[pic] | EUROOPA KOMISJON | Brüssel 3.3.2010 KOM(2010) 73 lõplik Eelnõu: Institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvealase koostöö kohta SISUKORD Institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvealase koostöö kohta 3 I OSA – Finantsraamistik ja erivhendid 5 A. Finantsraamistikuga seotud sätted 5 B. sätted, mis on seotud erivahenditega, mida finantsraamistik ei hõlma 5 B.1. Hädaabireserv 5 B.2. Euroopa Liidu Solidaarsusfond 6 B.3. Paindlikkusinstrument 6 B.4. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond 7 II OSA – Eelarve menetlemise käigus toimuva institutsioonidevahelise koostöö parandamine 8 A. Institutsioonidevaheline koostöömenetlus 8 B. Finantssätete inkorporeerimine õigusaktidesse 8 C. Kalanduslepingutega seotud kulud 9 D. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) rahastamine 9 III OSA – ELi vahendite usaldusväärne finantsjuhtimine 11 A. Finantsplaneering 11 B. Ametid ja Euroopa koolid 12 C. Uued rahastamisvahendid 12 LISA – Institutsioonidevaheline koostöö eelarvesektoris 14 A osa. Eelarvemenetluse ajakava 14 B osa. Eelarvemenetluse prioriteedid 14 C osa. Eelarveprojekti koostamine ja esialgse eelarvestuse ajakohastamine 14 D osa. Lepitusmenetlusele eelnev eelarvemenetlus 15 E osa. Lepitusmenetlus 15 F osa. Paranduseelarved 16 Eelnõu: Institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvealase koostöö kohta EUROOPA PARLAMENT, EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA EUROOPA KOMISJON, edaspidi „institutsioonid”, ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES: 1. Käesolev kokkulepe on vastu võetud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 295 kohaselt ning selle eesmärk on parandada iga-aastase eelarvemenetluse toimimist ja institutsioonidevahelist eelarvealast koostööd. 2. Käesolev kokkuleppe on kõikide institutsioonide jaoks siduv kogu oma kehtivusaja jooksul. 3. Käesolev kokkulepe ei muuda asjaomaste institutsioonide eelarvepädevust, mis on sätestatud aluslepingutes, määruses, millega sätestatakse mitmeaastane finantsraamistik[1] (edaspidi „finantsraamistiku määrus”) ja finantsmääruses[2]. Seal, kus käesolevale punktile viidatakse, langetab nõukogu oma otsused kvalifitseeritud häälteenamusega ja Euroopa Parlament oma otsused kolme viiendiku suuruse häälteenamusega, kusjuures hääletamisel osaleb parlamendiliikmete enamus. 4. Käesolevat kokkulepet võib muuta üksnes kõikide institutsioonide nõusolekul. 5. Käesolev kokkulepe on kolmeosaline: 6. I osa sisaldab täiendavaid sätteid, mis on seotud mitmeaastase finantsraamistikuga, ja sätet, mis käsitleb erivahendeid, mida finantsraamistik ei hõlma. 7. II osas käsitletakse eelarvemenetluse käigus toimuvat institutsioonidevahelist koostööd. 8. III osa sisaldab ELi vahendite usaldusväärse finantsjuhtimisega seotud sätteid. 9. Käesolev kokkulepe jõustub samal päeval kui finantsraamistiku määrus ja sellega asendatakse 17. mai 2006. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[3]. I OSA – FINANTSRAAMISTIK ja ERIVAHENDID A. Finantsraamistikuga seotud sätted 10. EUROOPA LIIDU ÜLDEELARVESSE LÜLITAMATA TOIMINGUID JA ÜHENDUSE OMAVAHENDITE ERI KATEGOORIATE EELDATAVAT MUUTUMIST KÄSITLEV TEAVE ON NÄITLIKUNA ESITATUD ERALDI TABELITES. SEDA TEAVET AJAKOHASTATAKSE IGAL AASTAL KOOS EELARVEPROJEKTILE LISATUD DOKUMENTIDEGA. 11. Finantsjuhtimise usaldusväärsuse kindlustamiseks tagavad institutsioonid võimalust mööda eelarvemenetluse käigus ja eelarve vastuvõtmise ajal, et eri rubriikide ülemmäärade piires jäetakse piisav varu, välja arvatud finantsraamistiku alamrubriigi 1.B „Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks” puhul. Pärast 2013. aastat makseteks ettenähtud assigneeringute prognooside ajakohastamine 12. 