20.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 308/49

Teisipäev, 7. september 2010
Naiste roll vananevas ühiskonnas

P7_TA(2010)0306

Euroopa Parlamendi 7. septembri 2010. aasta resolutsioon naiste rolli kohta vananevas ühiskonnas (2009/2205(INI))

2011/C 308 E/08

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni 29. aprilli 2009. aasta teatist „Toimetulek rahvastiku vananemise mõjuga ELis (2009. aasta aruanne rahvastiku vananemise kohta)” (KOM(2009)0180);

võttes arvesse komisjoni talituste 11. mai 2007. aasta töödokumenti „Euroopa demograafiline tulevik: faktid ja arvandmed” (SEK(2007)0638);

võttes arvesse komisjoni 10. mai 2007. aasta teatist „Põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine” (KOM(2007)0244);

võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta teatist „Euroopa demograafiline tulevik – kuidas teha väljakutsest võimalus” (KOM(2006)0571);

võttes arvesse komisjoni 1. märtsi 2006. aasta teatist „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhised 2006–2010” (KOM(2006)0092);

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle artikleid 23 ja 25 naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning eakate õiguste kohta, samuti artikleid 34, 35 ja 36, kus määratletakse täpsemalt õigus sotsiaalabile ja eluasemetoetusele, inimeste tervise kõrgetasemelisele kaitsele ning üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kasutamise võimalusele;

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, milles rõhutatakse selliseid liikmesriikide ühiseid väärtusi nagu pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus;

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 19, milles käsitletakse võitlust diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel;

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 2006. aasta märtsis vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse Euroopa pakti (1);

võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) soovitust vanemaealiste töötajate kohta (nr 162, 1980);

võttes arvesse 1979. aasta ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (CEDAW),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 3. veebruari 2009. aasta resolutsiooni (2) soopõhise võrdse kohtlemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta;

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni direktiivi 2002/73/EÜ (meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega) ülevõtmise ja kohaldamise kohta (3);

võttes arvesse oma 21. veebruari 2008. aasta resolutsiooni Euroopa demograafilise tuleviku kohta (4);

võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A7-0237/2010),

A.

arvestades, et ühiskonna vananemist peetakse liiga sageli negatiivseks nähtuseks, mis hõlmab tööjõu vanuselise struktuuri probleeme ning sotsiaal- ja tervisekaitse jätkusuutlikkust, kuigi eakad on ka majanduslikuks ressursiks ja kogemuste allikaks ning pakuvad kogukonnale ja perekonnale olulist tuge ülalpeetavate hooldajana ja tänu oma pikale töökogemusele ka tööalase nõuandjana ning ühtlasi aitavad alles hoida maakogukondi;

B.

arvestades, et naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhistes 2006–2010 toodi esile puudujäägid täieliku soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel, ning et need juhised on mõnel juhul edendanud soolist võrdõiguslikkust, kuid üldised edusammud on jäänud tagasihoidlikuks;

C.

arvestades, et praegusel majandus- ja sotsiaalkriisil on eriti tõsised tagajärjed naiste, eelkõige eakate naiste jaoks ja nendele pakutavate teenuste osas, mis suurendab ebavõrdsust ja diskrimineerimist mitte ainult soo, vaid ka vanuse ja tervisliku seisundi alusel;

D.

arvestades, et eakatel on elanikkonna enamusega võrreldes suurem oht vaesuda – 2008. aastal ulatus vaesusrisk 65-aastaste ja vanemate puhul EU-27 riikides ligikaudu 19 %-ni, samas kui 2005. aastal oli see 19 % ning 2000. aastal 17 %; arvestades, et 65-aastastel ja vanematel naistel on suur oht vaesuda (vaesumise ohus on neist 22 %, st 5 protsendipunkti rohkem kui meestest);

E.

arvestades, et EU-27 elanikkond jääb prognooside kohaselt üha vanemaks, kusjuures üle 65-aastaste osakaal, mis aastal 2008 moodustas 17,1 %, jõuab 2060. aastal 30 %-ni ning samas ajavahemikus kasvab üle 80-aastaste osakaal 4,4 %-lt 12,1 %-le;

F.

arvestades, et kuna ennustuste kohaselt töötav elanikkond suhteliselt kahaneb, muutub üha olulisemaks kaasata rühmad, kes hetkel aktiivselt tööturul ei osale;

G.

