[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel, 24.3.2010

KOM(2010) 85 lõplik

2010/0054 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) seoses Euroopa välisteenistusega

SELETUSKIRI

Komisjoni käesoleva ettepaneku eesmärk on muuta finantsmäärust, et viia see kooskõlla Lissaboni lepinguga ettenähtud Euroopa välisteenistuse (edaspidi „välisteenistus”) loomisega. Finantsmäärusega reguleeritakse kõiki ELi vahendite kasutamise suhtes kohaldatavaid eeskirju ja menetlusi ning kõik institutsioonid peavad sellest kinni pidama. Välisteenistuse loomise arvestamiseks tuleks muuta ka finantsmäärust täiendavaid rakenduseeskirju. Selleks esitatakse eraldi ettepanek. Välisteenistuse personalijuhtimise üksikasjad esitatakse personalieeskirjade muutmist käsitlevas eraldiseisvas komisjoni ettepanekus.

Kavandatavad muudatused tuginevad Euroopa Ülemkogu 29.–30. oktoobril 2009 vastu võetud suunistele tulevase välisteenistuse loomiseks eraldiseisva teenistusena.

2010. aasta esimese poolaasta lõpul esitab komisjon oma ettepaneku finantsmääruse korrapäraseks, iga kolme aasta tagant toimuvaks muutmiseks vastavalt finantsmääruse artiklile 184. Komisjon on aga seisukohal, et välisteenistuse kiireks loomiseks on vältimatu muuta finantsmäärust kiirkorras enne ja väljaspool iga kolme aasta tagant toimuvat muutmist. Muid Lissaboni lepingu rakendamisega seotud küsimusi on käsitletud eraldi ettepanekus, mille komisjon võttis vastu 3. märtsil 2010 (KOM (2010) 71 (lõplik)).

1. Välisteenistuse loomisega seonduvad peamised muudatused

Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi lepingu”) artikli 27 lõikes 3 on sätestatud, et kõrget esindajat abistab tema volituste täitmisel välisteenistus ning et teenistuse korraldus ja toimimine määratakse nõukogu otsusega kõrge esindaja ettepaneku põhjal pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ning komisjonilt nõusoleku saamist.

Euroopa Ülemkogu esitas oma 29.–30. oktoobri 2009. aasta kohtumise järeldustes mõningad suunised tulevase välisteenistuse loomiseks eraldiseisva teenistusena ning kutsus kõrget esindajat üles looma välisteenistust „2010. aasta aprilliks”.

Eelarve seisukohast käsitatakse välisteenistust institutsioonina finantsmääruse artikli 1 tähenduses: tal on eelarveautonoomia, st ELi eelarves on tal oma jagu. Nagu kõikidel muudel institutsioonidel on ka välisteenistusel halduskulud, mille täitmise kiidab heaks Euroopa Parlament. Euroopa Parlament kasutab seega välisteenistuse suhtes kõiki oma eelarve- ja kontrollivolitusi.

Lisaks muudetakse praegu üle maailma asuvad komisjoni delegatsioonid ELi delegatsioonideks ja need hakkavad kuuluma välisteenistuse süsteemi. Kuna kõnealused delegatsioonid jätkavad välisabi andmist, mis on praegu enamiku jaoks ka põhiülesanne, tuleks leida võimalused, kuidas nad saaksid täita tegevuseelarvet, mitte kuuludes enam komisjoni koosseisu, võttes arvesse, et vastav osa nende töötajatest, st põhiülesannetega tegelevad ja finantstöötajad, jäävad komisjoni töötajateks. Komisjon on pööranud erilist tähelepanu sellele, et käesolev ettepanek võimaldaks välisteenistusel täita sellise ühtse välisteenistuse ülesannet, ilma et see nõrgestaks usaldusväärset finantsjuhtimist, vastutust ja ELi finantshuvide kaitset. Euroopa Parlament loomulikult jätkab komisjoni eelarve jao täitmise heakskiitmist. See hõlmab ka tegevusassigneeringuid, mida rakendavad ELi delegatsioonide juhid kui komisjoni poolt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad.

Selle eesmärgi saavutamiseks püütakse alati, kui välisteenistus täidab oma tegevuseelarvet, integreerida ta finantsmääruse muudatustega komisjoni finantsjuhtimise raamistikku. Sellega seoses on äärmiselt tähtis, et välisteenistus kasutaks ära komisjoni kogemusi, suuniseid, tugistruktuure ja koolitusi, mis on aastate jooksul välissuhete valdkonna finantsjuhtimise ja sisekontrolli alal välja kujunenud.

