TURISM

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 29.3.2010

KOM(2010)117 lõplik

2010/0063 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr …/…

EUROOPA TURISMISTATISTIKA KOHTA

(EMPs kohaldatav tekst)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

110 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Turismisektor on Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu seisukohast üldtunnustatud tähtsusega. Nõukogu 23. novembri 1995. aasta direktiiviga 95/57/EÜ (turismivaldkonda käsitleva statistilise teabe kogumise kohta)[1] on ette nähtud turismistatistika teabesüsteemi loomine Euroopa Liidu tasandil. Kõnealuse direktiivi toel on aidatud luua sellised riiklikud andmekogumissüsteemid, mis koguvad äriettevõtete poole pealt andmeid majutusettevõtete mahutavuse ja hõivatuse kohta ning külastajate poole pealt andmeid turismi nõudluse kohta. Kõnealuse direktiivita ei oleks Euroopa Liidus praegust turismistatistika süsteemi. Senine süsteem on küll toiminud edukalt, ent nii andmete kasutajad kui ka koostajad on rõhutanud selle ajakohastamise vajadust. Ühest küljest on direktiivi jõustumise järel kiiresti muunud turismiturg tekitanud kasutajatel uusi või teistsuguseid vajadusi, mis eeldab muutujate ja jaotuste muutmist ja nõuab ajakohasemaid andmeid. Teisest küljest on muutujate ja mõistete edasise ühtlustamise nimel tehtava töö kaudu võimalik veelgi parandada raamistikus sätestatud statistika võrreldavust ja täielikkust. Ühe kaasmõjuna suureneb turismi satelliitkontode loomiseks vajalike põhiliste turismistatistika andmete hulk. |

120 | Üldine taust Käesoleva ettepaneku eesmärk on ajakohastada ja optimeerida Euroopa turismistatistika senist õiguslikku raamistikku, s.t nõukogu direktiivi 95/57/EÜ. Viimase aastakümne jooksul on komisjoni teatistes ja Euroopa Parlamendi resolutsioonides kutsutud üles muutma turismistatistika õiguslikku alust. Direktiivi jõustumisest alates on nii turismitööstus kui ka turismi nõudlus oluliselt muutunud. Kooskõlas nõudega, et ametlik statistika peab olema asjakohane, s.t et see peab rahuldama statistika kasutajate praegusi ja eeldatavaid vajadusi, muudetakse ettepanekus sellised muutujaid nagu turismiga seotud väljaminekud ning võetakse arvesse uusi arenguid, nagu lühikeste (s.o vähem kui nelja ööbimisega) reiside eelistamine või Interneti kasutamine reiside broneerimisel. Pakkumise seisukohast on käesolev ettepanek reageering muutustele kasutajate vajadustes, nt vajaduses saada andmeid ööbimiskohtade hõivatuse kohta. Ettepanekuga muudetakse ka andmeedastuse tähtaegu. Ettepanek jätkab kasutatavate muutujate ja mõistete ühtlustamist ning parandab märkimisväärselt turismistatistika täielikkust, hõlmates näiteks kõik majutuskohti üürivad majutusettevõtted ning lisades ühepäeva-külastajaid ja mittepuhkajatest külastajaid käsitleva statistika, mille järele on suur nõudlus. Ettepanekuga püütakse ka saavutada kompromiss kasutajate vajaduste ning andmeesitajate ja riikide statistikaasutuste koormuse vahel. Uute muutujate ja jaotuste kasutuselevõtt kompenseeritakse mõningate asjaomases direktiivis esitatud nõuete väljajätmisega. Lisanõuete tase peaks eelkõige ettevõtetelt kogutava teabe puhul tagama võrdlemisi püsiva üldkoormuse. Leibkondadelt ja turistidelt kogutava teabe puhul hoitakse tähelepanu all andmekogumise tõhusus ja andmeesitajate koormus. Sel eesmärgil võetakse muutujate kohta kasutusele vahelduvad küsimused, mis on eeldatavasti struktureeritumad, ja kehtestatakse turismireise käsitleva statistika koostamiseks mikroandmete edastamise kohustus. Seejuures on eesmärgiks võimaldada riikide andmete koostajatel ühiselt kasutada peegelstatistikat, mis põhineb turismistatistika ühtlustatud koostamisel, ja ühtlustada edastatavate andmetega seonduvad mõisted, määratlused ja aruandlusvormid. Kui õigusliku raamistiku ajakohastamine ei peaks võimalikuks osutuma, võib Euroopa turismistatistika asjakohasus väheneda, mis võiks takistada õigete otsuste tegemist turismiga seotud poliitikavaldkondades. |

130 | Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Arvestades, et käesoleva ettepaneku eesmärk on ajakohastada kehtivaid õigusnorme ja viia need vastavusse uute vajadustega, tuleks kehtetuks tunnistada praegune õiguslik alus – nõukogu direktiiv 95/57/EÜ. |

140 | Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Turismi väga olulist rolli majanduskasvu tagamisel ja töökohtade loomisel Euroopa Liidus rõhutati 14. detsembri 2007. aasta Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldustes. Turismi kasvav tähtsus ja mõju muudele poliitikavaldkondadele alates regionaalpoliitikast, maapiirkondade majanduse mitmekesistamisest, merenduspoliitikast, tööhõivest ning jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime edendamisest kuni sotsiaalpoliitika ja sotsiaalse kaasatuseni („turism kõigi jaoks”), tingib statistikasüsteemi kohandamise vajaduse. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

211 | Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja andmeesitajate üldiseloomustus Ajavahemikul 2004–2009 toimusid Euroopa statistikasüsteemi raames asjaomastes töökondades ja -rühmades intensiivsed tehnikaalased konsultatsioonid andmete koostajatega. Mitmel korral paluti riikide andmete koostajatel kaasata aruteludesse oma riigi sidusrühmi. Lisaks sellele toimusid konsultatsioonid komisjoni sees (ettevõtluse ja tööstuse, põllumajanduse ja maaelu arengu, merendus- ja kalandusasjade, regionaalpoliitika, tervishoiu ja tarbijakaitse, keskkonna, hariduse ja kultuuri, energeetika ja transpordi ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraadiga) ja tööstusharu sidusrühmadega. |

212 | Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine Käesolev ettepanek on kõigi huvitatud isikutega peetud põhjalike läbirääkimiste tulemus; selles on võetud arvesse kasutajate täiendavaid prioriteetseid vajadusi ja viidud need tasakaalu andmete kogumise ja koostamise täiendava koormusega, mida kõnealused vajadused võivad põhjustada. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

221 | Asjaomased teadus-/erialavaldkonnad Eurostati turismistatistika töörühmas esindasid liikmesriike eksperdid, kes tunnevad asjassepuutuvaid õigusakte ja riikide turismistatistika kogumis- ja koostamissüsteeme. Konsulteeriti turismi või turismiga seotud poliitilise analüüsi valdkonna asjatundjatega, kes töötavad komisjoni asjaomastes üksustes. |

