[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 11.10.2010

KOM(2010) 555 lõplik

2008/0242 (COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist määruse (EÜ) nr […/…] [, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest,] tõhusa kohaldamise eesmärgil (uuesti sõnastatud)

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

EURODAC-süsteem loodi määrusega (EÜ) nr 2725/2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil[1]. Komisjon võttis 2008. aasta detsembris vastu uuesti sõnastatud ettepaneku[2] (edaspidi „2008. aasta detsembri ettepanek”), et muuta EURODACi määrust.

Kõnealuse ettepaneku eesmärk oli toetada tõhusamalt Dublini määruse kohaldamist ja tegeleda põhjalikumalt andmekaitsega seotud probleemidega. Ettepanekuga ühtlustati ka IT-süsteemide juhtimise raamistik teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) määruse ja viisainfosüsteemi (VIS) määruse IT-süsteemide juhtimise raamistikuga, sätestades, et EURODAC-süsteemi operatiivjuhtimisega seotud ülesanded võtab üle tulevane loodav amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks[3] (edaspidi „IT amet”). 2008. aasta detsembri ettepanekus tehti ka ettepanek rakendusmäärus tühistada ja lisada selle sisu EURODACi määrusesse. Algsesse määrusesse viidi sisse ka muudatused, millega võetakse arvesse varjupaiga valdkonna ühenduse õigustikus toimunud arengut ning pärast määruse vastuvõtmist 2000. aastal toimunud tehnilist arengut.

Ettepanek saadeti Euroopa Parlamendile ja nõukogule 3. detsembril 2008. Euroopa Parlament esitas ettepaneku arutamiseks kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile. Euroopa Parlament võttis oma 7. mai 2009. aasta istungil vastu õigusloomega seotud resolutsiooni,[4] millega kiideti komisjoni ettepanek heaks tingimusel, et selles tehakse mitu muudatust.

2009. aasta septembris võttis komisjon vastu muudetud ettepaneku, et ühelt poolt võtta arvesse Euroopa Parlamendi resolutsiooni ja nõukogus toimunud läbirääkimiste tulemusi ning teiselt poolt võimaldada liikmesriikide õiguskaitseasutustele ja Europolile juurdepääs EURODAC-süsteemi keskandmebaasile terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärgil (edaspidi „2009. aasta septembri ettepanek”)[5].

Kõnealuse ettepanekuga võeti eelkõige kasutusele sillaklausel, et võimaldada juurdepääsu õiguskaitse eesmärgil, ja vajalikud lisasätted, ning muudetakse 2008. aasta detsembri ettepanekut. Ettepanek esitati samaaegselt nõukogu otsuse ettepanekuga, mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli õigust nõuda sõrmejälgede võrdlemist EURODACi andmetega õiguskaitse eesmärgil[6] (edaspidi „nõukogu otsus”), mis hõlmab üksikasjalikke sätteid kõnealuse juurdepääsu kohta.

Euroopa Parlament ei võtnud 2009. aasta septembri ettepanku kohta vastu õigusloomega seotud resolutsiooni.

Seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) jõustumise ja kolme samba süsteemi kaotamisega nõukogu otsuse ettepanek aegus. Lissaboni lepingu jõustumise mõju käimasolevatele institutsioonidevahelistele otsustamismenetlustele käsitleva teatise[7] kohaselt niisugune ettepanek tühistatakse ametlikult ja asendatakse uue ettepanekuga, et arvestada ELi toimimise lepingu uue raamistikuga.

Et läbirääkimised varjupaigapaketi üle saaksid jätkuda ja EURODACi määruse küsimuses oleks lihtsam kokkuleppele jõuda, peab komisjon praegu asjakohaseks jätta EURODACi määrusest välja sätted, milles käsitletakse andmetele juurdepääsu õiguskaitse eesmärgil.

Komisjon on seisukohal, et kui uus EURODACi määrus on võimalik niimoodi kiiremini vastu võtta, aitab see ka õigeaegselt luua ameti õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks, sest kõnealune amet vastutab kava kohaselt ka EURODAC-süsteemi haldamise eest.

2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Käesolevasse muudetud ettepanekusse on lisatud kaks tehnilist sätet[8] ja selle peaeesmärk on muuta eelmist ettepanekut (st 2009. aasta septembris tehtud ettepanekut), jättes sellest välja võimaluse juurdepääsuks õiguskaitse eesmärgil. Seetõttu ei peetud seoses käesoleva ettepanekuga uusi konsultatsioone ega viidud läbi mõju hindamist. Kasutatakse 2008. aastal koostatud mõjuhinnangut[9].

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Käesoleva ettepanekuga muudetakse komisjoni muudetud ettepanekut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist määruse (EÜ) nr […/…] [, millega sätestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest,] tõhusa kohaldamise eesmärgil (KOM(2009) 342).

Käesoleva muudetud ettepaneku õiguslikuks aluseks on ELi toimimise lepingu artikli 78 lõike 2 punkt e, mis vastab esialgse ettepaneku õiguslikule alusele (Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 63 lõike 1 punkt a).

ELi toimimise lepingu V jaotist ei kohaldata Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes, välja arvatud juhul, kui need kaks riiki peaksid vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitlevas protokollis sätestatule otsustama teistmoodi.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2725/2000 on Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes olnud siduv pärast seda, kui nad teatasid oma soovist osaleda kõnealuse määruse vastuvõtmises ja kohaldamises eespool nimetatud protokolli alusel. Nimetatud liikmesriikide praegu kehtiva määrusega seotud seisukoht ei mõjuta nende võimalikku osalemist muudetud määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli kohaselt ei osale Taani nõukogus Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise kohaste meetmete võtmisel (välja arvatud „meetmed, mis määravad kindlaks kolmandad riigid, kelle kodanikel peab olema viisa liikmesriikide välispiiride ületamiseks, või ühtse viisavormiga seotud meetmed”). Seetõttu ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Siiski arvestades, et Taani kohaldab 2006. aastal EÜga sõlmitud rahvusvahelise lepingu[10] tulemusena praegu kehtivat Dublini määrust, peab Taani kooskõlas kõnealuse lepingu artikliga 3 teavitama komisjoni oma otsusest, kas ta kavatseb muudetud määrust rakendada või mitte.

Käesolevas ettepanekus sisalduvad järgmised muudatused:

Artikli 2 lõike 1 punkti c alapunkt iv, artikli 5 punktid f–j ja artikli 21 lõige 2 jäetakse välja, sest need lisati määrusesse koos sillaklausliga, millega võimaldati juurdepääsu õiguskaitse eesmärgil.

Artikli 18 lõike 4 teises taandes ja artikli 24 lõike 1 punktis b jäetakse välja viited juurdepääsule õiguskaitse eesmärgil.

Artiklis 3 jäetakse välja sillaklausel, millega võimaldati juurdepääsu õiguskaitse eesmärgil.

Artikli 18 lõikes 4 selgitatakse vajadust sõrmejäljeeksperdi kinnituse järele, kui süsteemis on automaatselt leitud kokkulangevus.

Artikli 24 lõikesse 1 lisatakse asjakohased sätted, et võimaldada Dublini määruse kohaselt moodustatud komiteel lisada EURODAC-süsteemi kohta teavet vastavalt artikli 4 lõikele 3 koostatavasse teabelehte.

4. MÕJU EELARVELE

Käesoleva ettepanekuga nähakse ette oluliselt säästlikum eelarvevahendite kasutamine võrreldes eelmise ettepanekuga (KOM(2009) 344), milles sätestati võimalus teostada õiguskaitse eesmärgil andmete võrdlust.

Käesolevas ettepanekus säilitatakse 2009. aasta ettepanekus tehtud parandused, mis kavandati süsteemi uute, varjupaigaga seotud funktsioonide lisamiseks (nõukogus toimunud läbirääkimiste tulemusena), et anda teavet andmesubjekti staatuse kohta, ning jäeti samal ajal välja päringute tegemise võimalus õiguskaitse eesmärgil. Kõnealust muudatust kajastatakse käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgituses.

Prognoositavad 230 000 euro suurused kulud hõlmavad IT-teenuseid, tark- ja riistvara ning kataksid nõutava kohandamise EURODAC-süsteemi kesksüsteemiga.

5. ETTEPANEKU MÕJU DUBLINI SÜSTEEMIGA ASSOTSIEERUNUD, ELi MITTEKUULUVATELE RIIKIDELE

Paralleelselt mitme ELi mittekuuluva riigi assotsieerimisega Schengeni õigustikuga, on ühendus sõlminud või sõlmimas kõnealuste riikidega ka mitu Dublini/EURODACi õigustikuga assotsieerimise lepingut:

- assotsieerimisleping Islandi ja Norraga sõlmiti 2001. aastal[11];

- assotsieerimisleping Šveitsiga sõlmiti 28. veebruaril 2008[12];

- protokoll Liechtensteini ühinemise kohta kirjutati alla 28. veebruaril 2008[13].

Õiguste ja kohustuste loomiseks Taani (kes, nagu eespool selgitatud, on Dublini/EURODACi õigustikuga assotsieerunud rahvusvahelise lepingu alusel) ja eespool nimetatud assotsieerunud riikide vahel, on ühenduse ja assotsieerunud riikide vahel sõlmitud veel kaks lepingut[14].

Kooskõlas kolme eespool nimetatud lepinguga nõustuvad assotsieerunud riigid tingimusteta Dublini/EURODACi õigustiku ja selle muudatustega. Nad ei osale selliste õigusaktide vastuvõtmisel, millega muudetakse või mis põhinevad Dublini õigustikul (sealhulgas kõnealune ettepanek), kuid nad peavad pärast õigusakti nõukogus ja Euroopa Parlamendis heakskiitmist teavitama komisjoni teatava ajavahemiku jooksul oma otsusest, kas nad nõustuvad õigusakti sisuga või mitte. Juhul kui Norra, Island, Šveits või Liechtenstein ei nõustu Dublini/EURODACi õigustikku muutva või sellel põhineva õigusaktiga, siis kohaldatakse „giljotiini” klauslit ning vastavad lepingud lõpetatakse, välja arvatud juhul, kui lepingute alusel loodud ühis-/segakomitee otsustab ühehäälselt teisiti.

ê2725/2000/EÜ (kohandatud)

2008/0242 (COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni √ määruse (EÜ) nr […/…] [, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest,] ∏ tõhusa kohaldamise eesmärgil

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut Euroopa Ühenduse asutamislepingu, eriti selle artikli 78 lõike 2 punkti e 63 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[15],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[16],

√ toimides aluslepingu artiklis 294 sätestatud korras[17] ∏

ning arvestades järgmist:

ò uus

(1) Nõukogu 11. detsembri 2000. aasta määrusesse (EÜ) nr 2725/2000 (mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil)[18] ja nõukogu 28. veebruari 2002. aasta määrusesse (EÜ) nr 407/2002 (millega nähakse ette sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil käsitleva määruse (EÜ) nr 2725/2000 teatavad rakenduseeskirjad)[19] tuleb teha mitmeid olulisi muudatusi. Kõnealused määrused tuleks selguse huvides uuesti sõnastada.

ê2725/2000/EÜ põhjendus 1

(1) Liikmesriigid on ratifitseerinud 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga.

ê2725/2000/EÜ põhjendus 2 (kohandatud)

(2) Liikmesriigid on sõlminud konventsiooni Euroopa ühenduste liikmesriigis esitatud varjupaigataotluste läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kohta, mis allkirjastati Dublinis 15. juunil 1990 (edaspidi "Dublini konventsioon").

ò uus

(2) Ühine varjupaigapoliitika, sealhulgas Euroopa ühine varjupaigasüsteem, on osa Euroopa Liidu eesmärgist luua järk-järgult vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, mis on avatud isikutele, kes asjaolude sunnil taotlevad õiguspäraselt rahvusvahelist kaitset Euroopa Liidus.

(3) Euroopa Ülemkogu võttis oma 4. novembri 2004. aasta kohtumisel vastu Haagi programmi, milles seatakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal rakendatavad eesmärgid aastateks 2005−2010. 15.–16. oktoobril 2008 toimunud Euroopa Ülemkogul heaks kiidetud Euroopa sisserände- ja varjupaigapaktiga kutsutakse üles viima lõpule Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomine, luues ühtse varjupaigamenetluse, mis hõlmab ühtseid tagatisi ning ühtset pagulase staatust ja täiendavat kaitset saavate isikute määratlust.

(4) Haagi Programmis kutsuti üles parandama juurdepääsu Euroopa Liidu olemasolevatele andmekataloogidele.

ê2725/2000/EÜ põhjendus 3 (kohandatud)

ð uus

(5) Dublini konventsiooni √ Nõukogu määruse (EÜ) nr […/…] [millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest][20] ∏ kohaldamiseks on vaja kindlaks teha varjupaigataotluste esitajate ð rahvusvahelise kaitse taotlejate ï ja ühenduse välispiiride ebaseaduslikul ületamisel kinnipeetute isikud. Samuti on Dublini konventsiooni √ nõukogu määruse (EÜ) nr […/…] [(millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] ∏ ja eelkõige selle artikli 10 lõike 1 18 lõike 1 punktide c ja e b ja d tõhusaks rakendamiseks √ kohaldamiseks ∏ soovitatav anda igale liikmesriigile õigus kontrollida, kas tema territooriumil ebaseaduslikult viibiv välismaalane √ kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ∏ on taotlenud varjupaika ð rahvusvahelist kaitset ï teises liikmesriigis.

ê2725/2000/EÜ põhjendus 4

(6) Sõrmejäljed on kõnealuste isikute kindalakstegemisel tähtsaks teguriks. On vaja luua nende sõrmejälgede andmete võrdlemise süsteem.

ê 2725/2000/EÜ põhjendus 5 (kohandatud)

ð uus

(7) Sel eesmärgil on vaja luua EurodacEURODAC-süsteem, mis koosneb komisjoni raames loodavast kesküksusest ð kesksüsteemist ï, mis haldab sõrmejälgede andmete infotehnoloogilist keskandmebaasi, samuti liikmesriikide ja keskandmebaasi ð kesksüsteemi ï vahelistest elektroonilistest edastusvahenditest.

