[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 8.10.2010

KOM(2010) 550 lõplik

2010/0282 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

mis käsitleb Galileo programmil põhineva satelliitraadionavigatsioonisüsteemi kaudu pakutava avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu võimaldamise korda

(esitanud komisjon)

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 683/2008[1] määratakse kindlaks kahe Euroopa satelliitraadionavigatsiooniprogrammi, GALILEO ja EGNOSe jätkamise tingimused. Määruse lisas toodud sätetega määratakse kindlaks programmide spetsiifilised eesmärgid. Need näevad ette, et GALILEO programmile tuginev süsteem pakub viit teenust, sh üht „avalikku reguleeritud teenust” (nn „Public Regulated Service”, edaspidi „PRS”), mis on mõeldud üksnes valitsuselt vastava loa saanud kasutajatele ning kasutamiseks eeskätt selliste tundlike rakenduste puhul, kus on oluline tagada katkematu teenus. Sätestatakse ka, et PRS kasutab tugevaid ja krüpteeritud signaale.

PRS on teenus, millele laial kasutajate ringil juurdepääs puudub ning see on ette nähtud kasutamiseks ainult nõukogu, komisjoni, liikmesriikide ja vajadusel Euroopa Liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt vastava loa olemasolul. Selle kasutamist tuleb kontrollida julgeoleku-ja turvakaalutlustel, vastupidiselt muudele turvamata teenustele, mida kaks Euroopa GNSS-süsteemi pakuvad. Järelikult on hädavajalik rakendada kasutajate suhtes järelevalvemeetmeid nagu näiteks spetsiaalse autoriseerimisprotseduuri kohaldamine, krüptoloogiliste võtmete kasutamine, vastuvõtjate tüübikinnitused jne. Lisaks võivad antud teenuse teatavad kasutusviisid olla poliitilises ja strateegilises plaanis äärmiselt tundlikud. PRSi omadustest johtuvalt tuleb vastava õigusaktiga kindlaks määrata PRSile juurdepääsu kord.

Muuseas esitas transpordinõukogu juba enne määruse (EÜ) nr 683/2008 vastuvõtmist oma 12. oktoobri 2006. aasta kohtumisel vastu võetud järeldustes komisjonile palve jätkata aktiivselt PRSile juurdepääsupoliitika väljatöötamist, eelkõige selleks, et määrata juba tehtud eeltöö põhjal kindlaks kord, mille alusel liikmesriigid oma kasutajagruppe korraldavad ja haldavad, ning esitada oma ettepanekud õigeaegselt nõukogule arutamiseks ja vastuvõtmiseks. Sama kohtumise järeldustes tuletas transpordinõukogu meelde, et PRSi kasutamine pole liikmesriikidele kohustuslik ning et kõik teenuse ekspluatatsioonikulud kannavad mittekaubanduslikel alusel kasutajad.

Arvestades aega, mis kulub erinevate kontrollimehhanismide käivitamiseks, ja seda, et kindlaks on määratud esimeste teenuste osutamist hõlmav ajakava, on PRSi juurdepääsuviiside fikseerimine vastava õigusaktiga mitte ainult vajalik, vaid ka pakiline küsimus.

2. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJUHINNANG

Ehkki eelnõu teksti kohta pole koostatud ametlikku mõjuhinnangut, on see sündinud äärmiselt põhjaliku eeltöö tulemusena, milles osalesid aktiivselt erinevad PRSist huvitatud osapooled ja ennekõike liikmesriigid, kellest saavad teenuse peamised tarbijad.

A. PROBLEEMIASETUS

Keelelise segaduse vältimiseks tuleb algusest peale teha vahet PRSi tarbijatel, kelleks on liikmesriigid, nõukogu ja komisjon, vajadusel samuti Euroopa Liidu asutused, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, ja PRSi kasutajatel, mis tähendab füüsilisi või juriidilisi isikud, kellel on PRSi tarbija vastav luba PRS-vastuvõtja omamiseks või kasutamiseks.

Lisaks sellele on PRSi juurdepääsu korra sidusrühmad järgmised:

– komisjon, mis haldab kõiki kasutatavate süsteemide turvalisusega seonduvaid aspekte vastavalt määruse (EÜ) nr 683/2008 artikli 13 sätetele;

– nõukogu, mis vastutab ühismeetme 2004/552/ÜVJP[2] elluviimise eest;

– liikmesriigid, tulevikus PRSi peamised tarbijad, kellele on suunatud käesolevas ettepanekus käsitletav otsus;

– määrusega (EÜ) nr xxx/2010 loodud Euroopa GNSSi amet, mis vastavalt määruse (EÜ) nr 683/2008 artiklile 16 ja kooskõlas komisjoni välja antud suunistega tagab ühelt poolt Euroopa satelliitraadionavigatsiooni süsteemide turvalisuse akrediteerimise ning teisalt Galileo turvakeskuse tegevuse. Eelkõige on turvakeskus ainus vahelüli nõukogu ning kõigi PRSi tarbijate ja kasutajate vahel ühismeetme 2004/552/ÜVJP raames toodud juhiste elluviimisel;

– ettevõtted, mis töötavad välja või toodavad PRS-vastuvõtjaid ning peavad järgima Euroopa GNSSi ameti juures tegutseva turvalisuse akrediteerimise asutuse poolt kindlaks määratud akrediteerimisnõudeid.

PRSi kasutamisega seonduvad turvanõuded seonduvad otseselt liidu ja liikmesriikide julgeolekuga. Seega on tegu strateegilise tähtsusega küsimusega, mis lisaks sellele puudutab liidu välispoliitikat. Sellest johtuvalt on hädavajalik luua raamistik kasutajate kontrolli süsteemile, mis on käesoleva ettepaneku peamine sisu.