222 | Kasutatud metoodika Ajavahemikul 2004–2008 arutati Eurostati ettepanekuid töökondades, mille liikmeiks olid riiklike statistikaasutuste või riiklike turismiametite uurimisosakondade esindajad ning teised komisjoni üksused ja turismivaldkonna välised sidusrühmad. Seejärel esitati kõnealused ettepanekud töörühma täiskogule, kes neid arutas. Lisaks sellele pidas Eurostat 2007. aasta esimesel poolel kahepoolseid konsultatsioone teiste komisjoni üksustega, kelle jaoks võib turism olla oluline. |

223 | Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega konsulteeriti Riiklikud statistikaasutused, riiklikud turismiametid, komisjoni üksused, tööstusharu sidusrühmad (nt HOTREC ja EFFAT). |

2249 | Saadud ja arvessevõetud arvamuste kokkuvõte Märkimisväärseid pöördumatute tagajärgedega riske ei ole nimetatud. Eksperdid olid ühisel seisukohal, et turismistatistika õiguslikku alust tuleb ajakohastada. |

225 | Paljude koosolekute ja konsultatsioonivoorude käigus ekspertidelt saadud nõuannete tulemusena saavutati tasakaalustatud ettepanek, mis rahuldab kasutajate vajadusi näiteks merenduspoliitika ja turismi sotsiaalse mõõtme valdkondades, võttes samal ajal arvesse andmekogumise tõhusust, et muuta võimalikult väikseks vastajatele langev lisakoormus. |

226 | Eksperdiarvamuse avalikustamiseks kasutatud vahendid Töökondade ja töörühma dokumentide ja protokollidega saab tutvuda CIRCA kaudu. |

230 | Mõju ja tagajärgede analüüs 1. variant (baasvariant, s.o Euroopa Liidu uue osaluseta). Kui Euroopa Liit uusi samme ei astuks, väheneks turismistatistika võrreldavus ja ühtlustamine kogu Euroopas ning olukorras, kus valdava osa turismist moodustab ELi siseturism, jääksid täielikult ära kasutamata võimalused kasutada tõhusalt partnerriikide turismistatistikat, mille koostamisel on kasutatud ühiseid mõisteid ja aruandlusvorme. Kui ametlikest allikatest pärinev turismistatistika ei ole ühtlustatud või kättesaadav, või on ainult osaliselt kättesaadav, kuna andmeid esitatakse vabatahtlikult, tuleb kasutada äriettevõtteid. Selle tulemusena võib kannatada andmete kvaliteet ning see võib isegi ohustada nende tõhusat kasutamist eespool nimetatud poliitikavaldkondade kujundamisel. 2. variant (Euroopa Liidu osalemine kavandatud viisil). Kavandatava Euroopa statistika raamistikuga suureneb andmete võrreldavus ja seega muutuvad need nii Euroopa kui ka riigi tasandi kasutajate jaoks asjakohasemaks. Lisaks sellele võib ühiste mõistete ja aruandlusvormide kasutamine aidata tõhustada turismistatistika kogumist ja kasutamist näiteks selle kaudu, et sama reisi kohta ei koguta andmeid nii reisija elukohariigis kui ka külastatud liikmesriigis. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

305 | Kavandatud meetmete kokkuvõte Käesoleva määruse eesmärk on luua Euroopa turismistatistika süstemaatilise koostamise ühine raamistik sel viisil, et liikmesriigid koguvad, koostavad, töötlevad ja edastavad turismi pakkumist ja nõudlust käsitlevat ühtlustatud Euroopa statistikat. _ |

310 | Õiguslik alus Euroopa statistika õiguslik alus on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 338. Selles esitatakse Euroopa statistika koostamist käsitlevad nõuded, mille kohaselt peavad statistilised andmed vastama erapooletuse, usaldatavuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse nõuetele. |

320 | Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu Euroopa Liidu ainupädevusse. |

Liikmesriikidel ei ole võimalik piisaval määral saavutada ettepaneku eesmärke järgmistel põhjustel. |

321 | Statistiliste andmete kvaliteedi peamine näitaja on võrreldavus. Liikmesriigid ei suuda võrreldavust vajalikul määral tagada ilma selge Euroopa raamistikuta, s.o Euroopa õigusaktideta, millega määratakse kindlaks ühised statistilised mõisted, aruandlusvormid ja kvaliteedinõuded. Seepärast on turismistatistika valdkonnas Euroopa tasandi õigusaktid olemas juba alates 1995. aastast. Statistika kasutajad ja koostajad on palunud neid ajakohastada. |

323 | Üksnes liikmesriikide meetmed mõjutaksid liikmesriikide huve negatiivselt järgmisel põhjusel. Kuna turismil on lisaks riiklikule komponendile ka oluline rahvusvaheline mõõde riiki sissetuleva ja riigist väljapoole suunduva turismi näol, soovivad liikmesriikide turismiametid, et nende käsutuses oleks rahvusvaheliselt võrreldav statistiline teave. Euroopa Liidu ühise raamistiku abil kogutud ja koostatud statistikata väheneks nii (riiklike) turismistatistika süsteemide asjakohasus kui ka tõhusus. Lisaks sellele vähendaks ühiste mõistete ja aruandlusvormidega ühtse raamistiku puudumine peegelstatistika vahetamise võimalust või puuduks see võimalus selle tõttu täielikult. |

Euroopa Liidu tasandi meetmega saavutatakse ettepaneku eesmärgid paremini järgmistel põhjustel. |

324 | Ettepaneku eesmärgid on paremini saavutatavad Euroopa Liidu tasandil ELi õigusakti alusel, sest ainult komisjon saab kooskõlastada vajalikku statistilise teabe ühtlustamist Euroopa Liidu tasandil; andmete kogumist ja võrreldava turismistatistika koostamist saavad seevastu korraldada liikmesriigid. Seepärast võib Euroopa Liit võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. |

325 | Mis puutub kvalitatiivsete näitajate kasutamist tõendamaks, et eesmärk on paremini saavutatav Euroopa Liidu tasandil, kuna ettepaneku eesmärk on ühtlustatud Euroopa turismistatistika koostamine, siis kõnealust ettepanekut saab rakendada üksnes Euroopa Liidu tasandil. Ettepaneku tulemusena muutuvad andmed võrreldavamateks ja seega asjakohasemateks. |

327 | Ettepanekus püütakse ühtlustada nõutavas teabes kasutatavaid mõisteid, käsitletavaid teemasid ja nõutava teabe tunnuseid, katvust, kvaliteedikriteeriume ning aruannete esitamise tähtaegu ja tulemusi, et saavutada asjakohane, õigeaegne, võrreldav ja ühtne Euroopa statistika. See, kuidas andmeid koguda, on siiski jäetud liikmesriikide otsustada, sest riikide andmete koostajad suudavad kõige paremini otsustada, milline metoodika ja millised andmeallikad on kõige sobivamad. Sel põhjusel piirdub metoodikanorme käsitlev Euroopa Liidu algatus soovituslike suuniste koostamisega tihedas koostöös liikmesriikidega. |

Seega on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmisel põhjusel. |

331 | Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele piirdutakse käesolevas määruses vähimaga, mis on vajalik seatud eesmärgi saavutamiseks, ega minda sellest kaugemale. Käesolevas määruses ei sätestata liikmesriikide andmekogumise mehhanisme vaid määratakse üksnes kindlaks andmed, mida tuleb esitada, et tagada ühtne struktuur ja üheaegsus. |

