[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 19.3.2010

KOM(2010)93 lõplik

2009/0089/P (COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr …/…,

millega asutatakse amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks

(esitanud komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõikele 2)

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust

1.1. Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

24. juunil 2009 võttis komisjon vastu õigusaktide ettepanekute paketi, et asutada amet, kes vastutab õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise eest.

Õigusaktide pakett koosnes algselt kahest ettepanekust: ettepanekust määruse kohta, millega asutatakse amet, ning ettepanekust nõukogu otsuse kohta, millega antakse käesoleva määrusega asutatud ametile ELi lepingu VI jaotise alusel SIS II ja VISi operatiivjuhtimisega seotud ülesanded. Kavandatud määrus hõlmas süsteeme SIS II, VIS ja EURODAC EÜ asutamislepingu reguleerimisala ulatuses ning kavandatud otsus süsteeme SIS II ja VIS ELi lepingu reguleerimisala ulatuses.

Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 kadus õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas EÜ asutamislepingu ja ELi lepingu õiguslike aluste eristamine. Lisaks märgiti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2009. aasta teatises KOM(2009) 665, et aegunud ettepanek nõukogu otsuse kohta tühistatakse ametlikult.

Seega tuleb eespool nimetatud õigusaktid liita üheks muudetud ettepanekuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles arvestatakse Lissaboni lepingu jõustumisest tulenenud muudatusi ja mis sisaldab algselt nõukogu otsuses esitatud sisulisi sätteid.

Amet vastutab teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), viisainfosüsteemi (VIS) ja EURODACi pikaajalise operatiivjuhtimise eest. Samuti soovitakse käesoleva ettepanekuga kehtestada raamistik, mille alusel amet vastutaks Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise kohaselt ka muude suuremahuliste IT-süsteemide ning võimalik, et ka muude õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamise ja operatiivjuhtimise eest. Uute süsteemide integreerimiseks on siiski vaja seadusandja konkreetset volitust, mida käesoleva ettepanekuga ei anta.

Selleks et leida parim lahendus SIS II, VISi ja ka EURODACi pikaajaliseks operatiivjuhtimiseks, on komisjon koostanud mõjuhinnangu[1]. SIS II ja VISi õigusaktidele[2] lisatud ühisavaldustes palusid nõukogu ja Euroopa Parlament komisjonil pärast mõjuhinnangut, mis sisaldab põhjalikku finants-, tegevus- ja korralduslikust aspektist teostatud alternatiivide analüüsi, esitada vajalikud õigusakti ettepanekud SIS II ja VISi pikaajalise operatiivjuhtimisega seotud ülesannete üleandmiseks kõnealusele ametile. Võimaluste analüüsimisel jõuti järeldusele, et kõige teostatavam lahendus korraldusasutusele antud, nimetatud süsteemidega seotud ülesannete täitmiseks pikaajalises plaanis on asutada uus reguleerimisamet.

Ameti peamine ülesanne on täita SIS II, VISi ja EURODACi operatiivjuhtimisega seotud ülesandeid, hoides süsteeme toimimas seitse päeva nädalas ööpäev läbi ja tagades selle kaudu pideva katkematu teabevahetuse. Lisaks nimetatud operatiivülesannetele on ametil ka vastavad kohustused julgeolekumeetmete vastuvõtmises, aruandluses, avaldamise, järelevalve ja teavitamisega seotud küsimustes, SIS II ja VISiga seotud erikoolituste korraldamises, komisjoni konkreetse taotluse korral katsekavade rakendamises ning uuringute jälgimises. Süsteemide koondamine ühte ametisse võimaldab luua koostoime ning jagada ruume ja töötajaid. Ameti juhtimisstruktuur vastab kehtivale muutuvale geomeetriale, mis kajastab kõnealustes süsteemides osalevate riikide heterogeenset rühma (ELi liikmesriigid, kelle infosüsteemides osalemise tase on erinev, ning ühinenud riigid).

Käesolev ettepanek ei mõjuta 2007.–2013. aasta finantsraamistikku. Käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgitus põhineb peamiselt 2007. aastal koostatud mõjuhinnangus antud hinnangutel ja selles esitatud arvnäitajatel. Finantsselgitus põhineb ka eeldusel, et käesolev ettepanek võetakse vastu 2010. aastal, et ameti saaks õiguslikult registreerida 2011. aastal ja see muutuks täielikult iseseisvaks ametiks, kes suudab 2012. aastal üle võtta kõik SIS II, VISi ja EURODACi ning muude suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimisega seotud ülesanded. SIS II ja VISi õigusaktidele lisatud ühisavaldustes on Euroopa Parlament ja nõukogu võtnud kohustuse tegeleda SIS II ja VISi pikaajalist operatiivjuhtimist käsitlevate ettepanekutega võimalikult kiiresti ning võtta need vastu õigeaegselt, et amet saaks oma tegevusega täies ulatuses alustada enne SIS II ja VISi õigusaktide jõustumisele järgneva viieaastase ajavahemiku lõppemist.

Nõukogu peaks silmas pidama ameti asukoha valikust tulenevat mõju.

1.2. Üldine taust

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 67 on sätestatud, et EL tagab isikutele piirikontrolli puudumise sisepiiridel ning kujundab varjupaiga, sisserände ja välispiiril teostatava kontrolli valdkonnas ühise poliitika. Sellega seoses on sama lepingu artiklis 77 nõutud selliste meetmete vastuvõtmist, milles käsitletakse ühist poliitikat viisade suhtes, välispiiri ületavate isikute suhtes teostatavat kontrolli, tingimusi, mille kohaselt kolmandate riikide kodanikud võivad ELi piires vabalt liikuda, meetmeid, mis on vajalikud välispiiride integreeritud piirivalvesüsteemi järkjärguliseks kehtestamiseks, ning igasuguse piirikontrolli puudumist mis tahes kodakondsusega isikute suhtes sisepiiride ületamisel.

Sellega seoses loodi Schengeni konventsiooni[3] alusel Schengeni infosüsteem (SIS), et säilitada avalik kord ja turvalisus, sealhulgas riigi julgeolek. Teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (SIS II) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ning nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsusega 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist[4]. SIS II eesmärk on tagada kõrgetasemeline turvalisus Euroopa Liidu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, sealhulgas säilitada avalik turvalisus ja avalik kord ning kindlustada turvalisus liikmesriikide territooriumidel.

Viisainfosüsteem (VIS) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus)[5]. VIS võimaldab liikmesriikide konsulaatidel ja muudel pädevatel ametiasutustel vahetada viisaandmeid, et lihtsustada viisa taotlemise korda, takistada viisadega äritsemist, aidata kaasa pettusevastasele võitlusele, hõlbustada kontrolli välispiiril asuvates piiripunktides ja liikmesriikides, aidata tuvastada kolmanda riigi kodanikke, hõlbustada Dublini määruse kohaldamist ning aidata ära hoida mis tahes liikmesriigi sisejulgeolekut ähvardavaid ohte.

EURODAC on kogu ELi hõlmav infotehnoloogia süsteem, mis loodi selleks, et lihtsustada Dublini konventsiooni[6] kohaldamist. Konventsiooni eesmärk oli kehtestada mehhanism selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes ELi liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest. Konventsioon asendati ELi õigusaktiga, nimelt nõukogu 18. veebruari 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest[7] (st Dublini määrus).

SIS II, VISi ja EURODACi õiguslikku raamistikku iseloomustab muutuv geomeetria. Näiteks Iirimaa ja Ühendkuningriik osalevad küll EURODACis, kuid ainult osaliselt SIS II-s ning üldsegi mitte VISis, samas kui Taani osalemine kõigis nimetatud süsteemides tugineb erinevatele õiguslikele alustele. Samal ajal mitmed ELi mitte kuuluvad riigid (Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein) on ühinenud või ühinevad Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning seega osalevad nii SIS II-s kui ka VISis.

1.3. Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Kuna SIS II hõlmas varem eri sambaid, moodustavad praegu SIS II õigusliku raamistiku esimese samba määrused ja otsused ning kolmanda samba otsused. Kuigi selline eristamine kadus Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009, vastavad kehtivad õigusaktid ikka veel endisele sammaste struktuurile:

- nõukogu määrus (EÜ) nr 2424/2001, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta[8];

- nõukogu otsus 2001/886/JSK, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta[9];

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1987/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist[10];

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II)[11];

- nõukogu otsus 2007/533/JSK, 12. juuni 2007, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist[12];

- komisjoni otsused 2007/170/EÜ ja 2007/171/EÜ, 16. märts 2007, millega nähakse ette nõuded teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi võrgule[13];

- nõukogu määrus (EÜ) nr 189/2008, 18. veebruar 2008, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) testimise kohta[14];

- nõukogu otsus 2008/173/EÜ, 18. veebruar 2008, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) testimise kohta[15];

- komisjoni otsused 2008/333/EÜ ja 334/2008/JSK, 4. märts 2008, millega võetakse vastu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) SIRENE käsiraamat ja muud rakendusmeetmed[16];

- nõukogu määrus (EÜ) nr 1104/2008, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)[17];

- nõukogu otsus 2008/839/JSK, 24. oktoober 2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)[18].

Erinevalt SIS II-st loodi VIS endise esimese samba raames. Siiski võeti selleks, et määratud õiguskaitseasutustel oleks teatavate toimepandud kuritegudega seotud teabega tutvumiseks juurdepääs süsteemile, vastu VISi kolmanda samba õigusakt. VISi reguleerivad asjakohased õigusaktid on järgmised:

- nõukogu otsus 2004/512/EÜ, 8. juuni 2004, viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta[19] on õiguslik alus, millega lubatakse lisada Euroopa Liidu üldeelarvesse VISi väljatöötamiseks vajalikke assigneeringuid;

- komisjoni otsus 2006/752/EÜ, 3. november 2006, millega määratakse kindlaks viisainfosüsteemi asukohad väljatöötamisetapil[20];

- komisjoni otsus 2006/648/EÜ, 22. september 2006, millega nähakse ette viisainfosüsteemi väljatöötamisega seotud biomeetriliste tunnuste standardeid käsitlevad tehnilised kirjeldused[21];

- komisjoni otsus 2008/602/EÜ, 17. juuni 2008, millega määratakse väljatöötamisetapiks kindlaks VISi riikide liideste ning keskinfosüsteemi ja riikide liideste vahelise sideinfrastruktuuri füüsiline ülesehitus ning neile esitatavad nõuded[22];

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008, 9. juuli 2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus)[23];

- nõukogu otsus 2008/633/JSK, 23. juuni 2008, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel[24].