Antud raamistik hõlmab tehnilisi vahendeid, nagu näiteks krüptoloogilised võtmed, ent samuti institutsionaalseid vahendeid, nagu näiteks menetlused, mida rakendatakse turvalisuse akrediteerimiseks või mis tulenevad ühismeetmest 2004/552/ÜVJP kriisiolukorras. Seejuures tuleb arvestada asjaolu, et PRSil on potentsiaalselt suur hulk kasutajaid ning vastavalt kasutusvajadustele võivad nende nõuded süsteemile või selle usaldusväärsusele olla erinevad.

On äärmiselt oluline, et kontrolliraamistik loodaks juba enne 2014. aastale määratud kasutamise algfaasi. See peab püsima kogu antud faasi kestel, see tähendab mitu aastakümmet, ja võimaldama ennekõike:

– ennetada kriisiolukordi, mis tähendab, et erinevate avaliku ja erasektori osalejate vahel peavad olema pidevad ja institutsioonilised suhted, sh adekvaatne otsustamismenetlus;

– kehtestada PRS-vastuvõtjatele ranged kasutusreeglid, seda eelkõige kasutajate tõhusa haldamise abil;

– teostada põhjalikku järelevalvet PRS-vastuvõtjaid tootvate ettevõtete üle, seda ennekõike rangete tootmisreeglite kehtestamise kaudu.

Antud eesmärkide saavutamiseks tuleb täpselt kindlaks määrata ja ametlikult kinnitada nõukogu, komisjoni, liikmesriikide ning kõige teiste avalikku ja erasektorisse kuuluvate osapoolte ülesanded. Samuti tuleb kindlaks määrata PRSi kasutustingimused juhul, kui tegu on rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikidega, ning PRS-seadmete ekspordiks. Samuti on üks loodava raamistiku põhielemente erinevate kasutajagruppide haldus: eeskätt tuleb miinimumini viia ühe grupi võimalikust talitushäirest johtuv negatiivne mõju. Lõpuks tuleb ilmtingimata kindlaks määrata akrediteerimis-ja tootmisnormid PRS-vastuvõtjaid valmistavatele ettevõtetele ning tagada Euroopa Liidu kontroll nende üle. Tootjad peavad olema võimelised tootma mitte pelgalt kõrgendatud turvalisusega vastuvõtjaid, vaid looma süsteeme, mis teevad võimatuks seadme kopeerimise selle varguse või kaotamise korral.

B. VALITUD LÄHENEMISVIIS JA ALTERNATIIVSED LAHENDUSED

PRSi juurdepääsu korraga seonduvaid küsimusi käsitleti põhjalikult julgeolekunõukogus, mis loodi nõukogu määruse (EÜ) nr 876/2002 artikliga 7[3] ja saadeti laiali määruse (EÜ) nr 683/2008 artikliga 23. Julgeolekunõukogu, mis loodi GALILEO süsteemi turvaküsimustega tegelemiseks, koosnes ühest esindajast igast Euroopa Liidu liikmesriigist ja ühest komisjoni esindajast. Nõukokku kuulusid need vähesed Euroopa Liidu eksperdid, kellel oli olemas vajalik kompetents GALILEO-taoliste äärmiselt keerukate süsteemide turvalisuse ja julgeoleku tagamiseks. See asendati komisjoni eksperdirühmaga[4].

Julgeolekunõukogu raames korraldati 2006. ja 2007. aastal neli „PRSi seminari”, kuhu tuli iga kord kokku ligi kuuskümmend liikmesriikide eksperti. Neil toimunud põhjalikud arutelud tegelesid PRSi kasutamisega seonduvate turvaprobleemide kompleksiga, ennekõike süsteemi puudutavate tehniliste küsimustega ja omadustega, vajalike institutsiooniliste mehhanismidega ja nende loomise ajakavaga, PRSi kasutamisalaga jne.

Seminaride käigus sai selgeks, et kõik osalejad on ühel nõul vajaduse suhtes luua kiiremas korras sobiv õiguslik raamistik, mis käsitleks PRSile juurdepääsu põhiprintsiipe, vajalike turvanõuete tehnilisi aspekte ja nende elluviimise erinevaid etappe. Eelnõu tekst tuginebki neil kohtumistel tehtud töö tulemustele. See annab käsitletule juriidilise vormi ning kohandab selle määrusega (EÜ) nr 683/2008 loodud satelliitraadionavigatsiooni programmide uut liiki juhtimisega.

Ettepaneku peamisi osi kirjeldatakse allpooltoodud punktis 3. Need põhinevad veendumusel, mida jagavad kõik liikmesriigid, et juurdepääsuviisid PRSile peavad kõrge turvalisuse tagamiseks vastama minimaalsetele ning kõigile liikmesriikidele ühesugustele turva- ja autoriseerimisnõuetele. Tuleb toonitada, et tekstis ei käsitleta PRSi kasutusviise, mille üle otsustab iga liikmesriik iseseisvalt, vaid määratakse kindlaks ühiskriteeriumid, mille alusel PRSi tarbijatel on võimalik turvaliselt oma kasutajaid valida.

Valitud lahendus tähendab, et otseselt infrastruktuuriga seotud tehnilised funktsioonid koondatakse Euroopa mastaabis Euroopa GNSSi ameti turvakeskuse alla, tarbijate ja kasutajate kontroll aga on riiklikul tasandil detsentraliseeritud, et arvestada kohalike oludega. Planeeritud õigusmehhanismid tagavad funktsioonide kahe tasandi omavahelise vastavuse ja otsustusprotsessi ühtlustamise, eelkõige tänu ühistele miinimumnõuetele, mida kõik osapooled täitma peavad.

