[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 6.5.2010

KOM(2010)215 lõplik

2010/0117 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega kohandatakse Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasude ja pensionide suhtes kohaldatavaid paranduskoefitsiente

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST

- Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Vastavalt personalieeskirjade XI lisa artiklile 4 otsustatakse personalieeskirjade artikli 65 lõike 2 kohaseid töötasu vahepealseid kohandusi teha Eurostati edastatud teabe põhjal juhul, kui elukallidus muutub juuni ja detsembri vahel oluliselt, ja võttes asjakohaselt arvesse ostujõu muutumise prognoosi jooksval iga-aastasel vaatlusperioodil.

Vajadusel saadetakse komisjoni ettepanek nõukogule hiljemalt aprilli teises pooles.

- Üldine taust

Vastavalt personalieeskirjade XI lisa artiklile 6 otsustatakse teha kohandused kõikide kohtade puhul (sh Brüssel), kui tundlikkuslävi saavutatakse Brüsselis. Kui Brüsselis tundlikkusläve ei saavutata, otsustatakse kohandused teha üksnes nende kohtade puhul, kus lävi on ületatud.

Vastavalt personalieeskirjade XI lisa artiklile 7 on kohanduse suurus Brüsseli rahvusvaheline indeks, mida korrutatakse vajaduse korral poolega prognoositavast erinäitaja väärtusest juhul, kui see on negatiivne.

Erinäitajaga mõõdetakse liikmesriikide keskvalitsustes töötavate riigiteenistujate netotöötasu muutusi, võtmata arvesse inflatsiooni. Eurostat on määranud selle näitaja kindlaks personalieeskirjade XI lisa artikli 1 lõikes 4 nimetatud kaheksa liikmesriigi esitatud andmete põhjal.

Brüsseli rahvusvahelise indeksiga mõõdetakse elukalliduse muutumist Brüsselis Euroopa Liidu ametnike jaoks. Eurostat on määranud selle indeksi kindlaks Belgia ametiasutuste esitatud andmete põhjal.

Paranduskoefitsiendid on ostujõu pariteedi ja personalieeskirjade artiklis 63 ettenähtud vastava vahetuskursi vaheline suhe, mida juhul, kui kohanduseks vajalikku läve ei ole Brüsselis saavutatud, korrutatakse kohanduse summaga.

Töötasude ostujõu pariteedid määravad kindlaks töötasude ostujõu suhte võrdluslinna Brüsseli ja muude teenistuspaikade vahel. Eurostat on arvutanud need pariteedid kooskõlas liikmesriikide statistikaasutustega.

Pensionide ostujõu pariteedid määravad kindlaks pensionide ostujõu suhte võrdlusriigi Belgia ja muude elukohariikide vahel. Eurostat on arvutanud need pariteedid kooskõlas liikmesriikide statistikaasutustega.

- Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Käesolev ettepanek on esitatud lisaks ettepanekule, mis esitatakse igal aastal töötasude ja pensionide kohandamiseks.

- Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Ei kohaldata.

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

- Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

Vastavalt kehtivale korrale on ettepanekuga seoses konsulteeritud personali esindajatega.

Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

Ettepanekus on võetud arvesse konsultatsioonides osalenud isikute arvamusi.

- Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

- Mõju hindamine

- Ettepanekuga nähakse ette töötasude ja pensionide kohandamine vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

- Kehtivate õigusaktidega ei nähta ette muid võimalusi.

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

- Kavandatud meetmete kokkuvõte

Vastavalt personalieeskirjade XI lisa artiklile 4 on kavandatava meetme eesmärk kohandada töötasusid nendes kohtades, kus elukallidus on oluliselt muutunud.

Brüsselis muutus elukallidus mõõdetuna Brüsseli rahvusvahelise indeksiga ajavahemikus eelmise aasta juunist detsembrini 0,6 % .

Elukalliduse muutumist vaatlusperioodi jooksul muudes kohtades kui Belgia ja Luksemburg mõõdetakse Eurostati arvutatud kaudsete indeksite abil. Need indeksid saadakse, korrutades Brüsseli rahvusvahelise indeksi ostujõupariteedi muutusega.

