[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 20.9.2010

KOM(2010) 473 lõplik

2010/0246 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

SEK(2010) 1041 SEK(2010) 1040

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

110 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Kavandatud määruses käsitletakse teatavate kemikaalide väärkasutamist, mis on turul kõikidele lihtsasti kättesaadavad ja mida kasutatakse isevalmistatavate lõhkeainete lähteainetena. Isevalmistatavaid lõhkeaineid kasutavad omakorda kõige enam terroristid ja muud kurjategijad rünnete toimepanemiseks. Kavandatud meetmete peamine eesmärk on vähendada kõnealust ohtu, piirates selleks teatavate kõrge kontsentreeritusega kemikaalide kättesaadavust üldsusele. |

120 | Üldine taust Terrorirünnakute toimepanijad, keda on terrorismi olukorda ja suundumusi käsitlevate Europoli aruannete kohaselt ka ELis, kasutavad kõige enam just teatavatest hõlpsasti kättesaadavatest keemilistest lähteainetest isevalmistatud lõhkeaineid. Praegu on mitmed kemikaalid, isegi kui nende kontsentratsioon on tugeva lõhkeseadeldise valmistamiseks piisav, üldsusele suhteliselt kättesaadavad. Probleemi ulatust suurendab veelgi asjaolu, et ELi kemikaalide turg on suur ja mitmekesine ning sellel on palju lõppkasutajaid. Lähteainete tarneahela ja eelkõige viimase segmendi (müük lõppkasutajatele) puhul ei olda üldiselt piisavalt teadlikud riskidest, mida tekitavad raskes kuritegevuses ja terrorismis osalevad isikud, kes püüavad omandada lähteaineid. Tarneahela, eelkõige ahela viimases segmendis osalejad on müünud lähteaineid terroristidele ja muudele kurjategijatele kogustes, mis oleksid pidanud äratama kahtlusi. Kuigi nii rahvusvahelisel, ELi kui ka riigi tasandil on võetud õiguslikke ja muid meetmeid, ei ole need konkreetselt suunatud teatavate kemikaalidega seotud julgeolekuriskidele ega hõlma kogu ELi. See tähendab, et ühes riigis piiratud või kontrolli all olevad lähteained on teises riigis hõlpsasti kättesaadavad. See ei sea ohtu mitte ainult julgeoleku, vaid ka siseturu tõrgeteta toimimise. |

130 | Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Määruses (EÜ) nr 1907/2006[1] (edaspidi „REACHi määrus”) käsitletakse kemikaale ohutuse seisukohast, kuid peale ühe erandi ei hõlma see lõhkeainete keemiliste lähteainetega seotud julgeolekut. REACHi määruse XVII lisa[2] sisaldab 16 % või suurema lämmastikusisaldusega ammooniumnitraadi (üks muret tekitav lähteaine) üldsusele müügi keeldu. Samas ei ole REACHi määruses ette nähtud loasüsteeme ega kohustust teatada kahtlustäratavatest tehingutest ning see hõlmab vaid ühte lähteainet, mida peetakse lõhkeainete turvalisuse tõhustamise tegevuskavas suure riskiga lähteaineks. Nõukogu direktiiviga 91/414/EMÜ[3] keelatakse kloraate sisaldavate taimekaitsevahendite müük, kuid selles käsitletakse selliste kemikaalide ainult üht konkreetset kasutusviisi ja lõhkeseadmete keemiliste lähteainete ainult üht muret tekitavat rühma. |

140 | Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Ettepanek on kooskõlas poliitikaeesmärkidega, mis on kehtestatud ELi terrorismivastase võitluse strateegiaga,[4] lõhkeainete turvalisuse tõhustamise tegevuskavaga[5] ning Stockholmi programmiga – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel[6]. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

211 | Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus Kavandatud poliitika tugineb alalise lähteainete komitee tööle ja soovitustele. Alaline lähteainete komitee on ad hoc nõuandekomitee, mis koosneb liikmesriikide ametiasutuste ekspertidest ja erasektori esindajatest ning mille eesistuja on komisjon. Siiani on komitee kohtunud kümme korda, et anda komisjonile nõu käesoleva määrusega reguleeritud ainete ja meetmete kohta, mida võetakse lõhkeainete lähteainete suhtes. 13. veebruaril 2009 võttis alaline lähteainete komitee vastu 2008. aasta aruande, mis sisaldas konkreetseid soovitusi lähteainete turvalisuse suurendamiseks. Kõnealused soovitused olid aluseks mõju hindamisele. Mõju hindamisse oli aktiivselt kaasatud alaline lähteainete komitee, kelle liikmetega (nii avalikust kui ka erasektorist) konsulteeriti korrapäraselt. Lisaks koostati veebipõhine ettevõtlusuuring ja korraldati kaks seminari sidusrühmadele, et täpsustada mõjuhinnangu projektis esitatavaid poliitikavõimalusi. Ettevalmistava uuringu raames konsulteeriti ka teatavate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega (eelkõige heksamiini tootjatega), keda lähteainete suhtes võetavad meetmed mõjutaksid kõige enam. |

212 | Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine Organisatsiooniväliste ja -siseste sidusrühmadega peetud konsulteerimise tulemusel jõuti eelistatud poliitikavõimaluse suhtes ulatuslikule üksmeelele ning saavutati praktiline ja realistlik tasakaal ühelt poolt julgeoleku tagamise ja teiselt poolt asjaomase tööstuse ja jaemüügisektori huvide ning tarbijate heaolu tagamise vahel. Asjaomase tööstuse ning kõige enam mõjutatavate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (eelkõige heksamiini kütusetablettide tootjate) muredega on ettepaneku lõplikus tekstis arvestatud. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