EURODAC loodi endise esimese samba raames:

- nõukogu määrus (EÜ) nr 2725/2000, 11. detsember 2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil[25];

- nõukogu määrus (EÜ) nr 407/2002, 28. veebruar 2002, millega nähakse ette sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil käsitleva määruse (EÜ) nr 2725/2000 teatavad rakenduseeskirjad[26].

1.4. Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Ettepanek on kooskõlas Euroopa Liidu kehtivate tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega, eelkõige eesmärgiga luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala.

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

2.1. Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine, konsulteerimine huvitatud isikutega

Mõju hindamise aruanne[27] põhineb ettevalmistaval uuringul, mille korraldas välistöövõtja. Uuringu raames tehti 27 intervjuud, sealhulgas ELi liikmesriikide, Norra, Euroopa Parlamendi ja komisjoni esindajatega, Euroopa andmekaitseinspektori, Schengeni ühise järelevalveasutuse, Euroopa keskkonnaagentuuri, välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (FRONTEX), Europoli, SIS 1+ operatiivjuhtimise eest vastutava Strasbourgi C.SIS üksuse esindajate ning tööstussektori ekspertidega. Lisaks loodi mõju hindamise protsessi toetamiseks ka komisjoni asjaomaste peadirektoraatide esindajatest koosnev talitustevaheline juhtrühm.

2.2. Mõju hindamine

Eeluuringus valiti SIS II, VISi ja EURODACi pikaajalise operatiivjuhtimise üle otsustamiseks välja viis valikuvõimalust, millele keskenduti edasises analüüsis.

- 1. valikuvõimalus – lähtestsenaarium: üleminekuperioodiks väljatöötatud SIS II ja VISi operatiivjuhtimise kord (komisjon annab operatiivjuhtimisega seotud ülesanded liikmesriikide ametiasutustele) jääks kehtima alalise lahendusena. EURODACi haldab praegu komisjon ja ka see lahendus jääks kehtima;

- 2. valikuvõimalus – lähtestsenaarium+, mille kohaselt annaks komisjon SIS II, VISi ja EURODACi operatiivjuhtimisega seotud ülesanded liikmesriikide ametiasutustele;

- 3. valikuvõimalus – SIS II, VISi ja EURODACi pikaajalise operatiivjuhtimise eest hakkaks vastutama uus reguleerimisamet;

- 4. valikuvõimalus – kolme süsteemi haldaks FRONTEX, kuid sel juhul tuleks muuta nii FRONTEXi põhiõigusakti kui ka selle juhtimisstruktuuri;

- 5. valikuvõimalus – SIS II haldaks Europol ning VISi ja EURODACi komisjon. Seda võimalust arutati siis, kui läbirääkimised kehtiva Europoli konventsiooni muutmise üle ühenduse õigusaktiks olid veel käimas.

Võrdleva analüüsi tulemusena sai kõrgeimad punktid uue reguleerimisameti loomist hõlmav võimalus, mille kohaselt luuakse SIS II-le, VISile ja EURODACile ühine operatiivjuhtimise struktuur.

3. Ettepaneku õiguslik külg

3.1. Kavandatud meetme kokkuvõte

Käesoleva ettepanekuga kavatsetakse asutada Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise alusel amet, kes vastutab SIS II, VISi ja EURODACi ning muude suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise eest.

Asjaolu, et ametile usaldatakse õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna IT-süsteemide operatiivjuhtimisega seotud ülesanded, ei mõjuta nende süsteemide suhtes kohaldatavaid erieeskirju, mis reguleerivad süsteemide kasutamise eesmärki, juurdepääsuõigusi, turvameetmeid ja täiendavaid andmekaitsenõudeid.

Reguleerimisamet asutatakse ELi asutusena, kellel on juriidilise isiku staatus. Selleks et tagada infosüsteemide üldine haldamine ja süsteemide toimimine, antakse ametile esmalt operatiivülesanded. Seega muutub amet tippkeskuseks, kus tegutsevad spetsialiseerunud operatiivtöötajad. Sihtotstarbeline eriorganisatsioon tagaks maksimaalse tõhususe ja reageerimisvõime, sealhulgas muude uute õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna süsteemide väljaarendamise ja operatiivjuhtimise puhul.

Amet vastutab sideinfrastruktuuriga seotud ülesannete eest, millele on osutatud SIS II määruse ja otsuse artikli 15 lõikes 2, VISi määruse artikli 26 lõikes 2 ning määruse (EÜ) nr XX/2010 (mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist määruse (EÜ) nr […/…] tõhusa kohaldamise eesmärgil)[28] artikli 5 lõikes 2. Lisaks täidab amet ülesandeid, mis on seotud ekspertide koolitamisega VISi ja SIS II küsimustes, sealhulgas täiendava teabe vahetamisega seotud koolitused, jälgib uuringuid ja rakendab katsekavasid komisjoni konkreetse taotluse korral.

Amet võib hakata vastutama ka muude õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamise ja haldamise eest. Seda küsimust reguleeritakse asjaomaste süsteemide loomist käsitlevate õigusaktidega, millega antakse ametile vastav pädevus.

Ameti peamine juhtorgan on haldusnõukogu, kus liikmesriikidel ja komisjonil on piisav esindatus. Liikmesriikide esindatus peaks vastama iga liikmesriigi suhtes asutamislepingus sätestatud õigustele ja kohustustele. Ameti töös osalevad Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning EURODACiga seotud meetmetega ühinenud riigid.

3.2. Õiguslik alus

Käesoleva muudetud ettepaneku õigusliku aluse moodustavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktid a ja b, artikli 78 lõike 2 punkt e, artikli 79 lõike 2 punkt c, artikkel 74, artikli 82 lõike 1 punkt d ja artikli 87 lõike 2 punkt a.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 74 on ette nähtud asjakohaste meetmete võtmine, et edendada ja tugevdada halduskoostööd liikmesriikide asjaomaste valitsusasutuste vahel. Nimetatud artikkel on asjakohane õiguslik alus, sest amet lihtsustab liikmesriikide asjaomaste valitsusasutuste suhtlemist ja koostööd eespool nimetatud valdkondades.

Ametile antavad operatiivjuhtimisega seotud ülesanded toetavad SIS II ja VISi määruse aluseks olevat poliitikat. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktiga b ja artikli 79 lõike 2 punktiga c, mis on ameti SIS II-ga seotud ülesannete asjakohane õiguslik alus, hõlmab ameti tegevus tehnilisi küsimusi, mis on seotud vastavalt isikute kontrollimisega välispiiril ning ebaseadusliku sisserände ja ebaseadusliku riigis elamise valdkonna meetmetega. VISiga seotud küsimustes toetab amet tehniliselt liikmesriikide viisade väljaandmise korda, tuginedes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktile a.

EURODACiga seotud küsimustes toetab amet talle antavate operatiivjuhtimisega seotud ülesannete raames tehniliselt selle liikmesriigi määramist, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõike 2 punkt e).

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 82 lõike 1 punktis d on ette nähtud selliste meetmete võtmine, millega hõlbustatakse liikmesriikide õigusasutuste või samaväärsete asutuste vahelist koostööd kriminaalasjade menetlemisel ja otsuste täitmisel. Lisaks on sama lepingu artikli 87 lõike 2 punktis a sätestatud, et liikmesriikide pädevate asutuste vahelise politseikoostöö sisseseadmise eesmärgil kehtestatakse meetmeid seoses asjakohaste andmete kogumise, säilitamise, töötlemise, analüüsi ja vahetusega. Nimetatud sätted moodustavad asjakohase õigusliku aluse, mille põhjal anda ametile kõnealuses valdkonnas ülesandeid.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktides a ja b, artikli 78 lõike 2 punktis e, artikli 79 lõike 2 punktis c, artikli 82 lõike 1 punktis d ja artikli 87 lõike 2 punktis a osutatud meetmed võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Seepärast kohaldatakse määruse kui ühtse terviku vastuvõtmisel seadusandlikku tavamenetlust.

3.3. Muutuv geomeetria

Kuna käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotis, mõjutab seda Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani seisukohta käsitlevatest protokollidest tulenev muutuv geomeetria. Käesoleva ettepanekuga arendatakse edasi Schengeni acquis ’d ja EURODACiga seotud meetmeid käsitlevaid sätteid. Seepärast tuleb arvesse võtta järgmisi eri protokollidega ja ühinemislepingutega seotud tagajärgi.

Taani

ELi lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli kohaselt ei osale Taani nõukogus Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise kohaste meetmete võtmisel, välja arvatud „meetmed, mis määravad kindlaks kolmandad riigid, kelle kodanikel peab olema viisa liikmesriikide välispiiride ületamiseks, või ühtse viisavormiga seotud meetmed”. Käesoleva ettepanekuga arendatakse edasi Schengeni acquis ’d ja seega kohaldatakse protokolli artiklit 4. Nimetatud protokolli artikli 4 kohaselt on Taani otsustanud määrusi (EÜ) nr 1987/2006 ja (EÜ) nr 767/2008 oma riiklikus õiguses rakendada.

Aluslepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani EURODACi osas käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Ometi kohaldab Taani kehtivat EURODACi määrust pärast rahvusvahelise lepingu[29] sõlmimist Euroopa Ühendusega 2006. aastal.

Ühendkuningriik ja Iirimaa

Käesoleva ettepanekuga arendatakse edasi Schengeni acquis ’ sätteid, mis on seotud nii SIS II-ga määruse (EÜ) nr 1987/2006 reguleerimisala ulatuses kui ka VISiga ning milles Ühendkuningriik ja Iirimaa vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis ’ sätetes) ja nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis ’ sätetes) ei osale. Seepärast ei ole käesolev määrus Ühendkuningriigi ega Iirimaa suhtes siduv ega kohaldatav selles osas, mis on seotud SIS II-ga määruse (EÜ) nr 1987/2006 reguleerimisala ulatuses ja VISiga

EURODACi määrus (EÜ) nr 2725/2000 on Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes olnud siduv alates sellest, kui nad teatasid aluslepingutele lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli alusel oma soovist osaleda kõnealuse määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel. Nimetatud liikmesriikide seisukoht EURODACi määruse suhtes ei mõjuta nende võimalikku osalemist käesolevas ettepanekus.

