[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 19.10.2010

KOM(2010) 574 lõplik

2010/0291 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Mikroneesia Liiduriikide vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokolli allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta

SELETUSKIRI

Vastavalt nõukogu antud volitustele [1] pidas komisjon Euroopa Liidu nimel Mikroneesia Liiduriikidega läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Mikroneesia Liiduriikide vahel sõlmitud kalandusalase partnerluslepingu protokolli uuendamiseks. Kõnealuste läbirääkimiste tulemusena parafeeriti 7. mail 2010. aastal uus protokoll, mis hõlmab viieaastast ajavahemikku alates nõukogu otsuse vastuvõtmisest protokolli allakirjutamise kohta ja selle ajutise kohaldamise kohta pärast seda, kui praegune protokoll kaotab kehtivuse 25. veebruaril 2010.

Uue protokolli ELi nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise menetlust alustati paralleelselt menetlustega, mis käsitlevad nõukogu otsust uue protokolli sõlmimise kohta Euroopa Parlamendi nõusolekul ja nõukogu määrust kalapüügivõimaluste jaotamise kohta liikmesriikide vahel kõnealuse protokolli alusel.

Komisjoni läbirääkimispositsioon rajanes muu hulgas eelmise protokolli järelhindamisel, mille väliseksperdid teostasid 2010. aasta aprillis.

Uus protokoll on kooskõlas kalandusalase partnerluslepingu eesmärkidega tihendada koostööd Euroopa Liidu ja Mikroneesia Liiduriikide vahel ning edendada mõlema lepinguosalise huvides partnerlusraamistikku jätkusuutliku kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse väljaarendamiseks Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis.

Lepinguosalised on kokku leppinud, et nad teevad koostööd Mikroneesia Liiduriikide valitsuse kalanduspoliitika rakendamiseks ning jätkavad poliitilist dialoogi asjakohase programmitöö teemadel.

Uues protokollis sätestatud rahaline toetus aastas kogu programmiperioodi kohta on 559 000 eurot. See summa jaguneb järgmiselt: a) 408 200 euro suurune summa aastas, mis vastab võrdlustonnaažile 8 000 tonni aastas ja b) erisumma, mille suuruseks on 150 800 eurot aastas ja mis on määratud Mikroneesia Liiduriikide kalanduspoliitika toetamiseks ELi poolt. Protokolliga antakse ka aastane kalapüügiluba Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kuuele seinerile ja 12-le õngejadaga kalapüügilaevale.

Eespool nimetatu põhjal teeb komisjon nõukogule ettepaneku käesolev otsus vastu võtta.

2010/0291 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Ühenduse ja Mikroneesia Liiduriikide vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokolli allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

1. Euroopa Ühendus sõlmis nõukogu määrusega (EÜ) nr 805/2006 Mikroneesia Liiduriikidega kalandusalase partnerluslepingu[2].

2. Pärast seda on Euroopa Liit pidanud Mikroneesia Liiduriikidega läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Mikroneesia Liiduriikide vahelise kalandusalase partnerluslepingu uue protokolli üle, milles sätestatakse ELi kalalaevadele kalapüügivõimalused Mikroneesia Liiduriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes.

3. Läbirääkimiste tulemusena parafeeriti 7. mail 2010 kalandusalase partnerluslepingu uus protokoll.

4. Kalandusalase partnerluslepingu eelmine protokoll kaotas kehtivuse 25. veebruaril 2010.

5. Vastavalt protokolli artiklile 15 kohaldatakse uut protokolli ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

6. Tagamaks ELi laevade kalapüüki, arvestades et eelmine protokoll on juba kehtivuse kaotanud, on äärmiselt oluline kohaldada kalandusalase partnerluslepingu uut protokolli nii kiiresti kui võimalik.

7. ELi huvides on allkirjastada uus protokoll ja kohaldada seda ajutiselt kuni kõnealuse protokolli ametliku sõlmimisega seotud menetluste lõppemiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga antakse luba allkirjastada Euroopa Liidu nimel Euroopa Ühenduse ja Mikroneesia Liiduriikide vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokoll, mis parafeeriti 7. mail 2010, arvestades et protokoll sõlmitakse.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujale antakse luba määrata isik(ud), kes on volitatud protokolli Euroopa Liidu nimel allkirjastama, arvestades et protokoll sõlmitakse.

Artikkel 3

Käesolevaga antakse Euroopa Liidu nimel luba Euroopa Ühenduse ja Mikroneesia Liiduriikide vahelise kalandusalase partnerluslepingu protokolli ajutiselt kohaldada.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

Protokoll,

millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mikroneesia Liiduriikide vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1 Kohaldamise ajavahemik ja kalapüügivõimalused

1. Mikroneesia Liiduriigid tagavad Euroopa Liidu tuunipüügilaevadele aastased kalapüügivõimalused vastavalt kalandusalase partnerluslepingu artiklile 6 ning kooskõlas Mikroneesia Liiduriikide koodeksi jaotisega 24 ja Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) kaitse- ja majandamismeetmetega, eelkõige meetmega CMM 2008-01 kehtestatud piirides

2. Viieaastase ajavahemiku jooksul arvestatuna käesoleva protokolli jõustumise kuupäevast võib kalandusalase partnerluslepingu artiklis 5 sätestatud kalapüügivõimaluste raames taotleda aastast kalapüügiluba Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kala püüdmiseks kuuele seinerile ja 12-le õngejadaga laevale.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 5, 6, 8 ja 10 kohaselt.

Artikkel 2 Rahaline toetus – makseviisid

1. Kalandusalase partnerluslepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus on artikli 1 lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul 559 000 eurot aastas.

2. Rahaline toetus hõlmab järgmist:

a) aastane toetus juurdepääsuks Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndile summas 520 000 eurot (miinus 111 800 eurot), mis vastab võrdlustonnaažile 8 000 tonni aastas, ja

b) eritoetus 150 800 eurot aastas Mikroneesia Liiduriikide kalanduspoliitika toetuseks ja elluviimiseks.

3. Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4, 5 ja 6 kohaselt ning kalandusalase partnerluslepingu artiklite 13 ja 14 kohaselt.

4. Kui Euroopa Liidu laevade püügi üldkogus Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis ületab 8 000 tonni, suurendatakse rahalist toetust 65 euro võrra iga püütud lisatonni eest. Euroopa Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski olla suurem kui kahekordne lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse summa. Kui Euroopa Liidu laevade püütud kogused ületavad koguse, mis vastab lõike 2 punktis a osutatud kahekordsele summale, konsulteerivad lepinguosalised teineteisega esimesel võimalusel, et kehtestada summa, mis vastab osutatud piirangut ületanud püügikogusele.

5. Toetus tuleb maksta kalandusalase partnerluslepingu protokolli esimesel kohaldamisaastal 45 päeva jooksul pärast selle jõustumist ning igal järgneval aastal hiljemalt protokolli jõustumise kuupäeval.

6. Mikroneesia Liiduriikidel on artikli 2 lõike 2 punktis a kindlaksmääratud rahalise toetuse kasutusotstarbe suhtes täielik otsustusvabadus.

7. Rahaline toetus kantakse Mikroneesia Liiduriikide keskvalitsuse arvelduskontole Mikroneesia Liiduriikide pangas, Hawaiil Honolulus. Panga andmed on järgmised:

Bank of FSM, Honolulu Hawaii

ABA Number 1213-02373

Arvelduskonto number 08-18-5018

Konto omanik: Mikroneesia Liiduriikide keskvalitsus

8. Maksete tõendamiseks saadetakse Mikroneesia Liiduriikide Riiklikule Ookeaniressursside Korraldamise Asutusele (National Oceanic Resource Management Authority, NORMA) maksete või ülekannete tõendite koopiad.

Artikkel 3 Vastutustundliku kalapüügi edendamine Mikroneesia Liiduriikide vetes

1. Käesoleva protokolli jõustumisel ja hiljemalt kolm kuud pärast jõustumiskuupäeva lepivad Euroopa Liit ja Mikroneesia Liiduriigid kalandusalase partnerluslepingu artiklis 9 sätestatud ühiskomitees kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja üksikasjalikes rakenduseeskirjades, eelkõige:

(a) ühe- ja mitmeaastastes suunistes artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse konkreetse osa kasutamiseks iga-aastaste algatuste puhul;

(b) vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi pikaajaliseks juurutamiseks püstitatud ühe- ja mitmeaastastes eesmärkides, võttes arvesse Mikroneesia Liiduriikide riiklikus kalanduspoliitikas ning muudes vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi edendamisega seotud või neid mõjutavates poliitikasuundades väljendatud prioriteetides;

(c) kriteeriumites ja menetlustes, mis võimaldavad hinnata aasta lõikes saavutatud tulemusi.

2. Kõik mitmeaastase valdkondliku kava muutmise ettepanekud peavad lepinguosalised ühiskomitees heaks kiitma.

3. Vajaduse korral eraldavad Mikroneesia Liiduriigid igal aastal artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalisele toetusele lisaks täiendava toetuse mitmeaastase kava elluviimiseks. Euroopa Liitu tuleb kõnealusest eraldisest teavitada. Mikroneesia Liiduriigid teavitavad Euroopa Komisjoni uuest eraldisest hiljemalt 45 päeva enne käesoleva protokolli allkirjastamise aastapäeva.