2010. aastal kohandab komisjon pärast 2013. aastat makseteks ettenähtud assigneeringute prognoose. Seejuures arvestatakse eelarvete tegelikku täitmist kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute ja makseteks ettenähtud assigneeringute osas ning eelarve täitmise prognoose. Arvesse võetakse ka eeskirju, mis on kehtestatud selleks, et tagada makseteks ettenähtud assigneeringute korrapärane kujunemine võrreldes kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringutega ja Euroopa Liidu kogurahvatulu kasvuprognoosidega. B. sätted, mis on seotud erivahenditega, mida finantsraamistik ei hõlma B.1. HÄDAABIRESERV 13. Hädaabireserv on ette nähtud kiireks reageerimiseks kolmandate riikide konkreetsetele abivajadustele selliste sündmuste järel, mida eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha, eelkõige humanitaarmeetmete teostamiseks, aga vastava olukorra kujunedes ka mittesõjaliste kriiside ohjamiseks ja kodanikukaitse eesmärgil. Finantsraamistiku kehtivuse ajal on selleks igal aastal ette nähtud 221 miljonit eurot 2004. aasta hindades. See reserv lisatakse Euroopa Liidu üldeelarvesse kui „määratlemata otstarbega assigneering”. Kui komisjon peab vajalikuks seda reservi kasutada, esitab ta mõlemale eelarvepädevale institutsioonile ettepaneku ülekande tegemiseks sellest reservist asjakohastele eelarveridadele. Igale komisjoni tehtud reservi kasutamise ettepanekule peab aga eelnema assigneeringute ümberjaotamise võimaluste uurimine. Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolne menetlus. Ümberpaigutamine toimub kooskõlas finantsmääruse artikliga 26. B.2. Euroopa Liidu Solidaarsusfond 14. Euroopa Liidu Solidaarsusfond on vastavalt asjaomasele põhiõigusaktile nähtud ette kiireloomulise finantsabi andmiseks katastroofide korral, mis leiavad aset liikmesriigi või kandidaatriigi territooriumil. Solidaarsusfondi jaoks eraldatavate summade ülempiir on 1 miljardit eurot aastas (jooksevhindades). Iga aasta 1. oktoobril jääb enne aasta lõppu tekkivate vajaduste rahuldamiseks kasutada vähemalt veerand aastasummast. Eelarvesse kandmata iga-aastast summat ei saa kanda üle järgnevatele aastatele. Erandjuhtudel ning juhul, kui fondi olemasolevatest rahalistest vahenditest ei piisa asjaomase alusaktiga määratletud katastroofi toimumise aastal abi andmiseks sellises suuruses, nagu eelarveasutus vajalikuks peab, võib komisjon teha ettepaneku vahe rahastamiseks järgmiseks aastaks ettenähtud vahenditest. Fondi iga-aastane eelarvemaht ei tohi mingil juhul ületada 1 miljardit eurot. Kui asjaomases alusaktis toodud solidaarsusfondi kasutamise tingimused on täidetud, teeb komisjon ettepaneku selle kasutuselevõtmiseks. Kui assigneeringuid on võimalik ümber jaotada selles rubriigis, kus on vajalikud täiendavad kulud, arvestab komisjon seda asjaomase eelarvevahendi kohta vajaliku ettepaneku tegemise käigus vastavalt finantsmäärusele. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise otsuse langetavad vastavalt punktile 3 mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ühiselt. Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolne menetlus. B.3. Paindlikkusinstrument 15. Paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär on 200 miljonit eurot aastas (jooksevhindades) ja selle eesmärk on teataval eelarveaastal ja esitatud summa piires rahastada selgelt määratletud kulusid, mida ei saa rahastada ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires. Iga-aastasest summast kasutamata jäänud osa võib kanda üle kuni aastani n+2. Paindlikkusinstrumendi rakendamise puhul võetakse kõigepealt kasutusele ülekantud summad, alustades kõige varasemast. See osa iga-aastast summast, mida ei kasutata ära aastal n+2, tühistatakse. Komisjon teeb paindlikkusinstrumendi kasutamise ettepaneku pärast seda, kui ta on uurinud kõiki võimalusi jaotada assigneeringud ümber täiendavaid kulutusi eeldava rubriigi piires. Ettepanekus määratakse kindlaks rahastatavad vajadused ja summa. Asjakohase eelarveaastaga seotud ettepaneku võib esitada eelarvemenetluse käigus. Paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise otsuse langetavad vastavalt punktile 3 mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ühiselt. Kokkulepe saavutatakse iga-aastase eelarvemenetluse raames. B.4. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond 16. Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi eesmärk on osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailma kaubanduse struktuursete muutuste tagajärgede tõttu, et aidata neil tagasi pöörduda tööturule. Fond ei või ületada iga-aastast maksimaalset summat 500 miljonit eurot (jooksevhindades), mille võib eraldada varust, mis on tekkinud eelmise aasta kulude üldise ülemmäära ja/või kahe eelmise aasta jooksul tühistatud kulukohustuste assigneeringute raames, võtmata seejuures arvesse rubriigiga 1b seotud assigneeringuid. Nimetatud assigneeringud kantakse tavapärase eelarvemenetluse teel Euroopa Liidu üldeelarvesse kui määratlemata otstarbega assigneeringud nii pea, kui komisjon on teinud kindlaks eespool määratletud piisavad varud ja/või tühistatud kulukohustuste assigneeringud. Kui asjaomases alusaktis toodud fondi kasutamise tingimused on täidetud, teeb komisjon ettepaneku selle kasutuselevõtmiseks. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise otsuse langetavad vastavalt punktile 3 mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ühiselt. Fondi kasutuselevõtmise ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon mõlemale eelarvepädevale institutsioonile ettepaneku vahendite ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele. Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolne menetlus. Fondiga seotud ümberpaigutused tehakse kookõlas finantsmääruse artikli 24 lõikega 4. II OSA – EELARVE MENETLEMISE KÄIGUS TOIMUVA INSTITUTSIOONIDEVAHELISE KOOSTÖÖ PARANDAMINE A. Institutsioonidevaheline koostöömenetlus 17. INSTITUTSIOONIDEVAHELISE EELARVEALASE KOOSTÖÖ ÜKSIKASJAD ON ESITATUD LISAS. B. Finantssätete inkorporeerimine õigusaktidesse 18. IGAS SEADUSANDLIKU TAVAMENETLUSE KÄIGUS VASTU VÕETUD JA MITMEAASTASI PROGRAMME KÄSITLEVAS ÕIGUSAKTIS SISALDUB SÄTE, MILLE KOHASELT ASJAOMANE SEADUSANDLIK INSTITUTSIOON MÄÄRAB KINDLAKS SELLISE PROGRAMMI RAHASTAMISPAKETI. Finantsraamistikuga ettenähtud summa on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks. Eelarvepädevad institutsioonid ja komisjon, viimane oma eelarveprojekti koostamisel, kohustuvad kogu asjaomase programmi kestel sellest summast mitte üle 5% kõrvale kalduma, välja arvatud juhul, kui ilmnevad uued, objektiivsed ja pikaajalised asjaolud, mis on programmi rakendamise tulemusi silmas pidades sõnaselgelt ja täpselt põhjendatud ja mis on eeskätt kindlaks tehtud hindamiste käigus. Sellistest asjaoludest tingitud summa suurenemine peab jääma asjaomase rubriigi puhul kehtiva ülemmäära piiresse, ilma et see piiraks finantsraamistiku määruses nimetatud ja käesolevas kokkuleppes ettenähtud vahendite kasutamist. Käesolev punkt ei kehti seadusandliku tavamenetluse raames eraldatud ühtekuuluvuseesmärgiliste ja liikmesriikide poolt sihtotstarbeliselt eraldatud assigneeringute kohta, millega kaasneb kogu programmi kestust hõlmav rahastamispakett. 19. Mitmeaastasi programme käsitlevad õigusaktid, mida ei võeta vastu seadusandliku tavamenetluse raames, ei sisalda „vajalikuks peetavat summat”. Kui nõukogu soovib kindlaks määrata lähtesumma, käsitletakse seadusandja tahte väljendusena ja see ei mõjuta eelarvepädevate institutsioonide pädevust, mis on määratletud Euroopa Liidu toimimise lepingus. Käesolevale sättele osutatakse kõikides õigusaktides, mis sisaldavad sellist lähtesummat. Kui kõnealuses summas on kokku lepitud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis[4] sätestatud lepitusmenetluse kohaselt, käsitletakse seda lähtesummana käesoleva kokkuleppe punkti 15 tähenduses. C. Kalanduslepingutega seotud kulud 20. KALANDUSKOKKULEPETEGA SEOTUD KULUDE SUHTES KOHALDATAKSE JÄRGMISI ERIEESKIRJU: Komisjon kohustub Euroopa Parlamendile korrapäraselt teatama läbirääkimiste ettevalmistamisest ja käigust, sealhulgas nende mõjust eelarvele. Kalanduskokkulepetega seotud seadusandliku menetluse käigus kohustuvad