Norra ja Island

Norra ja Islandi puhul arendatakse käesoleva ettepanekuga edasi Schengeni acquis ’ sätteid Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb nimetatud kahe riigi ühinemist Schengeni acquis ’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega[30].

Paralleelselt mitme ELi mittekuuluva riigi ühinemisega Schengeni acquis ’ga on endine ühendus (praegune EL) sõlminud või sõlmimas kõnealuste riikidega ka mitu EURODACiga seotud meetmetega ühinemise lepingut. Islandi ja Norra ühinemisleping[31] sõlmiti 2001. aastal.

Šveits

Šveitsi puhul arendatakse käesoleva ettepanekuga edasi Schengeni acquis ’ sätteid Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega[32] ) tähenduses.

Leping Šveitsi ühinemiseks EURODACiga seotud meetmetega[33] sõlmiti 28. veebruaril 2008 ja seda kohaldatakse alates 12. detsembrist 2008.

Liechtenstein

Liechtensteini puhul arendatakse käesoleva ettepanekuga edasi Schengeni acquis ’ sätteid, mis kuuluvad Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A, B ja G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/261/EÜ[34] artikliga 3.

Leping Liechtensteini ühinemiseks EURODACiga seotud meetmetega[35] kirjutati alla 28. veebruaril 2008 ja sõlmitakse hiljem.

Üldsätted EURODACiga seotud meetmetega ühinenud riikidele:

Kooskõlas kolme eespool osutatud lepinguga nõustuvad ühinenud riigid tingimusteta EURODACiga seotud meetmete ja nende edasiarendamisega. Nad ei osale selliste õigusaktide vastuvõtmisel, millega muudetakse EURODACiga seotud meetmeid või millega arendatakse edasi selliseid meetmeid (sealhulgas käesolev ettepanek), kuid nad peavad pärast õigusakti nõukogus ja Euroopa Parlamendis heakskiitmist teatama komisjonile teatava ajavahemiku jooksul oma otsusest, kas nad nõustuvad õigusakti sisuga. Juhul kui Norra, Island, Šveits või Liechtenstein ei nõustu õigusaktiga, millega muudetakse EURODACiga seotud meetmeid või arendatakse selliseid meetmeid edasi, lõpetatakse vastavad lepingud, välja arvatud juhul, kui lepingute alusel loodud ühis-/segakomitee otsustab ühehäälselt teisiti.

Õiguste ja kohustuste loomiseks Taani (kes, nagu eespool selgitatud, on ühinenud EURODACiga seotud meetmetega rahvusvahelise lepingu alusel) ja eespool nimetatud ühinenud riikide vahel on endine ühendus (praegune EL) ja ühinenud riigid sõlminud veel kaks protokolli[36].

3.4. Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanekus peetakse kinni subsidiaarsuse põhimõttest, sest kavandatava meetme eesmärki, nimelt keskse SIS II, keskse VISi ja riiklike liideste, EURODACi kesküksuse ning nende sideinfrastruktuuri teatavate aspektide operatiivjuhtimise seotud ülesannete andmist ametile, ei saa liikmesriigid üksinda saavutada.

3.5. Proportsionaalsuse põhimõte

ELi eelarvest rahastatavale ametile antakse pädevus hallata ainult keskset SIS II, keskset VISi ja riiklikke liideseid, EURODACi kesküksust ning sideinfrastruktuuri teatavaid aspekte ning ta ei vastuta andmete süsteemidesse sisestamise eest. Liikmesriigid vastutavad oma riikliku süsteemi eest. Seega piirdub ameti pädevus minimaalselt vajalikuga, et toetada tõhusat, turvalist ja pidevat teabevahetust liikmesriikide vahel. Sihtotstarbelise struktuuri loomist peetakse kasutajate õigustatud huvisid ning süsteemide turvalisuse ja kättesaadavuse kõrget taset ning eluliselt tähtsat iseloomu arvestades proportsionaalseks.

3.6. Vahendi valik

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis tugineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktidele a ja b, artikli 78 lõike 2 punktile e, artikli 79 lõike 2 punktile c, artiklile 74, artikli 82 lõike 1 punktile d ja artikli 87 lõike 2 punktile a, on Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise kohase asutuse asutamiseks kõige asjakohasem vahend.

4. Mõju eelarvele

Ametit rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Asjakohane finantsselgitus oli lisatud esialgsele 24. juuni 2009. aasta ettepanekute paketile ja seda ei ole muudetud.

5. Täiendav teave

5.1. Lihtsustamine

Ettepanekuga lihtsustatakse õigusakte, sest mitme õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna IT-süsteemi jaoks luuakse ühtne operatiivjuhtimise struktuur.

5.2. Hindamine

Kavandatud määruse artikkel 27 sisaldab hindamisklauslit.

2009/0089/P (COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr …/…,

millega asutatakse amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 77 lõike 2 punkte a ja b, artikli 78 lõike 2 punkti e, artikli 79 lõike 2 punkti c, artiklit 74, artikli 82 lõike 1 punkti d ja artikli 87 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[37],

pärast ettepaneku edastamist riikide parlamentidele[38],

olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga[39],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt[40]

ning arvestades järgmist:

(1) Teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (SIS II) loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II loomist, toimimist ja kasutamist),[41] ning nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsusega 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist[42]. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1987/2006 ja otsusele 2007/533/JSK vastutab üleminekuperioodil keskse SIS II operatiivjuhtimise eest komisjon. Pärast üleminekuperioodi vastutab keskse SIS II ja sideinfrastruktuuri teatavate aspektide operatiivjuhtimise eest korraldusasutus.

(2) Viisainfosüsteem (VIS) loodi nõukogu 8. juuni 2004. aasta otsusega 2004/512/EÜ viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise kohta[43]. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus),[44] vastutab üleminekuperioodil VISi operatiivjuhtimise eest komisjon. Pärast üleminekuperioodi vastutab keskse VISi, riiklike liideste ja sideinfrastruktuuri teatavate aspektide operatiivjuhtimise eest korraldusasutus.

(3) EURODAC loodi nõukogu 11. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2725/2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil[45]. Vastavalt määrusele (EÜ) nr XX/2009, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist määruse (EÜ) nr […/…] tõhusa kohaldamise eesmärgil, vastutab üleminekuperioodil EURODACi operatiivjuhtimise eest komisjon. Pärast üleminekuperioodi vastutab kesküksuse ja sideinfrastruktuuri teatavate aspektide operatiivjuhtimise eest korraldusasutus.

(4) Selleks et tagada SIS II, VISi ja EURODACi ning võimalik, et ka muude õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna IT-süsteemide operatiivjuhtimine pärast üleminekuperioodi, on vaja asutada korraldusasutus.

(5) Selleks et saavutada koostoime, on vaja nimetatud süsteemide operatiivjuhtimine anda ühele üksusele, saades sel viisil kasu mastaabisäästust, luues kriitilise massi ning tagades kapitali ja inimressursi võimalikult kõrge kasutusmäära.

(6) Kuna korraldusasutus peaks olema õiguslikult, halduslikult ja majanduslikult autonoomne, tuleks see luua reguleerimisametina, kellel on juriidilise isiku staatus.

(7) Seepärast peaks määrustes (EÜ) nr 1987/2006, (EÜ) nr 767/2008 ja (EÜ) nr XX/2000 (mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist määruse (EÜ) nr […/…] tõhusa kohaldamise eesmärgil) sätestatud korraldusasutuse ülesandeid täitma amet. Osutatud ülesanded hõlmavad tehnilist edasiarendamist.

(8) Lisaks peaks amet korraldama VISi ja SIS II-ga seotud erikoolitusi.

(9) Lisaks võib asjaomasele õigusaktile tuginedes anda ametile Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise alusel vastutuse ka uute suuremahuliste IT-süsteemide ettevalmistamise, väljatöötamise ja operatiivjuhtimise eest. Lisaks peaks amet Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise alusel vastutama uuringute jälgimise ja suuremahuliste IT-süsteemide katsekavade eest, kui komisjon seda konkreetselt taotleb.

(10) Asjaolu, et ametile usaldatakse õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimine, ei mõjuta nende süsteemide suhtes kehtivaid erieeskirju. Eelkõige kohaldatakse täies ulatuses neid erieeskirju, mis reguleerivad iga sellise operatiivjuhtimise süsteemi eesmärki, juurdepääsuõigusi, turvameetmeid ja täiendavaid andmekaitsenõudeid, mis kuuluvad ameti pädevusvaldkonda.

(11) Liikmesriigid ja komisjon peaksid olema esindatud haldusnõukogus, et tõhusalt kontrollida ameti toimimist. Haldusnõukogule tuleks anda vajalikud volitused eelkõige iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmiseks, ameti eelarvega seotud ülesannete täitmiseks, ameti suhtes kohaldatavate finantseeskirjade vastuvõtmiseks, tegevdirektori ametisse nimetamiseks ja sellise korra kehtestamiseks, mille alusel tegevdirektor võtab vastu ameti operatiivülesannetega seotud otsused.

(12) Täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks tuleks ametile anda autonoomne eelarve, mille tulud tulevad Euroopa Liidu üldeelarvest. ELi eelarvemenetlust tuleks kohaldada selles osas, mis hõlmab ELi osamaksu ja muid Euroopa Liidu üldeelarvest makstavaid toetusi. Raamatupidamisdokumentide auditit peaks teostama kontrollikoda.

(13) Oma pädevuse raames peaks amet tegema koostööd teiste Euroopa Liidu ametitega, eelkõige õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas asutatud ametitega.

(14) IT-süsteemide operatiivjuhtimist tagades peaks amet järgima Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid, võttes arvesse kõrgeimaid kutsenõudeid.

(15) Isikuandmete töötlemise suhtes, mida teostab amet, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[46]. Selle määrusega on Euroopa andmekaitseinspektorile antud muu hulgas õigus saada ametilt juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik tema poolt teostatavaks uurimiseks.

(16) Ameti läbipaistva toimimise tagamiseks tuleks ameti suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele[47].

(17) Ameti suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta[48] ning ta peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta[49].

(18) Selleks et tagada tööhõivetingimuste avatus ja läbipaistvus ning töötajate võrdne kohtlemine, tuleks ameti töötajate ja tegevdirektori suhtes kohaldada Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi (edaspidi „personalieeskirjad”), sealhulgas ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi.

(19) Amet on nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust)[50] artikli 185 lõike 1 tähenduses ELi asutatud asutus ja peaks sellest tulenevalt vastu võtma oma finantseeskirjad.

