15.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 169/37

—

võttes arvesse komisjoni teatist komisjoni 2011. aasta tööprogrammi kohta (KOM(2010)0623);

—

võttes arvesse viimast Euroopa Parlamendi ja komisjoni vaheliste suhete raamkokkulepet, eriti selle lisa 4;

—

võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A.

arvestades, et on ülimalt tähtis, et Euroopa Parlamendi ja Komisjoni vaheline dialoog peaks toimuma piisavalt varakult, et oleks võimalik oma pingutused suunata ELi peamiste strateegiliste eesmärkide määratlemisele järgmisteks aastateks;

B.

arvestades, et poliitilised prioriteedid peavad olema vastavuses kasutadaolevate rahaliste vahenditega;

C.

arvestades, et Euroopa poliitika ja tegevus, mida viiakse läbi käsikäes liikmesriikide poliitika ja tegevusega ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, on võimeline ja peabki avaldama reaalset mõju, et toetada kodanike valmisolekut reageerida kiiresti muutuvale ühiskonnale;

D.

arvestades, et 2011. aasta saab olema otsustava tähtsusega liidu tulevase edukuse jaoks ning oluline väljakutse Euroopa Komisjoni ja liidu kui terviku jaoks;

E.

arvestades, et finantskriis mõjutab endiselt oluliselt liikmesriikide majandust ja et nii riiklikul kui ka ELi tasandil tuleb teha suuri kohandusi; arvestades, et majanduse täielik taastumine eeldab jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomise ühist Euroopa strateegiat, mida toetavad vajalikud volitused ja vahendid,

1.

märgib, et käesolev tööprogramm on esimene, mis võetakse vastu uue programmitsükli käigus, ning rõhutab, et komisjoniga loodud dialoogi on vaja süvendada, et parandada ilmselget seost poliitiliste prioriteetide ja eelarve vahel nende prioriteetide rahastamiseks ELi tasandil;

2.

nõuab, et komisjon kohustuks tegema realistlikku ja toimivat programmitööd, mis peab olema tõhus, tegelikkusesse ülekantav ja varasemast paremini rakendatav; palub mahukamate ettepanekute puhul täpsema ajakava esitamist;

3.

nõuab tungivalt, et komisjon kohandaks võimalikult kiiresti ja selge ajakava alusel liidu õigustikku Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291;

4.

kutsub komisjoni üles kasutama oma tegevuses võimalikult suurel määral ära oma õiguslikke volitusi ja poliitilist autoriteeti; märgib, et Euroopa Liit ei saa toimida tulemuslikult, kui komisjon ei määra kindlaks, väljenda ega edenda ELi ja kodanike üldhuvisid ega täida tõhusalt oma kohustust jälgida aluslepingute ja ELi õiguse kohaldamist;

5.

märgib, et senised finantskriisi lahendamiseks ja Euroopa majanduse jätkusuutlikuks elavdamiseks tehtud jõupingutused on osutunud vajalikust tunduvalt väiksemaks; peab taunitavaks asjaolu, et tööprogramm ei sisalda täiendavaid meetmeid uute töökohtade loomiseks; palub komisjonil seetõttu üksikasjalikult selgitada, kuidas ta algatused ja ettepanekud aitavad seda probleemi lahendada;

6.

on veendunud, et EL peab viivitamatult võtma ette struktuurireformi, et parandada oma konkurentsivõimet ja taaskäivitada majanduskasv; usub samuti, et selle strateegia põhiteemad on järgmised: infrastruktuuri moderniseerimine (sh lairiba võrgud), suuremad jõupingutused teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni vallas, poliitika, mis tagab küllaldase, ökonoomse ja puhta energia, uute tehnoloogiate innovatsioon ja arendamine ning hariduse ja koolituse kvaliteet;

7.