Tehakse ettepanek rakendada lähenemisviisi, mille kohaselt komisjoni vastutavad peadirektorid volitavad ELi delegatsioonide juhte edasi kasutama rakendusvolitusi. Neist saaksid komisjoni edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad ja nad vastutaksid peadirektoraadi ees, mis on neile eelarve täitmisega seotud ülesanded edasi volitanud. Seega tehakse ettepanek kehtestada konkreetsed eeskirjad, mille kohaselt ELi delegatsioonide juhid rakendavad komisjoni eelarvejao täitmisel komisjoni eelarve täitmise eeskirju ja nende suhtes kohaldatakse samu kohustusi kui kõigi teiste komisjoni edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate suhtes. Selleks võib komisjon anda neile vajaduse korral asjakohaseid suuniseid.Kui välisteenistuse eelarvejao assigneeringute või komisjoni eelarvejaost edasivolitatud assigneeringute kasutamisel esineb finantsrikkumisi, kohaldatakse ELi delegatsioonide juhtide suhtes ka praeguseid OLAFit käsitlevaid eeskirju. Erisätteid OLAFi kohta ei ole vaja finantsmäärusesse lisada. Käesolev komisjoni ettepanek sisaldab aga uut sätet, mille kohaselt juhtudel, kui komisjon annab edasivolituse kaudu ELi delegatsioonide juhtidele rakendusvolitused, tegutseb komisjoni finantsrikkumiste uurimise toimkond ka välisteenistuse finantsrikkumiste uurimise toimkonnana.Ettepanek sisaldab uusi sätteid ka selle tagamiseks, et kõrge esindaja täidaks keskset rolli välisteenistuse ja komisjoni vahelisel nõuetekohasel kooskõlastamisel ja teabe vahetamisel.

Lõpuks tehakse ELi delegatsioonide tõhusa juhtimise tagamiseks ettepanek, et haldus- ja toetuskuludega, millest rahastatakse delegatsioonide ühiseid kulusid, peaks tegelema üksainus tugiteenistus, olenemata sellest, millisesse eelarvejakku asjaomased assigneeringud on kantud. Sel eesmärgil tuleks finantsmääruse artiklis 50 ette näha (komisjoniga kokkulepitavate) üksikasjalike eeskirjade kehtestamise võimalus.

2. Rakenduseeskirju käsitlev komisjoni talituste töödokument

Käesoleva, finantsmääruse muutmist käsitleva komisjoni ettepaneku täiendamiseks esitatakse komisjoni talituste töödokumendis rakenduseeskirjadesse tehtavad nõutavad muudatused. Komisjon võtab kõnealused muudatused vastu siis, kui muudetud finantsmäärus võetakse vastu ja need käsitlevad erisätteid, mida tuleks kohaldada delegatsioonide juhtide suhtes, kui nad tegutsevad komisjoni poolt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, eelkõige:

- asjaolu, et nad peavad enne ELi eelarve täitmise alustamist alla kirjutama edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate hartale, milles sätestatakse üksikasjalikult nende ülesanded ja kohustused;

- komisjoni eelarve täitmist käsitlevaid siseeeskirju;

- komisjoni poolt vastu võetud kutsenorme;

- komisjoni finantsrikkumiste uurimise toimkonda (finantsmääruses juba esitatut täiendavad sätted esitatakse rakenduseeskirjades).

2010/0054 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 322, koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eriti selle artikliga 106a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust[1],

tegutsedes tavapärase seadusandliku menetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

3. Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[2] (edaspidi „finantsmäärus”), on kehtestatud eelarvepõhimõtted ja finantseeskirjad, millest tuleks lähtuda kõikide õigusaktide puhul. Lissaboni lepingus sätestatud muutustest tingituna tuleb finantsmääruse teatavaid sätteid muuta.

4. Lissaboni lepinguga luuakse Euroopa välisteenistus (edaspidi „välisteenistus”). Euroopa Ülemkogu 29. ja 30. oktoobri 2009. aasta järelduste kohaselt on välisteenistus eraldiseisev teenistus ja seda tuleks finantsmääruses käsitada institutsioonina.