(20) Ameti suhtes tuleks kohaldada komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185[51].

(21) Kuna kavandatava meetme eesmärke, nimelt õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise eest vastutava ameti loomist Euroopa Liidu tasandil, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada ELi tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mida on vaja nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(22) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2 ja mis on esitatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

(23) Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklitega 1 ja 2 ei osale Taani SIS II ja VISi osas käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesoleva määrusega arendatakse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisele edasi Schengeni acquis ’d, peaks Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse vastuvõtmisest otsustama, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses. Varasema, Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikli 5 kohaselt on Taani otsustanud määrusi (EÜ) nr 1987/2006 ja (EÜ) nr 767/2008 oma riiklikus õiguses rakendada. Vastavalt Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi lepingule (mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil)[52] rakendab Taani nõukogu määrust (EÜ) nr 2725/2000 oma riiklikus õiguses.

(24) Käesoleva määrusega arendatakse edasi Schengeni acquis ’ sätteid, mis on seotud nii SIS II-ga määruse (EÜ) nr 1987/2006 reguleerimisala ulatuses kui ka VISiga ning milles Ühendkuningriik vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis ’ sätetes)[53] ei osale. Seepärast ei osale Ühendkuningriik määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav selles osas, millega arendatakse edasi Schengeni acquis ’ sätteid, mis on seotud nii SIS II-ga määruse (EÜ) nr 1987/2006 reguleerimisala ulatuses kui ka VISiga. Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes võetud seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav selles osas, millega ei arendata edasi Schengeni acquis ’ sätteid, mis on seotud nii SIS II-ga määruse (EÜ) nr 1987/2006 reguleerimisala ulatuses kui ka VISiga. Ühendkuningriik osaleb siiski käesoleva määruse SIS II-ga seotud sätetes nõukogu otsuse 2007/533/JSK reguleerimisala ulatuses vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis ’ sätetes) artikli 8 lõikele 2. Lisaks teatas Ühendkuningriik 23. septembri 2009. aasta kirjas nõukogu eesistujale oma kavatsusest osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklile 3. Seega osaleb Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see on tema suhtes siduv ja kohaldatav, välja arvatud SIS II osas määruse (EÜ) nr 1987/2006 reguleerimisala ulatuses ja VISi osas.

(25) Käesoleva määrusega arendatakse edasi Schengeni acquis ’ sätteid, mis on seotud nii SIS II-ga määruse (EÜ) nr 1987/2006 reguleerimisala ulatuses kui ka VISiga ning milles Iirimaa vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis ’ sätetes)[54] ei osale. Seepärast ei osale Iirimaa määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav selles osas, millega arendatakse edasi Schengeni acquis ’ sätteid, mis on seotud nii SIS II-ga määruse (EÜ) nr 1987/2006 reguleerimisala ulatuses kui ka VISiga. Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes võetud seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav selles osas, millega ei arendata edasi Schengeni acquis ’ sätteid, mis on seotud nii SIS II-ga määruse (EÜ) nr 1987/2006 reguleerimisala ulatuses kui ka VISiga. Iirimaa osaleb siiski käesoleva määruse SIS II-ga seotud sätetes nõukogu otsuse 2007/533/JSK reguleerimisala ulatuses vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis ’ sätetes) artikli 6 lõikele 2.

(26) Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast SIS II ja VISi osas nende Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis ’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises)[55] tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (nimetatud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta)[56] artikli 1 punktides A, B ja G osutatud valdkonda. Seoses EURODACiga on käesolev määrus Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme) tähenduses uus EURODACiga seotud meede. Seega peaksid Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi delegatsioon vastavalt oma otsusele käesoleva määruse rakendamise kohta oma riiklikus õiguskorras osalema ameti haldusnõukogus, kuid hääleõiguseta. Selleks et määrata kindlaks edasine kord, mis võimaldab Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi osalemist ameti tegevuses, tuleks ELil ja nimetatud riikidel sõlmida täiendav kokkulepe.

(27) Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus SIS II ja VISi osas nende Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)[57] tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A, B ja G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (sõlmida Euroopa Ühenduse nimel nimetatud leping) artikliga 3. Seoses EURODACiga on käesolev määrus Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriumide ja mehhanismide kohta) tähenduses uus EURODACiga seotud meede. Seega peaks Šveitsi Konföderatsiooni delegatsioon vastavalt oma otsusele käesoleva määruse rakendamise kohta oma riiklikus õiguskorras osalema ameti haldusnõukogus, kuid hääleõiguseta. Selleks et määrata kindlaks edasine kord, mis võimaldab Šveitsi Konföderatsiooni osalemist ameti tegevuses, tuleks ELil ja Šveitsi Konföderatsioonil sõlmida täiendav kokkulepe.

(28) Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus SIS II ja VISi osas nende Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)tähenduses, mis kuuluvad nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A, B ja G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/261/EÜ[58] artikliga 3. Seoses EURODACiga on käesolev määrus Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi protokolli (Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriumide ja mehhanismide kohta)[59] tähenduses uus EURODACiga seotud meede. Seega peaks Liechtensteini Vürstiriigi delegatsioon osalema ameti haldusnõukogus, kuid hääleõiguseta. Selleks et määrata kindlaks edasine kord, mis võimaldab Liechtensteini Vürstiriigi osalemist ameti tegevuses, tuleks ELil ja Liechtensteini Vürstiriigil sõlmida täiendav kokkulepe,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU

Artikkel 1

Ameti asutamine

Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise alusel Euroopa amet (edaspidi „amet”) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), viisainfosüsteemi (VIS) ja EURODACi operatiivjuhtimiseks ning muude suuremahuliste infotehnoloogiasüsteemide (edaspidi „IT-süsteemid”) väljatöötamiseks ja haldamiseks.

II PEATÜKK

ÜLESANDED

Artikkel 2

SIS II-ga seotud ülesanded

Amet täidab korraldusasutusele määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsusega 2007/533/JSK antud ülesandeid, korraldab SIRENE käsiraamatu kohase täiendava teabe vahetamisega seotud töötajatele ühise koolituse ning täidab ülesandeid, mis on seotud ekspertide koolitamisega SIS II küsimustes ja millele on osutatud nõukogu määruses (EL) nr XX, millega kehtestatakse hindamismehhanism Schengeni acquis ’ kohaldamise kontrollimiseks[60].

Artikkel 3

VISiga seotud ülesanded

Amet täidab korraldusasutusele määrusega (EÜ) nr 767/2008 ja nõukogu otsusega 2008/633/JSK antud ning VISi kasutamise alase koolitusega seotud ülesandeid.

Artikkel 4

EURODACiga seotud ülesanded

Amet täidab korraldusasutusele määrusega (EÜ) nr XX/2009 (mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist määruse (EÜ) nr […/…] tõhusa kohaldamise eesmärgil) antud ülesandeid.

Artikkel 5

Uuringute jälgimine

1. Amet jälgib Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise alusel SIS II, VISi ja EURODACi ning muude suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise seisukohalt oluliste uuringute arengut.

2. Amet teavitab komisjoni regulaarselt lõikes 1 osutatud arengust.

Artikkel 6

Katsekavad

1. Amet rakendab komisjoni konkreetse taotluse korral Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise alusel katsekavasid suuremahuliste IT-süsteemide väljatöötamiseks ja/või operatiivjuhtimiseks.

2. Komisjoni taotletud katsekavade jaoks kantakse assigneeringud eelarvesse mitte rohkem kui kaheks järjestikuseks eelarveaastaks.

III PEATÜKK

STRUKTUUR JA TÖÖKORRALDUS

Artikkel 7

Õiguslik seisund

1. Amet on ELi asutus ja juriidiline isik.

2. Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigusvõime, mis vastavalt selle riigi õigusaktidele antakse juriidilisele isikule. Eelkõige võib amet omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtumenetluse osaliseks. Ametil on ka õigus sõlmida peakorterit käsitlev leping oma asukohaliikmesriigiga.

3. Ametit esindab ameti tegevdirektor.

4. Ameti asukoht on [...].

Artikkel 8

Struktuur

Ameti juhtimis- ja haldusstruktuur koosneb järgmistest osadest:

1. haldusnõukogu;

2. tegevdirektor;

3. nõuanderühmad.

Artikkel 9

Haldusnõukogu volitused

1. Tagamaks, et amet täidab oma ülesandeid, on haldusnõukogul eelkõige järgmised volitused:

4. nimetada vastavalt artiklile 15 ametisse tegevdirektor ja vajaduse korral vabastada ta ametist;

5. teostada distsiplinaarjärelevalvet tegevdirektori suhtes;

6. kehtestada ameti organisatsiooniline struktuur, olles eelnevalt konsulteerinud komisjoniga;

7. kehtestada ameti kodukord, olles eelnevalt konsulteerinud komisjoniga;

8. kehtestada eeskirjad ameti töökeelte kohta vastavalt käesoleva määruse artiklile 22;

9. kiita tegevdirektori ettepaneku alusel heaks peakorterit käsitlev leping, millele kirjutavad alla tegevdirektor ja asukohaliikmesriik;

10. võtta komisjoni nõusolekul personalieeskirjade artiklis 110 osutatud vajalikud rakendusmeetmed;

11. võtta vastu mitmeaastane personalipoliitika kava ning esitada see igal aastal hiljemalt 31. märtsiks komisjonile ja eelarvepädevatele institutsioonidele;

12. võtta pärast komisjonilt arvamuse saamist iga aasta 30. septembriks oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu ameti järgmise aasta tööprogramm, mis on kooskõlas ELi iga-aastase eelarvemenetluse ja Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotise valdkondi hõlmava ühenduse õigusloomekavaga, ning tagada, et vastuvõetud tööprogramm edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning avaldatakse;

13. võtta igal aastal 31. märtsiks vastu ameti eelmise aasta tegevusaruanne ning edastada see hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning kontrollikojale; iga-aastane tegevusaruanne avaldatakse;

14. täita vastavalt käesoleva määruse artiklile 28, artikli 29 lõikele 6 ja artiklile 30 ameti eelarvega seotud ülesandeid;

15. võtta vastavalt käesoleva määruse artiklile 30 vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad;

16. nimetada ametisse ameti peaarvepidaja, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatu;

17. võtta vajalikud turvameetmed, sealhulgas turvalisuse tagamise kava;

18. nimetada kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001 ametisse ameti andmekaitseinspektor;

19. võtta kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise praktiline kord;

20. võtta vastu määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 50 lõike 4 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 66 lõike 4 kohased SIS II tehnilist toimimist käsitlevad aruanded, määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 50 lõike 3 ja otsuse 2008/633/JSK artikli 17 lõike 3 kohased VISi tehnilist toimimist käsitlevad aruanded ning määruse (EÜ) nr XX/2009 (mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist määruse (EÜ) nr […/…] tõhusa kohaldamise eesmärgil) artikli [28] kohased EURODACi tehnilist toimimist käsitlevad aruanded;

21. esitada märkused aruande kohta, mille Euroopa andmekaitseinspektor on auditi tulemusel määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 45 ja määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 42 lõike 2 kohaselt koostanud, ning teha otsus auditi järelmeetmete üle;

22. avaldada määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 50 lõike 3 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 66 lõike 3 kohased SIS II-ga seotud statistilised andmed;

23. tagada määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 31 lõike 8 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 46 lõike 8 kohase SIS II sisestatud andmete vahetu otsimise loaga pädevate asutuste nimekirja avaldamine igal aastal koos määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 7 lõikes 3 osutatud N.SIS.II asutuste nimekirja ja otsuse 2007/533/JSK artikli 7 lõikes 3 osutatud SIRENE büroode nimekirjaga;

24. täita muid talle käesoleva määruse kohaselt antud ülesandeid.