4. Kui see on mitmeaastase valdkondliku kava rakendamise tulemuste iga-aastase hindamise alusel põhjendatud, võib Euroopa Komisjon taotleda käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse osa vähendamist, et viia programmi rakendamiseks tegelikult eraldatud summad vastavusse selle rakendamise tulemustega.

Artikkel 4 Teaduskoostöö vastustundliku kalapüügi vallas

1. Käesolevaga kohustuvad mõlemad lepinguosalised edendama Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes nendes vetes kala püüdvate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest.

2. Käesoleva protokolliga kaetud ajavahemikul tagavad Euroopa Liit ja Mikroneesia Liiduriik kalavarude jätkusuutliku kasutamise Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis.

3. Lepinguosalised kohustuvad edendama koostööd vastutustundliku kalapüügi valdkonnas alampiirkonna tasemel eelkõige Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) ja muude asjaomaste alampiirkondlike või rahvusvaheliste organisatsioonide raames.

4. Vastavalt kalandusalase partnerlepingu artiklile 4, lepingu protokolli artikli 4 lõikele 1 ning lähtudes parimatest olemasolevatest teadusalastest nõuannetest peavad lepinguosalised üksteisega kalandusalase partnerluslepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral meetmeid, et käesoleva protokolliga lubatud ja selle lisa kohast kalapüügiluba omavate Euroopa Liidu laevade püügitegevus tagaks Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndi kalavarude jätkusuutliku haldamise.

Artikkel 5 Kalapüügivõimaluste kohandamine vastastikusel kokkuleppel

1. Käesoleva protokolli artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel kohandada, tingimusel et Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni soovitustes kinnitatakse, et selline kohandamine tagab Mikroneesia Liiduriikide kalavarude jätkusuutliku haldamise. Sellisel juhul suurendatakse kõnealuse protokolli artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 6 Uued kalapüügivõimalused

1. Kui Euroopa Liidu kalalaevad on huvitatud käesoleva protokolli artiklis 1 osutamata kalapüügivõimalustest, tuleks Mikroneesia Liiduriike sellest huvist sooviavalduse või taotluse vormis teavitada. Selline taotlus rahuldatakse üksnes Mikroneesia Liiduriikide õigusnormide kohaselt ning selle kohta tuleks sõlmida uus kokkulepe.

2. Lepinguosalised võivad korraldada Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis katsepüügi kampaaniaid vastavalt Mikroneesia Liiduriikide õigusnormidele. Sel eesmärgil ja teadusliku hinnangu saamiseks konsulteerivad nad teineteisega, kui üks lepinguosaline selleks soovi avaldab, ning määravad iga juhtumi puhul eraldi kindlaks uued varud, tingimused ja muud asjakohased näitajad.

3. Vastastikusel kokkuleppel tegelevad lepinguosalised katsepüügiga vastavalt Mikroneesia Liiduriikide õigusnormidele. Katsepüügi luba antakse uurimise eesmärgil ning selle kehtivuse kestuse ja alguskuupäeva otsustavad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel.

4. Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüük on andnud positiivseid tulemusi, võib ökosüsteemide ja mere elusressursside säilitamist silmas pidades anda Euroopa Liidu laevadele uusi kalapüügivõimalusi lähtudes kahe lepinguosalise vahelistest konsultatsioonidest.

Artikkel 7 Kalapüügi tingimused – ainuõiguslikkuse klausel

1. Euroopa Liidu laevad tohivad Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kala püüda üksnes juhul, kui neil on NORMA poolt käesoleva protokolli raames välja antud kehtiv kalapüügiluba.

2. Kehtivas protokollis käsitlemata kalapüügiliikide ning katsepüügi jaoks annab Euroopa Liidu laevadele lube NORMA. Kalapüügilubade väljaandmine peab toimuma Mikroneesia Liiduriikide õigusnormide ning vastastikkuse kokkuleppe kohaselt.

Artikkel 8 Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine

1. Käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktides a ja b osutatud rahaline toetus vaadatakse läbi või selle maksmine peatatakse järgmistel juhtudel:

a) kui kalapüüki Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis takistavad erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;

b) kui käesoleva protokolli sõlmimiseni viinud poliitilistes suundumustes esineb otsustavaid muudatusi, võib üks lepinguosaline taotleda protokolli sätete läbivaatamist nende muutmiseks;

c) kui Euroopa Liit tuvastab Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõigusi käsitlevate oluliste osade ja põhiosa rikkumise Mikroneesia Liiduriikides.

2. Euroopa Liit jätab endale õiguse peatada täilikult või osaliselt kõnealuse protokolli artikli 2 lõike 2 punktiga b ettenähtud eritoetuse maksmine

a) kui saavutatud tulemused ei vasta ühiskomitee raames antud hinnangu alusel kavandatutele või

b) kui Mikroneesia Liiduriigid ei suuta eritoetust ära kasutada.

3. Rahalise toetuse maksmist jätkatakse pärast seda, kui on taastunud enne eespool nimetatud asjaolude ilmnemist valitsenud olukord ja kui mõlemad lepinguosalised on pärast konsulteerimist ühel nõul, et olukord võimaldab alustada uuesti tavapärast kalapüüki.

Artikkel 9 Kalapüügiloa kohaldamise peatamine ja ennistamine

1. Mikroneesia Liiduriigid jätavad endale õiguse peatada kõnealuse protokolli artikli 1 lõikega 2 ettenähtud kalapüügiload, kui

a) konkreetne laev rikub tõsiselt Mikroneesia Liiduriikide õigusnorme või

b) laevaomanik ei ole järginud konkreetse laeva õigusrikkumisest tulenevat kohtu korraldust. Kui kohtu korraldust on hakatud järgima, ennistatakse laeva kalapüügiluba loa järelejäänud kehtivusajaks.

Artikkel 10 Protokolli kohaldamise peatamine

1. Protokolli kohaldamine peatatakse ühe või teise lepinguosalise algatusel järgmistel juhtudel:

a) kui kalapüüki Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis takistavad erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;

b) kui Euroopa Liit ei maksa käesoleva protokolli artiklis 8 osutamata põhjustel käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis a sätestatud rahalist toetust;

c) kui lepinguosalistel tekib seoses käesoleva protokolli ja selle lisa tõlgendamise ja kohaldamisega erimeelsusi;

d) kui üks lepinguosalistest ei järgi käesoleva protokolli sätteid;

e) kui käesoleva protokolli sõlmimiseni viinud poliitilistes suundumustes esineb otsustavaid muudatusi, võib üks lepinguosaline taotleda protokolli sätete läbivaatamist nende muutmiseks;

f) kui üks lepinguosalistest tuvastab Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõigusi käsitlevate oluliste osade ja põhiosa rikkumise.

2. Käesoleva protokolli kohaldamise võib lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosaliste vahelist vaidlust peetakse tõsiseks ning kui lepinguosaliste peetud konsultatsioonide tulemusena ei ole saavutatud lahendust kokkuleppemenetluse teel.

3. Käesoleva protokolli kohaldamise peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

4. Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised konsulteerimist, et lahendada neid lahutavad erimeelsused kokkuleppemenetluse teel. Lahenduse leidmisel jätkatakse käesoleva protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt ajavahemikule, mil käesoleva protokolli kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 11 Riiklikud õigusnormid

1. Euroopa Liidu laevade kalapüük Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis on reguleeritud Mikroneesia Liiduriikide õigusnormidega, välja arvatud juhul, kui lepinguga, käesoleva protokolli ning selle lisa ja liidetega on ette nähtud teisiti.

2. Mikroneesia Liiduriigid teavitavad Euroopa Komisjoni kõikidest kalanduspoliitikaga seotud muutustest või uutest õigusaktidest vähemalt kolm kuud enne nende jõustumist.

Artikkel 12 Varasema protokolli kehtetuks tunnistamine

Käesolev protokoll ja selle lisad muudavad kehtetuks ning asendavad 26. veebruaril 2007 jõustunud protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mikroneesia Liiduriikide vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus.

Artikkel 13 Protokolli kestus

Käesolevat protokolli ja selle lisasid kohaldatakse viieaastase ajavahemiku jooksul, juhul kui ei teatata käesoleva protokolli artikli 14 kohasest lõpetamisest.

Artikkel 14 Protokolli lõpetamine

1. Protokolli lõpetamise korral teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne kavandatava lõpetamise jõustumist. Eelmises lõigus osutatud teatise üleandmisega alustavad lepinguosalised konsultatsioone.

2. Käesoleva protokolli artiklis 2 osutatud rahalist toetust vähendatakse protokolli lõpetamise jõustumise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 15 Ajutine kohaldamine

Protokolli kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

Artikkel 16 Jõustumine

Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpetamisest.

LISA

Euroopa Liidu laevade kalandustegevust reguleerivad tingimused Mikroneesia Liiduriikides

I peatükk

Majandamismeetmed

1. jagu Kalapüügilubade (litsentside) väljaandmine

1. Kalapüügiloa Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kalastamiseks võivad saada üksnes heakskiidetud laevad.

2. Heakskiidu saamiseks peavad asjaomase laeva omanik ja kapten olema eelnevalt täitnud kõik kohustused, mis lepingu kohaselt kaasnevad nende kalandustegevusega Mikroneesia Liiduriikides. Laev peab olema nõuetekohaselt kantud kalapüügiameti (FFA) piirkondlikku kalalaevade registrisse ning Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) laevaseiresüsteemi.