arvestades, et sugu muutub vananemisel oluliseks teguriks, kuivõrd naiste keskmine eluiga on umbes kuue aasta võrra pikem kui meestel ja EL-27 riikide statistika kohaselt elavad mehed keskmiselt 76- ja naised 82-aastaseks, Eurostati andmetel aga on meeste ja naiste tervena elatud aastate vahe palju väiksem – meestel 61,6 ja naistel 62,3 aastat;

H.

arvestades, et tavapäraselt ohustavad vaesus ja piiratud pension rohkem naisi, eriti üle 65-aastaseid naisi, kelle pension katab sageli vaid vaevu minimaalseks toimetulekuks vajalikud kulud, põhjuseks mitmesugused asjaolud, nagu meeste ja naiste palkade suur erinevus, mis mõjutab otseselt pensioniõigust, töötegevuse katkestamine või töötamisest loobumine perekonnale pühendumise tõttu või peamiselt äri- ja põllumajandusvaldkonnas oma abikaasa ettevõttes palgata ja sotsiaalkindlustuseta töötamine, ning arvestades, et vaesusse langemise oht majanduslanguse ajal on nende naiste seas veelgi suurem,

1.

väljendab rahulolu komisjoni teatisega, mis käsitleb toimetulekut rahvastiku vananemise mõjuga, kuid kahetseb siiski, et teatises vaadeldud mõistete, statistika ja olukordade aluseks ei ole piisav teadlikkus soolisest ebavõrdsusest vanemas eas, mille põhjuseks on peamiselt kogu eluea jooksul kogunenud sooline halvemus;

2.

kiidab heaks, et komisjon keskendub strateegiale, mille kohta tehti otsus 2001. aastal Stockholmi Euroopa Ülemkogul (5), võttes selle pikaajaliseks tegevusjuhiseks toimetulekul ühiskonna vananemisest tulenevate ülesannete ja võimalustega; kiidab samuti heaks teatises tehtud ettepaneku võtta ulatuslik ja multidistsiplinaarne lähenemisviis kasutusele nii vananemise suhtes kui ka võimaluste loomisel, eelkõige eakamate inimeste ja mitteametlikult sõltuvate isikute eest hoolitsejate vajaduste rahuldamisele suunatud toodete ja teenuste turgude valdkonnas; kutsub komisjoni üles pöörama tarbijaõiguste kaitsel erilist tähelepanu eakamatele inimestele, sest liiga sageli neid eksitatakse või kasutatakse ära;

3.

kutsub institutsioone üles looma positiivsemat suhtumist vananemisse ning suurendama ELi kodanike teadlikkust vananemisega seotud teemadest ja vananemise tõelistest tagajärgedest; nõuab tungivalt, et komisjon võitleks hoiakuga, mille järgi vananemine seostub koormaks olemisega, ning algataks näiteks uuringu nn hõbemajanduse (mille aktiivsed osalised on eakamad naised) mõju ja potentsiaali kohta; väljendab suurt rahulolu komisjoni algatusega kuulutada 2012. aasta aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaks;

4.

peab erinevaid vanuserühmi (sh vananemise ja soo vastastikuseid seoseid) arvestava lähenemisviisi kasutuselevõttu vananemispoliitika tulevikusuunaks; peab sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks ühtlasi vajalikuks vanust ja sugu arvestavat lähenemisviisi, kus vanuselise ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine saab hädavajalikuks meetodiks ja poliitikakujundamise vahendiks kõikides olulistes valdkondades (majandus, ühiskond, tööhõive, rahvatervis, toiduohutus, tarbijaõigused, digitaalareng, maaelu ja linnade areng jne);

Toimetulek vanuselise diskrimineerimisega

5.

nõuab diskrimineerimisvastase direktiivi võimalikult kiiret vastuvõtmist;

6.

tunnistab, et vanuselise diskrimineerimise vastu tuleb võidelda ka tulemuslikumate kohtumeetmete ja kättesaadavamate menetluste abil, eelkõige juhul, kui diskrimineerimine toimub tööelu valdkonnas, mida hõlmavad konkreetsed õigusaktid ning mille puhul isiku toetamine ja asjaolude uurimine on väga oluline; kutsub seetõttu liikmesriike üles tagama, et vanuselist diskrimineerimist ja diskrimineerimise muid vorme käsitlevaid vajalikke õigusakte rakendataks tõhusalt;

7.