2. Haldusnõukogu võib nõustada tegevdirektorit kõigis rangelt IT-süsteemide väljatöötamise ja operatiivjuhtimisega seotud küsimustes.

Artikkel 10

Haldusnõukogu koosseis

1. Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni esindajat.

2. Iga liikmesriik nimetab haldusnõukogu liikme ja asendaja. Komisjon nimetab kaks liiget ja nende asendajad. Asendaja esindab liiget tema puudumise korral. Tal on hääleõigus.

3. Haldusnõukogu liikmete nimetamisel lähtutakse nende õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide alastest asjakohastest laiaulatuslikest kogemustest ja teadmistest.

4. Liikmete volituste kestus on neli aastat. Volitusi võib pikendada ühe korra. Volituste tähtaja möödumisel või ametist lahkumisel jäävad liikmed haldusnõukogu koosseisu, kuni nende volitusi pikendatakse või nad asendatakse.

5. Ameti töös osalevad Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning EURODACiga seotud meetmetega ühinenud riigid. Iga selline riik nimetab haldusnõukogusse ühe esindaja ja asendaja, kes on hääleõiguseta liikmed.

Artikkel 11

Haldusnõukogu esimees

1. Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe.

2. Esimehe volituste kestus on neli aastat ja volitusi võib pikendada ühe korra. Esimehe volitused lõpevad enne tähtaega, kui tema haldusnõukogu liikmesus lõpeb.

3. Esimehe võib nimetada ainult selliste liikmete hulgast, kelle on nimetanud liikmesriigid, kes osalevad täielikult kõiki ameti hallatavaid süsteeme reguleerivate õigusaktide vastuvõtmisel.

Artikkel 12

Haldusnõukogu koosolekud

1. Haldusnõukogu koosolek kutsutakse kokku kas esimehe algatusel või vähemalt kolmandiku liikmete või komisjoni taotlusel. Haldusnõukogu tuleb korralisteks koosolekuteks kokku vähemalt kaks korda aastas.

2. Koosolekutel osaleb ameti tegevdirektor.

3. Haldusnõukogu liikmeid võivad abistada eksperdid, kes on nõuanderühmade liikmed.

4. Europolile ja Eurojustile antakse ameti haldusnõukogu koosolekutel vaatleja staatus, kui päevakorras on nõukogu otsuse 2007/533/JSK kohaldamisega seotud SIS II käsitlevad küsimused. Europolile antakse ameti haldusnõukogu koosolekutel vaatleja staatus ka juhul, kui päevakorras on nõukogu otsuse 2008/633/JSK kohaldamisega seotud VISi käsitlevad küsimused.

5. Haldusnõukogu võib oma koosolekutele vaatlejaks kutsuda iga isiku, kelle seisukoht võib talle huvi pakkuda.

6. Amet tagab haldusnõukogule sekretariaaditeenused.

Artikkel 13

Hääletus

1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 ning artikli 9 lõike 1 punkti i kohaldamist, võetakse haldusnõukogu otsused vastu haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega.

2. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist, on igal haldusnõukogu liikmel üks hääl.

3. Kõik liikmed, kelle on nimetanud liikmesriik, kes osaleb teatavat ameti hallatavat IT-süsteemi reguleerivate õigusaktide vastuvõtmisel, võivad hääletada asjaomast IT-süsteemi käsitlevate küsimuste puhul.

4. Kui liikmed on lahkarvamusel küsimuses, kas hääletus mõjutab konkreetset IT-süsteemi, teevad nad asjaomase otsuse kahekolmandikulise häälteenamusega.

5. Ameti tegevdirektor ei hääleta.

6. Üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel, ning vajaduse korral kvooruminõuded kehtestatakse ameti kodukorraga.

Artikkel 14

Tegevdirektori ülesanded ja volitused

1. Ametit juhib ja esindab ameti tegevdirektor.

2. Tegevdirektor on oma ülesannete täitmisel sõltumatu. Olenemata komisjoni ja haldusnõukogu vastavast pädevusest ei taotle tegevdirektor juhiseid riiklikelt ega muudelt organitelt ning ei allu sellistele juhistele.

3. Ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist, kannab tegevdirektor täielikku vastutust ametile antud ülesannete eest ja Euroopa Parlament kohaldab tema suhtes iga-aastast eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust.

4. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kutsuda ameti tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma.

5. Tegevdirektoril on eelkõige järgmised ülesanded:

25. tagada ameti igapäevane juhtimine;

26. võtta vajalikke meetmeid, et tagada ameti toimimine kooskõlas käesoleva määrusega;

27. valmistada ette käesolevas määruses, selle rakenduseeskirjades ja kohaldatavates õigusaktides täpsustatud piirides haldusnõukogu poolt vastuvõetavad menetlused, otsused, strateegiad, programmid ja tegevus ning rakendada neid;

28. kehtestada tõhus süsteem korrapäraseks järelevalveks IT-süsteemide (sealhulgas statistiliste andmete) ja ameti üle ja nende hindamiseks ning rakendada seda süsteemi;

29. osaleda haldusnõukogu koosolekutel ilma hääleõiguseta;

30. kasutada ameti töötajate suhtes artikli 17 lõikes 2 sätestatud volitusi ja lahendada personaliküsimusi;

31. ilma et see piiraks personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kehtestada konfidentsiaalsusnõuded määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 17, otsuse 2007/533/JSK artikli 17, määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 26 lõike 9 ja määruse (EÜ) nr XX/2009 (mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist määruse (EÜ) nr […/…] tõhusa kohaldamise eesmärgil) artikli [4 lõike 6] täitmiseks;

32. pidada asukohaliikmesriigi valitsusega läbirääkimisi peakorterit käsitleva lepingu üle ning pärast selle heakskiitmist haldusnõukogus kirjutada sellele alla.

6. Tegevdirektor esitab haldusnõukogule vastuvõtmiseks järgmiste dokumentide kavandid:

33. ameti iga-aastane tööprogramm ja iga-aastane tegevusaruanne, olles eelnevalt konsulteerinud nõuanderühmadega;

34. ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad;

35. järgmise aasta eelarve;

36. mitmeaastane personalipoliitika kava;

37. volitused artiklis 27 osutatud hindamise korraldamiseks;

38. määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise praktiline kord;

39. vajalikud turvameetmed, sealhulgas turvalisuse tagamise kava;

40. järelevalve ja hindamise tulemuste alusel iga käesoleva määruse artikli 9 lõike 1 punktis q osutatud IT-süsteemi tehnilist toimimist käsitlevad aruanded;

41. käesoleva määruse artikli 9 lõike 1 punktis t osutatud SIS II sisestatud andmete vahetu otsimise loaga pädevate asutuste nimekiri, sealhulgas N.SIS.II asutuste nimekiri ja SIRENE büroode nimekiri, mis avaldatakse igal aastal.

7. Tegevdirektor täidab muid talle käesoleva määruse kohaselt antud ülesandeid.

Artikkel 15

Tegevdirektori ametisse nimetamine

1. Haldusnõukogu nimetab ameti tegevdirektori ametisse komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast viieks aastaks.

2. Enne ametisse nimetamist võidakse haldusnõukogu valitud kandidaat kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva(te) komitee(de) ette ja vastama selle/nende liikmete küsimustele.

3. Üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu korraldab komisjon hindamise. Hindamisel hindab komisjon eelkõige järgmist:

42. esimesel ametiajal saavutatud tulemused ja nende saavutamise viis;

43. ameti järgmistel aastatel täidetavad ülesanded ja talle esitatavad nõuded.

4. Haldusnõukogu võib komisjoni ettepaneku alusel ja hindamisaruannet arvesse võttes pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni kolmeks aastaks üksnes juhtudel, kui see on õigustatud ameti ülesannete ja talle esitatavate nõuetega.

5. Haldusnõukogu teatab Euroopa Parlamendile oma kavatsusest pikendada tegevdirektori ametiaega. Kuu aja jooksul enne tegevdirektori ametiaja pikendamist võidakse tegevdirektor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ette ja vastama selle/nende liikmete küsimustele.

6. Tegevdirektor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule.

7. Tegevdirektori võib ametist vabastada haldusnõukogu.

Artikkel 16

Nõuanderühmad

1. Haldusnõukogule jagavad eksperditeadmisi vastavate IT-süsteemide kohta ning eelkõige iga-aastase tööprogrammi ja tegevusaruande ettevalmistamise kontekstis järgmised nõuanderühmad:

44. SIS II nõuanderühm;

45. VISi nõuanderühm;

46. EURODACi nõuanderühm;

47. muu nõuanderühm, kes on seotud ameti väljatöötatava või hallatava suuremahulise IT-süsteemiga.

2. Nii iga liikmesriik, iga Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning EURODACiga seotud meetmetega ühinenud riik kui ka komisjon nimetavad igasse nõuanderühma ühe liikme kolmeaastaseks tähtajaks, mida võib pikendada.

3. Nii Europol kui ka Eurojust võivad määrata esindaja SIS II nõuanderühma. Europol võib määrata esindaja VISi nõuanderühma.

