ET

Brüssel 31.5.2010

KOM(2010)273 lõplik

2010/0147 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr …/…,

millega rakendatakse ÜRO tulirelvade protokolli artiklit 10 ning kehtestatakse tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ekspordilube, importi ja transiiti käsitlevad meetmed

SEK(2010)663

SEK(2010)662

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

· Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Konkreetseid ühenduse meetmeid on vaja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonile lisatud tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseadusliku valmistamise ja nendega kauplemise vastu võitlemise protokolli [1] (edaspidi „ÜRO tulirelvade protokoll”) sätete Euroopa Liidu (varem Euroopa Ühenduse [2]) õigusaktidesse ülevõtmise protsessi lõpuleviimiseks.

Oma 18. juuli 2005. aasta teatises lõhkeainete, detonaatorite ja pommide valmistamiseks vajalike seadmete ja tulirelvade julgeoleku tõhustamiseks võetavate meetmete kohta [3] selgitas komisjon vajadust ja kavatsust rakendada ÜRO tulirelvade protokolli artiklit 10 osana ülevõtmiseks tehtavast üldisest tööst, [4] mis lubaks komisjonil täita kohustust esitada ettepanek ELi nimel ÜRO tulirelvade protokolli sõlmimiseks, mis kujutab endast komisjoni praeguse tulirelvapoliitika üht põhilist eesmärki.

Käesoleva õigusakti eesmärk on kõnealuse töö lõpuleviimine, võttes üle ÜRO tulirelvade protokolli artikli 10 asjaomased sätted ekspordi, impordi ja transiidi litsentsimis- või loasüsteemidele esitatava üldnõuete kohta.

· Üldine taust

Komisjon pidas nõukogu volituse alusel Euroopa Ühenduse nimel läbirääkimisi ühenduse pädevusse kuuluvate ÜRO tulirelvade protokolli artiklite üle ning kirjutas protokollile Euroopa Ühenduse nimel lõpuks alla 16. jaanuaril 2002 [5].

Nõukogu ja komisjoni tegevuskavas vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamist Euroopa Liidus käsitleva Haagi programmi rakendamiseks [6] loetleti asjakohaste meetmete hulgas ettepanek Euroopa Ühenduse nimel ÜRO tulirelvade protokolli sõlmimiseks. Tegevuskavale järgnenud Stockholmi programmis – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel [7] nimetatakse relvadega kauplemist üheks ebaseaduslikest tegevustest, mis jätkuvalt ohustab ELi sisejulgeolekut, ja kinnitatakse, et EL peaks jätkama rahvusvaheliste konventsioonide (ja nende protokollide), eelkõige ÜRO egiidi all koostatud konventsioonide ratifitseerimise toetamist.

Kavandatava ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) [8] artikkel 207 (ELi toimimise lepingu artikli 3 kohaselt on ühine kaubanduspoliitika ELi ainupädevusse kuuluv valdkond. ÜRO tulirelvade protokolli artikli 10 sätted kuuluvad ühise kaubanduspoliitika valdkonda). Ettepanekut kohaldatakse üksnes tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona suhtes, mitte spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks mõeldud tulirelvade suhtes. ELi toimimise lepingu artikli 207 kohaselt peaks ühine kaubanduspoliitika rajanema ühtsetel põhimõtetel, eriti mis puutub ekspordipoliitikasse. Seepärast tuleks sätestada ühised eeskirjad ELi ekspordi kohta.

Käesolevas ettepanekus käsitletakse üksnes kolmandate riikidega toimuvat tulirelvakaubandust ja nende üleandmist, seetõttu ei kohaldata ettepanekut tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ühendusesisese üleandmise suhtes.

· Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Ettepaneku valdkonnas (ühine kaubanduspoliitika) ei ole kehtivaid ELi õigusnorme [9].

· Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

ÜRO tulirelvade protokolli ei ole ELi nimel veel sõlmitud, see kujutab endast ELi rahvusvahelist kohustust. Meede seostub ELi olemasolevate poliitiliste meetmetega võitlemiseks rahvusvahelise kuritegevusega, ebaseadusliku tulirelvadega kauplemise vastase võitluse, sealhulgas tulirelvade ekspordikontrolli ja jälgimise intensiivistamiseks ning väikerelvade leviku tõkestamiseks maailmas.

2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE TULEMUSED JA MÕJU HINDAMINE

· Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

Sidusrühmadega konsulteeriti küsimustike teel, liikmesriike ja erasektori huvitatud isikuid (tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvade ja laskemoona Euroopa tootjate liitude esindajad, relvade jaekaubandussektori esindajad, jahimehed, kollektsionäärid, VVOd, uurimisasutused jne) kutsuti koosolekutele, avati alaliselt toimiv spetsiaalne e-posti aadress (JLS-FIREARMS@ec.europa.eu) ning mõjuhinnangu koostamise toetamiseks telliti välisuuring. Lisaks loodi komisjonis talitustevaheline töörühm.

Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

Liikmesriigid ja VVOd nõustusid, et artikli 10 rakendamisest oleks kasu tulirelvade seaduslikult turult ebaseaduslikule turule jõudmise vältimisel. Erasektori huvitatud isikud väitsid, et liikmesriikides juba kehtivad nimetatud valdkonda reguleerivad ranged õigusaktid, samuti valmistasid neile muret võimalikud negatiivsed tagajärjed VKEdele. Mitmele erasektori sidusrühmale valmistas muret eelkõige see, et transiiti käsitlevad meetmed ja transiidiriigi võimalik koostööst keeldumine võivad kõiki menetlusi aeglustada. Kõik erasektori sidusrühmad olid arvamusel, et tulirelvade ajutiseks ekspordiks või impordiks tuleks kasutada lihtsustatud menetlusi. Puudus konsensus menetluste osas, mille suhtes tuleks kohaldada lihtsustatud menetlusi. Mõnede liikmesriikide ja VVOde arvates peaksid lihtsustatud menetlused piirduma üksnes jahimeeste ja laskesportlastega (samas kui ÜRO tulirelvade protokoll hõlmab ka muid juhtumeid, näiteks näitused ja parandustööd). Erasektori huvitatud isikud ja VVOd pidasid eelisteks mitmekordse kaupade edastamise lubamist ja loataotluste menetlemise tähtaja sätestamist.

Komisjon on avaliku ja erasektori sidusrühmade arvamusi arvesse võtnud. Käesoleva ettepaneku eesmärk on suurem turvalisus/tulemuslikkus ja tõhusus. Kahe aspekti kombineerimine põhineb samuti sidusrühmadega konsulteerimise tulemustel.

· Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Asjaomased teadus-/erialavaldkonnad

ÜRO tulirelvade protokolli artikkel 10 moodustab osa rahvusvahelisest lepingust, mille sätted ühendus eelnevalt, läbirääkimiste ajal ning hiljem, protokollile alla kirjutades heaks kiitis.

Kasutatud metoodika

Küsimustik liikmesriikidele, erasektori sidusrühmadele ja VVOdele, kaks eraldi koosolekut liikmesriikide ja erasektori sidusrühmade esindajatega, välisuuringu raames esitatud küsimustikud, alaliselt toimiva spetsiaalse e-posti aadressi (JLS-FIREARMS@ec.europa.eu) avamine.

Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega on konsulteeritud

Küsimustik ja kutsed koosolekutele saadeti asjaomastele liikmesriikide asutustele, tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvade ja laskemoona Euroopa tootjate liitude esindajatele, relvade jaekaubandussektori esindajatele, jahimeestele, kollektsionääridele, VVOdele, uurimisasutustele ja muudele Euroopa liitudele ja ühendustele (kaubanduskojad, tööstusharu esindajad, käsitöölised, VKEd).

Saadud ja arvessevõetud arvamuste kokkuvõte

Lisaks punktis „Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine” esitatule on siinkohal asjakohane täpsustada järgnevat.

Üks konsulteerimisel toetust leidnud lahendus oli kasutada transiiti käsitlevate meetmete puhul vaikimisi nõusolekut, mida toetasid erasektori sidusrühmad, kuid millele olid vastu mõned liikmesriigid ja VVOd.

Sisuline üksmeel valitses seisukohas, et vajaliku teabe hankimise koorem (impordiload ja märge transiidiga nõustumise kohta) peaks lasuma erasektori huvitatud isikutel.

Tehti ka ettepanek, et jahimehed/laskesportlased saaksid väljaspool ELi toimuva ürituse korral kasutada Euroopa tulirelvapassi ja ametlikku kutset.

Käesoleva ettepaneku puhul võetakse eelkõige arvesse vajadust lihtsustada ajutise ekspordi meetmeid, leevendada ÜRO tulirelvade protokolliga nõutud transiiti käsitlevate meetmete võimalikku negatiivset mõju, kasutades eelkõige teatavatel tingimustel vaikimisi nõusolekut, mitmekordse kaupade edastamise korral mitmekordset luba ja loa andmise menetluse maksimaalset tähtaega. Ühtlasi võetakse käesoleva ettepaneku puhul arvesse liikmesriikide praeguseid tavasid.

Eksperdiarvamuste avalikustamiseks kasutatud vahendid

Käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnang.

· Mõjuhinnang

Käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangus käsitleti nelja poliitilist valikut.

Esimene poliitiline valik oli hoiduda ELi tasandi meetmete võtmisest. Seda käsitleti teoreetilise võimalusena nii EÜ (nüüd ELi) poolt protokollile allakirjutamisega võetud rahvusvahelise juriidilise kohustuse kui ka ühtsete põhimõtete puudumise tõttu ühise kaubanduspoliitika, ELi ainupädevusse kuuluva valdkonna alla kuuluvas küsimuses.

Ülejäänud kolm poliitilist valikut valiti selle alusel, millist tähelepanu nende puhul pööratakse turvalisusele ja tõhususele, kusjuures viimati nimetatu all mõistetakse seda, millisel määral on võimalik eesmärke saavutada olemasolevate vahenditega või väikseima võimaliku kuluga. Antud juhul tähendab tõhusus eraisikute ja liikmesriikide asutuste halduskoormuse hoidmist minimaalsena.

Teise poliitilise valiku eesmärk oli tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvade ekspordi, impordi ja transiidi turvalisuse parandamisele ja ebaseaduslikule turule jõudmise vältimisele kaasa aitamise eesmärgi optimaalne täitmine.

Kolmanda poliitilise valiku eesmärk oli saavutada ÜRO tulirelvade protokolli artikli 10 tõhus rakendamine eraisikute puhul.

Neljanda poliitilise valiku puhul keskenduti tõhususele liikmesriikide asutuste seisukohast.

Eelistati kolmandat võimalust ning see ilmneb ka käesolevast ettepanekust. See täidab eesmärki rakendada ÜRO tulirelvade protokolli artiklit 10 kõige ulatuslikumalt ja see on edasiminekuks parim viis, ühendades „peab”- (st kohustuslikud) sätted, mis on kohandatud toodete liigiga (mõeldud tsiviilkasutuseks) „võib”- (st vabatahtlike) sätetega, mis oleks kooskõlas sidusrühmade õiguspäraste ootustega.

Selle valiku puhul kombineeritakse erinevate poliitiliste valikute erinevaid aspekte neist igaühe juures väljaselgitatud peamiste eeliste ja puuduste alusel, et saavutada nii suurem tulemuslikkus kui ka tõhusus. Tulemuslikkuse/turvalisuse ja tõhususe selline kombinatsioon näib pakkuvat suurimat potentsiaali saavutada märkimisväärseid eeliseid kaasatud huvirühmadele ja põhineb muu hulgas sidusrühmadega konsulteerimise tulemusel.

Kavandatav „tõendatavatel seaduslikel eesmärkidel” toimuva ajutise ekspordi lihtsustatud kord ja eelkõige kavandatavad transiiti käsitlevad meetmed vähendavad võimalikku halduskoormat ÜRO tulirelvade protokollis nimetatud seaduslike eesmärkide puhul.

Rääkides kavandatavat vaikimisi nõusolekut käsitlevast konkreetsest küsimusest, siis see struktureeriti sellisena eesmärgiga tasakaalustada huvi kiirendada protsessi (ettevõtlus) ja soov tagada mõistlik tähtaeg, et transiidiriik jõuaks reageerida (julgeolek).

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

· Kavandatud meetmete kokkuvõte

Ekspordi, impordi ja transiidi litsentsimis- või loasüsteemidele esitatavaid üldnõudeid käsitlevas ÜRO tulirelvade protokolli artiklis 10 nõutakse, et „iga osalisriik kehtestaks või säilitaks tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona vedamiseks ekspordi ja impordi litsentsimise või lubamise ning rahvusvahelise transiidi meetmete tõhusa süsteemi, parandades sellega kontrolli vedude üle ning võimaldades õigusakte paremini jõustada.