Äärmiselt oluline on toonitada fakti, et GSB raames ja „PRS seminaridel” tehtud eeltöö käigus arutati põhjalikult läbi kõik erinevad lahendusvariandid. Lõppkokkuvõttes valiti neist see, mis vastas maksimaalselt nii Euroopa Liidu kui liikmesriikide huvidele ning turvalisusele ja julgeolekule esitatavatele nõuetele. Seega jäeti kõrvale terve rida alternatiivvariante. Näiteks:

– mitte midagi teha. See lahendus ei vasta nõukogu poolt 12. oktoobril 2006. aastal vastu võetud järeldustele, ent lisaks sellele tähendab see sisuliselt PRSi kasutamisest loobumist, mis omakorda on vastuolus määruse (EÜ) nr 683/2008 lisa sätetega. Ei komisjon, mis vastutab süsteemi turvalisuse eest, ega nõukogu, mille ülesandeks on ühismeetme 2004/552/ÜVJP elluviimine, ning lõpuks ja ennekõike liikmesriigid ei saa tõsiselt planeerida PRSi kasutamist ilma, et eelnevalt oleks kindlaks määratud seadusraamistik, mis tagab kõrgtasemel turvalisuse;

– liikmesriigid ei rakenda kontrolli PRSi kasutajate üle. Ka see lahendus on vastuolus PRSi kasutamiseks vajaliku kõrge turvalisuse nõudega. Selle kõrvalejätmise põhjuseks on asjaolu, et tegu on tundliku küsimusega, mis mõjutab liikmesriikide ja Euroopa Liidu turbepoliitikat;

– PRSi juurdepääsuviiside autoriseerimis-, akrediteerimis-ja kontrollistandardid ja kord, eelkõige vastuvõtjate toomist ja juurdepääsuvõtmete jagamist puudutav, on Euroopa Liidu tasemel täielikult tsentraliseeritud. See lahendus pidurdaks ühelt poolt PRSi kasutamisega seonduvate turgude arengut ja on teisalt vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega. Liit ei oma hetkel sellise süsteemi haldamiseks vajalikku tehnilist kompetentsi, ehkki aja jooksul omandab ta Euroopa GNSSi ameti töö vahendusel vastavad akrediteerimisalased teadmised. Need teadmised, eriti kõik see, mis puudutab krüptoloogilisi elemente, on tänasel päeval koondunud väiksearvulisse liikmesriikide gruppi. Ka puuduvad liidul vahendid PRS-vastuvõtjate tootmise tsentraliseeritud halduseks ja kontrolliks; tegu on osaliselt industriaalse iseloomuga ülesandega, mille turvalisusega seonduvate aspektidega saavad tegeleda ainult liikmesriigid;

– eelnevale lahendusele vastupidine: täielikult liikmesriikide tasandil detsentraliseeritud haldus. Ka see lahendus jäeti kõrvale, kuna sel juhul on äärmiselt keerukas määrata kõigile liikmesriikidele ühised miinimumnõuded ja lisaks sellele tagada neist nõuetest kinnipidamine ühesuguse rangusega kõigis liikmesriikides. Sellest johtuvalt on liidu institutsioonide kohustuseks määrata kindlaks ühised reeglid ja valvata nende täitmise järele.

Valitud lahendus loob lõppkokkuvõttes süsteemi, milles on omavahel tasakaalus teatavate elementide haldus liidu tasandil, kui tsentraliseerimine on võimalik ja soovitav, ning teiste elementide detsentraliseeritud haldus juhtudel, kus infrastruktuur kuulub küll liidule, ent liikmesriigid on ilmselgelt parim variant selle elluviimiseks.

C. MÕJU LIIKMESRIIKIDELE JA TEISTELE SIDUSRÜHMADELE

Ettepanekus käsitletav otsus võib mõjutada liikmesriike, Euroopa Liidu institutsioone, rahvusvahelisi organisatsioone, kolmandaid riike ja tööstusettevõtteid.

Rääkides kõigepealt liikmesriikidest kui osapoolest, mida PRSi kasutamisega seonduv eelkõige puudutab ja huvitab, tuleb toonitada, et otsus puudutab ainult neid riike, mis soovivad PRSi kasutada, ning et sellel pole mitte mingisugust (sh eelarvelist) mõju neile, kes ei soovi seda kasutada. Liikmesriik, kes soovib PRSi kasutada, peab eelkõige nimetama PRSi eest vastutava asutuse, mis haldab konkreetse riigi kasutajaid, tegeleb vajadusel PRS-vastuvõtjate tootmisega ja viimasel juhul ka jälgib selle territooriumil toodetavate PRS-vastuvõtjate vastavust ühisnormidele. Olgu siinkohal mainitud, et PRSi eest vastutava asutuse ülesandeid võib täita riigis juba olemasolev instants.

Selleks, et hinnata liikmesriikide vajadusi PRSi kasutamisel, saatis komisjon neile 2008. aastal vastava küsimustiku. Järgnevas kahes tabelis on ära toodud liikmesriikide vastused (mis pole nende jaoks mingil määral ametlikult siduvad); liikmesriigid, mida pole mainitud, ei vastanud küsimustikule:

[pic]

[pic]

Tuleb veel kord rõhutada, et ehkki PRSi võimalike kasutamise viiside üle otsustavad liikmesriigid iseseisvalt, on nende soove antud küsimuses võimalik rahuldada ainult sedavõrd, kuivõrd need ühtivad minimaalsete kohustuslike turvanõuetega. Liikmesriikide vajadusi, mis nende nõuetega ei ühti või mille korral on nende täitmisega raskusi, ei kata seega mitte PRS, vaid avatud teenus, mis võimaldab sellega samavõrdset täpsust.

Euroopa Liidu asutuste suhtes kehtestatakse tekstiga samasugused kasutuspiirangud kui liikmesriikide suhtes. Ehkki ettepaneku koostamisele eelnenud kõneluste raames liikmesriikidega kokku lepitud põhiprintsiibid ei tee mitte mingisuguseid takistusi PRSi kasutamisele Euroopa tasandil, näevad need samas ette ühesugused juurdepääsuviisid kõigile kasutajatele. Liidu asutused, mida küsimus puudutab, see tähendab nõukogu, komisjon ja vajadusel liidu ametid peavad otsustama, kas nad soovivad PRSi kasutada ja millisel eesmärgil. Lisaks sellele on nõukogule ja Euroopa GNSSi järelevalveametile ühismeetme 2004/552/PESC raames nähtud ette eriline roll.