221 | Asjaomased teadus- ja erialavaldkonnad Ettepaneku aluseks on suurel määral ELi mitme liikmesriigi korraldatud julgeolekualased uuringud ja testid. Eksperdiarvamusi kemikaalide turu ja keemiatoodete kasutamise kohta andsid asjaomase tööstuse esindajad. |

222 | Kasutatud metoodika Julgeolekualaste uuringute ja testide tulemusi arvestas alaline lähteainete komitee Euroopa Komisjonile antud soovituste väljatöötamises ning neid arvestati ka välistöövõtja korraldatud mõju hindamise raames konkreetsete poliitikavõimaluste analüüsis ja nende mõju hindamises. |

223 | Peamised organisatsioonid ja eksperdid, kellega on konsulteeritud Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu (CEFIC), Euroopa Keemiatoodete Turustusettevõtjate Ühendus (FECC) ning konsultatsiooniettevõtjad (GHK, Rand Europe ja Comstratos). |

2249 | Saadud ja arvessevõetud arvamuste kokkuvõte |

225 | Kuigi isevalmistatavate lõhkeainete tegemiseks kasutatavate teatavate keemiliste lähteainete võimaliku väärkasutamise riski ei saa täielikult välistada, saab seda märkimisväärselt vähendada, piirates selleks teatavat kontsentratsioonikünnist ületavate kemikaalide kättesaadavust üldsusele. Kavandatud künniste määramisel on aluseks võetud julgeolekualaste uuringute ja testide tulemused ning analüüs, milles vaadeldi asjaomaste keemiliste ainete kasutamist üldsuse poolt. |

226 | Eksperdiarvamuste avalikustamiseks kasutatud vahendid Ettevalmistav uuring, mis on lõhkeainete keemiliste lähteainete suhtes võetavate võimalike õiguslike ja muude piirangutega kaasneva mõju hindamise aluseks, esitati alalise lähteainete komitee liikmetele (ning nende kaudu said sellega tutvuda ka liikmesriikide ametiasutused ja asjaomase tööstuse sidusrühmad) ning taotluse esitamisel on võimalik seda tutvumiseks saada komisjonist. |

230 | Mõju hindamine Kaalutud võimaluste hulka kuulusid erasektori (asjaomane tööstus ja jaemüük) vabatahtlikud meetmed, liikmesriikide võetavad õiguslikud meetmed, õiguslikud meetmed Euroopa Liidu tasandil ning kombinatsioon nimetatud võimalustest. Asjaomases tööstuses ja jaemüügisektoris võetavad vabatahtlikud meetmed hõlmaksid kahtlustäratavatest tehingutest teatamist, töötajate hulgas teadlikkuse suurendamise kampaaniaid murettekitavate kemikaalidega seotud julgeolekuriskidest ning selliste kemikaalide kogu tarneahela julgeoleku suurendamist. 2008. aastal mitme Euroopa tasandi ühendusega tehtud Euroopa Komisjoni analüüs näitas, et selliste meetmetega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki, nimelt suurendada julgeolekut, kuna meetmete ühtset jõustamist ja nende levikut kõikide asjaomaste sidusrühmadeni kogu ELis ei ole võimalik tagada. Teatavad liikmesriigid on juba võtnud kas vabatahtlikke või õiguslikke meetmeid või rakendanud nende kombinatsiooni, et vähendada lõhkeainete keemiliste lähteainete kättesaadavust. Mõned liikmesriigid kaaluvad selliste meetmete võtmist, kuid ootavad, et EL võtaks endale selles küsimuses juhtrolli. Sellised erisused viitavad vajadusele ELi ühtse lähenemisviisi järele, millega hoitaks ära eri tasandite regulatsioon, mis põhjustab kaupade ja isikute vaba liikumisega siseturul julgeolekuprobleeme. ELi õiguslikke meetmeid hõlmavate eri poliitikavõimaluste mõju on põhjalikult hinnatud ja nende üle on peetud konsultatsioone. Kuigi eelistatud poliitikavõimalusega ei kaasne mingit negatiivset mõju keskkonnale, vaid sellega kaasneb positiivne mõju julgeolekule, on sel siiski teatav negatiivne mõju majandusele, eelkõige jaemüügisektorile ja liikmesriikide ametiasutustele seoses rakenduskuluga. Majanduslik mõju ja negatiivne mõju tarbijatele on suhteliselt väike, kuna lähteainete üldtarbimine moodustab asjaomaste kemikaalide kogutarbimisest ELis ainult 1,5 % ning enamikul juhtudel on neile olemas asendusained. Kontsentratsioonikünnist ületavaid kemikaale on siiski võimalik osta, kuid selleks tuleb esitada luba. Nõuete täitmisega seotud kulusid kannavad kõige enam asjaomane tööstus ja üldsusele lähteaineid müüvad jaemüügiorganisatsioonid ning valitsusasutused, kes vastutavad lubade andmise eest. |

231 | Komisjon korraldas tööprogrammis nimetatud mõju hindamise. Mõju hindamise aruanne on esitatud aadressil http://ec.europa.eu/governance/impact/ia_carried_out/cia_2010_en.htm#homaf. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