Tundlikkuslävi on 12-kuulise ajavahemiku puhul 7 % (kuuekuulise ajavahemiku puhul 3,5 %).

Töötasude suhtes kohaldatav kaudne indeks ületab läve järgmistes riikides või kohtades:

- Läti -5,8 %

- Leedu -4,0 %

Pensionide suhtes kohaldatav kaudne indeks ületab läve järgmistes riikides või kohtades:

- Läti -4,8 %

Vahepealne kohandus võrdub Brüsseli rahvusvahelise indeksiga, mida vajaduse korral korrutatakse poolega prognoositavast eriindeksi väärtusest juhul, kui see on negatiivne.

Prognoositav eriindeks on -0,2 % ning seega on vahepealse kohanduse suurus 0,5 % .

Paranduskoefitsiendid on asjakohase ostujõu pariteedi ja vastava vahetuskursi vaheline suhe, mida juhul, kui kohanduseks vajalikku läve ei ole Brüsselis saavutatud, korrutatakse vahepealse kohanduse summaga.

Paranduskoefitsiente kohaldatakse alates 1. jaanuarist. Nende riikide või kohtade puhul, mille kaudne indeks on üle 6,3 %, kohaldatakse paranduskoefitsiente alates 16. novembrist. Nende riikide või kohtade puhul, mille kaudne indeks on üle 12,6 %, kohaldatakse paranduskoefitsente alates 1. novembrist.

Seega on alates 1. jaanuarist 2010 nende riikide puhul, kus lävi ületatakse, töötasude suhtes kohaldatavad paranduskoefitsiendid järgmised:

- Läti 79,6

- Leedu 73,4.

Selle tulemusena on nende riikide või kohtade puhul, kus lävi ületatakse, ametnike ja muude teenistujate ülekannete suhtes kohaldatavad paranduskoefitsiendid järgmised:

- Läti 73,3

Personalieeskirjade XIII lisa artikli 20 lõike 1 teise lõigu kohaselt on minimaalne kohaldatav pensionide paranduskoefitsient 100. Seega jäävad pensionide paranduskoefitsiendid samaks.

- Õiguslik alus

Personalieeskirjad ja eelkõige nende XI lisa.

- Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

- Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel:

- Personalieeskirjade XI lisaga nähakse ette nõukogu määrus.

- finantskoormus tuleneb otseselt personalieeskirjadega ettenähtud kohandamismeetodi rakendamisest.

- Vahendi valik

Kavandatav vahend: määrus.

Muud vahendid ei oleks asjakohased järgmistel põhjustel:

- Personalieeskirjade XI lisaga nähakse ette nõukogu määrus.

MÕJU EELARVELE

Töötasude ja pensionide kohandamise mõju halduskuludele ja tuludele selgitatakse üksikasjalikult lisas esitatud finantsselgituses.

2010/0117 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega kohandatakse Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasude ja pensionide suhtes kohaldatavaid paranduskoefitsiente

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli, eriti selle artiklit 12,

võttes arvesse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja liidu muude teenistujate teenistustingimusi, mis on sätestatud nõukogu määruses nr 31 (EMÜ), nr 11 (Euratom),[1] eriti personalieeskirjade artiklit 64 ja artikli 65 lõiget 2 ning VII, XI ja XIII lisa, samuti teenistustingimuste artikli 20 esimest lõiku, artiklit 64 ja artiklit 92,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

1. Lätis ja Leedus vähenes 2009. aastal ajavahemikul juunist detsembrini elukallidus olulisel määral ning seepärast tuleks kohandada ametnike ja muude teenistujate töötasude suhtes kohaldatavaid paranduskoefitsiente,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Alates 1. jaanuarist 2010 kohaldatakse vastavalt personalieeskirjade artiklile 64 ametnike ja muude teenistujate töötasude suhtes allpool nimetatud riigis või kohas järgmist paranduskoefitsienti:

- Läti 79,6

- Leedu 73,4.

