[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 21.9.2010

KOM(2010) 515 lõplik

2010/0240 (NLE)

Täiendus ettepanekule KOM(2010)459:

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr …/2010,

milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2007

(esitanud komisjon ning ELi välisasjade ja julgeolekupoliitikakõrge esindaja)

SELETUSKIRI

1. 31. augustil 2010 tegid komisjon ning ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühise ettepaneku (KOM(2010)459) võtta vastu nõukogu määrus, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid. Kavandatud määrus peaks jõustama mitmed meetmed, mis on sätestatud 26. juuli 2010. aasta otsuses 2010/413/ÜVJP, ja sellega asendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 423/2007.

2. Ettepaneku seletuskirjas on märgitud, et kavandatud määruse artiklis 8 viidatud nafta- ja maagaasitööstuse jaoks olulise varustuse ning oluliste tehnoloogiate loetelu kohta esitatakse eraldi kaaskirjas täiendav ettepanek, mis lisatakse määruse VI lisasse.

3. Artiklis 8 viidatud nafta- ja maagaasitööstuse jaoks olulise varustuse ning oluliste tehnoloogiate loetelu peaks hõlmama varustust, materjale, tarkvara ja tehnoloogiat, mis on Iraanis nafta ja maagaasi leiukohtade uurimiseks, nafta ja maagaasi tootmiseks ja rafineerimiseks ning maagaasi veeldamiseks otsustava tähtsusega ja hädavajalikud. Loetelus tuleks täpsustada tehnilised parameetrid, et selgitada kontrolli ulatus ja vältida kattumist I, II ja IV lisa loeteludega.

4. Komisjon ning ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teevad ettepaneku lisada käesolevas ettepanekus esitatud varustust ja tehnoloogiat käsitlev loetelu kavandatud määruse VI lisasse.

2010/0240 (NLE)

Täiendus ettepanekule KOM (2010)459:

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr …/2010,

milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2007

VI LISA

Loetelu olulisest varustusest ja tehnoloogiast, millele on viidatud artiklis 8

Üldmärkused

1. Käesolevas lisas käsitletavaid keelde ei tohiks kahjustada selliste keelustamisele mittekuuluvate kaupade (kaasa arvatud rajatiste) ekspordiga, mis sisaldavad üht või mitut keelustatud komponenti ning mille puhul keelustatud komponent või komponendid on kaupade põhiliseks koostisosaks ja seda (neid) on võimalik kergesti eraldada või kasutada muudel eesmärkidel.

NB! Otsustades, kas keelustatud komponenti või komponente võib pidada põhiliseks koostisosaks, on vaja kaaluda koguse, väärtuse ja tehnoloogilise oskusteabega seotud tegureid ning muid konkreetseid asjaolusid, mis võiksid tõendada, et keelustatud komponent või komponendid on hangitavate kaupade põhiliseks koostisosaks.

2. Käesolevas lisas nimetatud kaubad hõlmavad nii uusi kui ka kasutatud kaupu.

Üldmärkus tehnoloogia kohta (GTN)

1. „Tehnoloogia”, mis on „vajalik” keelustatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, on keelustatud ka siis, kui seda kohaldatakse keelustamata kaupade suhtes.

3. Keelustamist ei kohaldata sellise „tehnoloogia” suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) ja remondiks, mis ei ole keelustatud või mille eksport on vastavalt määrusele (EÜ) nr 423/2007 või käesolevale määrusele lubatud.

4. Tehnosiirde keelustamist ei kohaldata „üldkasutatava” teabe või „fundamentaalteaduslike uuringute” või patenditaotluste tegemiseks vajaliku miinimumteabe suhtes.

TOORNAFTA JA MAAGAASI LEIUKOHTADE UURIMINE NING TOORNAFTA JA MAAGAASI TOOTMINE

1.A Varustus

1. Geofüüsikaliste uuringute varustus, mootorsõidukid, veesõidukid ja õhusõidukid, mis on spetsiaalselt kohandatud nafta ja gaasi leiukohtade uurimiseks vajalike andmete kogumiseks, ning spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud komponendid.

2. Andurid, mis on spetsiaalselt projekteeritud nafta- ja gaasipuuraukude puurimiseks, sealhulgas andurid, mida kasutatakse puurimise ajal mõõtmiseks, ja nende juurde kuuluvad seadmed, mis on projekteeritud sellistelt anduritelt saadud andmete kogumiseks ja talletamiseks.

3. Puurimisseadmed, mis on projekteeritud kaljukihistu puurimiseks leiukohtade uurimise eesmärgil, või nafta, gaasi ja muude looduslikest süsivesinikest koosneva materjali tootmiseks.