305 | Kavandatud meetmete kokkuvõte Kavandatud meetme peamine eesmärk on vähendada selliste kõrge riskiastmega kemikaalide kättesaadavust üldsusele, mille kontsentratsioon võimaldab neid hõlpsasti väärkasutada, et valmistada ise lõhkeaineid. Selleks keelatakse teatavat kontsentratsioonikünnist ületavate teatavate kemikaalide müük üldsusele. Künnisest kõrgema kontsentratsiooniga kemikaale lubatakse müüa kasutajatele, kes tõendavad õigustatud vajadust kemikaali kasutada – sellised kasutajad saavad kemikaali ostmiseks loa. Kõnealuste kemikaalide ja nende segude ning selliste toodete müügi puhul, mis sisaldavad murettekitavaid kemikaale, millele ei ole võimalik kehtestada kontsentratsioonikünnist, kehtestatakse ka kohustus teatada kahtlustäratavatest tehingutest. Kavandatud õigusliku meetmega kaasnevad vabatahtlikud meetmed, mida võivad võtta asjaomane tööstus ja jaemüügisektor, et suurendada julgeolekut ja teadlikkust kogu tarneahelas. |

310 | Õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114. |

320 | Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu Euroopa Liidu ainupädevusse. |

Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke täielikult saavutada järgmistel põhjustel. |

321 | Kuigi nii rahvusvahelisel, ELi kui ka riigi tasandil on võetud õiguslikke ja muid meetmeid, ei ole need konkreetselt suunatud teatavate kemikaalidega seotud julgeolekuriskidele ega hõlma kogu ELi. See tähendab, et ühes riigis piiratud või kontrolli all olevad lähteained on teises riigis hõlpsasti kättesaadavad. Lisaks julgeoleku ohustamisele võib selline olukord põhjustada ka turumoonutusi, mis piiravad selles valdkonnas ELis võrdseid võimalusi. |

323 | On viiteid, et terrorirühmitused kaaluvad võimalust kasutada eri liikmesriikides eri lähenemisviise. Kõige selgemini on seda näha baski iseseisvuslaste rühmituse ETA puhul, kes on peitnud suure hulga lõhkeainete lähteaineid väljapoole Hispaaniat, eriti Prantsusmaale ja Portugali. Samal ajal ei ole praegu selgeid tõendeid, mis näitaksid, et terroristid on muutnud oma ostukäitumist vastavalt eri liikmesriikide erinevatele regulatsioonidele. Selle põhjuseks võib olla see, et praegu on kõnealused kemikaalid veel hõlpsasti kättesaadavad enamikus liikmesriikides. |

ELi meetmega saavutatakse ettepaneku eesmärgid paremini järgmistel põhjustel. |

324 | Praegused erinevused keemiliste lähteainete suhtes kohaldatavates kordades seavad ohtu nii julgeoleku kui ka moonutavad siseturu toimimist. Erinevused avaldavad negatiivset mõju piiriülesele kaubandusele ning rohkem kui ühes riigis tegutsevate tootjate ja tarneahela muude sidusrühmade muule majandustegevusele. ELi meetmega saaks sellise negatiivse mõju kõrvaldada. Hiljuti toimunud ning luhtunud ja ärahoitud rünnakud on näidanud, et terrorism ei piirdu ainult liikmesriikidega, kus terrorirünnakuid on varemgi toime pandud (näiteks Hispaania, Ühendkuningriik, Prantsusmaa), vaid see levib ka muudesse ELi riikidesse. Osutatud juhtumitest on selgunud, et terroristid võivad ühes riigis ette valmistada teises riigis toimepandavat rünnakut. EL on ainult nii turvaline kui selle nõrgim lüli. Seega on vaja tegutseda ja tagada koordineeritud lähenemisviis ELi tasandil, sest see on kasulik kõikidele asjaomastele sidusrühmadele. Liikmesriigid on alalise lähteainete komitee esindajate kaudu teatanud, et nad eelistavad kõnealuses küsimuses toetada ELi lähenemisviisi, millega luuakse võrdsed võimalused. Sellist lähenemisviisi toetavad ka keemiatööstust esindavad ELi taseme ühingud, kellega on ulatuslikult konsulteeritud nii alalise lähteainete komitee kui ka mõju hindamise raames. Mõned liikmesriigid on teatanud, et nad ei ole veel meetmeid võtnud, kuna ootavad ELi algatust. |

325 | ELi meetmete tulemusel ühtlustatakse isevalmistatavate lõhkeainete tootmiseks kasutatavate kemikaalidega seotud julgeolekuolutaset. |

327 | Ettepaneku reguleerimisala on piiratud üksikute keemiliste ainete ja nende segudega ning nende ainete ja segude müügiga üldsusele (välja arvatud professionaalsed kasutajad ja ettevõtjate vaheline tegevus). Teatavate ainete puhul on nende kättesaadavust üldsusele piiratud ainult juhul, kui need ületavad teatava kontsentratsioonikünnise, ning sel juhul saab neid osta ametiasutuse antud loa alusel (dokumenteeritud õigustatud kasutamine). Ained ja kontsentratsioonikünnised on selgelt esitatud määruse lisas. Praegune olukord näitab, et riiklikul tasandil kõnealuses valdkonnas kehtestatud regulatsioon põhjustab pigem lahknevusi kui ühtlustumist, seades ohtu julgeoleku. Lahknevused regulatsioonis võimaldavad osta murettekitavaid kemikaale ühes liikmesriigis ning transportida neid hõlpsasti teise liikmesriiki, kus neid võidakse väärkasutada isevalmistatavate lõhkeainete valmistamiseks. |

Seepärast on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. |

331 | Kavandatud õigusaktil on selgelt piiritletud reguleerimisala. Õigusaktiga ei piirata liikmesriikide võimalusi töötada välja nende kehtivate struktuuridega kooskõlas olev tarbijatele loa andmise süsteem ja kehtestada asjaomased karistused. Kõikide majandustegevuses osalejate suhtes kohaldataks samu eeskirju. Õigusakti saab paindlikult kohandada vastavalt keemiliste ainetega kaasneva ohu taseme muutusele ja nende kohta saadud uutele teadmistele (st seoses uurimistulemustega), lisades aineid delegeerimiskorra alusel lisadesse või jättes neid sealt välja. Õigusaktiks valiti määrus, et vältida lisade iga võimaliku muutmise korral vajadust võtta 27 liikmesriigis ülevõtmismeetmeid. |