332 | Riiklike, piirkondlike või kohalike asutuste, ettevõtjate ja kodanike finants- ja halduskoormus peaks vähenema, kuna osade andmete edastamise sagedust on vähendatud ning on antud võimalus kasutada endisest enam muid allikaid peale uuringute (nt haldusallikaid või asjakohaseid statistilisi hindamismeetodeid). |

Vahendi valik |

341 | Kavandatav vahend: määrus. |

342 | Muud vahendid ei oleks asjakohased järgmistel põhjustel. Sobiva vahendi valik sõltub õiguslikust eesmärgist. Euroopa tasandi teabevajaduse puhul on Euroopa statistika kaldunud kasutama põhiõigusaktina pigem määrust kui direktiivi. Määrust eelistatakse sellepärast, et sellega kehtestatakse ühesugused õigusnormid kogu Euroopa Liidus ning liikmesriikidel ei ole võimalik kohaldada neid osaliselt või valikuliselt. Määrus on vahetult kohaldatav, mis tähendab, et seda pole vaja liikmesriikide õigusesse üle võtta. Vastupidiselt sellele on direktiivid, mille eesmärk on riikide õigusaktide ühtlustamine, oma eesmärkide poolest liikmesriikidele siduvad, kuid jätavad riigiasutustele võimaluse valida nende eesmärkide saavutamiseks kasutatava vormi. Direktiivid tuleb ka liikmesriikide õigusesse üle võtta. Määruse kasutamine on kooskõlas muude statistikat käsitlevate õigusaktidega, mis on vastu võetud alates 1997. aastast. |

MÕJU EELARVELE |

409 | Ettepanek kui selline ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet. Kui aga Euroopa Liidu eelarvesse on selleks kavandatud vajalikud vahendid, võivad liikmesriigid saada komisjonilt finantsabi, et katta finantsmääruse toetusi käsitlevate eeskirjade kohaselt maksimaalselt 70 % sellistest abikõlblikest kuludest, mis on seotud ettepaneku artikli 3 lõikes 3 nimetatud võimalike täiendavate moodulitega. |

TÄIENDAV TEAVE |

510 | Lihtsustamine |

511 | Ettepaneku rakendamine lihtsustab (ELi ja liikmesriikide) ametiasutuste ning eraõiguslike isikute jaoks haldusmenetluse korda. |

513 | ELi ja riiklike ametiasutuste töö muutub lihtsamaks, sest väheneb pakkumist käsitlevate andmete jaotus piirkondade kaupa ja tekib võimalus piirata vaatluse ulatust, võttes arvesse majutusettevõtte suurust, ning kaotatakse nõudlust käsitlevate statistiliste kvartaliandmete edastamise kohustus. |

514 | Võimalusega piirata majutusettevõtete mahutavust ja hõivatust käsitlevate andmete kogumise ulatust vähendatakse vastajate, eriti mikroettevõtjate koormust. Liikmesriikide vabadus kasutada vajalike andmete saamiseks mitut allikat (uuringuid, kuid ka haldusandmeid või hindamismenetlusi) peaks vähendama nii ettevõtjate kui ka leibkondade koormust. |

520 | Seniste õigusaktide kehtetuks tunnistamine Ettepaneku vastuvõtmisega kaasneb senise õigusakti kehtetuks tunnistamine. |

560 | Euroopa Majanduspiirkond Kavandatavas õigusaktis käsitletakse Euroopa Majanduspiirkonnaga seotud küsimusi, mistõttu tuleks seda kohaldada ka Euroopa Majanduspiirkonnas. |

2010/0063 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr …/…

EUROOPA TURISMISTATISTIKA KOHTA

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

pärast konsulteerimist Euroopa statistikaprogrammi komiteega,

toimides seadusandliku tavamentluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

1. Euroopa Ülemkogu rõhutas 14. detsembril 2007 vastuvõetud eesistujariigi järeldustes turismi väga olulist rolli majanduskasvu tagamisel ja töökohtade loomisel Euroopa Liidus ning kutsus komisjoni, liikmesriike, tööstusharu esindajaid ja muid sidusrühmi ühendama jõud jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia õigeaegse rakendamise nimel.

2. Selleks et hinnata, kui konkurentsivõimeline on Euroopa Liidu turismitööstus, millel on tähtis koht liikmesriikide majanduses, sest turismitegevus kujutab endast suurt potentsiaalset tööhõive allikat, on vaja põhjalikke teadmisi turismi mahu, tunnuste, turistide tunnusjoonte ja turismiga seotud kulude kohta.

3. Vaja on igakuist teavet, mille alusel hinnata nõudluse hooajalist mõju majutusettevõtete majutussuutlikkusele ning aidata sellega ametiasutustel ja ettevõtjatel töötada välja sobivam strateegia ja poliitika puhkuste ja turismitegevuse hooajalise jaotamise parandamiseks.

4. Enamik turismis tegutsevatest Euroopa ettevõtetest on väikesed või keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) ning nende strateegiline tähtsus Euroopa turismis ei piirdu ettevõtete majandusliku väärtusega ega märkimisväärse tööhõive suurendamise potentsiaaliga. Nad toetavad ka kohalike kogukondade stabiilsust ja edukust, kaitstes Euroopa piirkondades turismi iseloomustavaks tunnuseks oleva külalislahkuse ja kohaliku identiteedi väärtust. Pidades silmas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suurust, tuleks vaagida nende halduskoormust ning võtta kasutusele lävendisüsteem, mis võimaldaks rahuldada statistika kasutajate vajadusi, vähendades samal ajal andmeesitajate (eriti VKEde) koormust.

5. Turismivaldkonnas pärast nõukogu 23. novembri 1995. aasta direktiivi 95/57/EÜ (turismivaldkonda käsitleva statistilise teabe kogumise kohta)[2] jõustumist toimunud muutused, mis avalduvad ööbimisega lühireiside ja ühepäeva-külastuste tähtsuse suurenemises, mis aitab paljudes piirkondades ja riikides oluliselt suurendada turismivaldkonna tulusid, ning mitte-üüritud majutuskohtade või väiksemate majutuskohtade tähtsuse suurenemises ja Interneti suurenevas mõjus turistide broneerimiskäitumisele ja turismitööstusele, eeldavad turismistatistika koostamise kohandamist vastavalt uutele suundumustele.

6. Selleks et hinnata turismi makromajanduslikku mõju Euroopa majandusele, võttes aluseks rahvusvaheliselt tunnustatud turismi satelliitkontode raamistiku, on vaja parandada selliste põhiliste turismiandmete kättesaadavust, täielikkust ja terviklikkust, mida kasutatakse kõnealuste kontode loomisel lähteandmetena ning – kui komisjon peab seda vajalikuks – turismi satelliitkontode ühtsete tabelite edastamist käsitleva edaspidise õigusakti ettepaneku ettevalmistamiseks; see vajadus eeldab direktiivis 95/57/EÜ sätestatud praeguste õigusnõuete ajakohastamist.