3. Kalapüügiluba taotlevaid Euroopa Liidu laevu esindab Mikroneesia Liiduriikides asuv esindaja. Kalapüügiloa taotlusel tuleb ära märkida nimetatud esindaja nimi, aadress ja kontaktandmed.

4. Euroopa Komisjon esitab e-posti (norma@mail.fm) teel Riikliku Ookeaniressursside Korraldamise Asutuse (edaspidi „NORMA”) tegevjuhile (edaspidi „tegevjuht”) Euroopa Komisjoni Mikroneesia Liiduriikide eest vastutava delegatsiooni (edaspidi „delegatsioon”) kaudu taotluse iga laeva kohta, kes soovib käesoleva lepingu alusel kala püüda, vähemalt 30 päeva enne taotletava kalapüügiloa kehtivusaja alguskuupäeva.

5. Taotlused esitatakse tegevjuhile asjakohastel vormidel, mis kalapüügiloa esmasel taotlemisel on koostatud 1a liites esitatud näidise järgi ning kalapüügiloa uuendamisel 1b liites esitatud näidise järgi.

6. NORMA võtab kõik vajalikud meetmed, et loataotluste esitamise käigus edastatud andmeid käsitataks konfidentsiaalsena. Andmeid kasutatakse üksnes kokkuleppe kohaldamise raames.

7. Iga kalapüügiloa taotlusega koos esitatakse järgmised dokumendid:

a) makse või maksetõend kalapüügiloa kehtivusaja eest tasutud loatasu kohta;

b) lipuriigiks oleva liikmesriigi kinnitatud mõõtekirja koopia, milles on esitatud laeva mahutavus brutoregistertonnides või brutotonnides;

c) vähemalt 15 cm x 10 cm suurune värske tõendatud värvifoto, millel on näha laeva seisund külgvaates taotluse esitamise ajal;

d) kõik muud dokumendid või tõendid, mida nõutakse käesoleva protokolli kohaselt asjaomase laevatüübi suhtes kohaldatavate eeskirjade järgi;

e) Tõend, mis kinnitab nõuetekohast kandmist kalapüügiameti (FFA) piirkondlikku kalalaevade registrisse ning Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) laevaseiresüsteemi;

f) kalapüügiloa kehtivusajal olemasoleva kindlustuse tõendi ingliskeelne koopia;

g) taotluse esitamise tasu või 460 euro (laeva kohta) tasumise maksetõend;

h) vaatleja tasu 1 500 eurot laeva kohta.

8. Kõik need tasud kantakse Mikroneesia Liiduriikide keskvalitsuse arvelduskontole Mikroneesia Liiduriikide pangas (Honolulu, Hawaii) järgmiselt:

Bank of FSM, Honolulu, Hawaii

ABA Number 1213-02373

Arvelduskonto number 08-18-5018

Konto omanik: Mikroneesia Liiduriikide keskvalitsus

9. Tasud hõlmavad kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamalõivud, teenus- ja ümberlaadimistasud.

10. Kõikide laevade kalapüügiload on laevaomanikule välja antud nii elektroonilisel kujul kui ka paberkandjal ning elektrooniline koopia on saadetud Euroopa Komisjonile ja selle delegatsioonile 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui tegevjuht on kätte saanud kõik käesoleva lisa I peatüki I jao 7. punktis osutatud dokumendid. Paberkandjal koopia kättesaamisel asendab see elektroonilise koopia.

11. Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda.

12. Tõendatud vääramatu jõu korral ja Euroopa Liidu taotlusel asendatakse laeva kalapüügiluba uuega ning antakse edasi loa kehtivusaja lõpuni mõnele teisele samasuguste omadustega nõuetekohasele laevale täiendava loatasuta. Selleks et määrata võimalikud Euroopa Liidu lisamaksed vastavalt protokolli artikli 2 lõikele 4, võetakse Euroopa Liidu laevade püügitaseme arvestamisel arvesse mõlema asjaomase laeva kogupüüki.

13. Esimese laeva omanik või esindaja tagastab tühistatava kalapüügiloa delegatsiooni kaudu tegevjuhile.

14. Uus kalapüügiluba hakkab kehtima päeval, kui tegevjuht selle välja annab, ja on kehtiv kalapüügiloa ülejäänud kehtivusaja lõpuni. Delegatsiooni tuleb uuest kalapüügiloast teavitada.

15. Kalapüügiluba peab alati olema laeva pardal, asetatuna nähtavale kohale kaptenisillal, ilma et see piiraks käesoleva lisa V peatüki 3. jao 1. punkti kohaldamist. Mõistliku ajavahemiku jooksul pärast kalapüügiloa väljaandmist, kuid mitte kauem kui 45 päeva, ning kuni kalapüügiloa originaali saamiseni loetakse kehtivaks ning järelevalve, seire ja käesoleva lepingu jõustamise raames piisavaks tõendiks elektroonilisel teel saadud dokumenti või mõnda muud tegevjuhi heakskiidetud dokumenti. Paberkandjal koopia kättesaamisel asendab see elektroonilise koopia.

16. Lepinguosalised lepivad kokku, et hakatakse edendame sellise kalapüügilubade süsteemi loomist, mis põhineb üksnes elektroonilisel teabevahetusel ja eespool kirjeldatud dokumentidel. Lepinguosalised lepivad kokku, et paberkandjal kalapüügiluba asendatakse võimalikult kiiresti elektroonilise loaga ning käesoleva jao 1. punktis osutatud Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kalapüügiluba omavate laevade nimekiri viiakse elektroonilisse süsteemi.

2. jaguKalapüügilube reguleerivad tingimused – tasud ja ettemaksed

1. Kalapüügilubade kehtivusaeg on üks aasta. Neid võib uuendada. Kalapüügilube uuendatakse vastavalt protokolliga määratud kalapüügivõimaluste kättesaadavusele.

2. Ühe Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis püütud kalatonni tasu on 35 eurot.

3. Kalapüügiload väljastatakse pärast seda, kui käesoleva lisa I peatüki 1. jao 8. punktis osutatud arvelduskontole on tasutud järgnevalt esitatud standardsummad:

a) 15 000 eurot tuunipüügiseineri kohta, mis on võrdväärne 428 tonni tuunikala ja sellele lähedaste liikide püügi eest aastas ettenähtud tasuga. Protokolli rakendamise esimesel aastal kohaldatakse neid Euroopa Liidu ettemakseid, mida laevaomanikud juba varasema protokolli raames maksid;

b) 4200 eurot triivõngejadaga kalapüügilaeva kohta, mis on võrdväärne aasta jooksul püütava 120 tonni tuunikala ja sellele lähedaste liikide eest ettenähtud tasudega.

4. Euroopa Komisjon koostab kalandusaasta eest tasumisele kuuluvate maksude lõpparuande iga aasta 30. juuniks eelmisel aastal püütud koguste kohta, võttes aluseks laevaomanike esitatud püügiaruanded. Andmeid kinnitavad Euroopa Liidu püügiandmete kontrollimise eest vastutavad teadusasutused (Institut de Recherche pour le Development (IRD), the Instituto Español de Oceanografía (IEO) või Instituto Portugues de Investigaçao Maritima (IPIMAR)).

5. Euroopa Komisjoni koostatud maksuaruanne edastatakse tegevjuhile kontrollimiseks ja heakskiitmiseks.

NORMA võib esitada maksuaruande kohta küsimusi 30 päeva jooksul pärast selle esitamist ning nõuda erimeelsuste korral ühiskomitee kokkukutsumist.

Kui 30 päeva jooksul pärast aruande väljastamist vastuväiteid ei esitata, loetakse maksuaruanne NORMA poolt heaks kiidetuks.

6. Lõplik maksuaruanne esitatakse samaaegselt ja viivitamatult tegevjuhile, delegatsioonile ja laevaomanikele nende kohalike ametiasutuste kaudu.

7. Laevaomanikud peavad tegema kõik täiendavad maksed Mikroneesia Liiduriikidele neljakümne viie (45) päeva jooksul pärast kinnitatud lõpparuande esitamist käesoleva lisa I peatüki 1. jao 8. punktis osutatud arvelduskontole.

8. Kui lõpparuandes esitatud summa on väiksem kui käesoleva jao 3. punktis osutatud ettemaks, ei hüvitata saadud vahet laevaomanikule.

II peatükk

Kalapüügi piirkonnad ja kalandustegevus

1. jagu Kalapüügi piirkonnad

1. Protokolli artiklis 1 osutatud laevadel on lubatud Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kala püüda, välja arvatud territoriaalvetes ja järgmistel kaartidel nimetatud madalikel: DMAHTC nr 81019 (2. väljaanne, märts 1945; läbivaadatud 7.17.72, parandus NM 3/78, 21. juuni 1978, DMAHTC nr 81023 (3. väljaanne, 7. august 1976) ja DMAHATC nr 81002 (4. väljaanne, 26. jaanuar 1980, parandus NM 4/48). Tegevjuht teavitab Euroopa Komisjoni kõnealuste kalapüügiks suletud alade võimalikest muudatustest vähemalt kaks kuud enne muudatuste kohaldamist.

