassamblee 14. detsembri 1990. aasta resolutsioon nr 45/95). 2. Isikuandmete kaitse valdkonnas tehtava koostöö raames võib muu hulgas anda tehnilist abi teabe- ja kogemuste vahetuse teel. Artikkel 105 Rände- ja varjupaigakoostöö 1. Lepinguosalised kinnitavad, et nad omistavad suurt tähtsust ühisele territooriumitevaheliste rändevoogude haldamisele. Eesmärgiga tugevdada nendevahelist koostööd alustavad lepinguosalised laiaulatuslikku dialoogi kõigis rändega seotud küsimustes, sealhulgas ebaseaduslik ränne, rändajate salaja üle piiri toimetamine ja inimkaubandus, rändeküsimuste kajastamine sisserändajate päritoluriigi majandus- ja sotsiaalarengu strateegiates. 2. Koostöö lähtub lepinguosaliste konsultatsioonide käigus kindlaks määratud vajadustest ning seda rakendatakse kooskõlas kehtivate liidu ja siseriiklike õigusaktidega.. Koostöös keskendutakse eelkõige järgmisele: a) rände algpõhjused; b) rahvusvahelise kaitsega seotud riigi õigusaktide ja tavade väljatöötamine ja rakendamine eesmärgiga täita 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta lisaprotokolli ning teisi asjaomaseid rahvusvahelisi akte, ning mittetagasisaatmise põhimõtte järgimise tagamine; c) riiki lubamise eeskirjad, samuti riiki lubatud isikute õigused ja staatus, seaduslikult riigis viibivate mittekodanike õiglane kohtlemine ja integratsioonipoliitika, seaduslike sisserändajate haridus ja koolitus ning rassismi- ja ksenofoobiavastased meetmed; d) tõhusa ja ennetava poliitika väljatöötamine ebaseadusliku rände, rändajate salaja üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse valdkonnas, sealhulgas smugeldajate ja inimkaubitsejate võrgustikega võitlemise ja sellise inimkaubanduse ohvrite kaitsmise küsimused; e) riigis ebaseaduslikult viibivate isikute tagasisaatmine inimväärsetel tingimustel, sealhulgas nende vabatahtliku tagasimineku toetamine, ning nende tagasivõtmine vastavalt lõikele 3; f) vastastikku huvi pakkuvad küsimused viisavaldkonnas kehtiva Schengeni õigustiku raames; g) piirihalduse ja -kontrolli valdkonna organisatsioon, koolitus, parim tava ja muud tegevuslikud meetmed ning vajaduse korral varustus, olles teadlik selle võimalikust kahesest kasutamisest. 3. Lepinguosalised lepivad kokku, et võtavad ebaseadusliku sisserände tõkestamiseks ja kontrollimiseks tehtava koostöö raames tagasi oma riigist pärit ebaseaduslikud migrandid. Sel eesmärgil: a) kohustub Iraak asjaomase liikmesriigi nõudmise korral täiendavate formaalsusteta tagasi võtma kõik oma kodanikud, kes ei vasta või enam ei vasta liidu liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kehtivatele tingimustele; b) kohustuvad kõik liidu liikmesriigid Iraagi nõudmise korral täiendavate formaalsusteta tagasi võtma kõik oma kodanikud, kes ei vasta või enam ei vasta Iraagi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kehtivatele tingimustele. 4. Liidu liikmesriigid ja Iraak annavad oma kodanikele välja sel eesmärgil reisimiseks asjakohased isikut tõendavad dokumendid. Kui tagasivõetaval isikul ei ole ühtegi kodakondsust tõendavat dokumenti ega muud tõendit, korraldavad asjaomase liikmesriigi või Iraagi pädevad diplomaatilised või konsulaaresindused taotluse saamisel Iraagilt või asjaomaselt liikmesriigilt kõnealuse isiku küsitlemise, et teha kindlaks tema kodakondsus. 5. Nimetatud kontekstis nõustuvad lepinguosalised emma-kumma artiklis 123 määratletud lepinguosalise taotluse korral võimalikult kiiresti sõlmima lepingu, milles käsitletakse ebaseadusliku sisserände ärahoidmist ja kontrollimist ning millega ühtlasi kehtestatakse tagasivõtmise kord ja sellega seotud kohustused, mis hõlmavad ka – juhul, kui mõlemad lepinguosalised seda asjakohaseks peavad – teiste riikide kodanike ning kodakondsuseta isikute tagasivõtmist. 6. Kõnealuses valdkonnas koostöö tegemisel austatakse täielikult lepinguosaliste asjaomasest rahvusvahelisest õigusest ja rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevaid õigusi, kohustusi ja vastutust. Artikkel 106 Võitlus organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd organiseeritud, majandus- ja finantskuritegevuse, korruptsiooni, võltsimise ja ebaseaduslike tehingute vastases võitluses ning annavad sellesse oma panuse, täites täielikult selles valdkonnas kehtivaid vastastikuseid rahvusvahelisi kohustustusi, sealhulgas kohustust teha tulemuslikku koostööd korruptsiooni teel saadud varade ja vahendite tagasinõudmiseks. Lepinguosalised edendavad ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni ja selle lisaprotokollide ning ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni rakendamist. Artikkel 107 Võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamisega 1. Lepinguosalised lepivad kokku vajaduses teha jõupingutusi ja koostööd selle nimel, et vältida oma rahandussüsteemide kasutamist kuritegelikul viisil, sealhulgas uimastikaubanduse ja korruptsiooni teel saadud tulu pesemiseks ning terrorismi rahastamiseks. 2. Lepinguosalised nõustuvad tegema õigus-, tehnilise ja haldusabi alast koostööd, et töötada välja ja rakendada eeskirju ning suurendada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse mehhanismide tulemuslikkust. Kõnealune koostöö hõlmab ka kuritegelikul teel saadud varade ja vahendite tagastamist. 3. Koostöö võimaldab asjaomase teabe vahetamist vastavalt õiguslikule raamistikule ja selliste rahapesuga ja terrorismi rahastamisega võitlemiseks vajalike standardite kehtestamist, mis on võrdväärsed rahapesuvastase töökonna, liidu ja selles valdkonnas tegevate asjaomaste rahvusvaheliste organite kehtestatud standarditega. Artikkel 108 Võitlus ebaseaduslike uimastitega 1. Vastavalt oma õigusnormidele on lepinguosaliste eesmärk vähendada nii ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubandust ja nõudlust selliste uimastite järele kui ka nende mõju uimastitarvitajatele ja ühiskonnale laiemalt ning tõkestada senisest tulemuslikumalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikul tootmisel kasutatavate lähteainete levikut. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tagavad lepinguosalised oma koostöö raames turueeskirjade, tõhusate meetmete ning pädevate ametiasutuste, sealhulgas tervishoiu-, haridus-, sotsiaal-, õiguskaitse- ja justiitsasutuste tegevuse koordineerimise kaudu ulatusliku ja tasakaalustatud lähenemisviisi. 2. Lepinguosalised lepivad kokku kõnealuste eesmärkide saavutamiseks tehtava koostöö vahendites. Meetmed tuginevad ühiselt kokkulepitud põhimõtetele, mis lähtuvad asjaomastest rahvusvahelistest konventsioonidest, poliitilisest deklaratsioonist ja 1998. aasta juunis ÜRO Peaassamblee narkootikumide vastasele võitlusele pühendatud kahekümnendal eriistungjärgul vastuvõetud erideklaratsioonist, milles käsitletakse juhiseid nõudluse vähendamiseks narkootikumide järele. Artikkel 109 Kultuurikoostöö 1. Teineteisemõistmise parandamiseks ja kultuurisidemete tihendamiseks edendavad lepinguosalised kultuurikoostööd. 2. Lepinguosalised toetavad teabe ja kogemuste vahetamist ning algatusi, millega suurendatakse suutlikkust, eriti võimet säilitada kultuuripärandit. 3. Lepinguosalised tihendavad kulutuurivaradega ebaseadusliku kauplemise vastase võitluse alast koostööd kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaste Iraaki käsitlevate resolutsioonidega. Nad aitavad ratifitseerida ja tegelikult rakendada asjakohaseid rahvusvahelisi kokkuleppeid, sealhulgas UNESCO 1970. aasta kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsiooni. 4. Lepinguosalised kutsuvad üles liidu ja Iraagi isikute, kultuuriinstitutsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kulutuuridevahelisele dialoogile. 5. Lepinguosalised koordineerivad oma tegevust rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas UNESCO raames, ja/või rahvusvahelistes institutsioonides, et toetada kultuurilist mitmekesisust, eeskätt eesmärgiga ratifitseerida ja viia ellu UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioon. Artikkel 110 Piirkondlik koostöö 1. Lepinguosalised lepivad kokku, et koostööd tuleks teha Iraagi stabiilsuse ja piirkondliku integratsiooni toetamiseks ja edendamiseks. Selleks toetavad nad meetmeid, millega tugevdatakse suhteid Iraagi, tema naaberriikide ja teiste piirkondlike partneritega. 2. Lepinguosalised lepivad kokku, et nad võivad teha omavahel koostööd ka nende meetmete raames, mida võetakse piirkonna teiste riikidega sõlmitud lepingute alusel, kui nimetatud meetmed on kooskõlas käesoleva lepinguga ja vastavad lepinguosaliste huvidele. 3. Lepinguosalised nõustuvad ühtki valdkonda kõrvale jätmata pöörama erilist tähelepanu järgmistele meetmetele: a) piirkonnasisese kaubanduse edendamine; b) piirkondlike institutsioonide ja asjaomaste piirkondlike organisatsioonide raames käivitatud ühisprojektide ja -algatuste toetamine. V JAOTIS Institutsioonilised, üld- ja lõppsätted Artikkel 111 Koostöönõukogu 1. Käesolevaga asutatakse koostöönõukogu, kes jälgib käesoleva lepingu täitmist. Koostöönõukogu tuleb kokku ministrite tasandil kord aastas. Koostöönõukogu vaatab läbi käesoleva lepinguga seotud tähtsad küsimused ning muud mõlemapoolset huvi pakkuvad kahepoolsed või rahvusvahelised küsimused, et saavutada lepingu eesmärgid. Kummagi lepinguosalise kokkuleppel võib koostöönõukogu anda asjakohaseid soovitusi. 2. Koostöönõukogu moodustatakse lepinguosaliste esindajatest. 3. Koostöönõukogu kehtestab oma kodukorra. 4. Kumbki lepinguosaline võib suunata koostöönõukogule käesoleva lepingu kohaldamise ja tõlgendamisega seotud vaidlused. Koostöönõukogu võib vaidluse lahendada soovituse andmisega. Käesolev artikkel ei mõjuta ega piira mingil viisil vaidluste lahendamist käsitlevate II jaotise erisätete kohaldamist. Artikkel 112 Koostöökomitee ja allkomiteed 1. Selleks et aidata koostöönõukogul täita oma ülesandeid, moodustatakse lepinguosaliste esindajaist koostöökomitee. 2. Koostöönõukogu võib luua muid allkomiteid või organeid, kes abistavad teda ülesannete täitmisel, määrates kindlaks nende komiteede või organite koosseisu, ülesanded ja töökorralduse. Artikkel 113 Parlamentaarne koostöökomitee 1. Käesolevaga asutatakse parlamentaarne koostöökomitee. Parlamentaarses stabiliseerimis- ja assotsiatsioonikomitees kohtuvad ja vahetavad arvamusi Iraagi parlamendi ja Euroopa Parlamendi liikmed. 2. Parlamentaarsesse koostöökomiteesse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Parlamendi ja teiselt poolt Iraagi parlamendi liikmed. 3. Parlamentaarsele koostöökomiteele teatatakse koostöönõukogu soovitustest. 4. Parlamentaarne koostöökomitee võib anda koostöönõukogule soovitusi. Artikkel 114 Vahendid Et hõlbustada käesoleva lepingu raames tehtavat koostööd, lepivad lepinguosalised kokku, et annavad kooskõlas mõlema lepinguosalise sise-eeskirjade ja -korraga koostööd ellu viivate nõuetekohaselt volitatud asjatundjate ja ametnike käsutusse nende ülesannete täitmiseks vajaliku vahendid. Artikkel 115 Territoriaalne kohaldatavus Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut neis lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Iraagi territooriumi suhtes. Artikkel 116 Jõustumine ja kehtivuse pikendamine 1. Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepinguosalised on teatanud teineteisele lepingu jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest. 2. Käesolev leping sõlmitakse kümneks aastaks. Leping pikeneb automaatselt igal aastal, kui üks lepinguosalistest ei denonsseeri seda kuus kuud enne lepingu kehtivusaja lõppu. Leping kaotab kehtivuse kuus kuud pärast seda, kui teine lepinguosaline on teate kätte saanud. Tühistamine ei mõjuta pooleliolevaid projekte, mida vastavalt käesolevale lepingule alustati enne teate kättesaamist. Artikkel 117 Ajutine kohaldamine 1. Liit ja Iraak lepivad kokku, et ilma artikli 116 kohaldamist piiramata kohaldavad nad käesoleva lepingu artiklit 1 ja 2 ning I, II, III ja V jaotist alates esimesest päevast, mis järgneb kolmandale kuule pärast kuupäeva, millal liit ja Iraak on teineteisele teatanud lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest. Teade saadetakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile, kes võtab käesoleva lepingu hoiule. 2. Kui lepinguosalised rakendavad vastavalt lõikele 1 käesoleva lepingu mis tahes sätet enne selle jõustumist, mõistetakse mis tahes viidet sellisele sättele kuni käesoleva lepingu jõustumiseni viitena kuupäevale, millest alates lepinguosalised nõustuvad rakendama seda sätet kooskõlas lõikega 1. Artikkel 118 Autentsed tekstid Käesolev leping on koostatud araabia, bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures tekstid on võrdselt autentsed. Artikkel 119 Diskrimineerimise vältimine Käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist, a) ei tohi meetmed, mida Iraak rakendab liidu suhtes, põhjustada diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike ega äriühingute vahel; b) ei tohi meetmed, mida liit rakendab Iraagi suhtes, põhjustada diskrimineerimist Iraagi kodanike ega tema äriühingute vahel. Artikkel 120 Laiendamisklausel 1. Lepinguosalised võivad vastastikusel nõusolekul käesolevat lepingut muuta, läbi vaadata ja laiendada, et suurendada koostööd, sealhulgas täiendades lepingut konkreetset sektorit või tegevust käsitlevate lepingute või protokollidega. 2. Käesoleva lepingu rakendamiseks võivad lepinguosalised esitada soovitusi koostöö laiendamise kohta, võttes arvesse lepingu kohaldamisel saadud kogemusi. Käesoleva lepingu kohase koostöö laiendamise otsustab koostöönõukogu. Artikkel 121 Muud lepingud 1. Ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu asjakohaste sätete kohaldamist, ei mõjuta käesolev leping ega selle alusel võetavad meetmed mingil moel Euroopa Liidu liikmesriikide õigust teha kahepoolset koostööd Iraagiga või sõlmida vajaduse korral Iraagiga uusi koostöölepinguid. 2. Käesolev leping ei mõjuta asjaomase lepinguosalise poolt kolmandate isikute suhtes võetud kohustuste kohaldamist ega täitmist. Artikkel 122 Lepingu täitmata jätmine 1. Lepinguosalised võtavad kõik käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikud üld- ja konkreetsed meetmed ning tagavad nende kooskõla käesolevas lepingus sätestatud eesmärkidega. 2. Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Enne seda peab ta 30 päeva jooksul esitama koostöönõukogule kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus. Meetmete valikul tuleb eelistada neid, mis segavad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Meetmetest teavitatakse viivitamata koostöönõukogu, mis arutab neid teise lepinguosalise taotlusel. 3. Erandina lõikest 2 võib lepinguosaline viivitamata võtta asjakohaseid meetmeid kooskõlas rahvusvahelise õigusega järgmistel juhtudel: a) käesoleva lepingu denonsseerimise korral, mis ei ole rahvusvahelise õiguse üldnormide kohaselt lubatud; b) kui teine lepinguosaline rikub käesoleva lepingu olulisi osasid, millele on viidatud artiklites 2 ja 5. Teine lepinguosaline võib paluda lepinguosaliste kiireloomulist kokkusaamist 15 päeva jooksul olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus. 4. Kui lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud talle käesoleva lepingu II jaotisest tulenevaid kohustusi, saab ta erandina lõikest 2 kasutada ja järgida käesoleva lepingu II jaotise VI jaos sätestatud vaidluste lahendamise korda. Artikkel 123 Lepinguosaliste määratlus Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosalised” ühelt poolt liitu või selle liikmesriike või liitu ja selle liikmesriike vastavalt nende pädevusele ning teiselt poolt Iraagi Vabariiki. 1. LISA. RIIGIHANKED I liide. ASJAOMASED HANKED 1. all-lisa. Keskvalitsusasutused, kelle hankeid käsitletakse käesoleva partnerlus- ja koostöölepingu II jaotise V jao II peatükis [10] Kaubad Künnised 130 000 SDR Teenused (loetletud 3. all-lisas) Künnised 130 000 SDR Tööd (loetletud 4. all-lisas) Künnised 5 000 000 SDR Iraagi kohustused 1. Valitsusasutused, sealhulgas keskvalitsusasutusele alluvad ja muud asutused, kelle hankepoliitika sõltub või on mõjutatud keskvalitsusasutustest, ning muud asutused, kelle tegevust rahastab keskvalitsus või kelle tegevust keskvalitsus kontrollib. 2. Nimetatud asutuste soovituslik nimekiri: Põllumajandusministeerium Kommunikatsiooniministeerium Riigi kommunikatsiooni- ja meediakomisjon Riiklik lojaalsuskomisjon Kultuuriministeerium Kaitseministeerium Rändeministeerium Haridusministeerium Elektrivarustuse ministeerium Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Välisministeerium Tervishoiuministeerium Kõrgharidus- ja Teadusministeerium Ehitus- ja Elamuministeerium ja talle kuuluvad äriühingud Inimõiguste Ministeerium Tööstus- ja Mineraaliministeerium ja talle kuuluvad äriühingud Siseministeerium Justiitsministeerium Töö- ja Sotsiaalministeerium Kohalike Omavalitsuste ja Avalike Tööde Ministeerium Naftaministeerium Plaani- ja Arengukoostöö Ministeerium Teadus- ja tehnoloogiaministeerium Kaubandusministeerium Transpordiministeerium Veevarude Ministeerium Noorte- ja Spordiministeerium Riigi Turismi- ja Muinsusministeerium Riigi Piirkondade Ministeerium Riigi Naisteministeerium Iraagi Keskpank Riigi ülikoolid Liidu kohustused Liidu asutused: 1. Euroopa Liidu Nõukogu 2. Euroopa Komisjon Liidu liikmesriikide hankijad: 1. Keskvalitsuse ministeeriumid ja muud avalik-õiguslikud asutused Liidu avalik-õiguslik asutus on asutus, – mis on asutatud üldistes huvides ega tegele tööstuse ega kaubandusega, – mis on juriidiline isik ning – mida põhiliselt rahastavad riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või teised avalik-õiguslikud isikud, või mille juhtimist need isikud kontrollivad, või millel on haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan, millesse riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või teised avalik-õiguslikud isikud nimetavad üle poole liikmetest. 