7. Turismisektori peamiste majanduslike ja sotsiaalsete probleemide ning eeskätt eriuuringuid eeldavate uute probleemide uurimiseks vajab komisjon mikroandmeid. Suurem osa Euroopa turismist on Euroopa-sisene; see tähendab, et ühtsest Euroopa statistikast saadavad mikroandmed väljamineva turismi nõudluse kohta on sihtliikmesriigi jaoks halduskoormuseta statistikaallikas sissetuleva turismi nõudluse kohta, võimaldades hoiduda turismivoogude kattuvast uurimisest.

8. Tunnustatud raamistik Euroopa Liidu tasandil võib aidata tagada usaldusväärsed, üksikasjalikud ja võrreldavad andmed, mis omakorda võimaldavad paremini jälgida turismi nõudluse ja pakkumise struktuuri ja arengut. On oluline, et Euroopa Liidu tasandil oleks tagatud metoodika, mõistete ning statistiliste andmete ja metaandmete programmi piisav võrreldavus.

9. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta,[3] mis kujutab endast käesoleva määruse võrdlusraamistikku, on ette nähtud, et statistikat tuleb koguda kooskõlas erapooletuse, läbipaistvuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse normidega.

10. Liikmesriikide ja Euroopa Liidu statistikaasutused peaksid käesoleva määruse kohase Euroopa statistika koostamisel ja levitamisel võtma arvesse põhimõtteid, mis on sätestatud statistikaprogrammi komitee poolt 24. veebruaril 2005. aastal vastu võetud Euroopa statistika tegevusjuhises, mis lisati komisjoni soovitusele siseriiklike ja ühenduse statistikaasustuste sõltumatuse, terviklikkuse ja vastutuse kohta[4].

11. Kuna liikmesriikidel ei ole võimalik vajalikul tasemel koguda ja koostada võrreldavat ja terviklikku Euroopa turismialast statistikat, sest puuduvad ühised statistilised tunnused ja kvaliteedinõuded ning metoodika ei ole piisavalt läbipaistev, ning kuna ühist statistilist raamistikku kasutades on neid eesmärke parem saavutada liidu tasandil, võib Euroopa Liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

12. Kuna turismitööstus on muutunud ning komisjon ja muud Euroopa turismistatistika kasutajad vajavad uut liiki teavet, ei ole direktiivi 95/57/EÜ sätted enam asjakohased. Arvestades, et kõnealuse valdkonna õigusnorme tuleb ajakohastada, tuleks direktiiv 95/57/EÜ kehtetuks tunnistada.

13. Määrus on sobiv vahend, mis võimaldab tagada ühiste standardite kasutamise ja võrreldava statistika koostamise.

14. Käesoleva määruse rakendusmeetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[5].

15. Komisjonile tuleks eelkõige anda volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290, et teha kohandusi mõistetes, käsitletavates teemades ja nõutava teabe tunnustes, samuti vaatluse ulatuses ja andmeedastuse tähtaegades,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega luuakse ühine raamistik Euroopa turismistatistika süstemaatiliseks koostamiseks.

Sel eesmärgil koguvad, koostavad, töötlevad ja edastavad liikmesriigid ühtlustatud statistilisi andmeid turismiteenuste pakkumise ja nõudluse kohta.

Artikkel 2

Mõisted

16. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „vaatlusperiood” – periood, mille kohta andmed käivad;

b) „võrdlusaasta ”– vaatlusperiood pikkusega üks kalendriaasta;

c) „NACE Rev. 2” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006[6] kehtestatud Euroopa Liidu ühine majandustegevusalade statistiline klassifikaator;

d) „NUTS” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003[7] kehtestatud ühine territoriaalüksuste liigitus Euroopa Liidu piirkondliku statistika koostamiseks;

e) „turism” – tegevus, mille käigus külastajad reisivad oma tavapärasest elukeskkonnast väljaspool asuvasse peamisse sihtkohta vähem kui aastaks ja mis tahes põhieesmärgil (sealhulgas ärilisel, meelelahutuslikul või muul isiklikul eesmärgil), v.a külastatava koha residendist ettevõtja juures töötamise eesmärgil; mõiste hõlmab nii ööbimisega külastajaid kui ka ühepäeva-külastajaid;

f) „tavapärane elukeskkond” – geograafiline piirkond, mis ei pruugi olla ühtne, kus isik teeb oma tavapäraseid igapäevaseid toiminguid ja mille iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi kriteeriume: halduspiiride ületamine või kaugus põhielukohast, külastuse kestus, sagedus ja eesmärk;

g) „siseturism” – liikmesriigi alaliste elanike reisid kõnealuse liikmesriigi piires;

h) „sissetulev turism” – liikmesriigi külastamine teiste riikide alaliste elanike poolt;

i) „väljaminev turism” – liikmesriigi alaliste elanike reisid väljapoole kõnealust liikmesriiki;

j) „riigi turism” – hõlmab siseturismi ja väljaminevat turismi;

k) „sisemaine turism” – hõlmab siseturismi ja sissetulevat turismi;

l) „majutusettevõte” – nõukogu määruse (EMÜ) nr 696/93[8] lisas määratletud kohalik tegevusalaüksus, mis pakub tasulisi (kuigi teenuse hind võib olla osaliselt või täielikult doteeritud) lühiajalise majutuse teenuseid, mida on kirjeldatud NACE Rev. 2 grupis 55.1 (hotellid ja muud sarnased majutusettevõtted), 55.2 (puhkuse- ja muu lühiajaline majutus) ja 55.3 (laagriplatsid, vagunelamute ja haagissuvilate parkimisplatsid).

m) „mitte-üüritud majutuskoht” – tasuta majutus pereliikmete või sõprade juures või endale kuuluvates eluruumides, mis on soetatud puhkuse veetmise eesmärgil, s.h osaaja-kasutusõigusega eluruumid.

17. Komisjon võtab artiklis 9 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusaktid, et teha kohandusi lõikes 1 esitatud määratlustes.

Artikkel 3

Nõutavas teabes käsitletavad teemad ja nõutava teabe tunnused

18. Käesoleva määruse kohaldamisel peavad liikmesriigid artikli 7 kohaselt esitama andmed, mis käsitlevad:

a) sisemaise turismi puhul majutusettevõtete mahutavust ja hõivatust vastavalt I lisa 1., 2. ja 3. jaos esitatud muutujatele, perioodilisusele ja jaotustele;

b) sisemaise turismi puhul ööbimiste arvu mitte-üüritud majutuskohtades vastavalt I lisa 4. jaos esitatud muutujatele, perioodilisusele ja jaotustele;

c) riigi turismi puhul turismi nõudlust, mis hõlmab osalemist turismis ning reiside ja külastajate tunnuseid vastavalt II lisa 1. ja 2. jaos esitatud muutujatele, perioodilisusele ja jaotustele.

d) riigi turismi puhul turismi nõudlust, mis hõlmab ühepäeva-külastuste tunnuseid vastavalt muutujatele, perioodilisusele ja jaotustele, mille kehtestab komisjon delegeeritud õigusaktidega. Kõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu artiklis 9 sätestatud korras.