2. Kalapüük ei ole lubatud 2 meremiili raadiuses Mikroneesia Liiduriikide valitsuse, kodaniku või muu isiku ankruga kinnitatud peibutuspüügivahendist, mille asukoha kohta esitatakse geograafilised koordinaadid, ning 1 meremiili raadiuses veealusest korallrifist, mida on kujutatud eelmises punktis osutatud kaardil.

2. jaguKalandustegevus

1. Seinerid ja õngepüügilaevad tohivad püüda üksnes tuunikala ja sellele lähedasi liike. Muu kalaliigi kui tuuni juhuslikust kaaspüügist tuleb NORMAt teavitada.

2. Euroopa Liidu kalalaevade püügitegevus peab olema vastavuses Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) kaitse- ja majandamismeetmetega, sh meetmega CMM-2008-01.

3. Põhjapüük ja korallipüük on Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis keelatud.

4. Kui Euroopa Liidu laevad on sisevetes, territoriaalmeres või 1 miili raadiuses veealusest korallrifist, peavad nad kõik oma püügivahendid merekindlalt lastiruumi paigutama.

5. Euroopa Liidu laevade kalandustegevus ei tohi häirida kohalikku traditsioonilist kalapüüki ning kõik püütud kilpkonnalised, mereimetajad, merelinnud ja korallriffidel elutsevad kalad tuleb vabastada viisil, mis tagab kõnealuste erinevate liikide isenditele võimalikud suured ellujäämisvõimalused.

6. Euroopa Liidu laevad, nende kaptenid ja kasutajad püüavad kala viisil, mis ei häiri teiste kalalaevade kalandustegevust ega kahjusta nende kalapüügivahendeid.

III peatükk

Seire

1. jagu Väljapüütud koguste registreerimine

1. Laeva kapten peab kandma oma püügipäevikusse 2a liites ja 2b liites osutatud teabe. Väljapüütud koguste/püügipäeviku andmete elektroonilist esitamist hakatakse üle 24meetriste laevade puhul kohaldama alates 1. jaanuarist 2010 ja üle 12meetriste laevade puhul järk-järgult alates 2012. aastast. Lepinguosalised lepivad kokku edendada väljapüügi sellise andmesüsteemi kasutuselevõttu, mis põhineb üksnes eespool kirjeldatud teabe vahetamisel elektroonilisel teel. Lepinguosalised lepivad kokku edendada paberkandjal püügipäevikute asendamist võimalikult kiiresti elektrooniliste püügipäevikutega.

2. Kui teataval päeval laeval vettelaskmist ei toimunud või kui vettelaskmine toimus, kuid kala ei saadud, peab laeva kapten kandma kõnealuse teabe igapäevase püügipäeviku vormile. Nendel päevadel, mil kalapüüki ei toimu, peab laev märkima kalandustegevuste puudumise püügipäeviku vormi enne kõnealuse päeva keskööd kohaliku aja järgi.

3. Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndisse sisenemise ja vööndist lahkumise kellaaeg ja kuupäev registreeritakse vahetult pärast Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndisse sisenemist ja vööndist lahkumist.

4. Muude kalaliikide kui tuuni juhusliku kaaspüügi korral märgivad Euroopa Liidu laevad püütud kalaliigid ning iga liigi osa ja koguse massi või arvuna püügipäeviku vormil täpsustatud viisil, olenemata sellest, kas saak jäetakse pardale või lastakse merre tagasi.

5. Püügipäevikute vormid tuleb täita loetavas kirjas iga päev ning need peab allkirjastama laeva kapten.

2. jaguVäljapüütud koguste registreerimine

1. Käesolevas lisas mõistetakse Euroopa Liidu laeva püügireisi kestuse all järgmist:

a) ajavahemik Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndisse sisenemise ja vööndist lahkumise vahel;

b) ajavahemik Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndisse sisenemise ja ümberlaadimise vahel;

c) ajavahemik Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndisse sisenemise ja Mikroneesia Liiduriikide sadamasse jõudmise vahel.

2. Kõik Euroopa Liidu laevad, millel on luba Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis lepingu alusel kala püüda, teavitavad tegevjuhti oma väljapüügist Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis järgmisel viisil.

a) Kõik allkirjastatud püügipäeviku vormid edastatakse elektrooniliselt lipuosariikide kalapüügi seirekeskuste vahendusel Mikroneesia Liiduriikide kalapüügi seirekeskuste ja Euroopa Komisjonile viie päeva jooksul pärast iga lossimist või ümberlaadimist;

b) Laeva kapten saadab tegevjuhile ja Euroopa Komisjonile kord nädalas püügiaruande, millele on lisatud 3. liite 3. punktis loetletud teave. Iganädalase asukoha aruanne ja püügiaruanne peavad asuma pardal kuni lossimise või ümberlaadimise lõpuni.

3. Vööndisse sisenemine ja sealt väljumine:

a) Euroopa Liidu laevad teavitavad tegevjuhti oma kavatsusest Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndisse siseneda vähemalt 24 tundi ette ning kohe pärast sealt lahkumist. Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndisse jõudes peavad kõnealused laevad tegevjuhti kohe teavitama faksi või e-posti teel vastavalt 3. liites esitatud näidisele või raadio teel.

b) Lahkumisest teavitades teatavad laevad ka oma asukoha ning pardal oleva väljapüügi koguse ja liigid vastavalt 3. liites sätestatud näidisele. Kõnealune teave tuleb eelistatavalt esitada faksi teel, kuid kui see ei ole faksi puudumisel võimalik, siis e-posti või raadio teel.

4. Laevu, mis püüavad kala ilma tegevjuhti eelnevalt teavitamata, käsitatakse kalapüügiloata laevadena.

5. Kalapüügiloa väljastamisel teatatakse laevadele NORMA faksi- ja telefoninumbrid ning e-posti aadress.

6. Kõik Euroopa Liidu laevad esitavad püügipäevikud viivitamata täitevametnikele ja teistele NORMA volitatud isikutele ja üksustele kontrollimiseks.

3. jaguLaevaseiresüsteem

1. Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kala püüdes peavad kõik Euroopa Liidu laevad vastama Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndi suhtes kohaldatavatele kalapüügiametkonna (FFA) laevaseiresüsteemi (VMS) nõuetele. Kõik Euroopa Liidu laevad paigaldavad pardale FFA heakskiidetud mobiilseadme teabe edastamiseks ( mobile transmission unit - MTU) ja tagavad selle alalise töökorras oleku. Laeva kapten ja kasutaja ei muuda, ei eemalda ega lase eemaldada laevale paigaldatud MTUd, välja arvatud vajalike remondi- ja hooldustööde teostamiseks. Iga laeva kasutaja kannab MTU soetus-, hooldus- ja kasutuskulud ise ning teeb selle kasutamisel täielikult koostööd NORMAga.

2. Punkt 1 ei välista lepinguosaliste võimalust kaaluda muude selliste laevaseiresüsteemide kasutamist, mis on vastavuses Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) laevaseiresüsteemiga.

4. jaguLossimine

1. Euroopa Liidu laevad, mis soovivad lossida väljapüügi Liiduriikide vetes, teevad seda Mikroneesia Liiduriikide määratud sadamates. Määratud sadamate nimekiri on esitatud 4. liites.

2. Kõnealuste laevade omanikud peavad esitama tegevjuhile ja Mikroneesia Liiduriikide lipuosariikidele vähemalt 48 tundi ette järgmise, 3. liite 4. punktis sätestatud näidisele vastava teabe. Kui lossitakse väljaspool Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndi sadamat, tuleb samadel, eespool osutatud tingimustel teavitada selle sadama asukohariiki, kus lossimine toimub, samuti Mikroneesia Liiduriikide lipuosariiki.

3. Mikroneesia Liiduriikide sadamas lossivate Euroopa Liidu laevade kaptenid võimaldavad Mikroneesia Liiduriikide inspektoritel kõnealuseid tegevusi kontrollida. Kui kontroll on lõpetatud, väljastatakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

4. Euroopa Liidu laevad ei lase üheski sadamas vette kalu või kaaspüüki ega anna kalu või kaaspüüki üle ühelegi isikule ega ühingule enne asjakohase Mikroneesia Liiduriikide osariigi vastutava asutuse kirjaliku loa ning NORMA kirjaliku nõusoleku saamist.

5. jaguÜmberlaadimine

1. Euroopa Liidu laevad, mis soovivad laadida kalasaagi ümber Mikroneesia Liiduriikide vetes, teevad seda Mikroneesia Liiduriikide määratud sadamates. Määratud sadamate nimekiri on esitatud 4. liites.

2. Kõnealuste laevade omanikud edastavad tegevjuhile vähemalt 48 tundi enne ümberlaadimist järgmise teabe.

3. Ümberlaadimist käsitatakse kui püügireisi lõppu. Laevad peavad seetõttu esitama tegevjuhile oma püügiaruanded ning teatama enda kavatsusest kalapüüki jätkata või lahkuda Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndist.

4. Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kalastavad Euroopa Liidu laevad ei laadi oma väljapüüki merel ümber ühelgi tingimusel.

5. Mis tahes muu väljapüügi ümberlaadimine, mida ei ole eespool käsitletud, on Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis keelatud. Iga käesolevat sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Mikroneesia Liiduriikide õigusnormides sätestatud karistusi.