väljendab heameelt, et prioriteediks on seatud Euroopa majanduse juhtimise reform; hoiatab selle eest, et kui EL ei suuda eriti euroalal välja töötada usaldusväärset majanduse juhtimist, mis tagaks range eelarvepoliitika ja taastaks majanduskasvu, satub euro tulevik ohtu; rõhutab, et selle reformi puhul tuleb täielikult arvesse võtta parlamendi seisukohta, mis on sõnastatud 20. oktoobri 2010. aasta resolutsioonis, ning reformi eesmärgiks tuleb seada liidu majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide edendamine, nagu on sätestatud Lissaboni lepingu artiklis 3;

8.

tuletab meelde, et parlament ja nõukogu kui eelarvepädevad institutsioonid peaksid olema võrdselt kaasatud Euroopa finantsstabiilsuse mehhanismi kasutuselevõtmisse; nõuab, et võimalikult pea esitataks ettepanekud alalise kriisimehhanismi loomiseks (nt Euroopa Valuutafond), et ELi 2020. aasta strateegia integreeritaks täiel määral pikaajalisse makromajandusraamistikku, et astutaks esimesed sammud riigi võlakirjade ühe osa vastastikuse väljastamise ning vastavate võlakirjade kasutusele võtmise suunas, nagu kirjeldatakse Euroopa Parlamendi eelmistes raportites, ning tagada, et euroalal oleks ühtne välisesindatus; pooldab aluslepingu põhjaliku muutmise asemel väiksemaid muudatusi, millega luuakse sellise mehhanismi õiguslik alus;

9.

rõhutab, et komisjon peab kiiresti esitama ettepanekud praeguse finantsraamistiku läbivaatamiseks; märgib, et 2013. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus tuleb arvesse võtta nende kohustuste laienenud ulatust; kutsub komisjoni üles esitama ambitsioonika investeerimisettepaneku, et saavutada ELi 2020. aasta strateegia sihid, luua töökohti, suurendada majandusarengut ja tagada ELi kodanike turvalisus; leiab, et paindlikkusel on kõnealuses raamistikus otsustav tähtsus ning et ELi eelarve peaks võimaldama alternatiivsete finantseerimisallikate kasutuselevõttu (vahendite sihtotstarbeline eraldamine, projektivõlakirjad jne);

10.

tuletab meelde, et mitmeaastase finantsraamistiku määruse vastuvõtmise tingimuseks on parlamendi nõusolek; kutsub komisjoni üles hõlbustama institutsioonidevahelise kokkuleppe vastuvõtmist Euroopa Parlamendi rolli kohta järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise ja läbirääkimiste etapis;

11.

nõuab tungivalt, et komisjon esitaks 2011. aasta juunis pärast parlamendi seisukoha vastuvõtmist uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta julgeid ja innovatiivseid ettepanekuid omavahendite süsteemi põhjalikuks muutmiseks, et luua õiglane, selge ja läbipaistev süsteem, mis oleks ELi kodanike maksukoormuse suhtes neutraalne; on kindlalt veendunud, et mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite küsimused on omavahel seotud, nende kohta tuleb institutsioonidevahelise avatud arutelu põhjal vastu võtta otsus samaaegselt ning et seda ei saa enam edasi lükata;

12.

rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika on üks kõige tähtsamatest ELi vahenditest majanduskriisiga võitlemisel, sest see edendab investeerimist reaalmajandusse; kiidab sellega seoses heaks komisjoni esimese hindamise selle kohta, kuidas on rakendatud ühtekuuluvuspoliitikaga seotud meetmeid Euroopa majanduse elavdamise kava raames, selles rõhutatakse ühtekuuluvuspoliitika võtmerolli kriisi mõjudega võitlemisel; rõhutab ühtekuuluvuspoliitika vaieldamatut seost Euroopa 2020. aasta strateegia kolme suure prioriteediga, mis hõlbustab parema, aruka, jätkusuutliku ja kaasava kasvu saavutamist ja edendab samal ajal harmoonilist arengut liidu kõigis 271 piirkonnas;

13.