ò uus

(8) Selleks, et tagada kõigi rahvusvahelise kaitse taotlejate ja rahvusvahelise kaitse alla võetud isikute võrdne kohtlemine ning kooskõla kehtivate ELi varjupaigaalaste õigusaktidega, eelkõige nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/83/EÜ (miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta) ja määrusega (EÜ) nr […/…] [millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest], on asjakohane laiendada käesoleva määruse reguleerimisala selliselt, et see hõlmaks ka täiendava kaitse taotlejaid ja täiendava kaitse saanud isikuid.

ê2725/2000/EÜ põhjendus 6 (kohandatud)

ð uus

(9) Samuti on vaja nõuda, et liikmesriigid võtaksid kohe sõrmejäljed ð sõrmejälgede andmed ï kõigilt varjupaigataotlejatelt ð rahvusvahelise kaitse taotlejatelt ï ja liikmesriigi välispiiri ebaseaduslikul ületamisel kinni peetud välismaalastelt √ kolmanda riigi kodanikelt ja kodakondsuseta isikutelt ∏, kes on vähemalt 14aastased, ð ning edastaksid need ï.

ê2725/2000/EÜ põhjendus 7 (kohandatud)

ð uus

(10) On vaja kehtestada selliste sõrmejälgede andmete kesküksusele ð kesksüsteemi ï edastamise, kõnealuste andmete ja muude asjaomaste andmete keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï salvestamise, säilitamise, teiste sõrmejälgede andmetega võrdlemise, võrdlustulemuste edastamise ning salvestatud andmete blokeerimise ð märkimise ï ja kustutamise täpsed eeskirjad. Need eeskirjad võivad erinevate välismaalaste √ kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute ∏ kategooriate osas erineda, ning neid tuleb kohandada vastavalt olukorrale.

ò uus

(11) EURODAC-süsteemis leitud kokkulangevusi peaks kontrollima sõrmejäljeekspert, et oleks võimalik tagada vastutuse korrektne kindlaksmääramine vastavalt määrusele (EÜ) nr […/…] [millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest].

ê 2725/2000/EÜ põhjendus 8 (kohandatud)

ð uus

(12) Ühes liikmesriigis varjupaika ð rahvusvahelist kaitset ï taotlenud välismaalastel √ kolmandate riikide kodanikel või kodakondsuseta isikutel ∏ võib hiljem mitme aasta jooksul olla võimalus taotleda varjupaika ð rahvusvahelist kaitset ï teises liikmesriigis. Seetõttu peaks maksimaalne aeg, mille jooksul sõrmejälgiede andmeid kesküksuses ð kesksüsteemis ï säilitatakse, olema küllalt pikk. Et enamik mitmeks aastaks ühendusse jäänud välismaalasi √ kolmandate riikide kodanikke või kodakondsuseta isikuid ∏ on selle aja lõpuks saanud püsielaniku staatuse või koguni liikmesriigi kodakondsuse, peaks kümme aastat olema mõistlik aeg sõrmejälgede andmete säilitamiseks.

ê 2725/2000/EÜ põhjendus 9 (kohandatud)

(13) Säilitusaega tuleks lühendada teatavate eriolukordade puhul, kui ei ole vajadust sõrmejälgeide andmeid nii kaua säilitada. Sõrmejälgeide andmed tuleks kustutada kohe, kui välismaalane √ kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ∏ saab liikmesriigi kodakondsuse.

ò uus

(14) Selliste andmesubjektidega seonduvaid andmeid, kelle sõrmejäljed salvestati algselt EURODAC-süsteemi nende rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel ja kellele on liikmesriigis antud rahvusvaheline kaitse, on asjakohane säilitada, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel salvestatud andmeid saaks nendega võrrelda.

(15) Pärast seda, kui on teostatud finants-, tegevus- ja korralduslike alternatiivide sisulist analüüsi sisaldav mõjuhindamine, tuleks ette näha EURODAC-süsteemi operatiivjuhtimise eest vastutava korraldusasutuse loomine. Kuni selle loomiseni peaks komisjon jääma vastutavaks kesksüsteemi haldamise ja sideinfrastruktuuri eest.

ê2725/2000/EÜ põhjendus 10 (kohandatud)

ð uus

(16) On vaja selgesti sätestada komisjoni ð ja korraldusasutuse ï kohustused kesküksuse ð kesksüsteemi ning sideinfrastruktuuri ï suhtes ja liikmesriikide kohustused andmete kasutamise töötlemise, andmekaitse √ andmete turvalisuse ∏ ning salvestatud andmetele juurdepääsu ja nende andmete parandamise suhtes.

ê2725/2000/EÜ põhjendus 11

(17) Kuigi ühenduse lepinguvälist vastutust seoses EurodacEURODAC-süsteemi toimimisega reguleeritakse asutamislepingu aluslepingu asjaomaste sätetega, on vaja kehtestada erieeskirjad, millega reguleeritakse liikmesriikide lepinguvälist vastutust seoses kõnealuse süsteemi toimimisega.

ê 2725/2000/EÜ põhjendus 12 (kohandatud)

(18) Asutamislepingu √ Aluslepingu ∏ artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt ei ole liikmesriikidel võimalik piisaval määral saavutada kavandatavate meetmete eesmärki, milleks on komisjoni loodav sõrmejälgede andmete võrdlemise süsteem, mis toetab ühenduse varjupaigapoliitika rakendamist, ning seetõttu on see paremini saavutatav ühenduse tasandil. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

ê2725/2000/EÜ põhjendus 15 (kohandatud)

(19) Eurodac-süsteemi raames lLiikmesriikides √ käesoleva määruse kohaldamisel ∏ töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta seoses isikuandmete töötluseemisel ja selliste andmete vaba liikumisega kohta[21].

ê2725/2000/EÜ põhjendus 16

(16) Direktiivi nr 95/46/EÜ artiklit 286 kohaldatakse ka ühenduse institutsioonide ja asutuste suhtes. Et komisjoni raames moodustatakse kesküksus, kohaldatakse selles üksuses töödeldavate isikuandmete suhtes nimetatud direktiivi.

ê2725/2000/EÜ põhjendus 17

(20) Direktiivis 95/46/EÜ sätestatud põhimõtteid, mis käsitlevad üksikisikute õiguste ja vabaduste, eelkõige nende eraelu puutumatuse kaitset isikuandmete töötlemisel, tuleks eriti teatavates sektorites täiendada või täpsustada.

ò uus

(21) Käesoleva määruse kohaldamisel kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes liidu institutsioonides, organites ja asutustes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[22]. Siiski tuleks selgitada andmete töötlemise ja andmekaitse üle teostatava järelevalvega seonduvat vastutust.

(22) On asjakohane, et siseriiklikud järelevalveasutused kontrollivad, kas liikmesriigid töötlevad isikuandmeid õiguspäraselt, ning Euroopa andmekaitseinspektor peaks määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 41 kohaselt kontrollima liidu institutsioonide, organite ja asutuste tegevust seoses isikuandmete töötlemisega käesoleva määruse kohaldamisel.

ê2725/2000/EÜ põhjendus 18

ð uus

(23) EurodacEURODAC-süsteemi toimimist on vaja ð korrapäraste ajavahemike järel ï jälgida ja hinnata.

ê2725/2000/EÜ põhjendus 19 (kohandatud)

ð uus

(24) Liikmesriikides tuleks ette näha Liikmesriigid peaksid ette nägema √ tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate ∏ sanktsioonide süsteemi juhuks, kui keskandmebaasis ð kesksüsteemi ï salvestatud √ sisestatud ∏ andmeid kasutatakse EurodacEURODAC-süsteemi eesmärgi vastaselt.

ò uus

(25) Selleks et võimaldada määruse (EÜ) nr […/…] [(millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] asjakohast kohaldamist, on vaja liikmesriike teavitada konkreetsete varjupaigamenetluste staatusest.

(26) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtteid ning seda tuleb kohaldada kõnealuste põhiõiguste ja põhimõtete kohaselt. Eelkõige austatakse käesolevas määruses täielikult üksikisiku õigust oma isikuandmete kaitsele ja tema varjupaigaõigust.

ê2725/2000/EÜ põhjendus 22 (kohandatud)

(27) Käesoleva määruse territoriaalset kohaldamisala on vaja piirata nii, et see ühtiks Dublini konventsiooni √ määruse (EÜ) nr […/…] [(millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] ∏ territoriaalse kohaldamisalaga,

ê2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

EurodacEURODAC-süsteemi eesmärk

1. Käesolevaga luuakse EurodacEURODAC-süsteem, mille eesmärk on aidata määrata, milline liikmesriik on Dublini konventsiooni √ määruse (EÜ) nr […/…] [(millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)] ∏ kohaselt kohustatud läbi vaatama liikmesriigis ð kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku ï esitatud varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï, ja hõlbustama muul viisil Dublini konventsiooni √ määruse ∏ kohaldamist käesolevas määruses sätestatud tingimuste alusel.

2. Eurodac-süsteem koosneb:

a) artiklis 3 nimetatud kesküksusest;

b) infotehnoloogilisest keskandmebaasist, kus töödeldakse artikli 5 lõikes 1, artikli 8 lõikes 2 ja artikli 11 lõikes 2 nimetatud andmeid, et võrrelda varjupaigataotlejate ja artikli 8 lõikes 1 ja artikli 11 lõikes 1 nimetatud kategooriatesse kuuluvate välismaalaste sõrmejälgi;

c) liikmesriikide ja keskandmebaasi vahelistest andmeedastusvahenditest.

3.2. Sõrmejälgiede andmeid ja muid isikuandmeid võib EurodacEURODAC-süsteemis töödelda üksnes Dublini konventsiooni √ määruse ∏ artikli 15 lõikes 1 32 lõikes 1 sätestatud eesmärkidel, ilma et see keelaks piiraks päritoluliikmesriigil õigust kasutada EurodacEURODAC-süsteemi jaoks mõeldud andmeid oma siseriiklike õigusnormide alusel koostatud andmebaasides.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas määruses kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) mõistetakse „Dublini konventsiooni √ määrus ∏ ” all – konventsiooni Euroopa ühenduste liikmesriigis esitatud varjupaigataotluste läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kohta, mis allkirjastati Dublinis 15. juunil 1990 √ määrus (EÜ) nr […/…] [, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest] ∏ ;

b) „varjupaiga ð rahvusvahelise kaitse ï taotleja” – all mõistetakse välismaalast √ kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ∏ , kes on esitanud varjupaigataotluse või kelle nimel on esitatud selline taotlus ð vastavalt nõukogu direktiivi 2004/83/EÜ artikli 2 punktis g sätestatule rahvusvahelise kaitse taotluse, mille suhtes ei ole lõplikku otsust veel tehtud ï ;

c) „päritoluliikmesriigik” – all mõistetakse:

i) varjupaigataotleja √ artikliga 6 hõlmatud isiku ∏ suhtes seda korral liikmesriiki, kes edastab tema isikuandmed kesküksusele ð kesksüsteemi ï ja võtab vastu võrdlustulemused;

ii) artikliga 8 11 hõlmatud isiku suhtes seda korral liikmesriiki, kes edastab tema isikuandmed kesküksusele ð kesksüsteemi ï ;

iii) artikliga 11 14 hõlmatud isiku suhtes seda korral liikmesriiki, kes edastab sellised andmed kesküksusele ð kesksüsteemi ï ja võtab vastu võrdlustulemused;

ê2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

d) "pagulase" ð „rahvusvahelise kaitse alla võetud isik” ï all mõistetakse – √ kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta ∏ isikut, kes on tunnistatud pagulaseks vastavalt 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonile, mida on muudetud 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolliga ð nõukogu direktiivi 2004/83/EÜ artikli 2 punktis a määratletud rahvusvahelist kaitset vajavaks isikuks ï;

e) „kokkulangevuse” all mõistetakse – kesküksuses ð kesksüsteemis ï võrdlemisel kindlaks tehtud vastavust või vastavusied andmebaasis √ keskandmebaasis ∏ salvestatud sõrmejälgede andmete ja liikmesriigi edastatud teatava isiku sõrmejälgede andmete vahel, ilma et see piiraks liikmesriigi kohustust kohe kontrollida võrdlustulemusi vastavalt artikli 4 lõikele 6 18 lõikele 4.

ê2725/2000/EÜ (kohandatud)

2. Direktiivi 95/46/EÜ artiklis 2 määratletud mõistetel on käesolevas määruses sama tähendus.

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, on Dublini konventsiooni √ määruse ∏ artiklis 1 2 määratletud mõistetel käesolevas määruses sama tähendus.

ê2725/2000/EÜ (kohandatud)

Artikkel 3

Kesküksus √ Süsteemi ülesehitus ja peamised põhimõtted ∏

1. Komisjoni raames luuakse kesküksus, mis vastutab liikmesriikide nimel artikli 1 lõike 2 punktis b nimetatud keskandmebaasi haldamise eest. Kesküksus varustatakse sõrmejälgede tuvastamise elektroonilise süsteemiga.

ò uus

1. EURODAC-süsteem koosneb:

a) sõrmejälgede andmete infotehnoloogilisest keskandmebaasist (kesksüsteem), mis jaguneb:

- kesküksuseks;

- varuserveriks;

b) kesksüsteemi ja liikmesriikide vahelisest sideinfrastruktuurist, mis on EURODAC-süsteemi andmetele ette nähtud krüpteeritud virtuaalne võrk (sideinfrastruktuur).

2. Igal liikmesriigil on üks riiklik juurdepääsupunkt.

ê2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

2.3. Varjupaigataotlejate ning aArtiklitega 8 ja 11 6, 11 ja 14 hõlmatud isikute andmeid, mida töödeldakse kesküksuses ð kesksüsteemis ï , töötleb päritoluliikmesriik vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele √ ja üksteisest asjakohaste tehniliste vahenditega eraldatult ∏ .

ê2725/2000/EÜ artikli 1 lõike 2 kolmas lõik (kohandatud)

ð uus

4. EurodacEURODAC-süsteemi reguleerivaid eeskirju kohaldatakse ka liikmesriikide toimingute suhtes alates andmete edastamisest kesküksusele ð kesksüsteemi ï kuni võrdlustulemuste kasutamiseni.