PRSi kasutamisreeglid rahvusvahelistele organisatsioonidele ja kolmandatele riikidele johtuvad rahvusvahelistest lepetest, mille nad peavad Euroopa Liiduga eelnevalt sõlmima, kui nad antud teenust kasutada soovivad. Need on vähemalt sama ranged nagu liikmesriikidele kehtivad reeglid.

Tulles lõpuks tööstusettevõtete juurde, tuleb eelkõige toonitada, et rangetest reeglitest johtuvad piirangud kehtivad ainult neile tootjatele, kes on omal vabal valikul otsustanud vastata pakkumiskutsele PRS-vastuvõtjate kavandamiseks või tootmiseks. Lisaks sellele on PRS uus ja pretsedenditu teenus ning selle juurutamise majanduslik mõju saab hoolimata turvakitsendustest olla ainult positiivne.

Muuhulgas on ettevõtetega PRSi kasutamistingimuste suhtes korduvalt konsulteeritud, seda eeskätt teadusuuringute ja tehnoloogia arengu kuuenda raamprogrammi raames toimunud uuringu PACIFIC kaudu. Sellest selgub, et ettevõtted:

– tunnustavad PRSi spetsiifilisi turvavajadusi;

– toetavad PRSi laialdast kasutust turvalisust puudutavatel aladel, ennekõike julgeoleku ja politseitöö vallas;

– rõhutavad kaitsepoliitika valdkonnas vajadust koostalituse järele sõjaväelise GPS-signaaliga;

– toonitavad PRS-vastuvõtjate ja muude kõrgendatud turvalisusega sidevahendite kombineerimise kasulikkust politseitöö seisukohast;

– peavad vajalikuks võimalust eksportida PRS-vastuvõtjaid kolmandatesse riikidesse, kellele antakse PRSi tarbija luba.

Hoolimata sellest, et eelnõu tekst näeb ette kõrge turvalisuse garanteeriva range reeglistiku PRS-vastuvõtjate tootmisele ja nende kasutamisele erasektoris, puuduvad selles ettevõtete soovidega vastuolulised elemendid.

D. TÕELISE KONSENSUSE OLEMASOLU

Nagu juba mainitud, on eelnõu tekst sündinud äärmiselt põhjaliku eeltöö tulemusena, milles osalesid 2006. ja 2007. aastal aktiivselt erinevad PRSist huvitatud osapooled ja ennekõike liikmesriigid, kellest saavad teenuse peamised tarbijad.

Rohked arutelud, mis on alates 2007. aastast erinevates programmide ja süsteemide turvalisusega tegelevates asutustes toimunud, kinnitavad konsensust antud projekti erinevate lahenduste suhtes. Kõnealused liikmesriikide esindajatest koosnevad asutused on eelkõige Euroopa GNSS-süsteemide turvalisusega tegelev eksperdirühm ja selle initsiatiivil loodud spetsiaalne PRSi alatöörühm.

Tuleb kindlasti rõhutada, et PRSi kasutamisega seonduvad küsimused puudutavad nende tundlikkust arvestades lisaks süsteemide turvalisusele ka liikmesriikide julgeolekut laias plaanis. Seega on nii poliitiliselt kui praktiliselt võimatu, et valitud lahendus ei pälviks liikmesriikide konsensust. Muuhulgas on ühehäälsuse reeglile allutatud ühismeetme 2004/552/ÜVJP rakendamine sätestatud eelnõu artikliga 11 kõigil neil juhtudel, kui ohtu võib sattuda Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide turvalisus.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Komisjoni ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 172 (endine Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 156). Lisaks kujutab see enesest Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepanekut, kuna teksti adressaadid on ainult liikmesriigid.

Selle peamised meetmed on järgmised:

– PRSi juurdepääsuviiside põhimõtted, eelkõige säte, mille kohaselt nõukogul, komisjonil ja liikmesriikidel on piiramatu ja pidev juurdepääs PRSile ükskõik kus maailmas, Euroopa Liidu ametite, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide korral aga tuleb selleks sõlmida vastav lepe;

– PRSi tarbijatel lasub kohustus määrata „PRSi eest vastutav asutus”, mis haldab ja kontrollib PRS-vastuvõtjate tootmist ning nende valdamist ja kasutamist, ning kindlaks määrata ühised miinimumnõuded, mida PRSi eest vastutavad asutused järgima peavad;

– PRS-vastuvõtjate tootmistingimuste ja turvalisuse tagamise jälgimine;

– sätted ekspordikontrolli, maailma erinevates paikades asuvate kontrolljaamade ja „teise samba“ raames ellu viidavate ühismeetmete kohta.

Lõpuks, ehkki antud tekst võib mõjutada välispoliitikat ja liidu turvalisust, tuleb see ikkagi vastu võtta Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud korra kohaselt vastavalt Euroopa Kohtu praktikale ja täpsemalt otsusele 20. mai 2008. aasta kohtuasjas C-91/05 (Euroopa Ühenduste Komisjon vs Euroopa Liidu Nõukogu) „Kergrelvad”.

4. MÕJU EELARVELE

Komisjoni ettepanek ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet; eelkõige ei tähenda see liidule uut poliitikat ning liidu erinevad sellega seonduvad kontrollorganid on juba muude õigusaktidega loodud.

5. LISATEAVE

PRS on teenus, mille teatavad kasutusviisid võivad olla poliitilises ja strateegilises plaanis äärmiselt tundlikud. Samas ei ole komisjoni ettepaneku eesmärgiks reglementeerida mitte PRSi võimalikke kasutusalasid, vaid juurdepääsu konkreetsele teenusele. Niisiis on selle iseloom eelkõige tehniline, mitte poliitiline.