märgib ära „Euroopa poolaasta” kasutuselevõtu; on veendunud, et parlamendikomisjonidel peab olema tähtsam roll eksperdihinnangute andmisel ning selleks peaksid komisjonid koostama „aastalõpuraporteid” tähtsate eesmärkide täitmise tulemuste kohta, millele järgneksid fraktsioonide (ühised) resolutsioonid;

14.

peab kahetsusväärseks, et Euroopa poolaasta ja majanduse juhtimise paketi ettepanekud pakuvad vähe võimalusi Euroopa demokraatlikuks kontrolliks, ning nõuab mõlema puhul tugevat parlamentaarset osalust;

15.

kutsub komisjoni üles esitama niipea kui võimalik ettepanekud turu kuritarvitamist käsitleva direktiivi ja finantsinstrumentide turu direktiivi uuesti sõnastamise kohta; märgib, et komisjon peab arvestama tema esitatavate ettepanekute võimalikku kumulatiivset mõju ning tagama, et need suurendaksid finantssektori stabiilsust, läbipaistvust ja vastutust ning selle positiivset mõju reaalmajandusele majanduskasvu ja tööhõive osas;

16.

nõuab, et õigusloomealgatust pangandussektori kriisi lahendamiseks tuleks koordineerida konkurentsipoliitika eeskirjadega, et luua terviklik kriisijuhtimise raamistik, mis hõlmab nii era- kui ka avalikku sektorit ning kaitseb maksumaksjat; on veendunud, et reitinguagentuuride määruse läbivaatamise raames tuleks käsitleda ka konkurentsi puudumist selles sektoris ning palub komisjonil täita parlamendi hiljutine nõudmine uurida võimalusi luua sõltumatu Euroopa krediidireitinguagentuur ja suurendada sõltumatute avalike asutuste osalust reitingute andmisel;

17.

nõuab, et komisjon esitaks tervikliku tegevuskava koos ajakava ja eesmärkidega, et saavutada interneti infosisu ja teenuste ühtne turg, mis oleks avatud ja eduka digitaalse ühiskonna huvides, ning ületada digitaalne lõhe;

18.

rõhutab, et digitaalarengu tegevuskava ning investeeringud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse on Euroopa pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks ülimalt tähtsad, ning nõuab, et liikmesriigid ja komisjon jätkaksid sideteenuste siseturu edasise liberaliseerimise kaudu turu ettevalmistamist järgmise põlvkonna võrkudele ja nendele võrkudele juurdepääsu loomist;

19.

soovitab tungivalt komisjonil edendada teadmisi ja innovatsiooni teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse 8. raamprogrammis pärast vahekokkuvõtet; tuletab meelde, et parlamendile on tähtis oma prioriteetide esiletoomine enne 8. raamprogrammi vastuvõtmist 2012. aastal;

20.

tunnustab komisjoni püüdeid, mis on seotud juhtalgatusega „Innovatiivne liit”, mille käigus vaadatakse läbi riigiabi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni raamistiku vajadusteks, mis suurendab Euroopa Investeerimispanga ja riskikapitali osa; hindab positiivselt ka riigihangete võimalikku rolli innovatsiooni ergutamisel;

21.

nõuab tungivalt, et komisjon vähendaks oma teadus- ja arendusprogrammides bürokraatiat ning suurendaks innovatiivsete äriühingute osalust projektides; leiab, et komisjon peaks veelgi edendama avaliku ja erasektori partnerlust, et soodustada Euroopa teadusuuringuid, arendustegevust ja innovatsiooni;

22.

rõhutab, et oluliseks tuleb pidada hariduse, kultuuri, audiovisuaalse meedia, noorte ja kodakondsuse valdkonna uusi mitmeaastaseid programme 2013. aastale järgnevaks ajavahemikuks, mis esitatakse ilmselt 2011. aastal; on seisukohal, et nende programmide tegevused ja meetmed peaksid vastama Euroopa kodanike vajadustele ja põhinema piisaval ja tõhusal eelarveraamistikul; on arvamusel, et algatus „Noorte liikuvus” rõhutab nende programmide olulisust;