4. Haldusnõukogu liikmed ei tohi olla nõuanderühmade liikmed. Ameti tegevdirektoril või tema esindajal on õigus osaleda vaatlejana kõigil nõuanderühmade koosolekutel.

5. Nõuanderühmade töö- ja koostöökord sätestatakse ameti kodukorras.

6. Arvamusi koostades teeb iga nõuanderühm kõik endast sõltuva konsensuse saavutamiseks. Lahkarvamuste korral koostatakse liikmete enamuse seisukohta kajastav arvamus koos asjakohaste põhjendustega. Samuti lisatakse vähemuse seisukoht/seisukohad koos põhjendustega. Sel eesmärgil kohaldatakse artikli 13 lõiget 3. Liikmed, kes esindavad Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning EURODACiga seotud meetmetega ühinenud riike, võivad avaldada arvamust, mida ei võeta vajaliku häälteenamuse arvutamisel arvesse.

7. Iga liikmesriik ning iga Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning EURODACiga seotud meetmetega ühinenud riik aitab kaasa nõuanderühmade tegevusele.

8. Nõuanderühmade esimeeste ülesannete suhtes kohaldatakse artiklit 11 mutatis mutandis .

IV PEATÜKK

AMETI TOIMIMINE

Artikkel 17

Personal

1. Ameti personali ja tegevdirektori suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning eeskirju, mille Euroopa Liidu institutsioonid on nimetatud personalieeskirjade ja teenistustingimuste rakendamiseks ühiselt vastu võtnud.

2. Amet kasutab oma töötajate suhtes ametisse määravale asutusele personalieeskirjadega ja lepinguid sõlmivale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega antud volitusi.

3. Ilma et see piiraks personalieeskirjade artikli 17 kohaldamist, kohaldab amet asjakohaseid ametisaladuse hoidmise eeskirju või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi.

4. Haldusnõukogu võtab komisjoni nõusolekul personalieeskirjade artiklis 110 osutatud vajalikud rakendusmeetmed.

Artikkel 18

Avalik huvi

Haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor ja nõuanderühmade liikmed kohustuvad toimima avalikes huvides. Selleks esitavad nad igal aastal kirjaliku kinnituse nimetatud kohustuse võtmise kohta.

Artikkel 19

Peakorterit käsitlev leping

Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse ametile asukohaliikmesriigis antavaid ruume ja selle riigi pakutavaid vahendeid ning ameti asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, ameti töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse ameti ja asukohaliikmesriigi vahelises peakorterit käsitlevas lepingus, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist. Ameti asukohaliikmesriik tagab võimalikult head tingimused ameti tõrgeteta toimimiseks, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

Artikkel 20

Privileegid ja immuniteedid

Ameti suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 21

Vastutus

1. Ameti lepingulist vastutust reguleeritakse asjaomase lepingu suhtes kohaldatava õigusega.

2. Otsuste tegemine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3. Lepinguvälise vastutuse korral heastab amet vastavalt liikmesriikide õiguse ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida ta osakonnad või teenistujad on ülesannete täitmisel tekitanud.

4. Lõikes 3 osutatud kahju heastamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

5. Ameti teenistujate isiklikku vastutust ameti ees reguleeritakse personalieeskirjadega.

Artikkel 22

Keelekasutuse kord

1. Ameti suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled[61].

2. Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 342 kohaselt vastuvõetud otsuste kohaldamist, koostatakse artikli 9 lõike 1 punktides i ja j osutatud iga-aastane tööprogramm ja tegevusaruanne ELi kõikides ametlikes keeltes.

3. Ameti tegevuseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

4. Haldusnõukogu kehtestab keelekasutuse praktilise korra.

Artikkel 23

Juurdepääs dokumentidele

1. Ameti käsutuses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele[62].

2. Haldusnõukogu võtab kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise praktilise korra.

3. Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaste ameti otsuste kohta võib Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimustel esitada vastavalt kaebuse Euroopa Ombudsmanile või hagi Euroopa Liidu Kohtule.

Artikkel 24

Teave ja selle edastamine

1. Amet võib oma tegevusvaldkonda kuuluvates küsimustes omal algatusel teavet edastada. Eelkõige tagab ta, et lisaks artikli 9 lõike 1 punktides i, j, s ja t, artikli 27 lõikes 3 ja artikli 29 lõikes 8 osutatud teabe avaldamisele antakse avalikkusele ja kõigile huvitatud isikutele kiiresti objektiivset, usaldusväärset ja hõlpsasti arusaadavat teavet ameti tegevuse kohta.

2. Haldusnõukogu kehtestab lõike 1 kohaldamise praktilise korra.

Artikkel 25

Andmekaitse

1. Ameti poolt käesoleva määruse kohaselt töödeldava teabe suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[63].

2. Haldusnõukogu kehtestab meetmed, mida amet võtab määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamiseks, sealhulgas ameti andmekaitseinspektorit käsitlevad meetmed.

Artikkel 26

Turvaeeskirjad salastatud teabe ja salastamata delikaatse teabe kaitse kohta

1. Amet järgib komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsuses 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (millega muudetakse komisjoni kodukorda)[64] sisalduvaid turvapõhimõtteid. Turvapõhimõtted hõlmavad muu hulgas salastatud teabe vahetamist, töötlemist ja säilitamist käsitlevaid sätteid.

2. Amet järgib ka Euroopa Komisjoni vastuvõetud ja järgitavaid salastamata delikaatse teabe töötlemist käsitlevaid turvapõhimõtteid.

Artikkel 27

Hindamine

1. Haldusnõukogu tellib kolme aasta jooksul pärast ameti tegevuse alguskuupäeva ja edaspidi iga viie aasta järel käesoleva määruse rakendamist käsitleva sõltumatu välishinnangu, millega seotud tingimused määrab haldusnõukogu pärast komisjoniga konsulteerimist.

2. Hindamise raames hinnatakse ameti ja tema töömeetodite kasulikkust, asjakohasust ja tõhusust. Hinnangu andmisel võetakse arvesse sidusrühmade seisukohti nii Euroopa kui ka riigi tasandil.

3. Haldusnõukogu saab hindamisaruande ning esitab soovitused käesoleva määruse, ameti ja tema töömeetodite muutmise kohta komisjonile, kes edastab need koos oma arvamuse ja asjakohaste ettepanekutega nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Vajaduse korral lisatakse tegevuskava koos ajakavaga. Hindamisaruanne ja soovitused avalikustatakse.

V PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 28

Eelarve

1. Ilma et see piiraks muud liiki sissetulekuid, on ameti tuludeks:

48. ELi toetus, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni jaotis);

49. Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning EURODACiga seotud meetmetega ühinenud riikide osamaks;

50. liikmesriikide osamaks.

2. Ameti kulud hõlmavad muu hulgas töötajate töötasusid, haldus- ja infrastruktuurikulusid, tegevuskulusid ning ameti sõlmitud lepingutest või kokkulepetest tulenevaid kulusid. Igal aastal koostab tegevdirektor ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti koos ametikohtade loeteluga ning edastab selle haldusnõukogule.

3. Ameti tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

4. Haldusnõukogu võtab tegevdirektori koostatud projekti põhjal vastu ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti.

5. Haldusnõukogu edastab ameti tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning selle aluseks olevad üldsuunised komisjonile ning Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning EURODACiga seotud meetmetega ühinenud riikidele iga aasta 10. veebruariks ning lõpliku eelarvestuse 31. märtsiks.

6. Haldusnõukogu esitab komisjonile ja eelarvepädevatele institutsioonidele hiljemalt iga aasta 31. märtsiks:

51. oma tööprogrammi eelnõu;

52. oma ajakohastatud mitmeaastase personalipoliitika kava, mis on koostatud vastavalt komisjoni kehtestatud suunistele;

53. teabe personalieeskirjades kindlaksmääratud ametnike, ajutiste ja lepinguliste töötajate arvu kohta aastatel n–1 ja n ning prognoosi aastaks n+1;

54. teabe asukohaliikmesriigi poolt ametile antud mitterahaliste toetuste kohta;

55. prognoosi eelarve täitumise ülevaate saldo kohta aastal n-1.

7. Komisjon edastab eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid”) koos Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga.

8. Eelarvestuse alusel kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstavate toetuste suuruse ning esitab need vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

9. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti toetuseks kasutatavad assigneeringud. Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu ameti ametikohtade loetelu.

10. Ameti eelarve võtab vastu haldusnõukogu. Eelarve muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse eelarvet vastavalt.

11. Iga muudatuse tegemisel eelarves, sealhulgas ametikohtade loetelus, järgitakse sama korda.

12. Haldusnõukogu teatab võimalikult vara eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsusest rakendada projekti, millel võib olla oluline rahaline mõju tema eelarve rahastamisele, eriti kõikide kinnisvaraga seotud projektide, nagu hoonete rentimise või ostmise puhul. Haldusnõukogu teatab sellest komisjonile ning Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning EURODACiga seotud meetmetega ühinenud riikidele. Kui üks eelarvepädev institutsioon kavatseb esitada arvamuse, teatab ta kahe nädala jooksul pärast projekti kohta teate saamist haldusnõukogule sellise arvamuse esitamise kavatsusest. Kui vastust ei tule, võib amet jätkata kavandatud tegevust.

Artikkel 29

Eelarve täitmine

1. Ameti eelarvet täidab ameti tegevdirektor.

2. Tegevdirektor edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu hindamismenetluste tulemuste seisukohast olulise teabe.

3. Ameti peaarvepidaja saadab esialgse raamatupidamisaruande koos asjakohase aasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitleva aruandega hiljemalt järgmise aasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002[65] artiklile 128.

4. Ameti peaarvepidaja saadab eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitleva aruande hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Pärast kontrollikojalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 129 kohaste tähelepanekute saamist ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta koostab tegevdirektor omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

6. Haldusnõukogu esitab oma arvamuse ameti lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

7. Tegevdirektor saadab lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega hiljemalt järgmise aasta 1. juuliks komisjoni peaarvepidajale, kontrollikojale, Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning EURODACiga seotud meetmetega ühinenud riikidele.

8. Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

9. Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse tema tähelepanekute kohta hiljemalt 30. septembriks. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule.

10. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 146 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.

11. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel enne 15. maid aastal n + 2.

Artikkel 30

Finantseeskirjad

Ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad võtab vastu haldusnõukogu, olles eelnevalt konsulteerinud komisjoniga. Finantseeskirjad ei või kõrvale kalduda komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002,[66] välja arvatud juhul, kui selline kõrvalekaldumine on vajalik ameti toimimiseks ja komisjon on andnud selleks eelneva nõusoleku.