19. Komisjon võtab artiklis 9 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusaktid, et teha kohandusi käsitletavates teemades ja nõutava teabe tunnustes ning lisade sisus. vastu

20. Nõutava teabega seotud täiendavaid mooduleid ei või kasutada kauem kui üks aasta ja need määratakse kindlaks artikli 12 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse teel vähemalt kolm kuud enne vaatlusperioodi algust. Täiendav moodul ei või hõlmata üle viie muutuja.

Artikkel 4

Vaatluse ulatus

21. Seoses artikli 3 lõike 1 punktis a sätestatud nõuetega vaadeldakse kõiki artikli 2 lõike 1 punktis l sätestatud majutusettevõtteid, kui I lisas ei ole sätestatud teisiti.

22. Seoses artikli 3 lõike 1 punktis b sätestatud nõuetega vaadeldakse kõiki residentide ja mitteresidentide ööbimisi mitteüüritud majutuskohas.

23. Seoses artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud nõuetega, mis käsitlevad andmeid turismis osalemise kohta, vaadeldakse kõiki isikuid, kelle elukoht on kõnealuse liikmesriigi territooriumil, kui II lisa 1. jaos ei ole sätestatud teisiti.

24. Seoses artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud nõuetega, mis käsitlevad andmeid reiside ja külastajate tunnuste kohta, vaadeldakse kõiki residentide reise nende tavapärasest elukeskkonnast väljapoole, mis hõlmavad vähemalt üht ööbimist ja mis algasid vaatlusperioodi jooksul, kui II lisa 2. jaos ei ole sätestatud teisiti.

25. Komisjon võtab artiklis 9 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusaktid, et määrata kindlaks sellise vaatluse ulatus, mis on seotud artikli 3 lõike 1 punktis d sätestatud nõuetega, mis käsitlevad andmeid ühepäeva-külastuste tunnuste kohta.

26. Komisjon võtab artiklis 9 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusaktid, et teha kohandusi sellise vaatluse ulatuses, mis on seotud artikli 3 lõikes 1 sätestatud nõuetega

Artikkel 5

Kvaliteedikriteeriumid ja -aruanded

27. Liikmesriigid tagavad edastatavate andmete kvaliteedi.

28. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EMÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 sätestatud kvaliteedikriteeriume.

29. Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostatile) igal aastal aruande võrdlusaasta vaatlusperioodidega seonduvate andmete kvaliteedi kohta ning kõikide metoodika valdkonnas tehtud muudatuste kohta. Aruanne esitatakse üheksa kuu jooksul pärast võrdlusaasta lõppu.

30. Komisjon kohaldab käesoleva määrusega hõlmatud andmete suhtes lõikes 2 osutatud kvaliteedikriteeriume ning määrab kindlaks kvaliteediaruandeid käsitleva korra ning nende struktuuri artikli 12 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse teel.

Artikkel 6

Andmeallikad

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed teabe kogumise aluste suhtes, et säilitada tulemuste kvaliteet ja võrreldavus. Liikmesriigid võivad nõutava statistilise teabe koostamisel kasutada kombineeritult järgmisi eri allikaid:

a) uuringud, kus aruandlusüksustel palutakse esitada ajakohane, täpne ja täielik teave;

b) muud asjakohased allikad, s.h haldusandmed, kui need on ajakohasuse ja asjakohasuse poolest sobivad;

c) sobivad statistilised hindamismenetlused.

Artikkel 7

Andmete edastamine

31. Liikmesriigid edastavad andmed (s.h konfidentsiaalsed) komisjonile (Eurostatile) kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormidega, mis käsitlevad statistiliselt konfidentsiaalsete andmete edastamist.

32. Liikmesriigid edastavad I lisas ja II lisa 1. jaos loetletud andmed koondtabelite kujul vastavalt komisjoni (Eurostati) kehtestatud elektroonilise andmevahetuse standardile. Kõnealused andmed edastatakse või laaditakse elektrooniliselt üles komisjoni (Eurostati) ühtsesse andmesisestusportaali. Andmete edastamise praktiline kord määratakse kindlaks artikli 12 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse teel.

33. Liikmesriigid edastavad vastavalt komisjoni (Eurostati) kehtestatud elektroonilise andmevahetuse standardile II lisa 2. jaos loetletud andmed mikroandmete failide kujul, kus iga vaadeldud reis moodustab edastatavas andmekogumis eraldi kirje, ning mille andmed on täielikult kontrollitud, redigeeritud ja vajaduse korral imputeeritud. Kõnealused andmed edastatakse või laaditakse elektrooniliselt üles komisjoni (Eurostati) ühtsesse andmesisestusportaali. Andmete edastamise praktiline kord määratakse kindlaks artikli 12 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse teel.

34. Liikmesriigid edastavad:

a) I lisa 1. ja 2. jaos loetletud iga-aastased andmed kuue kuu jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu, kui I lisas ei ole sätestatud teisiti;

b) I lisa 2. jaos loetletud igakuised andmed kolme kuu jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu;

c) I lisa 2. jaos loetletud kiiresti muutuvad põhinäitajad residentide ja mitteresidentide ööbimiste kohta majutusettevõtetes kaheksa nädala jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu;

d) I lisa 4. jaos loetletud andmed üheksa kuu jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu, kui asjaomane liikmesriik on otsustanud need edastada;

e) II lisas loetletud andmed kuue kuu jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu; II lisa 2. jao puhul võib selliseid reise käsitlevad täiendavad andmed, mis küll algasid, ent ei lõppenud vaatlusperioodi jooksul, edastada üheksa kuu jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu.

35. Komisjon võtab artiklis 9 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusaktid, et teha kohandusi lõikes 4 sätestatud andmeedastustähtaegades.

36. Kõigi käesoleva määrusega nõutavate andmete puhul algab esimene vaatusperiood käesoleva määruse jõustumise aastale järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril.

Artikkel 8

Metoodikajuhend

Komisjon (Eurostat) koostab tihedas koostöös liikmesriikidega metoodikajuhendi, mida korrapäraselt ajakohastatakse ja mis sisaldab juhiseid käesolevale määrusele vastava statistika koostamiseks, sealhulgas nõutava teabe tunnuste suhtes kasutatavaid mõisteid ja andmete kvaliteedi tagamiseks ettenähtud ühiseid standardeid.

Artikkel 9

Delegeeritud volituste rakendamine

37. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 2 lõikes 2, artikli 3 lõike 1 punktis d ja lõikes 2, artikli 4 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 7 lõikes 5 osutatud delegeeritud õigusakte.

38. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

39. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 10 ja 11 sätestatud tingimusi.

Artikkel 10

Delegeerimise tagasivõtmine

40. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõikes 2, artikli 3 lõike 1 punktis d ja lõikes 2, artikli 4 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 7 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise tagasi võtta.

41. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni vähemalt üks kuu enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mida ta soovib tagasi võtta.

42. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 11

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

43. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

44. Kui pärast selle tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud või kui nad on enne seda kuupäeva komisjonile teatanud, et nad on otsustanud vastuväiteid mitte esitada, jõustub delegeeritud õigusakt selles sätestatud kuupäeval.

45. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväiteid esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.