5. Arvestades, et finantsmääruses tuleks välisteenistust käsitada institutsioonina, kiidab välisteenistuse eelarvejao kinnitatud assigneeringute puhul eelarve täitmise välisteenistuse poolt heaks Euroopa Parlament. Euroopa Parlament peaks jätkama ka komisjoni eelarvejao komisjonipoolse täitmise heakskiitmist. See hõlmab ka tegevusassigneeringuid, mille puhul eelarvet täidavad delegatsioonide juhid, kes tegutsevad komisjoni poolt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena.

6. Lissaboni lepinguga nähakse ette, et komisjoni delegatsioonid muutuvad ELi delegatsioonidena välisteenistuse osaks. Delegatsioonide tõhusa juhtimise tagamiseks peaks kõigi ELi delegatsioonide haldus- ja toetuskuludega, millest rahastatakse ühiseid kulusid, tegelema üksainus tugiteenistus. Selleks et lihtsustada eelarve välisteenistuse ja nõukogu jagudesse kantud ELi delegatsioonide tegevusassigneeringute kasutamist, tuleks finantsmääruses ette näha komisjoniga kokkulepitavate üksikasjalike eeskirjade kehtestamise võimalus.

7. On vaja tagada ELi delegatsioonide toimimise järjepidevus ning eelkõige delegatsioonide poolt hallatava välisabi järjepidevus ja tõhusus. Seetõttu tuleks lubada komisjonil anda oma eelarve tegevuskulude täitmise volitused edasi ELi delegatsioonide juhtidele, kes kuuluvad eraldiseisva institutsioonina tegutseva välisteenistuse koosseisu. Juhtudel, mil komisjon täidab eelarvet otsese tsentraliseeritud täitmise raames, tuleks tal lubada teha ka seda ELi delegatsioonide juhtidele edasivolitamise teel. Komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutajad peaksid jätkuvalt vastutama delegatsioonide siseste haldus- ja kontrollisüsteemide kindlaksmääramise eest, samal ajal kui ELi delegatsioonide juhid peaksid vastutama nimetatud haldus- ja kontrollisüsteemide asjakohase ülesehituse ja toimimise eest ning nende delegatsioonides hallatavate vahendite ja sooritatavate toimingute eest ning seetõttu kaks korda aastas aru andma.

8. Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte täitmiseks peaksid ELi delegatsioonide juhid, tegutsedes komisjoni poolt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, kohaldama komisjoni eeskirju ning neil peaksid olema samad kohustused ja vastutus kui kõigil teistel komisjoni poolt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatel. Sel eesmärgil peaksid nad vajaduse korral pöörduma suuniste saamiseks komisjoni kui neid volitanud institutsiooni poole.

9. Komisjon jääb komisjoni eelarvejao välisteenistuse poolt täidetud osa heakskiitmise menetluse raames täielikult vastutavaks. ELi delegatsioonide juhid peaksid andma teavet, mida komisjon vajab oma kohustuste täitmiseks. Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja peaks ELi delegatsioonide ja komisjoni talituste vahelist koostööd soodustama.

10. Komisjoni peaarvepidaja vastutab jätkuvalt terve komisjoni eelarvejao eest, sealhulgas ELi delegatsioonide juhtidele edasivolitatud assigneeringutega seonduvate raamatupidamistoimingute eest. Seega on vaja täpsustada, et välisteenistuse peaarvepidaja vastutab üksnes välisteenistuse eelarvejao eest, et vältida vastutusvaldkondade mis tahes kattumist.

11. Välisteenistuse töötajatest ja komisjoni töötajatest edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate ühtse ja võrdse kohtlemise tagamiseks ning komisjoni nõuetekohaseks teavitamiseks peaks komisjoni finantsrikkumiste uurimise eritoimkond käsitlema ka välisteenistuse rikkumisi juhtudel, mil komisjon on volitanud rakendusvolitused edasi ELi delegatsioonide juhtidele. Sellest hoolimata peaks komisjonil olema finantsjuhtimisega seotud vastutuse ja distsiplinaarmeetmete vahelise seose säilitamiseks õigus nõuda Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgelt esindajalt menetluse algatamist, kui toimkond tuvastab rikkumise volituste puhul, mis komisjoni on edasi volitanud ELi delegatsioonide juhtidele. Sellisel juhul peaks kõrge esindaja kooskõlas personalieeskirjadega võtma asjakohased meetmed.