ê 2725/2000/EÜ artikli 4 lõike 1 teine lause (kohandatud)

ð uus

5. Sõrmejälgede võtmise menetlus määratakse kindlaks ð ja seda kohaldatakse ï vastavalt asjaomase liikmesriigi siseriiklikule tavale ning ð Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ï Euroopa inimõiguste konventsioonis ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsioonis sätestatud kaitsemeetmetele.

ò uus

Artikkel 4

Korraldusasutuse teostatav operatiivjuhtimine

1. EURODAC-süsteemi operatiivjuhtimise eest vastutab Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatav korraldusasutus. Korraldusasutus tagab koostöös liikmesriikidega, et kesksüsteemi jaoks kasutatakse alati parimat kättesaadavat tehnoloogiat, mille suhtes viiakse läbi tasuvusanalüüs.

2. Korraldusasutus vastutab samuti järgmiste sideinfrastruktuuriga seonduvate ülesannete eest:

a) järelevalve;

b) turvalisus;

c) liikmesriikide ja teenuseosutaja vaheliste suhete koordineerimine.

3. Komisjon vastutab kõigi muude sideinfrastruktuuriga seonduvate ülesannete, eelkõige järgmiste ülesannete täitmise eest:

a) eelarve täitmisega seotud ülesanded;

b) soetamine ja uuendamine;

c) lepinguküsimused.

4. Enne kui korraldusasutus asub oma ülesandeid täitma, vastutab komisjon kõigi käesoleva määrusega korraldusasutusele pandud ülesannete täitmise eest.

5. EURODAC-süsteemi operatiivjuhtimine hõlmab kõiki ülesandeid, mis on vajalikud EURODAC-süsteemi ööpäevaringseks toimimiseks kõigil nädalapäevadel kooskõlas käesoleva määrusega, eelkõige hooldust ja tehnilist arendustööd, mis on vajalik tagamaks, et süsteem töötab operatiivse kvaliteedi seisukohalt rahuldaval tasemel, eelkõige seoses kesksüsteemist päringu teostamiseks kuluva ajaga.

6. Ilma et see piiraks Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kohaldab korraldusasutus asjakohaseid ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi kõigi oma töötajate suhtes, kes töötavad EURODAC-süsteemi andmetega. Nimetatud konfidentsiaalsuskohustust kohaldatakse ka pärast seda, kui kõnealused töötajad on oma ameti- või töökohalt lahkunud või kui nad on oma tegevuse lõpetanud.

7. Käesolevas määruses osutatud korraldusasutus on pädev toimima SIS II korraldusasutusena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1987/2006 (mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist) ja VISi korraldusasutusena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 767/2008 (mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta).

ê2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 53

√Statistika ∏

3. Kesküksus √ Korraldusasutus ∏ koostab igas kvartalis ð kuus ï oma √ kesksüsteemi ∏ töö kohta statistilise aruande, kus ð eelkõige ï esitatakse:

a) artikli 6 lõikes 1, artikli 8 lõikes 1 ja artikli 11 lõikes 1 artikli 11 lõikes 1 ja artikli 14 lõikes 1 nimetatud isikuid käsitlevate edastatud andmekogumite arv;

b) kokkulangevuste arv teises liikmesriigis varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï esitanud varjupaigataotlejate ð rahvusvahelise kaitse taotlejate ï osas;

c) kokkulangevuste arv artikli 8 lõikes 1 11 lõikes 1 nimetatud isikute osas, kes on hiljem esitanud ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï varjupaigataotluse;

d) kokkulangevuste arv artikli 11 lõikes 1 14 lõikes 1 nimetatud isikute osas, kes olid enne esitanud ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï varjupaigataotluse teises liikmesriigis;

e) niisuguste sõrmejälgede andmete arv, mida kesküksus ð kesksüsteem ï pidi päritoluliikmesriikideltgilt ð korduvalt ï paluma teistkordselt, sest esialgu algselt edastatud sõrmejälgiede andmeid ei olnud võimalik sõrmejälgede tuvastamise elektroonilise süsteemi abil võrrelda;.

ê 2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

Iga aasta lõpus koostatakse statistiline aruanne, mis võtab kokku Eurodac-süsteemi toimimise algusest saadik tehtud ð kõnealuse aasta ï statistilised ð kuuaruanded ï kvartaliaruanded ja kus esitatakse isikute arv, kelle osas tuvastati kokkulangevusi vastavalt punktidele b, c ja d.

Statistikas esitatakse andmed iga liikmesriigi kohta eraldi.

4. Artikli 23 lõike 2 kohaselt võib kesküksust kohustada täitma muid statistilisi ülesandeid kesküksuses töödeldavate andmete põhjal.

ê2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

II PEATÜKK

√ RAHVUSVAHELISE KAITSE TAOTLEJAD ∏ VARJUPAIGATAOTLEJAD

Artikkel 6 4

Sõrmejälgede kogumine, edastamine ja võrdlemine

1. Iga liikmesriik võtab kohe kõikidelt vähemalt 14aastastelt varjupaigataotlejatelt ð rahvusvahelise kaitse taotlejatelt ï kõikide sõrmede sõrmejäljed ja ning ð võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul pärast Dublini määruse artikli 20 lõikes 2 määratletud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist ï edastab viivitamata √ need koos ∏ artikli 5 lõike 1 8 punktides a–f b–g nimetatud andmedtega ð kesksüsteemi ï kesküksusele.

ò uus

ð 72 tunnise tähtaja mittetäitmine ei vabasta liikmesriike sõrmejälgede võtmise ja kesksüsteemi edastamise kohustusest. Kui sõrmeotste seisukord ei võimalda võtta sõrmejälgi kvaliteediga, mis võimaldaks teostada käesoleva määruse artikli 18 kohast võrdlust, peab päritoluliikmesriik võtma taotlejalt uued sõrmejäljed ning saatma need uuesti võimalikult kiiresti ning hiljemalt 48 tunni jooksul pärast nende edukat uuesti võtmist ï.

ê2725/2000/EÜ

(2) Kesküksus, või juhul kui vastavad tehnilised tingimused on täidetud, pärituoluliikmesriik ise, salvestab artikli 5 lõikes 1 nimetatud andmed kohe keskandmebaasis.

ò uus

2. Juhul kui taotleja sõrmejälgi ei ole võimalik võtta taotleja tervise tagamiseks või rahvatervise kaitseks võetud meetmete tõttu, siis peavad liikmesriigid erandina lõikest 1 võtma taotleja sõrmejäljed ja edastama need võimalikult kiiresti ja hiljemalt 48 tunni jooksul pärast seda, kui kõnealused põhjused enam ei kehti.

ê2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

3. Kesküksus võrdleb liikmesriikide Liikmesriigi edastatud artikli 5 lõike 1 8 punktis b a kirjeldatud sõrmejälgiede andmeid √ , välja arvatud vastavalt artikli 7 punktile b edastatud andmeid, ∏ võrreldakse ð automaatselt ï teiste liikmesriikide edastatud ja keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï juba talletatud sõrmejälgede andmetega.

4. Liikmesriigi nõudmisel tagab ð kesksüsteem ï kesküksus, et lõikes 3 nimetatud võrdlemine hõlmaks lisaks teistest liikmesriikidest saadud andmetele ka selle liikmesriigi varem edastatud sõrmejälgiede andmeid.

5. Kesküksus ð Kesksüsteem ï edastab viivitamata ð automaatselt ï päritoluliikmesriigile teate kokkulangevuse või negatiivsete võrdlustulemuste kohta. Kokkulangevuse korral edastab kesküksus ð kesksüsteem ï kõikide kokkulangevate andmekogumite kohta artikli 5 lõikes 1 8 punktides a– ð g ï nimetatud andmed ð koos artikli 15 lõikes 1 osutatud märkega ï , kuid artikli 5 lõike 1 punktis b nimetatud andmete puhul tehakse seda üksnes siis, kui need on kokkulangevuse aluseks.

Võrdlustulemuse võib edastada otse päritoluliikmesriigile, kui vastavad tehnilised tingimused on täidetud.

7. Rakenduseeskirjad, milles sätestatakse lõigete 1-6 kohaldamiseks vajalik kord, võetakse vastu artikli 22 lõikes 1 sätestatud korras.

ò uus

Artikkel 7

Teave andmesubjekti staatuse kohta

Kesksüsteemi saadetakse järgmine teave, et selles saaks salvestada vastavalt artiklile 9, võimaldamaks artikli 6 lõikega 5 ettenähtud edastamist:

a) kui rahvusvahelise kaitse taotleja või muu Dublini määruse artikli 18 lõike 1 punktis d osutatud isik saabub taotluse läbivaatamise eest vastutavasse liikmesriiki Dublini määruse artiklis 24 osutatud, isiku tagasivõtmise palve rahuldamiseks tehtud otsuse kohase üleandmise tulemusena, ajakohastab vastutav liikmesriik kooskõlas artikliga 8 salvestatud asjaomast isikut käsitlevat andmekogumit, lisades sinna tema saabumiskuupäeva;

b) kui rahvusvahelise kaitse taotleja saabub taotluse läbivaatamise eest vastutavasse liikmesriiki Dublini määruse artiklis 22 osutatud, isiku vastuvõtmise palve rahuldamiseks tehtud otsuse kohase üleandmise tulemusena, saadab vastutav liikmesriik vastavalt artiklile 8 asjaomast isikut käsitleva andmekogumi ning lisab sinna tema saabumiskuupäeva;

c) niipea kui päritoluliikmesriik suudab tõendada, et asjaomane isik, kelle andmed salvestati vastavalt artiklile 8 EURODAC-süsteemi, on liikmesriikide territooriumilt lahkunud, ajakohastab ta kooskõlas artikliga 8 asjaomast isikut käsitlevat andmekogumit, lisades sinna isiku territooriumilt lahkumise kuupäeva, et lihtsustada Dublini määruse artikli 19 lõike 2 ja artikli 20 lõike 5 kohaldamist;

d) niipea kui päritoluliikmesriik saab tagada, et asjaomane isik, kelle andmed salvestati vastavalt artiklile 8 EURODAC-süsteemi, on liikmesriikide territooriumilt lahkunud kooskõlas tagasisaatmisotsuse või väljasaatmiskorraldusega, mille päritoluliikmesriik tegi pärast taotluse tagasivõtmist või tagasilükkamist vastavalt Dublini määruse artikli 19 lõikele 3, ajakohastab päritoluliikmesriik kooskõlas artikliga 8 salvestatud asjaomast isikut käsitlevat andmekogumit, lisades sinna isiku territooriumilt väljasaatmise või lahkumise kuupäeva;

e) liikmesriik, kes vastavalt Dublini määruse artikli 17 lõikele 1 võtab vastutuse, ajakohastab kooskõlas artikliga 8 salvestatud asjaomast taotlejat käsitlevat andmekogumit, lisades sinna kuupäeva, millal tehti otsus taotluse läbivaatamise kohta.

ê2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 85

Andmete salvestamine

1. Keskandmebaasis ð Kesksüsteemis ï salvestatakse üksnes järgmised andmed:

ab) sõrmejäljedgede andmed;

ba) päritoluliikmesriik, varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï esitamise koht ja kuupäev, ð artikli 7 punktis b osutatud juhtudel mõeldakse taotluse esitamise kuupäeva all kuupäeva, mille sisestas taotluse üle andnud liikmesriik ï ;

c) sugu;

d) viitenumber, mida kasutab päritoluliikmesriik;

e) sõrmejälgede võtmise kuupäev;

f) sõrmejälgede andmete kesküksusele ð kesksüsteemi ï edastamise kuupäev;

g) andmete keskandmebaasi sisestamise kuupäev;

ò uus

g) operaatori kasutajatunnus.

ê2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

h) edastatud andmete vastuvõtjat (vastuvõtjaid) ning edastamise kuupäeva (kuupäevi) käsitlevad andmed.

h) vajaduse korral vastavalt artikli 7 punktile a või b asjaomase isiku õnnestunud üleandmise järgne saabumiskuupäev;

i) vajaduse korral vastavalt artikli 7 punktile c asjaomase isiku liikmesriikide territooriumilt lahkumise kuupäev;

j) vajaduse korral vastavalt artikli 7 punktile d asjaomase isiku liikmesriikide territooriumilt lahkumise või väljasaatmise kuupäev;

k) vajaduse korral vastavalt artikli 7 punktile e taotluse läbivaatamise otsuse tegemise kuupäev.

2. Kui andmed on keskandmebaasis salvestatud, hävitab kesküksus asjaomased andmeedastusvahendid, kui päritoluliikmesriik ei nõua nende tagastamist.

Artikkel 9 6

Andmete säilitamine

Kõiki artiklis 5 lõikes 1 8 nimetatud andmekogumeid säilitatakse keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï kümne aasta jooksul pärast sõrmejälgede võtmist.

Selle aja möödudes kustutab kesküksus ð kesksüsteem ï automaatselt keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï olevad andmed.

Artikkel 10 7

Andmete varasem kustutamine

1. Andmed isiku kohta, kes on saanud liikmesriigi kodakondsuse enne artiklis 6 9 nimetatud tähtaja lõppu, kustutatakse keskandmebaasist ð kesksüsteemist ï vastavalt artikli 15 lõikele 3 21 lõikele 4 niipea, kui päritoluliikmesriik saab teada, et kõnealune isik on saanud kodakondsuse.

ò uus

2. Kesksüsteem teavitab kõiki päritoluliikmesriike sellest, et mõni teine päritoluliikmesriik, kelle otsing on leidnud kokkulangevuse nende poolt artikli 6 lõikes 1 või artikli 11 lõikes 1 osutatud isikutega seoses edastatud andmetega, on kustutanud andmed lõikes 1 esitatud põhjusel.