6. Mikroneesia Liiduriikide sadamas ümberlaadivate Euroopa Liidu laevade kaptenid võimaldavad Mikroneesia Liiduriikide inspektoritel kõnealuseid tegevusi kontrollida. Kui kontroll on lõpetatud, väljastatakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

7. Euroopa Liidu laevad ei lase üheski sadamas vette kalu või kaaspüüki ega anna kalu või kaaspüüki üle ühelegi isikule ega ühingule enne Mikroneesia Liiduriikide asjaomase osariigi vastutava asutuse kirjaliku loa ning NORMA kirjaliku nõusoleku saamist.

IV peatükk

Vaatlejad

1. Kalapüügiloa taotluse esitamisel tasuvad kõik asjaomased Euroopa Liidu laevad käesoleva lisa I peatüki 1. jao punktis 8 osutatud arvelduskontole spetsiaalselt vaatlejate programmi tarbeks vaatleja tasu, nagu on täpsustatud I peatüki 1. jao punkti 7 alapunktis h.

2. Euroopa Liidu laevad, millel on lepingu alusel lubatud kala püüda Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis, võtavad vaatlejaid pardale järgmistel tingimustel.

A. Seinerite puhul

Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kala püüdes peab Euroopa Liidu seinerite pardal viibima kogu aeg vaatleja, kes on määratud Mikroneesia kalandusalaste vaatlejate programmiga või Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) piirkondlike vaatlejate programmiga.

B. Õngejadalaevade puhul

a) Tegevjuht määrab igal aastal pardal teostatava vaatlusprogrammi ulatuse, lähtudes nende laevade arvust, millel on lubatud Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kala püüda, ning nende laevade püütud kalavarude seisundist. Vastavalt sellele määrab tegevjuht kindlaks nende laevade arvu või protsendimäära, mis peavad võtma pardale vaatleja.

b) Tegevjuht koostab nimekirja laevadest, mis peavad võtma pardale vaatleja, samuti määratud vaatlejate nimekirja. Kõnealuseid nimekirju ajakohastatakse. Need edastatakse Euroopa Komisjonile kohe pärast koostamist ja edaspidi nende ajakohastamisel üks kord kolme kuu jooksul.

c) Tegevjuht teavitab asjaomaseid laevaomanikke või nende esindajaid oma kavatsusest saata laeva pardale määratud vaatleja kas kalapüügiloa väljaandmise ajal või hiljemalt viisteist (15) päeva enne vaatleja kavandatud laevalemineku kuupäeva ning teatab vaatleja nime esimesel võimalusel.

d) Vaatleja pardalviibimise kestuse määrab tegevjuht, kuid üldjuhul ei ületa see nende kohustuste täitmiseks vajaminevat aega. Tegevjuht teatab vaatleja pardalviibimise kestuse laevaomanikele või nende esindajatele samal ajal, kui ta teatab neile asjaomase laeva pardale võetava vaatleja nime.

3. Käesoleva peatüki punkti 2 A-osa sätete kohaselt teatavad asjaomased laevaomanikud, millistes Mikroneesia Liiduriikide sadamates ja millistel kuupäevadel neil on kavas vaatlejad pardale võtta; teatamine toimub kümme päeva enne kuupäeva, millal on kavandatud vaatleja pardalevõtmine püügireisi algul.

4. Kui vaatlejad võetakse pardale välisriigi sadamas, kannab nende reisikulud laevaomanik. Kui laev, mille pardal on Mikroneesia Liiduriikide vaatleja, lahkub Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndist, tuleb laevaomaniku kulul võtta kõik meetmed, et tagada vaatleja võimalikult kiire naasmine Mikroneesia Liiduriikidesse.

5. Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kuue (6) tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, siis vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

6. Vaatlejatel on laevaohvitseri õigused. Nad täidavad järgmisi ülesandeid:

a) laeva püügitegevuse jälgimine;

b) püügiga tegelevate laevade asukoha kontrollimine;

c) bioloogiliste proovide võtmine teadusprogrammide raames;

d) kasutatavate püügivahendite ülesmärkimine;

e) Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis püügipäevikusse kantud püügiandmete kontrollimine;

f) kaaspüükide protsendimäära kontrollimine ning vette tagasi lastud turustamiskõlblike kalade, vähkide, peajalgsete ja mereimetajate koguse hindamine;

g) püügiandmete, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi koguste edastamine raadio teel kord nädalas.

7. Kaptenid lubavad volitatud vaatlejad Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kala püüdvate heakskiidetud laevade pardale ning teevad kõik võimaliku, et tagada vaatlejate kohustuste täitmise ajal nende füüsiline turvalisus ja heaolu:

a) laeva kapten lubab laeva pardale teadusuuringuid, järelevalvet ja muid ülesandeid teostavad volitatud vaatlejad ning abistab neid;

b) kapten aitab tagada vaatlejale täieliku juurdepääsu laeva pardal asuvatele vahenditele ja seadmetele, mida volitatud vaatleja võib oma kohustuste täitmiseks vajalikuks pidada, ning võimaldab neid kasutada;

c) vaatlejatel peab olema juurdepääs sillale, pardal olevatele kaladele ning kohtadele, mida võidakse kasutada kala hoidmiseks, töötlemiseks, kaalumiseks ja säilitamiseks;

d) vaatlejad võivad võtta mõistlikul hulgal proove ning neil peab olema täielik juurdepääs laeva aruannetele, sealhulgas selle püügipäevikutele, püügiaruannetele ja dokumentatsioonile nende kontrollimiseks ja kopeerimiseks;

e) vaatlejatel on lubatud koguda Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndi kalapüügi kohta mis tahes teavet.

8. Pardal olles peavad vaatlejad:

a) tegema kõik selleks, et nende pardalolek ei segaks laeva tavapärast tegevust,

b) suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

9. Vaatlusperioodi lõpus ning pärast küsimustele vastamist koostab vaatleja tegevusaruande, mis tuleb allkirjastada kapteni juuresolekul, kes võib enne allakirjutamist lisada asjakohaseid märkusi. Vaatleja laevalt lahkumisel esitatakse aruande koopiad kaptenile ja delegatsioonile.

10. Laevaomanikud kannavad vaatlejate majutuskulud laevas laevaohvitseridega samadel tingimustel.

11. Kui laev püüab kala Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis, tasub vaatleja töötasu ja sotsiaalkindlustusmaksed NORMA.

V peatükk

Kontroll ja nõuete täitmise tagamine

1. jagu Laeva identifitseerimine

1. Kalapüügi ja mereohutuse tagamiseks tuleb kõik laevad tähistada ja identifitseerida kooskõlas kalalaevade tähistamise ja identifitseerimise standardnõuetega, mille on heaks kiitnud Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO).

2. Kalalaeva registreerimissadama või -piirkonna täht (tähed) ja laeva registreerimisnumber (numbrid) kantakse värviga või märgitakse vööri mõlemale küljele veepinnast nii kõrgele kui võimalik, nii et need on nii merelt kui ka õhust selgelt nähtavad, nende värv peab eristuma taustast, millele need on kantud. Laeva nimi ja registreerimissadam kantakse värviga nii laeva vöörile kui ka ahtrile.

3. Mikroneesia Liiduriigid ja Euroopa Liit võivad vajaduse korral nõuda rahvusvahelise raadiokutsungi (IRCS), Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) numbri või pardatähise tähtede ja numbrite kandmist roolikambri ülemisele osale värviga, mis eristub taustast, millele tähed on kantud, et need oleksid õhust selgelt nähtavad.

a) Vastandvärvid on valge ja must ning

b) laeva kerele värviga kantud või märgitud pardatähist (tähed ja numbrid) ei või eemaldada, kustutada ega muuta ning see ei tohi olla loetamatu, kaetud või varjatud.

4. Laev, mille nimi ja raadiokutsung või kutsungitähed ei ole nõuetekohasel viisil esitatud, võidakse eskortida täiendavaks uurimiseks Mikroneesia Liiduriikide sadamasse.

5. Laeva kasutaja tagab rahvusvahelise kutsungi- ja avariisageduse (2182) kHz (HF) ja/või rahvusvahelise kutsungi- ja avariisageduse (156,8) MHz (kanal 16, VHF-FM) pideva jälgimise, et hõlbustada teabevahetust Mikroneesia Liiduriikide valitsuse kalamajanduse-, järelevalve- ja täitevasutustega.

6. Laeva kasutaja tagab, et pardal on rahvusvaheliste signaalkoodide (INTERCO) värske ja ajakohastatud väljaanne, mis on igal ajal kättesaadav.

2. jaguTeabevahetus Mikroneesia Liiduriikide patrull-laevadega

1. Heakskiidetud laevade ja Mikroneesia Liiduriikide valitsuse patrull-laevade teabevahetus toimub rahvusvaheliste signaalkoodide abil järgmiselt:

Rahvusvaheline signaalkood – tähendus:

L | Peatuge kohe |

SQ3 | Peatuge või aeglustage sõitu, me soovime teie laeva pardale tulla |

QN | Manööverdage oma laev meie laeva kõrvale pakpoordi |

QN1 | Manööverdage oma laev meie laeva kõrvale pakpoordi |

TD2 | Kas teie laev on kalalaev? |

C | Jah |

N | Ei |

QR | Me ei saa oma laeva teie laeva kõrvale manööverdada |

QP | Me manööverdame oma laeva teie laeva kõrvale |

2. Mikroneesia Liiduriigid edastavad Euroopa Komisjonile kalanduskontrolliks kasutatavate patrull-laevade nimekirja. Nimekiri sisaldab kõiki kõnealuste laevadega seotud üksikasju, milleks on: nimi, lipp, tüüp, foto, pardatähis, rahvusvaheline raadiokutsung ja sidevõime.