nõuab, et vananemisega seotud probleemide lahendamisel toetutaks rohkem õigustele, nii et eakad saaksid käituda õigustega subjektina, selle asemel et neid käsitletaks õiguse objektina;

8.

palub rohkem ressursse, uuringuid ja olemasolevate järelevalvemehhanismide edasiarendamist, sest vanuselist diskrimineerimist tunnistatakse harva ja sellega ei tegeleta; tunnistab, et liikmesriikides on vaja suuremat teadlikkust ning leiab, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja uue Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi panus oleks teretulnud;

9.

toonitab vajadust tunnistada eakamate naiste sageli mitmekordset diskrimineerimist ühiskonnas vanuse, soo, tervisliku seisundi ja puude alusel;

10.

tunneb sügavat muret selle üle, kui suures ulatuses mitmekordselt diskrimineeritakse kõige kaitsetumas olukorras naisi – sisserändajaid, puuetega, homoseksuaalseid, vähemustesse kuuluvaid, vähekvalifitseeritud ja eakaid, sest see toimub vanuse, soo, rahvusliku päritolu, seksuaalse või usulise suunitluse jne tõttu, ning nõuab positiivse diskrimineerimise meetmeid;

11.

palub liikmesriikidel korraldada ulatuslikke kampaaniaid, et suurendada teadlikkust eakate inimeste olulisest rollist ühiskonnas ning vajadusest võimaldada eakamatel naistel aktiivselt tegutseda, muuhulgas nn väikesemahuliste tegevusalade edendamise kaudu;

12.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma arvesse eakamate homo-, bi- ja transseksuaalsete naiste eriolukorda;

Töö ja hooldamise ühendamine

13.

palub liikmesriikidel võtta kasutusele uusi puhkusetüüpe, võimaldades lisaks vanemapuhkusele võtta ka muud tasustatavat hoolduspuhkust, ning edendada tasustamata hooldamise võrdsemat jagamist meeste ja naiste vahel, sest kodune mitteametlik hooldus piirab hooldaja võimalusi väljaspool kodu tööl käia; on seisukohal, et sellega seoses on üks võimalus vanemate naiste vaesuse vähendamiseks toetada paindliku töötamise meetmeid, nagu osaline tööaeg ja jagatud töö; rõhutab aga sellega seoses, et paindliku ja täistööajaga töötajate ametialased õigused peavad olema võrdsed; juhib tähelepanu sellele, et vanemate naiste tööpuudust tuleb vähendada, saavutamaks ELi 2020. aasta strateegia tööhõivet puudutavaid eesmärke;

14.

palub liikmesriikidel välja töötada mehhanismid, et tagada pensioniõiguste piisav kogunemine ka ajal, mil hooldaja sissetulek on hoolduskohustuste tõttu ajutiselt madalam – olukord, mis puudutab peamiselt naisi; palub komisjonil algatada uurimus liikmesriikide pensionisüsteemide erineva mõju kohta naistele ja meestele;

15.

kutsub liikmesriike üles võtma pensionisüsteemide reformimisel ja pensioniea kohandamisel arvesse soolist mõõdet, arvestades töömallide puhul naiste ja meeste erinevusi ning vanemate naiste suuremat diskrimineerimisohtu tööturul;

16.

palub liikmesriikidel edendada vastastikuse abistamise vorme, et ületada noorte ja vanade vaheline lõhe, rakendades noorte indu ja vanade kogemust;

Tervishoiu-, hooldus- ja sotsiaalteenused

17.

nõuab õigustepõhist lähenemisviisi, et võimaldada eakatel aktiivselt osaleda otsuste tegemisel, mis käsitlevad neile pakutava hoolduse ning sotsiaalteenuste ja ravi valikut ja väljatöötamist, kui valikud on olemas; nõuab ka nõudlusest lähtumist seoses mis tahes tüüpi hooldusteenuste pakkumisega, et võimaldada eakatel elada teistest sõltumatult nii kaua, kui nad soovivad;

18.

nõuab, et toetuspoliitika oleks perekeskne, võimaldades inimestel valida, kas nad hoolitsevad eakate pereliikmete eest ise või taotlevad lisaks sotsiaalteenuseid; mõlemal juhul peaks hooldus olema võrdselt tasustatud;

19.

toonitab, et riiklikud ja erateenused peaksid olema eakatele hõlpsasti ligipääsetavad, kvaliteetsed ja taskukohased ning nende struktuur peaks toetama võimalikult pikka kodust hooldusperioodi;