332 | Euroopa Liidu ja liikmesriikide valitsuste finantskohustused on minimaalsed, sest määruse rakendamiseks kasutatakse olemasolevaid struktuure. Lisaks on määruse reguleerimisala piiratud teatavate erilist muret tekitavate keemiliste lähteainetega, millest enamiku jaoks on olemas alternatiivid, mis vastavad tarbijate vajadustele. See peaks lubade taotluste arvu hoidma madalal tasemel. Selleks et julgeoleku tagamine ning asjaomase tööstuse, jaemüügisektori ja õiguskaitseasutuste suutlikkus teatada kahtlustäratavatest tehingutest oleksid omavahel tasakaalus, töötatakse koos kõikide nimetatud sidusrühmadega välja juhendid. Negatiivne majanduslik mõju asjaomasele tööstusele ja jaemüügisektorile on minimaalne, kuna kindlaks määratud kontsentratsioonikünnist ületavate murettekitavate kemikaalide kogutarbimine on väike (1,5 % asjaomaste kemikaalide kogutarbimisest ELis), osutatud kemikaale on võimalik osta loa alusel ning üldsus hakkab asenduskemikaale tõenäoliselt kasutama senisest enam. Selleks et vähendada ametiasutustele ja asjaomaste kemikaalide tarneahelale määruse kehtima hakkamisega tekkivat liigset koormust, nähakse määruse rakendamiseks ette üleminekuperiood. See on vajalik ka selleks, et ettevõtjad ja tarbijad saaksid oma majandusliku kahju minimeerimiseks jätkata asjaomaste kemikaalide soetatud varude kasutamist ja et riikide ametiasutustel oleks võimalik kehtestada loa andmise süsteem, mis on osa eelistatud poliitikavõimalusest. Mõju põhiõigustele Käesolevat ettepanekut analüüsiti põhjalikult, et tagada selle sätete täielik kooskõla põhiõigustega ning eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetega, eelkõige isikuandmete kaitsega, ettevõtlusvabadusega, õigusega omandile ja diskrimineerimiskeeluga. Määrusega ettenähtud kohustus teatada kahtlustäratavatest tehingutest ja lubade andmise süsteem eeldavad isikuandmete töötlemist, mille raames võidakse tõsiselt rikkuda õigust eraelu puutumatusele ja rikkuda õigust isikuandmete kaitsele. Selleks et eraellu sekkumine oleks seaduslik, tuleb järgida ELi õiguses sätestatud kriteeriume: eraellu sekkumine peab olemas kooskõlas õigusnormidega, see peab taotlema õiguspärast avalikku huvi pakkuvat eesmärki, mis on vajalik demokraatlikule ühiskonnale, peab olema vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks ja proportsionaalne soovitud eesmärgiga, st eesmärki ei ole võimalik saavutada vähem piiravaid meetmeid võttes. Ettepanekus nõutakse sõnaselgelt, et käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel tuleb alati järgida ELi andmekaitsealaseid õigusakte, nimelt direktiivi 95/46/EÜ[7], ning riiklikke andmekaitsealaseid õigusakte, millega järgitakse nimetatud direktiivi. Määrus on seoses õigusega ettevõtlusvabadusele ja omandile soovitud eesmärkide suhtes proportsionaalne, kui võrrelda seda eelkõige teiste mõjuhinnangus analüüsitud poliitikavõimalustega, näiteks täieliku keeluga müüa aineid hoolimata nende kontsentratsioonitasemest üldsusele. Muid, eraellu vähem sekkumist eeldavaid poliitikavõimalusi peeti vähem tõhusaks. Määruses määratakse kindlaks loa andmise süsteemide kohaldamisala, loetledes selleks I lisas murettekitavad kemikaalid ja sätestades selgelt kontsentratsioonikünnise, mille ületamise korral on asjaomase kemikaali ostmiseks vaja luba. Kohustust teatada kahtlustäratavatest tehingutest kohaldatakse ainult lisades loetletud kemikaalide suhtes ja see põhineb majandustegevuses osalejate korraldatud riskihindamisel. Ettepanekuga nähakse ette selliste konkreetsete ja selgete suuniste väljatöötamine, mis aitavad majandustegevuses osalejatel hinnata tehingu kahtlustäratavat laadi. Suunistega hoitakse ära mõiste „kahtlustäratav tehing” liiga lai tõlgendamine, et minimeerida isikuandmete edastamist õiguskaitseasutustele ning hoida ära võimalik omavoli ja diskrimineeriv tegutsemine. Samal ajal võimaldavad loa andmise süsteem ja kohustus teatada kahtlustäratavatest tehingutest majandustegevuses osalejatel jätkata kauplemist kõikide lähteainetega, mistõttu mõju ettevõtlusvabadusele on piiratud. Õigust omandile ei mõjutata, sest ettevõtjatel ja üldsusel on võimalus jätkata seaduslikul teel saadud omandi kasutamist. Selleks et üldsus ja majandustegevuses osalejad saaksid kohaneda uute nõuetega ning et veelgi vähem mõjutada õigust omandile ja ettevõtlusvabadust, on ette nähtud mõistlikult pikk üleminekuperiood,. |