institutsioonid tegema kõik tagamaks, et kõik toimingud tehakse võimalikult kiiresti. Pärast asjaomase eelarveaasta 1. jaanuari kehtima hakkavate uute kokkulepete sõlmimiseks või olemasolevate uuendamiseks eelarves ettenähtud summad paigutatakse reservi. Kui kalanduskokkulepetega seotud assigneeringutest (sealhulgas reservist) ei piisa, esitab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele teabe, mida on vaja arvamuste vahetamiseks olukorra põhjuste ja kehtestatud menetluste raames võimalike vastuvõetavate meetmete üle; arvamuste vahetamine toimub kolmepoolse menetlusena, mis võib olla lihtsustatud vormis. Vajaduse korral esitab komisjon ettepaneku sobivate meetmete kohta. Kord kvartalis esitab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele üksikasjalikud andmed kehtivate kokkulepete rakendamise ja aasta järelejäänud osa käsitlevate finantsprognooside kohta. D. ÜHISE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA (ÜVJP) RAHASTAMINE 21. ÜVJP KULUTUSTE PUHUL, MIS KANTAKSE EUROOPA LIIDU ÜLDEELARVESSE EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLI 41 KOHASELT, PÜÜAVAD INSTITUTSIOONID LÄHTUDA KOMISJONI KOOSTATUD EELARVEPROJEKTIST JA JÕUDA LEPITUSKOMITEES IGAL AASTAL KOKKULEPPELE EUROOPA LIIDU EELARVESSE KANTAVATE TALITUSKULUDE SUMMAS JA SELLE SUMMA JAOTUSES ÜVJPD KÄSITLEVA EELARVEPEATÜKI ARTIKLITE VAHEL, MIS ON ESITATUD KÄESOLEVA PUNKTI NELJANDAS LÕIGUS. KUI KOKKULEPPELE EI JÕUTA, KANNAVAD EUROOPA PARLAMENT JA NÕUKOGU EELARVESSE EELMISES EELARVES SISALDUNUD SUMMA VÕI SIIS EELARVEPROJEKTIS ESITATUD SUMMA, JUHUL KUI VIIMASENA NIMETATUD SUMMA ON VÄIKSEM. ÜVJPga seotud talituskulude üldsumma jaotatakse ÜVJP eelarvepeatüki artiklite vahel, mis on esitatud käesoleva punkti neljandas lõigus. Iga artikkel hõlmab juba vastuvõetud õigusakte, kavandatud, kuid veel vastuvõtmata õigusakte ja kõiki tulevasi ehk ettenägemata õigusakte, mis nõukogu võtab vastu asjaomasel eelarveaastal. Kuna finantsmääruse kohaselt on komisjonil õigus assigneeringuid ÜVJP eelarvepeatüki artiklite vahel iseseisvalt ümber paigutada, siis tagatakse sellega ÜVJP meetmete kiireks rakendamiseks vajalik paindlikkus. Juhul kui eelarveaastaks ettenähtud ÜVJP eelarvepeatükist ei piisa vajalike kulude katmiseks, püüavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ning finantsraamistiku määruse artiklis 2 ja käesoleva kokkuleppe punktis 10 toodut arvesse võttes küsimust kiirkorras lahendada. ÜVJP eelarvepeatükis võiksid artiklid, mille alla ÜVJP meetmed kantakse, olla järgmised: - kriisiohjeoperatsioonid, konfliktide ärahoidmine ja lahendamine ning rahu- ja julgeolekuprotsesside stabiliseerimine, järelevalve ja elluviimine, - tuumarelva leviku tõkestamine ja desarmeerimine, - erakorralised meetmed; - ettevalmistavad ja järelmeetmed, - Euroopa Liidu eriesindajad. Kolmandas taandes nimetatud artikli alla kantud meetmeteks antav summa ei või ületada 20 % ÜVJP eelarvepeatüki üldsummast. 22. Igal aastal peab Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Euroopa Parlamendiga nõu tulevikku suunatud nõukogu dokumendi üle, mis esitatakse asjaomase aasta 15. juuniks ja kus määratakse kindlaks ÜVJP peamised aspektid ja põhivalikud, sealhulgas rahaline mõju Euroopa Liidu üldeelarvele ja hinnang aastal n-1 käivitatud meetmetele. Lisaks peab ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja hoidma parlamenti toimuvaga kursis, korraldades selleks ÜVJP küsimustes toimuva korrapärase poliitilise dialoogi raames vähemalt viis korda aastas ühiseid konsultatiivkohtumisi, milles lepitakse kokku hiljemalt lepituskomitees. Konsultatiivkohtumistel osalevad: 23. Euroopa Parlament: kahe asjaomase komisjoni juhatus 24. nõukogu: poliitika- ja julgeolekukomitee esimees. Komisjon kutsutakse neil kohtumistel osalema. Iga kord, kui ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja võtab vastu ÜVJPga seotud otsuse, millega kaasnevad kulutused, saadab ta viivitamata ja igal juhul mitte üle viie päeva pärast lõpliku otsuse tegemist