2. Järgmised keskvalitsusasutused korraldavad hankeid käesoleva peatüki kohaselt (soovituslik nimekiri): SOOVITUSLIK HANKIJATE NIMEKIRI (EÜ AVALIKE HANGETE DIREKTIIVIS MÄÄRATLETUD KESKVALITSUSASUTUSED) Belgia 1. Services publics fédéraux (Ministries): | 1.Federale Overheidsdiensten (Ministries): | SPF Chancellerie du Premier Ministre; | FOD Kanselarij van de Eerste Minister; | SPF Personnel et Organisation; | FOD Kanselarij Personeel en Organisatie; | SPF Budget et Contrôle de la Gestion; | FOD Budget en Beheerscontrole; | SPF Technologie de l'Information et de la Communication (Fedict); | FOD Informatie- en Communicatietechnologie (Fedict); | SPF Affaires étrangères, Commerce extérieur et Coopération au Développement; | FOD Buitenlandse Zaken, Buitenlandse Handel en Ontwikkelingssamenwerking; | SPF Intérieur; | FOD Binnenlandse Zaken; | SPF Finances; | FOD Financiën; | SPF Mobilité et Transports; | FOD Mobiliteit en Vervoer; | SPF Emploi, Travail et Concertation sociale; | FOD Werkgelegenheid, Arbeid en sociaal overleg | SPF Sécurité Sociale et Institutions publiques de Sécurité Sociale; | FOD Sociale Zekerheid en Openbare Instellingen van sociale Zekerheid | SPF Santé publique, Sécurité de la Chaîne alimentaire et Environnement; | FOD Volksgezondheid, Veiligheid van de Voedselketen en Leefmilieu; | SPF Justice; | FOD Justitie; | SPF Economie, PME, Classes moyennes et Energie; | FOD Economie, KMO, Middenstand en Energie; | Ministère de la Défense; | Ministerie van Landsverdediging; | Service public de programmation Intégration sociale, Lutte contre la pauvreté et Economie sociale; | Programmatorische Overheidsdienst Maatschappelijke Integratie, Armoedsbestrijding en sociale Economie; | Service public fédéral de Programmation Développement durable; | Programmatorische federale Overheidsdienst Duurzame Ontwikkeling; | Service public fédéral de Programmation Politique scientifique; | Programmatorische federale Overheidsdienst Wetenschapsbeleid; | 2. Régie des Bâtiments; | 2. Regie der Gebouwen; | Office national de Sécurité sociale; | Rijksdienst voor sociale Zekerheid; | Institut national d'Assurance sociales pour travailleurs indépendants | Rijksinstituut voor de sociale Verzekeringen der Zelfstandigen; | Institut national d'Assurance Maladie-Invalidité; | Rijksinstituut voor Ziekte- en Invaliditeitsverzekering; | Office national des Pensions; | Rijksdienst voor Pensioenen; | Caisse auxiliaire d'Assurance Maladie-Invalidité; | Hulpkas voor Ziekte-en Invaliditeitsverzekering; | Fond des Maladies professionnelles; | Fonds voor Beroepsziekten; | Office national de l'Emploi; | Rijksdienst voor Arbeidsvoorziening | Bulgaaria – Администрация на Народното събрание – Aдминистрация на Президента – Администрация на Министерския съвет – Конституционен съд – Българска народна банка – Министерство на външните работи – Министерство на вътрешните работи – Министерство на държавната администрация и административната реформа – Министерство на извънредните ситуации – Министерство на земеделието и храните – Министерство на здравеопазването – Министерство на икономиката и енергетиката – Министерство на културата – Министерство на образованието и науката – Министерство на околната среда и водите – Министерство на отбраната – Министерство на правосъдието – Министерство на регионалното развитие и благоустройството – Министерство на транспорта – Министерство на труда и социалната политика – Министерство на финансите Seaduse või ministrite nõukogu määrusega asutatud riiklikud ametid, komisjonid, täitevasutused ja muud riigiasutused, mille ülesanded on seotud täidesaatva võimu teostamisega: – Агенция за ядрено регулиране – Висшата атестационна комисия – Държавна комисия за енергийно и водно регулиране – Държавна комисия по сигурността на информацията – Комисия за защита на конкуренцията – Комисия за защита на личните данни – Комисия за защита от дискриминация – Комисия за регулиране на съобщенията – Комисия за финансов надзор – Патентно ведомство на Република България – Сметна палата на Република България – Агенция за приватизация – Агенция за следприватизационен контрол – Български институт по метрология – Държавна агенция „Архиви” – Държавна агенция "Държавен резерв и военновременни запаси" – Държавна агенция "Национална сигурност" – Държавна агенция за бежанците – Държавна агенция за българите в чужбина – Държавна агенция за закрила на детето – Държавна агенция за информационни технологии и съобщения – Държавна агенция за метрологичен и технически надзор – Държавна агенция за младежта и спорта – Държавна агенция по горите – Държавна агенция по туризма – Държавна комисия по стоковите борси и тържища – Институт по публична администрация и европейска интеграция – Национален статистически институт – Национална агенция за оценяване и акредитация – Националната агенция за професионално образование и обучение – Национална комисия за борба с трафика на хора – Агенция "Митници" – Агенция за държавна и финансова инспекция – Агенция за държавни вземания – Агенция за социално подпомагане – Агенция за хората с увреждания – Агенция по вписванията – Агенция по геодезия, картография и кадастър – Агенция по енергийна ефективност – Агенция по заетостта – Агенция по обществени поръчки – Българска агенция за инвестиции – Главна дирекция "Гражданска въздухоплавателна администрация" – Дирекция "Материално-техническо осигуряване и социално обслужване" на Министерство на вътрешните работи – Дирекция "Оперативно издирване" на Министерство на вътрешните работи – Дирекция "Финансово-ресурсно осигуряване" на Министерство на вътрешните работи – Дирекция за национален строителен контрол – Държавна комисия по хазарта – Изпълнителна агенция "Автомобилна администрация" – Изпълнителна агенция "Борба с градушките" – Изпълнителна агенция "Българска служба за акредитация" – Изпълнителна агенция "Военни клубове и информация" – Изпълнителна агенция "Главна инспекция по труда" – Изпълнителна агенция "Държавна собственост на Министерството на отбраната" – Изпълнителна агенция "Железопътна администрация" – Изпълнителна агенция "Изпитвания и контролни измервания на въоръжение, техника и имущества" – Изпълнителна агенция "Морска администрация" – Изпълнителна агенция "Национален филмов център" – Изпълнителна агенция "Пристанищна администрация" – Изпълнителна агенция "Проучване и поддържане на река Дунав" – Изпълнителна агенция "Социални дейности на Министерството на отбраната" – Изпълнителна агенция за икономически анализи и прогнози – Изпълнителна агенция за насърчаване на малките и средни предприятия – Изпълнителна агенция по лекарствата – Изпълнителна агенция по лозата и виното – Изпълнителна агенция по околна среда – Изпълнителна агенция по почвените ресурси – Изпълнителна агенция по рибарство и аквакултури – Изпълнителна агенция по селекция и репродукция в животновъдството – Изпълнителна агенция по сортоизпитване, апробация и семеконтрол – Изпълнителна агенция по трансплантация – Изпълнителна агенция по хидромелиорации – Комисията за защита на потребителите – Контролно-техническата инспекция – Национален център за информация и документация – Национален център по радиобиология и радиационна защита – Национална агенция за приходите – Национална ветеринарномедицинска служба – Национална служба "Полиция" – Национална служба "Пожарна безопасност и защита на населението" – Национална служба за растителна защита – Национална служба за съвети в земеделието – Национална служба по зърното и фуражите – Служба "Военна информация" – Служба "Военна полиция" – Фонд "Републиканска пътна инфраструктура" – Авиоотряд 28 Tšehhi Vabariik – Ministerstvo dopravy – Ministerstvo financí – Ministerstvo kultury – Ministerstvo obrany – Ministerstvo pro místní rozvoj – Ministerstvo práce a sociálních věcí – Ministerstvo průmyslu a obchodu – Ministerstvo spravedlnosti – Ministerstvo školství, mládeže a tělovýchovy – Ministerstvo vnitra – Ministerstvo zahraničních věcí – Ministerstvo zdravotnictví – Ministerstvo zemědělství – Ministerstvo životního prostředí – Poslanecká sněmovna PČR – Senát PČR – Kancelář prezidenta – Český statistický úřad – Český úřad zeměměřičský a katastrální – Úřad průmyslového vlastnictví – Úřad pro ochranu osobních údajů – Bezpečnostní informační služba – Národní bezpečnostní úřad – Česká akademie věd – Vězeňská služba – Český báňský úřad – Úřad pro ochranu hospodářské soutěže – Správa státních hmotných rezerv – Státní úřad pro jadernou bezpečnost – Česká národní banka – Energetický regulační úřad – Úřad vlády České republiky – Ústavní soud – Nejvyšší soud – Nejvyšší správní soud – Nejvyšší státní zastupitelství – Nejvyšší kontrolní úřad – Kancelář Veřejného ochránce práv – Grantová agentura České republiky – Státní úřad inspekce práce – Český telekomunikační úřad Taani – Folketinget – Rigsrevisionen – Statsministeriet – Udenrigsministeriet – Beskæftigelsesministeriet 5 styrelser og institutioner (5 ametit ja institutsiooni) – Domstolsstyrelsen – Finansministeriet 5 styrelser og institutioner (5 ametit ja institutsiooni) – Forsvarsministeriet 5 styrelser og institutioner (5 ametit ja institutsiooni) – Ministeriet for Sundhed og Forebyggelse Adskillige styrelser og institutioner, herunder Statens Serum Institut (mitu ametit ja institutsiooni, sealhulgas „Statens Serum Institut”) – Justitsministeriet Rigspolitichefen, anklagemyndigheden samt 1 direktorat og et antal styrelser (politseiülem, prokurör, 1 direktoraat ja mitu ametit) – Kirkeministeriet 10 stiftsøvrigheder (10 piiskopkonda) – Kulturministeriet — Kultuuriministeerium 4 styrelser samt et antal statsinstitutioner (4 osakonda ja mitu institutsiooni) – Miljøministeriet 5 styrelser (5 ametit) – Ministeriet for Flygtninge, Invandrere og Integration 1 styrelse (1 amet) – Ministeriet for Fødevarer, Landbrug og Fiskeri 4 direktoraterog institutioner (4 direktoraati ja institutsiooni) – Ministeriet for Videnskab, Teknologi og Udvikling Adskillige styrelser og institutioner, Forskningscenter Risø og Statens uddannelsesbygninger (mitu ametit ja institutsiooni, sealhulgas Riiklik Risoe Laboratoorium ja Taani Riiklik Teadus- ja Hariduskeskus) – Skatteministeriet 1 styrelser og institutioner (1 amet ja mitu institutsiooni) – Velfærdsministeriet 3 styrelser og institutioner (3 ametit ja mitu institutsiooni) – Transportministeriet 7 styrelser og institutioner, herunder Øresundsbrokonsortiet (7 ametit ja institutsiooni, sealhulgas Øresundsbrokonsortiet) – Undervisningsministeriet 3 styrelser, 4 undervisningsinstitutioner og 5 andre institutioner (3 ametit, 4 haridusasutust, 5 muud institutsiooni) – Økonomi- og Erhvervsministeriet Adskilligestyrelser og institutioner (mitu ametit ja institutsiooni) – Klima- og Energiministeriet 3 styrelser og institutioner (3 ametit ja allasutust) Saksamaa – Auswärtiges Amt – Bundeskanzleramt – Bundesministerium für Arbeit und Soziales – Bundesministerium für Bildung und Forschung – Bundesministerium für Ernährung, Landwirtschaft und Verbraucherschutz – Bundesministerium der Finanzen – Bundesministerium des Innern (ainult tsiviilkaubad) – Bundesministerium für Gesundheit – Bundesministerium für Familie, Senioren, Frauen und Jugend – Bundesministerium der Justiz – Bundesministerium für Verkehr, Bau und Stadtentwicklung – Bundesministerium für Wirtschaft und Technologie – Bundesministerium für wirtschaftliche Zusammenarbeit und Entwicklung – Bundesministerium der Verteidigung (mittesõjalise otstarbega kaubad) – Bundesministerium für Umwelt, Naturschutz und Reaktorsicherheit Eesti – Vabariigi Presidendi Kantselei; – Eesti Vabariigi Riigikogu; – Eesti Vabariigi Riigikohus; – Riigikontroll; – Õiguskantsler; – Riigikantselei; – Rahvusarhiiv; – Haridus- ja Teadusministeerium; – Justiitsministeerium; – Kaitseministeerium; – Keskkonnaministeerium; – Kultuuriministeerium; – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; – Põllumajandusministeerium; – Rahandusministeerium; – Siseministeerium; – Sotsiaalministeerium; – Välisministeerium; – Keeleinspektsioon; – Riigiprokuratuur; – Teabeamet; – Maa-amet; – Keskkonnainspektsioon; – Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus; – Muinsuskaitseamet; – Patendiamet; – Tarbijakaitseamet; – Riigihangete Amet; – Taimetoodangu Inspektsioon; – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet; – Veterinaar- ja Toiduamet – Konkurentsiamet; – Maksu –ja Tolliamet; – Statistikaamet; – Kaitsepolitseiamet; – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet; – Piirivalveamet; – Politseiamet; – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut; – Keskkriminaalpolitsei; – Päästeamet; – Andmekaitse Inspektsioon; – Ravimiamet; – Sotsiaalkindlustusamet; – Tööturuamet; – Tervishoiuamet; – Tervisekaitseinspektsioon; – Tööinspektsioon; – Lennuamet; – Maanteeamet; – Veeteede Amet; – Julgestuspolitsei; – Kaitseressursside Amet; – Kaitseväe Logistikakeskus; – Tehnilise Järelevalve Amet. Iirimaa – President's Establishment – Houses of the Oireachtas — [Parlament] – Department of theTaoiseach — [Peaminister] – Central Statistics Office – Department of Finance – Office of the Comptroller and Auditor General – Office of the Revenue Commissioners – Office of Public Works – State Laboratory – Office of the Attorney General – Office of the Director of Public Prosecutions – Valuation Office – Office of the Commission for Public Service Appointments – Public Appointments Service – Office of the Ombudsman – Chief State Solicitor's Office – Department of Justice, Equality and Law Reform – Courts Service – Prisons Service – Office of the Commissioners of Charitable Donations and Bequests – Department of the Environment, Heritage and Local Government – Department of Education and Science – Department of Communications, Energy and Natural Resources – Department of Agriculture, Fisheries and Food – Department of Transport – Department of Health and Children – Department of Enterprise, Trade and Employment – Department of Arts, Sports and Tourism – Department of Defence – Department of Foreign Affairs – Department of Social and Family Affairs – Department of Community, Rural and Gaeltacht — [gaelikeelsed piirkonnad] Affairs – Arts Council – National Gallery. Kreeka – Υπουργείο Εσωτερικών; – Υπουργείο Εξωτερικών; – Υπουργείο Οικονομίας και Οικονομικών; – Υπουργείο Ανάπτυξης; – Υπουργείο Δικαιοσύνης; – Υπουργείο Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτων; – Υπουργείο Πολιτισμού; – Υπουργείο Υγείας και Κοινωνικής Αλληλεγγύης; – Υπουργείο Περιβάλλοντος, Χωροταξίας και Δημοσίων Έργων; – Υπουργείο Απασχόλησης και Κοινωνικής Προστασίας; – Υπουργείο Μεταφορών και Επικοινωνιών; – Υπουργείο Αγροτικής Ανάπτυξης και Τροφίμων; – Υπουργείο Εμπορικής Ναυτιλίας, Αιγαίου και Νησιωτικής Πολιτικής; – Υπουργείο Μακεδονίας- Θράκης; – Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας; – Γενική Γραμματεία Ενημέρωσης; – Γενική Γραμματεία Νέας Γενιάς; – Γενική Γραμματεία Ισότητας; – Γενική Γραμματεία Κοινωνικών Ασφαλίσεων; – Γενική Γραμματεία Απόδημου Ελληνισμού; – Γενική Γραμματεία Βιομηχανίας; – Γενική Γραμματεία Έρευνας και Τεχνολογίας; – Γενική Γραμματεία Αθλητισμού; – Γενική Γραμματεία Δημοσίων Έργων; – Γενική Γραμματεία Εθνικής Στατιστικής Υπηρεσίας Ελλάδος; – Εθνικό Συμβούλιο Κοινωνικής Φροντίδας; – Οργανισμός Εργατικής Κατοικίας; – Εθνικό Τυπογραφείο; – Γενικό Χημείο του Κράτους; – Ταμείο Εθνικής Οδοποιίας; – Εθνικό Καποδιστριακό Πανεπιστήμιο Αθηνών; – Αριστοτέλειο Πανεπιστήμιο Θεσσαλονίκης; – Δημοκρίτειο Πανεπιστήμιο Θράκης; – Πανεπιστήμιο Αιγαίου; – Πανεπιστήμιο Ιωαννίνων; – Πανεπιστήμιο Πατρών; – Πανεπιστήμιο Μακεδονίας; – Πολυτεχνείο Κρήτης; – Σιβιτανίδειος Δημόσια Σχολή Τεχνών και Επαγγελμάτων; – Αιγινήτειο Νοσοκομείο; – Αρεταίειο Νοσοκομείο; – Εθνικό Κέντρο Δημόσιας Διοίκησης; – Οργανισμός Διαχείρισης Δημοσίου Υλικού; – Οργανισμός Γεωργικών Ασφαλίσεων; – Οργανισμός Σχολικών Κτιρίων; – Γενικό Επιτελείο Στρατού; – Γενικό Επιτελείο Ναυτικού; – Γενικό Επιτελείο Αεροπορίας; – Ελληνική Επιτροπή Ατομικής Ενέργειας; – Γενική Γραμματεία Εκπαίδευσης Ενηλίκων; – Υπουργείο Εθνικής Άμυνας; – Γενική Γραμματεία Εμπορίου. Hispaania – Presidencia de Gobierno – Ministerio de Asuntos Exteriores y de Cooperación – Ministerio de Justicia – Ministerio de Defensa – Ministerio de Economía y Hacienda – Ministerio del Interior – Ministerio de Fomento – Ministerio de Educación, Política Social y Deportes – Ministerio de Industria, Turismo y Comercio – Ministerio de Trabajo e Inmigración – Ministerio de la Presidencia – Ministerio de Administraciones Públicas – Ministerio de Cultura – Ministerio de Sanidad y Consumo – Ministerio de Medio Ambiente y Medio Rural y Marino – Ministerio de Vivienda – Ministerio de Ciencia e Innovación – Ministerio de Igualdad Prantsusmaa (1) Ministeeriumid – Services du Premier ministre – Ministère chargé de la santé, de la jeunesse et des sports – Ministère chargé de l'intérieur, de l'outre-mer et des collectivités territoriales – Ministère chargé de la justice – Ministère chargé