ê2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

III PEATÜKK

VÄLISPIIRI EBASEADUSLIKUL ÜLETAMISEL KINNI PEETUD √ KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKUD VÕI KODAKONDSUSETA ISIKUD ∏ VÄLISMAALASED

Artikkel 11 8

Sõrmejälgede andmete kogumine ja edastamine

1. Iga liikmesriik võtab vastavalt Euroopa inimõiguste konventsioonis ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsioonis sätestatud kaitsemeetmetele viivitamata √ kõikide sõrmede sõrmejäljed ∏ kõikidelt vähemalt 14aastastelt kolmandatest riikidest pärit saabunud välismaalastelt √ kolmandate riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt ∏ , kelle pädevad kontrolliasutused on kinni pidanud seoses kõnealuse liikmesriigi maismaa-, mere- või õhupiiri ebaseadusliku ületamisega ja keda ei ole tagasi saadetud, kõikide sõrmede sõrmejäljed ð või kes asuvad füüsiliselt liikmesriikide territooriumil ning keda ei ole kogu kinnipidamise ja tagasisaatmise otsuse alusel väljasaatmise vahelise ajavahemiku vältel hoitud vahi all, vangistuses või kes ei ole olnud eeluurimise all ï .

2. Asjaomane liikmesriik edastab viivitamata ð võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul pärast kinnipidamise kuupäeva ï kesküksusele ð kesksüsteemi ï iga lõikes 1 nimetatud välismaalase √ kolmandate riikide kodaniku või kodakondsuseta isiku ∏ kohta, keda ei ole tagasi saadetud, järgmised andmed:

ab) sõrmejäljedgede andmed;

ba) päritoluliikmesriik, kinnipidamise koht ja kuupäev;

c) sugu;

d) viitenumber, mida kasutab päritoluliikmesriik;

e) sõrmejälgede võtmise kuupäev;

f) sõrmejälgede andmete kesküksusele ð kesksüsteemi ï edastamise kuupäev;

ò uus

g) operaatori kasutajatunnus.

3. Erandina lõikest 2 tuleb lõikes 2 nimetatud andmed, mis on seotud isikutega, kes on kinni peetud eespool lõikes 1 kirjeldatud viisil ning kes viibivad füüsiliselt liikmesriikide territooriumil, kuid keda hoitakse pärast nende kinnipidamist vahi all, vangistuses või eeluurimise all kauem kui 72 tundi, edastada enne vahi alt, vangistusest või eeluurimise alt vabanemist.

4. Lõikes 2 nimetatud 72 tunnise tähtaja mittetäitmine ei vabasta liikmesriike sõrmejälgede võtmise ja kesksüsteemi edastamise kohustusest. Kui sõrmeotste seisukord ei võimalda võtta sõrmejälgi kvaliteediga, mis võimaldaks teostada käesoleva määruse artikli 18 kohast võrdlust, peab päritoluliikmesriik sellise isiku sõrmejäljed uuesti võtma ja saatma need uuesti võimalikult kiiresti ning hiljemalt 48 tunni jooksul pärast nende edukat uuesti võtmist.

5. Juhul kui sellise isiku sõrmejälgi ei ole võimalik võtta isiku tervise tagamiseks või rahvatervise kaitseks võetud meetmete tõttu, siis peab asjaomane liikmesriik erandina lõikest 1 võtma sellise isiku sõrmejäljed ja edastama need lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul pärast seda, kui kõnealused põhjused on ära langenud.

ê2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 12 9

Andmete salvestamine

1. Artikli 5 lõike 1 punktis g ja artikli 8 11 lõikes 2 nimetatud andmed salvestatakse ð kesksüsteemis ï keskandmebaasis.

Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 3 5 kohaldamist, salvestatakse artikli 11 lõike 2 8 lõike 2 kohaselt kesküksusele ð kesksüsteemi ï edastatud andmed üksnes selleks, et neid võrrelda edaspidi kesküksusele ð kesksüsteemi ï edastatavate varjupaigataotlejate ð rahvusvahelise kaitse taotlejate ï andmetega.

Kesküksus ð Kesksüsteem ï ei võrdle artikli 8 lõike 2 11 lõike 2 kohaselt edastatud andmeid keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï eelnevalt salvestatud andmetega ega artikli 8 lõike 2 11 lõike 2 kohaselt edaspidi kesküksusele ð kesksüsteemi ï edastatavate andmetega.

2. Kohaldatakse artikli 4 lõikega 1, artikli 4 lõike 3 teise lausega ja artikli 5 lõikega 2 ettenähtud menetlust, samuti artikli 4 lõikega 7 ettenähtud sätteid. Edaspidi kesküksusele ð kesksüsteemi ï edastatavate varjupaigataotlejaid ð rahvusvahelise kaitse taotlejaid ï käsitlevate andmete ja lõikes 1 nimetatud andmete võrdlemisel kohaldatakse artikli 4 lõigetes 3, 5 ja 6 6 lõigetes 3 ja 5 ning artikli 18 lõikes 4 sätestatud korda.

Artikkel 13 10

Andmete säilitamine

1. Kõiki artikli 8 lõikes 1 11 lõikes 1 nimetatud välismaalasi √ kolmandate riikide kodanikke või kodakondsuseta isikuid ∏ käsitlevaid andmekogumeid säilitatakse keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï kahe ð ühe ï aasta jooksul pärast välismaalaselt √ kolmandate riikide kodanikult või kodakondsuseta isikult ∏ sõrmejälgede võtmise kuupäeva. Selle aja möödudes kustutab kesküksus ð kesksüsteem ï automaatselt keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï olevad andmed.

2. Artikli 8 lõikes 1 11 lõikes 1 nimetatud andmed välismaalase √ kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku ∏ kohta kustutatakse keskandmebaasist ð kesksüsteemist ï vastavalt artikli 15 lõikele 3 21 lõikele 3 √ niipea kui ∏ , kui päritoluliikmesriik saab enne lõikes 1 nimetatud kahe ð ühe ï aasta möödumist teada ühe järgmistest asjaoludest:

a) välismaalasele √ kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule ∏ on välja antud elamisluba;

b) välismaalane √ kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ∏ on liikmesriikide territooriumilt lahkunud;

c) välismaalane √ kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ∏ on saanud ühe liikmesriigi kodakondsuse.

ò uus

3. Kesksüsteem teavitab kõiki päritoluliikmesriike sellest, et mõni teine päritoluliikmesriik, kelle otsing on leidnud kokkulangevuse nende poolt artikli 11 lõikes 1 osutatud isikutega seoses edastatud andmetega, on kustutanud andmed lõike 2 punktides a või b esitatud põhjustel.

4. Kesksüsteem teavitab kõiki päritoluliikmesriike sellest, et mõni teine päritoluliikmesriik, kelle otsing on leidnud kokkulangevuse nende poolt artikli 6 lõikes 1 või artikli 11 lõikes 1 osutatud isikutega seoses edastatud andmetega, on kustutanud andmed lõike 2 punktis c esitatud põhjusel.

ê2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

IV PEATÜKK

LIIKMESRIIGIS EBASEADUSLIKULT VIIBIVAD √ KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKUD VÕI KODAKONDSUSETA ISIKUD ∏ VÄLISMAALASED

Artikkel 14 11

Sõrmejälgede andmete võrdlemine

1. Iga liikmesriik võib edastada kesküksusele ð kesksüsteemi ï oma viitenumbriga varustatud andmed sõrmejälgede kohta, mida liikmesriik võib olla võtnud ebaseaduslikult liikmesriigis viibimiselt tabatud vähemalt 14aastastelt √ kolmandate riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt ∏ välismaalastelt, et kontrollida, kas nad on varem esitanud varjupaigataotluse ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï teises liikmesriigis.

Üldjuhul on põhjust kontrollida, kas välismaalane √ kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ∏ on esitanud varem teises liikmesriigis ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï varjupaigataotluse, kui:

a) välismaalane √ kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ∏ väidab kinnitab, et ta on esitanud ð rahvusvahelise kaitse taotluse ï varjupaigataotluse, kuid ei nimeta, millises liikmesriigis ta selle esitas;

b) välismaalane √ kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ∏ ei taotle ð rahvusvahelist kaitset ï varjupaika, kuid on päritoluriiki tagasisaatmise vastu, väites et ta on seal hädaohus, või

c) välismaalane √ kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ∏ püüab muul viisil takistada enda maalt väljasaatmist, keeldudes abist koostööst oma isiku tuvastamisel, eelkõige nii, et ei esita isikut tõendavaid dokumente või esitab võltsitud dokumendid.

2. Kui liikmesriigid osalevad lõikes 1 nimetatud menetluses, edastavad nad kesküksusele ð kesksüsteemi ï lõikes 1 nimetatud välismaalaste √ kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute ∏ sõrmejäljedgede andmed kõikide või vähemalt nimetissõrmede kohta, ja kui need puuduvad, siis kõikide teiste sõrmede kohta.

3. Lõikes 1 nimetatud välismaalase √ kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku ∏ sõrmejäljedgede andmed edastatakse kesküksusele ð kesksüsteemi ï üksnes selleks, et neid võrrelda teiste liikmesriikide edastatud ja keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï juba salvestatud varjupaigataotlejate ð rahvusvahelise kaitse taotlejate ï sõrmejälgede andmetega.

Sellise välismaalase √ kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku ∏ sõrmejälgiede andmeid ei salvestata keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï ega võrrelda artikli 8 11 lõike 2 kohaselt kesküksusele ð kesksüsteemi ï edastatavate andmetega.

4. Käesoleva artikli kohaselt edastatavate sõrmejälgede andmete ja kesküksuses ð kesksüsteemis ï juba salvestatud teiste liikmesriikide edastatud varjupaigataotlejate ð rahvusvahelise kaitse taotlejate ï sõrmejälgede andmete võrdlemisel kohaldatakse artikli 4 lõigetes 3, 5 ja 6 6 lõigetes 3 ja 5 sätestatud korda, samuti artikli 5 lõikega 7 ettenähtud sätteid.

5. Kui võrdlustulemused on päritoluliikmesriigile edastatud, peab kesküksus viivitamata:

a) kustutama talle lõike 1 kohaselt edastatud sõrmejäljed ja muud andmed; ning

b) hävitama vahendid, mida liikmesriik kasutas kesküksusele andmete edastamiseks, kui päritoluliikmesriik ei nõua nende tagastamist.

V PEATÜKK

PAGULASEKS TUNNISTATUD ISIKUD √ RAHVUSVAHELISE KAITSE ALLA VÕETUD ISIKUD ∏

Artikkel 12

Andmete blokeerimine

1. Vastavalt artikli 4 lõikele 2 keskandmebaasis salvestatud varjupaigataotlejat käsitlevad andmed blokeeritakse, kui see isik on liikmesriigis pagulaseks tunnistatud ja pagulasena maale lubatud. Andmete blokeerimise korraldab kesküksus vastavalt päritoluliikmesriigi juhistele.

Kuni lõikes 2 sätestatud otsust ei ole tehtud, ei edastata kokkulangevusi nende isikute kohta, kes on liikmesriigis pagulaseks tunnistatud ja pagulasena maale lubatud. Kesküksus tagastab negatiivsest tulemuse taotlejaliikmesriigile.

2. Viis aastat pärast Eurodac-süsteemi toimimise algust võetakse kesküksuse koostatud usaldusväärsete statistika põhjal, mis käsitleb isikuid, kes on mõnes liikmesriigis esitanud varjupaigataotluse pärast seda, kui nad on teises liikmesriigis pagulaseks tunnistatud ja pagulasena maale lubatud, ja kooskõlas asutamislepingu sätetega vastu otsus, kas andmeid nende isikute kohta, kes on mõnes liikmesriigis pagulaseks tunnistatud ja pagulasena maale lubatud:

a) peaks säilitama vastavalt artiklile 6, et võimaldada artikli 4 lõikega 3 ettenähtud võrdlemist; või

b) tuleks need enne tähtaja lõppu kustutada, kui isik on pagulaseks tunnistatud ja pagulasena maale lubatud.

3. Lõike 2 punktis a nimetatud juhul vabastatakse vastavalt lõikele 1 blokeeritud andmed ja lõikes 1 nimetatud korda enam ei kohaldata.

4. Lõike 2 punktis b osutatud juhul:

a) lõike 1 kohaselt blokeeritud andmed kustutatakse kesküksusest viivitamata; ning

b) andmed, mis käsitlevad isikuid, kes on hiljem pagulaseks tunnistatud ja pagulasena maale lubatud, kustutatakse vastavalt artikli 15 lõikele 3 niipea, kui päritoluliikmesriik saab teada, et kõnealune isik on liikmesriigis pagulaseks tunnistatud ja pagulasena maale lubatud.

5. Rakenduseeskirjad, mis käsitlevad lõikes 1 nimetatud andmete blokeerimise korda ja lõikes 2 nimetatud statistika koostamist, võetakse vastu artikli 22 lõikes 1 sätestatud korras.

ò uus

Artikkel 15

Andmete märkimine

1. Päritoluliikmesriik, kes on võtnud rahvusvahelise kaitse alla rahvusvahelise kaitse taotleja, kelle andmed olid artikli 8 kohaselt eelnevalt kesksüsteemi salvestatud, teeb asjaomaste andmete kohta märke kooskõlas nõuetega, mille korraldusasutus on kesksüsteemiga toimuva elektroonilise teabevahetuse jaoks kehtestanud. Kõnealust märget säilitatakse kesksüsteemis vastavalt artiklile 9, et võimaldada artikli 6 lõikega 5 ettenähtud edastamist.

2. Päritoluliikmesriik eemaldab kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku andmete kohta eelnevalt kooskõlas lõikega 1 tehtud märke, kui tema staatus on nõukogu direktiivi 2004/83/EÜ artikli 14 või 19 alusel tühistatud, lõpetatud või selle uuendamisest on keeldutud.

ê2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

VI PEATÜKK

ANDMETE TÖÖTLEMINE KASUTAMINE, ANDMEKAITSE JA VASTUTUS

Artikkel 16 13

Vastutus andmete töötlemise kasutamise eest

1. Päritoluliikmesriik kannab hoolt, et:

a) sõrmejälgi võetakse seaduslikul viisil;

b) sõrmejäljedgede andmed ja muud artiklis 5 lõikes 1, artikli 8 lõikes 2 ja artikli 11 lõikes 2 ja artikli 14 lõikes 2 nimetatud andmed edastatakse ð kesksüsteemi ï kesküksusele seaduslikul viisil;

c) kesküksusele ð kesksüsteemi ï edastamise ajal on andmed täpsed ja ajakohased;

d) andmeid salvestatakse, säilitatakse ja parandatakse keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï ning kustutatakse sealt seaduslikul viisil, ilma et see piiraks komisjoni ð korraldusasutuse ï vastutust;

e) keskasutuse ð kesksüsteemi ï edastatud sõrmejälgede andmete võrdlustulemusi töödeldakse kasutatakse seaduslikul viisil.