12. Finantskontrolli ühtsuse, tõhususe ja kulutõhususe tagamiseks peaks komisjoni siseaudiitor tegutsema välisteenistuse siseaudiitorina nii komisjoni kui ka välisteenistuse eelarvejagude täitmisel.

13. Nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 tuleks seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 muudetakse järgmiselt:

(1) Artikli 1 teises lõigus lisatakse „majandus- ja sotsiaalkomiteed” ette „Euroopa välisteenistust (edaspidi „välisteenistus”),”.

(2) Artikli 28 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kõikidele ettepanekutele või algatustele, mille komisjon, Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja või liikmesriik esitab seadusandjale ja mis võivad mõjutada eelarvet, sealhulgas muuta ametikohtade arvu, peab olema lisatud finantsselgitus ja käesoleva määruse artikli 27 lõikes 4 osutatud hinnang.”

(3) Artikli 30 lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon teeb asjakohasel viisil kättesaadavaks tema valduses oleva teabe eelarvest tulenevatest vahenditest abisaajate kohta, kui eelarvet täidetakse tsentraliseeritult vastavalt artiklile 53a, ning teabe, mille on vahenditest abisaajate kohta esitanud üksused, kellele on teiste eelarve täitmise viiside kohaselt delegeeritud eelarve täitmisega seotud ülesanded.”

(4) Artikli 31 esimeses lõigus lisatakse „majandus- ja sotsiaalkomitee” ette „välisteenistus”.

(5) Artikli 50 esimesele lõigule lisatakse järgmine lause:

„Komisjoniga võidakse aga kokku leppida üksikasjalikud eeskirjad, et lihtsustada välisteenistuse ja nõukogu eelarvejagudesse kantud ELi delegatsioonide tegevusassigneeringute kasutamist.”

(6) Artiklis 51 lisatakse järgmised lõigud:

“Komisjon võib oma jao assigneeringutega seotud eelarve täitmise volitused siiski delegeerida ELi delegatsioonide juhtidele. Kui ELi delegatsioonide juhid tegutsevad komisjoni poolt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, kohaldavad nad komisjoni eelarve täitmise eeskirju ning neil on samad ülesanded, kohustused ja vastutus kui kõigil teistel komisjoni poolt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatel.

Teise lõigu kohaldamiseks võtab Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ELi delegatsioonide ja komisjoni talituste vahelise koostöö soodustamiseks vajalikud meetmed.”

(7) Artikkel 53a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 53a

Kui komisjon täidab eelarvet tsentraliseeritult, täidavad täitmisülesandeid vahetult tema talitused või artikli 51 teise lõigu kohaselt ELi delegatsioonid või täidetakse neid kaudselt artiklite 54–57 kohaselt.”

(8) Artiklile 59 lisatakse lõige 5:

„5. Kui ELi delegatsioonide juhid tegutsevad artikli 51 teise lõigu kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, pöörduvad nad suuniste saamiseks, kui nende ülesanded eelarvevahendite käsutajatena seda nõuavad, komisjoni kui neid volitanud institutsiooni poole . ”

(9) Teise jakku lisatakse artikkel 60a:

„1. Kui ELi delegatsioonide juhid tegutsevad artikli 51 teise lõigu kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, teevad nad vahendite nõuetekohasel kasutamisel tihedat koostööd komisjoniga, eelkõige et tagada finantstehingute seaduslikkus ja korrapärasus, vahendite haldamisel kinnipidamine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttest ning ELi finantshuvide tõhus kaitse.

Selleks võtavad nad meetmed, mis on vajalikud selliste olukordade vältimiseks, millega võiks kaasneda komisjoni vastutus delegatsioonide juhtidele edasivolitatud eelarve täitmise eest või mis tahes huvide või prioriteetide konflikt, mis mõjutab delegatsioonide juhtidele edasivolitatud finantsjuhtimisega seotud ülesannete täitmist.

Teises lõigus nimetatud olukorra või konflikti ilmnemisel teavitab ELi delegatsiooni juht viivitamatult komisjoni vastutavat talitust ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat.

2. Kui ELi delegatsiooni juht satub artikli 60 lõikes 6 nimetatud olukorda, pöördub ta artikli 66 lõike 4 alusel loodud finantsrikkumiste uurimise eritoimkonna poole. Õigusvastase tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada ELi huve, teatab ta sellest kohaldatavate õigusaktidega määratud võimu- ja muudele organitele.