23.

rõhutab ressursitõhusust käsitleva suurprojekti strateegilist tähtsust ning nõuab tungivalt, et komisjon töötaks kiiresti niisuguse ambitsioonika ettepaneku nimel, mille eesmärk on saavutada ELi 2020. aasta strateegia poliitika koordineerimise Euroopa poolaasta siduvad eesmärgid ja konkreetsed sihttasemed; kutsub komisjoni üles esitama õigusakti ELi heitkoguste edasiseks vähendamiseks;

24.

on seisukohal, et esmatähtsaks tuleb pidada kehtivate õiguslike vahendite (nagu kolmas energiapakett) nõuetekohast ja toimivat rakendamist, ning toetab täielikult 2050. aasta strateegia, arukate võrkude ja varustuskindluse algatusi;

25.

rõhutab, et jätkusuutliku majanduskasvu huvides on ülimalt tähtis energiavarustuse kindlus – et oleks tagatud katkestusteta energiavarustus, samuti kokkulepetest kinnipidamine, õiglane turuhind ja sellise olukorra vältimine, kus ollakse sõltuvad liiga vähestest tootjatest;

26.

on seisukohal, et teatisele Euroopa uue tööstuspoliitika kohta peaks järgnema õigusloomeettepanekud, eelkõige selleks, et saavutada soovitud üleminek vähem CO2-heiteid tekitavale ja jätkusuutlikule majandusele ning tagada, et suudetaks täita ELi eesmärk parandada energiatõhusust 20 % võrra;

27.

rõhutab, et kliimamuutuse leevendamine ja sellega kohanemine, mis toob samuti kasu Euroopa tööstuse ja VKEde konkurentsivõimele, on samuti väga oluline prioriteet;

28.

kiidab heaks peamised prioriteedid seoses valge raamatu avaldamisega ning nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks ettevalmistusi TEN-T suuniste ja oma uuendatud rahastamismehhanismide läbivaatamiseks kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegiaga ning ELi eelarve läbivaatamisega;

29.

nõuab kohe algusest peale, et ühise põllumajanduspoliitika reformiprotsessi tulemuseks peab olema tugev, õiglane, tõeliselt ühine ja multifunktsionaalne poliitika, mis vastab tarbijate ja tootjate huvidele ning kannab tõhusalt hoolt avalike hüvede, eelkõige toiduga kindlustatuse eest ja tagab ELi toiduainetega omavarustamise;

30.

tuletab meelde, et oma 8. juuli 2010. aasta resolutsioonis ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta pärast 2013. aastat nõuab parlament, et ühisele põllumajanduspoliitikale 2013. aasta eelarves eraldatud summad tuleks säilitada vähemalt järgmise finantsplaneerimise perioodi vältel;

31.

nõuab, et põllumajandustoodete importi kolmandatest riikidest ELi tuleks lubada ainult siis, kui nende tootmisel on järgitud tarbijakaitse, loomade heaolu ja keskkonnakaitse Euroopa norme ning sotsiaalse kaitse miinimumnorme; nõuab, et kahepoolsete ja mitmepoolsete kaubanduslepingute sõlmimine ei kahjustaks ELi põllumajandustootjaid;

32.

nõuab, et komisjon, võttes arvesse märkust, mis on kontrollikoja aruandes suhkruturu reformi kohta, vaataks läbi oma mõjuhinnangu menetlused selle eesmärgiga, et kõigi hinnangute ettevalmistamisel kasutataks kõige paremat ja uuemat teavet, see on otsustava tähtsusega, kui hinnatakse tulevaste kahepoolsete kaubanduslepingute mõju ELi majanduse põhisektoritele;

33.