2. Päritoluliikmesriik tagab vastavalt artiklile 14 11 lõikes 1 nimetatud andmete kaitse turvalisuse enne kesküksusele ð kesksüsteemi ï edastamist ja edastamise ajal, samuti nende andmete kaitse turvalisuse, mille ta saab ð kesksüsteemist ï kesküksuselt.

3. Päritoluliikmesriik vastutab andmete lõpliku identifitseerimise eest vastavalt artikli 18 lõikele 4 4 lõikele 6.

4. Komisjon ð Korraldusasutus ï tagab, et kesküksus ð kesksüsteem ï tegutseb käesoleva määruse ja selle rakenduseeskirjade sätete kohaselt. Komisjon ð Korraldusasutus ï teeb eelkõige järgmist:

a) võtab vastu meetmeid, mis tagavad, et kesküksuses ð kesksüsteemiga ï töötavad isikud töötleksid kasutaksid keskandmebaasis √ selles ∏ salvestatud andmeid üksnes Eurodac EURODAC-süsteemi eesmärgi kohaselt, mis on sätestatud artikli 1 lõikes 1;

b) tagab, et kesküksuses töötavad isikud täidavad kõik käesoleva määruse kohaselt liikmesriikidelt saadud taotlused, mis käsitlevad nende vastutuse alla kuuluvate andmete salvestamist, võrdlemist, parandamist ja kustutamist;

b) c) võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada kesküksuse ð kesksüsteemi ï turvalisus vastavalt artiklile 11 14;

c) d) tagab, et √ kesksüsteemile ∏ keskandmebaasis salvestatud andmetele oleks juurdepääs ainult kesküksuses ð kesksüsteemiga ï töötama volitatud isikutel, ilma et see piiraks artikli 20 kohaldamist või asutamislepingu artikli 286 lõike 2 alusel moodustatava sõltumatu kontrollorgani volitusi √ Euroopa andmekaitseinspektori pädevust ∏ .

Komisjon ð Korraldusasutus ï teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ð ning Euroopa andmekaitseinspektorile ï kõikidest esimese lõigu kohaselt võetavatest meetmetest.

ê407/2002/EÜ artikkel 2 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 172

Andmete edastamine

1. Sõrmejälgi töödeldakse digitaalselt ning need edastatakse I lisas osutatud kujul vormingus. Kui see on kesküksuse ð kesksüsteemi ï tõhusaks toimimiseks vajalik, kehtestab √ korraldusasutus ∏ kesküksus tehnilised nõuded kõnealuses vormingus andmete edastamiseks liikmesriikide ja kesküksuse ð kesksüsteemi ï vahel. Kesküksus √ Korraldusasutus ∏ tagab, et liikmesriikide edastatud sõrmejälgiede andmeid on võimalik võrrelda sõrmejälgede tuvastamise elektroonilise süsteemi abil.

2. Liikmesriigid peaksid √ peavad ∏ Eurodaci määruse artikli 5 8 lõikes 1, artikli 11 lõikes 2 ja artikli 14 lõikes 2 nimetatud andmed esitama elektrooniliselt. ð Artikli 8 lõikes 1 ja artikli 11 lõikes 2 osutatud andmed salvestatakse automaatselt kesksüsteemi. ï Kui see on kesküksuse ð kesksüsteemi ï tõhusaks toimimiseks vajalik, kehtestab kesküksus √ korraldusasutus ∏ tehnilised nõuded, tagamaks, et andmeid on võimalik nõuetekohaselt võimalik liikmesriikide ja kesküksuse ð kesksüsteemi ï vahel elektrooniliselt edastada. Andmeid tuleks lubada paberkandjal, II lisas esitatud vormi kasutades, või muul andmekandjal (disketid, CD-ROM või muud tulevikus välja arendatavad ja üldkasutatavad andmekandjad) esitada üksnes pikaajaliste tehniliste probleemide korral.

3. Eurodaci määruse aArtikli 8 5 lõike 1 punktis d, artikli 11 lõike 2 punktis d ja artikli 14 lõikes 1 osutatud viitenumbri abil on võimalik andmed üheselt siduda konkreetse isiku ning andmeid edastava liikmesriigiga. Lisaks võimaldab see tuvastada, kas nimetatud andmed seonduvad varjupaigataotleja või Eurodaci määruse artiklites 8 või 11 artiklis 6, 11 või 14 nimetatud isikuga.

4. Viitenumber algab identifitseerimistähe või -tähtedega, mille alusel tehakse vastavalt I lisas viidatud normile kindlaks andmed edastanud liikmesriik. Identifitseerimistähele või -tähtedele järgneb isiku kategooria tähis. „1” tähistab varjupaigataotlejate √ artikli 6 lõikes 1 nimetatud isikute ∏ andmeid, „2” Eurodaci määruse artiklis 8 artikli 11 lõikes 1 nimetatud isikute andmeid ning „3” Eurodaci määruse artiklis 11 artiklis 14 nimetatud isikute andmeid.

5. Kesküksus √ Korraldusasutus ∏ kehtestab tehnilised protseduurid, mille abil liikmesriigid tagavad üheste andmete jõudmise ð kesksüsteemi ï kesküksusesse.

64. Kesküksus ð Kesksüsteem ï kinnitab nii kiiresti kui võimalik andmete kättesaamist. Selleks kehtestab kesküksus √ korraldusasutus ∏ vajalikud tehnilised nõuded, tagamaks, et liikmesriik saab taotluse korral kättesaamistõendi.

Artikkel 183

Võrdlemine ja tulemuste edastamine

1. Liikmesriigid tagavad sõrmejälgede andmete edastamise nõuetekohase kvaliteediga, mis võimaldab nende võrdlemist sõrmejälgede tuvastamise elektroonilise süsteemi abil. Kui see on kesküksuse ð kesksüsteemi ï võrdlustulemuste ülima täpsuse tagamiseks vajalik, määratleb kesküksus ð korraldusasutus ï edastatavate sõrmejälgede andmete kvaliteedinõuded. Kesküksus ð Kesksüsteem ï kontrollib edastatud sõrmejälgede andmete kvaliteeti niipea kui võimalik. Kui sõrmejälgiede andmeid ei ole võimalik sõrmejälgede tuvastamise elektroonilise süsteemi abil võrrelda, taotleb ð teavitab ï kesküksus ð kesksüsteem ï niipea kui võimalik liikmesriigiltki. ð Asjaomane liikmesriik ï edastab nõuetekohase kvaliteediga sõrmejälgede andmed, ð kasutades selleks sama viitenumbrit, kui varem edastatud sõrmejälgede andmete puhul ï edastamist.

2. Kesküksus ð Kesksüsteem ï teostab korraldab võrdlusi taotluste saabumise järjekorras. Igale taotlusele tuleb vastata 24 tunni jooksul. Elektrooniliselt edastatavate andmete puhul võivad lLiikmesriigid võivad siseriiklikest seadustest tulenevatel põhjustel nõuda eriti kiireloomulisi võrdlusi, mis tehakse ühe tunni jooksul. Kui nimetatud tähtaegu ei ole võimalik kesküksusest ð korraldusasutusest ï sõltumatutel põhjustel järgida, töötleb kesküksus ð kesksüsteem ï taotlust eelisjärjekorras niipea, kui eespool nimetatud põhjusi enam ei ole. Sellistel juhtudel kehtestab kesküksus ð korraldusasutus ï taotluste √ eelisjärjekorras ∏ käsitlemise tagamise kriteeriumid, kui see on vajalik kesküksuse ð kesksüsteemi ï tõhusaks toimimiseks.

3. Kui see on vajalik kesküksuse ð kesksüsteemi ï tõhusaks toimimiseks, kehtestab kesküksus ð korraldusasutus ï saadud andmete töötlemise ning võrdlustulemuse edastamise menetluskorra.

ê2725/2000/EÜ artikli 4 lõige 6 (kohandatud)

ð uus

4. Päritoluliikmesriikgis kontrollib võrdlustulemusi viivitamata ð sõrmejäljeekspert ï . Päritoluliikmesriik korraldab teostab lõpliku identifitseerimise koostöös asjaomaste liikmesriikidega vastavalt Dublini konventsiooni √ määruse ∏ artiklile 32 15.

Kesküksuselt ð Kesksüsteemilt ï saadud andmed, mis on seotud muude ebausaldatavaks osutunud andmetega, tuleb kustutada või hävitada niipea, kui kõnealuste andmete ebausaldatavus on kindlaks tehtud.

ò uus

5. Kui lõike 4 kohane lõplik identifitseerimine näitab, et kesksüsteemilt saadud võrdlustulemus on ebatäpne, teatavad liikmesriigid sellest asjaolust komisjonile ja korraldusasutusele.

ê407/2002/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 194

Liikmesriikide ja kesküksuse ð kesksüsteemi ï vaheline teabevahetus

Liikmesriikide poolt kesküksusele ð kesksüsteemi ï ja vastupidi edastatavate andmete osas edastamiseks kasutatakse IDA üldteenuseid, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 1999. aasta otsuses nr 1719/1999/EÜ haldusasutustevahelise elektroonilise andmevahetuse (IDA) üleeuroopalisi võrke käsitlevate suuniste, sealhulgas ühist huvi pakkuvate projektide piiritlemise kohta ð EURODAC-süsteemi sideinfrastruktuuri ï. Kui see on kesküksuse ð kesksüsteemi ï tõhusaks toimimiseks vajalik, kehtestab kesküksus √ korraldusasutus ∏ IDA üldteenuste ð sideinfrastruktuuri ï kasutamiseks vajalikud tehnilised protseduurid.

ê2725/2000/EÜ

Artikkel 14

Turvalisus

1. Päritoluliikmesriik võtab vajalikke meetmeid, et:

a) hoida ära kõikide kõrvaliste isikute pääs isikuandmete töötluseks kasutatavatesse riiklikesse rajatistesse, kus liikmesriik tegeleb Eurodac-süsteemi eesmärgile vastavate toimingutega (sissepääsu kontroll);

b) hoida ära, et Eurodaci andmeid või andmekandjaid võiksid lugeda, kopeerida, muuta või kustutada isikud, kellel puudub selleks luba (andmekandjate kontroll);

c) tagada, et oleks võimalik kontrollida ja tagantjärele kindlaks määrata, missugused andmed on Eurodac-süsteemi salvestatud, millal ja kes seda on teinud (andmesalvestuse kontroll);

d) hoida ära andmete loata salvestamine Eurodac-süsteemi ja Eurodac-süsteemi salvestatud andmete mis tahes loata muutmine või kustutamine (andmesisestuse kontroll);

e) tagada, et Eurodaci kasutamisel on volitatud isikutel juurdepääs üksnes nende pädevusse kuuluvatele andmetele (juurdepääsu kontroll);

f) tagada, et oleks võimalik kontrollida ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib Eurodac-süsteemi salvestatud andmeid edastada andmeedastusseadmetega (andmeedastuse kontroll);

g) hoida ära, et isikuandmeid võidaks ilma loata lugeda, kopeerida, muuta või kustutada andmete keskandmebaasi või keskandmebaasist edastamise ning andmekandjate kesküksusesse või kesküksusest vedamise ajal (veokontroll).

2. Kesküksuse tegevuse osas vastutab komisjon lõikes 1 nimetatud meetmete kohaldamise eest.

ò uus

Artikkel 20

Andmete turvalisus

1. Päritoluliikmesriik tagab andmete turvalisuse enne nende edastamist kesksüsteemi ning edastamise ajal. Iga liikmesriik tagab kesksüsteemist saadud andmete turvalisuse.

2. Iga liikmesriik võtab seoses oma riikliku süsteemiga vastu vajalikud meetmed, sealhulgas turvakava, et:

a) füüsiliselt kaitsta andmeid, sealhulgas koostades situatsiooniplaanid elutähtsa infrastruktuuri kaitseks;

b) hoida ära loata isikute juurdepääs ametiasutuse ruumidesse, kus liikmesriik teostab EURODAC-süsteemi eesmärkidega seotud toiminguid (sissepääsukontroll);

c) hoida ära andmekandjate lugemine, kopeerimine, muutmine või kõrvaldamine vastava loata isikute poolt (andmekandjate kontroll);

d) hoida ära andmete sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega tutvumine, nende muutmine või kustutamine ilma vastava loata (säilitamise kontroll);

e) hoida ära andmete volitamata töötlemine EURODAC-süsteemis ja EURODAC-süsteemis töödeldavate andmete mis tahes volitamata muutmine või kustutamine (andmesisestuse kontroll);

f) tagada, et EURODAC-süsteemi kasutamiseks volitatud isikutel oleks juurdepääs üksnes nende pädevusse kuuluvatele andmetele, kasutades eranditult individuaalseid ja kordumatuid kasutajatunnuseid ning konfidentsiaalseid juurdepääsuviise (andmetele juurdepääsu kontroll);

g) tagada, et kõik EURODAC-süsteemile juurdepääsu õigusega asutused loovad isikute jaoks, kellel on õigus andmetele juurde pääseda, andmeid sisestada, ajakohastada, kustutada ja neis otsingut teha, vastavad profiilid, mis kirjeldavad nende isikute ülesandeid ja vastutust ning teevad need profiilid artiklis 25 osutatud riiklikele järelevalveasutustele nende nõudmisel viivitamata kättesaadavaks (töötajate profiilid);

h) tagada võimalus kontrollida ja kindlaks määrata, millistele asutustele võib isikuandmeid edastada andmesidevahendite abil (andmeside kontroll);

i) tagada võimalus kontrollida ja kindlaks teha, missuguseid andmeid on EURODAC-süsteemis töödeldud, ning millal, kes ja millisel eesmärgil seda on teinud (andmesalvestuse kontroll);

j) hoida eelkõige asjakohaste krüpteerimistehnikate abil ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine või kustutamine isikuandmete EURODAC-süsteemi või EURODAC-süsteemist edastamise ajal või andmekandjate transportimise ajal (transpordikontroll);

k) teostada järelevalvet käesolevas lõikes osutatud turvameetmete tõhususe üle ja võtta sisese järelevalvega seoses vajalikke korralduslikke meetmeid kooskõla tagamiseks käesoleva määrusega (sisemine audit).