Euroopa Parlamendile kavandatud kulude eelarvestuse (finantsselgituse), milles käsitletakse eeskätt neid kulusid, mis on seotud ajakava ja kaasatavate töötajatega ning ruumide ja muu infrastruktuuri kasutamise, sõidukite, koolitusvajaduste ja turvameetmetega. Kord kvartalis annab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele teavet ÜVJP meetmete rakendamise ja aasta järelejäänud osa käsitlevate finantsprognooside kohta. III OSA – ELi VAHENDITE USALDUSVÄÄRNE FINANTSJUHTIMINE A. Finantsplaneering 25. KOMISJON ESITAB KAKS KORDA AASTAS, ESITEKS MAIS/JUUNIS (KOOS EELARVEPROJEKTI JUURDE KUULUVATE DOKUMENTIDEGA) JA SEEJÄREL DETSEMBRIS/JAANUARIS (PÄRAST EELARVE VASTUVÕTMIST) TÄIELIKU FINANTSPLANEERINGU FINANTSRAAMISTIKU RUBRIIKIDE 1A, 2 (KESKKOND JA KALANDUS), 3A, 3B JA 4 KOHTA. SEE DOKUMENT PEAB OLEMA JAOTATUD RUBRIIKIDE, POLIITIKAVALDKONDADE JA EELARVERIDADE JÄRGI JA HÕLMAMA JÄRGMIST: (a) kehtivad õigusaktid , eristades seejuures mitmeaastaseid programme ja iga-aastaseid meetmeid: - mitmeaastaste programmide puhul peaks komisjon osutama, millise menetluse alusel need on vastu võetud (seadusandlik tava- või erimenetlus), milline on nende kestus ja kontrollsumma ning kui suur on nende halduskulude osakaal; - iga-aastaste meetmete (katseprojektid, ettevalmistusmeetmed ja ametite tegevus) ja komisjoni institutsiooniliste õiguste raames rahastatavate meetmete puhul peaks komisjon teatama nende mitmeaastaste kulude esialgse eelarvestuse ja (katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete puhul) finantsmääruse rakenduseeskirjade[5] artiklis 32 kindlaksmääratud ülemmäärade suhtes jäävad varud; (b) menetluses olevad õigusaktid : menetluses olevad komisjoni ettepanekud, milles osutatakse eelarvereale (madalam tase), peatükile ja poliitikavaldkonnale. Tuleks luua mehhanism, mis võimaldaks uue ettepaneku vastuvõtmise korral tabelid ajakohastada, et hinnata ettepaneku finantsmõju. Komisjon peaks kaaluma, kuidas teha finantsplaneeringusse ristviited kavandatavatele õigusaktidele, et muuta prognoosid täpsemaks ja usaldusväärsemaks. Iga õigusakti ettepaneku puhul peaks komisjon märkima, kas see on kaasatud mai/detsembri finantsplaneeringusse. Eelkõige tuleks eelarvepädevaid institutsioone teavitada järgmisest: (a) kõik vastuvõetud uued õigusaktid, mida ei ole kaasatud mai-detsembri dokumentidesse (koos asjaomaste summadega); (b) kõik menetletavad õigusakti ettepanekud, mida ei ole kaasatud mai-detsembri dokumentidesse (koos asjaomaste summadega); (c) komisjoni iga-aastases õigusloomeprogrammis ettenähtud õigusaktid märkega selle kohta, kas neil on tõenäoliselt finantsmõju (jah/ei). Vajadusel peaks komisjon osutama finantsplaneeringu muutustele, mis tulenevad uutest õigusakti ettepanekutest. B. Ametid ja Euroopa koolid 26. ESITADES ETTEPANEKU UUE AMETI LOOMISE KOHTA, HINDAB KOMISJON SELLE EELARVELIST MÕJU ASJAOMASELE KULURUBRIIGILE. TUGINEDES NEILE ANDMETELE, VÕTAVAD MÕLEMAD EELARVEPÄDEVAD INSTITUTSIOONID EELARVEALASE KOOSTÖÖ RAAMES ENDALE KOHUSTUSE JÕUDA AMETI RAHASTAMISE KÜSIMUSES AEGSASTI KOKKULEPPELE, ILMA ET SEE PIIRAKS SELLE AMETI LOOMIST REGULEERIVATE ÕIGUSLIKE MENETLUSTE KOHALDAMIST. Uue Euroopa kooli kavandamisel kasutatakse sarnast menetlust. Menetlustoimingud on järgmised: - esiteks tutvustab komisjon korrapäraselt mis tahes uue ameti loomise ettepanekut esimesel kolmepoolsel kohtumisel, mis järgneb asjaomase ettepaneku vastuvõtmisele, ning tutvustab finantsselgitusi, mis esitatakse koos kõnealuse ameti loomist käsitleva õigusaktiga ja milles tuuakse välja selle tagajärjed ülejäänud finantsplaneerimise perioodiks; - teiseks, võttes arvesse seadusandlikes menetlustes tehtud edusamme ning eeldusel, et mõlemad eelarvepädevad institutsioonid on võimelised võtma enne õigusakti vastuvõtmist seisukoha ettepaneku finantstagajärgede kohta, lisatakse uue ameti loomine järgmise kolmepoolse kohtumise päevakorda (esmatähtsal juhul lihtsustatud korras), et saavutada rahastamist käsitlev kokkulepe; - kolmandaks