3. Patrull-laev, kui valitsuse kasutuses/teenistuses olev alus peab olema selgelt tähistatud ja identifitseeritav.

3. jaguLaevade nimekiri

1. Euroopa Komisjon peab ajakohastatud nimekirja laevadest, kellele on käesoleva protokolli alusel välja antud kalapüügiluba. Kõnealune nimekiri edastatakse selle koostamise ning iga ajakohastamise järel kalapüügi kontrollimise eest vastutavatele Mikroneesia Liiduriikide asutustele.

4. jaguKohaldatavad õigusnormid

1. Laev ja selle kasutajad peavad täielikult vastama käesolevale lisale ning Mikroneesia Liiduriikide ja selle osariikide õigusnormidele. Ühtlasi peavad nad vastama neile rahvusvahelistele lepingutele, konventsioonidele ja kalandusalastele kokkulepetele, mille osalised on nii Mikroneesia Liiduriigid kui ka Euroopa Liit. Kui käesolevast lisast ning Mikroneesia Liiduriikide ja selle osariikide õigusnormidest ei suudeta rangelt kinni pidada, võivad sellega kaasneda olulised trahvid ning muud tsiviil- ja kriminaalkaristused.

5. jagu Kontrollimenetlused

1. Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kalastavate Euroopa Liidu laevade kaptenid annavad pardaletuleku loa kalastamistegevuse kontrollimise ja järelevalve eest vastutavatele Mikroneesia Liiduriikide volitatud ametnikele ning hõlbustavad nende kohustuste täitmist mis tahes ajal, kui nad viibivad Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis või Mikroneesia Liiduriikide territoriaal- või sisevetes.

2. Kontrollimenetluse ohutumaks muutmiseks tuleks laevale eelnevalt saata pardaleminekut käsitlev teatis, mis sisaldaks ka inspekteerimisaluse tunnuseid ja inspektori nime.

3. Ametiisikutel on täielik juurdepääs laeva aruannetele, sealhulgas selle püügipäevikule, püügiaruannetele, dokumentatsioonile ja kõigile andmete salvestamiseks kasutatavatele elektroonikaseadmetele, ning laeva kapten lubab kõnealustel volitatud ametnikel teha märkmeid kõigi NORMA väljastatud lubade või muude lepingu sätestatud dokumentide kohta.

4. Laeva kapten täidab kohe kõik volitatud ametnike esitatud mõistlikud juhised ning hõlbustab turvalist pardaletulekut ning laeva, seadmete, varustuse, aruannete, kala ja kalatoodete kontrollimist.

5. Laeva kapten või meeskonnaliikmed ei tohi kohuseid täitvaid volitatud ametnikke rünnata, takistada, neile vastu hakata või nende aega kulutada, keelata nende pardalepääsu, neid ähvardada või nende töösse sekkuda.

6. Kõnealused ametnikud ei jää pardale kauemaks kui nende kohustuste täitmiseks vajalik.

7. Kui käesoleva peatüki sätetest ei peeta kinni, on Mikroneesial Liiduriikidel õigus rikkumise toime pannud laeva kalapüügiluba vorminõuete täitmiseni peatada ning kohaldada Mikroneesia Liiduriikide õigusnormides sätestatud karistusi. Sellest teavitatakse Euroopa Komisjoni.

8. Kontrolli lõpetamisel väljastatakse laeva kaptenile asjakohane tõend.

9. Mikroneesia Liiduriigid tagavad, et käesoleva lepinguga hõlmatud kalalaeva inspekteerimisega otseselt seotud töötajad on pädevad kalandusalast inspekteerimist teostama ja tunnevad asjaomast püügitegevust. Käesoleva lepinguga hõlmatud kalalaeva inspekteerimisel tagavad Mikroneesia Liiduriikide kalandusinspektorid, et meeskonda, laeva ja lasti koheldakse täielikus vastavuses Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) pardalemineku- ja inspekteerimismenetluses ettenähtud rahvusvaheliste sätetega.

6. jaguPeatamismenetlus

1. Kalalaevade peatamine

a) Tegevjuht teavitab delegatsiooni 24 tunni jooksul Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis kalastavate Euroopa Liidu laevade peatamisest või nende suhtes karistuste kohaldamisest.

b) Samal ajal saab delegatsioon lühiaruande peatamise põhjuste ja asjaolude kohta.

2. Peatamisteade

a) Järelevalveametniku koostatud teate allkirjastab laeva kapten.

b) Kõnealune allkiri ei piira kapteni õigusi või kaitset, mida ta võib kasutada seoses eeldatava rikkumisega.

c) Kapten juhib laeva järelevalveametniku poolt määratud sadamasse. Väiksemate rikkumiste korral võib tegevjuht lubada peatatud laeval kalapüüki jätkata.

3. Peatamise korral peetav nõupidamine

a) Enne laeva kapteni või meeskonna või laeva lasti ning varustuse suhtes meetmete võtmist, välja arvatud oletatava rikkumisega seotud tõendite kindlustamise abinõud, korraldatakse ühe tööpäeva jooksul alates eespool nimetatud teabe saamisest delegatsiooni ja tegevjuhi vaheline nõupidamine, millest võtab võimaluse korral osa ka asjaomase lipuosariigi esindaja.

b) Nõupidamisel vahetavad lepinguosalised asjakohaseid dokumente ja teavet, mis võib aidata selgitada olukorra põhjusi. Laevaomanikku või tema esindajat teavitatakse nõupidamise tulemustest ja kõigist laeva peatamisega kaasnevatest meetmetest.

4. Peatamise lahendamine

a) Enne kohtumenetluse algatamist üritatakse oletatav rikkumine lahendada omavahelise kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisele suunatud toimingud lõpetatakse hiljemalt neli (4) tööpäeva pärast laeva peatamist.

b) Vastastikuse kokkuleppe korral määratakse trahvi suurus kooskõlas Mikroneesia Liiduriikide õigusnormidega.

c) Kui juhtumi suhtes ei ole võimalik jõuda vastastikusele kokkuleppele ning asi tuleb anda pädevale kohtule arutamiseks, peab laevaomanik tasuma käesoleva lisa I peatüki 1. jao punktis 8 osutatud arvelduskontole tagatise, mis hõlmab rikkumise eest vastutavate osaliste makstavaid peatamiskulusid, trahve ja hüvitisi.

d) Pangatagatist ei saa tagasi võtta enne kohtumenetluse lõppu. Tagatis vabastatakse kohe, kui kohtumenetlus lõpeb süüdimõistva otsuseta. Samuti vabastab menetlust läbiviiv kohus süüdimõistva otsuse korral vahesumma, kui trahvisumma on väiksem kui antud tagatise väärtus.

e) Laev vabastatakse ja selle meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda:

(1) kui kokkuleppemenetlusest tulenevad kohustused on täidetud või

(2) kui enne kohtumenetluse lõppu on sisse makstud punkti 4 alapunktis c osutatud tagatis ning pädev kohtuasutus on selle heaks kiitnud.

VI peatükk

Keskkonnavastutus

1. Euroopa Liidu laevad tunnustavad Mikroneesia Liiduriikide tundlike laguunide ja atollide (mereliste) keskkonnatingimuste säilitamise vajadust ega lase vette aineid, mis võivad kahjustada mereressursside kvaliteeti.

2. Kui punkerdamine või mõne muu sellise toote ümberpaigutamine, mis on hõlmatud ÜRO Rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveo eeskirjaga (IMDG), toimub Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis teostatava püügireisi ajal, peavad Euroopa Liidu laevad esitama sellise tegevuse kohta aruande vastavalt 3. liite 5. punktis esitatud näidisele.

VII peatükk

Meremeeste töölevõtmine

1. Kõik lepingu alusel kala püüdvad Euroopa Liidu laevad on kohustatud meeskonnaliikmena tööle võtma vähemalt ühe (1) Mikroneesia Liiduriikide meremehe.

2. Laevaomanikel on võimalik vabalt valida pardale võetavad meremehed tegevjuhi esitatud nimekirjast.

3. Laevaomanik või esindaja teatab tegevjuhile asjaomase laeva pardale võetavate Mikroneesia Liiduriikide meremeeste nimed ning nende tööülesanded meeskonnas.

4. Euroopa Liidu laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja õiguste deklaratsiooni. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelikku tunnustamist ning töö saamise ja kutsealale pääsemisega seotud diskrimineerimise kõrvaldamist.

5. Mikroneesia Liiduriikide meremeeste töölepingud, mille koopiad antakse allkirjastajatele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel, pidades nõu tegevjuhiga. Kõnealused lepingud hõlmavad meremeeste suhtes kohaldatavat sotsiaalkindlustust, sealhulgas elukindlustust ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustust.

6. Mikroneesia Liiduriikide meremeeste palgakulud kannavad laevaomanikud. Palgad fikseeritakse enne kalapüügilubade väljaandmist laevaomanike või nende esindajate ja tegevjuhi vastastikusel kokkuleppel. Mikroneesia Liiduriikide meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui Mikroneesia Liiduriikide laevameeskondade meremeestel ning nende palgad ei tohi mingil tingimusel olla ILO standarditest madalamad.

