2.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 351/132

A.

arvestades, et inimõiguste olukord Korea RDVs on endiselt väga murettekitav ning ka humanitaarolukord annab põhjust tõsist muret tunda;

B.

arvestades, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu 25. märtsi 2010. aasta resolutsioonis „Inimõiguste olukord Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis” väljendati sügavat muret seoses jätkuvate teadetega kodaniku-, poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste süstemaatilise, ulatusliku ja raske rikkumise kohta Korea RDVs;

C.

arvestades, et Korea RDV inimõiguste olukorra ÜRO eriraportöör kirjeldas oma iga-aastases raportis ÜRO Inimõiguste nõukogule inimõiguste olukorda Korea RDVs katastroofilisena;

D.

arvestades, et Korea RDV valitsus ei tunnista Korea RDV inimõiguste olukorra ÜRO eriraportööri volitusi, on keelanud talle riiki sissepääsu ning keeldub koostööst ÜRO inimõiguste alaste mehhanismidega;

E.

arvestades, et ÜRO eriraportöör märkis oma raportis, et kuuepoolsete läbirääkimiste jätkamine Korea poolsaare tuumarelvavabaks piirkonnaks muutmise üle oleks ühtlasi võimalus käsitleda inimõiguste olukorra parandamist;

F.

arvestades, et ÜRO eriraportöör on teinud ettepaneku, et Julgeolekunõukogu käsitleks inimõiguste rikkumisi Korea RDVs, ning et moodustataks uurimiskomisjon, kes uuriks Korea RDV valitsuse väidetavaid inimsusevastaseid kuritegusid;

G.

arvestades, et mitmed rahvusvahelised valitsusvälised inimõigusorganisatsioonid on kutsunud Euroopa Liitu üles põhjalikumalt tegelema Põhja-Korea inimõiguste küsimustega;

H.

arvestades, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu resolutsioonis mõistetakse hukka inimõiguste raske, ulatuslik ja süstemaatiline rikkumine Korea RDVs, eelkõige piinamise ja sunnitöölaagrite kasutamine poliitvangide ja riiki tagasi saadetud Korea RDV kodanike puhul;

I.

arvestades, et Korea RDV riigiasutused kasutavad süstemaatiliselt kohtuvälist hukkamist, meelevaldset vahistamist ja isikute kadumist;

J.

arvestades, et kohtusüsteem allub valitsusele, et paljude riigivastaste kuritegude puhul kohaldatakse surmanuhtlust, mille kohaldamisala karistusseadustikuga korrapäraselt laiendatakse, ning arvestades, et kodanikke, sealhulgas lapsi sunnitakse avalikku hukkamist pealt vaatama;

K.

arvestades, et Korea RDV valitsus ei luba organiseeritud poliitilist opositsiooni, vabasid ja õiglasi valimisi, vaba meediat, usulist vabadust, ühinemisvabadust ega kollektiivläbirääkimisi;

L.

arvestades, et Jaapanist ja Korea Vabariigist ning muudest kolmandatest riikidest, väidetavalt sealhulgas Euroopa Liidust pärit kodanike röövimise juhtumid on endiselt lahendamata ning nõuavad rahvusvahelise üldsuse otsustavat sekkumist;

M.

arvestades, et märkimisväärne arv põhjakorealasi põgeneb Hiina Rahvavabariiki, kus paljud naised langevad teadaolevalt inimkaubanduse ja sunniviisilise abielu ohvriks; arvestades, et teadaolevalt saadab Hiina RV Põhja-Korea pagulasi sunniviisiliselt Korea RDVsse tagasi, rikkudes rahvusvahelisi õigusnorme välja- või tagasisaatmise lubamatuse kohta, ning väidetavalt ei võimalda Hiina RV Korea RDV kodanikele ka juurdepääsu ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti varjupaigamenetlustele, rikkudes ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni ja selle 1967. aasta protokolli, millega Hiina RV on ühinenud, ning arvestades, et sunniviisiliselt tagasi saadetud kodanike saatuse kohta on tulnud murettekitavaid teateid;

N.