kinnitatakse kolmepoolse kohtumise käigus saavutatud kokkulepe ühisavalduses, mille kiidavad heaks mõlemad eelarvepädevad institutsioonid kooskõlas oma kodukorraga. C. Uued rahastamisvahendid 27. INSTITUTSIOONID ON JÕUDNUD KOKKULEPPELE, ET KAASRAHASTAMISMEHHANISMIDE KASUTUSELEVÕTT ON VAJALIK, TUGEVDAMAKS RAHASTAJATELE PAKUTAVATE STIIMULITE SUURENDAMISE KAUDU EUROOPA LIIDU EELARVE MÕJUJÕUDU. Institutsioonid on nõus toetama sobivate mitmeaastaste rahastamisvahendite väljatöötamist, mis elavdaksid avaliku ja erasektori investeeringuid. Esialgse eelarveprojekti esitamisel teeb komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele aruande Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Investeerimisfondi ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga rahastatud meetmete kohta, millega toetatakse investeerimist uurimis- ja arendustegevusse, üleeuroopalistesse võrkudesse ning väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse. Brüssel, […] Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel Komisjoni nimel president eesistuja komisjoni liige […] […] […] LISA - INSITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ EELARVESEKTORIS A osa. Eelarvemenetluse ajakava 28. Eelarvemenetluse eri etappides peavad institutsioonid kinni järgnevates punktides 2, 3, 8, 9, 11, 12 ja 14 kindlaksmääratud ajakavast. Vajaduse korral võivad nad võivad nad ühiselt leppida kokku asjakohastes ajakava muudatustes, kui seda tehakse aegsasti enne eelarvemenetluse algust. B osa. Eelarvemenetluse prioriteedid 29. Aegsasti enne seda, kui komisjon eelarveprojekti vastu võtab, kuid hiljemalt aprillis peetakse kolmepoolne kohtumine, millel arutatakse algava eelarveaasta võimalikke prioriteete. C osa. Eelarveprojekti koostamine ja esialgse eelarvestuse ajakohastamine 30. Komisjon võtab eelarveprojekti vastu aprilli viimasel nädalal või hiljemalt mai esimese nädala jooksul. 31. Komisjon esitab igal aastal eelarveprojekti, milles on näidatud Euroopa Liidu tegelikud rahastamisvajadused. Seejuures võtab ta arvesse: a) liikmesriikide prognoose seoses struktuurifondidega, b) assigneeringute kasutamise võimet, püüdes hoida kindlat suhet kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute ja makseteks ettenähtud assigneeringute vahel, c) võimalusi algatada uusi tegevussuundi katseprojektide ja/või uute ettevalmistusmeetmete kaudu või jätkata lõpulejõudvaid mitmeaastasi meetmeid, olles eelnevalt hinnanud, kas finantsmääruse artikli 49 tähenduses on põhiõigusakti vastuvõtmise eeldused olemas (põhiõigusakti mõiste, põhiõigusakti vajalikkus rakendamisel ja erandite tegemisel), d) vajadust tagada, et kõik kulud muutuvad eelmise aastaga võrreldes eelarvedistsipliini nõuete kohaselt. 32. Institutsioonid väldivad võimaluse kohaselt ebaolulise suurusega talituskulude kandmist eelarvesse. 33. Mõlemad eelarvepädevad institutsioonid kohustuvad ka arvesse võtma eelarve täitmise võimaluste hinnangut, mis komisjon on andnud oma eelarveprojektides ja seoses jooksva eelarve täitmisega. 34. Usaldusväärse finantsjuhtimise huvides ja mõju tõttu, mida eelarveliigenduse jaotistes ning peatükkides tehtud olulised muudatused avaldavad komisjoni osakondade juhtimisaruandluse alastele kohustustele, kohustuvad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid lepitusmenetluse käigus kõiki selliseid olulisemaid muudatusi komisjoniga arutama. 35. Kuni lepituskomitee kokkukutsumiseni võib komisjon vajadusel muuta eelarveprojekti vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõikele 2, sealhulgas kirjaliku muutmisettepaneku abil, millega ajakohastatakse põllumajanduskulude esialgset eelarvestust. Komisjon esitab ajakohastamist käsitleva teabe võimalikult kiiresti mõlemale eelarvepädevale institutsioonile arutamiseks. Ta esitab eelarvepädevatele institutsioonidele nende nõudmisel kõik asjakohased põhjused. D osa. Lepitusmenetlusele eelnev eelarvemenetlus 36. Kolmepoolne kohtumine kutsutakse kokku aegsasti enne nõukogus toimuvat lugemist, et institutsioonid saaksid eelarveprojekti arutada. 