3. Korraldusasutus võtab vajalikke meetmeid, et saavutada lõikes 2 esitatud eesmärgid seoses EURODAC-süsteemi toimimisega, kaasa arvatud turvakava vastuvõtmine.

ê2725/2000/EÜ

ð uus

Artikkel 21 15

Juurdepääs Eurodac- EURODAC-süsteemi salvestatud andmetele, nende parandamine ja kustutamine

1. Päritoluliikmesriigil on juurdepääs enda edastatud ja käesoleva määruse sätete kohaselt keskandmebaasi ð kesksüsteemi ï salvestatud andmetele.

Liikmesriikidel ei ole õigust teha otsinguid teiste liikmesriikide edastatud andmete kohta ega saada selliseid andmeid, välja arvatud artikli 4 lõikes 5 6 lõikes 5 nimetatud võrdlemise tulemusena saadud andmed.

ê2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

2. Iga liikmesriik määrab ð artikli 1 lõike 1 kohaldamise eesmärgil ï kindlaks asutused, kellel on lõike 1 kohaselt juurdepääs keskandmebaasi ð kesksüsteemi ï salvestatud andmetele. ð Kindlaksmääramisel täpsustatakse konkreetne üksus, kes vastutab käesoleva määruse kohaldamisega seotud ülesannete täitmise eest. ï Iga liikmesriik edastab komisjonile ð ja korraldusasutusele ï √ viivitamatult ∏ selliste asutuste loendi ð ning sellesse tehtud mis tahes muudatused ï. ð Korraldusasutus avaldab konsolideeritud loendi Euroopa Liidu Teatajas . ï ð Loendi muutmise korral avaldab korraldusasutus kord aastas ajakohastatud konsolideeritud loendi. ï

3. Ainult päritoluliikmesriigil on õigus muuta √ tema poolt ∏ kesküksusele ð kesksüsteemi ï edastatud andmeid parandamise või täiendamise teel või neid andmeid kustutada, ilma et see piiraks artiklis 9 6, artikli 10 lõikes 1 või artikli 13 lõikes 1 või artikli 12 lõike 4 punktis a sätestatud kustutamise kohaldamist.

Kui päritoluliikmesriik salvestab andmed otse keskandmebaasi, võib ta andmeid otse muuta või kustutada.

Kui päritoluliikmesriik ei salvesta andmeid otse keskandmebaasi, muudab või kustutab andmeid kesküksus liikmesriigi taotluse alusel.

4. Kui liikmesriigil või kesküksusel ð korraldusasutusel ï on tõendeid, et keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï salvestatud andmed on √ faktiliselt ∏ ebatäpsed, teatab ta sellest võimalikult kiiresti päritoluliikmesriigile.

Kui liikmesriigil või kesküksusel on tõendeid, et andmed on keskandmebaasi ð kesksüsteemi ï salvestatud käesoleva määruse vastaselt, teatab ta sellest samuti võimalikult kiiresti ð korraldusasutusele, komisjonile ja ï päritoluliikmesriigile. Viimane kontrollib kõnealuseid andmeid ja vajaduse korral muudab või kustutab need viivitamata.

5. Kesküksus ð Korraldusasutus ï ei edasta ega tee kolmandate riikide asutustele kättesaadavaks keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï salvestatud andmeid, välja arvatud juhul, kui √ teda on selleks spetsiaalselt volitatud ∏ tal on selleks eriluba vastavalt ühenduse lepingule, mis käsitleb varjupaigataotluste ð rahvusvahelise kaitse taotluste ï läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriume ja mehhanisme.

Artikkel 21

Rakenduseeskirjad

1. Nõukogu võtab asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 sätestatud häälteenamusega vastu rakendussätted, mida on vaja:

- artikli 4 lõikes 7 nimetatud korra kehtestamiseks,

- artikli 12 lõikes 1 osutatud andmete blokeerimise korra kehtestamiseks,

- artikli 12 lõikes 2 nimetatud statistika koostamiseks.

Kui kõnealused rakendussätted mõjutavad tegevuskulusid, mida peavad kandma liikmesriigid, lahendab nõukogu küsimuse ühehäälselt.

2. Artikli 3 lõikes 4 nimetatud meetmed võetakse vastu artikli 23 lõikes 2 nimetatud korras.

Artikkel 22 16

√ Toimingute registreerimine ∏ Kirjendamine kesküksuses

1. Kesküksus ð Korraldusasutus ï kirjendab √ registreerib ∏ kõik kesküksuse ð kesksüsteemi ï andmetöötlustoimingud. Need kirjed √ Registreerimisel ∏ näitavaddatakse kasutamise √ juurdepääsu ∏ eesmärki, kuupäeva ja kellaaega, edastatud andmeid, otsingus kasutatud andmeid ja andmed sisestanud või neied otsiva √ saanud ∏ üksuse nimei ja vastutavaid isikuid.

2. Selliseid kirjeid √ Selliselt registreeritud andmeid ∏ võib kasutada ainult andmekaitsega seotud andmetöötluse lubatavuse järelevalve eesmärgil ja andmekaitse √ andmete turvalisuse ∏ tagamiseks vastavalt artiklile 11 14. Kirjeid √ Registreeritud andmeid ∏ tuleb asjakohaste meetmetega kaitsta kõrvaliste isikute eest ja ühe aasta möödudesmisel ð artiklis 9 ja artikli 13 lõikes 1 osutatud säilitusperioodi lõpust ï tuleb need kustutada, kui neid ei vajata juba alanud järelevalvemenetluses.

ò uus

3. Iga liikmesriik võtab vajalikke meetmeid, et saavutada lõigetes 1 ja 2 esitatud eesmärgid seoses oma riikliku süsteemiga. Lisaks registreerib iga liikmesriik isikud, kes on nõuetekohaselt volitatud andmeid sisestama või saama.

ê2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 22

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 23 17

Vastutus

1. Kõikidel isikutel või liikmesriikidel, kes on √ kandnud ∏ kannatanud kahju keelatud andmetöötlustoimingu või mis tahes käesoleva määruse sätetega vastuolus oleva toimingu tagajärjel, on õigus saada hüvitist kahju tekitamise eest vastutavalt liikmesriigilt. Kõnealune liikmesriik vabastatakse täielikult või osaliselt vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole vastutav kahju põhjustanud sündmuse eest.

2. Kui keskandmebaasile ð kesksüsteemile ï tekitatakse kahju seetõttu, et mõni liikmesriik ei suuda täita täida käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, loetakse see liikmesriik kõnealuse kahju eest vastutavaks, välja arvatud juhul, kui komisjon ð korraldusasutus või mõni teine liikmesriik ï ei ole võtnud ettenähtud mõistlikke meetmeid kahju vältimiseks või selle mõju minimeerimiseks.

3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju eest √ liikmesriigi vastu ∏ esitatavaid hüvitisenõudeid käsitletakse vastutava √ kostja ∏ liikmesriigi siseriiklike √ õigusaktide sätete ∏ õigusnormide kohaselt.

Artikkel 24 18

Andmetesubjekti õigused

1. Päritoluliikmesriik teatab käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvale isikule ð kirjalikult ja võimalusel korral suuliselt keeles, millest ta aru saab või millest arusaamist võib temalt mõistlikult eeldada, ï järgmised andmed:

a) √ vastutava töötleja ∏ kontrollija ja tema võimaliku esindaja isik;

b) √ tema ∏ andmete Eurodac-EURODAC-süsteemis töötlemise eesmärk, ð sealhulgas Dublini määruse eesmärkide kirjeldus vastavalt nimetatud määruse artiklile 4 ï;

c) andmete vastuvõtjad;

d) artiklis 4 6 või artiklis 8 11 käsitletud isiku puhul tema kohustus lasta endalt võtta sõrmejäljed;

e) tema õigus tutvuda enda kohta käivate √ ennast käsitlevate ∏ andmetega ja neid parandada √ ning õigus taotleda teda käsitlevate ebakorrektsete andmete parandamist ∏ ð või teda käsitlevate ebaseaduslikult töödeldud andmete kustutamist, sealhulgas õigus saada teavet nimetatud õiguste kasutamise korra kohta ning ï saada nende ð artikli 25 lõikes 1 osutatud vastutava töötleja ja riiklike järelevalveasutuste kontaktandmed ï .

Artiklis 4 6 või artiklis 8 11 käsitletud isiku puhul esitatakse esimeses lõigus nimetatud teave sõrmejälgede võtmise ajal.

Artiklis 11 14 käsitletud isiku puhul esitatakse esimeses lõigus nimetatud teave hiljemalt siis, kui kõnealuse isiku andmed edastatakse ð kesksüsteemi ï kesküksusele. See kohustus ei kehti, kui nimetatud teabe esitamine osutub võimatuks või nõuaks ebaproportsionaalselt suuri jõupingutusi.

ò uus

Ühine teabeleht, mis sisaldab vähemalt käesoleva artikli lõikes 1 ja Dublini määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud teavet, koostatakse Dublini määruse artikli 40 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt.

Kui käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluv isik on alaealine, annavad liikmesriigid teavet eakohasel viisil.

ê2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

2. Andmetesubjekt võib igas liikmesriigis selle siseriiklike õigusnormide kohaselt kasutada direktiivi 95/46/EÜ artikliga 12 ettenähtud õigusi.

Andmetesubjektil on õigus teada saada, missugused andmed on tema kohta keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï salvestatud ja milline liikmesriik need kesküksusele ð kesksüsteemi ï edastas, ilma et see piiraks kohustust esitada muud teavet vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 12 punktile a. Ainult liikmesriik võib anda loa andmetega tutvumiseks.

3. Igas liikmesriigis võib iga isik nõuda √ faktiliselt ∏ ebatäpsete andmete parandamist või ebaseaduslikult salvestatud andmete kustutamist. Parandamise ja kustutamise korraldab andmed edastanud liikmesriik ülemäärase viivituseta ja vastavalt oma õigusnormidele.

4. Kui parandamise ja kustutamise õigust kasutatakse muus liikmesriigis, kui see või need, kes andmed edastasid, võtavad selle liikmesriigi ametiasutused ühendust kõnealuse liikmesriigi või kõnealuste liikmesriikide ametiasutustega, et viimased võiksid kontrollida andmete täpsust ja nende kesküksusele ð kesksüsteemi ï edastamise √ ja seal salvestamise ∏ seaduslikkust.

5. Kui selgub, et keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï salvestatud andmed on √ faktiliselt ∏ ebatäpsed või salvestatud ebaseaduslikult, parandab või kustutab need edastanud liikmesriik kõnealused andmed vastavalt artikli 21 lõikele 3 15 lõikele 3. See liikmesriik teatab kirjalikult ja ülemäärase viivituseta andmetesubjektile tema kohta käivate andmete parandamiseks või kustutamiseks võetud meetmetest.

6. Kui andmed edastanud liikmesriik ei nõustu sellega, et keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï salvestatud andmed on √ faktiliselt ∏ ebatäpsed või salvestatud ebaseaduslikult, teatab ta kirjalikult ja ülemäärase viivituseta andmetesubjektile, miks ta ei kavatse kõnealuseid andmeid parandada või kustutada.

Liikmesriik teatab andmetesubjektile ka seda, milliseid abinõusid viimane võib kasutada, kui esitatud selgitus ei ole talle vastuvõetav. Teade peab sisaldama teavet, kuidas algatada hagi või kuidas vajaduse korral esitada kaebus selle liikmesriigi pädevatele asutustele või kohtutele ning missugust rahalist või muud abi ta asjaomase liikmesriigi õigusnormide kohaselt võib saada.

7. Lõigete 2 ja 3 alusel esitatud taotlused peavad sisaldama kõiki andmetesubjekti identifitseerimiseks vajalikke üksikasju, kaasa arvatud sõrmejäljed. Niisuguseid andmeid kasutatakse eranditult selleks, et oleks võimalik kasutada lõigetes 2 ja 3 nimetatud õigusi, ja need hävitatakse otsekohe pärast seda.

8. Liikmesriikide pädevad asutused teevad omavahel aktiivselt koostööd, et lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud õigused viivitamata jõustuksid.

ò uus

9. Kui isik taotleb teda käsitlevaid andmeid vastavalt lõikele 2, säilitab pädev asutus selle taotluse kohta kirjaliku dokumendi vormis märke ning teeb kõnealuse dokumendi viivitamatult kättesaadavaks artikli 25 lõikes 1 osutatud riiklikele järelevalveasutustele, kui viimased seda taotlevad.

ê2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

9. 10. Iga liikmesriigi riiklik järelevalveasutus peab andmetesubjekti ð andmesubjekti taotluse alusel teda ï tema õiguste kasutamisel abistama vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 28 lõikele 4.

10. 11. Andmed edastanud liikmesriigi riiklik järelevalveasutus ja selle liikmesriigi riiklik järelevalveasutus, kus andmetesubjekt viibib, abistavad ja taotluse korral nõustavad andmetesubjekti tema andmete parandamist või kustutamist käsitleva õiguse kasutamisel. Mõlemad riiklikud järelevalveasutused teevad sel eesmärgil koostööd. Abistamistaotlused võib esitada selle liikmesriigi riiklikule järelevalveasutusele, kus andmetesubjekt viibib, ja see edastab need taotlused andmed edastanud liikmesriigi asutusele. Andmete subjekt võib taotleda abi ja nõustamist artikli 20 alusel loodud ühiselt järelevalveasutuselt.

11. 12. Igas liikmesriigis võib iga isik selle riigi õigusnormide kohaselt algatada hagi või vajaduse korral esitada kaebuse selle riigi pädevatele asutustele või kohtutele, kui talle ei võimaldata lõikega 2 ettenähtud juurdepääsu oma andmetele.