ÜRO tulirelvade protokolli artikkel 10 tugineb põhimõttele, et tulirelvi ja seonduvaid kaupu ei tohiks riikide vahel vedada kõigi asjaomaste riikide teadmiseta ja nõusolekuta. Tulirelvi ei tohiks eksportida riikidesse või läbi riikide, kes ei ole vedu lubanud. Tulirelvade jälgimise tagamiseks peaks piisama seaduslikuks ekspordiks ja impordiks kasutatavate dokumentide sisust. Lisaks eespool nimetatud „võib”-sätetele, lubatakse ÜRO tulirelvade protokolli artikliga 10 osalisriikidel kehtestada ka lihtsustatud korra väikese arvu tulirelvade ajutiseks ekspordiks, impordiks ja transiidiks tõendatavatel seaduslikel eesmärkidel, näiteks spordiks, parandamiseks ja näitusteks. Viimati nimetatutele viidatakse kui „võib”-sätetele.

Käesoleva ettepaneku I peatükis käsitletakse sisu, mõisteid ja reguleerimisala. Mõistete (artikkel 2) puhul võetakse vajaduse korral arvesse ÜRO tulirelvade protokolli vastavaid sätteid, kuid neid on kohandatud muude olemasolevate ELi õigusaktidega või need pärinevad selguse huvides otse neist: näiteks tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona mõistete puhul võetakse arvesse direktiivis 91/477 esitatud mõisteid või viidatakse otse ühenduse tolliseadustikule. Artiklis 3 on toodud konkreetsed erandid, mille suhtes määrust ei kohaldata.

II peatükis käsitletakse ekspordi lubamist, menetlusi ja kontrolli. Asjaomaste artiklitega võetakse üle ÜRO tulirelvade protokolli artikliga 10 kohustuslikuks tehtud kontseptsioonid. Artiklis 4 on sätestatud ekspordiloa taotlemise üldkohustus, viidatakse nende toodete nimekirjale, mille suhtes ettepanekut kohaldatakse (ettepaneku lisas), ja käsitletakse ajakohastamist. Ekspordiloa andmise tingimusi käsitlevates artiklites 5 ja 6 on esitatud ka mõned leevendusmeetmed, mis pärinevad sidusrühmadelt konsulteerimisel saadud nõuannetest, näiteks: maksimaalne menetlusaeg, elektrooniliste dokumentide kasutamise võimalus ja vaikimisi nõusolek transiidiga. Artiklid 11 ja 12 vastavad ÜRO tulirelvade protokolli artikli 10 lõigetele 4 ja 5 loaandmise menetluse kontrolli kohta. Artikkel 7 käsitleb tõendatavatel seaduslikel eesmärkidel toimuva ajutise ekspordi lihtsustatud korda, rakendades ÜRO tulirelvade protokolli artikli 10 lõikes 6 esitatud mittesiduvat sätet. Kõnealune peatükk sisaldab sätteid ka liikmesriikide poolt arvesse võetavate üldkriteeriumide kohta, kui nad hindavad ekspordiloa taotlust (artiklid 8 ja 9), ja liikmesriikide pädevate asutuste volituste kohta (artikkel 13), mis sarnanevad muudes kaubanduspoliitika õigusaktides, täpsemalt kahesugust kasutust käsitlevas määruses, [10] sätestatutega. Artiklis 10 keskendutakse andmete säilitamise vajadusele. Artiklis 14 esitatakse standardsäte karistuste kohta.

Tolliprotseduure (artiklid 15 ja 16) käsitlev III peatükk ja halduskoostööd (artikkel 17) käsitlev IV peatükk sisaldavad kaubanduspoliitika-alases õigusaktis tavapäraselt kasutatavaid standardsätteid.

V peatükis käsitletakse üld- ja lõppsätteid. Lisaks koordineerimisrühma loomisele (artikkel 18) sisaldab see eelkõige ülevaatamisklauslit (artikli 19 lõige 3) ja sätteid määruse jõustumise kohta (artikkel 20).

· Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 207.

· Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanek tehakse ELi ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

· Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Proportsionaalsus tagatakse sellega, et piiratakse kavandatava valiku sisu ÜRO tulirelvade protokolli artikli 10 sätetega, mis eelnevalt said ELi heakskiidu protokolli üle peetud läbirääkimistel. Tervikuna kehtib käesolev ettepanek üksnes selles ulatuses, mis on vajalik eesmärgi saavutamiseks. Lisaks kaubanduspoliitika valdkonna standardsätetele rakendatakse ettepanekuga ÜRO tulirelvade protokolli artikli 10 „võib”-sätteid, et arvesse võtta erasektori sidusrühmade muresid ja kommentaare, ning muid sätteid, mille eesmärk on vähendada halduseeskirjade koormat, eriti neid, mis on seotud transiiti käsitlevate meetmetega.

· Õigusakti valik

Kavandatav õigusakt: määrus.

Muud vahendid ei oleks asjakohased. ELi toimimise lepingu artikli 207 lõikes 2 on ette nähtud, et kaubanduspoliitikaküsimusi reguleeritakse määrusega.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

5. TÄIENDAV TEAVE

· Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel

Ettepanek sisaldab ülevaatamisklauslit.

2010/0147 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr …/…,

[kuupäev],

millega rakendatakse ÜRO tulirelvade protokolli artiklit 10 ning kehtestatakse tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ekspordilube, importi ja transiiti käsitlevad meetmed

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Vastavalt nõukogu 16. oktoobri 2001. aasta otsusele 2001/748/EÜ (mis käsitleb ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonile lisatud tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseadusliku valmistamise ja nendega kauplemise vastu võitlemise ÜRO protokolli allakirjutamist Euroopa Ühenduse [11] nimel) [12] kirjutas komisjon kõnealusele protokollile (edaspidi „ÜRO tulirelvade protokoll”) ühenduse nimel alla 16. jaanuaril 2002.

(2) ÜRO tulirelvade protokoll, mille eesmärk on tõhustada, lihtsustada ja tugevdada osalisriikide koostööd, et ära hoida tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ning laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega kauplemist, jõustus 3. juulil 2005.

(3) Tulirelvade jälgimise hõlbustamiseks ja tõhusaks võitluseks ebaseadusliku tulirelvade, nende osade ja laskemoonaga kauplemise vastu on vaja parandada teabevahetust liikmesriikide vahel.

(4) Isikuandmeid tuleb töödelda kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) [13] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) [14].