Artikkel 31

Pettusevastane võitlus

1. Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemisel kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1073/1999[67].

2. Amet ühineb institutsioonidevahelise kokkuleppega, milles käsitletakse Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlusi, ja kehtestab viivitamata kõigi ameti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted.

3. Rahastamisotsustes ning neist tulenevates lepingutes ja rakendusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral teostada ameti rahaliste vahendite saajate ja rahaliste vahendite eraldamise eest vastutavate isikute juures kohapealseid kontrolle.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 32

Ettevalmistavad meetmed

1. Komisjon vastutab ameti asutamise ja esialgse toimimise eest, kuni amet on saavutanud eelarve täitmiseks operatiivse suutlikkuse.

2. Kuni tegevdirektor asub pärast haldusnõukogu poolt vastavalt käesoleva määruse artiklile 15 ametisse nimetamist täitma oma ülesandeid, võib komisjon sel eesmärgil määrata ajutiselt ametisse piiratud arvu ametnikke, sealhulgas ametniku, kes täidab tegevdirektori ülesandeid.

3. Ajutine tegevdirektor võib lubada kõigi ameti eelarves ette nähtud krediidiga kaetud maksete tegemist, kui haldusnõukogu on need heaks kiitnud, ning võib sõlmida lepinguid, sealhulgas töölepinguid, pärast ameti ametikohtade loetelu vastuvõtmist.

Artikkel 33

Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ning EURODACiga seotud meetmetega ühinenud riikide osalus

Ühinemislepingute asjaomaste sätete alusel töötatakse välja kord, millega muu hulgas nähakse ette Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning EURODACiga seotud meetmetega ühinenud riikide ameti töös osalemise laad ja ulatus ning üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas sätted osamaksu ja töötajate kohta.

Artikkel 34

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

2. Amet alustab artiklites 2–6 sätestatud ülesannete täitmist 1. jaanuaril 2012.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

President eesistuja

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, millega asutatakse amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks.

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Poliitikavaldkond: vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala (jaotis 18)

Meetmed:

solidaarsus – välispiirid, viisapoliitika ja isikute vaba liikumine (peatükk 18.02)

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B.A read)), sh järgmised rubriigid:

Finantsraamistik 2007–2013: alamrubriik 3A

Peatükki 18.02 (solidaarsus – välispiirid, viisapoliitika ja isikute vaba liikumine) luuakse ameti jaoks vajalik struktuur vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks, st

- luuakse artikkel 18 02 XX nimetusega „õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks asutatud amet”;

- luuakse punkt 18 02 XX XX nimetusega „õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks asutatud amet” – toetus jaotistele 1 ja 2;

- luuakse punkt 18 02 XX XX nimetusega „õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks asutatud amet” – toetus jaotisele 3.

Artikli ning punktide valik peatüki 18 02 raames määratakse kindlaks 2011. aasta eelarvemenetluses.

3.2. Meetme kestus ja finantsmõju:

Kava kohaselt toimub ameti õiguslik registreerimine 2011. aastal ja sellest saaks täielikult iseseisev amet, kes suudab 2012. aastal üle võtta kõik SIS II, VISi ja EURODACi ning muude suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimisega seotud ülesanded. Ettevalmistustöö selleks algab 2010. aastal ning seda rahastatakse kehtivate õiguslike aluste alusel, milleks on SIS II puhul määrus (EÜ) nr 1987/2006,[68] VISi puhul määrus (EÜ) nr 767/2008[69] ja EURODACi puhul määrus (EÜ) nr XX/2010, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise EURODAC-süsteemi kehtestamist määruse (EÜ) nr […/…] tõhusa kohaldamise eesmärgil.

3.3. Eelarve tunnusjooned:

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik |

Vt punkt 3.1. | Mitte-kohus-tuslik | Liigendatud[70] | JAH | EI | EI | 3A |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | Aasta 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | n+4 | n + 5 jj | Kokku |

Tegevuskulud[71] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1. | a | 0.000 | 13,7 | 54,5 | 39,4 | 107,6 |

Maksete assigneeringud | b | 0.000 | 13,7 | 54,5 | 39,4 | 107,6 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[72] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4. | c | 0.000 | 0.000 | 0.000 | 0.000 | 0.000 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 0,000 | 13,7 | 54,5 | 39,4 | 107,6 |

Maksete assigneeringud | b+c | 0,000 | 13,7 | 54,5 | 39,4 | 107,6 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[73] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5. | d | 1,2 | 1,5 | 0,9 | 0,6 | 4,2 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6. | e | 0,3 | 0,3 | 0,3 | 0,3 | 1,2 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku |

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) kokku | a+c+d+e | 1,5 | 15,5 | 55,7 | 40,3 | 113 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) kokku | b+c+d+e | 1,5 | 15,5 | 55,7 | 40,3 | 113 |

Kaasrahastamise andmed

Lisaks ELi eelarverealt saadavatele vahenditele saab amet käesoleva määruse artikli 28.1 lõike 1 punkti b kohaselt kaasrahastamise raames vahendeid ka Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning EURODACiga seotud meetmetega ühinenud riikidelt.

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

X Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule. Vajalikud assigneeringud ameti tegevuskuludeks on ette nähtud 2011.–2013. aasta rahastamisprogrammide eelarveridadel 18 02 04 Schengeni infosüsteem (SIS II), 18 02 05 viisainfosüsteem (VIS) ja 18 03 11 EURODAC.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[74] sätete kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine)

4.1.3. Finantsmõju tuludele

X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meetme rakendamist [Aas-ta n-1] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personal kokku | 10 | 12 | 7 | 5 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Selleks et amet muutuks täiesti toimivaks on lühiajalises perspektiivis vaja korraldada mitu ettevalmistavat ja käivitavat tegevust. Sellised tegevused võivad hõlmata teostatavusuuringute teostamist võimalikes asukohtades, uute asukohtade omandamist süsteemide majutamiseks, ehitus- või kohandustöid, süsteemide ümberpaigutamist, töötajate värbamist ja koolitamist ning kõigi vajalike seadmete, vahendite ja menetluste tagamist ametile.

Pikaajalises perspektiivis on amet tõhus lahendus SIS II, VISi ja EURODACi ning muude õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahulistele IT-süsteemide haldamiseks.

Vaja on asutada amet, mis vastaks järgmistele olulistele nõuetele:

- süsteemide tõhus ja turvaline toimimine ja haldamine, millega on nimetatud süsteemide kasutajatele tagatud nõuetekohase kvaliteediga teenus, pidev ja katkematu teenus, andmete turvalisus ja terviklikkus ning vastavus andmekaitseeeskirjadele;

- nõuetekohane juhtimisstruktuur, milles pööratakse tähelepanu ELi institutsioonide, osalevate liikmesriikide ja muude sidusrühmade nõuetele. Struktuur peaks kajastama kõnealuste süsteemide õiguslikesse alustesse hõlmatud eri sambaid;

- kõnealuste IT-süsteemide usaldusväärne, pidev, tõhus ja vastutustundlik finantshaldus, millega optimeeritakse võimalikku koostoimet ja mastaabisäästu, luuakse kriitiline mass, tagatakse kapitali ja inimressursi võimalikult kõrge kasutusmäär ning suurendatakse töötajate tööviljakust;

- tõhus töökorraldus, millega optimeeritakse inimressursside kasutamist ja tööviljakust.

5.2. ELi meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Käesoleva ettepanekuga luuakse pikaajaline lahendus SIS II, VISi ja EURODACi ning muude õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide haldamiseks, millega optimeeritakse koostoimet ja tagatakse mastaabisääst.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Käesoleva ettepaneku esmane eesmärk on asutada amet, kes vastutab SIS II, VISi ja EURODACi pikaajalise operatiivjuhtimise eest.

Lisaks peaks amet hakkama vastutama ka muude õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise eest.

Näitajateks on erinevate hoiatusteadete suhtes registreeritud kokkulangevuste statistilised andmed (süsteemide lõikes).

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

X Tsentraliseeritud haldamine

( otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, haldamine on delegeeritud:

( täitevasutustele

X ELi asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Tõhusa järelevalve- ja hindamissüsteemi loomise ja rakendamise eest ameti tegevuse suhtes vastutab tegevdirektor. Tegevdirektor koostab ameti iga-aastase tegevusaruande, milles eelkõige võrreldakse saavutatud tulemusi iga-aastase tööprogrammi eesmärkidega. Tegevusaruanne edastatakse pärast konsultatsioone nõuanderühmadega ja selle vastuvõtmist haldusnõukogus hiljemalt järgmise aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Sotsiaal- ja Majanduskomiteele ning kontrollikojale. Esimene aruanne esitatakse 2013. aastal ja see avaldatakse.

Amet avaldab igal aastal statistilised andmed, millest nähtub nii terviksüsteemi kui iga liikmesriigi lõikes kirjete arv hoiatusteate kategooria kohta, kokkulangevuste arv hoiatusteate kategooria kohta ja see, kui mitu korda SIS II kasutati.

Amet esitab kahe aasta jooksul pärast ameti tegevuse alguskuupäeva ja edaspidi iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse keskse SIS II ja sideinfrastruktuuri tehnilist toimimist, sealhulgas viimase turvalisust, ning täiendava teabe kahe- ja mitmepoolset vahetamist liikmesriikide vahel.

Amet esitab kahe aasta jooksul pärast ameti tegevuse alguskuupäeva ja edaspidi iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande VISi tehnilise toimimise, sealhulgas selle turvalisuse kohta.

Seoses EURODACiga peaks amet iga kahe aasta järel esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande kesküksuse tehnilise toimimise, sealhulgas selle turvalisuse kohta, ning igal aastal kesküksuse tegevuse aruande.

Haldusnõukogu tellib kolme aasta jooksul pärast ameti tegevuse alguskuupäeva ja edaspidi iga viie aasta järel sõltumatu välishinnangu käesoleva määruse rakendamise kohta. Hindamise raames uuritakse, kui tõhusalt amet oma ülesannet täidab. Hinnang antakse ka ameti ja tema töömeetodite mõjule. Hinnangu andmisel võetakse arvesse sidusrühmade seisukohti nii Euroopa kui ka riigi tasandil. Hindamisaruanne esitatakse haldusnõukogule, kes esitab soovitused käesoleva määruse, ameti ja tema töömeetodite muutmise kohta komisjonile. Komisjon edastab kõnealused soovitused koos oma arvamuse ja asjakohaste ettepanekutega nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Vajaduse korral lisatakse tegevuskava koos ajakavaga. Hindamisaruanne ja soovitused avalikustatakse.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Eelhinnang on lisatud mõjuhinnangule.