12. 13. Oma õiguste kasutamiseks vastavalt lõikele 3 võib iga isik andmed edastanud liikmesriigi õigusnormide kohaselt algatada hagi või vajaduse korral esitada kaebuse selle riigi pädevatele asutustele või kohtutele keskandmebaasis ð kesksüsteemis ï salvestatud teda käsitlevate andmete kohta. Riiklike järelevalveasutuste kohustus abistada ja taotluse korral nõustada andmetesubjekti vastavalt artiklile 10 13 kehtib kogu menetluse jooksul.

Artikkel 25 19

Riikliku järelevalveasutuse √ teostatav järelevalve ∏

1. Iga liikmesriik näeb ette, et direktiivi 95/46/EÜ artikli 28 lõike 1 alusel määratud loodud riiklik järelevalveasutus või -asutused jälgivad iseseisvalt ja asjaomaseid siseriiklikke õigusnorme järgides isikuandmete töötlemise seaduslikkust kõnealuses liikmesriigis vastavalt käesolevale määrusele, kaasa arvatud andmete edastamist ð kesksüsteemi ï kesküksusele.

2. Iga liikmesriik kannab hoolt, et tema riiklikul järelevalveasutusel oleks võimalik saada nõuandeid isikutelt, kellel on sõrmejälgede andmete kohta piisavalt teadmisi.

ò uus

Artikkel 26

Euroopa andmekaitseinspektori teostatav järelevalve

1. Euroopa andmekaitseinspektor tagab, et EURODAC-süsteemiga seonduvaid, eelkõige korraldusasutuse teostatavaid isikuandmete töötlemise toiminguid teostatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001 ja käesoleva määrusega. Seoses sellega kohaldatakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklites 46 ja 47 osutatud kohustusi ja pädevusi.

2. Euroopa andmekaitseinspektor tagab, et vähemalt kord nelja aasta jooksul viiakse kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega läbi korraldusasutuse teostatavate isikuandmete töötlemise toimingute audit. Auditi tulemusel koostatud aruanne saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, korraldusasutusele, komisjonile ja riiklikele järelevalveasutustele. Korraldusasutusele antakse võimalus teha enne aruande vastuvõtmist selle kohta märkusi.

Artikkel 27

Riiklike järelevalveasutuste ja Euroopa andmekaitseinspektori vaheline koostöö

1. Riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor, tegutsedes mõlemad oma pädevuse piirides, teevad üksteisega oma kohustuste raames aktiivselt koostööd ja tagavad EURODAC-süsteemi koordineeritud järelevalve.

2. Tegutsedes mõlemad oma pädevuse piirides, vahetavad nad asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja kontrollide läbiviimisel, analüüsivad käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi, uurivad sõltumatu järelevalve või andmesubjekti õiguste teostamisega seotud probleeme, koostavad ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ning edendavad vajadusel teadlikkust andmekaitsealastest õigustest.

3. Riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor kohtuvad sel eesmärgil vähemalt kaks korda aastas. Nende koosolekute kulud kannab ja nende korraldamise eest vastutab Euroopa andmekaitseinspektor. Esimesel koosolekul võetakse vastu töökord. Vastavalt vajadusele töötatakse ühiselt välja edasised töömeetodid. Iga kahe aasta tagant saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja korraldusasutusele ühine tegevusaruanne.

ê2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 28 21

Kulud

1. Kesküksuse ð Kesksüsteemi ja sideinfrastruktuuri ï loomise ja toimimisega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

2. Iga liikmesriik kannab oma riiklikue ð juurdepääsupunktide ï üksuse √ kulud ∏ ning √ kulud, mis tulenevad ühendusest ∏ selle ja keskandmebaasi ð kesksüsteemiga ï vahelise sidega seotud kulud.

3. Kulud, mis on seotud andmete edastamisega päritoluliikmesriigist ja võrdlemisel leitud kokkulangevuste edastamisega sellele riigile, kannab kõnealune riik.

Artikkel 29 24

Aastaaruanne: järelevalve ja hindamine

1. Komisjon ð Korraldusasutus ï esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ð kesksüsteemi ï kesküksuse tegevuse aastaaruande. Aastaaruanne sisaldab teavet Eurodac- EURODAC-süsteemi haldamise ja toimimise kohta, √ võrreldes seda ∏ lõikes 2 nimetatud eesmärkide √ jaoks ∏ eelnevalt määratletud kvantitatiivsete näitajatega suhtes.

2. Komisjon ð Korraldusasutus ï kannab hoolt, et oleks olemas √ menetlused ∏ süsteemid, mille abil jälgida kesküksuse ð kesksüsteemi ï toimimist võrreldes tulemusi, kulutasuvust ja teenuste kvaliteeti seatud eesmärkidega.

3. Komisjon hindab korrapäraselt kesküksuse tegevust, et kindlaks teha, kas selle eesmärgid on saavutatud kulutasuvalt, ja anda suunised edaspidiste toimingute tõhustamiseks.

4. Aasta pärast seda, kui Eurodac-süsteem on hakanud toimima, esitab komisjon kesküksuse kohta hindamisaruande, milles keskendutakse nõudluse taseme ja ootuste võrdlemisele ning toimimis- ja haldamisküsimustele saadud kogemuste põhjal, eesmärgiga määrata kindlaks võimalikud lühiajalised tegevuse parandamise viisid.

ò uus

3. Tehnilise hoolduse, aruandluse ja statistika eesmärkidel on korraldusasutusel juurdepääs vajalikule teabele, mis on seotud kesksüsteemis läbiviidud andmetöötlustoimingutega.

4. Korraldusasutus esitab iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa andmekaitseinspektorile aruande kesksüsteemi tehnilise toimimise, sealhulgas turvalisuse kohta.

ê 2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

5. Kolm aastat pärast seda, kui ð käesolevat määrust on hakatud vastavalt artikli 34 lõikele 2 kohaldama ï Eurodac-süsteem on hakanud toimima, ning seejärel iga ð nelja ï kuue aasta möödudes esitab komisjon üldhinnangu Eurodac-EURODAC-süsteemi kohta, vaadeldes võrreldes saavutatud tulemusi seatud eesmärkidega ning hinnates tegevuse aluspõhimõtete kehtivust ja √ võimalikke ∏ mõjusid tulevastele toimingutele ð ning esitab ka vajalikud soovitused ï . ðKomisjon edastab hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule ï.

ò uus

6. Liikmesriigid annavad korraldusasutusele ja komisjonile lõigetes 4 ja 5 osutatud aruannete koostamiseks vajalikku teavet.

7. Korraldusasutus annab komisjonile lõikes 5 osutatud üldhinnangu koostamiseks vajalikku teavet.

8. Kuni artiklis 4 sätestatud korraldusasutuse loomiseni koostab komisjon ainult lõigetele 1 ja 5 vastavaid aruandeid.

ê2725/2000/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 30 25

Sanktsioonid

Liikmesriigid √ võtavad vajalikke meetmeid tagamaks ∏ kannavad hoolt, et keskandmebaasis ð kesksüsteemi ï salvestatud √ sisestatud ∏ andmete √ mis tahes ∏ kasutamisel töötlemine artikli 1 lõikes 1 sätestatud Eurodac-EURODAC-süsteemi eesmärkide vastaselt kohaldatakse asjakohaseid sanktsioone √ on karistatav sanktsioonidega, sealhulgas siseriikliku õiguse kohaste haldus- ja/või kriminaalkaristustega, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ∏ .

Artikkel 31 26

Territoriaalne kehtivus √ kohaldamisala ∏

Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata territooriumidel, mille suhtes ei kohaldata Dublini √ määrust ∏ konventsiooni.

ò uus

Artikkel 32

Üleminekusäte

Andmed, mis on kesksüsteemis blokeeritud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2725/2000/EÜ artiklile 12, vabastatakse blokeeringust ja nende kohta tehakse märge käesoleva määruse artikli 15 lõike 1 kohaselt artikli 34 lõikes 2 sätestatud kuupäeval.

ê

Artikkel 33

Kehtetuks tunnistamine

Nõukogu 11. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2725/2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil, ja nõukogu 28. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 407/2002, millega nähakse ette sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil käsitleva määruse (EÜ) nr 2725/2000 teatavad rakenduseeskirjad, tunnistatakse alates artikli 34 lõikes 2 sätestatud kuupäevast kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele tuleb lugeda III lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

ê2725/2000/EÜ artikkel 27 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 34 27

Jõustumine ja kohaldatavus

1. Käesolev määrus jõustub √ kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist ∏ Euroopa Ühenduste √ Liidu ∏ Teatajas avaldamise päeval.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse ja Eurodac-süsteem hakkab toimima alates kuupäevast, mille komisjon avaldab Euroopa Ühenduste √ Liidu ∏ Teatajas , kui on täidetud järgmised tingimused:

a) iga liikmesriik on teatanud komisjonile, et ta on võtnud vajalikud tehnilised meetmed andmete edastamiseks kesküksusele ð kesksüsteemi ï vastavalt √ käesolevale määrusele ∏ artikli 4 lõike 7 kohaselt vastuvõetud rakenduseeskirjadele ning artikli 12 lõike 5 kohaselt vastuvõetud rakenduseeskirjade täitmiseks; ja

b) komisjon on võtnud kesküksuse ð kesksüsteemi ï tegevuse alustamiseks vajalikud tehnilised meetmed vastavalt √ käesolevale määrusele ∏ artikli 4 lõike 7 ja artikli 12 lõike 5 kohaselt vastuvõetud rakenduseeskirjadele.

ò uus

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kohe, kui lõike 2 punktis a nimetatud meetmed on võetud, ja igal juhul hiljemalt 12 kuu pärast alates käesoleva määruse jõustumisest.

4. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga.

ê2725/2000/EÜ

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

President eesistuja

ê407/2002/EÜ

ð uus

I lisa

Sõrmejälgede andmete vahetamiseks kasutatav andmete vorming

Sõrmejälgede andmete vahetamiseks nähakse ette järgmine vorming:

ANSI/NIST - CSL 1 1993 ð ANSI/NIST-ITL 1a-1997, Ver.3, juuni 2001 (INT-1) ï ja kõik selle standardi võimalikud tulevased edasiarendused.

Liikmesriikide identifitseerimistähtede standard

Kohaldatakse järgmist ISO standardit: ISO 3166 - kahetäheline kood.

II lisa

[pic]

⎡

II LISAKehtetuks tunnistatud määrused(viidatud artiklis 33)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2725/2000/EÜ Nõukogu määrus (EÜ) nr 407/2002/EÜ | (EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1) (EÜT L 62, 5.3.2002, lk 1) |

III LISAVastavustabel

Määrus 2725/2000/EÜ | Käesolev määrus |

Artikli 1 lõige 1 | Artikli 1 lõige 1 |

Artikli 1 lõike 2 esimene lõik | Artikli 4 lõige 1 |

Artikli 1 lõike 2 teine lõik | Artikli 4 lõige 4 |

Artikli 1 lõike 2 kolmas lõik | Artikli 3 lõige 4 |

Artikli 1 lõige 3 | Artikli 1 lõige 2 |

Artikli 3 lõige 1 | välja jäetud |

Artikkel 2 | Artikkel 2 |

Artikli 3 lõige 2 | Artikli 5 lõige 3 |

Artikli 3 lõige 3 | Artikkel 5 |

Artikli 3 lõige 4 | välja jäetud |

Artikli 4 lõige 1 | Artikli 6 lõige 1, artikli 3 lõige 5 |

Artikli 4 lõige 2 | välja jäetud |

Artikli 4 lõige 3 | Artikli 6 lõige 3 |

Artikli 4 lõige 4 | Artikli 6 lõige 4 |

Artikli 4 lõige 5 | Artikli 6 lõige 5 |

Artikli 4 lõige 6 | Artikli 19 lõige 4 |

Artikkel 5 | Artikkel 8 |

Artikkel 6 | Artikkel 9 |

Artikkel 7 | Artikkel 10 |

Artikkel 8 | Artikkel 11 |

Artikkel 9 | Artikkel 12 |

Artikkel 10 | Artikkel 13 |

Artikli 11 lõiked 1–4 | Artikli 14 lõiked 1–4 |

Artikli 11 lõige 5 | välja jäetud |

Artikkel 12 | Artikkel 15 |

Artikkel 13 | Artikkel 16 |

Artikkel 14 | Artikkel 20 |

Artikkel 15 | Artikkel 21 |

Artikkel 16 | Artikkel 22 |

Artikkel 17 | Artikkel 23 |

Artikkel 18 | Artikkel 24 |

Artikkel 19 | Artikkel 25 |

Artikkel 20 | -- |

Artikkel 21 | Artikkel 28 |

Artikkel 22 | välja jäetud |

Artikkel 23 | välja jäetud |

Artikkel 24 | Artikkel 29 |

Artikkel 25 | Artikkel 30 |

Artikkel 26 | Artikkel 31 |

Artikkel 27 | Artikkel 34 |

- | II lisa |

Määrus 407/2002/EÜ | Käesolev määrus |

Artikkel 2 | Artikkel 17 |

Artikkel 3 | Artikkel 18 |

Artikkel 4 | Artikkel 19 |

Artikli 5 lõige 1 | Artikli 3 lõige 2 |

I lisa | I lisa |

II lisa | - |

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist määruse (EÜ) nr […/…] (millega sätestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusa kohaldamise eesmärgil.

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile (ABM/ABB)

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala (jaotis 18)

Rändevood – Ühine sisserände- ja varjupaigapoliitika (peatükk 18.03)

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

Ettepanek on seotud olemasoleva meetme laiendamisega, st EURODACi andmebaasi loomise määruse muutmisega.

1.4. Eesmärgid

Käesolevas ettepanekus säilitatakse eelmises ettepanekus [KOM(2009) 342(lõplik)] tehtud parandused, mis kavandati süsteemi uute, varjupaigaga seotud funktsioonide lisamiseks, ning jäeti samal ajal sealt õiguskaitse eesmärgil välja päringute tegemise võimalus.

Käesolevas finantsselgituses prognoositavad 230 000 euro suurused kulud asendavad 2 415 000 eurot, mida taotleti eelmise, 2009. aasta ettepanekuga.

Käesolevas finantsselgituses käsitletakse ainult käesoleva muutmisega sisse viidud muudatustega seoses kantavaid kulusid, mitte EURODAC-süsteemi jooksvaid halduskulusid.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

Käesoleva ettepanekuga antakse lahendus probleemidele, mis on ilmnenud olemasoleva andmebaasi viie tegevusaasta jooksul. Ettepanek koostati täielikus kooskõlas Dublini määruse[23] uuesti sõnastatud ettepanekuga.