3. Artikli 51 teise lõigu kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena tegutsevad ELi delegatsioonide juhid annavad oma volitatud eelarvevahendite käsutajale kaks korda aastas aru, et viimati nimetatu saaks nende aruanded lisada oma, artikli 60 lõikes 7 nimetatud iga-aastasesse tegevusaruandesse. ELi delegatsioonide juhtide poolt kaks korda aastas esitatavad aruanded sisaldavad teavet nende delegatsioonide siseselt kehtestatud haldus- ja kontrollisüsteemide tõhususe ja tulemuslikkuse ning nendele edasivolitatud toimingute haldamise kohta.

4. Artikli 51 teise lõigu kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena tegutsevad ELi delegatsioonide juhid vastavad kõigile komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutaja taotlustele.”

(10) Artikli 61 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Välisteenistuse peaarvepidaja vastutab üksnes välisteenistuse poolt täidetava välisteenistuse eelarvejao eest.”

(11) Artiklit 66 muudetakse järgmiselt:

a) lisatakse lõige 3a:

„3a. ELi delegatsioonide juhtidele edasivolitamise korral vastutab volitatud eelarvevahendite käsutaja delegatsioonide siseselt kehtestatud haldus- ja kontrollisüsteemide kindlaksmääramise, nende tõhususe ja tulemuslikkuse eest. ELi delegatsioonide juhid vastutavad kõnealuste süsteemide asjakohase ülesehituse ja toimimise eest vastavalt volitatud eelarvevahendite käsutaja suunistele ning nendele alluvas ELi delegatsioonis hallatavate vahendite ja teostatavate toimingute eest.

ELi delegatsioonide juhid annavad oma vastutusvaldkonna kohta aru vastavalt käesoleva lõike esimesele lõigule kooskõlas artikli 60a lõikega 3.

ELi delegatsioonide juhid esitavad igal aastal komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutajale kinnitavad avaldused nende delegatsioonides kehtestatud sisemiste haldus- ja kontrollisüsteemide kohta, et eelarvevahendite käsutaja saaks esitada enda kinnitava avalduse.”

b) lisatakse lõige 5:

„5. Kui ELi delegatsioonide juhid tegutsevad artikli 51 teise lõigu kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena, on käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud juhtumite korral pädev sama lõike kohaselt komisjoni loodud finantsrikkumiste uurimise eritoimkond.

Kui toimkond avastab süsteemseid probleeme, saadab ta aruande koos soovitustega eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutajale, tingimusel et viimane ei ole asjaosaline, ning siseaudiitorile.

Toimkonna arvamuse põhjal võib komisjon nõuda, et Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja algataks ametisse nimetava ametiisikuna edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate suhtes distsiplinaarmenetluse või hüvitise nõudmise menetluse, kui rikkumised seonduvad neile edasivolitatud komisjoni volitustega. Sellisel juhul võtab kõrge esindaja kooskõlas personalieeskirjadega asjakohased meetmed.”

(12) Artiklile 85 lisatakse järgmised lõigud:

„ Välisteenistuse siseauditi puhul kohaldatakse artikli 51 teise lõigu kohaselt edasivolitatud eelarvevahendite käsutajatena tegutsevatele ELi delegatsioonide juhtidele edasivolitatud finantsjuhtimise suhtes komisjoni siseaudiitori kontrollivolitusi.

Ühtsuse, tõhususe ja kulutõhususe tõttu tegutseb komisjoni siseaudiitor välisteenistuse eelarvejao täitmisel ka välisteenistuse siseaudiitorina.”

(13) Artikli 163 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Käesolevas jaotises kirjeldatud meetmeid võib/võivad rakendada kas tsentraliseeritult komisjon artikli 53 a kohaselt või detsentraliseeritult abi saav kolmas riik või abi saavad kolmandad riigid või võidakse seda teha koostöös liikmesriikidega või ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega kooskõlas artiklite 53–57 asjakohaste sätetega. ”

(14) Artikli 165 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Komisjon teostab artikli 53 a kohast järelevalvet selle üle, kuidas abi saavad kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid meetmeid rakendavad.”

(15) Artikli 185 lõige 3 asendatakse järgmisega:

”3. Komisjoni siseaudiitoril on lõikes 1 osutatud asutuste suhtes samad volitused kui komisjoni talituste või ELi delegatsioonide suhtes.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja […] […]

[1] ELT C […], […], lk […].

[2] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.