Vahendi valik |

341 | Kavandatav vahend: määrus. |

342 | Muud vahendid ei oleks asjakohased järgmistel põhjustel. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, mis on kõnealuse meetme ulatust arvestades kõige sobivam õiguslik alus, lubab valida määruse ja direktiivi vahel. Selleks et õigusaktis hõlmatud kemikaale ja vajaduse korral selliste kemikaalide kontsentratsioonitaset käsitlevat regulatsiooni maksimaalses ulatuses ühtlustada, on määrus direktiivist asjakohasem õigusakt. Ühtlustatud lähenemisviis oleks soovitav mitte ainult julgeoleku seisukohast, vaid ka selleks, et kehtestada majandustegevuses osalejatele ühtsed eeskirjad. Lisaks ei ole määruse kasutamise korral vaja lisades loetletud keemiliste ainete nimekirja iga muutmise järel (vastavalt ohu taseme muutusele) võtta riiklikke ülevõtmismeetmeid. |

MÕJU EELARVELE |

Ettepanek ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet. |

TÄIENDAV TEAVE |

Simulatsioon, katseetapp ja üleminekuperiood |

507 | Kavandatud õigusaktiga seoses kehtestatakse üleminekuperiood. |

Läbivaatamis-, muutmis- ja aegumisklausel |

531 | Ettepanek sisaldab läbivaatamisklauslit. |

560 | Euroopa Majanduspiirkond Kavandatavas õigusaktis käsitletakse Euroopa Majanduspiirkonnaga seotud küsimust, mistõttu tuleks seda kohaldada Euroopa Majanduspiirkonnas. |

2010/0246 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[8],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[9],

olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga[10],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

1. 18. aprillil 2008. aastal nõukogu vastuvõetud lõhkeainete turvalisuse tõhustamise tegevuskavas[11] kutsuti komisjoni üles looma alalist lähteainete komiteed, kes arutaks meetmeid ja annaks soovitusi turul saada olevaid lõhkeainete lähteaineid käsitlevate õigusnormide kohta, võttes seejuures arvesse nende mõju kulutasuvusele.

2. 2008. aastal komisjoni loodud alaline lähteainete komitee määras kindlaks mitu lõhkeainete lähteainet, mida võidakse kasutada terrorirünnakute toimepanemiseks, ja soovitas võtta asjakohaseid ELi meetmeid.

3. Mõned liikmesriigid on juba kehtestanud õigus- ja haldusnormid, millega reguleeritakse teatavate, lõhkeainete lähteainetena kasutada võidavate keemiliste ainete ja segude turustamist, kättesaadavaks tegemist ja omamist.

4. Kuna sellised õigus- ja haldusnormid üksteisest erinevad ja võivad takistada Euroopa Liidu sisest kaubandust, tuleks need ühtlustada, et kindlustada keemiliste ainete ja segude vaba liikumine siseturul ning tagada samal ajal üldsuse tervise ja ohutuse kõrgetasemeline kaitse.

5. Kuna direktiivi ja selle lisade iga muudatuse korral tuleks 27 liikmesriigis võtta riiklikke ülevõtmismeetmeid ja kõikide majandustegevuses osalejate suhtes tuleks kohaldada samu eeskirju, on lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise reguleerimiseks kõige asjakohasem kasutada määrust.

6. Isevalmistatavate lõhkeainete töökindlust ja tõhusust tuleks vähendada, kehtestades selleks teatavatele ainetele kontsentratsiooni piirmäärad. Üldsuse hulka kuuluv isik tohiks selliseid kindlaks määratud kontsentratsioonikünnist ületavaid aineid kasutada ainult juhul, kui tal on selleks luba. Selliseid aineid tohiks anda ainult kõnealuse loa omanikele.

7. Kuna lõhkeainete lähteainete kutsetegevuses kasutamise keeld ei oleks proportsionaalne, tuleks lõhkeainete lähteainete importimise, turustamise ja kasutamisega seotud meetmeid kohaldada ainult üldsuse suhtes.

8. Heksamiini kontsentratsiooni piirmäära kütusetablettides ei ole tehniliselt võimalik kindlaks määrata. Tuleks võtta meetmeid, et lihtsustada jaemüügi etapis heksamiini kütusetablettidega ja muude selliste lähteainetega seotud kahtlustäratavatest tehingutest teatamist, millel puuduvad ohutud ja sobivad alternatiivid.

9. Kuna lõhkeainete lähteainetega kauplemine võib kaasa tuua isevalmistatavate lõhkeseadeldiste ebaseadusliku tegemise, peaksid liikmesriigid kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral. Sellised karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

10. Lihtsustamise eesmärgil tuleks ammooniumnitraadiga seotud kehtivad sätted lisada käesolevasse määrusesse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH))[12] XVII lisa kande nr 58 punktid 2 ja 3 kustutada.

11. Käesolev määrus eeldab isikuandmete töötlemist ja kahtlustäratavate tehingute korral nende avalikustamist kolmandatele osalistele. Isikuandmete töötlemise raames võidakse tõsiselt rikkuda põhiõigust eraelu puutumatusele ja õigust isikuandmete kaitsele. Käesoleva määrusega ettenähtud isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24.oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[13]. Seega tuleks tagada, et selle isiku põhiõigus isikuandmete kaitsele, kelle isikuandmeid käesoleva määruse kohaldamisel töödeldakse, on nõuetekohaselt kaitstud, eelkõige juhul, kui töödeldakse isikuandmeid, mis peaksid olema kättesaadavad loa andmise ja kahtlustäratavateks peetavatest tehingutest teatamise korral.

12. Kuna terroristide ja muude kurjategijate poolt isevalmistatavate lõhkeainete tegemiseks kasutatavad keemilised ained võivad kiiresti muutuda, peaks olema võimalik lisada käesoleva määruse reguleerimisalasse muid aineid, kusjuures vahel võimalikult kiiresti.