Artikkel 12

Komitee

46. Komisjoni abistab Euroopa statistikasüsteemi komitee.

47. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse kõnealuse otsuse artikli 8 sätteid. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 nõutud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

Artikkel 13

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 95/57/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Kõigi käesoleva määruse jõustumisaasta vaatlusperioodide kohta esitavad liikmesriigid tulemused direktiivi 95/57/EÜ kohaselt.

Artikkel 1 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, [kuupäev]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja […] […]

I LISA

Sisemaine turism

1. jagu: majutusettevõtete mahutavus

A. Iga-aastaste andmete raames edastatavad muutujad ja jaotused

1) Piirkondlikul NUTS 2. tasandil ja riigi tasandil

Majutusviis | Muutujad | Jaotused |

NACE 55.1 | Ettevõtete arv Voodikohtade arv Tubade arv | Asukoha tüüp a ja b |

NACE 55.2 | Ettevõtete arv Voodikohtade arv | Asukoha tüüp a ja b |

NACE 55.3 | Ettevõtete arv Voodikohtade arv | Asukoha tüüp a ja b |

2) [vabatahtlik] Ainult riigi tasandil

Majutusviis | Muutujad | Jaotused |

NACE 55.1 | Ettevõtete arv Voodikohtade arv Tubade arv | Suurusklass |

B. Vaatluse ulatuse piirang

1) „Hotellide ja muude sarnaste majutusettevõtete” ning „puhkuse- ja muu lühiajalise majutuse” puhul hõlmab vaatlus vähemalt kõiki selliseid majutusettevõtteid, kus on kümme või enam voodikohta.

2) „Laagriplatside, vagunelamute ja haagissuvilate parkimisplatside” puhul hõlmab vaatlus vähemalt kõiki selliseid majutusettevõtteid, kus on kümme või enam laagrissejäämise kohta.

3) Liikmesriigid, kelle osakaal turistidele mõeldud majutusasutustes ööbimiste koguarvust Euroopa Liidus on alla 1 %, võivad vaatluse ulatust veelgi piirata nii, et see hõlmab vähemalt kõiki selliseid majutusettevõtteid, kus on kakskümmend või enam voodikohta (kakskümmend või enam laagrissejäämise kohta).

2. jagu: majutusettevõtete hõivatus (siseturism ja sissetulev turism)

A. Iga-aastaste andmete raames edastatavad muutujad ja jaotused

1) Piirkondlikul NUTS 2. tasandil ja riigi tasandil

Majutusviis | Muutujad | Jaotused |

Kokku (kõik majutusettevõtete liigid) | Residentide ööbimiste arv majutusettevõtetes Mitteresidentide ööbimiste arv majutusettevõtetes | Asukoha tüüp a ja b |

NACE 55.1 | Residentide ööbimiste arv majutusettevõtetes Mitteresidentide ööbimiste arv majutusettevõtetes |

Majutusettevõtetesse saabunud residentide arv Majutusettevõtetesse saabunud mitteresidentide arv |

Voodikohtade hõivatuse netomäär Tubade hõivatuse netomäär |

NACE 55.2 | Residentide ööbimiste arv majutusettevõtetes Mitteresidentide ööbimiste arv majutusettevõtetes |

Majutusettevõtetesse saabunud residentide arv Majutusettevõtetesse saabunud mitteresidentide arv |

NACE 55.3 | Residentide ööbimiste arv majutusettevõtetes Mitteresidentide ööbimiste arv majutusettevõtetes |

Majutusettevõtetesse saabunud residentide arv Majutusettevõtetesse saabunud mitteresidentide arv |

2) Ainult riigi tasandil

Majutusviis | Muutujad | Jaotused |

NACE 55.1 | Residentide ööbimiste arv majutusettevõtetes Mitteresidentide ööbimiste arv majutusettevõtetes | Asukoha tüüp a ja b Külalise elukohariik või elukoha geograafiline piirkond [vabatahtlik] Suurusklassid |

Majutusettevõtetesse saabunud residentide arv Majutusettevõtetesse saabunud mitteresidentide arv | Külalise elukohariik või elukoha geograafiline piirkond |

Voodikohtade hõivatuse netomäär Tubade hõivatuse netomäär | [vabatahtlik] Suurusklassid |

NACE 55.2 | Residentide ööbimiste arv majutusettevõtetes Mitteresidentide ööbimiste arv majutusettevõtetes | Asukoha tüüp a ja b Külalise elukohariik või elukoha geograafiline piirkond |

Majutusettevõtetesse saabunud residentide arv Majutusettevõtetesse saabunud mitteresidentide arv | Külalise elukohariik või elukoha geograafiline piirkond |

NACE 55.3 | Residentide ööbimiste arv majutusettevõtetes Mitteresidentide ööbimiste arv majutusettevõtetes | Asukoha tüüp a ja b Külalise elukohariik või elukoha geograafiline piirkond |

Majutusettevõtetesse saabunud residentide arv Majutusettevõtetesse saabunud mitteresidentide arv | Külalise elukohariik või elukoha geograafiline piirkond |

B. Riigi tasandil igakuiste andmete raames edastatavad muutujad ja jaotused

Majutusviis | Muutujad | Jaotused |

NACE 55.1 | Residentide ööbimiste arv majutusettevõtetes Mitteresidentide ööbimiste arv majutusettevõtetes |

Majutusettevõtetesse saabunud residentide arv Majutusettevõtetesse saabunud mitteresidentide arv |

Voodikohtade hõivatuse netomäär Tubade hõivatuse netomäär |

NACE 55.2 | Residentide ööbimiste arv majutusettevõtetes Mitteresidentide ööbimiste arv majutusettevõtetes |

Majutusettevõtetesse saabunud residentide arv Majutusettevõtetesse saabunud mitteresidentide arv |

NACE 55.3 | Residentide ööbimiste arv majutusettevõtetes Mitteresidentide ööbimiste arv majutusettevõtetes |

Majutusettevõtetesse saabunud residentide arv Majutusettevõtetesse saabunud mitteresidentide arv |

C. Vaatluse ulatuse piirang

1) „Hotellide ja muude sarnaste majutusettevõtete” ning „puhkuse- ja muu lühiajalise majutuse” puhul hõlmab vaatlus vähemalt kõiki selliseid majutusettevõtteid, kus on kümme või enam voodikohta.

2) „Laagriplatside, vagunelamute ja haagissuvilate parkimisplatside” puhul hõlmab vaatlus vähemalt kõiki selliseid majutusettevõtteid, kus on kümme või enam laagrissejäämise kohta.

3) Liikmesriigid, kelle osakaal turistidele mõeldud majutusasutustes ööbimiste koguarvust Euroopa Liidus on alla 1 %, võivad vaatluse ulatust veelgi piirata nii, et see hõlmab vähemalt kõiki selliseid majutusettevõtteid, kus on kakskümmend või enam voodikohta (kakskümmend või enam laagrissejäämise kohta).

4) Punktides 1, 2 ja 3 kirjeldatud ulatuse piirangu rakendamise korral edastatakse igal aastal vaatlusest välja jäetud majutusettevõtetes residentide ja mitteresidentide ööbimiste hinnanguline üldarv võrdlusaastal.

5) Esimese võrdlusaasta puhul, mille kohta käesoleva määruse alusel andmeid nõutakse, esitatakse punktis 4 kirjeldatud hinnang 12 kuu jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu.