2010/0282 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

mis käsitleb Galileo programmil põhineva satelliitraadionavigatsioonisüsteemi kaudu pakutava avalikule reguleeritud teenusele juurdepääsu võimaldamise korda

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artiklit 172,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[5],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[6],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt,

ning arvestades järgmist:

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 683/2008 (Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta)[7] lisas on sätestatud, et programmi Galileo spetsiifiliseks eesmärgiks on tagada, et süsteemi poolt edastatavaid signaale oleks võimalik kasutada ennekõike selleks, et garanteerida „avalik reguleeritud teenus” (edaspidi „PRS”), mis on mõeldud üksnes valitsuselt vastava loa saanud kasutajatele ning kasutamiseks eeskätt selliste tundlike rakenduste puhul, kui on oluline tagada katkematu teenus.

2. Oma 12. oktoobri 2006. aasta kohtumisel vastu võetud järeldustes esitas transpordinõukogu komisjonile palve jätkata aktiivselt PRSile juurdepääsupoliitika väljatöötamist, eelkõige selleks, et määrata kindlaks kord, mille alusel liikmesriigid oma kasutajagruppe korraldavad ja haldavad, ning esitada oma ettepanekud õigeaegselt nõukogule arutamiseks ja vastuvõtmiseks. Sama kohtumise järeldustes tuletas transpordinõukogu meelde, et PRSi kasutamine pole liikmesriikidele kohustuslik ning et kõik teenuse ekspluatatsioonikulud kannavad mittekaubanduslikel alusel kasutajad.

3. Nõukogu on korduvalt toonitanud, et Galileo programmil põhinev süsteem on tsiviilhalduses olev tsiviilsüsteem, see tähendab liidu institutsioonide kontrolli all tsiviilstandardite alusel tsiviilkasutuseks mõeldud süsteem.

4. Kõigist Euroopa satelliitraadionavigatsioonisüsteemide pakutavatest teenustest on PRS kõige kõrgema turvalisusega ja kõige tundlikum. See peab oma kasutajatele tagama katkematu teenuse ka kõige raskemates kriisiolukordades. Teenuse kasutamise reeglite rikkumise tagajärjed ei piirdu rikkumise toime pannud kasutajaga, vaid võivad mõjutada ka teisi kasutajaid. PRSi kasutamine ja haldamine apelleerivad seega liikmesriikide ühisvastutusele Euroopa Liidu ja nende eneste julgeoleku eest. Seega peab juurdepääs PRSile olema rangelt piiratud teatud kasutajate kategooriatega, mida pidevalt kontrollitakse.

5. Niisiis tuleb määrata kindlaks juurdepääsu korda PRSile ja selle haldamise reeglid, tuues eelkõige välja juurdepääsu põhiprintsiibid, erinevate haldus-ja kontrollorganite funktsioonid, vastuvõtjate tootmise ja turvalisusega seotud tingimused, ekspordikontrolli korraldus.

6. Mis puudutab PRSi juurdepääsuviise, siis johtuvalt antud teenuse sisust ja selle iseloomust on selle kasutajate ring rangelt piiratud nõukogu, komisjoni, liikmesriikide, Euroopa Liidu ametite ja rahvusvaheliste organisatsioonidega vastava loa olemasolul ning nõukogul, komisjonil ja liikmesriikidel on sellele nende oma äranägemise järgi piiramatu ja katkematu juurdepääs ükskõik kus maailmas. Lisaks sellele peab iga liikmesriik saama vabalt määrata PRSi volitatud kasutajad ja kasutuseesmärgid, sh selle kasutamine julgeolekuga seonduvatel eesmärkidel vastavalt minimaalsetele turvanõuetele.

7. Lisaks tuleb valitsustele kasutamiseks määratud ja kõrgendatud turvalisusega Euroopa päritolu satelliitraadionavigatsioonitehnoloogia edendamiseks maailma mastaabis näha ette tingimused, mille täitmisel on teatavatel kolmandatel riikidel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel võimalus PRSi kasutada, pidades seejuures silmas, et esmatähtis on kõigi turvanõuete täitmine.

8. Üldises plaanis peavad liit ja liikmesriigid tegema kõik enesest oleneva, et tagada Galileo programmil põhineva süsteemi ning PRS-tehnoloogia ja seadmestiku julgeolek ja turvalisus, vältimaks PRSi kaudu edastatavate signaalide kasutamist selleks volitamata füüsiliste või juriidiliste isikute poolt ning PRSi kasutamist nende suhtes vaenulike kavatsustega.

9. Järelikult on oluline, et liikmesriigid kehtestaksid eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesolevast otsusest johtuvate kohustuste rikkumise korral, ning kontrolliksid nende rakendamist. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

10. Haldus-ja kontrollorganite suhtes ilmneb, et lahendus, mille kohaselt iga tarbija peab määrama PRSi eest vastutava asutuse oma kasutajate haldamiseks ja kontrolliks, on optimaalne PRSi kasutamise tõhusa halduse tagamise seisukohast, kuna see hõlbustab suhteid erinevate turvalisuse eest vastutavate üksuste vahel ja tagab kasutajate, eriti kohalike kasutajate pideva kontrolli vastavalt ühistele miinimumnõuetele. Tuleb toonitada, et PRSi eest vastutav asutus ei pea olema ilmtingimata seotud ühe konkreetse liikmesriigiga ja et mitu tarbijat võivad nimetada ühe PRSi eest vastutava asutuse.

11. Lisaks on määruse (EÜ) nr 683/2008 artikli 16 punkti a alapunkti ii) kohaselt üks turvakeskuse ülesandeid tagada tehniline liides erinevate PRSi turvalisuse eest vastutavate osapoolte vahel.

12. Oma osa PRSi halduses on ka nõukogul: ühelt poolt vastavalt nõukogu 12. juuli 2004. aasta ühismeetmele 2004/552/ÜVJP Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi toimimise aspektide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut[8], teisalt kiites heaks rahvusvahelised lepped, mille alusel kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele antakse luba PRSi kasutamiseks.