13. Käesoleva määruse lisade muutmiseks tuleks komisjonile seega anda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt volitused delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks.

14. Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt piirata isevalmistatavate lõhkeainete tegemiseks kasutada võidavate kemikaalide kättesaadavust üldsusele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse tõttu on seda parem saavutada ELi tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

15. Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige isikuandmete kaitset, ettevõtlusvabadust, õigust omandile ja diskrimineerimiskeeldu. Liikmesriigid peaksid käesolevat määrust kohaldama kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtlustatud eeskirjad, milles käsitletakse selliste ainete ja segude turul kättesaadavaks tegemist, mida võidakse väärkasutada lõhkeainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, eesmärgiga piirata nende kättesaadavust üldsusele.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse lisades loetletud ainete ja selliseid aineid sisaldavate segude suhtes.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata:

a) toodete suhtes, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006[14] artiklis 3 esitatud määratlusele;

b) pürotehniliste toodete suhtes, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/23/EÜ[15] esitatud määratlusele; mitteärilisel eesmärgil relvajõudude, õiguskaitseasutuste ja tuletõrje poolt vastavalt riiklikule õigusele kasutatavate pürotehniliste toodete suhtes; nõukogu direktiivi 96/98/EÜ[16] reguleerimisalasse kuuluva varustuse suhtes; kosmosetööstuses kasutatavate pürotehniliste toodete suhtes ja mänguasjade jaoks mõeldud löökkapslite suhtes;

c) lisades loetletud ainete ja selliseid aineid sisaldavate segude suhtes, kui neid kasutavad relvajõud ja õiguskaitseasutused.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

16. „kättesaadavaks tegemine” – toote tarnimine kas tasu eest või tasuta;

17. „kasutamine” – toote töötlemine, valmistamine, ladustamine, käitlemine, segamine, tootmine ja muud liiki tarvitamine;

18. „üldsuse hulka kuuluv isik/tavakodanik” – füüsiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, majandus- ega kutsetegevusega;

19. „kahtlustäratav tehing” – lisades loetletud aineid või selliseid aineid sisaldavaid segusid hõlmav tehing, kui on piisav alus kahtlustada, et ainet või segu kavatsetakse kasutada isevalmistatavate lõhkeainete tegemiseks;

20. „nimekirjas nimetamata aine” – aine, mida ei ole lisades nimetatud, kuid mille kohta on teada, et seda on kasutatud isevalmistatud lõhkeainete tegemiseks;

21. „majandustegevuses osaleja” – füüsiline ja juriidiline isik, avalik-õiguslik üksus ning selliste isikute ja/või asutuste rühm, kes pakub turul ehitustöid, tooteid ja teenuseid;

22. „põllumajandustootja” – füüsiline ja juriidiline isik ning selliste isikute rühm, olenemata sellest, missugune õiguslik seisund sellele rühmale ja rühma liikmetele on riikliku õigusega antud, kelle põllumajandusettevõte asub ühenduse territooriumil, nagu on osutatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 52, ning kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega;

23. „põllumajanduslik tegevus” – põllumajandustoodete tootmine ja kasvatamine, sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine ning maa hoidmine heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, nagu on kehtestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003[17] artikliga 5.

Artikkel 4

Ainete ja segude importimine, kättesaadavaks tegemine, omamine ja kasutamine

1. I lisas loetletud aineid ja selliseid aineid sisaldavaid segusid ei tohi üldsusele kättesaadavaks teha ning üldsus ei tohi neid omada ega kasutada, välja arvatud juhul, kui kättesaadavaks tehtud aine kontsentratsioon on madalam I lisas sätestatud piirmäärast või sellega võrdne.

2. Olenemata lõikest 1 võib I lisas loetletud aineid ja selliseid aineid sisaldavaid segusid üldsuse hulka kuuluvale isikule kättesaadavaks teha ning selline isik võib neid omada ja kasutada, kui ta esitab aine või ainet sisaldava segu omandamiseks loa, mille on andnud liikmesriigi pädev ametiasutus.

3. Kui üldsuse hulka kuuluv isik kavatseb I lisas nimetatud ainet või sellist ainet sisaldavat segu importida Euroopa Liidu tolliterritooriumile ja imporditava aine või segu kontsentratsioon on I lisas sätestatud piirmäärast kõrgem, peab kõnealune isik esitama sisenemistolliasutusele loa, nagu sellele on viidatud lõikes 2. Kui tekib kahtlus lõike 2 kohaselt antud loa ehtsuses või täpsuses või kui on vaja täiendavat nõustamist, võtavad tolliasutused ühendust loa andnud liikmesriigi poolt vastavalt artiklile 5 määratud pädevate ametiasutustega.

4. Olenemata lõikest 1 võib põllumajandustootjatel lubada I lisas nimetatud kontsentratsiooni piirmäära ületavat ammooniumnitraati ja sellist ammooniumnitraati sisaldavaid segusid põllumajanduslikus tegevuses väetisena kasutada ja selleks omada.

5. Majandustegevuses osaleja, kes teeb aine või segu luba omavale tavakodanikule kättesaadavaks, kontrollib luba ja peab tehingute kohta registrit.

6. Majandustegevuses osaleja, kes kavatseb I lisas loetletud ained või selliseid aineid sisaldavad segud teha üldsusele kättesaadavaks, kusjuures imporditava aine või segu kontsentratsioon on I lisas sätestatud piirmäärast kõrgem, märgib pakendil selgelt, et selle aine või segu ostmiseks, omamiseks ja kasutamiseks on vaja luba, nagu sellele on osutatud lõikes 2.