de la défense – Ministère chargé des affaires étrangères et européennes – Ministère chargé de l'éducation nationale – Ministère chargé de l'économie, des finances et de l'emploi – Secrétariat d’Etat aux transports – Secrétariat d’Etat aux entreprises et au commerce extérieur – Ministère chargé du travail, des relations sociales et de la solidarité – Ministère chargé de la culture et de la communication – Ministère chargé du budget, des comptes publics et de la fonction publique – Ministère chargé de l'agriculture et de la pêche – Ministère chargé de l'enseignement supérieur et de la recherche – Ministère chargé de l'écologie, du développement et de l'aménagement durables – Secrétariat d’Etat à la fonction publique – Ministère chargé du logement et de la ville – Secrétariat d’Etat à la coopération et à la francophonie – Secrétariat d’Etat à l’outre-mer – Secrétariat d’Etat à la jeunesse, des sports et de la vie associative – Secrétariat d’Etat aux anciens combattants – Ministère chargé de l'immigration, de l'intégration, de l'identité nationale et du co-développement – Secrétariat d’Etat en charge de la prospective et de l’évaluation des politiques publiques – Secrétariat d’Etat aux affaires européennes, – Secrétariat d’Etat aux affaires étrangères et aux droits de l’homme – Secrétariat d’Etat à la consommation et au tourisme – Secrétariat d’Etat à la politique de la ville – Secrétariat d’Etat à la solidarité – Secrétariat d'Etat en charge de l'industrie et de la consommation – Secrétariat d'Etat en charge de l'emploi – Secrétariat d'Etat en charge du commerce, de l'artisanat, des PME, du tourisme et des services – Secrétariat d'Etat en charge de l'écologie – Secrétariat d'Etat en charge du développement de la région-capitale – Secrétariat d'Etat en charge de l'aménagement du territoire (2) Institutsioonid, sõltumatud asutused ja kohtualluvus – Présidence de la République – Assemblée Nationale – Sénat – Conseil constitutionnel – Conseil économique et social – Conseil supérieur de la magistrature – Agence française contre le dopage – Autorité de contrôle des assurances et des mutuelles – Autorité de contrôle des nuisances sonores aéroportuaires – Autorité de régulation des communications électroniques et des postes – Autorité de sûreté nucléaire – Autorité indépendante des marchés financiers – Comité national d’évaluation des établissements publics à caractère scientifique, culturel et professionnel – Commission d’accès aux documents administratifs – Commission consultative du secret de la défense nationale – Commission nationale des comptes de campagne et des financements politiques – Commission nationale de contrôle des interceptions de sécurité – Commission nationale de déontologie de la sécurité – Commission nationale du débat public – Commission nationale de l’informatique et des libertés – Commission des participations et des transferts – Commission de régulation de l’énergie – Commission de la sécurité des consommateurs – Commission des sondages – Commission de la transparence financière de la vie politique – Conseil de la concurrence – Conseil des ventes volontaires de meubles aux enchères publiques – Conseil supérieur de l’audiovisuel – Défenseur des enfants – Haute autorité de lutte contre les discriminations et pour l’égalité – Haute autorité de santé – Médiateur de la République – Cour de justice de la République – Tribunal des Conflits – Conseil d'Etat – Cours administratives d'appel – Tribunaux administratifs – Cour des Comptes – Chambres régionales des Comptes – Cours et tribunaux de l'ordre judiciaire (Cour de Cassation, Cours d'Appel, Tribunaux d'instance et Tribunaux de grande instance) (3) Riigiasutused – Académie de France à Rome – Académie de marine – Académie des sciences d'outre-mer – Académie des technologies – Agence centrale des organismes de sécurité sociale (ACOSS) – Agence de biomédicine – Agence pour l'enseignement du français à l'étranger – Agence française de sécurité sanitaire des aliments – Agence française de sécurité sanitaire de l'environnement et du travail – Agence Nationale pour la cohésion sociale et l'égalité des chances – Agence nationale pour la garantie des droits des mineurs – Agences de l'eau – Agence Nationale de l'Accueil des Etrangers et des migrations – Agence nationale pour l'amélioration des conditions de travail (ANACT) – Agence nationale pour l'amélioration de l'habitat (ANAH) – Agence Nationale pour la Cohésion Sociale et l'Egalité des Chances – Agence nationale pour l'indemnisation des français d'outre-mer (ANIFOM) – Assemblée permanente des chambres d'agriculture (APCA) – Bibliothèque publique d'information – Bibliothèque nationale de France – Bibliothèque nationale et universitaire de Strasbourg – Caisse des Dépôts et Consignations – Caisse nationale des autoroutes (CNA) – Caisse nationale militaire de sécurité sociale (CNMSS) – Caisse de garantie du logement locatif social – Casa de Velasquez – Centre d'enseignement zootechnique – Centre d'études de l'emploi – Centre d'études supérieures de la sécurité sociale – Centres de formation professionnelle et de promotion agricole – Centre hospitalier des Quinze-Vingts – Centre international d'études supérieures en sciences agronomiques (Montpellier Sup Agro) – Centre des liaisons européennes et internationales de sécurité sociale – Centre des Monuments Nationaux – Centre national d'art et de culture Georges Pompidou – Centre national des arts plastiques – Centre national de la cinématographie – Centre National d'Etudes et d'expérimentation du machinisme agricole, du génie rural, des eaux et des forêts (CEMAGREF) – Centre national du livre – Centre national de documentation pédagogique – Centre national des œuvres universitaires et scolaires (CNOUS) – Centre national professionnel de la propriété forestière – Centre National de la Recherche Scientifique (C.N.R.S) – Centres d'éducation populaire et de sport (CREPS) – Centres régionaux des œuvres universitaires (CROUS) – Collège de France – Conservatoire de l'espace littoral et des rivages lacustres – Conservatoire National des Arts et Métiers – Conservatoire national supérieur de musique et de danse de Paris – Conservatoire national supérieur de musique et de danse de Lyon – Conservatoire national supérieur d'art dramatique – Ecole centrale de Lille – Ecole centrale de Lyon – École centrale des arts et manufactures – École française d'archéologie d'Athènes – École française d'Extrême-Orient – École française de Rome – École des hautes études en sciences sociales – Ecole du Louvre – École nationale d'administration – École nationale de l'aviation civile (ENAC) – École nationale des Chartes – École nationale d'équitation – Ecole Nationale du Génie de l'Eau et de l'environnement de Strasbourg – Écoles nationales d'ingénieurs – Ecole nationale d’ingénieurs des industries des techniques agricoles et alimentaires de Nantes – Écoles nationales d'ingénieurs des travaux agricoles – École nationale de la magistrature – Écoles nationales de la marine marchande – École nationale de la santé publique (ENSP) – École nationale de ski et d'alpinisme – École nationale supérieure des arts décoratifs – École nationale supérieure des arts et techniques du théâtre – École nationale supérieure des arts et industries textiles Roubaix – Écoles nationales supérieures d'arts et métiers – École nationale supérieure des beaux-arts – École nationale supérieure de céramique industrielle – École nationale supérieure de l'électronique et de ses applications (ENSEA) – Ecole nationale supérieure du paysage de Versailles – Ecole Nationale Supérieure des Sciences de l'information et des bibliothécaires – Ecole nationale supérieure de la sécurité sociale – Écoles nationales vétérinaires – École nationale de voile – Écoles normales supérieures – École polytechnique – École technique professionnelle agricole et forestière de Meymac (Corrèze) – École de sylviculture Crogny (Aube) – École de viticulture et d'œnologie de la Tour- Blanche (Gironde) – École de viticulture — Avize (Marne) – Etablissement national d’enseignement agronomique de Dijon – Établissement national des invalides de la marine (ENIM) – Établissement national de bienfaisance Koenigswarter – Établissement public du musée et du domaine national de Versailles – Fondation Carnegie – Fondation Singer-Polignac – Haras nationaux – Hôpital national de Saint-Maurice – Institut des hautes études pour la science et la technologie – Institut français d'archéologie orientale du Caire – Institut géographique national – Institut National de l'origine et de la qualité – Institut national des hautes études de sécurité – Institut de veille sanitaire – Institut National d'enseignement supérieur et de recherche agronomique et agroalimentaire de Rennes – Institut National d'Etudes Démographiques (I.N.E.D) – Institut National d'Horticulture – Institut National de la jeunesse et de l'éducation populaire – Institut national des jeunes aveugles — Paris – Institut national des jeunes sourds — Bordeaux – Institut national des jeunes sourds — Chambéry – Institut national des jeunes sourds — Metz – Institut national des jeunes sourds — Paris – Institut national de physique nucléaire et de physique des particules (I.N.P.N.P.P) – Institut national de la propriété industrielle – Institut National de la Recherche Agronomique (I.N.R.A) – Institut National de la Recherche Pédagogique (I.N.R.P) – Institut National de la Santé et de la Recherche Médicale (I.N.S.E.R.M) – Institut national d'histoire de l'art (I.N.H.A.) – Institut national de recherches archéologiques préventives – Institut National des Sciences de l'Univers – Institut National des Sports et de l'Education Physique – Institut national supérieur de formation et de recherche pour l'éducation des jeunes handicapés et les enseignements inadaptés – Instituts nationaux polytechniques – Instituts nationaux des sciences appliquées – Institut national de recherche en informatique et en automatique (INRIA) – Institut national de recherche sur les transports et leur sécurité (INRETS) – Institut de Recherche pour le Développement – Instituts régionaux d'administration – Institut des Sciences et des Industries du vivant et de l'environnement (Agro Paris Tech) – Institut supérieur de mécanique de Paris – Instituts Universitaires de Formation des Maîtres – Musée de l'armée – Musée Gustave-Moreau – Musée national de la marine – Musée national J.-J.-Henner – Musée du Louvre – Musée du Quai Branly – Muséum National d'Histoire Naturelle – Musée Auguste-Rodin – Observatoire de Paris – Office français de protection des réfugiés et apatrides – Office National des Anciens Combattants et des Victimes de Guerre (ONAC) – Office national de la chasse et de la faune sauvage – Office National de l'eau et des milieux aquatiques – Office national d'information sur les enseignements et les professions (ONISEP) – Office universitaire et culturel français pour l'Algérie – Ordre national de la Légion d'honneur – Palais de la découverte – Parcs nationaux – Universités (4) Muud riigiasutused – Union des groupements d'achats publics (UGAP) – Agence Nationale pour l'emploi (A.N.P.E) – Caisse Nationale des Allocations Familiales (CNAF) – Caisse Nationale d'Assurance Maladie des Travailleurs Salariés (CNAMS) – Caisse Nationale d'Assurance-Vieillesse des Travailleurs Salariés (CNAVTS) Itaalia (1) Hankijad – Presidenza del Consiglio dei Ministri – Ministero degli Affari Esteri – Ministero dell’Interno – Ministero della Giustizia e Uffici giudiziari (esclusi i giudici di pace) – Ministero della Difesa – Ministero dell’Economia e delle Finanze – Ministero dello Sviluppo Economico – Ministero delle Politiche Agricole, Alimentari e Forestali – Ministero dell’Ambiente - Tutela del Territorio e del Mare – Ministero delle Infrastrutture e dei Trasporti – Ministero del Lavoro, della Salute e delle Politiche Sociali – Ministero dell'Istruzione, Università e Ricerca – Ministero per i Beni e le Attività culturali, comprensivo delle sue articolazioni periferiche (2) Muud riigiasutused: – CONSIP (Concessionaria Servizi Informatici Pubblici) Küpros – Προεδρία και Προεδρικό Μέγαρο – Γραφείο Συντονιστή Εναρμόνισης – Υπουργικό Συμβούλιο – Βουλή των Αντιπροσώπων – Δικαστική Υπηρεσία – Νομική Υπηρεσία της Δημοκρατίας – Ελεγκτική Υπηρεσία της Δημοκρατίας – Επιτροπή Δημόσιας Υπηρεσίας – Επιτροπή Εκπαιδευτικής Υπηρεσίας – Γραφείο Επιτρόπου Διοικήσεως – Επιτροπή Προστασίας Ανταγωνισμού – Υπηρεσία Εσωτερικού Ελέγχου – Γραφείο Προγραμματισμού – Γενικό Λογιστήριο της Δημοκρατίας – Γραφείο Επιτρόπου Προστασίας Δεδομένων Προσωπικού Χαρακτήρα – Γραφείο Εφόρου Δημοσίων Ενισχύσεων – Αναθεωρητική Αρχή Προσφορών – Υπηρεσία Εποπτείας και Ανάπτυξης Συνεργατικών Εταιρειών – Αναθεωρητική Αρχή Προσφύγων – Υπουργείο Άμυνας – Υπουργείο Γεωργίας, Φυσικών Πόρων και Περιβάλλοντος – Τμήμα Γεωργίας – Κτηνιατρικές Υπηρεσίες – Τμήμα Δασών – Τμήμα Αναπτύξεως Υδάτων – Τμήμα Γεωλογικής Επισκόπησης – Μετεωρολογική Υπηρεσία – Τμήμα Αναδασμού – Υπηρεσία Μεταλλείων – Ινστιτούτο Γεωργικών Ερευνών – Τμήμα Αλιείας και Θαλάσσιων Ερευνών – Υπουργείο Δικαιοσύνης και Δημοσίας Τάξεως – Αστυνομία – Πυροσβεστική Υπηρεσία Κύπρου – Τμήμα Φυλακών – Υπουργείο Εμπορίου, Βιομηχανίας και Τουρισμού – Τμήμα Εφόρου Εταιρειών και Επίσημου Παραλήπτη – Υπουργείο Εργασίας και Κοινωνικών Ασφαλίσεων – Τμήμα Εργασίας – Τμήμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων – Τμήμα Υπηρεσιών Κοινωνικής Ευημερίας – Κέντρο Παραγωγικότητας Κύπρου – Ανώτερο Ξενοδοχειακό Ινστιτούτο Κύπρου – Ανώτερο Τεχνολογικό Ινστιτούτο – Τμήμα Επιθεώρησης Εργασίας – Τμήμα Εργασιακών Σχέσεων – Υπουργείο Εσωτερικών – Επαρχιακές Διοικήσεις – Τμήμα Πολεοδομίας και Οικήσεως – Τμήμα Αρχείου Πληθυσμού και Μεταναστεύσεως – Τμήμα Κτηματολογίου και Χωρομετρίας – Γραφείο Τύπου και Πληροφοριών – Πολιτική Άμυνα – Υπηρεσία Μέριμνας και Αποκαταστάσεων Εκτοπισθέντων – Υπηρεσία Ασύλου – Υπουργείο Εξωτερικών – Υπουργείο Οικονομικών – Τελωνεία – Τμήμα Εσωτερικών Προσόδων – Στατιστική Υπηρεσία – Τμήμα Κρατικών Αγορών και Προμηθειών – Τμήμα Δημόσιας Διοίκησης και Προσωπικού – Κυβερνητικό Τυπογραφείο – Τμήμα Υπηρεσιών Πληροφορικής – Υπουργείο Παιδείας και Πολιτισμού – Υπουργείο Συγκοινωνιών και Έργων – Τμήμα Δημοσίων Έργων – Τμήμα Αρχαιοτήτων – Τμήμα Πολιτικής Αεροπορίας – Τμήμα Εμπορικής Ναυτιλίας – Τμήμα Οδικών Μεταφορών – Τμήμα Ηλεκτρομηχανολογικών Υπηρεσιών – Τμήμα Ηλεκτρονικών Επικοινωνιών – Υπουργείο Υγείας – Φαρμακευτικές Υπηρεσίες – Γενικό Χημείο – Ιατρικές Υπηρεσίες και Υπηρεσίες Δημόσιας Υγείας – Οδοντιατρικές Υπηρεσίες – Υπηρεσίες Ψυχικής Υγείας Läti a) Ministeeriumid, eriülesannetega ministeeriumide sekretariaadid ja nende allasutused – Aizsardzības ministrija un tās padotībā esošās iestādes – Ārlietu ministrija un tas padotībā esošās iestādes – Bērnu un ģimenes lietu ministrija un tās padotībā esošas iestādes – Ekonomikas ministrija un tās padotībā esošās iestādes – Finanšu ministrija un tās padotībā esošās iestādes – Iekšlietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes – Izglītības un zinātnes ministrija un tās padotībā esošās iestādes – Kultūras ministrija un tas padotībā esošās iestādes – Labklājības ministrija un tās padotībā esošās iestādes – Reģionālās attīstības un pašvaldības lietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes – Satiksmes ministrija un tās padotībā esošās iestādes – Tieslietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes – Veselības ministrija un tās padotībā esošās iestādes – Vides ministrija un tās padotībā esošās iestādes – Zemkopības ministrija un tās padotībā esošās iestādes – Īpašu uzdevumu ministra sekretariāti un to padotībā esošās iestādes – Satversmes aizsardzības birojs b) Muud riigiasutused – Augstākā tiesa – Centrālā vēlēšanu komisija – Finanšu un kapitāla tirgus komisija – Latvijas Banka – Prokuratūra un tās pārraudzībā esošās iestādes – Saeimas kanceleja un tās padotībā esošās iestādes – Satversmes tiesa – Valsts kanceleja un tās padotībā esošās iestādes – Valsts kontrole – Valsts prezidenta kanceleja – Tiesībsarga birojs – Nacionālā radio un televīzijas padome – Citas valsts iestādes, kuras nav ministriju padotībā (Ministeeriumide alluvusse mittekuuluvad muud riigiasutused) Leedu – Prezidentūros kanceliarija – Seimo kanceliarija – Institutsioonid, millel on aruandekohustus parlamendi (Seimas) ees: – Lietuvos mokslo taryba; – Seimo kontrolierių įstaiga; – Valstybės kontrolė; – Specialiųjų tyrimų tarnyba; – Valstybės saugumo departamentas; – Konkurencijos taryba; – Lietuvos gyventojų genocido ir rezistencijos tyrimo centras; – Vertybinių popierių komisija; – Ryšių reguliavimo tarnyba; – Nacionalinė sveikatos taryba; – Etninės kultūros globos taryba; – Lygių galimybių kontrolieriaus tarnyba; – Valstybinė kultūros paveldo komisija; – Vaiko teisių apsaugos kontrolieriaus įstaiga; – Valstybinė kainų ir energetikos kontrolės komisija; – Valstybinė lietuvių kalbos komisija; – Vyriausioji rinkimų komisija; – Vyriausioji tarnybinės etikos komisija; – Žurnalistų etikos inspektoriaus tarnyba. – Vyriausybės kanceliarija – Institutsioonid, millel on aruandekohustus valitsuse (Vyriausybė) ees: – Ginklų fondas; – Informacinės visuomenės plėtros komitetas; – Kūno kultūros ir sporto departamentas; – Lietuvos archyvų departamentas; – Mokestinių ginčų komisija; – Statistikos departamentas; – Tautinių