4. Puuri otsakud, puurtorud, puuri ümbrised, tsentreerijad, manteltorud ja muu varustus, mis on spetsiaalselt projekteeritud kasutamiseks nafta- ja gaasipuuraukude puurimisseadmetes või koos nendega.

5. Puuraugu konduktorid, automaatsed sulgeseadmed ning puuraugu suudme sulge- ja reguleerseadmed ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid, mis vastavad API ja ISO standarditele nafta- ja gaasipuuraukudes kasutamiseks.

Tehnilised märkused:

a. automaatset sulgeseadet kasutatakse üldjuhul puurimise ajal maapinnal (või veealuse puurimise korral merepõhjas), et hoida ära nafta ootamatu väljavool ja/või gaasi leke;

b. puuraugu suudme sulge- ja reguleerseadet kasutatakse üldjuhul puuraugust tuleva vedelikuvoo reguleerimiseks, kui puurauk on valmis ning kui nafta- ja/või gaasitootmisega on alustatud;

c. API ja ISO standardid viitavad Ameerika Nafta Instituudi (American Petroleum Institute) standarditele 6A, 16A, 17D ja 111W ja/või Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (International Standards Organisation) standarditele 104 23 ja 13533, mis käsitlevad nafta- ja/või gaasipuuraukudes kasutamiseks mõeldud automaatseid sulgeseadmeid, puuraugu konduktoreid ning puuraugu suudme sulge- ja reguleerseadmeid.

6. Toornafta ja maagaasi puurimis- ja tootmisplatvormid.

7. Veesõidukid ja praamid, mis on varustatud puurimise ja/või naftatöötlemise seadmetega, mida kasutatakse nafta, gaasi ja muu loodusliku põleva materjali tootmiseks.

8. Maa-alused turvaklapiseadmed, mis vastavad API ja ISO standarditele ja mis on spetsiaalselt projekteeritud kasutamiseks nafta- ja gaasipuuraukudes.

Tehniline märkus:

API ja ISO standardid viitavad Ameerika Nafta Instituudi (American Petroleum Institute) standardile 14A ja/või Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (International Standards Organisation) standardile 10432, mis käsitlevad nafta- ja/või gaasipuuraukude maa-aluseid turvaklapiseadmeid.

9. API standardile 12J vastavad vedeliku-/gaasieraldajad, mis on spetsiaalselt projekteeritud kasutamiseks nafta- või gaasipuuraukudest, et eraldada vedel nafta veest ja gaas vedelikust.

10. API ja ISO standarditele vastavad toruklapid kasutamiseks nafta- ja maagaasitööstuse torutranspordi süsteemides.

Tehniline märkus:

API ja ISO standardid viitavad Ameerika Nafta Instituudi (American Petroleum Institute) standarditele 6D ja 6DSS ja/või Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (International Standards Organisation) standarditele 14313 ja 14723, mis käsitlevad toruklappe.

11. Pumbad ja gaasikompressorid, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks toornafta ja maagaasi esmaseks töötlemiseks ja transpordiks, ning spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud komponendid.

1.B Test- ja kontrolliseadmed

1. Seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud puurimismudast, puuraugu tsementimiseks mõeldud tsemendist ning muudest spetsiaalselt nafta- ja gaasipuuraukudes kasutamiseks projekteeritud ja/või selleks otstarbeks valmistatud materjalidest proovide võtmiseks, nende testimiseks ja omaduste analüüsimiseks.

2. Seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud kivimist, vedelikest ja gaasidest ning muust nafta- ja/või gaasipuuraugust kas puurimise ajal või pärast seda võetud materjalist või nendega seotud esmase töötlemise rajatisest võetud materjalidest proovide võtmiseks, nende testimiseks ja omaduste analüüsimiseks.

3. Seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud nafta- ja/või gaasipuuraukude füüsilise ja mehaanilise olukorra kohta andmete kogumiseks ja nende tõlgendamiseks ning kivimi ja naftakihi in situ omaduste kindlaksmääramiseks.

1.C Materjalid

1. Puurimismuda, puurimismuda lisandid ja nende komponendid, mis on spetsiaalselt valmistatud nafta- ja gaasipuuraukude stabiliseerimiseks puurimise ajal, puuraugu sette maapinnale tõstmiseks ning puurimisseadmete määrimiseks ja jahutamiseks puuraugus.

2. API ja ISO standarditele vastavad tsement ja muud materjalid, mis on mõeldud kasutamiseks nafta- ja gaasipuuraukudes.

Tehniline märkus:

API ja ISO standardid viitavad Ameerika Nafta Instituudi (American Petroleum Institute) standardile 10A või Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (International Standards Organisation) standardile 10426, mis käsitlevad naftapuuraugu tsementi ja muid materjale, mis on spetsiaalselt mõeldud kasutamiseks nafta- ja gaasipuuraukude tsementimisel.