Artikkel 5

Luba

1. Liikmesriik kehtestab artikli 4 lõikes 2 sätestatud loa andmise eeskirjad. Loa andmist kaaludes arvestab liikmesriigi pädev asutus eriti aine otstarbekohase kasutamise seaduspärasust. Luba ei anta, kui otstarbekohase kasutamise seaduspärasuses kahtlemiseks on mõistlikke põhjuseid.

2. Pädev asutus võib kas piirata loa kehtivusaega kolme aastaga või kohustada loa saajat tõestama kuni kolmeaastase ajavahemiku tagant, et loa väljaandmise tingimused on endiselt täidetud. Loas nimetatakse asjaomased ained.

3. Pädevad asutused võivad taotlejatelt nõuda lõivu tasumist loataotluse esitamise eest. Lõiv ei ületa taotluse menetlemise kulusid.

4. Pädev asutus võib loa kehtivuse peatada või loa tühistada, kui tal on alust arvata, et loa väljaandmise tingimused ei ole enam täidetud.

5. Kaebused pädeva asutuse otsuse suhtes ja loa väljaandmise tingimuste täitmist käsitlevad vaidlused vaatab läbi siseriiklike õigusaktide alusel vastutav asjaomane organ.

6. Ühe liikmesriigi pädeva asutuse väljaantud luba kehtib kõikides liikmesriikides. Komisjon võib pärast alalise lähteainete komiteega konsulteerimist koostada suunised lubade tehniliste üksikasjade kohta, et aidata kaasa nende vastastikusele tunnustamisele.

Artikkel 6

Kahtlustäratavatest tehingutest ja vargustest teatamine

1. Kahtlustäratavatest tehingutest lisades nimetatud ainetega või neid aineid sisaldavate segudega teatatakse käesoleva artikli alusel.

2. Liikmesriik määrab riikliku kontaktpunkti ning esitab selgel kujul selle telefoninumbri ja e-posti aadressi kahtlustäratavatest tehingutest teatamiseks.

3. Majandustegevuses osalejad, kel on alust arvata, et kavandatav tehing ühe või mitme lisades nimetatud ainega või neid aineid sisaldava seguga äratab kahtlust, teatab sellest viivitamata tehingu kavandamise järgse liikmesriigi kontaktpunktile, esitades võimaluse korral kliendi andmed.

4. Majandustegevuses osalejad teatavad kõikidest kahtlustäratavatest tehingutest nimekirjas nimetamata ainete ja neid aineid sisaldavate segudega.

5. Majandustegevuses osalejad teatavad ka lisades nimetatud ainete või neid aineid sisaldavate segude suurtest vargustest selle liikmesriigi kontaktpunktile, kus vargus toimus.

6. Komisjon koostab pärast konsulteerimist alalise lähteainete komiteega suunised kemikaalide tarneahela kohta ja ajakohastab neid, et soodustada pädevate asutuste ja majandustegevuses osalejate vahel koostööd eriti nimekirjades nimetamata ainete puhul. Suunised sisaldavad eelkõige:

a) teavet selle kohta, kuidas ära tunda kahtlustäratavaid tehinguid ja neist teatada;

b) korrapäraselt uuendatavat nimekirjas nimetamata lähteainete nimekirja, mis võimaldab tarneahela osalistel vabatahtlikult selliste ainetega toimuvat kauplemist jälgida;

c) muud kasulikuks peetavat teavet.

7. Liikmesriikide pädevad asutused tagavad, et lõikes 6 ettenähtud suuniseid ja nimekirjas nimetamata lähteainete nimekirja levitatakse korrapärasel viisil, mida pädevad asutused vastavalt suuniste eesmärkidele kohaseks peavad.

Artikkel 7

Andmekaitse

Liikmesriik tagab, et isikuandmeid töödeldakse käesoleva määruse kohaldamisel kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ[18]. Eelkõige tagab liikmesriik, et isikuandmete töötlemine käesoleva määruse artiklitega 4 ja 5 nõutud loa andmiseks ning artikli 6 kohaselt kahtlustäratavatest tehingutest teatamiseks toimub kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ.

Artikkel 8

Sanktsioonid

Liikmesriik kehtestab eeskirjad sanktsioonide kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ja võtab vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 9

Lisade muutmine

Selleks et võtta arvesse keemiliste ainete väärkasutamisel lõhkeainete lähteainetena toimunud arengut või lähtuvalt uuringute ja katsete tulemustest, võib komisjon muuta lisasid delegeeritud aktidega artiklite 10, 11 ja 12 alusel. Kui see on vajalik tungiva kiireloomulisuse tõttu, eriti kui riskihinnangut, mis käsitleb keemiliste ainete väärkasutamist isevalmistatavate lõhkeainete valmistamiseks, on järsult muudetud, kohaldatakse artiklit 13.

Artikkel 10

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu artiklis 9 osutatud delegeeritud õigusakte.

2. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 11 ja 12 sätestatud tingimusi.

Artikkel 11

Delegeeritud volituste tagasivõtmine

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 9 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mida ta soovib tagasi võtta, ja võimalikud tagasivõtmise põhjused.

3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 12

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti vaidlustada kahe kuu jooksul alates selle teatavaks tegemise kuupäevast. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse kõnealust perioodi ühe kuu võrra.

2. Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning õigusakt jõustub selles nimetatud kuupäeval.

3. Delegeeritud õigusakt võidakse avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne kõnealuse ajavahemiku lõppu, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjoni teavitanud sellest, et nad ei kavatse esitada vastuväiteid.

4. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväite, õigusakt ei jõustu. Delegeeritud õigusakti suhtes vastuväited esitanud institutsioon esitab ka vastuväidete põhjenduse.