13. Vastuvõtjate tootmise ja turvalisusega saab turvakaalutlustel tegeleda ainult liikmesriik, kes PRSi kasutab või PRSi kasutava liikmesriigi territooriumil asutatud ettevõtted. Lisaks peab vastuvõtjaid tootev üksus olema eelnevalt saanud spetsiaalse loa määrusega (EÜ) nr xxx/2010[9] loodud Euroopa GNSSi ametilt ja kohustuma järgima antud asutuse juurde loodud akrediteerimisameti kindlaks määratud reegleid. PRSi eest vastutavate asutuste ülesandeks on teostada alalist kontrolli ühelt poolt akrediteerimisasutuse sätestatavatest akrediteerimisnormidest ja teiselt poolt ühiste miinimumreeglite dikteeritavatest tehnilistest nõuetest kinnipidamise üle.

14. Ekspordikontroll: PRS-süsteemi kasutamisega seonduva seadmestiku või tehnoloogia eksport Euroopa Liidust peab piirduma ainult kolmandate riikidega, kellel on liiduga sõlmitud rahvusvahelise leppe alusel spetsiaalne luba PRSi kasutamiseks.

15. Komisjonile tuleks anda volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290, et ühelt poolt saaks määrata kindlaks PRSi puudutava salastatud informatsiooni kaitse reeglid, ning teiselt poolt saaks muuta ühiseid miinimumnõudeid.

16. Arvestades seda, et käesoleva otsuse eesmärki, see tähendab kindlaks määrata kord, mille alusel liikmesriigid, nõukogu, komisjon, liidu ametid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad PRSi kasutada, ei ole liikmesriikide tasandil võimalik täielikult saavutada ning see oleks tegevuse ulatuslikkuse tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Lisaks ei lähe kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva otsusega määratakse kindlaks kord, mille alusel liikmesriigid, nõukogu, komisjon, liidu ametid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad kasutada avalikku reguleeritud teenust (edaspidi „PRS”), mida pakub ülemaailmne satelliitraadionavigatsioonisüsteem (GNSS), milles aluseks on Galileo programm.

Artikkel 2

PRSi kasutamise üldpõhimõtted

17. PRSi tarbijad on nõukogu, komisjon ja liikmesriigid, samuti liidu ametid, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, kellel on selleks vastav luba.

18. Nõukogul, komisjonil ja liikmesriikidel on piiramatu ja pidev juurdepääs PRSile ükskõik kus maailmas.

19. Nõukogu, komisjon ja iga liikmesriik peavad ise otsustama, kas nad kasutavad PRSi.

20. PRSi kasutajad on füüsilised või juriidilised isikud, kellel on PRSi tarbija spetsiaalne luba PRS-vastuvõtja valdamiseks või kasutamiseks.

21. Nõukogu ja komisjon otsustavad, milline kategooria nende ametnikest saab loa PRS-vastuvõtjat kooskõlas artikli 6 lõikes 6 mainitud ühiste miinimumnõuetega vallata või kasutada. PRSi kasutav liikmesriik otsustab vabalt oma territooriumil resideerivate füüsiliste isikute ja seal asutatud juriidiliste isikute üle, kellele antakse luba PRS-vastuvõtjat vallata või kasutada, samuti selle kasutuseesmärkide üle kooskõlas artiklis 6 lõikes 6 mainitud tehniliste nõuetega. Kasutamine võib hõlmata kasutamist julgeolekuga seotud eesmärkidel.

22. Liidu amet saab PRSi kasutada ainult komisjoni ja konkreetse ameti vahel sõlmitud halduslepingu raames ja selles sätestatud korras.

23. Kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid saavad PRSi kasutada ainult juhul, kui täidetud on mõlemad järgnevad tingimused:

24. liidu ja kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel on olemas julgeolekukokkulepe;

25. liidu ja kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel on olemas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud menetluse kohaselt sõlmitud kokkulepe, mis määrab kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni jaoks ära PRSi kasutamise tingimused ja korra.

Artikkel 3

Süsteemi toimimisega seotud juurdepääsuluba

Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist ja selleks, et tagada süsteemi tõrgeteta töö, on PRS-tehnoloogiale juurdepääsuks ja PRS-vastuvõtjate valdamiseks või kasutamiseks kooskõlas komisjoni poolt kindlaks määratud spetsiifiliste turvareeglitega luba ka:

- komisjonil, võimaldamaks tal toimida Galileo programmi haldajana;

- Galileo programmil põhineva süsteemi käitajatel rangelt ainult selleks, et pidada kinni tehnilistest näitajatest, millega nad peavad kooskõlas olema;

- Euroopa GNSSi ametil talle usaldatud ülesannete täitmiseks;

- Euroopa Kosmoseagentuuril, rangelt ainult teadusuuringute, arendustegevuse ja infrastruktuuri laiendamise eesmärgil.

Artikkel 4

Salastatud teabe kaitse

26. Liikmesriigid tagavad PRSi puudutava salastatud teabe kaitse.

27. Vastavalt artiklitele 12, 13 ja 14 määrab komisjon delegeeritud õigusaktidega kindlaks PRSi puudutava salastatud teabe kaitse eeskirjad, ennekõike selle, mis puudutab juriidilise või füüsilise isiku vajadust omada juurdepääsu salastatud teabele teatavate ametikohuste või ülesannete täimiseks. Iga liikmesriik teavitab komisjoni erimeetmetest, mida ta käesoleva lõike sätete teostamiseks rakendab.

28. Kui selgub, et PRSi puudutavat informatsiooni on avaldatud kolmandatele isikutele, kellel puudub volitus selle teadmiseks, algatab komisjon juurdluse, informeerib nõukogu ja parlamenti uurimise tulemustest ja rakendab vajalikke meetmeid lubamatu teabelevituse tagajärgede kõrvaldamiseks.