37. Et komisjonil oleks piisavalt aega eelarvepädevate institutsioonide kavandatud muudatuste teostatavust hinnata, uusi ettevalmistusmeetmeid/katseprojekte käivitada või käimasolevate kestust pikendada, teavitavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid komisjoni juuni keskpaigaks oma asjaomastest kavatsustest, nii et esimesed arutelud saaksid toimuda juba nimetatud kolmepoolsel kohtumisel. 38. Nõukogu lõpetab lugemise hiljemalt juuli lõpuks. 39. Euroopa Parlamendi eelarvekomisjon hääletab oma lugemisel septembri lõpuks või hiljemalt oktoobri alguseks ja Euroopa Parlamendi täiskogu hääletab oktoobri keskel toimuval lugemisel. E osa. Lepitusmenetlus 40. Kui Euroopa Parlament võtab vastu muudatusi, kutsub Euroopa Parlamendi president nõukogu eesistuja nõusolekul ja Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetest kinni pidades kokku lepituskomitee. Kutse lepituskomitee kohtumisele tuleks alla kirjutada ja edastada samal ajal, kui Euroopa Parlamendi täiskogus toimuval eelarve lugemisel viiakse läbi hääletamine. 41. Institutsioonid teevad tihedat koostööd selle nimel, et täita lepituskomitee ülesanded 21 päeva jooksul novembri keskpaigaks. 42. Selleks et valmistada ette kokkulepet lepituskomitee koostatud ühise teksti osas, vahetavad institutsioonid võimalikult kiiresti vajalikke dokumente. 43. Enne Euroopa Parlamendis toimuvat hääletamist võib töökorralduse kindlaksmääramiseks pidada tehnilise ettevalmistava kohtumise. 44. Lepituskomitee eesistujateks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu esindajad ühiselt. Komitee kohtumise eesistujaks on kordamööda seda võõrustavad institutsioonid. Iga institutsioon määrab vastavalt oma kodukorrale kindlaks kohtumisel osalejad ja nende läbirääkimisvolitused. 45. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõike 5 teisele lõigule võtab komisjon lepitusmenetlusest osa ning teeb kõik vajalikud algatused selleks, et lähendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu seisukohti. 46. Lepituskomitee kohtumiste kuupäevad ja päevakorra määravad eesistujad kindlaks ühiselt, et tagada kogu lepitusmenetluse vältel lepituskomitee tõhus toimimine. Kavandatavate kuupäevade osas konsulteeritakse komisjoniga. 47. Kogu lepitusmenetluse vältel toimuvad erineval esindatuse tasemel kolmepoolsed kohtumised, et lahendada tekkivaid küsimusi ja valmistada ette lepituskomitees saavutatavat kokkulepet. 48. Lepituskomitee kohtumised ja kolmepoolsed kohtumised toimuvad kordamööda Euroopa Parlamendi ja nõukogu ruumides, et jagada võrdselt ruumide, sealhulgas tõlketeenusega seonduvaid kulusid. 49. Olles eelnevalt ülesannete jaotuse kolme institutsiooni vahel selgelt kindlaks määranud, osutavad Euroopa Parlamendi sekretariaat ja nõukogu peasekretariaat lepituskomiteele ühiselt sekretariaaditeenust, tehes koostööd komisjoni eelarve peadirektoraadiga. 50. Lepituskomitee käsutuses on komisjoni eelarveprojekt, nõukogu seisukoht ja Euroopa Parlamendi parandused. Lisaks esitab komisjon oma arvamuse nõukogu seisukoha ja Euroopa Parlamendi paranduste teostatavuse kohta ning võimaluse korral teabe eelarve täitmise kohta. 51. Kokkulepe lepituskomitee koostatud ühise teksti osas saavutatakse lepituskomitee kohtumisel või sellele järgneva eesistujate kirjavahetuse teel. Nende kirjade koopiad edastatakse komisjonile. 52. Mõlemad eelarvepädevad institutsioonid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kinnipidamine lepitusmenetluse käigus saavutatud tulemustest kogu eelarvemenetluse vältel kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga. 53. Institutsioonid annavad võimaluse korral ühise pressikonverentsi, et teavitada kokkulepetest, mis nad on eelarvemenetluse osas saavutanud. Nad annavad välja ka ühiseid pressiteateid. 