arvestades, et riigi praktika tõttu pidada inimesi süüdlaseks ainuüksi nende sidemete põhjal pannakse vangi tihti terveid perekondi, kaasarvatud lapsed ja vanavanemad; arvestades, et need vangid peavad taluma jämedat inimõiguste rikkumist, piinamist, näljutamist ja sunnitööd ning pealtnägijate ütluste põhjal võib peamiselt kurnatuse ja ravimata haiguste tõttu olla hukkunud juba umbes 100 000 inimest;

O.

arvestades, et nii satelliidifotod kui ka Põhja-Korea ülejooksikute ütlused kinnitavad väiteid, et Korea RDVs tegutseb vähemalt kuus poliitilist koonduslaagrit, kus peetakse kinni üle 150 000 poliitvangi, ning et kui lisada kõik muude kategooriate vangid (näiteks Hiina RVst sunniviisiliselt kodumaale tagasi saadetud inimesed) ulatub vangide arv kinnipidamiskeskustes hinnanguliselt 200 000ni;

P.

arvestades, et suur osa elanikkonnast kannatab nälja käes ning sõltub suurel määral rahvusvahelisest toiduabist, ning arvestades, et maailma toiduabi programmi 2009. aasta septembri aruandes väidetakse, et kolmandik Põhja-Korea naistest ja lastest kannatab alatoitluse all;

Q.

arvestades, et ühiskonnas valitseb poliitika „sõjavägi kõigepealt” ning juche ideoloogia, mis eeldab riigijuhi isiku kultust;

R.

arvestades, et ülejooksikutelt saadud usaldusväärsetele andmete põhjal mobiliseeritakse elanikkonda kampaaniatega sunniviisilisele tööle, samal ajal kui inimeste juurdepääsu haridusele ja töövõimalustele määrab ära nende songbun (sotsiaalne klassikuuluvus), mis sõltub nende endi või nende perekonna lojaalsusest režiimile;

S.

arvestades, et 30. novembri 2009. aasta „rahareformiga” põhjustati ränki tagajärgi juba niigi nõrgale majandusele ning see on toonud kaasa ühiskonna mitte-privilegeeritud osa edasise vaesumise ja sellest tuleneva tõsise sotsiaalse rahulolematuse;

T.

arvestades, et ühelegi välismaisele ajakirjanikule ei võimaldata vaba sissepääsu Korea RDVsse, ja arvestades, et Korea uudiste keskagentuur on Põhja-Korea meediaväljaannete jaoks ainuke uudisteallikas, et raadiod ja telerid võivad signaali vastu võtta vaid riiklikelt jaamadelt ning et välismaiste saadete vastuvõtt on karmide karistuste ähvardusel rangelt keelatud; arvestades, et riigi elanikkonnal puudub juurdepääs internetile,

1.

kutsub Korea RDVd üles viivitamatult lõpetama rasked, ulatuslikud ja süstemaatilised inimõiguste rikkumised oma rahva vastu, mida võib lugeda inimsusevastasteks kuritegudeks, mistõttu nende kohta kehtib rahvusvaheline kohtualluvus;

2.

kutsub Korea RDVd üles tegema viivitamatult ja alatiseks lõpu avalikele hukkamistele ning kaotama Korea RDVs surmanuhtluse;

3.

kutsub Korea RDVd üles tegema lõpu kohtuvälistele hukkamistele ja sunniviisilistele kadumistele, lõpetama piinamised ja sunnitöö, vabastama poliitvangid ja võimaldama oma kodanikele reisimisvabaduse;

4.

kutsub Korea RDV ametivõime üles tagama kõikidele kodanikele juurdepääsu toidule ja vajaduse korral humanitaarabile;

5.

kutsub Korea RDVd üles võimaldama oma kodanikele sõnavabaduse ja ajakirjandusvabaduse ning tsenseerimata juurdepääsu internetile;

6.

kutsub ELi üles toetama ÜRO uurimiskomisjoni moodustamist, et hinnata varasemaid ja praegusi inimõiguste rikkumisi Korea RDVs ja teha kindlaks, mil määral selliseid rikkumisi ja nendega seonduvat karistamatust võib lugeda inimsusevastaseks kuriteoks, ning kutsub ELi liikmesriike sel eesmärgil toetama vastavat ÜRO resolutsiooni Peaassambleel;