Artikkel 13

Kiirmenetlus

1. Kiirmenetluse korras vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Kui õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehakse, tuleb ühtlasi põhjendada kiirmenetluse rakendamist.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kuue nädala jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada. Sellisel juhul õigusakti kohaldamine peatatakse. Delegeeritud õigusakti suhtes vastuväited esitanud institutsioon esitab ka vastuväidete põhjenduse.

Artikkel 14

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa muutmine

Määruse (EÜ) nr 1907/2006[19] XVII lisa tabelis, milles on esitatud ained, ainerühmad ja segud ning piirangute tingimused, jäetakse 58. kande 2. veerust välja punktid 2 ja 3.

Artikkel 15

Üleminekusätted

Tavakodanikul on lubatud omada ja kasutada I lisas loetletud aineid või nende ainete segusid I lisas sätestatud kontsentratsioonikünnist ületaval määral kuni [ 36 kuud pärast määruse vastuvõtmist ]

Artikkel 16

Läbivaatamine

Käesolev määrus vaadatakse läbi [ viis aastat pärast selle vastuvõtmist ].

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub [ 18 kuud pärast selle vastuvõtmist ].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…[koht], … [kuupäev]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[…] […]

[pic] |

1. LISA

Ained või nende segud, mida tavakodanikule kättesaadavaks ei tehta, välja arvatud allpool sätestatud piirmääraga võrdses või sellest väiksemas kontsentratsioonis

Aine nimetus ja CASi number (Chemical Abstracts Service Registry number, edaspidi „CAS RN”) | Minimaalne kontsentratsioon | Kombineeritud nomenklatuuri (CN) kood eraldi kindla keemilise koostisega ühendite jaoks, mis vastavad kombineeritud nomenklatuuri 28. või 29. grupi esimese märkuse tingimustele {vt 30. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 948/2009, ELT L 287, 31.10.2009} | Kombineeritud nomenklatuuri (CN) kood ilma lisanditeta segu või valmistise jaoks (nt elavhõbe, väärismetallid, haruldased muldmetallid, radioaktiivsed ained), mis tingivad klassifitseerimise muu CN koodi alla {vt 30. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 948/2009, ELT L 287, 31.10.2009} |

Vesinikperoksiid (CAS RN 7722-84-1) | 12 massiprotsendini | 2847 00 00 | 3824 90 97 |

Nitrometaan (CAS RN 75-52-5) | 30 massiprotsendini | 2904 20 00 | 3824 90 97 |

Lämmastikhape (CAS RN 7697-37-2) | 3 massiprotsendini | 2808 00 00 | 3824 90 97 |

Kaaliumkloraat (CAS RN 3811-04-9) | 40 massiprotsendini | 2829 19 00 | 3824 90 97 |

Kaaliumperkloraat (CAS 7778-74-7); | 40 massiprotsendini | 2829 90 10 | 3824 90 97 |

Naatriumkloraat (CAS RN 7775-09-9) | 40 massiprotsendini | 2829 11 00 | 3824 90 97 |

Naatriumperkloraat (CAS 7601-89-0) | 40 massiprotsendini | 2829 90 10 | 3824 90 97 |

Ammooniumnitraat (CAS RN 6484-52-2) | lämmastikku 16 % ammooniumnitraadi massist | 3102 30 10 (vesilahusena) 3102 30 90 (muu) | 3824 90 97 |

II LISA

Ained või nende segud, mille puhul tuleb teatada kahtlustäratavatest tehingutest

Aine nimetus ja CASi number (Chemical Abstracts Service Registry number, edaspidi „CAS RN”) | Kombineeritud nomenklatuuri (CN) kood eraldi kindla keemilise koostisega ühendite jaoks, mis vastavad kombineeritud nomenklatuuri 28. grupi esimese märkuse, 29. grupi esimese märkuse või 31. grupi esimese märkuse punkti b tingimustele {vt 30. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 948/2009, ELT L 287, 31.10.2009} | Kombineeritud nomenklatuuri (CN) kood ilma lisanditeta segude või valmististe jaoks (nt elavhõbe, väärismetallid, haruldased muldmetallid, radioaktiivsed ained), mis tingivad klassifitseerimise muu CN koodi alla {vt 30. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 948/2009, ELT L 287, 31.10.2009} |

Heksamiin (CAS RN 100-97-0) | 2921 29 00 | 3824 90 97 |

Väävelhape (CAS RN 7664-93-9) | 2807 00 10 | 3824 90 97 |

Atsetoon (CAS RN 67-64-1) | 2914 11 00 | 3824 90 97 |

Kaaliumnitraat (CAS RN 7757-79-1) | 2834 21 00 | 3824 90 97 |

Naatriumnitraat (CAS RN 7631-99-4) | 3102 50 10 (looduslik) 3102 50 90 (muu kui looduslik) | 3824 90 97 3824 90 97 |

Kaltsiumnitraat (CAS RN 10124-37-5) | 2834 29 80 | 3824 90 97 |

Ammoonium-kaltsiumnitraat (CAS RN 15245-12-2) | 3102 60 00 | 3824 90 97 |

[1] ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

[2] Muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 552/2009 (ELT L 164, 26.6.2009, lk 7).

[3] EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

[4] 14469/3/05 REV 3.

[5] 8109/08.

[6] ELT C 115, 4.5.2010, lk. 1.

[7] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[8] ELT C […], […], lk […].

[9] ELT C […], […], lk […].

[10] … arvamus, ELT C ….

[11] 8311/08

[12] ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

[13] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[14] ELT L 396, 30.12.2006.

[15] ELT L 154, 14.6.2007.

[16] EÜT L 46, 17.2.1997.

[17] ELT L 270, 21.10.2003.

[18] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[19] ELT L 396, 30.12.2006.