väljendab heameelt selle üle, et integreeritud merenduspoliitika rakendamiseks esitab komisjon peagi järgmised ettepanekud: ettepanek mereala ruumilise planeerimise raamistiku kohta, teatis jätkusuutliku majanduskasvu edendamise kohta rannikupiirkondades ja merendussektoris ning teatis mereseire integreerimise kohta; rõhutab siiski, et integreeritud merenduspoliitika rahastamine tuleb ELi eelarves tagada kõigi selle poliitikaga seotud sektorite proportsionaalse osaluse alusel;

34.

on veendunud, et kaasavat majanduskasvu saab luua üksnes kõikide töötajate võrdse kohtlemise ja kõikide ettevõtete jaoks võrdsete tingimuste baasil; on veendunud, et komisjoni tööprogramm peaks sisaldama ettepanekuid nende põhimõtete tagamiseks, ja rõhutab, et töötajate lähetamise direktiivi rakendamist käsitlevas õigusloomeettepanekus, mis on ette nähtud teatises ühtse turu akti kohta, tuleb täpsustada põhiliste sotsiaalsete õiguste kasutamist;

35.

nõuab, et komisjon esitaks ettepaneku töötajate rahalise osaluse kohta äriettevõtte tuludes;

36.

palub komisjonil oma aruannetes uute oskuste ja töökohtade algatuse ning vaesusevastase võitluse platvormi kohta võtta arvesse spetsiifilisi raskusi, millega puutuvad kokku naised, ja eriti rõhutada võrdõiguslikkuse suurendamist töökohtadel kui vaesuse vastu võitlemise vahendit ning julgustada naisi ettevõtjateks saama, kasutades meetmeid, millega jagada häid tavasid;

37.

on kindlalt veendunud, et naiste ja meeste palgaerinevuste kaotamine on tõsine lahendamist vajav probleem ja kordab parlamendi 2008. aasta resolutsioonis komisjonile suunatud taotlusi esitada Euroopa Parlamendile õigusloomega seotud ettepanek meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud kehtivate õigusaktide läbivaatamise kohta, võttes arvesse parlamendi 2008. aasta resolutsiooni lisas esitatud soovitusi;

38.

palub komisjonil arvestada sotsiaalpartnerite seisukohti pensionide valdkonnas ning tagada, et valge raamat peegeldab mõlema poole ootusi ja tugevdab muu hulgas esimest sammast;

39.

väljendab heameelt tööportaali EURES reformi üle, mis muudab teabe ja nõuanded noortele töötajatele kättesaadavamaks, kuid peab kahetsusväärseks, et ettepanek on lükatud edasi 2012. aastasse, kuigi noored vajavad seda praegu;

40.

nõuab ELi kahe peamise koolitusküsimustega tegeleva ameti – Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) ja Euroopa Koolitusfondi (ETF) – tegevuse tõhustamist ja tulemuslikumaks muutmist;

41.

toetab tugevasti suuremat turu integratsiooni, millega võetakse eesmärgiks kõrvaldada olulised püsivat laadi puudused, millele on tähelepanu juhtinud professor Monti, ja millega suurendatakse Euroopa kodanike, töötajate, väikeettevõtete ja tarbijate usaldust; tundes heameelt ühtse turu akti avaldamise üle, on siiski veendunud, et ettepanekud peaksid olema ambitsioonikamad ja konkreetsemad; palub komisjonil esitada niipea kui võimalik selged prioriteedid ja õigusakti ettepanekud;

42.

nõuab ELi avaliku hanke õigusliku raamistiku ajakohastamist direktiivide ja riigihangete lepingu ühtlustamise abil ja nõuab selgema ajakava koostamist järgmiseks aastaks;

43.

palub komisjonil tagada ühtne lähenemisviis Euroopa lepinguõigust käsitleva õigusakti ja tarbijakaitsedirektiivi puhul; peab äärmiselt vajalikuks seda, et komisjon töötaks selge tarbijapoliitika strateegia integreeritud viisil välja tingimata 2011. aastal ja mitte 2014. aastal, nagu praegu esildatud;

44.

peab õigeks reisipakettide direktiivi läbivaatamist ja toodete üldise ohutuse direktiivi läbivaatamist rõhuasetusega turujärelevalve aspektile;