(5) Oma teatises lõhkeainete, detonaatorite ja pommide valmistamiseks vajalike seadmete ja tulirelvade julgeoleku tõhustamiseks võetavate meetmete kohta [15] teatas komisjon oma kavatsusest rakendada ÜRO tulirelvade protokolli artiklit 10 osana meetmetest, mis tuleb võtta selleks, et ELil oleks võimalik kõnealune protokoll sõlmida.

(6) ÜRO tulirelvade protokolliga nõutakse kõigilt osalisriikidelt eelkõige selliste haldusmenetluste ja –süsteemide kehtestamist või parandamist, millega on võimalik teostada tõhusat kontrolli tulirelvade valmistamise, märgistamise, impordi ja ekspordi üle.

(7) ÜRO tulirelvade protokolli järgimine nõuab ka ebaseadusliku tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoonaga kauplemise kriminaliseerimist ning selliste meetmete võtmist, mille alusel on võimalik neid konfiskeerida.

(8) Käesolevat määrust ei kohaldata spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks mõeldud tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona suhtes. Vajadust täita ÜRO tulirelvade protokolli artikli 10 nõudeid tuleks kohandada tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvade suhtes kohaldatava lihtsustatud korraga. Seetõttu tuleks tagada mitmekordse kaupade edastamise lubamise, transiiti käsitlevate meetmete ja seaduslikel eesmärkidel toimuva ajutise ekspordi teatav lihtsustamine.

(9) Käesolev määrus ei mõjuta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 346 (mis käsitleb liikmesriikide olulisi julgeolekuhuve) kohaldamist ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta [16]. Lisaks ei kohaldata ÜRO tulirelvade protokolli ja sellest tulenevalt ka käesolevat määrust riikidevaheliste tehingute ega riiklike vedude suhtes juhtudel, mil protokolli kohaldamine rikuks osalisriigi õigust võtta kooskõlas ÜRO hartaga meetmeid riikliku julgeoleku huvides.

(10) Nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiivis 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta [17] käsitletakse tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvade vedu ELi territooriumil, samas kui käesolevas määruses keskendutakse meetmetele, mis käsitlevad tulirelvade liikumist ELi territooriumilt kolmandatesse riikidesse või läbi nende territooriumi.

(11) Kolmandatest riikidest imporditud tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona kohta kehtivad ELi õigusaktid, eelkõige direktiivi 91/477/EMÜ nõuded.

(12) Tuleks tagada kooskõla ELi õigusaktide alusel kehtivate andmete säilitamist käsitlevate sätetega.

(13) Käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise tagamiseks peaks iga liikmesriik võtma meetmeid, mis annavad pädevale asutusele asjakohased volitused.

(14) Otstarbekuse huvides tuleks komisjoni volitada haldama nimekirja tulirelvadest, nende osadest, lisaseadistest ja laskemoonast, mille kohta nõutakse lubasid käesoleva määruse alusel, ning muutma nimekirja nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) [18] I lisa kõigi edaspidiste muudatuste põhjal.

(15) EL on vastu võtnud tollieeskirjad, mis on esitatud nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, [19] ja selle rakendussätetes, mis on kehtestatud komisjoni määruses (EMÜ) nr 2454/93 [20]. Tähelepanu tuleks pöörata ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 450/2008, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik), [21] mille sätteid kohaldatakse vastavalt artiklile 188 etapikaupa. Käesoleva määrusega ei kitsendata mingil viisil ühenduse tolliseadustiku ja selle rakendussätetega ettenähtud ega neist tulenevaid volitusi.

(16) Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning tagama nende rakendamise. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(17) Käesolev määrus ei piira nõukogu 5. mai 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 428/2009 [22] kehtestatud ELi korda kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks.

(18) Komisjon ja liikmesriigid peaksid teatama üksteisele käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ja edastama üksteisele muu nende käsutuses oleva käesoleva määrusega seotud asjakohase teabe,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU, MÕISTED JA REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad tulirelvade, nende osade, oluliste lisaseadiste ja laskemoona ekspordilube, importi ja transiiti käsitlevate meetmete kohta, et rakendada ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonile lisatud ÜRO tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseadusliku valmistamise ja nendega kauplemise vastu võitlemise protokolli (edaspidi „ÜRO tulirelvade protokoll”) artiklit 10.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. „tulirelv” – igasugune kaasaskantav relvarauaga relv, mis laengu toimel laseb välja haavli, kuuli või lendkeha või mis on selleks ette nähtud või mida on võimalik selleks kohandada.

Eset saab kohandada haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks laengu toimel, kui:

— sellel on tulirelva väljanägemine ja

— seda saab vastavalt kohandada tänu selle konstruktsioonile või valmistamismaterjalile;

2. „osad ja olulised lisaseadised” – tulirelva mis tahes osa või varuosa, mis on spetsiaalselt tulirelva jaoks konstrueeritud ja vajalik selle kasutamiseks, sealhulgas relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, püstolikelk, trummel, lukk või kaitseriiv, ning mis tahes seadis, mis on valmistatud või kohandatud tulistamisel tekkiva heli summutamiseks;

„oluline lisaseadis” – tulirelva lukustusmehhanism, padrunipesa ja relvaraud, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on mõeldud;

3. „laskemoon” – terviklaeng või selle osakomponent, sealhulgas tulirelvas kasutatav padrunikest, süüte- või paiskelaeng, kuul või lendkeha, tingimusel et nimetatud komponentide jaoks on asjaomases liikmesriigis vajalik luba;

4. „kahjutustatud relv” – tulirelva määratlusele vastav ese, mis on muudetud lõplikult kasutuskõlbmatuks kahjutustamisega, mis tagab, et tulirelva kõik olulised osad on muudetud jäädavalt kasutamatuks ning et neid ei ole võimalik taaskomplekteerimiseks eemaldada, asendada või muuta;

5. „eksport”:

i) ekspordiprotseduur määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 161 tähenduses;

ii) reeksport määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 182 tähenduses, mis ei hõlma transiidis olevaid kaupu;

6. „eksportija” – füüsiline või juriidiline isik, kelle nimel ekspordideklaratsioon esitatakse, st isik, kellel on deklaratsiooni aktsepteerimise ajal leping kolmanda riigi kaubasaajaga ning kellel on õigus teha otsus kauba saatmise kohta väljapoole ELi tolliterritooriumit. Kui ekspordilepingut ei ole sõlmitud või kui lepingupool ei tegutse iseenda nimel, on eksportija isik, kellel on õigus teha otsus kauba saatmise kohta väljapoole ELi tolliterritooriumi.