3. Korrosioonitõrjeaine, de-emulgaator, vahuvastane aine ja muud kemikaalid, mis on spetsiaalselt valmistatud kasutamiseks nafta- ja/või gaasipuuraugust nafta puurimisel ja selle esmaseks töötlemiseks.

1.D. Tarkvara.

1. Tarkvara, mis on spetsiaalselt välja töötatud seismiliste, elektromagnetiliste, magnetiliste või raskusjõu uuringutest pärit andmete kogumiseks ja tõlgendamiseks, et teha kindlaks nafta või gaasi võimalik olemasolu.

2. Tarkvara, mis on spetsiaalselt ettenähtud puurimise ja tootmise ajal saadud andmete talletamiseks, analüüsimiseks ja tõlgendamiseks, et hinnata nafta või gaasi leiukohtade füüsilisi omadusi ja käitumist.

3. Tarkvara, mis on spetsiaalselt välja töötatud kasutamiseks naftatootmisel ja töötlemisrajatistes või selliste rajatiste eri allüksustes.

1.E. Tehnoloogia

1. Oluline tehnoloogia, mis on vajalik loodusliku tekkega nafta ja gaasi leiukohtade uurimiseks ning nafta ja gaasi testimiseks, tootmiseks, esmaseks töötlemiseks ja transpordiks.

R AFINEERIMINE JA VEELDAMINE

2.A Varustus

1. Allpool esitatud soojusvahetid ja nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid:

a. ribi-plaatsoojusvahetid, mille pindala ja ruumala suhe on suurem kui 500 m2/m3 ning mis on spetsiaalselt projekteeritud maagaasi eeljahutamiseks;

b. spiraalsoojusvahetid, mis on spetsiaalselt projekteeritud maagaasi veeldamiseks ja järeljahutamiseks.

2. Krüopumbad, mis suudavad teisaldada üle 500 m3/h ainet, mille temperatuur on alla -120 ºC, ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid.

3. Punktis 2.A1 määratlemata „külmkast” ja „külmkasti” seadmed.

Tehniline märkus:

„Külmkasti” all peetakse silmas spetsiaalselt projekteeritud rajatist, mis on omane veeldusjaamadele ja kus toimub gaasi veeldamine. „Külmkast” hõlmab soojusvaheteid, torustikke, muid seadmeid ja soojusisolaatoreid. Temperatuur külmkastis on –120 ºC ringis (maagaasi kondenseerumiseks vajalik keskkond). „Külmkasti” ülesanne on ülalnimetatud seadmete soojusisolatsioon.

4. Alla –120 ºC temperatuuriga veeldatud gaasi transporditerminalide seadmed ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid.

5. Elastsed ja jäigad üle 50 mm läbimõõduga ülekandetorud, mis on mõeldud alla –120 ºC temperatuuriga aine transportimiseks.

6. Spetsiaalselt veeldatud maagaasi transportimiseks projekteeritud merelaevad.

7. Koksiseadmed ja rafineerimisüksused C5-C6 fraktsiooniühendite isomeerimiseks ning rafineerimisüksused kergete olefiinide alküülimiseks, et tõsta süsinikufraktsioonide oktaanarvu.

8. Elektrostaatilised soolatustamise seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud toornaftast selliste saastavate lisandite eemaldamiseks nagu soolad, tahked osad ja vesi, ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid.

9. Krakkimisseadmed, sealhulgas hüdrogeeniva krakkimise seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud vaakumgaasiõlide muundamiseks, ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid.

10. Hüdrogeenimisseadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud bensiini ja petrooli väävlitustamiseks, ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid.

11. Katalüütilise reformimise seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud väävlitustatud bensiini muundamiseks kõrge oktaanisisaldusega bensiiniks, ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid.

Tehniline märkus:

Katalüütiline reformimine hõlmab lisaks plaatinakatalüsaatoril reformimisele ka isomeerimist.

12. Vähemalt 50 m3/h teisaldamisvõimsusega pumbad, mis on spetsiaalselt projekteeritud toornafta ja derivaattoodete transportimiseks, ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid.

13. Torud, mille välisläbimõõt on vähemalt 0,2 mm ja mis on valmistatud mis tahes järgnevast materjalist:

a. roostevaba teras, milles on vähemalt 23 massiprotsenti kroomi;

b. roostevaba teras, mille minimaalne „elastsuspiir” on vähemalt 210 N/mm2;

c. roostevaba teras ja niklisulamid, mille täppkorrosiooni kindluse ekvivalent ( pitting resistance equivalent – PRE) on vähemalt 33.

Tehnilised märkused:

1) „Elastsuspiir” on mehhaaniline pinge, mille all materjal hakkab plastiliselt deformeeruma.