45.

rõhutab vajadust luua ELis tõhus tooteohutuse alane õigusraamistik; toetab üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamist, mille jaoks on vaja paika panna selgem ajakava, mis oleks kooskõlas uue õigusliku raamistiku läbivaatamisega; kutsub komisjoni üles vaatama läbi CE-vastavusmärgistamise süsteem, et tagada, et tarbijad saaksid CE-vastavusmärgist pidada ohutuse märgiks;

46.

rõhutab, et tsiviilõiguslikud algatused on ühtse turu elavdamiseks väga tähtsad; toetab komisjoni meetmeid tsiviilõiguse valdkonnas, nõudes tsiviilõiguslike vahendite muutmist selliseks, et neid saaks e-õiguses kasutada;

47.

kutsub üles lahendama lõplikult Euroopa patendi kehtestamisega seotud probleemid ning kutsub komisjoni üles esitama vajaduse korral ettepaneku tõhustatud koostöö kohta;

48.

peab ülimalt kahetsusväärseks asjaolu, et ei ole tehtud õigusloomealast algatust kabotaaži kohta ja et raudteeturule juurdepääs, sealhulgas turu avamine riigisisestele reisijatele lükkub edasi 2012. aastani; kinnitab parlamendi kindlat veendumust, et reisijate õiguste poliitikat Euroopas tuleb alal hoida ja edasi arendada;

49.

on sügavalt mures selle pärast, et puuduvad konkreetsed ettepanekud põhiõiguste või horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi kohta ning et mittediskrimineerimise küsimust isegi ei mainita; kutsub komisjoni üles kiiresti tegutsema, et lõpetada diskrimineerimisvastase direktiiviga seotud ummikseis;

50.

nõuab teatise ettepanekut suurema solidaarsuse kohta Euroopa Liidus varjupaigapoliitika valdkonnas, kuid arvestades, et Euroopa Liidul peaks 2012. aastaks olema paika pandud ühine varjupaigapoliitika, avaldab kahetsust, et varjupaigapoliitika kohta ei ole õigusakti ettepanekuid;

51.

nõuab rändega seotud ettepanekuid; tuletab meelde, et kavandatava riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi laitmatu toimimine sõltub VIS ja SIS II süsteemi edukusest, kuigi SIS II ei toimi veel täielikult;

52.

rõhutab, et Lissaboni lepingu jõustumise tulemusena on vaja kõrgete eesmärkidega põhiõiguste poliitikat ja põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste muutmist võimalikult tõhusaks; palub komisjonil tagada, et iga õiguslik algatus oleks vastavuses põhiõigustega ja liikmesriigid võtaksid ELi õiguse kohaldamisel arvesse hartat; nõuab järelevalve suutlikkuse suurendamist ja aluslepingutest tulenevate mehhanismide kohaldamist, et võidelda põhiõiguste harta rikkumiste vastu;

53.

rõhutab, et võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu tuleks täiel määral austada ELi kodanike õigusi ja vabadusi, ning et usaldusväärse ja tõhusa julgeolekupoliitika seisukohalt on olulise tähtsusega andmekaitse ja õigus kasutada õiguskaitse vahendeid; on seisukohal, et kuritegevuse kasv nõuab ühenduselt rohkem kavasid organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevusega võitlemiseks;

54.

peab tervitatavaks ettepanekut kuriteoohvrite õiguste kohta ning eriti nende õiguse kohta saada õigusabi ja menetlusabi, kuid avaldab kahetsust, et see on ainus kavandatud meede; nõuab menetlusõiguste teekaardis ülejäänud meetmete jaoks selge ajakava kehtestamist;

55.

tunneb heameelt ELis isikuandmete kaitse uue laiaulatusliku õigusraamistiku loomise üle 2011. aastal; rõhutab, et ta kontrollib hoolikalt kõiki ettepanekuid, hõlmates ka ELi broneeringuinfot ja ELi terroristide rahastamise jälgimise programmi, et tagada nende vastavus põhiõigustele;