Kui tulirelvade, nende osade, oluliste lisaseadiste ja laskemoona käsutaja on ekspordilepingu alusel väljaspool ELi asuv isik, on eksportijaks ELis asuv lepingupool;

7. „ELi tolliterritoorium” – territoorium määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 3 tähenduses;

8. „ekspordideklaratsioon” – dokument, millega isik väljendab ettenähtud vormis ja viisil oma kavatsust suunata tulirelvad, nende osad, olulised lisaseadised ja laskemoon ekspordiprotseduurile;

9. „ajutine eksport” – ELi tolliterritooriumilt väljaviidavate ja reimpordiks määratud tulirelvade vedu;

10. „transiit” – ELi tolliterritooriumilt väljaviidavate ning ühe või mitme kolmanda riigi territooriumi läbivate kaupade transpordi toiming, kusjuures lõplik sihtkoht asub muus kolmandas riigis;

11. „ümberlaadimisega transiit” – transiit, mis hõlmab kauba füüsilist mahalaadimist seda importivalt transpordivahendilt, millele järgneb kauba pealelaadimine üldjuhul teisele transpordivahendile;

12. „ekspordiluba” – luba, mis antakse ühele kindlale eksportijale kaupade edastamiseks ühele kolmanda riigi lõppkasutajale või kaubasaajale ja mis kehtib ühe või enama tulirelva, nende osa, lisaseadise või laskemoona kohta;

13. „mitmekordne ekspordiluba” – luba, mis antakse ühele kindlale eksportijale mitmekordseks kaupade edastamiseks samale kolmanda riigi lõppkasutajale või kaubasaajale ja mis kehtib ühe või enama tulirelva, nende osa, lisaseadise või laskemoona kohta;

14. „ebaseaduslik kauplemine“ – tulirelvade, nende osade, lisaseadiste või laskemoona import, eksport, müük, tarnimine, vedamine või üleandmine ühe liikmesriigi territooriumilt või tema territooriumi kaudu kolmanda riigi territooriumile, kui:

i) asjaomane liikmesriik ei ole selleks andnud käesoleva määruse kohast luba või

ii) tulirelvad ei ole märgistatud vastavalt direktiivi 91/477/EMÜ artikli 4 lõikele 1 või

iii) imporditud tulirelvad ei ole impordi toimumise ajal märgistatud vähemalt lihtsa märgistusega, mille alusel oleks võimalik välja selgitada esimene Euroopa Liidu riik, kuhu relvad imporditi, või juhul, kui tulirelval sellist märgistust ei ole, ainulaadse märgistusega, mille alusel on võimalik imporditud tulirelvad tuvastada;

15. „jälgimine” – tulirelvade ja võimaluse korral ka nende osade, oluliste lisaseadiste ja laskemoona liikumise korrapärane jälgimine teel valmistajast ostjani, et aidata liikmesriikide pädevatel asutustel avastada ebaseadusliku valmistamise ja kauplemise juhtumid ning neid uurida ja analüüsida.

Artikkel 3

1. Käesolevat määrust ei kohaldata järgneva suhtes:

(a) riikidevahelised tehingud ja riiklikud veod;

(b) tulirelvad, nende osad, olulised lisaseadised ja laskemoon, mis on mõeldud spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks, ning kõik täisautomaatsed tulirelvad;

(c) tulirelvad, nende osad, olulised lisaseadised ja laskemoon, mis on mõeldud liikmesriikide relvajõududele, politseile ja riigiasutustele;

(d) asukohaliikmesriigi tunnustatud kollektsionäärid ja organid, keda huvitavad tulirelvade, nende osade, oluliste lisaseadiste ja laskemoona kultuuriline või ajalooline külg, tingimusel et tagatud on relvade jälgimise meetmed;

(e) kahjutustatud tulirelvad;

(f) antiiksed tulirelvad ja nende koopiad liikmesriikide õigusaktides määratletud tähenduses, tingimusel et antiiksed tulirelvad on valmistatud aastal 1899 või enne seda;

(g) meritsi ja kolmandate riikide sadamate kaudu saatmine, tingimusel et ei toimu ümberlaadimisega transiiti ja transpordivahendit ei vahetata.

2. Käesolev määrus ei piira nõukogu määruses (EMÜ) nr 2913/92 (ühenduse tolliseadustik), nõukogu määruses (EMÜ) nr 2454/93 (ühenduse tolliseadustiku rakendussätted) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 450/2008 (millega kehtestatakse ajakohastatud tolliseadustik) sätestatud tollieeskirjade kohaldamist ning nõukogu määrusega (EÜ) nr 428/2009 (kahesugust kasutust käsitlev määrus) kehtestatud kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimise korda.

II PEATÜKK

ekspordi luba, menetlusED ja kontroll

Artikkel 4

I lisas loetletud tulirelvade, nende osade, oluliste lisaseadiste ja laskemoona ekspordiks nõutakse ekspordiluba või mitmekordset ekspordiluba. Sellise loa annavad eksportija asu- või elukohaks oleva liikmesriigi pädevad asutused.

Komisjon muudab I lisa muudatuste põhjal, mis tehakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisas.

Artikkel 5

1. Enne tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ühe- või mitmekordse ekspordiloa andmist kontrollib asjaomane liikmesriik, et:

(a) importiv kolmas riik on andnud asjaomase impordiloa ning

(b) kolmandad transiidiriigid, kui neid on, on hiljemalt enne vedu kirjalikult teatanud, et neil ei ole transiidile vastuväiteid.

2. Kui kahekümne tööpäeva jooksul alates eksportija poolt kirjaliku taotluse (et transiidile ei ole vastuväiteid) esitamise kuupäevast ei saada transiidile vastuväiteid, loetakse, et kolmandal riigil, kelle seisukohta küsiti, ei ole transiidile vastuväiteid ja et kolmas riik on transiidi vaikimisi heaks kiitnud.

3. Eksportija esitab ühe- või mitmekordse ekspordiloa andmise eest vastutavale liikmesriigi pädevale asutusele vajalikud dokumendid, millega tõendatakse, et importiv kolmas riik on andnud impordiloa ja et transiidiriigiks oleval kolmandal riigil ei olnud transiidile vastuväiteid või nad on selle vaikimisi heaks kiitnud.

4. Liikmesriik menetleb ühe- või mitmekordsete ekspordilubade taotlusi liikmesriigi õigusaktide või tavaga kindlaks määratud ajavahemiku jooksul, mis ühelgi juhul ei ületa 90 tööpäeva.

5. Liikmesriigid otsustavad ühe- või mitmekordse ekspordiloa kehtivusaja pikkuse, kuid see ei ole lühem kui kaksteist kuud.