mažumų ir išeivijos departamentas; – Valstybinė tabako ir alkoholio kontrolės tarnyba; – Viešųjų pirkimų tarnyba; – Narkotikų kontrolės departamentas; – Valstybinė atominės energetikos saugos inspekcija; – Valstybinė duomenų apsaugos inspekcija; – Valstybinė lošimų priežiūros komisija; – Valstybinė maisto ir veterinarijos tarnyba; – Vyriausioji administracinių ginčų komisija; – Draudimo priežiūros komisija; – Lietuvos valstybinis mokslo ir studijų fondas; – Lietuvių grįžimo į Tėvynę informacijos centras – Konstitucinis Teismas – Lietuvos bankas – Aplinkos ministerija – Keskkonnaministeeriumi (Aplinkos ministerija) allasutused: – Generalinė miškų urėdija; – Lietuvos geologijos tarnyba; – Lietuvos hidrometeorologijos tarnyba; – Lietuvos standartizacijos departamentas; – Nacionalinis akreditacijos biuras; – Valstybinė metrologijos tarnyba; – Valstybinė saugomų teritorijų tarnyba; – Valstybinė teritorijų planavimo ir statybos inspekcija. – Finansų ministerija – Rahandusministeeriumi (Finansų ministerija) allasutused: – Muitinės departamentas; – Valstybės dokumentų technologinės apsaugos tarnyba; – Valstybinė mokesčių inspekcija; – Finansų ministerijos mokymo centras. – Krašto apsaugos ministerija – Kaitseministeeriumi (Krašto apsaugos ministerija) allasutused: – Antrasis operatyvinių tarnybų departamentas; – Centralizuota finansų ir turto tarnyba; – Karo prievolės administravimo tarnyba; – Krašto apsaugos archyvas; – Krizių valdymo centras; – Mobilizacijos departamentas; – Ryšių ir informacinių sistemų tarnyba; – Infrastruktūros plėtros departamentas; – Valstybinis pilietinio pasipriešinimo rengimo centras. – Lietuvos kariuomenė – Krašto apsaugos sistemos kariniai vienetai ir tarnybos – Kultūros ministerija – Kultuuriministeeriumi (Kultūros ministerija) allasutused: – Kultūros paveldo departamentas; – Valstybinė kalbos inspekcija. – Socialinės apsaugos ir darbo ministerija – Sotsiaalkindlustus- ja tööhõive ministeeriumi (Socialinės apsaugos ir darbo ministerija) allasutused: – Garantinio fondo administracija; – Valstybės vaiko teisių apsaugos ir įvaikinimo tarnyba; – Lietuvos darbo birža; – Lietuvos darbo rinkos mokymo tarnyba; – Trišalės tarybos sekretoriatas; – Socialinių paslaugų priežiūros departamentas; – Darbo inspekcija; – Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba; – Neįgalumo ir darbingumo nustatymo tarnyba; – Ginčų komisija; – Techninės pagalbos neįgaliesiems centras; – Neįgaliųjų reikalų departamentas. – Susisiekimo ministerija – Transpordi- ja sideministeeriumi (Susisiekimo ministerija) allasutused: – Lietuvos automobilių kelių direkcija; – Valstybinė geležinkelio inspekcija; – Valstybinė kelių transporto inspekcija; – Pasienio kontrolės punktų direkcija. – Sveikatos apsaugos ministerija – Tervishoiuministeeriumi (Sveikatos apsaugos ministerija) allasutused: – Valstybinė akreditavimo sveikatos priežiūros veiklai tarnyba; – Valstybinė ligonių kasa; – Valstybinė medicininio audito inspekcija; – Valstybinė vaistų kontrolės tarnyba; – Valstybinė teismo psichiatrijos ir narkologijos tarnyba; – Valstybinė visuomenės sveikatos priežiūros tarnyba; – Farmacijos departamentas; – Sveikatos apsaugos ministerijos Ekstremalių sveikatai situacijų centras; – Lietuvos bioetikos komitetas; – Radiacinės saugos centras. – Švietimo ir mokslo ministerija – Haridus- ja Teadusministeeriumi (Švietimo ir mokslo ministerija) allasutused: – Nacionalinis egzaminų centras; – Studijų kokybės vertinimo centras. – Teisingumo ministerija – Justiitsministeeriumi (Teisingumo ministerija) allasutused: – Kalėjimų departamentas; – Nacionalinė vartotojų teisių apsaugos taryba; – Europos teisės departamentas – Ūkio ministerija – Majandusministeeriumi (Ūkio ministerija) allasutused: – Įmonių bankroto valdymo departamentas; – Valstybinė energetikos inspekcija; – Valstybinė ne maisto produktų inspekcija; – Valstybinis turizmo departamentas – Užsienio reikalų ministerija – Diplomatinės atstovybės ir konsulinės įstaigos užsienyje bei atstovybės prie tarptautinių organizacijų – Vidaus reikalų ministerija – Siseministeeriumi (Vidaus reikalų ministerija) allasutused: – Asmens dokumentų išrašymo centras; – Finansinių nusikaltimų tyrimo tarnyba; – Gyventojų registro tarnyba; – Policijos departamentas; – Priešgaisrinės apsaugos ir gelbėjimo departamentas; – Turto valdymo ir ūkio departamentas; – Vadovybės apsaugos departamentas; – Valstybės sienos apsaugos tarnyba; – Valstybės tarnybos departamentas; – Informatikos ir ryšių departamentas; – Migracijos departamentas; – Sveikatos priežiūros tarnyba; – Bendrasis pagalbos centras. – Žemės ūkio ministerija – Põllumajandusministeeriumi (Žemės ūkio ministerija) allasutused: – Nacionalinė mokėjimo agentūra; – Nacionalinė žemės tarnyba; – Valstybinė augalų apsaugos tarnyba; – Valstybinė gyvulių veislininkystės priežiūros tarnyba; – Valstybinė sėklų ir grūdų tarnyba; – Žuvininkystės departamentas – Teismai [kohtud]: – Lietuvos Aukščiausiasis Teismas; – Lietuvos apeliacinis teismas; – Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas; – apygardų teismai; – apygardų administraciniai teismai; – apylinkių teismai; – Nacionalinė teismų administracija – Generalinė prokuratūra – Muud avaliku halduse keskasutused (institucijos [institutsioonid], įstaigos [asutused], tarnybos [ametid]): – Aplinkos apsaugos agentūra; – Valstybinė aplinkos apsaugos inspekcija; – Aplinkos projektų valdymo agentūra; – Miško genetinių išteklių, sėklų ir sodmenų tarnyba; – Miško sanitarinės apsaugos tarnyba; – Valstybinė miškotvarkos tarnyba; – Nacionalinis visuomenės sveikatos tyrimų centras; – Lietuvos AIDS centras; – Nacionalinis organų transplantacijos biuras; – Valstybinis patologijos centras; – Valstybinis psichikos sveikatos centras; – Lietuvos sveikatos informacijos centras; – Slaugos darbuotojų tobulinimosi ir specializacijos centras; – Valstybinis aplinkos sveikatos centras; – Respublikinis mitybos centras; – Užkrečiamųjų ligų profilaktikos ir kontrolės centras; – Trakų visuomenės sveikatos priežiūros ir specialistų tobulinimosi centras; – Visuomenės sveikatos ugdymo centras; – Muitinės kriminalinė tarnyba; – Muitinės informacinių sistemų centras; – Muitinės laboratorija; – Muitinės mokymo centras; – Valstybinis patentų biuras; – Lietuvos teismo ekspertizės centras; – Centrinė hipotekos įstaiga; – Lietuvos metrologijos inspekcija; – Civilinės aviacijos administracija; – Lietuvos saugios laivybos administracija; – Transporto investicijų direkcija; – Valstybinė vidaus vandenų laivybos inspekcija; – Pabėgėlių priėmimo centras Luksemburg – Ministère d’Etat – Ministère des Affaires Etrangères et de l’Immigration – Ministère de l’Agriculture, de la Viticulture et du Développement Rural – Ministère des Classes moyennes, du Tourisme et du Logement – Ministère de la Culture, de l’Enseignement Supérieur et de la Recherche – Ministère de l’Economie et du Commerce extérieur – Ministère de l’Education nationale et de la Formation professionnelle – Ministère de l’Egalité des chances – Ministère de l’Environnement – Ministère de la Famille et de l’Intégration – Ministère des Finances – Ministère de la Fonction publique et de la Réforme administrative – Ministère de l’Intérieur et de l’Aménagement du territoire – Ministère de la Justice – Ministère de la Santé – Ministère de la Sécurité sociale – Ministère des Transports – Ministère du Travail et de l’Emploi – Ministère des Travaux publics Ungari – Egészségügyi Minisztérium – Földművelésügyi és Vidékfejlesztési Minisztérium – Nemzeti Fejlesztési és Gazdasági Minisztérium – Közlekedési, Hírközlési és Energiaügyi Minisztérium – Honvédelmi Minisztérium – Igazságügyi és Rendészeti Minisztérium – Környezetvédelmi és Vízügyi Minisztérium – Külügyminisztérium – Miniszterelnöki Hivatal – Oktatási és Kulturális Minisztérium – Önkormányzati Minisztérium – Pénzügyminisztérium – Szociális és Munkaügyi Minisztérium – Központi Szolgáltatási Főigazgatóság Malta – Uffiċċju tal-Prim Ministru (Peaministri Kabinet) – Ministeru għall-Familja u Solidarjeta’ Soċjali (Perekonna- ja Ühiskondliku Solidaarsuse Ministeerium) – Ministeru ta’ l-Edukazzjoni Zghazagh u Impjieg (Haridus-, Noorte ja Tööhõive Ministeerium) – Ministeru tal-Finanzi (Rahandusministeerium) – Ministeru tar-Riżorsi u l-Infrastruttura (Ressursside ja Infrastruktuuride Ministeerium) – Ministeru tat-Turiżmu u Kultura (Turismi- ja Kultuuriministeerium) – Ministeru tal-Ġustizzja u l-Intern (Justiits- ja Siseministeerium) – Ministeru għall-Affarijiet Rurali u l-Ambjent (Maaelu- ja Keskkonnaministeerium) – Ministeru għal Għawdex (Gozo Ministeerium) – Ministeru tas-Saħħa, l-Anzjani u Kura fil-Kommunita’ (Tervishoiu-, Eakate ja Hooldusravi Ministeerium) – Ministeru ta’ l-Affarijiet Barranin (Välisministeerium) – Ministeru għall-Investimenti, Industrija u Teknologija ta’ Informazzjoni (Investeeringute, Tööstus- ja Infotehnoloogia Ministeerium) – Ministeru għall-Kompetittivà u Komunikazzjoni (Konkurentsi- ja kommunikatsiooniministeerium) – Ministeru għall-Iżvilupp Urban u Toroq (Linnaarendus- ja Teedeministeerium) Madalmaad – Ministerie van Algemene Zaken – Bestuursdepartement – Bureau van de Wetenschappelijke Raad voor het Regeringsbeleid – Rijksvoorlichtingsdienst – Ministerie van Binnenlandse Zaken en Koninkrijksrelaties – Bestuursdepartement – Centrale Archiefselectiedienst (CAS) – Algemene Inlichtingen- en Veiligheidsdienst (AIVD) – Agentschap Basisadministratie Persoonsgegevens en Reisdocumenten (BPR) – Agentschap Korps Landelijke Politiediensten – Ministerie van Buitenlandse Zaken – Directoraat-generaal Regiobeleid en Consulaire Zaken (DGRC) – Directoraat-generaal Politieke Zaken (DGPZ) – Directoraat-generaal Internationale Samenwerking (DGIS) – Directoraat-generaal Europese Samenwerking (DGES) – Centrum tot Bevordering van de Import uit Ontwikkelingslanden (CBI) – Centrale diensten ressorterend onder S/PlvS (kantslerile ja asekantslerile alluvad tugitalitused) – Buitenlandse Posten (ieder afzonderlijk) – Ministerie van Defensie — (Kaitseministeerium) – Bestuursdepartement – Commando Diensten Centra (CDC) – Defensie Telematica Organisatie (DTO) – Centrale directie van de Defensie Vastgoed Dienst – De afzonderlijke regionale directies van de Defensie Vastgoed Dienst – Defensie Materieel Organisatie (DMO) – Landelijk Bevoorradingsbedrijf van de Defensie Materieel Organisatie – Logistiek Centrum van de Defensie Materieel Organisatie – Marinebedrijf van de Defensie Materieel Organisatie – Defensie Pijpleiding Organisatie (DPO) – Ministerie van Economische Zaken – Bestuursdepartement – Centraal Planbureau (CPB) – SenterNovem – Staatstoezicht op de Mijnen (SodM) – Nederlandse Mededingingsautoriteit (NMa) – Economische Voorlichtingsdienst (EVD) – Agentschap Telecom – Kenniscentrum Professioneel & Innovatief Aanbesteden, Netwerk voor Overheidsopdrachtgevers (PIANOo) – Regiebureau Inkoop Rijksoverheid – Octrooicentrum Nederland – Consumentenautoriteit – Ministerie van Financiën – Bestuursdepartement – Belastingdienst Automatiseringscentrum – Belastingdienst – de afzonderlijke Directies der Rijksbelastingen (Maksu- ja Tolliameti erinevad osakonnad kogu Madalmaades) – Fiscale Inlichtingen- en Opsporingsdienst (s.h Economische Controle dienst (ECD)) – Belastingdienst Opleidingen – Dienst der Domeinen – Ministerie van Justitie – Bestuursdepartement – Dienst Justitiële Inrichtingen – Raad voor de Kinderbescherming – Centraal Justitie Incasso Bureau – Openbaar Ministerie – Immigratie en Naturalisatiedienst – Nederlands Forensisch Instituut – Dienst Terugkeer & Vertrek – Ministerie van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit – Bestuursdepartement – Dienst Regelingen (DR) – Agentschap Plantenziektenkundige Dienst (PD) – Algemene Inspectiedienst (AID) – Dienst Landelijk Gebied (DLG) – Voedsel en Waren Autoriteit (VWA) – Ministerie van Onderwijs, Cultuur en Wetenschappen – Bestuursdepartement – Inspectie van het Onderwijs – Erfgoedinspectie – Centrale Financiën Instellingen – Nationaal Archief – Adviesraad voor Wetenschaps- en Technologiebeleid – Onderwijsraad – Raad voor Cultuur – Ministerie van Sociale Zaken en Werkgelegenheid – Bestuursdepartement – Inspectie Werk en Inkomen – Agentschap SZW – Ministerie van Verkeer en Waterstaat – Bestuursdepartement – Directoraat-Generaal Transport en Luchtvaart – Directoraat-generaal Personenvervoer – Directoraat-generaal Water – Centrale diensten (Kesktalitused) – Shared services Organisatie Verkeer en Watersaat – Koninklijke Nederlandse Meteorologisch Instituut KNMI – Rijkswaterstaat, Bestuur – De afzonderlijke regionale Diensten van Rijkswaterstaat (Riiklike Ehitustööde ja Veemajanduse Peadirektoraadi kõik kohalikud talitused) – De afzonderlijke specialistische diensten van Rijkswaterstaat (Riiklike Ehitustööde ja Veemajanduse Peadirektoraadi kõik spetsialiseerunud talitused) – Adviesdienst Geo-Informatie en ICT – Adviesdienst Verkeer en Vervoer (AVV) – Bouwdienst – Corporate Dienst – Data ICT Dienst – Dienst Verkeer en Scheepvaart – Dienst Weg- en Waterbouwkunde (DWW) – Rijksinstituut voor Kunst en Zee (RIKZ) – Rijksinstituut voor Integraal Zoetwaterbeheer en Afvalwaterbehandeling (RIZA) – Waterdienst – Inspectie Verkeer en Waterstaat, Hoofddirectie – Sadamariigi kontroll – Directie Toezichtontwikkeling Communicatie en Onderzoek (TCO) – Toezichthouder Beheer Eenheid Lucht – Toezichthouder Beheer Eenheid Water – Toezichthouder Beheer Eenheid Land – Ministerie van Volkshuisvesting, Ruimtelijke Ordening en Milieubeheer – Bestuursdepartement – Directoraat-generaal Wonen, Wijken en Integratie – Directoraat-generaal Ruimte – Directoraat-general Milieubeheer – Rijksgebouwendienst – VROM Inspectie – Ministerie van Volksgezondheid, Welzijn en Sport – Bestuursdepartement – Inspectie Gezondheidsbescherming, Waren en Veterinaire Zaken – Inspectie Gezondheidszorg – Inspectie Jeugdhulpverlening en Jeugdbescherming – Rijksinstituut voor de Volksgezondheid en Milieu (RIVM) – Sociaal en Cultureel Planbureau – Agentschap t.b.v. het College ter Beoordeling van Geneesmiddelen – Tweede Kamer der Staten-Generaal – Eerste Kamer der Staten-Generaal – Raad van State – Algemene Rekenkamer – Nationale Ombudsman – Kanselarij der Nederlandse Orden – Kabinet der Koningin – Raad voor de rechtspraak en de Rechtbanken Austria – Bundeskanzleramt – Bundesministerium für europäische und internationale Angelegenheiten – Bundesministerium für Finanzen – Bundesministerium für Gesundheit, Familie und Jugend – Bundesministerium für Inneres – Bundesministerium für Justiz – Bundesministerium für Landesverteidigung – Bundesministerium für Land- und Forstwirtschaft, Umwelt und Wasserwirtschaft – Bundesministerium für Soziales und Konsumentenschutz – Bundesministerium für Unterricht, Kunst und Kultur – Bundesministerium für Verkehr, Innovation und Technologie – Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit – Bundesministerium für Wissenschaft und Forschung – Österreichische Forschungs- und Prüfzentrum Arsenal Gesellschaft m.b.H – Bundesbeschaffung G.m.b.H – Bundesrechenzentrum G.m.b.H Poola – Kancelaria Prezydenta RP – Kancelaria Sejmu RP – Kancelaria Senatu RP – Kancelaria Prezesa Rady Ministrów – Sąd Najwyższy – Naczelny Sąd Administracyjny – Wojewódzkie sądy administracyjne – Sądy powszechne - rejonowe, okręgowe i apelacyjne – Trybunat Konstytucyjny – Najwyższa Izba Kontroli – Biuro Rzecznika Praw Obywatelskich – Biuro Rzecznika Praw Dziecka – Biuro Ochrony Rządu – Biuro Bezpieczeństwa Narodowego – Centralne Biuro Antykorupcyjne – Ministerstwo Pracy i Polityki Społecznej – Ministerstwo Finansów – Ministerstwo Gospodarki – Ministerstwo Rozwoju Regionalnego – Ministerstwo Kultury i Dziedzictwa Narodowego – Ministerstwo Edukacji Narodowej – Ministerstwo Obrony Narodowej – Ministerstwo Rolnictwa i Rozwoju Wsi – Ministerstwo Skarbu Państwa – Ministerstwo Sprawiedliwości – Ministerstwo Infrastruktury – Ministerstwo Nauki i Szkolnictwa Wyższego – Ministerstwo Środowiska – Ministerstwo Spraw Wewnętrznych i Administracji – Ministerstwo Spraw Zagranicznych – Ministerstwo Zdrowia – Ministerstwo Sportu i Turystyki – Urząd Komitetu Integracji Europejskiej – Urząd Patentowy Rzeczypospolitej Polskiej – Urząd Regulacji Energetyki – Urząd do Spraw Kombatantów i Osób Represjonowanych – Urząd Transportu Kolejowego – Urząd Dozoru Technicznego – Urząd Rejestracji Produktów Leczniczych, Wyrobów Medycznych i Produktów Biobójczych – Urząd do Spraw Repatriacji i Cudzoziemców – Urząd Zamówień Publicznych – Urząd Ochrony Konkurencji i Konsumentów – Urząd Lotnictwa Cywilnego – Urząd Komunikacji Elektronicznej – Wyższy Urząd Górniczy – Główny Urząd Miar – Główny Urząd Geodezji i Kartografii – Główny Urząd Nadzoru Budowlanego – Główny Urząd Statystyczny – Krajowa Rada Radiofonii i Telewizji – Generalny Inspektor Ochrony Danych Osobowych – Państwowa Komisja Wyborcza – Państwowa Inspekcja Pracy – Rządowe Centrum Legislacji – Narodowy Fundusz Zdrowia – Polska Akademia Nauk – Polskie Centrum Akredytacji – Polskie Centrum Badań i Certyfikacji – Polska Organizacja Turystyczna – Polski Komitet Normalizacyjny – Zakład Ubezpieczeń Społecznych – Komisja Nadzoru Finansowego – Naczelna Dyrekcja Archiwów Państwowych – Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego – Generalna Dyrekcja Dróg Krajowych i Autostrad – Państwowa Inspekcja Ochrony Roślin