1.6. Meetme ja finantsmõju kestus

Määrus on kavas vastu võtta 2011. aasta lõpuks määramata ajaks.

Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2011–2012.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid

Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt. Pärast vaheperioodi antakse EURODAC-süsteemi operatiivjuhtimine üle vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal SIS II, VIS ja teiste IT-süsteemide eest vastutavale ametile. Nimetatud ameti loomisega seoses esitas komisjon eraldi ettepaneku, milles käsitletakse asjaomaseid kulusid.

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandlus

Käesoleva ettepanekuga tehtud muudatuste tõhususe järelvalve toimub EURODAC-süsteemi kesküksuse tegevust käsitletavate aastaaruannete raames.

Andmekaitse küsimuste üle teostab järelvalvet Euroopa andmekaitseinspektor.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

EURODAC-süsteemi operatiivjuhtimine, mis praegu toimub komisjonipoolse otsese tsentraliseeritud eelarve täitmise raames, antakse üle vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal SIS II, VIS ja teiste IT-süsteemide eest vastutavale ametile. Nimetatud ameti loomisega seoses esitas komisjon eraldi ettepaneku, milles käsitletakse asjaomaseid kulusid[24].

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmine

Võitluses pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevusega kohaldatakse EURODAC-süsteemi haldamise eest vastutava ameti suhtes (kui kõnealune amet on asutatud vastavalt muudetud ettepanekule: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/…, millega asutatakse amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks, KOM(2010) 93) ilma piiranguteta määrust (EÜ) nr 1037/1999.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja eelarveread, mille kuludele mõju avaldub

Finantsraamistik 2007–2013: alamrubriik 3A

Eelarverida: 18.03.11 - Eurodac

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

Kogumõju kuludele: 293 000 eurot

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

Kogumõju tegevusassigneeringutele on 230 000 eurot.

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

Kogumõju haldusassigneeringutele on 63 000 eurot.

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

3.3. Hinnanguline finantsmõju tuludele

Finantsmõju tuludele on hinnanguliselt 29 000 eurot (tänu Norra, Islandi ja Šveitsi osalusele).

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

Ettepaneku/algatuse nimetus

Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist määruse (EÜ) nr […/…] (millega sätestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest)[25] tõhusa kohaldamise eesmärgil.

Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile (ABM/ABB) [26]

Poliitikavaldkond: Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala (jaotis 18)

Rändevood – Ühine sisserände- ja varjupaigapoliitika (peatükk 18.03)

Ettepaneku/algatuse liik

( Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

( Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast tegevusest[27]

( Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

( Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

Eesmärgid

Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Ei kohaldata.

Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr …

Aidata kaasa Euroopa ühise varjupaigasüsteemi väljatöötamisele, võttes vastu rangemad ühised kaitsestandardid, toetades praktilist koostööd ning suurendades solidaarsust nii ELis kui ka ELi ja kolmandate riikide vahel tänu Euroopa Pagulasfondi toetusele .

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

18 03 : Rändevood – Ühine sisserände- ja varjupaigapoliitika.

Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Käesolevas ettepanekus säilitatakse eelmises ettepanekus [KOM(2009) 342(lõplik)] tehtud parandused, mis kavandati süsteemi uute, varjupaigaga seotud funktsioonide lisamiseks, ning jäetakse samal ajal välja õiguskaitse eesmärgil päringute tegemise võimalus. Prognoositavad 230 000 euro suurused kulud asendavad 2 415 000 eurot, mida taotleti 2009. aasta ettepanekuga.

Käesoleva ettepanekuga tagatakse andmesubjekti andmete parem haldus ja kaitse, lihtsustades samal ajal liikmesriikide menetlusi selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab varjupaigataotluse hindamise eest.

Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Ettepaneku peamised eesmärgid on parandada EURODAC-süsteemi tõhusust ning täita paremini andmekaitse nõudeid. Näitajateks on EURODAC-süsteemi tegevust käsitlevad statistilised andmed, näiteks leidmata jäänud kokkulangevuste, valede kokkulangevuste, andmeedastusel tekkinud viivituste jne kohta.

Ettepaneku/algatuse põhjendus

Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Selleks, et teavitada liikmesriike mõnes teises liikmesriigis tegelikult juba rahvusvahelise kaitse saanud taotlejate staatusest, tuleks pagulaste andmed blokeeringust vabastada (st teha otsinguteks kättesaadavaks).

Dublini määruse kohaldamise hõlbustamiseks nõutakse liikmesriikidelt, et nad märgiksid EURODAC-süsteemis, et nad kohaldavad kõnealuses määruses sätestatud suveräänsus- või humanitaarklauslit , st et nad võtavad vastutuse hinnata sellise varjupaigataotleja taotlust, kelle taotluse läbivaatamise eest nad tavaliselt Dublini määruse kriteeriumite alusel ei vastutaks.

Varjupaigaalase ühenduse õigustikuga kooskõla tagamiseks tehakse ettepanek laiendada määruse reguleerimisala selliselt, et see hõlmaks ka täiendavat kaitset.

Varjupaigaalase ühenduse õigustikuga kooskõla tagamiseks tehakse ettepanek muuta neid kolmandate riikide kodanikke või kodakondsuseta isikuid käsitlevate andmete säilitusaeg, kellelt on võetud sõrmejäljed seoses välispiiri ebaseadusliku ületamisega, sama pikaks kui aeg, mille jooksul Dublini määruse artikli 10 lõike 1 kohaselt määratakse kõnealuse teabe põhjal kindlaks vastutus (st üks aasta).

Nõukogus toimunud läbirääkimiste tulemusel lisati uus artikkel, et edastada liikmesriikidele teavet andmesubjekti staatuse kohta (varjupaigataotleja või ebaseaduslik sisserändaja). Kõnealuse artikliga nähakse ette, et liikmesriike teavitatakse ka juhul, kui teatav isik, kelle andmed on andmebaasi salvestatud, anti üle Dublini määrusega ettenähtud vastuvõtmismenetluse tulemusena või kui ta lahkus liikmesriikide territooriumilt kas vabatahtlikult või tagasisaatmisotsuse või väljasaatmiskorralduse tulemusena.

Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

Käesoleva ettepanekuga antakse lahendus probleemidele, mis on ilmnenud olemasoleva andmebaasi viie tegevusaasta jooksul.

Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Ei kohaldata.

Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Käesolev ettepanek koostati täielikus kooskõlas Dublini määruse[28] uuesti sõnastatud ettepanekuga.

Meetme ja finantsmõju kestus

( Piiratud kestusega ettepanek/algatus

- Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

- Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

( Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

- Finantsmõju suureneb seoses meetme rakendamisega järk-järgult ajavahemikul 2011–2012,

- seejärel finantsmõju stabiliseerub.

Ettenähtud eelarve täitmise viis(id) [29]

( Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

( Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, kus eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

- ( rakendusametitele

- ( ühenduste asutatud asutustele[30]

- ( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

- ( isikutele, kellele on usaldatud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

( Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

( Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

( Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega

Märkused

EURODAC-süsteemi operatiivjuhtimine antakse üle vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal SIS II, VIS ja teiste IT-süsteemide eest vastutavale ametile. Nimetatud ameti loomisega seoses esitas komisjon eraldi ettepaneku, milles käsitletakse asjaomaseid kulusid[31].

HALDUSMEETMED

Järelevalve ja aruandlus

Täpsustage teostamise tingimused ja sagedus.

Käesoleva ettepanekuga tehtud muudatuste tõhususe järelvalve toimub EURODAC-süsteemi kesküksuse tegevust käsitletavate aastaaruannete raames. Andmekaitse küsimuste üle teostab järelvalvet Euroopa andmekaitseinspektor.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

Tuvastatud ohud

Kui kehtivasse määrusesse ei tehta olulisi muudatusi, võib sattuda ohtu EURODAC-süsteemi tõhusus ja kõnealuse määruse antav toetus Dublini määruse rakendamisele. Samuti võib tekkida oht, et ei suudeta pidada sammu muudatustega varjupaiga ja andmekaitse alases õigustikus.

Ettenähtud kontrollivahendid

Näitajateks on EURODAC-süsteemi tegevust käsitlevad statistilised andmed, näiteks leidmata jäänud kokkulangevuste, valede kokkulangevuste, andmeedastusel tekkinud viivituste jne kohta.

Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmine

Võitluses pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevusega kohaldatakse EURODAC-süsteemi haldamise eest vastutava ameti suhtes (kui kõnealune amet on asutatud vastavalt muudetud ettepanekule: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/…, millega asutatakse amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks, KOM(2010) 93) ilma piiranguteta määrust (EÜ) nr 1037/1999.

ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja eelarveread, mille kuludele mõju avaldub

- Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | Eelarverida | Kulu liik | Rahaline osalus |

Number [Kirjeldus………………………...……….] | Liigendatud/ liigendamata ([32]) | EFTA[33] riigid | Kandidaatriigid[34] | Kolmandad riigid | Osamaksud finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses |

3A | 18.03.11 Eurodac | Liigendatud | EI | EI | JAH | EI |

- Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | Eelarverida | Kulu liik | Rahaline osalus |

Number [Rubriik……………………………………..] | Liigendatud/ liigendamata | EFTA riigid | Kandidaatriigid | Kolmandad riigid | Osamaksud finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses |

[…] | [XX.YY.YY.YY] […] | […] | JAH/EI | JAH/EI | JAH/EI | JAH/EI |

Hinnanguline mõju kuludele

Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | Number | [Alamrubriik 3A……………...……………………………………………………………….] |

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

-

Hinnanguline personalivajadus

- ( Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

- ( Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus (täisarvuna või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

Aasta N | Aasta N+1 | Aasta N+2 | Aasta N+3 | Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu mõju kestust (vt punkt 1.6) |

( Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) | 0.5 | 0 | 0 | 0 |

XX 01 01 02 (delegatsioonides) |

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) |

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) |

( Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[42] |

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja kohalikud töötajad) |

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) |

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja kohalikud töötajad otsese teadustegevuse valdkonnas) |

Muu eelarverida (täpsustage) |

KOKKU | 0,5 | 0 | 0 | 0 |

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarve jaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad | Täiendavaid funktsioone käsitleva hanke ettevalmistamine ja rakendamise järelmeetmed, kaasa arvatud koos liikmesriikidega tehtavad katsetused |

Koosseisuvälised töötajad |

Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

- ( Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

- ( Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

[…]

- ( Ettepanekuga/algatusega seoses võib olla vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[45]

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

[…]

Kolmandate isikute osamaksud

- Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

- Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta N | Aasta N+1 | Aasta N+2 | Aasta N+3 | Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu mõju kestust (vt punkt 1.6) | Kokku |

Aasta N | Aasta N+1 | Aasta N+2 | Aasta N+3 | Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu mõju kestust (vt punkt 1.6) |

Artikkel 6312 | | 0,000 |0,006 |0,023 |0,000 | | | | |Mitmesuguste tulude puhul täpsustage, milliseid eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[Tulude eelarverida 6312]

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

[Norra, Islandi ja Šveitsi osamaksed moodustavad kokku 12,381 % asjaomase aasta maksetest]

[1] EÜT L 062, 5.3.2002, lk 1.

[2] Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist määruse (EÜ) nr […/…] [, millega sätestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest,] tõhusa kohaldamise eesmärgil, KOM(2008) 825 (lõplik).

[3] Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega asutatakse amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks [KOM(2009) 293 (lõplik) võeti vastu 24. juunil 2009. Muudetud ettepanek võeti vastu 19. märtsil 2010: muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/…, millega asutatakse amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks, KOM(2010) 93.

[4] Sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamine (uuesti sõnastatud), P6_TA(2009)0378.

[5] Asjaomast ettepanekut kutsuti üles esitama nõukogu 12. ja 13. juuni 2007. aasta järeldustes liikmesriikide politsei- ja õiguskaitseasutuste ning Europoli juurdepääsu kohta Eurodac-süsteemile.

[6] KOM (2009) 344.

[7] KOM(2009) 665 (lõplik)/2.

[8] Ühe eesmärk on tagada kooskõla Dublini määrusega ja teises selgitatakse vajadust sõrmejäljeeksperdi kinnituse järele, kui süsteemis on automaatselt leitud kokkulangevus.

[9] SEK(2008) 2981.

[10] Leping Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahel, mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (ELT L 66, 8.3.2006).

[11] Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline leping, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (EÜT L 93, 3.4.2001, lk 40).

[12] Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (ELT L 53, 27.2.2008, lk 5).

[13] Protokoll Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel Liechtensteini ühinemise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (KOM (2006) 754), ei ole veel sõlmitud.

[14] Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline protokoll, mis on lisatud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (2006/0257 CNS, sõlmitud 24. oktoobril 2008, ELTs veel avaldamata), ja Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme) protokoll (EÜT L 93, 3.4.2001).

[15] KOM(2010) XXX.

[16] EÜT C 189, 7.7.2000, lk 105 ja lk 227 ning 21. septembril 2000 esitatud arvamus ( Euroopa Liidu Teatajas avaldamata).

[17] ELT C […], […], lk […].

[18] EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1.

[19] EÜT L 62, 5.3.2002, lk 1.

[20] KOM(2008) XXX.

[21] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[22] EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[23] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (COM (2008) 820).

[24] Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega asutatakse amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks [KOM(2009) 293 (lõplik)] võeti vastu 24. juunil 2009. Muudetud ettepanek võeti vastu 19. märtsil 2010: muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/…, millega asutatakse amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks, KOM(2010) 93.

[25] Käesolevas finantsselgituses käsitletakse ainult käesoleva muutmisega sisse viidud muudatustega seoses kantavaid kulusid, mitte EURODAC-süsteemi jooksvaid halduskulusid.

[26] ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[27] Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[28] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (COM (2008) 820).

[29] Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[30] Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[31] KOM (2010) 93.

[32] Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[33] EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[34] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[35] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[36] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[37] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[38] Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[39] Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[40] Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[41] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[42] Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, noored eksperdid delegatsioonides, renditud tööjõud, riikide lähetatud eksperdid.

[43] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[44] Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[45] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[46] Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab olema märgitud netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.