6. Liikmesriigid võivad otsustada kasutada ekspordilubade taotluste töötlemiseks elektroonilisi dokumente.

Artikkel 6

1. Jälgimise eesmärgil sisaldavad ühe- ja mitmekordne ekspordiluba ning impordiluba ja kaasnevad dokumendid järgnevaid andmeid:

(a) loa andmise ja kehtivusaja kuupäevad;

(b) loa andmise koht;

(c) ekspordiriik;

(d) impordiriik;

(e) kolmandad transiidiriigid (vajaduse korral);

(f) kaubasaaja;

(g) lõppsaaja (kui see on veo ajal teada);

(h) tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona kirjeldus ja kogus, sealhulgas tulirelvade märgistus.

2. Kui lõikes 1 kirjeldatud teave on esitatud impordiloal, edastab eksportija selle eelnevalt hiljemalt enne vedu kolmandatele transiidiriikidele.

Artikkel 7

1. Lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud lihtsustatud menetlusi kohaldatakse tõendatavatel seaduslikel eesmärkidel, mis hõlmab jahipidamist, laskesporti, hindamist, näitusi ja parandustöid, toimuva tulirelvade ajutise ekspordi suhtes.

2. Käesoleva määrusega sätestatud transiiti käsitlevaid meetmeid ei kohaldata ajutise ekspordi suhtes.

3. Viies tulirelvi ELi tolliterritooriumilt välja oma elukohaks oleva liikmesriigi välispiiril asuva piiripunkti kaudu, võivad jahimehed ja laskesportlased ühe või enama tulirelva ajutiseks ekspordiks reisil kolmandasse riiki esitada vastavalt direktiivi 91/477/EMÜ artiklitele 1 ja 12 Euroopa tulirelvapassi, liikmesriigi tulirelvaloa, liikmesriigi jahiloa või muu oma elukohaks oleva liikmesriigi pädeva asutuse väljaantud kehtiva riikliku dokumendi.

4. Viies tulirelvi ELi tolliterritooriumilt välja mõne muu kui oma elukohaks oleva liikmesriigi välispiiril asuva piiripunkti kaudu, võivad jahimehed ja laskesportlased ühe või enama tulirelva ajutiseks ekspordiks reisil kolmandasse riiki esitada kehtiva Euroopa tulirelvapassi, mille on vastavalt direktiivi 91/477/EMÜ artiklitele 1 ja 12 välja andnud tema elukohaks oleva liikmesriigi pädev asutus.

Selle liikmesriigi pädev asutus, milles asub ELi välispiiril asuv piiripunkt, teatab Euroopa tulirelvapassi välja andnud ning jahimehe või laskesportlase elukoha liikmesriigi pädevale asutusele ajutise ekspordi kuupäeva, ajutiselt eksporditud tulirelvade koguse ja prognoositava tagasituleku kuupäeva, mille jahimees või laskesportlane teatas ajutise ekspordi toimumisel.

5. Jahimehed ja laskesportlased, kes kavatsevad kasutada käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud lihtsustatud menetlust, peavad oma reisi põhjendama, eelkõige esitades kutse või muu tõendi nende jahipidamis- või laskesporditegevuse kohta sihtkohariigiks olevas kolmandas riigis.

Artikkel 8

1. Kui liikmesriik otsustab, kas anda käesoleva määruse alusel ühe- või mitmekordne ekspordiluba või mitte, võtab ta arvesse kõiki asjakohaseid kaalutlusi, sealhulgas vajaduse korral järgmist:

(a) ülesanded ja kohustused, mis nad on võtnud ekspordi kontrollimise rahvusvahelise korra raames või asjakohaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise tulemusel;

(b) Nõukogu otsuste, OSCE otsuse või ÜRO Julgeolekunõukogu siduva resolutsiooni alusel kehtestatud sanktsioonidest tulenevad kohustused, eelkõige seoses relvaembargodega;

(c) riikliku välis- ja julgeolekupoliitika kaalutlused, sealhulgas need, mis sisalduvad nõukogu ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP [23];

(d) kavandatud lõppkasutuse, kaubasaaja ja sihtkohast kõrvalekaldumise ohuga seotud kaalutlused.

2. Lisaks lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele võtavad liikmesriigid mitmekordse ekspordiloa taotluste hindamisel arvesse, kas eksportija on kasutanud käesoleva määruse sätete ja eesmärkidega kooskõla tagamiseks ning loa tingimustele vastamiseks proportsionaalseid ja asjakohaseid vahendeid ja menetlusi.

Artikkel 9

1. Liikmesriigid:

(a) keelduvad andmast ühe- või mitmekordset ekspordiluba, kui sellist luba taotlev füüsiline või juriidiline isik on varem kriminaalkorras karistatud ebaseadusliku tulirelvade, nende osade, oluliste lisaseadiste või laskemoonaga kauplemise või muude raskete kuritegude eest;

(b) tühistavad, peatavad või tunnistavad kehtetuks ühe- või mitmekordse ekspordiloa või muudavad seda, kui loa andmise tingimused ei ole enam täidetud.

2. Kui liikmesriigid tühistavad, peatavad või tunnistavad kehtetuks ühe- või mitmekordse ekspordiloa või keelduvad selle andmisest, teatavad nad sellest teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja jagavad nendega asjakohast teavet. Kui liikmesriigi pädevad asutused peatavad ekspordiloa, edastatakse lõpphinnang liikmesriikidele peatamise ajavahemiku lõppedes.

3. Enne seda, kui liikmesriigi pädev asutus annab käesoleva määruse kohaselt toimides välja ühe- või mitmekordse ekspordiloa, vaatab ta läbi kõik käesoleva määruse kohased ja talle teatatud keeldumised, et tuvastada, kas teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide pädevad asutused on põhimõtteliselt identse tehingu puhul (st tehing, mis hõlmab samale importijale või kaubasaajale mõeldud kaupa, millel on põhimõtteliselt samad parameetrid või tehnilised näitajad) keeldunud loa andmisest. Ta konsulteerib kõigepealt liikmesriigi või liikmesriikide pädevate asutustega, kes vastavalt lõigetes 1 ja 2 ette nähtud korrale on keeldunud loa andmisest. Kui liikmesriigi pädev asutus otsustab pärast sellist konsulteerimist siiski loa anda, teavitab ta sellest teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ning esitab otsuse põhjendamiseks kõik asjakohased andmed.