i Nasiennictwa – Komenda Główna Państwowej Straży Pożarnej – Komenda Główna Policji – Komenda Główna Straży Granicznej – Inspekcja Jakości Handlowej Artykułów Rolno-Spożywczych – Główny Inspektorat Ochrony Środowiska – Główny Inspektorat Transportu Drogowego – Główny Inspektorat Farmaceutyczny – Główny Inspektorat Sanitarny – Główny Inspektorat Weterynarii – Agencja Bezpieczeństwa Wewnętrznego – Agencja Wywiadu – Agencja Mienia Wojskowego – Wojskowa Agencja Mieszkaniowa – Agencja Restrukturyzacji i Modernizacji Rolnictwa – Agencja Rynku Rolnego – Agencja Nieruchomości Rolnych – Państwowa Agencja Atomistyki – Polska Agencja Żeglugi Powietrznej – Polska Agencja Rozwiązywania Problemów Alkoholowych – Agencja Rezerw Materiałowych – Narodowy Bank Polski – Narodowy Fundusz Ochrony Środowiska i Gospodarki Wodnej – Państwowy Fundusz Rehabilitacji Osób Niepełnosprawnych – Instytut Pamięci Narodowej - Komisja Ścigania Zbrodni Przeciwko Narodowi Polskiemu – Rada Ochrony Pamięci Walk i Męczeństwa – Służba Celna Rzeczypospolitej Polskiej – Państwowe Gospodarstwo Leśne „Lasy Państwowe" – Polska Agencja Rozwoju Przedsiębiorczości – Urzędy wojewódzkie – Samodzielne Publiczne Zakłady Opieki Zdrowotnej, jeśli ich organem założycielskim jest minister, centralny organ administracji rządowej lub wojewoda Portugal – Presidência do Conselho de Ministros – Ministério das Finanças e da Administração Pública – Ministério da Defesa Nacional – Ministério dos Negócios Estrangeiros – Ministério da Administração Interna – Ministério da Justiça – Ministério da Economia e da Inovação – Ministério da Agricultura, Desenvolvimento Rural e Pescas – Ministério da Educação – Ministério da Ciência, Tecnologia e do Ensino Superior – Ministério da Cultura – Ministério da Saúde – Ministério do Trabalho e da Solidariedade Social – Ministério das Obras Públicas, Transportes e Comunicações – Ministério do Ambiente, do Ordenamento do Território e do Desenvolvimento Regional – Presidença da Republica – Tribunal Constitucional – Tribunal de Contas – Provedoria de Justiça Rumeenia – Administraţia Prezidenţială – Senatul României – Camera Deputaţilor – Inalta Curte de Casaţie şi Justiţie – Curtea Constituţională – Consiliul Legislativ – Curtea de Conturi – Consiliul Superior al Magistraturii – Parchetul de pe lângă Inalta Curte de Casaţie şi Justiţie – Secretariatul General al Guvernului – Cancelaria primului ministru – Ministerul Afacerilor Externe – Ministerul Economiei şi Finanţelor – Ministerul Justiţiei – Ministerul Apărării – Ministerul Internelor şi Reformei Administrative – Ministerul Muncii, Familiei şi Egalităţii de Sanse – Ministerul pentru Intreprinderi Mici şi Mijlocii, Comerţ, Turism şi Profesii Liberale – Ministerul Agriculturii şi Dezvoltării Rurale – Ministerul Transporturilor – Ministerul Dezvoltării, Lucrărilor Publice şi Locuinţei – Ministerul Educaţiei Cercetării şi Tineretului – Ministerul Sănătăţii Publice – Ministerul Culturii şi Cultelor – Ministerul Comunicaţiilor şi Tehnologiei Informaţiei – Ministerul Mediului şi Dezvoltării Durabile – Serviciul Român de Informaţii – Serviciul de Informaţii Externe – Serviciul de Protecţie şi Pază – Serviciul de Telecomunicaţii Speciale – Consiliul Naţional al Audiovizualului – Consiliul Concurenţei (CC) – Direcţia Naţională Anticorupţie – Inspectoratul General de Poliţie – Autoritatea Naţională pentru Reglementarea şi Monitorizarea Achiziţiilor Publice – Consiliul Naţional de Soluţionare a Contestaţiilor – Autoritatea Naţională de Reglementare pentru Serviciile Comunitare de Utilităţi Publice(ANRSC) – Autoritatea Naţională Sanitară Veterinară şi pentru Siguranţa Alimentelor – Autoritatea Naţională pentru Protecţia Consumatorilor – Autoritatea Navală Română – Autoritatea Feroviară Română – Autoritatea Rutieră Română – Autoritatea Naţională pentru Protecţia Drepturilor Copilului – Autoritatea Naţională pentru Persoanele cu Handicap – Autoritatea Naţională pentru Turism – Autoritatea Naţională pentru Restituirea Proprietăţilor – Autoritatea Naţională pentru Tineret – Autoritatea Naţională pentru Cercetare Stiinţifica – Autoritatea Naţională pentru Reglementare în Comunicaţii şi Tehnologia Informaţiei – Autoritatea Naţională pentru Serviciile Societăţii Informaţionale – Autoritatea Electorală Permanente – Agenţia pentru Strategii Guvernamentale – Agenţia Naţională a Medicamentului – Agenţia Naţională pentru Sport – Agenţia Naţională pentru Ocuparea Forţei de Muncă – Agenţia Naţională de Reglementare în Domeniul Energiei – Agenţia Română pentru Conservarea Energiei – Agenţia Naţională pentru Resurse Minerale – Agenţia Română pentru Investiţii Străine – Agenţia Naţională pentru Intreprinderi Mici şi Mijlocii şi Cooperaţie – Agenţia Naţională a Funcţionarilor Publici – Agenţia Naţională de Administrare Fiscală – Agenţia de Compensare pentru Achiziţii de Tehnică Specială – Agenţia Naţională Anti-doping – Agenţia Nucleară – Agenţia Naţională pentru Protecţia Familiei – Agenţia Naţională pentru Egalitatea de Sanse între Bărbaţi şi Femei – Agenţia Naţională pentru Protecţia Mediului – Agenţia naţională Antidrog Sloveenia – Predsednik Republike Slovenije – Državni zbor Republike Slovenije – Državni svet Republike Slovenije – Varuh človekovih pravic – Ustavno sodišče Republike Slovenije – Računsko sodišče Republike Slovenije – Državna revizijska komisja za revizijo postopkov oddaje javnih naročil – Slovenska akademija znanosti in umetnosti – Vladne službe – Ministrstvo za finance – Ministrstvo za notranje zadeve – Ministrstvo za zunanje zadeve – Ministrstvo za obrambo – Ministrstvo za pravosodje – Ministrstvo za gospodarstvo – Ministrstvo za kmetijstvo, gozdarstvo in prehrano – Ministrstvo za promet – Ministrstvo za okolje in, prostor – Ministrstvo za delo, družino in socialne zadeve – Ministrstvo za zdravje – Ministrstvo za javno upravo – Ministrstvo za šolstvo in šport – Ministrstvo za visoko šolstvo, znanost in tehnologijo – Ministrstvo za kulturo – Vrhovno sodišče Republike Slovenije – višja sodišča – okrožna sodišča – okrajna sodišča – Vrhovno državno tožilstvo Republike Slovenije – Okrožna državna tožilstva – Državno pravobranilstvo – Upravno sodišče Republike Slovenije – Višje delovno in socialno sodišče – delovna sodišča – Davčna uprava Republike Slovenije – Carinska uprava Republike Slovenije – Urad Republike Slovenije za preprečevanje pranja denarja – Urad Republike Slovenije za nadzor prirejanja iger na srečo – Uprava Republike Slovenije za javna plačila – Urad Republike Slovenije za nadzor proračuna – Policija – Inšpektorat Republike Slovenije za notranje zadeve – General štab Slovenske vojske – Uprava Republike Slovenije za zaščito in reševanje – Inšpektorat Republike Slovenije za obrambo – Inšpektorat Republike Slovenije za varstvo pred naravnimi in drugimi nesrečami – Uprava Republike Slovenije za izvrševanje kazenskih sankcij – Urad Republike Slovenije za varstvo konkurence – Urad Republike Slovenije za varstvo potrošnikov – Tržni inšpektorat Republike Slovenije – Urad Republike Slovenije za intelektualno lastnino – Inšpektorat Republike Slovenije za elektronske komunikacije, elektronsko podpisovanje in pošto – Inšpektorat za energetiko in rudarstvo – Agencija Republike Slovenije za kmetijske trge in razvoj podeželja – Inšpektorat Republike Slovenije za kmetijstvo, gozdarstvo in hrano – Fitosanitarna uprava Republike Slovenije – Veterinarska uprava Republike Slovenije – Uprava Republike Slovenije za pomorstvo – Direkcija Republike Slovenije za caste – Prometni inšpektorat Republike Slovenije – Direkcija za vodenje investicij v javno železniško infrastrukturo – Agencija Republike Slovenije za okolje – Geodetska uprava Republike Slovenije – Uprava Republike Slovenije za jedrsko varstvo – Inšpektorat Republike Slovenije za okolje in prostor – Inšpektorat Republike Slovenije za delo – Zdravstveni inšpektorat – Urad Republike Slovenije za kemikalije – Uprava Republike Slovenije za varstvo pred sevanji – Urad Republike Slovenije za meroslovje – Urad za visoko šolstvo – Urad Republike Slovenije za mladino – Inšpektorat Republike Slovenije za šolstvo in šport – Arhiv Republike Slovenije – Inšpektorat Republike Slovenije za kulturo in medije – Kabinet predsednika Vlade Republike Slovenije – Generalni sekretariat Vlade Republike Slovenije – Služba vlade za zakonodajo – Služba vlade za evropske zadeve – Služba vlade za lokalno samoupravo in regionalno politiko – Urad vlade za komuniciranje – Urad za enake možnosti – Urad za verske skupnosti – Urad za narodnosti – Urad za makroekonomske analize in razvoj – Statistični urad Republike Slovenije – Slovenska obveščevalno-varnostna agencija – Protokol Republike Slovenije – Urad za varovanje tajnih podatkov – Urad za Slovence v zamejstvu in po svetu – Služba Vlade Republike Slovenije za razvoj – Informacijski pooblaščenec – Državna volilna komisija Slovakkia Ministeeriumid ja muud keskvalitsusasutused, mida nimetatakse valitsuse tegevuse struktuuri ja keskvalitsuse haldusasutusi käsitlevas seaduses nr 575/2001 Coll., mida on täpsustatud hilisemates määrustes: Kancelária Prezidenta Slovenskej republiky – Národná rada Slovenskej republiky – Ministerstvo hospodárstva Slovenskej republiky – Ministerstvo financií Slovenskej republiky – Ministerstvo dopravy, pôšt a telekomunikácií Slovenskej republiky – Ministerstvo pôdohospodárstva Slovenskej republiky – Ministerstvo výstavby a regionálneho rozvoja Slovenskej republiky – Ministerstvo vnútra Slovenskej republiky – Ministerstvo obrany Slovenskej republiky – Ministerstvo spravodlivosti Slovenskej republiky – Ministerstvo zahraničných vecí Slovenskej republiky – Ministerstvo práce, sociálnych vecí a rodiny Slovenskej republiky – Ministerstvo životného prostredia Slovenskej republiky – Ministerstvo školstva Slovenskej republiky – Ministerstvo kultúry Slovenskej republiky – Ministerstvo zdravotníctva Slovenskej republiky – Úrad vlády Slovenskej republiky – Protimonopolný úrad Slovenskej republiky – Štatistický úrad Slovenskej republiky – Úrad geodézie, kartografie a katastra Slovenskej republiky – Úrad jadrového dozoru Slovenskej republiky – Úrad pre normalizáciu, metrológiu a skúšobníctvo Slovenskej republiky – Úrad pre verejné obstarávanie – Úrad priemyselného vlastníctva Slovenskej republiky – Správa štátnych hmotných rezerv Slovenskej republiky – Národný bezpečnostný úrad – Ústavný súd Slovenskej republiky – Najvyšši súd Slovenskej republiky – Generálna prokuratura Slovenskej republiky – Najvyšši kontrolný úrad Slovenskej republiky – Telekomunikačný úrad Slovenskej republiky – Úrad priemyselného vlastníctva Slovenskej republiky – Úrad pre finančný trh – Úrad na ochranu osobn ý ch udajov – Kancelária verejneho ochranu prav Soome – Oikeuskanslerinvirasto – Justitiekanslersämbetet – Liikenne- Ja Viestintäministeriö – Kommunikationsministeriet – Ajoneuvohallintokeskus AKE – Fordonsförvaltningscentralen AKE – Ilmailuhallinto – Luftfartsförvaltningen – Ilmatieteen laitos – Meteorologiska institutet – Merenkulkulaitos – Sjöfartsverket – Merentutkimuslaitos – Havsforskningsinstitutet – Ratahallintokeskus RHK – Banförvaltningscentralen RHK – Rautatievirasto – Järnvägsverket – Tiehallinto – Vägförvaltningen – Viestintävirasto – Kommunikationsverket – Maa- Ja Metsätalousministeriö – Jord- Och Skogsbruksministeriet – Elintarviketurvallisuusvirasto – Livsmedelssäkerhetsverket – Maanmittauslaitos – Lantmäteriverket – Maaseutuvirasto – Landsbygdsverket – Oikeusministeriö – Justitieministeriet – Tietosuojavaltuutetun toimisto – Dataombudsmannens byrå – Tuomioistuimet – domstolar – Korkein oikeus – Högsta domstolen – Korkein hallinto-oikeus – Högsta förvaltningsdomstolen – Hovioikeudet – hovrätter – Käräjäoikeudet – tingsrätter – Hallinto-oikeudet –förvaltningsdomstolar – Markkinaoikeus - Marknadsdomstolen – Työtuomioistuin – Arbetsdomstolen – Vakuutusoikeus – Försäkringsdomstolen – Kuluttajariitalautakunta – Konsumenttvistenämnden – Vankeinhoitolaitos – Fångvårdsväsendet – HEUNI - Yhdistyneiden Kansakuntien yhteydessä toimiva Euroopan kriminaalipolitiikan instituutti – HEUNI - Europeiska institutet för kriminalpolitik, verksamt i anslutning till Förenta Nationerna – Konkurssiasiamiehen toimisto – Konkursombudsmannens byrå – Kuluttajariitalautakunta – Konsumenttvistenämnden – Oikeushallinnon palvelukeskus – Justitieförvaltningens servicecentral – Oikeushallinnon tietotekniikkakeskus – Justitieförvaltningens datateknikcentral – Oikeuspoliittinen tutkimuslaitos (Optula) – Rättspolitiska forskningsinstitutet – Oikeusrekisterikeskus – Rättsregistercentralen – Onnettomuustutkintakeskus – Centralen för undersökning av olyckor – Rikosseuraamusvirasto – Brottspåföljdsverket – Rikosseuraamusalan koulutuskeskus – Brottspåföljdsområdets utbildningscentral – Rikoksentorjuntaneuvosto Rådet för brottsförebyggande – Saamelaiskäräjät – Sametinget – Valtakunnansyyttäjänvirasto – Riksåklagarämbetet – Vankeinhoitolaitos – Fångvårdsväsendet – Opetusministeriö – Undervisningsministeriet – Opetushallitus – Utbildningsstyrelsen – Valtion elokuvatarkastamo – Statens filmgranskningsbyrå – Puolustusministeriö – Försvarsministeriet – Puolustusvoimat – Försvarsmakten – Sisäasiainministeriö – Inrikesministeriet – Väestörekisterikeskus – Befolkningsregistercentralen – Keskusrikospoliisi – Centralkriminalpolisen – Liikkuva poliisi – Rörliga polisen – Rajavartiolaitos – Gränsbevakningsväsendet – Lääninhallitukset – Länstyrelserna – Suojelupoliisi – Skyddspolisen – Poliisiammattikorkeakoulu – Polisyrkeshögskolan – Poliisin tekniikkakeskus – Polisens teknikcentral – Poliisin tietohallintokeskus – Polisens datacentral – Helsingin kihlakunnan poliisilaitos – Polisinrättningen i Helsingfors – Pelastusopisto – Räddningsverket – Hätäkeskuslaitos – Nödcentralsverket – Maahanmuuttovirasto – Migrationsverket – Sisäasiainhallinnon palvelukeskus – Inrikesförvaltningens servicecentral – Sosiaali- Ja Terveysministeriö – Social- Och Hälsovårdsministeriet – Työttömyysturvan muutoksenhakulautakunta – Besvärsnämnden för utkomstskyddsärenden – Sosiaaliturvan muutoksenhakulautakunta – Besvärsnämnden för socialtrygghet – Lääkelaitos – Läkemedelsverket – Terveydenhuollon oikeusturvakeskus – Rättsskyddscentralen för hälsovården – Säteilyturvakeskus – Strålsäkerhetscentralen – Kansanterveyslaitos – Folkhälsoinstitutet – Lääkehoidon kehittämiskeskus ROHTO – Utvecklingscentralen för läkemedelsbe-handling – Sosiaali- ja terveydenhuollon tuotevalvontakeskus – Social- och hälsovårdens produkttill-synscentral – Sosiaali- ja terveysalan tutkimus- ja kehittämiskeskus Stakes – Forsknings- och utvecklingscentralen för social- och hälsovården Stakes – Vakuutusvalvontavirasto – Försäkringsinspektionen – Työ- Ja Elinkeinoministeriö – Arbets- Och Näringsministeriet – Kuluttajavirasto – Konsumentverket – Kilpailuvirasto – Konkurrensverket – Patentti- ja rekisterihallitus – Patent- och registerstyrelsen – Valtakunnansovittelijain toimisto – Riksförlikningsmännens byrå – Valtion turvapaikanhakijoiden vastaanottokeskukset– Statliga förläggningar för asylsökande – Energiamarkkinavirasto − Energimarknadsverket – Geologian tutkimuskeskus – Geologiska forskningscentralen – Huoltovarmuuskeskus – Försörjningsberedskapscentralen – Kuluttajatutkimuskeskus – Konsumentforskningscentralen – Matkailun edistämiskeskus (MEK) – Centralen för turistfrämjande – Mittatekniikan keskus (MIKES) – Mätteknikcentralen – Tekes - teknologian ja innovaatioiden kehittämiskeskus −Tekes - utvecklingscentralen för teknologi och innovationer – Turvatekniikan keskus (TUKES) – Säkerhetsteknikcentralen – Valtion teknillinen tutkimuskeskus (VTT) – Statens tekniska forskningscentral – Syrjintälautakunta – Nationella diskrimineringsnämnden – Työneuvosto – Arbetsrådet – Vähemmistövaltuutetun toimisto – Minoritetsombudsmannens byrå – Ulkoasiainministeriö – Utrikesministeriet – Valtioneuvoston Kanslia – Statsrådets Kansli – Valtiovarainministeriö – Finansministeriet – Valtiokonttori – Statskontoret – Verohallinto – Skatteförvaltningen – Tullilaitos – Tullverket – Tilastokeskus – Statistikcentralen – Valtiontaloudellinen tutkimuskeskus – Statens ekonomiska forskiningscentral – Ympäristöministeriö – Miljöministeriet – Suomen ympäristökeskus - Finlands miljöcentral – Asumisen rahoitus- ja kehityskeskus – Finansierings- och utvecklingscentralen för boendet – Valtiontalouden Tarkastusvirasto – Statens Revisionsverk Rootsi A – Affärsverket svenska kraftnät – Akademien för de fria konsterna – Alkohol- och läkemedelssortiments-nämnden – Allmänna pensionsfonden – Allmänna reklamationsnämnden – Ambassader – Ansvarsnämnd, statens – Arbetsdomstolen – Arbetsförmedlingen – Arbetsgivarverk, statens – Arbetslivsinstitutet – Arbetsmiljöverket – Arkitekturmuseet – Arrendenämnder – Arvsfondsdelegationen – Arvsfondsdelegationen B – Banverket – Barnombudsmannen – Beredning för utvärdering av medicinsk metodik, statens – Bergsstaten – Biografbyrå, statens – Biografiskt lexikon, svenskt – Birgittaskolan – Blekinge tekniska högskola – Bokföringsnämnden – Bolagsverket – Bostadsnämnd, statens – Bostadskreditnämnd, statens – Boverket – Brottsförebyggande rådet – Brottsoffermyndigheten C – Centrala studiestödsnämnden D – Danshögskolan – Datainspektionen – Departementen – Domstolsverket – Dramatiska institutet E – Ekeskolan – Ekobrottsmyndigheten – Ekonomistyrningsverket – Ekonomiska rådet – Elsäkerhetsverket – Energimarknadsinspektionen – Energimyndighet, statens – EU/FoU-rådet – Exportkreditnämnden – Exportråd, Sveriges F – Fastighetsmäklarnämnden – Fastighetsverk, statens – Fideikommissnämnden – Finansinspektionen – Finanspolitiska rådet – Finsk-svenska gränsälvskommissionen – Fiskeriverket – Flygmedicincentrum – Folkhälsoinstitut, statens – Fonden för fukt- och mögelskador – Forskningsrådet för miljö, areella näringar och samhällsbyggande, Formas – Folke Bernadotte Akademin – Forskarskattenämnden – Forskningsrådet för arbetsliv och socialvetenskap – Fortifikationsverket – Forum för levande historia – Försvarets materielverk – Försvarets radioanstalt – Försvarets underrättelsenämnd – Försvarshistoriska museer, statens – Försvarshögskolan – Försvarsmakten – Försäkringskassan G – Gentekniknämnden – Geologiska undersökning – Geotekniska institut, statens – Giftinformationscentralen – Glesbygdsverket – Grafiska institutet och institutet för högre kommunikation- och reklamutbildning – Granskningsnämnden för radio och TV – Granskningsnämnden för försvarsuppfinningar – Gymnastik- och Idrottshögskolan – Göteborgs universitet H – Handelsflottans kultur- och fritidsråd – Handelsflottans pensionsanstalt – Handelssekreterare – Handelskamrar, auktoriserade – Handikappombudsmannen – Handikappråd, statens – Harpsundsnämnden – Haverikommission, statens – Historiska museer, statens – Hjälpmedelsinstitutet – Hovrätterna – Hyresnämnder – Häktena – Hälso- och sjukvårdens ansvarsnämnd – Högskolan Dalarna – Högskolan i Borås – Högskolan i Gävle – Högskolan i Halmstad – Högskolan i Kalmar – Högskolan i Karlskrona/Ronneby – Högskolan i Kristianstad – Högskolan i Skövde – Högskolan i Trollhättan/Uddevalla – Högskolan på Gotland – Högskolans avskiljandenämnd – Högskoleverket – Högsta domstolen I – ILO kommittén – Inspektionen för arbetslöshetsförsäkringen – Inspektionen för strategiska produkter – Institut för kommunikationsanalys, statens – Institut för psykosocial medicin, statens – Institut för särskilt utbildningsstöd, statens – Institutet för arbetsmarknadspolitisk utvärdering – Institutet för rymdfysik – Institutet för tillväxtpolitiska studier – Institutionsstyrelse, statens – Insättningsgarantinämnden – Integrationsverket – Internationella programkontoret för utbildningsområdet J – Jordbruksverk, statens – Justitiekanslern – Jämställdhetsombudsmannen – Jämställdhetsnämnden – Järnvägar, statens – Järnvägsstyrelsen K – Kammarkollegiet – Kammarrätterna – Karlstads universitet – Karolinska Institutet – Kemikalieinspektionen – Kommerskollegium – Konjunkturinstitutet – Konkurrensverket – Konstfack – Konsthögskolan – Konstnärsnämnden – Konstråd, statens – Konsulat – Konsumentverket – Krigsvetenskapsakademin – Krigsförsäkringsnämnden – Kriminaltekniska laboratorium, statens – Kriminalvården – Krisberedskapsmyndigheten – Kristinaskolan – Kronofogdemyndigheten – Kulturråd, statens – Kungl. Biblioteket – Kungl. Konsthögskolan – Kungl. Musikhögskolan i Stockholm – Kungl. Tekniska högskolan – Kungl. Vitterhets-, historie- och antikvitetsakademien – Kungl Vetenskapsakademin – Kustbevakningen – Kvalitets- och kompetensråd, statens – Kärnavfallsfondens styrelse L – Lagrådet – Lantbruksuniversitet, Sveriges – Lantmäteriverket – Linköpings universitet – Livrustkammaren, Skoklosters slott och Hallwylska museet – Livsmedelsverk, statens – Livsmedelsekonomiska institutet – Ljud- och bildarkiv, statens – Lokala säkerhetsnämnderna vid kärnkraftverk – Lotteriinspektionen – Luftfartsverket – Luftfartsstyrelsen – Luleå tekniska universitet – Lunds universitet – Läkemedelsverket – Läkemedelsförmånsnämnden – Länsrätterna – Länsstyrelserna – Lärarhögskolan i Stockholm M – Malmö högskola – Manillaskolan – Maritima muséer, statens – Marknadsdomstolen – Medlingsinstitutet – Meteorologiska och hydrologiska institut, Sveriges – Migrationsverket – Militärhögskolor – Mittuniversitetet – Moderna museet – Museer för världskultur, statens – Musikaliska Akademien – Musiksamlingar, statens – Myndigheten för handikappolitisk samordning – Myndigheten för internationella adoptionsfrågor – Myndigheten för skolutveckling – Myndigheten för kvalificerad yrkesutbildning – Myndigheten för nätverk och samarbete inom högre utbildning – Myndigheten för Sveriges nätuniversitet – Myndigheten för utländska investeringar i Sverige – Mälardalens högskola N – Nationalmuseum – Nationellt centrum för flexibelt lärande – Naturhistoriska riksmuseet – Naturvårdsverket – Nordiska Afrikainstitutet – Notarienämnden – Nämnd för arbetstagares uppfinningar, statens – Nämnden för statligt stöd till trossamfund – Nämnden för styrelserepresentationsfrågor – Nämnden mot diskriminering – Nämnden för elektronisk förvaltning – Nämnden för RH anpassad utbildning – Nämnden för hemslöjdsfrågor O – Oljekrisnämnden – Ombudsmannen mot diskriminering på grund av sexuell läggning – Ombudsmannen mot etnisk diskriminering – Operahögskolan i Stockholm P – Patent- och registreringsverket – Patentbesvärsrätten – Pensionsverk, statens – Personregisternämnd statens, SPAR-nämnden – Pliktverk, Totalförsvarets – Polarforskningssekretariatet – Post- och telestyrelsen – Premiepensionsmyndigheten – Presstödsnämnden R – Radio- och TV–verket – Rederinämnden – Regeringskansliet – Regeringsrätten – Resegarantinämnden – Registernämnden – Revisorsnämnden – Riksantikvarieämbetet – Riksarkivet – Riksbanken – Riksdagsförvaltningen – Riksdagens ombudsmän – Riksdagens revisorer – Riksgäldskontoret – Rikshemvärnsrådet – Rikspolisstyrelsen – Riksrevisionen – Rikstrafiken – Riksutställningar, Stiftelsen – Riksvärderingsnämnden – Rymdstyrelsen – Rådet för Europeiska socialfonden i Sverige – Räddningsverk, statens – Rättshjälpsmyndigheten – Rättshjälpsnämnden – Rättsmedicinalverket S – Samarbetsnämnden för statsbidrag till trossamfund – Sameskolstyrelsen och sameskolor – Sametinget – SIS, Standardiseringen i Sverige – Sjöfartsverket – Skatterättsnämnden – Skatteverket – Skaderegleringsnämnd, statens – Skiljenämnden i vissa trygghetsfrågor – Skogsstyrelsen – Skogsvårdsstyrelserna – Skogs och lantbruksakademien – Skolverk, statens – Skolväsendets överklagandenämnd – Smittskyddsinstitutet – Socialstyrelsen – Specialpedagogiska institutet – Specialskolemyndigheten – Språk- och folkminnesinstitutet – Sprängämnesinspektionen – Statistiska centralbyrån – Statskontoret – Stockholms universitet – Stockholms internationella miljöinstitut – Strålsäkerhetsmyndigheten – Styrelsen för ackreditering och teknisk kontroll – Styrelsen för internationellt utvecklingssamarbete, SIDA – Styrelsen för Samefonden – Styrelsen för psykologiskt försvar – Stängselnämnden – Svenska institutet – Svenska institutet för europapolitiska studier – Svenska ESF rådet – Svenska Unescorådet – Svenska FAO kommittén – Svenska Språknämnden – Svenska Skeppshypotekskassan – Svenska institutet i Alexandria – Sveriges författarfond – Säkerhetspolisen – Säkerhets- och integritetsskyddsnämnden – Södertörns högskola T – Taltidningsnämnden – Talboks- och punktskriftsbiblioteket – Teaterhögskolan i Stockholm – Tingsrätterna – Tjänstepensions och grupplivnämnd, statens – Tjänsteförslagsnämnden för domstolsväsendet – Totalförsvarets forskningsinstitut – Totalförsvarets pliktverk – Tullverket – Turistdelegationen U – Umeå universitet – Ungdomsstyrelsen – Uppsala universitet – Utlandslönenämnd, statens – Utlänningsnämnden – Utrikesförvaltningens antagningsnämnd – Utrikesnämnden – Utsädeskontroll, statens V – Valideringsdelegationen – Valmyndigheten – Vatten- och avloppsnämnd, statens – Vattenöverdomstolen – Verket för förvaltningsutveckling – Verket för högskoleservice – Verket för innovationssystem (VINNOVA) – Verket för näringslivsutveckling (NUTEK) – Vetenskapsrådet – Veterinärmedicinska anstalt, statens – Veterinära ansvarsnämnden – Väg- och transportforskningsinstitut, statens – Vägverket – Vänerskolan – Växjö universitet – Växtsortnämnd, statens Å – Åklagarmyndigheten – Åsbackaskolan Ö – Örebro universitet – Örlogsmannasällskapet – Östervångsskolan – Överbefälhavaren – Överklagandenämnden för högskolan – Överklagandenämnden för nämndemanna-uppdrag – Överklagandenämnden för studiestöd – Överklagandenämnden för totalförsvaret Ühendkuningriik – Cabinet Office – Office of the Parliamentary Counsel – Central Office of Information – Charity Commission – Crown Estate Commissioners (Vote Expenditure Only) – Crown Prosecution Service – Department for Business, Enterprise and Regulatory Reform – Competition Commission – Gas and Electricity Consumers’ Council – Office of Manpower Economics – Department for Children, Schools and Families – Department of Communities and Local Government – Rent Assessment Panels – Department for Culture, Media and Sport – British Library – British Museum – Commission for Architecture and the Built Environment – The Gambling Commission – Historic Buildings and Monuments Commission for England (English Heritage) – Imperial War Museum – Museums, Libraries and Archives Council – National Gallery – National Maritime Museum – National Portrait Gallery – Natural History Museum – Science Museum – Tate Gallery – Victoria and Albert Museum – Wallace Collection – Department for Environment, Food and Rural Affairs – Agricultural Dwelling House Advisory Committees – Agricultural Land Tribunals – Agricultural Wages Board and Committees – Cattle Breeding Centre – Countryside Agency – Plant Variety Rights Office – Royal Botanic Gardens, Kew – Royal Commission on Environmental Pollution – Department of Health – Dental Practice Board – National Health Service Strategic Health Authorities – NHS Trusts – Prescription Pricing Authority – Department for Innovation, Universities and Skills – Higher Education Funding Council for England – National Weights and Measures Laboratory – Patent Office – Department for International Development – Department of the Procurator General and Treasury Solicitor – Legal Secretariat to the Law Officers – Department for Transport – Maritime and Coastguard Agency – Department for Work and Pensions – Disability Living Allowance Advisory Board – Independent Tribunal Service – Medical Boards and Examining Medical Officers (War Pensions) – Occupational Pensions Regulatory Authority – Regional Medical Service – Social Security Advisory Committee – Export Credits Guarantee Department – Foreign and Commonwealth Office – Wilton Park Conference Centre – Government Actuary’s Department – Government Communications Headquarters – Home Office – HM Inspectorate of Constabulary – House of Commons – House of Lords – Ministry of Defence – Defence Equipment & Support – Meteorological Office – Ministry of Justice – Boundary Commission for England – Combined Tax Tribunal – Council on Tribunals – Court of Appeal - Criminal – Employment Appeals Tribunal – Employment Tribunals – HMCS Regions, Crown, County and Combined Courts (England and Wales) – Immigration Appellate Authorities – Immigration Adjudicators – Immigration Appeals Tribunal – Lands Tribunal – Law Commission – Legal Aid Fund (England and Wales) – Office of the Social Security Commissioners – Parole Board and Local Review Committees – Pensions Appeal Tribunals – Public Trust Office – Supreme Court Group (England and Wales) – Transport Tribunal – The National Archives – National Audit Office – National Savings and Investments – National School of Government – Northern Ireland Assembly Commission – Northern Ireland Court Service – Coroners Courts – County Courts – Court of Appeal and High Court of Justice in Northern Ireland – Crown Court – Enforcement of Judgements Office – Legal Aid Fund – Magistrates’ Courts – Pensions Appeals Tribunals – Northern Ireland, Department for Employment and Learning – Northern Ireland, Department for Regional Development – Northern Ireland, Department for Social Development – Northern Ireland, Department of Agriculture and Rural Development – Northern Ireland, Department of Culture, Arts and Leisure – Northern Ireland, Department of Education – Northern Ireland, Department of Enterprise, Trade and Investment – Northern Ireland, Department of the Environment – Northern Ireland, Department of Finance and Personnel – Northern Ireland, Department of Health, Social Services and Public Safety – Northern Ireland, Office of the First Minister and Deputy First Minister – Northern Ireland Office – Crown Solicitor’s Office – Department of the Director of Public Prosecutions for Northern Ireland – Forensic Science Laboratory of Northern Ireland – Office of the Chief Electoral Officer for Northern Ireland – Police Service of Northern Ireland – Probation Board for Northern Ireland – State Pathologist Service – Office of Fair Trading – Office for National Statistics – National Health Service Central Register – Office of the Parliamentary Commissioner for Administration and Health Service Commissioners – Paymaster General’s Office – Postal Business of the Post Office – Privy Council Office – Public Record Office – HM Revenue and Customs – The Revenue and Customs Prosecutions Office – Royal Hospital, Chelsea – Royal Mint – Rural Payments Agency – Scotland, Auditor-General – Scotland, Crown Office and Procurator Fiscal Service – Scotland, General Register Office – Scotland, Queen’s and Lord Treasurer’s Remembrancer – Scotland, Registers of Scotland – The Scotland Office – The Scottish Ministers – Architecture and Design Scotland – Crofters Commission – Deer Commission for Scotland – Lands Tribunal for Scotland – National Galleries of Scotland – National Library of Scotland – National Museums of Scotland – Royal Botanic Garden, Edinburgh – Royal Commission on the Ancient and Historical Monuments of Scotland – Scottish Further and Higher Education Funding Council – Scottish Law Commission – Community Health Partnerships – Special Health Boards – Health Boards – The Office of the Accountant of Court – High Court of Justiciary – Court of Session – HM Inspectorate of Constabulary – Parole Board for Scotland – Pensions Appeal Tribunals – Scottish Land Court – Sheriff Courts – Scottish Police Services Authority – Office of the Social Security Commissioners – The Private Rented Housing Panel and Private Rented Housing Committees – Keeper of the Records of Scotland – The Scottish Parliamentary Body Corporate – HM Treasury – Office of Government Commerce – United Kingdom Debt Management Office – The Wales Office (Office of the Secretary of State for Wales) – The Welsh Ministers – Higher Education Funding Council for Wales – Local Government Boundary Commission for Wales – The Royal Commission on the Ancient and Historical Monuments of Wales – Valuation Tribunals (Wales) – Welsh National Health Service Trusts and Local Health Boards – Welsh Rent Assessment Panels Loetelu Belgia, Bulgaaria Tšehhi Vabariigi, Taani, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Luksemburgi, Ungari, Malta, Madalmaade, Austria, Poola, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriigi kaitseministeeriumide ja kaitse- või julgeolekuasutuste ostetavast varustusest ja seadmetest, mis on hõlmatud käesoleva peatükiga 25. peatükk. Sool, väävel, pinnas ja kivid, krohvimismaterjalid, lubi ja tsement 26. peatükk. Metallimaagid, šlakk ja tuhk 27. peatükk. Mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused, bituumenid, mineraalmäärded, välja arvatud: ex 27.10: spetsiaalsed mootorikütused 28. peatükk. Anorgaanilised ained, väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid, välja arvatud: ex 28.09: lõhkeained ex 28.13: lõhkeained ex 28.14: pisargaas ex 28.28: lõhkeained ex 28.32: lõhkeained ex 28.39: lõhkeained ex 28.50: mürgised tooted ex 28.51: mürgised tooted ex 28.54: lõhkeained 29. peatükk. Orgaanilised kemikaalid välja arvatud: ex 29.03: lõhkeained ex 29.04: lõhkeained ex 29.07: lõhkeained ex 29.08: lõhkeained ex 29.11: lõhkeained ex 29.12: lõhkeained ex 29.13: mürgised tooted ex 29.14: mürgised tooted ex 29.15: mürgised tooted ex 29.21: mürgised tooted ex 29.22: mürgised tooted ex 29.23: mürgised tooted ex 29.26: lõhkeained ex 29.27: mürgised tooted ex 29.29: lõhkeained 30. peatükk. Ravimid 31. peatükk. Väetised 32. peatükk. Park- ja värvaineekstraktid, tanniinid ja nende derivaadid, pigmendid, värvained, värvid ja lakid, kitt, täiteained ja pahtlid, tindid 33. peatükk. Eeterlikud õlid ja resinoidid, parfümeeria- ja kosmeetikatooted või hügieenitarbed 34. peatükk. Seep, pindaktiivsed orgaanilised ained, pesemisained, määrdeained, tehisvahad ja töödeldud vaha, puhastus- ja poleerimisvahendid, küünlad ja muud analoogilised tooted, voolimispastad ja stomatoloogiline vaha 35. peatükk. Valkained, liimid, ensüümid 37. peatükk. Foto- ja kinokaubad 38. peatükk. Mitmesugused keemiatooted, välja arvatud: ex 38.19: mürgised tooted 39. peatükk. Tehisvaigud ja plastmassid, tselluloosi estrid ja eetrid, neist saadud tooted, välja arvatud: ex 39.03: lõhkeained 40. peatükk. Kautšuk, sünteeskautšuk, faktis ja neist saadud tooted, välja arvatud: ex 40.11: kuulikindlad rehvid 41. peatükk. Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk 42. peatükk. Sadulsepatooted ja rakmed, reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist) 43. peatükk. Karusnahk, kunstkarusnahk ja neist valmistatud tooted 44. peatükk. Puit ja puittooted; puusüsi 45. peatükk. Kork ja korgist tooted 46. peatükk. Õlgedest, espartost ja muust punumismaterjalist tooted, korvid ja vitspunutised 47. peatükk. Paberi toorained 48. peatükk. Paber ja papp, paberimassist, paberist või papist tooted 49. peatükk. Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted, käsikirjad, masinakirjatekstid ja plaanid 65. peatükk. Peakatted ja nende osad 66. peatükk. Vihmavarjud, päevavarjud, jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad 67. peatükk. Töödeldud suled ja udusuled ning neist valmistatud tooted; kunstlilled, juustest tooted; 68. peatükk. 68. peatükk. Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgukivist jms materjalidest tooted 69. peatükk. Keraamikatooted 70. peatükk. Klaas ja klaastooted 71. peatükk. Pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid ja tooted neist; juveeltoodete imitatsioonid 73. peatükk. Raud ja teras ja neist valmistatud tooted 74. peatükk. Vask ja sellest valmistatud tooted 75. peatükk. Nikkel ja sellest valmistatud tooted 76. peatükk. Alumiinium ja sellest valmistatud tooted 77. peatükk. Magneesium ja berüllium ja neist valmistatud tooted 78. peatükk. Plii ja sellest valmistatud tooted 79. peatükk. Tsink ja sellest valmistatud tooted 80. peatükk. Tina ja sellest valmistatud tooted 81. peatükk. Muud metallurgias kasutatavad mitteväärismetallid ja neist valmistatud tooted 82. peatükk. Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende osad, välja arvatud: ex 82.05: tööriistad ex 82.07: tööriistad, osad 83. peatükk. Mitmesugused mitteväärismetallist tooted: 84. peatükk. Katlad, masinad ja mehhaanilised seadmed; nende osad, välja arvatud: ex 84.06: mootorid ex 84.08: muud mootorid ex 84.45: seadmed ex 84.53: automaatsed andmetöötlusseadmed ex 84.55: rubriiki nr 84.53 kuuluvate masinate osad ex 84.59: tuumareaktorid 85. peatükk. Elektrimasinad ja -seadmed; nende osad, välja arvatud: ex 85.13: telekommunikatsiooniseadmed ex 85.15: ülekandeaparatuur 86. peatükk. Raudtee- ja trammivedurid ning veerem ja selle osad; raudteede ja trammiteede seadmed; igat liiki liiklussignalisatsiooniseadmed (mitteelektrilised), välja arvatud: ex 86.02: elektrilised soomusvedurid ex 86.03: muud soomusvedurid ex 86.05: soomusvagunid ex 86.06: remondivagunid ex 86.07: vagunid 87. peatükk. Muud sõidukid peale raudtee- või trammiveeremite; nende osad, välja arvatud: ex 87.08: tankid ja muud soomukid ex 87.01: traktorid ex 87.02: sõjaväesõidukid ex 87.03: hooldeveokid ex 87.09: mootorrattad ex 87.14: järelkärud 89. peatükk. Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid välja arvatud: ex 89.01 A: sõjalaevad 90. peatükk. Optilised, foto-, kinematograafia, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini ning kirurgiainstrumendid ja –aparaadid; nende osad, välja arvatud: ex 90.05: binoklid ex 90.13: mitmesugused instrumendid, laserid ex 90.14: kaugusemõõtjad ex 90.28: elektrotehnilised ja elektroonika mõõteaparaadid ex 90.11: mikroskoobid ex 90.17: meditsiiniseadmed ex 90.18: mehhanoteraapilised seadmed ex 90.19: ortopeedilised abivahendid ex 90.20: röntgeniaparatuur 91. peatükk. Käekellade ja kellade tootmine 92. peatükk. Muusikariistad, heli salvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja heli salvestus- ja taasesitusseadmed, selliste toodete osad ja tarvikud 94. peatükk. Mööbel ja selle osad, magamisvarustus, madratsid, madratsitoed, diivanipadjad ja muud täistopitud mööblilisandid, välja arvatud: ex 94.01 A: õhusõidukite istmed 95. peatükk. Nikerdus- ja voolimismaterjalid ning neist valmistatud tooted 96. peatükk. Luuad, harjad, puudritupsud ja sõelad 98. peatükk. Mitmesugused valmistatud tooted 2. all-lisa. Muud asutused, kelle hankeid käsitletakse käesoleva partnerlus- ja koostöölepingu II jaotise V jao II peatükis Kaubad ja teenused Künnised 400 000 SDR Tööde teostamine Künnised 5 000 000 SDR Liidu kohustused Kõik 1. all-lisas loetletud üksused ning ametiasutused ja riigiettevõtted, kes teostavad kaupade, teenuste ja tööde hankeid vastavalt EÜ direktiivi 2004/17/EÜ üksikasjalistele eeskirjadele ühe või mitme allpool loetletud tegevuse teostamiseks: a) niisuguste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärgiks on pakkuda elanikkonnale avalikku teenust seoses joogivee tootmise, transpordi või jaotusega või selliste võrkude joogiveega varustamisega; b) elektrienergia tootmisega, ülekande või jaotamisega seotud avalike teenuste osutamiseks vajalike püsivõrkude pakkumine või käitamine või elektrienergia tarnimine selliste võrkude jaoks; c) lennujaama- või muude terminaliteenuste osutamine lennuettevõtjatele; d) mere- või siseveesadama teenuste või muude terminaliteenuste osutamine mere- või siseveetranspordi ettevõtjatele; e) niisuguste võrkude käitamine, mis pakuvad avalikku teenust raudtee-, automaatsüsteemide-, trammi-, trollibussi-, bussi- või kaabeltranspordi valdkonnas; f) geograafilise piirkonna kasutamise meetmed eesmärgiga teostada nafta, gaasi, söe või muude tahkekütuste leiukohtadega seotud uuringuid või neid kaevandada. Iraagi kohustused Kõik 1. all-lisas loetletud üksused ning riigiasutused ja -ettevõtted, kes teostavad kaupade, teenuste ja tööde hankeid ühe või mitme allpool loetletud tegevuse teostamiseks: a) niisuguste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärgiks on pakkuda elanikkonnale avalikku teenust seoses joogivee tootmise, transpordi või jaotusega või selliste võrkude joogiveega varustamisega; b) elektrienergia tootmisega, ülekande või jaotamisega seotud avalike teenuste osutamiseks vajalike püsivõrkude pakkumine või käitamine või elektrienergia tarnimine selliste võrkude jaoks; c) lennujaama- või muude terminaliteenuste osutamine lennuettevõtjatele; d) mere- või siseveesadama teenuste või muude terminaliteenuste osutamine mere- või siseveetranspordi ettevõtjatele; e) niisuguste võrkude käitamine, mis pakuvad avalikku teenust raudtee-, automaatsüsteemide-, trammi-, trollibussi-, bussi- või kaabeltranspordi valdkonnas; f) geograafilise piirkonna kasutamise meetmed eesmärgiga teostada nafta, gaasi, söe või muude tahkekütuste leiukohtadega seotud uuringuid või neid kaevandada. 3. all-lisa. Teenused, väljaarvatud ehitusteenused, mida käsitletakse käesoleva partnerlus- ja koostöölepingu II jaotise V jao II peatükis Iraagi kohustused Valdkond | CPC viitenumber | Hooldus- ja remonditeenused | 6112, 6122, 633, 886 | Maismaatransporditeenused, sealhulgas soomussõiduki- ja kulleriteenused, välja arvatud postivedu | 712 (välja arvatud 71235), 7512, 87304 | Õhuveoteenused: reisijate ja lastiveoteenus, välja arvatud postivedu | 73 (välja arvatud 7321) | Postivedu maismaal (välja arvatud raudteel) ja õhutranspordiga | 71235, 7321 | Telekommunikatsiooniteenused | 752* (välja arvatud 7524, 7525, 7526) | Finantsteenused a) Kindlustusteenused b) Panga- ja investeerimisteenused** | ex 81, 812, 814 | Arvutiteenused ja nendega seotud teenused | 84 | Arvepidamis-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused | 862 | Turu-uuringute ja avaliku arvamuse küsitlustega seotud teenused | 864 | Juhtimiskonsultatsiooniteenused ja nendega seotud teenused | 865, 866*** | Arhitektuuriteenused; inseneriteenused ja integreeritud inseneriteenused; linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused; nendega seotud teadus- ja tehnilise konsultatsiooni teenused; tehniliste katsetuste ja analüüsi teenused | 867 | Reklaamiteenused | 871 | Hoonete puhastamise ja kinnisvara haldamise teenused | 874, 82201 – 82206 | Kirjastus- ja trükiteenused vahendustasu eest või lepingu alusel | 88442 | Reovee- ja jäätmekäitlusteenused; sanitaaria jms teenused | 94 | * välja arvatud telefoni-, teleksi-, raadiotelefoni-, kaugotsingu- ja satelliiditeenused. ** välja arvatud väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, müügi, ostu või üleandmisega seonduvate teenuste ning keskpankade osutatavate teenustega seotud lepingud. *** välja arvatud vahekohtu- ja lepitamisteenused. Liidu kohustused Valdkond | CPC viitenumber | Hooldus- ja remonditeenused | 6112, 6122, 633, 886 | Maismaatransporditeenused, sealhulgas soomussõiduki- ja kulleriteenused, välja arvatud postivedu | 712 (välja arvatud 71235), 7512, 87304 | Õhuveoteenused: reisijate ja lastiveoteenus, välja arvatud postivedu | 73 (välja arvatud 7321) | Postivedu maismaal (välja arvatud raudteel) ja õhutranspordiga | 71235, 7321 | Telekommunikatsiooniteenused | 752* (välja arvatud 7524, 7525, 7526) | Finantsteenused a) Kindlustusteenused b) Panga- ja investeerimisteenused** | ex 81, 812, 814 | Arvutiteenused ja nendega seotud teenused | 84 | Arvepidamis-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused | 862 | Turu-uuringute ja avaliku arvamuse küsitlustega seotud teenused | 864 | Juhtimiskonsultatsiooniteenused ja nendega seotud teenused | 865, 866 *** | Arhitektuuriteenused; inseneriteenused ja integreeritud inseneriteenused; linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused; nendega seotud teadus- ja tehnilise konsultatsiooni teenused; tehniliste katsetuste ja analüüsi teenused | 867 | Reklaamiteenused | 871 | Hoonete puhastamise ja kinnisvara haldamise teenused | 874, 82201 – 82206 | Kirjastus- ja trükiteenused vahendustasu eest või lepingu alusel | 88442 | Reovee- ja jäätmekäitlusteenused; sanitaaria jms teenused | 94 | * välja arvatud telefoni-, teleksi-, raadiotelefoni-, kaugotsingu- ja satelliiditeenused. ** välja arvatud väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, müügi, ostu või üleandmisega seonduvate teenuste ning keskpankade osutatavate teenustega seotud lepingud. Soomes kantakse valitsusasutuste maksed (kulud) üle konkreetse krediidiasutuse kaudu (Postipankki Ltd) või Soome postižiirokontode süsteemi kaudu. Rootsis kantakse valitsusasutuste maksed üle Rootsi postižiirokontode süsteemi (Postgiro) kaudu. *** välja arvatud vahekohtu- ja lepitamisteenused. 4. all-lisa. Ehitusteenused, mida käsitletakse käesoleva partnerlus- ja koostöölepingu II jaotise V jao II peatükis Iraagi kohustused Kõik ÜRO ühtse tootenomenklatuuri (CPC) 51. alajaos loetletud teenused. Liidu kohustused Kõik ÜRO ühtse tootenomenklatuuri (CPC) 51. alajaos loetletud teenused. 5. all-lisa. Üldmärkused ning käesoleva partnerlus- ja koostöölepingu II jaotise V jao II peatüki sätete erandid 1. Käesoleva lepingu artikli 43 lõike 4 ja artikli 53 sätteid, milles käsitletakse hanke läbiviimist elektrooniliste vahenditega, ning artikli 50 ja 1. lisa VI liite sätteid tähtaja lühendamise kohta kohaldatakse alates elektroonilisi hankeid käsitlevate Iraagi õigusaktide jõustumisest. 2. 1. ja 2. all-lisas nimetatud hankijate sõlmitavad nafta- ja gaasiteenuste lepingud ning loodusvarade kasutuslitsentside lepingud ei ole hõlmatud. 3. Käesolevas partnerlus- ja koostöölepingus sätestatud menetlusi ei kohaldata all-lisas 2 nimetatud tegevuste kohta sõlmitavate lepingute suhtes, kui asjaomane tegevus toimub konkurentsi tingimustes turul, millele juurdepääsu ei piirata. 4. Käesolev peatükk ei kehti Soome Ahvenamaa saarte suhtes. II liide. MEEDIA, KUS AVALDATAKSE TEAVE HANGETE KOHTA Iraak Hanketeave avaldatakse Iraagi ametlikus teatajas. Euroopa Liit Euroopa Liidu Teataja Euroopa avalike hangete infosüsteem: http://simap.europa.eu/index_et.htm Belgia: - Seadused, kuninglikud määrused, ministrite määrused ja ringkirjad - le Moniteur Belge - Kohtuotsused – Pasicrisie Bulgaaria: - Seadused ja määrused – Държавен вестник (Riigiteataja) - Kohtuotsused - www.sac.government.bg - Üldkohaldatavad haldusotsused ja kõik menetlused - www.aop.bg ja www.cpc.bg Tšehhi Vabariik: - Seadused ja määrused – Tšehhi Vabariigi seaduste kogu - Konkurentsiameti otsused – Konkurentsiameti otsuste kogumik Taani: - Seadused ja määrused – Lovtidende - Kohtuotsused – Ugeskrift for Retsvæsen - Haldusotsused ja menetlused – Ministerialtidende - Riigihangete apellatsiooninõukogu otsused – Konkurrencerådets Dokumentation Saksamaa: - Õigusaktid ja määrused – Bundesanzeiger - Väljaandja: der Bundesminister der Justiz Kirjastus: Bundesanzeiger - Kohtuotsused: Entscheidungsammlungen des: Bundesverfassungsgerichts; Bundesgerichtshofs; Bundesverwaltungsgerichts Bundesfinanzhofs sowie der Oberlandesgerichte Eesti: - Seadused, määrused ja üldised haldusotsused: Riigi Teataja - Eesti Vabariigi Riigikohtu otsused: Riigi Teataja (3. osa) Kreeka: - Kreeka Valitsuse Teataja - epishmh efhmerida eurwpaikwn koinothtwn Hispaania: - Õigusaktid – Boletin Oficial des Estado - Kohtuotsused – ametlik väljaanne puudub Prantsusmaa: - Õigusaktid – Ajakiri „Officiel de la République française” - Kohtuotsused – Recueil des arrêts du Conseil d'Etat - Revue des marchés publics Iirimaa: - Õigusaktid ja määrused - Iris Oifigiuil ((Iiri valitsuse ametlik väljaanne) Itaalia: - Õigusaktid – Gazetta Ufficiale - Kohtuotsused – ametlik väljaanne puudub Küpros: - Õigusaktid - vabariigi ametlik väljaanne (Επίσημη Εφημερίδα της Δημοκρατίας) - Kohtuotsused: Kõrgema ülemkohtu otsused – trükikoda (Αποφάσεις Ανωτάτου Δικαστηρίου 1999 – Τυπογραφείο της Δημοκρατίας) Luksemburg: - Õigusaktid – Memorial - Kohtuotsused – Pasicrisie Ungari: - Õigusaktid - Magyar Közlöny (Ungari Vabariigi Teataja) - Kohtuotsused - Közbeszerzési Értesítő - a Közbeszerzések Tanácsa Hivatalos Lapja (Riigihanke bulletään – Riigihanke Nõukogu Teataja) Läti: - Õigusaktid – Latvijas vēstnesis (ametlik teataja) Leedu: - Seadused, määrused ja haldusnormid – Leedu Vabariigi ametlik väljaanne („Valstybės Žinios”) - Kohtuotsused – Leedu ülemkohtu bülletään „Teismų praktika”; Leedu kõrgema halduskohtu bülletään „Administracinių teismų praktika” Malta: - Õigusaktid – Government Gazette Madalmaad: - Õigusaktid – Nederlandse Staatscourant ja/või Staatsblad - Kohtuotsused – ametlik väljaanne puudub Austria: - Österreichisches Bundesgesetzblatt Amtsblatt zur Wiener Zeitung Sammlung von Entscheidungen des Verfassungsgerichtshofes Sammlung der Entscheidungen des Verwaltungsgerichtshofes – administrativrechtlicher und finanzrechtlicher Teil Amtliche Sammlung der Entscheidungen des OGH in Zivilsachen Poola: - Õigusaktid – Dziennik Ustaw Rzeczypospolitej Polskiej (Poola Vabariigi ametlik väljaanne) - Kohtuotsused – „Zamówienia publiczne w orzecznictwie. Wybrane orzeczenia zespołu arbitrów i Sądu Okręgowego w Warszawie” (valik Varssavi vahekohtute ja piirkondlike kohtute otsuseid) Portugal: - Õigusaktid – Diário da República Portuguesa 1a Série A e 2a série - Kohtuväljaanded: Boletim do Ministério da Justiça - Colectânea de Acordos do SupremoTribunal Administrativo; Colectânea de Jurisprudencia Das Relações Rumeenia: - Seadused ja määrused – Monitorul Oficial al României (Rumeenia Teataja) - Kohtulahendid, üldkohaldatavad haldusotsused ja menetlused – www.anrmap.ro Sloveenia: - Õigusaktid – Sloveenia Vabariigi Teataja - Kohtuotsused – ametlik väljaanne puudub Slovakkia: - Õigusaktid – Zbierka zakonov (seaduste kogu) - Kohtuotsused – ametlik väljaanne puudub Soome: - Suomen Säädöskokoelma - Finlands Författningssamling (Soome seadustekogu) Rootsi: - Svensk Författningssamling (Rootsi seadustekogu) Ühendkuningriik: - Õigusaktid – HM Stationery Office - Kohtuotsused – Law Reports - „Riiklikud asutused” – HM Stationery Office III liide. MEEDIA, KUS AVALDATAKSE HANKETEATED Iraak Hanketeated ilmuvad kolmas üleriigilise levikuga ajalehes, sealhulgas ajalehes Al-sabah, ning hankija veebilehel. Veebilehel esitatakse teadetest ka ingliskeelne kokkuvõte. Riigi hankeportaali valmimisel avaldatakse teated ka seal. Euroopa Liit 2.1. Euroopa avalike hangete infosüsteem: http://simap.europa.eu/index_et.htm Euroopa Liidu Teataja IV liide. TEADE KAVANDATAVA HANKE KOHTA Kavandatava hanke teates esitatakse: 1. hankija nimi ja aadress ning muud andmed, mis on vajalikud temaga kontakteerumiseks ning kõikide vajalike hankedokumentide saamiseks, ning vajaduse korral nende hind ja maksetingimused; 2. hanke kirjeldus, sealhulgas kaupade ja teenuste laad ja kogus või eeldatav kogus, kui täpne kogus ei ole teada; 3. korduvate lepingute puhul võimaluse korral järgmisi kavandatavaid hankeid käsitlevate teadete avaldamise aeg; 4. vajaduse korral valikuvõimaluste kirjeldus; 5. kaupade ja teenuste tarnimise ajakava või lepingu kestus; 6. kasutatav hankemeetod ning teave selle kohta, kas tegemist on läbirääkimistega hanke või elektroonilise oksjoniga; 7. vajaduse korral hankes osalemise taotluste esitamise aadress ja tähtpäev; 8. pakkumuste esitamise aadress ja tähtpäev; 9. keel, milles võib või tuleb esitada pakkumus või osalemistaotlus, juhul kui see ei ole hankija riigi ametlik keel; 10. tarnijatele kehtestatud osalemistingimuste loetelu koos lühikirjeldustega, sealhulgas nõuded konkreetsete dokumentide ja tõendite esitamise kohta, kui neid nõudeid ei ole esitatud kõikidele huvitatud tarnijatele kavandatava hanke teate raames ühel ja samal ajal kättesaadavaks tehtud hankedokumentides; 11. tarnijate valiku kriteeriumid ja vajaduse korral hankes osalema lubatavate tarnijate arv, kui hankija kavatseb vastavalt artiklile 47 kutsuda hankes osalema piiratud arvu kvalifitseeritud tarnijaid. V liide. TEADE, MILLEGA HUVITATUD TARNIJAID KUTSUTAKSE TAOTLEMA KORDUSKASUTATAVASSE NIMEKIRJA KANDMIST Teates, millega huvitatud tarnijaid kutsutakse taotlema korduskasutatavasse nimekirja kandmist, esitatakse järgmine teave: 1. kaupade ja teenuste või kauba- ja teenuseliikide kirjeldus, mille hankimiseks nimekirja kasutatakse; 2. osalemistingimused, millele tarnijad peavad vastama, ning meetodid, mida hankija kasutab tarnija nõuetelevastavuse kontrollimiseks; 3. hankija nimi ja aadress ning muud andmed, mis on vajalikud temaga kontakteerumiseks ning kõikide vajalike nimekirjaga seotud dokumentide saamiseks; 4. nimekirja kehtivusaeg ja selle kehtivuse pikendamise või lõpetamise viis või kui kehtivusaega ei esitata, märge selle kohta, millisel viisil teatatakse nimekirja kasutamise lõpetamisest. VI liide. TÄHTAJAD 1. Valikhankemenetlust kasutav hankija kehtestab niisuguse osalemistaotluste esitamise tähtaja, mis üldjuhul ei ole lühem kui 25 päeva alates kavandatava hanke teate avaldamise kuupäevast. Kiireloomulistel ja hankija poolt põhjendatud juhtudel, mil sellist tähtaega ei saa kasutada, võib tähtaega lühendada kuni 10 päevani. 