7. Iga Euroopa Liidu laevale tööle võetud meremees peab end kavandatavale pardalemineku päevale eelneval päeval talle määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees ei teata oma kohaleilmumisest kokkulepitud pardalemineku kuupäeval ja kellaajal, on laevaomanikud automaatselt vabastatud meremehe pardalevõtmise kohustusest.

VIII peatükk

Laeva kasutaja vastutus

1. Ettevõtja tagab, et laevad on merekõlblikus seisundis ning nende pardal on kõigi reisijate ja meeskonnaliikmete turvalisuse ja ellujäämise tagamiseks piisavad seadmed ja vahendid.

2. Mikroneesia Liiduriikide, selle osariikide, kodanike ja elanike kaitse tagamiseks peab laeva kasutaja oma laeva asjakohaselt ja täielikult kindlustama rahvusvaheliselt tunnustatud ja NORMA heakskiidetud kindlustusfirmas kõigi Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndisse kuuluvate piirkondade osas, sealhulgas laguunide ja atollide piirkondade, territoriaalmere, veealuste korallriffide ja majandusvööndi osas, mida tõendab käesoleva lisa 1. peatüki 1. jao punkti 7 alapunktis f osutatud tõend kindlustuse olemasolu kohta.

3. Kui Euroopa Liidu laevaga juhtub Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis (sealhulgas sisevetes ja territoriaalmeres) mereõnnetus või õnnetusjuhtum, mille tagajärjel tekitatakse kahju keskkonnale, varale või isikule, teavitavad laev ja laeva kasutaja sellest kohe NORMAt ning Mikroneesia Liiduriikide Transpordi-, Side- ja Infrastruktuuri Ministeeriumi.

Liited

1. Kalapüügiloa taotluse vormid

a. Kalapüügiloa taotlemine ja registreerimine

b. Kalapüügiloa uuendamise taotlus

2. Püügiaruannete vormid

a. Seinnooda püügipäevik

b. Õngepüügi püügipäevik

3. Aruannete üksikasjad

4. Mikroneesia Liiduriikide määratud sadamate nimekiri

1a liide

[pic]

VÄLISMAISE KALALAEVA

REGISTREERIMISE JA PÜÜGILOA TAOTLUS

National Oceanic Resource Management Authority |

P.O. Box PS122 | Telefon: | (691) 320-2700/5181 |

Palikir, Pohnpei FM 96941 | Faks: | (691) 320-2383 |

Federated States of Micronesia | E-post: | norma@mail.fm |

JUHISED: |

Taotlusel PEAB olema kuupäev ja allkiri, vastasel korral on taotlus kehtetu. |

Aadress tähendab täielikku postiaadressi. |

Vajalikku kohta märkida selgesti X. |

Kasutada meetermõõdustiku ühikuid; muude süsteemide kasutamise korral tuleb ühikud täpsustada. |

Kinnitage avalduse külge hiljuti tehtud 6x8 tolli suurune foto laevast külgvaates, millel on näha laeva nimi ja registreerimisnumber. |

Lisage juurde foorumi kalapüügiametkonna (FFA) piirkondliku registri ja laevaseiresüsteemi (VMS) tõendite koopiad. |

Kui laev oli varem registreeritud, märkida: | Piirkondlikud nõuded: |

Laeva endine nimi | FFA registrinumber |

Varasem registreerimisnumber | FFA VMS registrinumber |

Varasem rahvusvaheline raadiokutsung | ALC tüüp |

Laeva andmed: |

Laeva nimi |

Laeva tüüp: (valida sobiv) |

Üksi tegutsev seiner | Kalaveolaev/külmutuslaev | Otsingulaev |

Õngejadalaev | Punkerlaev | Muu |

Ritvõngelaev | Rühmas tegutsev seiner | Täpsustada |

Registreerimisriik | Registreerimisnumber registreerimisriigis |

Rahvusvaheline raadiokutsung |

Laeva omanik: | Laeva kasutaja/prahtija: |

Nimi | Nimi |

Aadress | Aadress |

Laeva kapten: | Kalastamise eest vastutav kapten: |

Nimi | Nimi |

Aadress | Aadress |

Tegutsemiskoht (tegutsemiskohad): | Loa andmed: | Valida sobiv loa kehtivusaeg ning täpsustada soovitav jõustumiskuupäev. |

Sadam 1/Riik | 1 aasta | __________________________ |

Sadam 2/Riik | 6 kuud | __________________________ |

Sadam 3/Riik | 3 kuud | ___________________ |

Lubatud kalanduspiirkonna lipp/riik | Muu (täpsustada): | ___________________ |

Laeva spetsifikatsioon: |

Kere materjal: | Teras ( | Puit ( | Klaaskiuga sarrustatud polüester ( | Muude materjalide korral täpsustada |

Ehitamise aasta | Kogumahutavus |

Ehitamise koht | Kogupikkus |

Meeskonnaliikmete arv | Peamasinate võimsus (märkida ühikud) | Kütuse kandevõime (kiloliitrites) |

Külmutusvõimsus päevas (vajaduse korral rohkem kui üks):

Meetod Võimsus Temperatuur (c)

Tonni päevas

Soolvesi (NaCl) BR ( ____________________________ ________________

Soolvesi (CaCl) CB ( ____________________________ ________________

Õhk (õhujuga) BF ( ____________________________ ________________

Õhk (keerised) RC ( ____________________________ ________________

Muude korral täpsustada _______________ ____________________________ ________________

Ladustamisvõimsus (vajaduse korral rohkem kui üks):

Meetod Võimsus Temperatuur (c)

Kuupmeetrites

Jää IC ( ____________________________ ________________

Külmutatud merevesi RW ( ____________________________ ________________

Soolvesi (NaCl) BR ( ____________________________ ________________

Soolvesi (CaCl) CB ( ____________________________ ________________

Õhk (keerised) RC (

Muude korral täpsustada _______________ ____________________________ ________________

Täita vastavalt vajadusele kas A, B, C või D.

A. Seinerite puhul:

Helikopteri registreerimisnumber _________________________________ Võrgu pikkus (meetrites)________________

Helikopteri mudel ___________________________________ Võrgu sügavus (meetrites) ________________

Abilaev:

1. nimi ___________________________________________ Tüüp 1 _________________________

2. nimi ___________________________________________ Tüüp 2 _________________________

3. nimi ___________________________________________ Tüüp 3 _________________________

B. Ritvõngelaevade puhul:

Automaatsete tõstukite arv (nende puudumisel 0) __________

Sööda säilitamine (vajaduse korral rohkem kui üks)

Ringlusmeetod Võimsus

(vajaduse korral märkida x) (kuupmeetrid)

Loomulik NN ( ____________________________

Ringlus CR ( ____________________________

Külmutatud RC ( ____________________________

C. Õngejadalaevade puhul :

Keskmine ujukite arv ___________________________ Õngejada pikkus kilomeetrites ______________

Keskmine õngekonksude arv ujuki kohta ____________________

Õngejada materjal __________________________________

D. Abilaevade puhul:

Tegevused (vajaduse korral rohkem kui üks)

Külmutuslaev ( Luurelaev (

Ankrulaev ( Lisalaev/emalaev (

Muude tegevuste korral täpsustada________________________________________________________________________

Abistatav(ad) kalalaev(ad) ________________________________________________________________________

________________________________________________________________________

Kinnitan, et eespool esitatud teave on tõene ja täielik. Mõistan, et pean viivitamata teatama eespool esitatud teabe muudatustest, ning mõistan ka seda, et selle nõude täitmata jätmine võib mõjutada minu laeva staatust FFA piirkondlikus registris. Käesolev taotlus on esitatud vastavalt järgmisele lepingule:

Lepingu ja/või põhilepingu nimi | Lepingu jõustumiskuupäev |

Taotleja:

Märkida, kas taotleja on omanik, prahtija või volitatud esindaja _________________________________

Taotleja nimi: | Telefon: |

Aadress: | Faks: |

E-post: |

Allkiri | Kuupäev |

1b liide

[pic]

VÄLISMAISE KALALAEVA

PÜÜGILOA UUENDAMISE TAOTLUS

National Oceanic Resource Management Authority |

P.O. Box PS122 | Telefon: | (691) 320-2700/5181 |

Palikir, Pohnpei FM 96941 | Faks: | (691) 320-2383 |

Federated States of Micronesia | E-post: | norma@mail.fm |

JUHISED: |

Käesolev taotlusvorm kehtib ÜKSNES selle laeva suhtes, mille püügiluba uuendatakse sama püügilepingu alusel, mille põhjal väljastati ka esimene püügiluba (või eelmised püügiload). |

Taotlusel PEAB olema kuupäev ja allkiri, vastasel korral on taotlus kehtetu. |

Aadress tähendab täielikku postiaadressi. |

Vajalikku kohta märkida selgesti X. |

Piirkondlikud nõuded: |

FFA registrinumber |

FFA VMS registrinumber |

Laeva andmed: |

Laeva nimi | Eelmise loa number |

Registreerimisriik (lipp) |

Lipuriigi registreerimisnumber | Rahvusvaheline raadiokutsung |

Laeva tüüp (varustus): |

Üksi tegutsev seiner | Kalaveolaev/külmutuslaev | Otsingulaev |

Õngejadalaev | Punkerlaev | Muu (täpsustada) | ____________ |

Ritvõngelaev | Rühmas tegutsev seiner |

Loa andmed: | Valida sobiv loa kehtivusaeg ning täpsustada soovitav jõustumiskuupäev. |

1 aasta | 6 kuud | 3 kuud |

Loa jõustumiskuupäev |

Käesolevaga taotlen Mikroneesia Liiduriikide Riiklikult Ookeaniressursside Korraldusasutuselt (NORMA) eespool nimetatud laeva püügiloa uuendamist.