4. Käesoleva artikli kohaselt toimuva teabe jagamise puhul järgitakse artikli 17 lõike 2 sätteid sellise teabe konfidentsiaalsuse kohta.

Artikkel 10

Liikmesriik säilitab kehtiva õiguse või tava kohaselt vähemalt kahekümne aasta jooksul kogu tulirelvi, ning vajaduse korral ja kui see on mõistlik, nende osi, olulisi lisaseadiseid ja laskemoona käsitleva teabe, mis on vajalik kõnealuste tulirelvade, nende osade, oluliste lisaseadiste ning laskemoona jälgimiseks ja tuvastamiseks ning nendega ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemiseks ja selle avastamiseks. Selline teave hõlmab järgmist: ekspordiloa väljaandmise koht ja kuupäev ning selle kehtivusaeg; ekspordiriik; impordiriik; transiidiriigiks olev kolmas riik (vajaduse korral); kaubasaaja; lõppsaaja (kui see on ekspordi ajal teada); kaubaartiklite kirjeldus ja kogus, sealhulgas nende märgistus.

Käesolevat artiklit ei kohaldata artiklis 7 kirjeldatud ajutise ekspordi suhtes, mida teostavad jahimehed ja laskesportlased korral.

Artikkel 11

1. Liikmesriik võib taotleda importivalt kolmandalt riigilt kinnitust tulirelvadest, nende osadest, olulistest lisaseadistest või laskemoonast koosneva saadetise kättesaamise kohta.

2. Kui seda taotletakse, teatab liikmesriik eksportivale kolmandale riigile tulirelvadest, nende osadest, olulistest lisaseadistest või laskemoonast koosneva saadetise kättesaamisest ELi tolliterritooriumil. Selline kinnitus tagatakse põhimõtteliselt asjaomaste importi käsitlevate tollidokumentide esitamisega.

Esimest lõiku kohaldatakse üksnes siis, kui taotlev ekspordiriigiks olev kolmas riik oli relvade ELi eksportimise ajal juba ÜRO tulirelvade protokolli osalisriik.

3. Liikmesriigid täidavad lõikeid 1 ja 2 vastavas liikmesriigis kehtiva õiguse või tava kohaselt. Eelkõige kolmandatesse riikidesse eksportimise puhul võib liikmesriigi pädev asutus otsustada pöörduda kas eksportija poole või võtta importiva kolmanda riigiga ühendust otse.

Artikkel 12

Liikmesriigid võtavad niivõrd, kui see on võimalik, sellised meetmed, mis võivad olla vajalikud selle kindlustamiseks, et loa andmise menetlused on turvalised ja et loa andmisega seotud dokumentide autentsust saab kontrollida või kinnitada.

Kontrollimise ja kinnitamise võib vajaduse korral tagada ka diplomaatiliste kanalite kaudu.

Artikkel 13

Käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise tagamiseks võtab iga liikmesriik vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid, võimaldamaks oma pädeval asutusel:

(a) koguda teavet kõigi tellimuste ja tehingute kohta, mis hõlmavad tulirelvi, nende osi, olulisi lisaseadiseid ja laskemoona;

(b) tõendada ekspordikontrollimeetmete nõuetekohast rakendamist, mis võib eelkõige seisneda õiguses siseneda eksporditoiminguga seotud isikute valdustesse.

Artikkel 14

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

III PEATÜKK

TOLLIMENETLUS

Artikkel 15

1. Tulirelvade, nende osade, oluliste lisaseadiste ning laskemoona ekspordiformaalsuste täitmisel ekspordideklaratsioonide menetlemise eest vastutavas tolliasutuses tõendab eksportija, et nõuetekohane ekspordiluba on saadud.

2. Eksportijalt võib nõuda, et ta esitaks mis tahes tõendava dokumendi tõlke selle liikmesriigi ametlikku keelde, kus ekspordideklaratsioon esitatakse.

3. Ilma et see piiraks talle määrusega (EMÜ) nr 2913/92 antud ja sellest tulenevaid volitusi, võib liikmesriik peatada kaupade eksportimise oma territooriumilt ajavahemikuks, mis ei ületa kümmet tööpäeva, või vajaduse korral muul viisil takistada kehtiva loa saanud tulirelvade, nende osade, oluliste lisaseadiste või laskemoona väljaviimist EList tema territooriumi kaudu, kui on põhjust kahtlustada, et:

(a) loa andmisel ei arvestatud asjakohast teavet või

(b) asjaolud on pärast loa väljaandmist oluliselt muutunud.

4. Lõikes 3 nimetatud ajavahemiku jooksul liikmesriik kas vabastab tulirelvad, nende osad, olulised lisaseadised ning laskemoona või võtab käesoleva määruse artikli 9 lõike 1 punkti b kohased meetmed.

Artikkel 16

1. Liikmesriigid võivad ette näha, et tulirelvade, nende osade, oluliste lisaseadiste ning laskemoona ekspordi tolliformaalsusi on võimalik täita üksnes selleks volitatud tolliasutustes.

2. Liikmesriigid, kes kasutavad lõikes 1 sätestatud võimalust, teevad komisjonile teatavaks nõuetekohaste volitustega tolliasutused ja edaspidised muudatused. Komisjon avaldab nimetatud teabe ja ajakohastab seda kord aastas Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

IV PEATÜKK

HALDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 17

1. Liikmesriigid võtavad koostöös komisjoniga kõik vajalikud meetmed pädevate asutuste vahel otsese koostöö ja teabevahetuse sisseseadmiseks, et suurendada käesoleva määrusega ettenähtavate meetmete tõhusust. Vahetatav teave võib hõlmata:

(a) üksikasju eksportijate kohta, kelle loa saamise taotlus lükatakse tagasi, ja eksportijate kohta, kelle kohta liikmesriigid on langetanud artikli 9 kohase otsuse;

(b) andmeid kahtlases tegevuses osalenud kaubasaajate ja teiste isikute kohta ja võimaluse korral kasutatavate marsruutide kohta.

2. Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrust (EÜ) nr 515/97 [24] ja eriti selle sätteid teabe konfidentsiaalsuse kohta kohaldatakse mutatis mutandis, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 18 kohaldamist.

V PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 18

1. Asutatakse tulirelvade ekspordi koordineerimise rühm, mille eesistuja on komisjoni esindaja. Iga liikmesriik määrab koordineerimise rühma oma esindaja.

Tulirelvade ekspordi koordineerimise rühm uurib kõiki käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib tõstatada eesistuja või liikmesriigi esindaja. Rühm on kohustatud järgima nõukogu määruses (EÜ) nr 515/97 esitatud konfidentsiaalsusnõudeid.