2. Väljaarvatud lõikes 3 sätestatud juhtudel kehtestab hankija osalemistaotluste esitamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 40 päeva alates: a) kavandatava hanke teate avaldamise kuupäevast avatud hanke puhul või b) päevast, mil hankija teatab tarnijaile, et nad kutsutakse hankes osalema, olenemata sellest, kas kasutatakse korduvkasutatavat nimekirja või mitte, valikhankemenetluse kasutamise korral. 3. Hankija võib lõikes 2 sätestatud pakkumuste esitamise tähtaega lühendada kuni 10 päevani, kui: a) hankija on avaldanud artikli 45 lõikes 3 sätestatud plaanitava hanke teate vähemalt 40 päeva ja kuni 12 kuud enne kavandatava hanke teadet ning plaanitava hanke teates on esitatud järgmine teave: i) hanke kirjeldus; ii) pakkumuse või hankes osalemise taotluse esitamise ligikaudne viimane kuupäev; iii) märge, et huvitatud tarnijad peaksid avaldama oma huvi hanke vastu hankijale; iv) aadress, kust saab hankedokumente ning v) võimalikult täielikult IV liites nimetatud teave kavandatava hanke kohta; b) korduvat laadi hangete puhul hankija esitab kavandatava hanke algses teates teabe, et järgmistes teadetes sätestatakse tähtajad vastavalt käesolevale lõikele või c) kiireloomulistel ja hankija poolt põhjendatud juhtudel, mil sellist tähtaega ei saa kasutada. 4. Hankija võib lõikes 2 sätestatud pakkumuste esitamise tähtaega lühendada viie päeva võrra mis tahes järgmisel põhjusel: a) kavandatava hanke teade avaldatakse elektrooniliselt; b) kavandatava hanke dokumendid tehakse elektrooniliselt kättesaadavaks alates kavandatava hanke teate avaldamise kuupäevast; c) hankija võimaldab teha pakkumusi elektrooniliselt. 5. Lõikest 4 lähtumisel ja koostoimes lõikega 3 ei või lõikes 2 sätestatud pakkumuste esitamise tähtaeg olla lühem kui 10 päeva alates kavandatava hanke teate avaldamisest. 6. Hankija võib kommertskaupade ja -teenuste hankimisel, olenemata muudest käesolevas liites sätestatud tähtaegadest, lühendada lõikes 2 sätestatud pakkumuste esitamise tähtaega mitte vähem kui 13 päevani, kui ta avaldab ühel ja samal ajal elektrooniliselt kavandatava hanke teate ja kõik hankedokumendid. Kui hankija võimaldab teha kommertskaupade ja -teenuste pakkumusi elektrooniliselt, võib ta lühendada lõike 2 kohast tähtaega kuni 10 päevani. 7. Käesoleva lepingu 2. lisa kohane hankija, kes on valinud kõik kvalifitseeritud tarnijad või osa neist, võib pakkumuste esitamise tähtaja kehtestada valitud tarnijatega kokkuleppel. Niisuguse kokkuleppe puudumisel kehtestatakse vähemalt 10 päeva pikkune tähtaeg. VII liide. TEADE LEPINGU SÕLMIMISE OTSUSE KOHTA Artikli 55 lõikes 2 osutatud teates esitatakse vähemalt järgmine teave: a) hangitud kaupade või teenuste kirjeldus; b) hankija nimi ja aadress; c) eduka tarnija nimi ja aadress; d) eduka pakkumuse maksumus või lepingu sõlmimisel arvessevõetud kõrgeima ja madalaima hinnaga pakkumus; e) lepingu sõlmimise otsuse kuupäev; f) kasutatud hankemeetod ja juhul kui kasutati piiratud hanget, selle kasutamist õigustavate asjaolude kirjeldus. VIII liide. HANKEDOKUMENDID Kui asjakohast teavet ei esitatud kavandatavat hanget käsitlevas teates, siis vastavalt artikli 49 lõikele 1 esitatakse hankedokumentides täielik teave järgneva kohta: a) hanke kirjeldus, sealhulgas kaupade ja teenuste laad ja kogus või eeldatav kogus, kui täpne kogus ei ole teada; nõuded muu hulgas tehnilise kirjelduse, vastavushindamise, plaanide, jooniste ja juhendite kohta; b) tarnijate osalemistingimused, sealhulgas loetelu teabest ja dokumentidest, mis tarnijal tuleb osalemiseks esitada; c) lepingu sõlmimise otsustamise aluseks olevad hindamiskriteeriumid ning kriteeriumide osakaal, kui hind ei ole ainukriteerium; d) kui hankija korraldab elektroonilise hanke, siis autentimis- ja andmete krüptimise nõuded või teave elektroonilise teabe saamise vahendite kohta; e) kui hankija korraldab elektroonilise oksjoni, siis oksjoni läbiviimise eeskirjad, sealhulgas teave selle kohta, milliseid pakkumuse koostisosi hinnatakse; f) kui pakkumused avatakse avalikult, siis nende avamise aeg ja koht ning vajaduse korral ka avamisele lubatavate isikute nimekiri; g) muud nõuded, sealhulgas maksetingimused ja pakkumuse esitamisele seatud piirangud, näiteks pakkumuste vastuvõtmine paber- või elektroonilisel kandjal ning h) kaupade kohaletoimetamise ja teenuse osutamise kuupäevad. 2. LISA. INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED Artiklis 60 nimetatud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandit käsitlevad konventsioonid. 1. Vastavalt artiklis 60 sätestatud eesmärkidele kinnitavad lepinguosalised tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioonist (1979. aastal muudetud 1967. aasta Stockholmi akt) tulenevate kohustuste tähtsust. 2. Artikli 60 lõikes 2 peetakse silmas järgmisi mitmepoolseid konventsioone, millega Iraak ühineb ja millest tulenevate kohustuste piisava ja tulemusliku täitmise ta tagab: 2.1 intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS-leping, 1994) 2.2 kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsioon (1886, viimati muudetud 1979. aastal); 2.3 märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll (1989); 2.4 tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsioon (1999); 2.5 patendikoostööleping (Washington, 1970, viimati muudetud 2001. aastal); 2.6 mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (1977, muudetud 1980. aastal). 3. Artikli 60 lõikes 3 peetakse silmas järgmisi mitmepoolseid konventsioone, mida Iraak täidab: 3.1 teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse Rooma konventsioon (1961); 3.2 Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni autoriõiguse leping (Genf, 1996); 3.3 Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni esituste ja fonogrammide leping (Genf, 1996); 3.4 kaubamärgiõiguse Singapuri leping (2006); 3.5 kaubamärgiõiguse leping (1994); 3.6 patendiõiguse leping (Genf, 2000); 3.7 rahvusvaheline uute taimesortide kaitse konventsioon (1991. aasta Genfi akt) (UPOV). 3. LISA. TEABEKESKUSED EUROOPA LIIT EUROOPA LIIT | European Commission - DG TRADEServices and investment unit Rue de la Loi 170 B-1000 BRUXELLESE-post: TRADE-GATS-CONTACT-POINTS@ec.europa.eu | AUSTRIA | Federal Ministry of Economics and LabourDepartment for Multilateral Trade Policy - C2/11 Stubenring 1 A-1011 Vienna AustriaTelefon: ++ 43 1 711 00 (ext. 6915/5946) Telefaks: ++ 43 1 718 05 08 E-post: post@C211.bmwa.gv.at | BELGIA | Service public fédéral Economie, PME,Classes moyennes et Energie Direction générale du Potentiel économique (Federal Public Service Economy, SMEs, Self-employed and Energy Directorate – General Economic Potential) Rue du Progrès, 50 B-1210 Brussels BelgiumTelefon: (322) 277 51 11 Telefaks: (322) 277 53 11 E-post: info-gats@economie.fgov.be | BULGAARIA | Foreign Economic Policy DirectorateMinistry of Economy and Energy 12, Alexander Batenberg Str. 1000 Sofia Bulgaria Telefon: (359 2) 940 77 61 (359 2) 940 77 93 Telefaks: (359 2) 981 49 15 E-post: wto.bulgaria@mee.government.bg | EESTI | Ministry of Economic Affairs and Communications11 Harju Street 15072 Tallinn Estonia Telefon: (372) 639 7654 (372) 625 6360 Telefaks: (372) 631 3660 E-post: services@mkm.ee | HISPAANIA | Ministerio de Industria, Turismo y ComercioSecretaría de Estado de Turismo y ComercioSecretaría General de Comercio ExteriorSubdirección General de Comercio Internacional de ServiciosPaseo de la Castellana 162 28046 Madrid EspañaTelefon: (34 91) 349 3781 Telefaks: (34 91) 349 5226 E-post: sgcominser.sscc@mcx.es | IIRIMAA | Department of Enterprise, Trade & EmploymentInternational Trade Section (WTO) Earlsfort Centre Hatch St. Dublin 2 IrelandTelefon: (353 1) 6312533 Telefaks: (353 1) 6312561 | ITAALIA | Ministero degli Affari EsteriPiazzale della Farnesina, 1 00194 Rome ItalyGeneral Directorate for the Multilateral Economic and Financial Cooperation WTO Coordination OfficeTelefon: (39) 06 3691 4353 Telefaks: (39) 06 3242 482 E-post: dgce.omc@esteri.itGeneral Directorate for the European Integration Office II – EU external relationsTelefon: (39) 06 3691 2740 Telefaks: (39) 06 3691 6703 E-post: dgie2@esteri.itMinisterio Attività ProduttiveArea per l'internazionalizzazione Viale Boston, 25 00144 Rome ItalyGeneral Directorate for Commercial Policy Division VTelefon: (39) 06 5993 2589 Telefaks: (39) 06 5993 2149 E-post: polcom5@mincomes.it | KREEKA | Ministry of Economy and FinanceDirectorate for Foreign Trade Policy 1 Kornarou Str. 10563 Athens GreeceTelefon: (30 210) 3286121, 3286126 Telefaks: (30 210) 3286179 | KÜPROS | Permanent SecretaryPlanning Bureau Apellis and Nirvana corner 1409 Nicosia Cyprus Telefon: (357 22) 406 801 (357 22) 406 852 Telefaks: (357 22) 666 810 E-post: planning@cytanet.com.cy maria.philippou@planning.gov.cy | LÄTI | Ministry of Economics of the Republic of LatviaForeign Economic Relations Department Foreign Trade Policy Unit Brivibas Str. 55 RIGA, LV 1519 LatviaTelefon: (371) 67 013 008 Telefaks: (371) 67 280 882 E-post: pto@em.gov.lv | LEEDU | Division of International Economic Organizations,Ministry of Foreign Affairs J. Tumo Vaizganto 2 2600 Vilnius Lithuania Telefon: (370 52) 362 594 (370 52) 362 598 Telefaks: (370 52) 362 586 E-post: teo.ed@urm.1t | LUKSEMBURG | Ministère des Affaires EtrangèresDirection des Relations Economiques Internationales 6, rue de l'Ancien Athénée L-1144 Luxembourg LuxembourgTelefon: (352) 478 2355 Telefaks: (352) 22 20 48 | MADALMAAD | Ministry of Economic AffairsDirectorate-General for Foreign Economic Relations Trade Policy & Globalisation (ALP: E/446) P.O. Box 20101 2500 EC Den Haag The Netherlands Telefon: (3170) 379 6451 (3170) 379 6467 Telefaks: (3170) 379 7221 E-post: M.F.T.RiemslagBaas@MinEZ.nl | MALTA | DirectorInternational Economic Relations Directorate Economic Policy Division Ministry of Finance St. Calcedonius Square Floriana CMR02 Malta Telefon: (356) 21 249 359 Telefaks: (356) 21 249 355 E-post: epd@gov.mt joseph.bugeja@gov.mt | POOLA | Ministry of EconomyDepartment of Trade Policy Ul. Żurawia 4a 00-507 Warsaw Poland Telefon: (48 22) 693 4826 (48 22) 693 4856 (48 22) 693 4808 Telefaks: (48 22) 693 4018 E-post: joanna.bek@mg.gov.pl | PORTUGAL | Ministry of EconomyICEP Av. 5 de Outubro, 101 1050-051 Lisbon PortugalTelefon: (351 21) 790 95 00 Telefaks: (351 21) 790 95 81 E-post: informação@icep.ptMinistry of Foreign AffairsGeneral Directorate for Community Affairs (DGAC) R da Cova da Moura 1 1350 –11 Lisbon PortugalTelefon: (351 21) 393 55 00 Telefaks: (351 21) 395 45 40 | PRANTSUSMAA | Ministère de l'Economie, des Finances et de l’EmploiDirection générale du Trésor et de la Politique économique (DGTPE) Service des Affaires multilatérales et du développement Sous Direction Politique commerciale et Investissement Bureau Services, Investissements et Propriété intellectuelle 139 rue de Bercy (télédoc 233) 75572 Paris Cédex 12 FranceTelefon: +33 (1) 44 87 20 30 Telefaks: +33 (1) 53 18 96 55Secrétariat général des affaires européennes2, Boulevard Diderot 75572 Paris Cédex 12Telefon: +33 (1) 44 87 10 13 Telefaks: +33 (1) 44 87 12 61 | ROOTSI | National Board of TradeDepartment for WTO and Developments in Trade Box 6803 113 86 Stockholm SwedenTelefon: (46 8) 690 4800 Telefaks: (46 8) 30 6759 E-post: registrator@kommers.se Veebisait: http://www.kommers.seMinistry for Foreign AffairsDepartment:UD-IH 103 39 Stockholm SwedenTelefon: 46 (0) 8 405 10 00 Telefaks: 46 (0) 8723 11 76 E-post: registrator@foreign.ministry.se Veebisait: http://www.sweden.gov.se/ | RUMEENIA | Ministry of Economy, Trade and Business EnvironmentDepartment for Foreign Trade Str. Ion Campineanu nr. 16 Sector 1 Bucharest Romania Telefon: (40) 2140 10 504 (40) 2131 50 906 Telefaks: (40)2140 10 594 (40)2131 50 581 E-post: dgre@dce.gov.ro | SAKSAMAA | Germany Trade and Invest (GTAI)Agrippastrasse 87-93 50676 Köln GermanyTelefon: (49221) 2057 345 Telefaks: (49221) 2057 262 E-post: zoll@gtai.de; trade@gtai.de | SLOVAKI VABARIIK | Ministry of Economy of the Slovak Republic Trade and Consumer Protection Directorate Trade Policy Department Mierová 19 827 15 Bratislava 212 Slovak RepublicTelefon: (421-2) 4854 7110 Telefaks: (421-2) 4854 3116 | SLOVEENIA | Ministry of Economy of the Republic of Slovenia Directorate for Foreign Economic Relations Kotnikova 5 1000 Ljubljana SloveniaTelefon: (386 1) 400 35 42 Telefaks: (386 1) 400 36 11 E-post: jozica.frelih@gov.si Veebisait: www.mg-rs.si | SOOME | Ministry for Foreign AffairsDepartment for External Economic Relations Unit for the EC's Common Commercial Policy PO Box 176 00161 Helsinki FinlandTelefon: (358-9) 1605 5528 Telefaks: (358-9) 1605 5599 | TAANI | Ministry of Foreign AffairsInternational Trade Policy and Business Asiatisk Plads 2 DK-1448 Copenhagen K DenmarkTelefon: (45) 3392 0000 Telefaks: (45) 3254 0533 E-post: hp@um.dk | TŠEHHI VABARIIK | Ministry of Industry and TradeDepartment of Multilateral and EU Common Trade Policy Politických vězňů 20 Praha 1 Czech RepublicTelefon: (420 2) 2485 2012 Telefaks: (420 2) 2485 2656 E-post: brennerova@mpo.cz | ÜHENDKUNINGRIIK | Department for Business Enterprise & Regulatory ReformTrade Policy Unit Bay 4127 1 Victoria Street London SW1H 0ET England United Kingdom Telefon: (4420) 7215 5922 Telefaks: (4420) 7215 2235 E-post: A133servicesEWT@berr.gsi.gov.uk Veebisait: www.berr.gov.uk/europeantrade/key-trade-issues-gats/page22732/html | UNGARI | Ministry for National Development and EconomyTrade Policy Department Honvéd utca 13-15. H-1055 Budapest HungaryTelefon: 361 336 7715 Telefaks: 361 336 7559 E-post: kereskedelempolitika@gkm.gov.hu | Euroopa Liidu ühepoolne deklaratsioon tolli- ja maksukoostööd käsitleva artikli 96 kohta Liit kinnitab, et liikmesriigid kohustuvad järgima tolli- ja maksukoostööd käsitlevat artikli 96 üksnes sellisel määral, mil nad toetavad liidu tasandil maksunduse valdkonna heade valitsemistavade järgimist. [1] ELT C […], […], lk […]. [2] Käesolev jaotis ei hõlma investeeringute kaitset, välja arvatud artiklist 25 tulenev kohtlemine, sealhulgas investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise kord. [3] Juriidilise isiku asutamise ja omandamise mõisted hõlmavad igasugust kapitaliosalust juriidilises isikus, mille eesmärk on luua või säilitada püsiv majandusside. [4] Juriidiline isik on teise juriidilise isiku kontrolli all, kui viimasel on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või muul õiguspärasel viisil tema tegevust juhtida. [5] Käesolevat sätet ei kohaldata lepingulistel teenuseosutajate ega sõltumatute spetsialistide osutatavate teenustega seotud liidu kohususte suhtes. Sätet ei kohaldata liidu või tema liikmesriikide sõlmitud ja GATSi VII artikli kohast tunnustust sätestavatest lepingutest tuleneva kohtlemise suhtes. [6] Iraagi Vabariik täidab käesoleva lõike tingimuse, kui ta võimaldab liidu teenustele, teenuseosutajatele, ettevõtetele ja investoritele kas vormiliselt samasugust või vormiliselt erinevat kohtlemist, kui ta võimaldab omaenda samasugusele teenustele, teenuseosutajatele, ettevõtetele ja investoritele. Vormiliselt kas samasugust või erinevat re˛iimi peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab Iraagi Vabariigi teenuste ja teenuseosutajate konkurentsitingimused soodsamaks võrreldes liidu samasuguste teenuste ja teenuseosutajatega. [7] Konkreetsemalt, teade tuleks saata kaubanduse peadirektoraadile või selle järeltulijale. [8] Ainuüksi asjaolu, et isikutelt nõutakse viisat, ei saa pidada soodustuste kaotamiseks ega nende vähendamiseks. [9] Käesolevas lepingus hõlmab intellektuaalomandi kaitse autoriõiguse, sealhulgas arvutiprogrammide ja andmebaaside autoriõiguse ning mittealgupäraste andmebaaside sui generis kaitset, asjaomase lepinguosalise siseriiklike õigusaktidega ainuomandiõigusena kaitstavate autoriõiguste, patentide, kaubamärkide ja kaubanduslike nimetustega seotud õiguste, integraallülituste topoloogia, päritolu- ja allikamärgistuste, taimesortide, avalikustamata oskusteabe ja kõlvatu konkurentsi kaitsega seotud õiguste (mis on sätestatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 10a (1967. aasta Stockholmi akt) kaitset. [10] Märkused 1. all-lisa kohta - 1. Liidu liikmesriikide hankija mõiste hõlmab ka neid ELi liikmesriigi hankija allasutusi, mis ei ole eraldi juuriidilised isikud. - 2. Liidu hankijate ja keskvalitsuse hankijate kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangete puhul hõlmab 1. all-lisa üksnes 1. lisas liidu kohustustete all esitatud loetelus sisalduvad mittetundlikud ja mittesõjalise otstarbega materjalid. --------------------------------------------------