6) Liikmesriigid võivad hotellide ja muude sarnaste majutusettevõtete tubade hõivatuse netomäära käsitleva vaatluse ulatust veelgi piirata nii, et see hõlmab vähemalt kõiki selliseid majutusettevõtteid, kus on 25 või enam voodikohta.

D. Kiiresti muutuvad põhinäitajad

Käesoleva määruse artikli 7 lõike 4 punktis c osutatud kiiresti muutuvad põhinäitajad on punktis B loetletud muutujad, mis käsitlevad ööbimiste arvu.

3. jagu: 1. ja 2. jao suhtes kohaldatavad liigitused

A. Majutusviis

Majutusviisi puhul kasutatakse kolme kategooriat vastavalt NACE gruppidele 55.1, 55.2 ja 55.3:

- hotellid ja muud sarnased majutusettevõtted;

- puhkuse- ja muu lühiajaline majutus

- laagriplatsid, vagunelamute ja haagissuvilate parkimisplatsid.

B. Asukohatüüp a

Asukohatüübi a puhul kasutatakse kolme kategooriat vastavalt majutusettevõtte asukohavalla (või samaväärse kohaliku haldusüksuse) linnastumise astmele:

- tiheasustusega piirkond;

- keskmise asustusega piirkond;

- hõreasustusega piirkond.

C. Asukohatüüp b

Asukohatüübi b puhul kasutatakse kahte kategooriat vastavalt majutusettevõtte asukohavalla (või samaväärse kohaliku haldusüksuse) lähedusele merele:

- rannikupiirkond;

- mitte mereäärne.

D. Suurusklass

Suurusklassi puhul kasutatakse kolme kategooriat vastavalt tubade arvule majutusettevõtetes:

- väikeettevõtted: alla 25 toa;

- keskmise suurusega ettevõtted: 25 kuni 99 tuba;

- suurettevõtted: alates 100 toast.

E. Riigid ja geograafilised piirkonnad

Majutusettevõtetes peatuvate külaliste elukohariigi või elukoha geograafilise piirkonna puhul kasutatakse järgmisi kategooriaid:

- Euroopa Liit (EL); eraldi märkida: ELi liikmesriigid;

- Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA); eraldi märkida: Island, Norra, Šveits (sealhulgas Liechtenstein);

- teised Euroopa riigid (mis ei kuulu ELi ega EFTAsse; välja arvatud Venemaa, Türgi, Ukraina);

- Venemaa;

- Türgi;

- Ukraina;

- Aafrika; eraldi märkida: Lõuna-Aafrika

- Põhja-Ameerika; eraldi märkida: Ameerika Ühendriigid, Kanada;

- Lõuna- ja Kesk-Ameerika; eraldi märkida: Brasiilia;

- Aasia; eraldi märkida: Hiina Rahvavabariik, Jaapan, Korea Vabariik;

- Austraalia, Okeaania ning muud territooriumid; eraldi märkida: Austraalia.

4. jagu: Sisemaine turism mitte-üüritud majutuskohtades

A. Iga-aastaste andmete raames edastatavad muutujad

[vabatahtlik] Mitte-üüritud majutuskohtades ööbimiste arv võrdlusaasta jooksul.

B. Jaotus

[vabatahtlik] Punktis A nimetatud muutuja jaotatakse EList pärit külastajate elukohariikide kaupa, samas kui EList väljaspool elavate külastajate andmed rühmitatakse ühte lisakategooriasse.

II LISA

Riigi turism

1. jagu: turismis osalemine

A. Iga-aastaste andmete raames edastatavad muutujad ja jaotused

Muutujad | Erareiside/isiklikel eesmärkidel reiside jaotus kestuse ja sihtkohtade kaupa | Sotsiaaldemograafiline jaotus |

1. Selliste vähemalt 15-aastaste residentide arv, kes on võrdlusaasta jooksul osalenud turismis erareisi/isiklikel eesmärkidel reisiga. 2. Selliste vähemalt 15-aastaste residentide arv, kes ei ole võrdlusaasta jooksul osalenud turismis erareisi/isiklikel eesmärkidel reisiga. | a) Igasugune reis (s.t on sooritatud vähemalt üks reis vähemalt ühe ööbimisega) b) Ainult riigisisesed reisid (s.t on sooritatud vähemalt üks riigisisene reis vähemalt ühe ööbimisega, kuid ei ole sooritatud välisreise) c) Ainult välisreisid (s.t on sooritatud vähemalt üks välisreis vähemalt ühe ööbimisega, kuid ei ole sooritatud riigisiseseid reise) d) Riigisisesed reisid ja välisreisid (s.t on sooritatud vähemalt üks riigisisene reis vähemalt ühe ööbimisega ning vähemalt üks välisreis vähemalt ühe ööbimisega) e) Lühikesed reisid (s.t on sooritatud vähemalt üks reis 1–3 ööbimisega) f) pikad reisid (s.t on sooritatud vähemalt üks reis nelja või enama ööbimisega) g) Pikad riigisisesed reisid (s.t on sooritatud vähemalt üks riigisisene reis nelja või enama ööbimisega, kuid ei ole sooritatud nelja või enama ööbimisega välisreise) h) Pikad välisreisid (s.t on sooritatud vähemalt üks välisreis nelja või enama ööbimisega, kuid ei ole sooritatud nelja või enama ööbimisega riigisiseseid reise) i) Pikad riigisisesed reisid ja välisreisid (s.t on sooritatud vähemalt üks riigisisene reis nelja või enama ööbimisega ning vähemalt üks välisreis nelja või enama ööbimisega) | 1. Sugu 2. Vanuserühm 3. [vabatahtlik] Haridustase 4. [vabatahtlik] Tööhõive 5. [vabatahtlik] Leibkonna sissetuleku suurus |

Erareiside/isiklikel eesmärkidel reiside jaotus kestuse ja sihtkoha järgi ühendatakse sotsiaaldemograafilise jaotusega.

B. Kolme aasta tagant esitatavate andmete raames edastatavad muutujad ja jaotused

Muutujad | Jaotus peamiste põhjuste kaupa, miks ei ole võrdlusaastal turismis osaletud (vastajad võivad nimetada mitu põhjust) | Sotsiaaldemograafiline jaotus |

1. Selliste vähemalt 15-aastaste residentide arv, kes ei ole võrdlusaasta jooksul turismis osalenud (s.t ei ole võrdlusaastal sooritanud ühtki vähemalt ühe ööbimisega reisi isiklikul eesmärgil) | a) Rahalised põhjused (puhkusereiside jaoks ei ole raha, ei saa endale puhkust lubada) b) Vaba aja puudumine perekondlike kohustuste tõttu c) Vaba aja puudumine töö- või õppimisega seotud kohustuste tõttu d) Tervislikud põhjused e) Eelistus jääda koju, puudub motivatsioon reisimiseks f) Turvalisus g) Muud põhjused | 1. Sugu 2. Vanuserühm 3. [vabatahtlik] Haridustase 4. [vabatahtlik] Tööhõive 5. [vabatahtlik] Leibkonna sissetuleku suurus |

Jaotus turismis osalemata jätmise peamiste põhjuste järgi ühendatakse sotsiaaldemograafilise jaotusega.