2) Täppkorrosiooni kindluse ekvivalent näitab, kui korrosioonikindlad on roostevaba terase ja niklisulamid täpp- või pilukorrosiooni suhtes. Roostevaba terase ja niklisulamite korrosioonikindluse määrab peamiselt nende koostis, eelkõige kroom, molübdeen ja nitrogeen. Nimetatud ekvivalent arvutatakse järgmise valemi alusel: PRE = Cr + 3.3% Mo + 30% N.

14. Korgid (pigs) ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

Tehniline märkus:

Korke kasutatakse tavaliselt torude puhastamiseks ja kontrollimiseks seestpoolt (korrosiooni seis või lõhede tekkimine) ning need liiguvad aine rõhu survel torustikus.

15. Seadmed korkide sisselaskmiseks ja kinnipüüdmiseks.

16. Vähemalt 1000 m3 (1 000 000 liitrit) mahutavusega mahutid toornafta ja derivaattoodete ladustamiseks ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid:

a. fikseeritud kaanega mahutid;

b. ujuvkaanega mahutid.

17. Veealused elastsed suurema kui 50 mm läbimõõduga torud, mis on spetsiaalselt projekteeritud süsivesinike ja injektsioonivedelike, vee või gaasi transportimiseks.

18. Elastsed kõrgsurvetorud kasutamiseks vee peal ja all.

19. Isomeerimisseadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud kergetest süsivesinikest kõrge oktaanarvuga bensiini tootmiseks.

2.B Materjalid

1. Monoetüleenglükool (CAS nr 107-21-1).

2. N-metüül-2-pürrolidon (CAS nr 872-50-4).

3. Looduslikud või sünteetilised tseoliidid, mis on spetsiaalselt ette nähtud vedelfaasiliseks katalüütiliseks krakkimiseks.

4. Järgmised süsivesinike krakkimise ja muundamise katalüsaatorid:

a. üksainus metall (plaatinametall) alumiiniumoksiidil või tseoliitkandjal, spetsiaalselt ettenähtud katalüütiliseks reformimiseks;

b. metallisegu (plaatina kombineeritult muude väärismetallidega) alumiiniumoksiidil või tseoliitkandjal, spetsiaalselt ettenähtud katalüüsiliseks reformimiseks;

c. molübdeeni sisaldavad koobalt- või nikkelkatalüsaatorid alumiiniumoksiidil või tseoliitkandjal, spetsiaalselt ettenähtud katalüüsilise väävlitustamise protsessi jaoks;

d. pallaadium-, nikkel-, kroom- ja volframkatalüsaatorid alumiiniumoksiidil või tseoliitkandjal, spetsiaalselt ettenähtud katalüütilise hüdrogeeniva krakkimise protsessi jaoks.

5. Bensiinilisandid, mis on spetsiaalselt valmistatud bensiini oktaaniarvu tõstmiseks.

Märkus:

Käesolev kanne hõlmab etüül-tert-butüüleetrit (ETBE) ja metüül-tert-butüüleetrit (MTBE).

2.C Testid ja kontrolliseadmed

1. Seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud toornafta ja derivaattoodete kvaliteedi (omaduste) testimiseks ja analüüsimiseks.

2. Liidese kontrollisüsteemid, mis on spetsiaalselt projekteeritud soolatustamise protsessi kontrollimiseks ja optimeerimiseks.

2.D Tarkvara.

1. Tarkvara, mis on spetsiaalselt välja töötatud kasutamiseks veeldusjaamades või selliste jaamade eri allüksustes.

2. Tarkvara, mis on spetsiaalselt välja töötatud nafta rafineerimistehaste (sealhulgas nende allüksuste) arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks.

2.E. Tehnoloogia

1. Tehnoloogia toormaagaasi puhastamiseks.

2. Maagaasi veeldamise tehnoloogia, sealhulgas tehnoloogia, mis on vajalik veeldusjaamade arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks.

3. Veeldatud maagaasi transportimiseks vajalik tehnoloogia.

4. Tehnoloogia, mis on vajalik spetsiaalselt veeldatud maagaasi transportimiseks projekteeritud merelaevade arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks.

5. Tehnoloogia, mis on vajalik rafineerimistehaste arendamiseks, tootmiseks või kasutamiseks.

6. Tehnoloogia toornafta ja derivaattoodete ladustamiseks.

7. Tehnoloogia kergete olefiinide muundamiseks bensiiniks.

8. Plaatinakatalüsaatoril reformimiseks ja isomeerimiseks vajalik tehnoloogia.

9. Soojuskrakkimise tehnoloogia.

10. Gaasi väävlitustamiseks välja töötatud Clausi tehnoloogia.

___