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Reguleerimisameti loomine SIS II, VISi ja EURODACi haldamiseks on uus ja uuenduslik lähenemisviis teabevahetusele. Seepärast ei ole varasemaid samaväärseid kogemusi, mis pakuksid asjakohaseid õppetunde.

Samas on nõuetekohaselt arvesse võetud muude ELi ametite asutamise parimaid tavasid.

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Haldusnõukogu tellib kolme aasta jooksul pärast ameti tegevuse alguskuupäeva ja edaspidi iga viie aasta järel sõltumatu välishinnangu käesoleva määruse rakendamise kohta.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemisel kohaldatakse kõnealuse ameti suhtes ilma piiranguteta määrust (EÜ) nr 1073/1999.

Amet ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, milles käsitletakse OLAFi sisejuurdlusi, ja kehtestab viivitamata kõigi ameti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted.

Rahastamisotsustes ning neist tulenevates lepingutes ja rakendusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral teostada ameti rahaliste vahendite saajate ja rahaliste vahendite eraldamise eest vastutavate isikute juures kohapealseid kontrolle.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA[76]

8.1. ETTEPANEKU EESMÄRGID NENDE FINANTSKULU JÄRGI

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 | Aasta n+4 | Aasta n+5 |

Ametnikud või ajutine personal[82] (XX 01 01) | A*/AD | 6 | 7 | 4,5 | 3,5 |

B*, C*/AST | 4 | 5 | 2,5 | 1,5 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal[83] |

Art XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal[84] |

KOKKU | 10 | 12 | 7 | 5 |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Ettevalmistav tegevus, mis on seotud ametile SIS II, VISi ja EURODACi pikaajalise operatiivjuhtimise andmisega ning seejärel komisjoni poolt ameti koordineerimise ja tema üle tehtava järelevalvega.

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

X Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

X Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (talitusesisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

Personali- ja haldusressursside vajadus kaetakse eraldise piires, mis võidakse anda vastutavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

Personali arv ametis (käivitamise ja toimimise etapil)

Allpool olev teave on esialgne. Seda täpsustakse hiljem, kui ameti lõplikud ülesanded ja vajadused seoses personali- ja halduskuludega on selgunud.

Aasta | Järkjärguliselt värvatav personal |

2011. aasta esimene poolaasta | 15 |

2011. aasta teine poolaasta | 60 |

2012 | 40 |

2013 | 5 |

KOKKU | 120 |

Koosseisuväliste töötajate värbamist juhib amet.

Ameti personal koosneb nii operatiiv- kui ka haldustöötajatest, keda on kokku 120 inimest. See on vajalike ametikohtade kalkulatsioon, mis tugineb mõjuhinnangu ajakohastatud arvulistele näitajatele.

Hinnanguliselt 75 töötajat on vaja SIS II ja VISi operatiivjuhtimiseks (sealhulgas töö biomeetriliste tunnustega). Ülejäänud 45 töötajat tegeleksid EURODACi operatiivjuhtimise ja ameti kõigi haldusülesannete täitmisega. Selles näitajas on arvesse võetud ametile antud ülesandeid, mis on seotud uuringute jälgimise, komisjoni konkreetse taotluse korral katsekavade rakendamise ning nõuanderühmade abistamisega.

Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus (käivitamise ja toimimise etapil)

Tagada SIS II, VISi ja EURODACi operatiivjuhtimine ning VISi ja SIS II alane koolitus, sealhulgas täiendava teabe vahetusega seotud koolitus, uuringute jälgimine ja komisjoni konkreetse taotluse korral katsekavade rakendamine.

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Eelarverida (number ja nimetus) | Aasta n | Aasta n+1 | Aasta n+2 | Aasta n+3 | Aasta n+4 | Aasta n+5 jj | KOKKU |

Ei kohaldata Muu tehniline ja haldusabi | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

- sise- | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

- välis- | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Ei kohaldata |

Ei kohaldata Tehniline ja haldusabi kokku |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Ametikoha liik | Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 | Aasta n+4 | Aasta n+5 jj |

Ametnikud ja ajutine personal (18 01 01) | 1,2 | 1,5 | 0,9 | 0,6 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal[86] (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) (täpsustada eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 1,2 | 1,5 | 0,9 | 0,6 |

See on ameti ettevalmistamise, hindamise, kontrollimise ja koordineerimisega seotud komisjoni personali kulu.

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal – keskmine kulu aastas: 122 000 eurot töötaja kohta

8.2.6. Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud miljonites eurodes (üks koht pärast koma) |

Aasta 2010 | Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 | Aasta n+5 | Aasta n+6 jj | KOKKU |

18 01 02 11 01 – Lähetused | 0,3 | 0,3 | 0,3 | 0,3 | 1,2 |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[87] |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2 Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) | 0,3 | 0,3 | 0,3 | 0,3 | 1,2 |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

Lähetused hõlmavad visiite süsteeme majutavatesse liikmesriikidesse ja ameti peakorterisse, sealhulgas osalemist haldusnõukogu ja nõuanderühmade koosolekutel.

Personali- ja haldusressursside vajadus kaetakse eraldise piires, mis võidakse anda vastutavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

[1] Komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud ettepanekule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta (millega asutatakse amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks) ning ettepanekule nõukogu otsuse kohta (millega antakse ELi lepingu VI jaotise alusel määrusega (EÜ) nr XX asutatud ametile SIS II ja VISi operatiivjuhtimisega seotud ülesanded) KOM(2009) 293(lõplik).

[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1987/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) (ELT L 381, 28.12.2006, lk 1);

nõukogu otsus 2007/533/JSK, 12. juuni 2007, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 205, 7.8.2007, lk 63);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008, 9. juuli 2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60);

nõukogu otsus 2008/633/JSK, 23. juuni 2008, mis käsitleb liikmesriikide määratud ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel (ELT L 218, 13.8.2008, lk 129).

[3] Konventsioon, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19).

[4] ELT L 381, 28.12.2006, lk 4 ja ELT L 205, 7.8.2007, lk 63.

[5] ELT L 218, 13.8.2008, lk 60.

[6] EÜT C 254, 19.8.1997, lk 1.

[7] ELT L 50, 25.2.2003, lk 1.

[8] EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4.

[9] EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1.

[10] ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.

[11] ELT L 381, 28.12.2006, lk 1.

[12] ELT L 205, 7.8.2007, lk 63.

[13] ELT L 79, 20.3.2007, lk 20.

[14] ELT L 57, 1.3.2008, lk 1.

[15] ELT L 57, 1.3.2008, lk 14.

[16] ELT L 123, 8.5.2008, lk 1.

[17] ELT L 299, 8.11.2008, lk 1.

[18] ELT L 299, 8.11.2008, lk 43.

[19] ELT L 213, 15.6.2004, lk 5.

[20] ELT L 305, 4.11.2006, lk 13.

[21] ELT L 267, 27.9.2006, lk 41.

[22] ELT L 194, 23.7.2008, lk 3.

[23] ELT L 218, 13.8.2008, lk 60.

[24] ELT L 218, 13.8.2008, lk 129.

[25] EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1. Euroopa Parlamendile ja nõukogule on esitatud uuesti sõnastatud versioon (KOM(2008) 825 (lõplik)).

[26] EÜT L 62, 5.3.2002, lk 1.

[27] Teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), viisainfosüsteemi (VIS) ja EURODACi ning muude õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide pikaajalise haldamise võimaluste hindamine, lõpparuanne, 15.10.2007, RAND Europe.

[28] Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepanek (KOM(2009) 342 (lõplik), uuesti sõnastatud).

[29] Leping Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahel, mis käsitleb kriteeriumide ja mehhanismide kehtestamist selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (ELT L 66, 8.3.2006, lk 38).

[30] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

[31] Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline leping, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (EÜT L 93, 3.4.2001, lk 40–47).

[32] ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

[33] Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (ELT L 53, 27.2.2008, lk 3).

[34] ELT L 83, 26.3.2008, lk 3.

[35] Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi protokoll Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (ELT …).

[36] Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriumide ja mehhanismide kohta) Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi protokoll (ELT …) ning Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme) protokoll (ELT L 57, 28.2.2006).

[37] ELT …

[38]

[39] ELT …

[40] Euroopa Parlamendi xxx arvamus ja nõukogu xxx otsus ( Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[41] ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.

[42] ELT L 205, 7.8.2007, lk 63.

[43] ELT L 213, 15.6.2004, lk 5.

[44] ELT L 218, 13.8.2008, lk 60.

[45] EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1.

[46] EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[47] EÜT 145, 31.5.2001, lk 43.

[48] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[49] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

[50] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[51] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

[52] ELT L 218, 8.3.2006, lk 38.

[53] EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

[54] EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

[55] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

[56] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

[57] ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

[58] ELT L 83, 26.3.2008, lk 3.

[59] ELT …

[60] ELT …

[61] EÜT 17, 6.10.1958, lk 385.

[62] EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

[63] EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[64] EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.

[65] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[66] EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

[67] EÜT C 136, 31.5.1999, lk 1.

[68] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1987/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4);

[69] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008, 9. juuli 2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60);

[70] Liigendatud assigneeringud.

[71] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[72] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

[73] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[74] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[75] Vajaduse korral, st kui meedet rakendatakse üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.

[76] Arvnäitajad tuginevad peamiselt mõjuhinnangule.

[77] Kulud sisaldavad jooksvaid kulusid, energiakulusid, turvalisuse kontrolliga seotud kulusid ja kindlustuskulusid.

[78] Hinnangulised andmed, mida on vaja kohandada.

[79] Assigneering on ette nähtud tegevuskuludeks, sealhulgas reisi- ja elamiskulud ning suulise tõlke kulud (aastas kaks haldusnõukogu koosolekut ja kuus nõuanderühmade koosolekut).

[80] Olulise osa tõlgetest teeb Luxembourgis asuv ELi Asutuste Tõlkekeskus.

[81] Summa sisaldab teostatavusuuringuid ja katsekavasid, mida tehakse vastavalt käesoleva määruse artiklitele 5 ja 6.

[82] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[83] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[84] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[85] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[86] Praeguses etapis ei ole tuvastatud vajadust koosseisuväliste töötajate (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) järele.

[87] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.