20.

on seisukohal, et mitteametlike hooldajate toetuseks, kellest enamus on naised, vajatakse terviklikku poliitikat, mis hõlmaks hooldajate staatust, hüvitisi ja sotsiaalkindlustusõigusi, sotsiaal- ja tugiteenuste osutamist, professionaalsete hooldusteenuste kättesaadavust jne;

21.

rõhutab, et sageli naiste õlul lasuv vabatahtlik töö või mitteametlik hooldus ei peaks korvama sotsiaalhoolduse puudujääke, ning palub asjakohaste sotsiaalmeetmete loomist, et võimaldada naistel osaleda valitud tasustatavas tegevuses;

22.

nõuab liikmesriikide tasandil abipakettide loomist, mis hõlmavad meetmeprogramme tööalase konkurentsivõime tõstmiseks, töötuse mõju vähendamiseks ja tööhõive taseme tõstmiseks üle 50-aastaste inimeste hulgas;

23.

juhib tähelepanu asjaolule, et hoolduse kvaliteet tuleb tagada vanaduse kvaliteedi parandamiseks ning selleks, et hoida ära füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline ja majanduslik väärkohtlemine, mille all eakad sageli kannatavad; rõhutab, et eakate hoolduseks ette nähtud riiklikes ja eraasutustes elavatel inimestel peaks olema õigus osaleda nende asutustega seotud otsuste tegemises juhatuse ja haldusstruktuuride kaudu; on arvamusel, et liikmesriigid peaksid tagama riigi- ja erasektoris eakate hooldajatena töötavate isikute pideva koolituse ja nende töö korrapärase hindamise ning selle, et hooldajate tööle omistataks suurem majanduslik väärtus, kaasa arvatud tasu, kindlustus ja töötingimused;

24.

palub liikmesriikidel pakkuda soodustusi eakate psühholoogilise ja füüsilise hooldamise alase väljaõppe korraldamiseks, samuti neile sobivate eluruumide leidmiseks;

25.

ergutab tavaliselt haiglatena tegutsevate hooldekodude ümberkujundamist perekonnamudelit rakendavateks sõbralikeks asutusteks, mis võimaldaks vältida institutsionaliseerumist;

26.

teeb ettepaneku tunnistada Alzheimeri tõbe käsitleva Euroopa tegevuskava käivitamisel asjakohaselt vanemate naiste osa dementsuse all kannatavate inimeste hooldamisel, ning soovib, et see kava kiiresti ellu rakendataks; peab ühtlasi vajalikuks riiklikke programme, et kindlaks teha, milliseid meetmeid võiks võtta vanemate naiste elukvaliteedi parandamiseks; teeb ettepaneku, et nende meetmete planeerimiseks ja rakendamiseks peetaks nõu Alzheimeri tõvega tegelevate ühendustega;

27.

palub võtta meditsiiniliste diagnooside juures arvesse soolist aspekti, et tagada diagnoosi täpsus ning see, et inimesed saavad asjakohast ravi ja hooldust; palub mitte piirata diagnoosi- ning tervishoiuteenuste ja hoolduse osutamise vahendeid üksnes patsiendi vanuse ja soo tõttu, st võimaldada ka eakatele naistele rinna-, emakakaela-, kopsu- ja kolorektaalvähi ning samuti südame-veresoonkonna haiguste sõeluuringuid; lisaks palub pöörata suuremat tähelepanu eelkõige vanemaid naisi ähvardavate haiguste, nt osteoporoosi ja reumatoidartriidi ennetamisele ja ravile;

28.

palub arvestada toitumist käsitlevates soovitustes soolist ja vanuselist aspekti; palub soolist ja vanuselist aspekti arvesse võtta ka toiduohutusega seotud soovitustes, nt toiduainete märgistamine, tervisealased väited, REACHi määrus ja uuendtoit;

29.

juhib tähelepanu asjaolule, et nii tehnoloogia kui ka tehnilised uuendused võivad ühiskonda oluliselt aidata vananeva elanikkonna vajadustega kohanemisel; nõuab, et laialdasemalt võetaks kasutusele eakatega koostöös väljatöötatud uuendused, nagu lihtsustatud mobiiltelefonid ja internetiühendused, eritoodetesse paigaldatud nn targad andurid, mille eesmärk on vähendada õnnetusi, koerte treenimine nt mälu mõjutavaid haigusi põdevate inimeste abistamiseks jne, samuti nõuab eakate elukestva õppe eriprogrammide riiklikku toetamist;