56.

peab tervitatavaks ettepanekuid tsiviilõiguse kohta, kuid selleks, et kõikide ELi kodanike jaoks valitseksid kõikides liikmesriikides samasugused standardid, palub komisjonil kaaluda tsiviil- ja kriminaalõiguse aquis’ võimalikult kiiret läbivaatamist ning kanda sellest ette parlamendile;

57.

toetab algatusi, mis on suunatud töö- ja pereelu ühitamisele, muu hulgas niisuguste meetmete abil, mis käsitlevad minimaalset vanemapuhkust ning paindliku töökorralduse edendamist nii naiste kui meeste puhul ja hooldajatele pakutavat abi töö ühitamiseks hoolduskohustustega;

58.

avaldab kahetsust, et komisjon ei ole ikka veel esitanud õigusaktide ettepanekuid kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö õigustiku lissaboniseerimise alal, mis on tsiviilvabaduste, justiits- ja siseküsimuste valdkonna prioriteetne küsimus;

59.

on seisukohal, et pärast Lissaboni lepingu jõustumist on õigusliku raamistiku läbivaatamine hädavajalik ja peab kahetsusväärseks, et läbivaatamine on kavandatud alles aastateks 2012–2013; nõuab kindlalt, et kõik justiits- ja siseküsimustega tegelevad asutused peavad töötama tõhusalt ja, mis kõige tähtsam, vastutama oma tegevuse eest;

60.

rõhutab, et inimõiguste edendamine kogu maailmas on Euroopa Liidu üks olulisi eesmärke rahvusvahelisel areenil ning paremad kaubandussidemed ja tõhustatud arenguabi soodustavad edasiminekut selles valdkonnas;

61.

kutsub komisjoni üles säilitama laienemisprotsessi tempot;

62.

rõhutab, et uued algatused oleksid tervitatavad järgnevate teemade kohta:

63.

on seisukohal, et EL peab oma väärtuste ja põhimõtete tulemuslikuks levitamiseks ning oma naabruses poliitilise stabiilsuse ja majandusarengu edendamiseks toetama noori demokraatiaid üle kogu Euroopa ning tugevdama suhteid partneritega; kutsub komisjoni üles viima lõpule Euroopa naabruspoliitika läbivaatamine, et tagada poliitiliste eesmärkide ja rahastamisvahendite suurem sidusus; on seisukohal, et suhetes naabritega tuleks senisest enam tingimuseks seada inimõiguste ja demokraatia põhimõtetest kinnipidamine;

64.

palub komisjonil rohkem tähelepanu pöörata toiduga kindlustatusele kogu Aafrika territooriumil; rõhutab, et Aafrika põllumajandussektorit on vaja jätkusuutlikul viisil tugevdada; seoses sellega palub tungivalt komisjonil tagada vaestele paremad võimalused krediidi ja finantsteenuste saamiseks Aafrikas; palub tungivalt komisjonil edendada Aafrika sisekaubanduse suurendamise meetmeid, sealhulgas ajakohastatud toetuspaketid piirkondlikele majandusühisustele ja infrastruktuuride parandamiseks tervel Aafrika mandril;

65.

kutsub komisjoni üles esitama iga-aastase aruande ELi edusammude kohta aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks 2015. aastaks ja kehtestama meetmed, millega tagatakse, et liikmesriigid täidavad oma kohustusi anda ametlikku arenguabi 0,7 % ulatuses oma sisemajanduse kogutoodangust, ning neid tegevusi jälgima;

66.

rõhutab, et seoses majanduspartnerluslepingute üle peetavate läbirääkimistega tuleks rohkem tähelepanu pöörata arengumõõtmele;

67.