Artikkel 5

Karistused

Liikmesriigid määravad kindlaks karistused, mida kohaldatakse käesoleva otsuse kohaselt vastuvõetud siseriiklike sätete rikkumise korral. Karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 6

PRSi eest vastutav asutus

29. Kõik PRSi tarbijad, kes PRSi kasutavad, määravad üksuse, mida nimetatakse PRSi eest vastutavaks asutuseks. Mitu PRSi kasutajat võivad nimetada ühe ühise PRSi eest vastutava asutuse.

30. Liikmesriigi poolt nimetatud PRSi eest vastutava asutuse ülesandeks on hallata ja kontrollida PRS-vastuvõtjate tootmist, valdamist ja kasutamist oma territooriumil resideerivate füüsiliste isikute ja seal asutatud juriidiliste isikute poolt.

31. Nõukogu, komisjoni, liidu ameti või rahvusvahelise organisatsiooni ülesandeks on hallata ja kontrollida PRS-vastuvõtjate valdamist ja kasutamist nende institutsioonide, ametite ja organisatsioonide töötajate poolt.

32. Kuna Euroopa GNSSi amet on määruse (EÜ) nr 683/2008 artikli 16 punkti a alapunktis ii osutatud turvakeskuse (edaspidi „turvakeskus”) kasutaja, võib PRSi tarbija nimetada selle PRSi eest vastutavaks asutuseks.

33. PRSi eest vastutav asutus koondab oma valitsusalas olevad PRS-vastuvõtjate valdajad ja kasutajad kategooriatesse. PRSi eest vastutav asutus määrab kindlaks iga kasutajate kategooria õigused PRSi kasutamiseks.

34. PRSi eest vastutavad asutused kohustuvad PRS-vastuvõtjate valdajate, kasutajate ja tootjate haldusel ja kontrollimisel järgima ühiseid miinimumnõudeid. Ühised miinimumnõuded on ära toodud lisas. Vastavalt artiklitele 12, 13 ja 14 võib komisjon delegeeritud õigusaktidega muuta nimetatud lisa täies ulatuses või osaliselt, et võtta arvesse programmi arengut, eelkõige tehnilisel tasandil, ning turvalisuse edendamise vajadust.

35. Komisjon kontrollib liikmesriikide ja Euroopa GNSSi ameti kaasabil, et PRSi eest vastutavad asutused peavad ühistest miinimumnõuetest kinni ning viivad läbi auditeid või inspekteerimisi.

36. Kui PRSi eest vastutav asutus ühiseid miinimumnõudeid eirab, võib komisjon nõuda, et antud asutus kasutaks Euroopa GNSSi tehnilisi vahendeid.

Artikkel 7

Turvakeskuse roll

Turvakeskus tagab tehnilise liidese PRSi eest vastutavate asutuste, ühismeetme 2004/552/ÜVJP raames tegutseva nõukogu ja juhtimiskeskuste vahel. Ta teavitab komisjoni mistahes sündmusest, mis võib PRSi tõrgeteta tööd mõjutada.

Artikkel 8

Vastuvõtjate ja turvamoodulite tootmine ja turvalisus

37. Iga liikmesriik, kes PRSi kasutab, võib vastuvõtjate ja turvamoodulite tootmisega tegeleda kas ise või usaldada selle oma territooriumil asutatud ettevõtete hoolde. Nõukogu või komisjon võivad vastuvõtjate ja turvamoodulite tootmise usaldada kas PRSi kasutava liikmesriigi või selle liikmesriigi territooriumil asutatud ettevõtete hoolde.

38. Esimeses lõikes nimetatud asutused, mille ülesandeks on PRS-vastuvõtjate ja nende juurde kuuluvate turvamoodulite tootmine, tohivad antud seadmeid valmistada neile selleks Euroopa GNSSi ameti juures tegutseva raadionavigatsioonisüsteemide turvalisuse akrediteerimise asutuse poolt antud loa olemasolul. Seadmestiku tootmisload on tähtajalised ja uuendatavad.

39. Esimeses lõikes nimetatud asutused, mille ülesandeks on PRS-vastuvõtjate ja nende juurde kuuluvate turvamoodulite tootmine, peavad vastama korraga Euroopa GNSSi ameti juures tegutseva raadionavigatsioonisüsteemide turvalisuse akrediteerimise asutuse poolt kindlaks määratud reeglitele, sealhulgas eelkõige turvamoodulite topelthindamise põhimõttele, ja artikli 6 lõikes 6 osutatud ühistele miinimumnõuetele niivõrd, kuivõrd viimased nende tegevust puudutavad.

40. Oma pädevuse raames kontrollivad PRSi eest vastutavad asutused kinnipidamist lõigus 3 sätestatud reeglitest ja nõuetest.

41. Raadionavigatsioonisüsteemide turvalisuse akrediteerimise asutus võib mistahes hetkel võtta esimeses lõikes nimetatud üksuselt loa, mis on antud talle PRS-vastuvõtjate ja nende juurde kuuluvate turvamoodulite tootmiseks, kui ilmneb, et lõikes 3 sätestatud meetmeid ei ole rakendatud.

Artikkel 9

Ekspordikontroll

PRSi kasutamisega seonduva seadmestiku või tehnoloogia eksport liidust sõltumata sellest, kas antud seadmestik või tehnoloogia kuuluvad nimekirja, mis on esitatud nõukogu 5. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 428/2009 (millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks)[10] I lisas, on lubatud ainult artikli 2 lõikes 7 mainitud kokkulepete raames või artiklis 10 mainitud vahejaamade hoolduse ja töö tagamiseks vajalikul moel.

Artikkel 10

PRS-seadmestikuga vahejaamad

Kolmandat riiki, mille territooriumil asub Galileo programmil põhinevasse süsteemi kuuluv PRS-seadmestikuga vahejaam, ei loeta pelgalt sellest tulenevalt PRSi tarbijaks. Komisjon lepib kolmanda riigiga kokku PRS-seadmestikuga vahejaama hooldamise ja ekspluatatsiooni üksikasjad.

