15.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 169/136


Neljapäev, 16. detsember 2010
Eritreast pärit pagulaste pantvangis hoidmine Siinai poolsaarel

P7_TA(2010)0496

Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2010. aasta resolutsioon Siinais pantvangis hoitavate Eritrea pagulaste kohta

2012/C 169 E/17

Euroopa Parlament,

võttes arvesse 1995. aasta novembri Barcelona deklaratsiooni;

võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna inimõiguste võrgustiku esimest konverentsi, mis toimus 26.–27. jaanuaril 2006 Kairos,

A.

arvestades, et Egiptuse julgeolekuvõimud otsivad taga sadu Eritrea pagulasi, keda ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti teatel hoiavad Siinais pantvangis beduiini inimkaubitsejad, kuna pagulased ei suutnud maksta tasu, mida rändajate salaja üle piiri toimetajad nõudsid nende Iisraeli viimise eest;

B.

arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet teatas möödunud teisipäeval, 7. detsembril 2010. aastal, et on mures 250 Eritrea rändaja pärast, keda usutavasti hoitakse Siinai kõrbes pantvangis;

C.

arvestades, et väidetavalt nõuavad inimkaubitsejad iga isiku vabastamise eest 8 000 USA dollarit, inimesi hoitakse konteinerites ning neid koheldakse halvasti;

D.

arvestades, et valitsusväliste organisatsioonide poolt 1. detsembril 2010. aastal esitatud ühisavalduses öeldakse, et sadu Aafrika Sarve piirkonnast pärit ebaseaduslikke pagulasi on kuude kaupa kinni hoitud ühe Siinai linna lähistel;

E.

arvestades, et valitsusväliste organisatsioonide väitel olid pantvangid juba maksnud 2 000 USA dollarit pääsu eest Iisraeli, kuid salaja üle piiri toimetajad kohtlevad pagulasi äärmiselt alandavalt ja ebainimlikult;

F.

arvestades, et Põhja-Siinai kohalike ametnike sõnul on julgeolekuvõimud aktiivselt taga otsinud Eritrea kodanikke, keda väidetavalt hoitakse hajutatud rühmades,

1.

nõuab tungivalt, et Egiptuse ametivõimud võtaksid kõik vajalikud meetmed, et tagada pantvangis olevate Eritrea kodanike vabastamine; et nad väldiksid surmava jõu kasutamist riigipiiri ületavate ebaseaduslike rändajate vastu, austaksid rändajate väärikust ning nende füüsilist ja vaimset puutumatust, ning tagaksid, et kinnipeetud rändajatel oleks võimalik ühendust võtta ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga, ja võimaldaksid nimetatud ametile juurdepääsu kõikidele riigi poolt kinni peetud varjupaigataotlejatele ja pagulastele;

2.

hindab Egiptuse ametivõimude jätkuvaid jõupingutusi kontrollida ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti avaldatud aruannetes esitatud teavet, mille kohaselt hoiavad inimkaubitsejad Siinais pantvangis umbes 250 Eritrea kodanikust koosnevat rühma, mis on vastuolus riigi seaduste ja inimõiguste põhimõtetega;

3.

rõhutab, et Siinai kõrbe piirist on saanud koht, kus toimub inimkaubandus tööd otsivate Aafrika rändajatega; igal aastal lahkuvad tuhanded Eritrea kodanikud oma riigist ning paljud neist suunduvad Iisraeli;

4.

tuletab meelde, et augustis tapeti seitse inimest Iisraeli piiri lähedal toimunud kokkupõrgetes salaja üle piiri toimetajatega, kui inimkaubitsejate vangistuses olnud Aafrika rändajad võtsid põgenemiskatsel ära oma vangistajate relvad;

5.

võtab teadmiseks, et novembris alustas Iisrael 250 km pikkuse kaitseaia ehitamist piirile, et peatada ebaseaduslike sisserändajate vool;

6.

tervitab Egiptuse jõupingutusi võitluses inimkaubanduse vastu, eelkõige inimkaubanduse vastu võitlemise ja selle ärahoidmise riikliku koordineerimiskomisjoni loomist 2007. aastal, ning üleskutset kõigile riikidele jätkata jõupingutusi, et tõkestada inimkaubanduskuritegusid kogu maailmas ning järgida asjakohaseid riiklikke õigusakte;

7.

hindab Egiptuse järjekindlust, et täita oma kohustused rahvusvaheliste lepingute, eelkõige 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni alusel;

8.

tunnistab, et iga varjupaigataotlejat, kes osaleb tegudes, mis otseselt või kaudselt ohustavad vastuvõtjariigi julgeolekut ja iseseisvust, tuleb lugeda ohuks selle riigi julgeolekule vastavalt ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti määratlusele;

9.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Egiptuse valitsusele, ÜRO peasekretärile ning ÜRO inimõiguste nõukogule.