2. Tulirelvade ekspordi koordineerimise rühma eesistuja või koordineerimise rühm konsulteerib ükskõik milliste käesolevas määruses käsitletud sidusrühmadega, kui seda peetakse vajalikuks.

Artikkel 19

1. Iga liikmesriik teavitab komisjoni käesoleva määruse rakendamiseks vastu võetud õigus- ja haldusnormidest, sealhulgas artiklis 14 osutatud meetmetest.

2. Käesoleva määruse jõustumise päevaks teatab iga liikmesriik teistele liikmesriikidele ja komisjonile artiklite 5, 7, 9 ja 15 rakendamiseks pädevad asutused. Liikmesriikide antud teabe põhjal avaldab komisjon kõnealuste asutuste nimekirja ja ajakohastab seda kord aastas Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

3. Iga viie aasta järel vaatab komisjon käesoleva määruse rakendamise läbi ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohaldamise kohta aruande, mis võib sisaldada määruse muutmise ettepanekuid. Liikmesriigid esitavad komisjonile kogu asjakohase teabe, mida on vaja aruande koostamiseks.

Artikkel 20

Käeolev määrus jõustub saja kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesoleva määruse artikli 10 lõiget 2 kohaldatakse kuupäevast, mil Euroopa Liit ühineb ÜRO tulirelvade protokolliga pärast selle sõlmimist ELi toimimise lepingu artikli 218 alusel.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

eesistuja eesistuja

LISA [25]

Artikli 2 lõikes 1 ja artikli 4 lõikes 1 nimetatud tulirelvade, nende osade, oluliste lisaseadiste ja laskemoona nimekiri:

Kombineeritud nomenklatuuri kood ja kirjeldus

Kombineeritud nomenklatuuri kood | Kirjeldus |

A: Tulirelvad |

9302 00 00 | Revolvrid ja püstolid, v.a rubriikide 9303 ja 9304 |

9303 | Muud tulirelvad, k.a sportlikud haavli- ja -vintpüssid. |

9303 20 | Spordi-, jahi- või märkilaskmishaavlipüssid, k.a haavli- ja vintpüssi kombinatsioonid |

9303 20 10 | - siledate raudadega, üheraudsed |

9303 20 95 | - muud |

9303 30 00 | Spordi-, jahi- ja märkilaskmisvintpüssid |

9303 90 00 | Muud. |

9304 00 00 | Muud relvad (nt vedru-, õhu- või gaasipüssid ja -püstolid). |

B: Osad ja lisaseadised |

9305 | Rubriikidesse 9302–9304 kuuluvate relvade osad ja lisaseadmed: |

9305 10 00 | – revolvritele ja püstolitele |

| − rubriigi 9303 haavli- ja vintpüssidele: |

9305 21 00 | – – haavlipüssitorud |

9305 29 00 | – – Muud |

9305 99 00 | – Muu |

C: Laskemoon |

9306 | padrunid, kuulid jm laskemoon, nende osad, k.a haavlid, kuuli- ja pardunitropid |

| – Haavlipüssipadrunid ja nende osad: |

9306 21 00 | – – Padrunid |

9306 29 | – – Muud: |

9306 29 40 | – – –Kestad |

9306 29 70 | – – – Muud |

9306 30 | – Muud padrunid, nende osad: |

9306 30 10 | – –Rubriigi 9302 revolvritele ja püstolitele |

| – – – Muud: |

9306 30 91 | – – – – Kesktulepadrunid |

9306 30 93 | – – – – Ääretulepadrunid |

9306 30 97 | – – – – Muud |

9306 90 | – Muud: |

9306 90 90 | – – Muud |

[1] http://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XVIII-12-c&chapter=18&lang=en

[2] Kui viidatakse (ajaloolisele) Euroopa Ühendusele, peaks lugeja meeles pidama, et vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELT C 115, 9. mai 2008, lk 13) artikli 1 kolmandale lõigule asendas Lissaboni lepingu jõustumise kuupäeval (1. detsember 2009) Euroopa Liit Euroopa Ühenduse ja et Euroopa Liit on Euroopa Ühenduse õigusjärglane.

[3] KOM(2005) 329 (lõplik).

[4] Töö, mis hõlmas direktiivi 91/477/EMÜ (tulirelvade valduse ja üleandmise kohta ELis, mida on muudetud direktiiviga 2008/51/EÜ) ajakohastamist, käsitledes ÜRO tulirelvade protokolli muid osi siseturu seisukohast.

[5] Nõukogu 16. oktoobri 2001. aasta otsus 2001/748/EÜ (EÜT L 280, 24.10.2001).

[6] ELT C 198, 12.8.2005, punkt 4.2, Rahvusvaheline õiguskord, o), lk 20.

[7] ELi nõukogu dokument 17024/09, CO EUR-PREP 3 JAI 896 POLGEN 229, 2. detsember 2009.

[8] ELT C 115, 9.5.2008, lk 47.

[9] Siseturu seisukohast kohaldatakse ELi-sisese üleandmise suhtes direktiivi 91/477 (vt ka joonealune märkus 4).

[10] ELT L 134, 29.5.2009, lk 1.

[11] Vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELT C 115, 9.5.2008, lk 13) artikli 1 kolmandale lõigule asendas Euroopa Liit Euroopa Ühenduse kõnealuse aluslepingu jõustumise kuupäeval (1. detsember 2009) ja Euroopa Liit on Euroopa Ühenduse õigusjärglane.

[12] EÜT L 280, 24.10.2001, lk 5.

[13] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

[14] EÜT L 8, 12.01.2001, lk 1.

[15] KOM(2005) 329 (lõplik). Teatises teatati ka direktiivi 91/477 tehnilisest muutmisest, et lisada sellesse ÜRO tulirelvade protokollis esitatud asjakohased nõuded, mis on seotud direktiivis käsitletavate relvade veoga ühenduse piires (muudetud direktiiviga 2008/51/EÜ, ELT L 179, 8.7.2008, lk 59.

[16] ELT L 146, 10.6.2009, lk 1.

[17] EÜT L 256, 13.9.1991, lk 51.

[18] ELT L 256, 7.09.1987, lk 1.

[19] EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

[20] EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

[21] ELT L 145, 4.6.2008, lk 1.

[22] ELT L 134, 29.5.2009, lk 1.

[23] EÜT L 335, 13.12.2008, lk 99.

[24] EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1.

[25] Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrusega (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) sätestatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri põhjal.

--------------------------------------------------