Artikkel 11

Ühismeetme 2004/552/ÜVJP rakendamine

Kõigil juhtudel, kui käesoleva otsuse rakendamine võib ohustada liidu või liikmesriikide julgeolekut, kohaldatakse ühismeetmes 2004/552/ÜVJP sätestatud menetlust.

Artikkel 12

Delegeeritud volituste rakendamine

42. Komisjonile antakse määramata ajaks volitused võtta vastu artiklites 4 ja 6 osutatud delegeeritud õigusakte.

43. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

44. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 13 ja 14 sätestatud tingimusi.

Artikkel 13

Delegeerimise tagasivõtmine

45. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 12 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

46. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada delegeeritud volituste tagasivõtmise üle, püüab sellest teatada teisele institutsioonile ja komisjonile mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, viidates delegeeritud volitustele, mis võidakse tagasi võtta, ja võimalikele tagasivõtmise põhjustele.

47. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 14

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

48. Euroopa Parlament või nõukogu võivad kahe kuu jooksul alates teatamiskuupäevast esitada delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

49. Kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kõnealuse ajavahemiku jooksul delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval. Delegeeritud õigusakt avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub enne kõnealuse ajavahemiku möödumist juhul, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad teatanud komisjonile oma kavatsusest jätta vastuväited esitamata.

50. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusaktile vastuväite, siis õigusakt ei jõustu. Delegeeritud õigusakti suhtes vastuväited esitanud institutsioon esitab ka nende põhjenduse.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 16

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

Lisa

Ühised miinimumnõuded, mida PRSi eest vastutavad asutused kohustuvad järgima PRS-vastuvõtjate valdajate, kasutajate ja tootjate haldamisel ja kontrollimisel.

51. Kõigil PRSi eest vastutavatel asutustel on toimimisstruktuur, mida nimetatakse platvormi kontaktpunktiks (POCP) ja millel on alaline side turvakeskusega.

52. Kõik PRSi eest vastutavad asutused täidavad oma pädevusse kuuluvas valdkonnas järgmisi ülesandeid:

53. PRSi kasutajate halduse kõik tehnilised ja operatiivsed aspektid, eelkõige arvepidamine PRS-vastuvõtjate turvamoodulite üle;

54. krüptoloogiliste võtmete haldus, eelkõige nende tellimine ja tarnimine;

55. PRSi toimimist mõjutavate elektromagnethäirete seire ja haldus;

56. mis tahes PRSi turvalisust mõjutava faktori haldus;

57. häälepõhine ja krüpteeritud andmevahetus eelkõige kasutajate ja turvakeskusega;

58. PRSi kasutajate kasutajaliidese haldus.

59. Kõik PRSi eest vastutavad asutused töötavad välja üksikasjalised töömeetodid, mis tagavad käesoleva otsuse rakendamise, eriti kõik eri kasutajakategooriatega seonduva.

60. Kõik PRSi eest vastutavad asutused rakendavad meetmeid, mis võimaldavad tuvastada, lokaliseerida, vähendada või neutraliseerida kõik elektromagnethäired, eriti summutamisest või peibutamisest tulenev, mida võib lugeda süsteemi või selle teenuste suhtes ohtlikuks.

61. Kõik PRSi eest vastutavad asutused hoiavad turvakeskust alaliselt kursis tema haldusalas olevate kasutajakategooriatega ning sellega, milline turvamoodul millise kategooriaga seotud on.

62. Kuna PRSi turvalisust mõjutav tahtmatu vahejuhtum nagu näiteks vastuvõtja vargus või kaotamine on esmajärgulise tähtsusega, rakendavad kõik PRSi eest vastutavad asutused meetmeid taoliste vahejuhtumite tuvastamiseks, nende kõrvaldamiseks ja sellest turvakeskuse teavitamiseks.

63. PRSi eest vastutavad asutused hindavad nende missiooni täitmisega seonduvaid riske ja rakendavad sellest johtuvalt vajalikke parandus- ja ennetusmeetmeid.

64. Seoses PRS-vastuvõtjate või turvamoodulite tootmisega lähtuvad PRSi eest vastutavad asutused järgmistes dokumentides esitatud tehnilistest nõuetest ja üksikasjalikest eeskirjadest:

65. nõuded PRS-vastuvõtja turvalisuse suhtes (SSRS-PRS) ;

66. nõuded PRS-vastuvõtjate omavaheliste ühenduste turvalisuse suhtes (SSRS-PRS) ;

67. PRS-vastuvõtjate töökontseptsioon (Conops-PRS) ;

68. kõrgendatud turvalisusega PRS-vastuvõtjate töö kord (Secops-PRS) ;

69. PRS turvamooduli kaitseprofiil (PP-PRS-SM).

70. PRSi eest vastutav asutus tohib turvamooduli tarkvara ja elektronlülitusi muuta ainult juhul, kui tal on selleks eelnevalt turvakeskuse luba.

[1] ELT L 196, 24.7.2008, lk 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 683/2008 Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise kohta.

[2] ELT L 246, 20.7.2004, lk. 30. Nõukogu ühismeede 2004/552/ÜVJP, 12. juuli 2004, Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi toimimise aspektide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut.

[3] EÜT L 138, 21.5.2002, lk.1. Nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002, 21. mai 2002, millega luuakse ühisettevõte Galileo.

[4] ELT L 101, 21.4.2009, lk. 22. Euroopa Komisjoni 20. aprilli 2009. aasta otsus, millega luuakse Euroopa GNSSi süsteemide julgeoleku eksperdirühm.

[5] ELT C , lk. .

[6] ELT C , lk. .

[7] ELT L 196, 24.7.2008, lk. 1.

[8] ELT L 246, 20.7.2004, lk. 30.

[9] ELT L xxx aa.bb.2010, lk tt.

[10] ELT L 134, 29.5.2009, lk 1.