30.

nõuab väljatöötamisjärgus ravimite katsetamist, et uurida nende mõju mitte ainult mehe, vaid ka naise kehale;

31.

teeb ettepaneku korraldada statistilisi uurimusi eakate inimeste vastase vägivalla suurenemise kohta, et juhtida tähelepanu sellele tõsisele probleemile – millest eakad ei ole enamasti võimelised teada andma, kuna nad võtavad halba kohtlemist vanaduse ja oma iseseisvusetuse loomuliku osana – ning et võidelda tõhusamalt ja suurema pühendumusega eakate väärkohtlemise vastu;

32.

nõuab eriprogrammide koostamist kultuuri ja hariduse valdkonnas ja eakate naiste kaasamist kohaliku kogukonna algatustesse, et vältida eakate naiste väljajäämist ühiskonnast;

Edasiliikumine

33.

palub komisjonil teha 2011. aasta lõpuks ettepanek tegevuskava kohta, mis sisaldaks järgmist:

—

uuring, kas vanadust käsitlevateks teadusuuringuteks on vaja rohkem vahendeid;

—

meetmed kvaliteetse hoolduse ja hooldajate töötingimuste kvaliteedi tagamiseks;

—

muudatused sotsiaalkindlustuse sidususe suurendamiseks, sealhulgas pensioniskeemid, hoolduspuhkused ja osalise tööajaga töötamise kord;

—

soolisi erinevusi arvestav vanusega seotud haiguste käsitlus ning nende haiguste parima diagnoosimise ja ravi meetmed;

—

iga-aastane aruandlus, mille aluseks on Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtted ning mida haldavad institutsionaalsel tasandil Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet ja liikmesriikide riiklikud ametid, eakate õiguste rikkumise ning meetmete kohta, mida tuleb ELi ja liikmesriikide tasandil võtta, et kaotada otsene ja varjatud diskrimineerimine;

—

õigusloomega mitteseotud meetmed vanuselise diskrimineerimise vastu, näiteks teadlikkuse suurendamise kampaaniad;

—

vanemate sisserändajate ja nn LGBT-inimeste (homo-, bi- ja transseksuaalid) arvessevõtmine kõigis meetmetes;

—

põlvkondadevahelise solidaarsuse toetamise meetmed, nt kava toetada naisi, kes hoolitsevad lapselaste eest, kui lapsevanemad on töökohustuste tõttu ära;

—

meetmed eakate inimeste teadmiste ja töökogemuse rakendamiseks, näiteks tööd otsivate inimeste nõustamisega tegelevate eakate ühingute loomine;

—

parimate tavade vahetamine;

34.

palub komisjonil 2012. aasta lõpuks ajakohastada ja tugevdada järelevalvemehhanisme seoses põhiõiguste rakendamisega; samuti nõuab teadlikkuse suurendamist nendest sageli vähekasutatud mehhanismidest, sest eakad üldiselt ning eriti eakad naised ei ole oma õigustest teadlikud;

35.

kinnitab, et igal mehel ja naisel ELis peab olema õigus piisavatele, taskukohastele ja kvaliteetsetele sotsiaal- ja tervishoiuteenustele, vastavalt oma vajadustele ja eelistustele; kutsub komisjoni esitama direktiivi põhiteenuste kohta, milles arvestataks riigisiseste tingimustega; toonitab, et eakad naised on eriti tundlikus olukorras, ning palub komisjonil kaaluda süsteemi, mille raames kõigile meestele ja naistele ELis antaks õigus põhisissetulekule, mis sõltub liikmesriigi elatustasemest;

36.

kutsub komisjoni tagama, et ühenduse rahalisi vahendeid eraldataks projektidele, milles osalejate hulka kuulub sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevaid üksikuid ja eakaid naisi;

*

* *

37.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)  EÜ bülletään 3-2006, punkt I.13.

(2)  ELT C 67 E, 12.3.2010, lk 31.

(3)  ELT C 46 E, 24.2.2010, lk 95.

(4)  ELT C 184 E, 6.8.2009, lk 75.

(5)  Euroopa Ülemkogu Stockholmi kohtumise (23. ja 24. märts 2001) eesistuja lõppjäreldused.