Artikkel 2

Alates käesoleva määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneva kuu esimesest päevast on personalieeskirjade lisa VII artikli 17 lõike 3 kohased ametnike ja muude teenistujate ülekannete suhtes kohaldatavad paranduskoefitsiendid järgmised:

- Läti 73,3.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Nõukogu määrus, millega kohandatakse Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasude ja pensionide suhtes kohaldatavaid paranduskoefitsiente.

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed:

Potentsiaalselt on asjaomased kõik valdkonnad ja tegevusalad.

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B..A read)), sh nende nimetused:

Kulud: komisjoni puhul punkt XX 01 01 01, teiste institutsioonide puhul peatükk 1 1

Tulud: 4 0 0 - laekumised ametnike, muude teenistujate ja pensioni saavate isikute töötasude ja toetuste maksustamisest; 4 0 4 – laekumised institutsioonide liikmete, ametnike ja muude alaliste teenistujate töötasult makstavast erimaksust; 4 1 0 – teenistujate sissemaksed pensioniskeemi.

3.2. Meetme ja finantsmõju kestus:

Määratlemata.

3.3. Eelarve tunnusjooned:

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik |

XX 01 01 01 ja peatükk 1 1 | Mitte-kohus-tuslik | Liigendamata[2] | EI | EI | EI | nr [5] |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | Aasta 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 ja järgmised aastad | Kokku |

Tegevuskulud[3] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1. | a |

Maksete assigneeringud | b |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[4] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4. | c |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c |

Maksete assigneeringud | b+c |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[5] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigen-damata assigneeringud) | 8.2.5. | d | -0,100 | -0,100 | -0,100 | -0,100 | -0,100 | -0,100 | puudub |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigen-damata assigneeringud) | 8.2.6. | e |

Meetme soovituslik finantskulu kokku |

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c + d + e | -0,100 | -0,100 | -0,100 | -0,100 | -0,100 | -0,100 | puudub |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c + d + e | -0,100 | -0,100 | -0,100 | -0,100 | -0,100 | -0,100 | puudub |

Kaasrahastamise andmed

Ei kohaldata.

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

X Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[6] sätete kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3. Finantsmõju tuludele

( Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele.

X Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meetme rakendamist 2009 | Olukord pärast meetme rakendamist |

Eelarverida |Tulud | | |2010 |2011 |2012 |2013 |2014 |2015 | | 410 Pensioni sissemaksed | Tulud absoluutväärtuses | 0,217 | |0,206 |0,206 |0,206 |0,206 |0,206 |0,206 | | | Tulude muutus | ( | | -0,011 |-0,011 |-0,011 |-0,011 |-0,011 |-0,011 | | 400 Maksud | Tulud absoluutväärtuses | 0,095 | |0,090 |0,090 |0,090 |0,090 |0,090 |0,090 | | | Tulude muutus | ( | | -0,005 |-0,005 |-0,005 |-0,005 |-0,005 |-0,005 | | Erimaks | Tulud absoluutväärtuses | 0,018 | |0,017 |0,017 |0,017 |0,017 |0,017 |0,017 | | | Tulude muutus | ( | | -0,001 |-0,001 |-0,001 |-0,001 |-0,001 |-0,001 | |

4.2. Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutised teenistujad ja koosseisuväline personal), vt täpsemalt punkt 8.2.1.

Ei kohaldata.

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Personalieeskirjadest tulenev kohustus.

5.2. Liidu meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ja võimalik koostoime

Ei kohaldata.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Ei kohaldata.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

X Tsentraliseeritud haldamine

X otse, haldajaks on komisjon: PMO (üksikisikute rahaliste õiguste haldus- ja maksetelitus)

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Ei kohaldata.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Ei kohaldata.

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Ei kohaldata.

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Hindamine toimus 2008. aastal.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Ei kohaldata.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

Ei kohaldata.

[1] EÜT P 45, 14.6.1962, lk 1385.

[2] Liigendamata assigneeringud

[3] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[4] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

[5] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[6] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.