54. Kui lepituskomitee on ühisteksti osas kokkuleppele jõudnud, püüavad Euroopa Parlament ja nõukogu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõikega 6 ja vastavalt oma sise-eeskirjadele lepitusmenetluse tulemuse võimalikult kiiresti heaks kiita. F osa. Paranduseelarved Üldpõhimõtted 55. Võttes arvesse seda, et paranduseelarved on sageli seotud spetsiifiliste ja mõnikord kiireloomuliste küsimustega, lepivad institutsioonid kokku järgnevalt nimetatud põhimõtete suhtes, et tagada asjakohane institutsioonidevaheline koostöö paranduseelarvete sujuva ja kiire vastuvõtmise eesmärgil, püüdes võimaluse korral vältida paranduseelarvetega seotud lepituskohtumiste kokkukutsumist. 56. Institutsioonid püüavad võimaluse korral paranduseelarvete arvu piirata. Ajakava 57. Komisjon teatab eelnevalt kahele eelarvepädevale institutsioonile paranduseelarvete projektide vastuvõtmise võimalikud kuupäevad, ilma et see mõjutaks lõpliku vastuvõtmise kuupäeva. 58. Mõlemad eelarvepädevad institutsioonid püüavad vastavalt oma kodukorrale vaadata komisjoni vastu võetud paranduseelarve projekti läbi varakult pärast selle esitamist. 59. Kõnealuse menetluse kiirendamiseks tagavad eelarvepädevad institutsioonid oma asjaomaste ajakavade võimalikult ulatusliku kooskõlastamise, et menetlusi saaks teostada sidusal ja ühtsel viisil. Seetõttu püüavad nad võimalikult kiiresti kehtestada orienteeruva ajakava paranduseelarve lõpliku vastuvõtmise etappide jaoks. Mõlemad eelarvepädevad institutsioonid võtavad arvesse paranduseelarve suhtelist kiireloomulisust ning selle õigeaegse heakskiitmise vajadust, et paranduseelarve rakenduks asjaomasel aastal. Koostöö paranduseelarve lugemise ajal eelarvepädevates institutsioonides 60. Institutsioonid teevad kogu menetluse jooksul koostööd heas usus, kõrvaldades võimalusel takistused, et võtta paranduseelarve vastu menetluse varases etapis. Vajaduse korral ja kui esineb arvamuste lahknemise võimalus, võib kumbki eelarvepädev institutsioon enne paranduseelarve suhtes lõpliku seisukoha võtmist või komisjon teha ettepaneku korraldada eraldi kolmepoolne kohtumine, et arutada lahkarvamusi ning püüda leida kompromiss. 61. Kõik komisjoni esitatud paranduseelarvete projektid, mida ei ole veel lõplikult heaks kiidetud, kuuluvad automaatselt iga-aastase eelarvemenetluse käigus korraldatavate kolmepoolsete kohtumiste päevakorda. Komisjon esitab paranduseelarvete projektid ja eelarvepädevad institutsioonid teatavad oma asjaomased seisukohad võimaluse korral enne kolmepoolset kohtumist. 62. Kui kolmepoolse kohtumise raames saavutatakse kompromiss, kohustuvad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid arvestama kolmepoolse kohtumise tulemustega paranduseelarve arutamise käigus aluslepingu alusel ja oma kodukorra kohaselt. Koostöö pärast paranduseelarve lugemist eelarvepädevates institutsioonides 63. Kui Euroopa Parlament kiidab nõukogu seisukoha ilma muudatusettepanekuid esitama heaks, võetakse paranduseelarve vastu. 64. Kui Euroopa Parlament võtab oma liikmete häälteenamusega vastu muudatusettepanekud, kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõike 4 punkti c. Enne lepituskomitee kohtumist korraldatakse siiski kolmepoolne kohtumine. 65. Kui kolmepoolse kohtumise käigus saavutatakse kokkulepe ja kui mõlemad eelarvepädevad institutsioonid nõustuvad kolmepoolse kohtumise tulemustega, lõpetatakse lepitusmenetlus kirjavahetuse teel ilma lepituskomitee kohtumiseta. 66. Kui kolmepoolse kohtumise käigus kokkulepet ei saavutata, tuleb kokku lepituskomitee ja korraldab oma töö vastavalt asjaoludele, võttes eesmärgiks jõuda enne Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõikes 6 sätestatud 21-päevast tähtaega otsustusprotsessiga võimalikult kaugele. Lepituskomitee võib töö viia lõpule kirjavahetuse teel. [1] ELT L…, …, lk. [2] Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, 25. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1). [3] ELT C 139, 14.5.2006, lk 1. [4] EÜT C 89, 22.4.1975, lk 1. [5] Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, 23. detsember 2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1).