7.

kutsub seoses olukorra tõsidusega ELi üles nimetama ELi Korea RDV eriesindaja, et tagada püsiv tähelepanu ja kooskõlastatus nii Euroopa Liidu siseselt kui ka tähtsamate partnerite, nagu Ameerika Ühendriikide ja Korea Vabariigiga;

8.

kutsub Korea RDV ametivõime üles järgima ÜRO Inimõiguste Nõukogu korrapärase läbivaatamise töörühma soovitusi ja võimaldama esimese sammuna Rahvusvahelise Punase Risti Komiteel ja teistel sõltumatutel rahvusvahelistel ekspertidel inspekteerida iga liiki kinnipidamisasutusi, ning lubama ÜRO eriraportööridel riiki külastada;

9.

kutsub Korea RDV valitsust üles tagama, et viidaks läbi juurdlus, millel on läbipaistvad ja rahuldavad tulemused, ja et antaks lõpuks täielikult üle kogu informatsioon ELi ja kolmandate riikide kodanike kohta, kelle kohta arvatakse, et Põhja-Korea agendid on nad viimaste aastakümnete jooksul Põhja-Koreasse toimetanud, ning vabastataks viivitamatult need, keda seal senini kinni peetakse;

10.

kutsub ELi liikmesriike tungivalt üles pakkuma Põhja-Korea pagulastele jätkuvalt varjupaika ja võtma vastu süsteemsema lähenemisviisi Euroopa ja rahvusvahelise kaitse korraldamiseks põhjakorealastele, kes põgenevad kodumaal valitseva lootusetu olukorra eest, ning palub komisjonil jätkata Põhja-Korea põgenikke abistavate kodanikuühiskonnaorganisatsioonide toetamist;

11.

kutsub Hiina RVd üles lõpetama Põhja-Korea põgenike arreteerimise ja tagasisaatmise Korea RDVsse, täitma oma kohustusi vastavalt ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonile ja selle 1967. aasta protokollile, võimaldama ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Ametile juurdepääsu Korea RDVst põgenenud isikutele, et määrata kindlaks nende staatus ja hõlbustada kolmandatesse riikidesse ümberasumist, ning andma Hiina RV kodanikega abiellunud Põhja-Korea naistele seadusliku elaniku staatuse;

12.

kutsub Hiina RVd üles kasutama oma lähedasi suhteid Korea RDVga, et edendada majanduslikke ja sotsiaalseid reforme riigis, eesmärgiga parandada Põhja-Korea elanike elutingimusi ja sotsiaalseid õigusi;

13.

kutsub komisjoni üles tõstatama kõikidel ELi ja Hiina vahelistel kõrgetasemelistel läbirääkimistel ning ELi ja Hiina vahelises inimõigustealases dialoogis küsimuse inimõiguste olukorrast Korea RDVs ja Põhja-Korea põgenikest Hiina RVs;

14.

kutsub komisjoni üles säilitama olemasolevaid humanitaarabi programme ja suhtluskanaleid Korea RDVga ning rangelt jälgima toidu- ja humanitaarabi jaotamist Põhja-Koreas, et see vastaks rahvusvahelistele läbipaistvuse ja usaldusväärsuse standarditele;

15.

kutsub komisjoni ja ELi liikmesriike üles jätkama aktiivset dialoogi ja toetust VVOdele ja kodanikuühiskonna osalistele, kes tegutsevad kontaktide loomiseks Korea RDVs, eesmärgiga edendada muutusi, mis tooksid kaasa soodsama keskkonna inimõiguste jaoks;

16.

palub komisjonil lisada ELi ja Korea Vabariigi vahelisse vabakaubanduslepingusse punkt Korea RDV Kaesongi tööstuskompleksis töötavate tööliste õiguste seire kohta;

17.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ELi liikmesriikidele ja kandidaatriikidele, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele, Korea Vabariigi valitsusele, Korea Rahvademokraatliku Vabariigi valitsusele, Hiina Rahvavabariigi valitsusele ning ÜRO peasekretärile.