Kolme aasta tagant esitatavate muutujate puhul on esimene võrdlusaasta teine käesoleva määruse jõustumise aastale järgnev kalendriaasta.

C. Sotsiaaldemograafilise jaotuse puhul kohaldatav liigitus

1) Sugu: mees, naine;

2) Vanuserühm: alla 15-aastased [vabatahtlik], 15–24-aastased, 25–34-aastased, 35–44-aastased, 45–54-aastased, 55–64-aastased, üle 65-aastased, kusjuures tuleb summeerida vanuserühmad 25–44 ja 45–64;

3) Haridustase: põhiharidus (ISCED 0, 1 või 2), keskharidus (ISCED 3 või 4), kõrgharidus (ISCED 5 või 6);

4) Tööhõive: töötab (töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja), töötu, üliõpilane (või õpilane), muu mittetöötav;

5) Leibkonna sissetuleku suurus: kvartiilides.

2. jagu: reisid ja reise sooritanud külastajad

A. Edastatavad muutujad

Muutujad | Edastatav liigitus | Perioodilisus |

1. | Reisi alguskuu | Igal aastal |

2. | Reisi kestus ööbimiste arvuna | Igal aastal |

3. | [Ainult välisreiside kohta] Reisi kestus: ööbimiste arv oma riigi piires | Kolme aasta tagant |

4. | Peamine sihtriik | Vastavalt käesoleva määruse artikli 8 kohaselt koostatud metoodikajuhendis esitatud riikide loetelule | Igal aastal |

5. | Reisi põhieesmärk | a) Erareis/isiklikul eesmärgil reis: vaba aja veetmine, lõõgastus või puhkus b) Erareis/isiklikul eesmärgil reis: sugulaste ja sõprade külastamine c) Erareis/isiklikul eesmärgil reis: muu (nt palverännak, ravi jt) d) Ametireis/ärireis | Igal aastal |

6. | [Ainult erareisid/isiklikel eesmärkidel reisid] Sihtkoha liik, lubatud mitu vastust | a) Linn b) Rannik c) Maakoht (sh järve kallas, jõgi jms) d) Kruiisilaev e) Mäestik (mägismaa, künkad jms) f) Muu | Kolme aasta tagant |

7. | [Ainult erareisid/isiklikel eesmärkidel reisid] Laste osalus reisiseltskonnas | a) Jah b) Ei | Kolme aasta tagant |

8. | Peamine transpordiliik | a) Õhutransport (reisilennud või muud lennuteenused) b) Veetransport (liinilaevad ja praamid, kruiisilaevad, lõbusõidulaev, renditud laev jms) c) Raudteetransport d) Bussitransport (regulaarvedu või graafikuväline vedu) e) Mootorsõiduk (isiklik või renditud) f) Muu | Igal aastal |

9. | Peamine majutusviis | a) Üüritud majutus: hotellid või muud sarnased majutusettevõtted b) Üüritud majutus: laagriplatsid ja haagissuvilate parkimisplatsid (mitte alalise elukohana kasutatavad) c) Üüritud majutus: muu üüritud majutus (terviseteenuseid pakkuvad ettevõtted, matkamajad, jahisadamad jms) d) Mitte-üüritud majutus: endale kuuluv puhkeotstarbeline eluruum e) Mitte-üüritud majutus: sugulaste või sõprade poolt tasuta pakutav majutus f) Mitte-üüritud majutus: muu mitte-üüritud majutus | Igal aastal |

10. | Reisi broneerimine: reisikorraldaja või reisibüroo teenuste kasutamine peamise transpordivahendi broneerimiseks | a) Jah b) Ei c) Ei oska öelda | Kolme aasta tagant |

11. | Reisi broneerimine: reisikorraldaja või reisibüroo teenuste kasutamine peamise majutusviisi broneerimiseks | a) Jah b) Ei c) Ei oska öelda | Kolme aasta tagant |

12. | [Ainult reiside puhul, kus peamise transpordivahendi või peamise majutusviisi broneerimiseks ei ole kasutatud reisikorraldaja ega reisibüroo teenuseid] Reisi broneerimine (iseseisvalt) | a) Teenused broneeriti vahetult teenusepakkujalt b) Broneeringut ei olnud vaja | Kolme aasta tagant |

13. | Reisi broneerimine: pakettreis | a) Jah b) Ei | Kolme aasta tagant |

14. | Reisi broneerimine: peamise transpordivahendi broneerimine Interneti kaudu | a) Jah b) Ei c) Ei oska öelda | Kolme aasta tagant |

15. | Reisi broneerimine: peamise majutusviisi broneerimine Interneti kaudu | a) Jah b) Ei c) Ei oska öelda | Kolme aasta tagant |

16. | Üksikturisti transpordiga seotud reisikulud | Igal aastal |

17. | Üksikturisti majutusega seotud reisikulud | Igal aastal |

18. | Muud üksikturisti reisi ajal tehtud kulud, märkida eraldi (18b): kestvuskaubad ja väärisesemed | Igal aastal |

19. | Külastaja profiil: sugu järgmise liigituse kohaselt: | a) Mees b) Naine | Igal aastal |

20. | Külastaja profiil: vanus täisaastates | Igal aastal |

21. | Külastaja profiil: elukohariik | Igal aastal |

22. | [vabatahtlik] Külastaja profiil: haridustase | a) Põhiharidus (ISCED 0, 1 või 2) b) Keskharidus (ISCED 3 või 4) c) Kõrgharidus (ISCED 5 või 6) | Igal aastal |

23. | [vabatahtlik] Külastaja profiil: tööhõive | a) Töötab (töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja) b) Töötu c) Üliõpilane (või õpilane) d) Muu mittetöötav | Igal aastal |

24. | [vabatahtlik] Külastaja profiil: leibkonna sissetulek kvartiilides | Igal aastal |

B. Vaatluse ulatuse piirang

Vaatlus hõlmab kõiki residentide vähemalt ühe ööbimisega reise väljaspool nende tavapärast elukeskkonda, mis algasid vaatlusperioodi jooksul; vabatahtlikult võib hõlmata kuni 15-aastaseid elanikke.

C. Perioodilisus

1) Selliste kolme aasta tagant esitatavate muutujate ja kategooriate puhul, mis on loetletud punkti A alapunktides 3, 6 ja 7, on esimene võrdlusaasta teine käesoleva määruse jõustumise aastale järgnev kalendriaasta.

2) Selliste kolme aasta tagant esitatavate muutujate ja kategooriate puhul, mis on loetletud punkti A alapunktides 10 ja 15, on esimene võrdlusaasta kolmas käesoleva määruse jõustumise aastale järgnev kalendriaasta.

[1] EÜT L 291, 6.12.1995, lk 32.

[2] EÜT L 291, 6.12.1995, lk 32.

[3] ELT L 87, 31.3.2009, lk 164.

[4] KOM (2005) 217 (lõplik).

[5] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[6] ELT L 393, 30.12.2006, lk 1.

[7] ELT L 154, 21.6.2003, lk 1.

[8] EÜT L 76, 30.3.1993, lk 1.