kutsub komisjoni üles edendama aktiivselt käegakatsutavaid edusamme käimasolevatel WTO läbirääkimistel, et viia Doha voor võimalikult kiiresti lõpule; rõhutab kindlalt, et kehtivate kahepoolsete ja piirkondlike vabakaubanduslepingute tugevdamine ja uute sõlmimine on oluline, kuid seda tuleks käsitleda täiendava strateegiana ja mitte mitmepoolse raamistiku alternatiivina;

68.

tuletab meelde, et mitmepoolsus peab jääma ELi tähtsaimaks prioriteediks, ning nõuab, et käimasolevate ja uute kaubandusläbirääkimiste käigus tuleb kinni pidada arengumaade eri- ja diferentseeritud kohtlemise põhimõttest; on sügavalt veendunud, et arengule ja vaesuse kaotamisele suunatud uue ülemaailmse juhtimise raames tasakaalustatuma ning õiglasema majandussüsteemi loomiseks tuleb mitmepoolse kaubanduse raamistikku tõhustada ja reformida;

69.

rõhutab, et kolmandatest riikidest imporditud tooted tuleks lubada ELi turule ainult siis, kui need on vastavuses Euroopa tarbijakaitsega; on seisukohal, et rahvusvahelistel läbirääkimistel peaks komisjon nõudma, et meie kaubanduspartnerid järgiksid Euroopa keskkonna- ja sotsiaalseid standardeid;

70.

nõuab, et ELi poolt sõlmitavatesse rahvusvahelistesse kaubanduslepingutesse tuleb lisada ettevõtete sotsiaalse vastutuse säte; on seisukohal, et see peab sisaldama korporatsioonide aruandlust ja läbipaistvust, ettevõtete ja ettevõtete rühmade hoolsust, juurdluse korraldamist sotsiaalse vastutuse kohustuste tõendatud rikkumise puhul ning korporatsioonide tegevuse ohvritele hõlpsamat kohtu poole pöördumise võimalust;

71.

palub komisjonil esitada õigusloomega seotud algatus, võttes aluseks USA nn konfliktimineraalide seaduse, et suurendada läbipaistvust ja tugevdada häid valitsustavasid arengumaade kaevandustööstuse sektoris; kutsub komisjoni üles tugevdama sellistes maades võitlust korruptsiooni vastu, mis seab ohtu inimõigused ja head valitsemistavad;

72.

kutsub komisjoni üles esitama kiiresti ettepanekud OLAFi määruste muutmiseks;

73.

rõhutab, et komisjon peaks avalikumalt edendama positiivset suhtumist rahandusministrite allkirjastatud riiklikesse haldusdeklaratsioonidesse; rõhutab, et komisjon peaks liikmesriikidelt tungivalt nõudma riiklike haldusdeklaratsioonide esitamist; nõuab laiaulatuslike ja kasutajasõbralike online-andmebaaside kasutuselevõtmist;

74.

nõuab seega ELi programmide, nii sisepoliitika kui ka arenguabi programmide süstemaatilisi, korrapäraseid ja sõltumatuid hindamisi, et tagada, et nende abil saavutatakse soovitud tulemused ning et seda tehakse majanduslikult tõhusal viisil, selleks et:

75.

usub kindlalt, et Euroopa direktiivide laitmatu ja õigeaegne ülevõtmine ja rakendamine on eriti tähtis, et võitu saada kodanike usaldamatusest ELi meetmete suhtes; on seisukohal, et see eeldab komisjoni ja liikmesriikide tõhusat koostööd;

76.

nõuab tungivalt ELi õigusaktide lihtsustamist ja rõhutab, et mõju hindamist enne õigusaktide vastuvõtmist tuleb kasutada erapooletult ja tõhusalt, võttes arvesse rakendamist; toetab kindlalt komisjoni järjekindlat tööd aruka reguleerimise projektiga;

77.

on rahul asjaoluga, et komisjon hakkab mõju hindamisel rohkem tähelepanu pöörama konkurentsivõime aspektidele, ja rõhutab tähtsust, mis on ühendatud õigusaktide kogumõjul konkurentsivõimele (nn sobivuse kontroll);

78.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.