Kinnitan, et eespool esitatud teave on tõene ja täielik. Mõistan, et pean viivitamata teatama eespool esitatud teabe muudatustest, ning mõistan ka seda, et selle nõude täitmata jätmine võib mõjutada minu laeva staatust FFA piirkondlikus registris. Käesolev taotlus on esitatud vastavalt järgmisele lepingule:

Lepingu ja/või põhilepingu nimi | Lepingu jõustumiskuupäev |

Taotleja:

Märkida, kas taotleja on omanik, prahtija või volitatud esindaja _________________________________

TTaotleja nimi | Telefon: |

Aadress: | Faks: |

E-post: |

Allkiri | Kuupäev |

[pic]

[pic]

[pic]

[pic]3. liide

Aruannete üksikasjad

NORMAle esitatav aruanne

Faks: (691) 320-2383, e-post: norma@mail.fm

1. Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndisse saabumisest teatamine

24 tundi enne Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndisse sisenemist

(a) | Teatamise kood | ZENT |

(b) | Laeva nimi |

(c) | Loa number |

(d) | Sisenemise kuupäev (pp.kk.aa) |

(e) | Sisenemise kellaaeg (GMT) |

(f) | Sisenemise koht |

(g) | Pardal oleva väljapüügi üldkogus |

(i) seinnooda kohta märkida üldkogus kaalu ja liikide kaupa: |

VÖÖTTUUN | (SKJ)____. ___(mt) |

KULDUIM-TUUN | (YFT)____. ___(mt) |

MUUD | (OTH)____. ___(mt) |

(ii) õngepüügi kohta märkida arvuline kogus liikide kaupa: |

KULDUIM-TUUN | (YFT)____. ___(mt) |

SUURSILM-TUUN | (BET)____. ___(mt) |

PIKKUIM-TUUN | (ALB)____. ___(mt) |

HAID | (SHK)____.___ (mt) |

MUUD | (OTH)____.___ (mt) |

nt ZENT/ COSMOS/F031-EUCPS-00000-01/10-5-04/0635Z/1230N; 150E/SKJ: 200;YFT: 90; OTH: 50 |

2. Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndist lahkumise teatamine

Kohe pärast kalanduspiirkonnast lahkumist:

(a) | Teatamise kood | ZDEP |

(b) | Laeva nimi |

(c) | Loa number |

(d) | Lahkumise kuupäev (pp.kk.aa) |

(e) | Lahkumise kellaaeg (GMT) |

(f) | Lahkumise koht |

(g) | Pardal oleva väljapüügi üldkogus |

(i) seinnooda kohta märkida üldkogus kaalu ja liikide kaupa: |

VÖÖTTUUN | (SKJ)____. ___(mt) |

KULDUIM-TUUN | (YFT)____. ___(mt) |

MUUD | (OTH)____. ___(mt) |

(ii) õngepüügi kohta märkida arvuline kogus liikide kaupa: |

KULDUIM-TUUN | (YFT)____. ___(mt) |

SUURSILM-TUUN | (BET)____. ___(mt) |

PIKKUIM-TUUN | (ALB)____. ___(mt) |

HAID | (SHK)____.___ (mt) |

(h) | Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis saadud kogusaak kaalu või kalade arvu (vastavalt vajadusele) ja liikide kaupa (sarnaselt pardal olevale kalasaagile) |

(i) | Kalanduspäevi kokku |

nt ZDEP/ COSMOS/F031-EUCPS-00000-01/20-5-04/0635Z/1300N;145E/SKJ: 300;YFT: 130; OTH: 80/FSMEEZ; SKJ: 100;YFT: 40;OTH: 30/10 |

3. Iganädalane asukoht ja kalasaagi aruanne Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis olemise ajal

Iga kolmapäeva keskpäeval pärast sisenemisaruannet või viimast nädalaaruannet, kui laev on endiselt Mikroneesia Liiduriikide majandusvööndis.

(a) | Teatamise kood | WPCR |

(b) | Laeva nimi |

(c) | Loa number |

(d) | Iganädalase asukoha kuupäev (pp.kk.aa) |

(e) | WPCR asukoht |

(f) | Väljapüük pärast viimase aruande esitamist |

(i) seinnooda kohta märkida üldkogus kaalu ja liikide kaupa: |

VÖÖTTUUN | (SKJ)____. ___(mt) |

KULDUIM-TUUN | (YFT)____. ___(mt) |

MUUD | (OTH)____. ___(mt) |

(ii) õngepüügi kohta märkida arvuline kogus liikide kaupa: |

KULDUIM-TUUN | (YFT)____. ___(mt) |

SUURSILM-TUUN | (BET)____. ___(mt) |

PIKKUIM-TUUN | (ALB)____. ___(mt) |

HAID | (SHK)____.___ (mt) |

MUUD | (OTH)____.___ (mt) |

(g) | Püügipäevade arv nädalas |

nt WPCR/COSMOC/F031-EUCPS-00000-01/12-5-04/0530N;14819E/SKJ: 200;YFT: 90;OTH: 50/10 |

4. Sadamast lahkumine

Kohe pärast sadamast lahkumist.

(a) | Teatamise kood | PDEP |

(b) | Laeva nimi |

(c) | Loa number |

(d) | Lahkumise kuupäev (pp.kk.aa) |

(e) | Lahkumise kellaaeg (GMT) |

(f) | Sadama nimi |

(g) | Pardal oleva väljapüügi üldkogus |

(i) seinnooda kohta märkida üldkogus kaalu ja liikide kaupa: |

VÖÖTTUUN | (SKJ)____. ___(mt) |

KULDUIM-TUUN | (YFT)____. ___(mt) |

MUUD | (OTH)____. ___(mt) |

(ii) õngepüügi kohta märkida arvuline kogus liikide kaupa: |

KULDUIM-TUUN | (YFT)____. ___(mt) |

SUURSILM-TUUN | (BET)____. ___(mt) |

PIKKUIM-TUUN | (ALB)____. ___(mt) |

HAID | (SHK)____.___ (mt) |

MUUD | (OTH)____.___ (mt) |

(h) | Järgmine sihtkoht | Pohnpei |

nt PDEP/ COSMOS/F031-EUCPS-00000-01/23-5-04/0635Z/Pohnpei/SKJ:0; YFT:0; OTH:0 |

5. Punkerdamise aruanne

Kohe pärast tankimist litsentsi omavalt tankerilt.

(a) | Teatamise kood | BUNK |

(b) | Laeva nimi | COSMOS |

(c) | Loa number | F031-EUCPS-0000-01 |

(d) | Punkerdamise alustamise kuupäev ja kellaaeg (GMT) pp.kk.aa:ttmm |

(e) | Asukoht punkerdamise alustamisel |

(f) | Võetud kütuse kogus kiloliitrites |

(g) | Punkerdamise lõppkuupäev ja -kellaaeg (GMT) |

(h) | Asukoht punkerdamise lõpetamisel |

(i) | Tankeri nimi | KIM |

nt BUNK/ COSMOS/F031-EUCPS-00000-01/10-5-04/0635Z/1230N; 150E/160/10-5-04/1130N; 145E/KIM |

6. Ümberlaadimise aruanne

Kohe pärast ümberlaadimist Mikroneesia heakskiidetud sadamas kalapüügiluba omavale transpordilaevale.

(a) | Teatamise kood | PNOT |

(b) | Laeva nimi | COSMOS |

(c) | Loa number | F031-EUCPS-0000-01 |

(d) | Mahalaadimise kuupäev (pp.kk.aa) |

(e) | Mahalaadimissadam |

(f) | Ümberlaaditud väljapüük |

(i) seinnooda kohta märkida üldkogus kaalu ja liikide kaupa: |

VÖÖTTUUN | (SKJ)____. ___(mt) |

KULDUIM-TUUN | (YFT)____. ___(mt) |

MUUD | (OTH)____. ___(mt) |

(ii) õngepüügi kohta märkida arvuline kogus liikide kaupa: |

KULDUIM-TUUN | (YFT)____. ___(mt) |

SUURSILM-TUUN | (BET)____. ___(mt) |

PIKKUIM-TUUN | (ALB)____. ___(mt) |

HAID | (SHK)____.___ (mt) |

MUUD | (OTH)____.___ (mt) |

(g) | Transpordilaeva nimi | KIN |

(h) | Kalasaagi sihtkoht | JAAPAN |

nt PNOT/ COSMOS/F031-EUCPS-00000-01/10-5-04/PAGO PAGO/SKJ: 200;YFT: 90;OTH: 50/KIN/JP |

4. liide

Määratud sadamad

1. Tomil Harbor (Yapi osariik)

2. Weno Anchorage (Chuuki osariik)

3. Mesenieng Harbour (Pohnpei osariik)

4. Okat Harbour (Kosrae osariik)

[1] Nõukogu otsus nr 8877/2010, 26. aprill 2010.

[2] ELT L 151, 6.6.2006, lk 3.