12.8.2011

Euroopa Liidu Teataja

CE 236/79

Neljapäev, 17. juuni 2010
Majanduslanguse ja finantskriisi soolised aspektid

P7_TA(2010)0231

Euroopa Parlamendi 17. juuni 2010. aasta resolutsioon majanduslanguse ja finantskriisi sooliste aspektide kohta (2009/2204(INI))

2011/C 236 E/12

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta teatist „Parem töö- ja eraelu tasakaal: töö-, era- ja pereelu ühitamise võimaluste edendamine” (KOM(2008)0635);

võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2008. aasta teatist „Euroopa majanduse taastamise kava” (KOM(2008)0800);

võttes arvesse komisjoni 4. märtsi 2009. aasta teatist kevadisele Euroopa Ülemkogule Euroopa majanduse elavdamise kohta (KOM(2009)0114);

võttes arvesse komisjoni 24. novembri 2009. aasta töödokumenti „Konsulteerimine tulevase ELi 2020. aasta strateegia üle” (KOM(2009)0647);

võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta aruannet „Barcelona eesmärkide elluviimine seoses lastehoiuteenustega eelkooliealistele lastele” (KOM(2008)0638);

võttes arvesse komisjoni 27. veebruari 2009. aasta aruannet soolise võrdõiguslikkuse kohta aastal 2009 (KOM(2009)0077);

võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 2009. aasta aruannet „Naiste ja meeste võrdõiguslikkus – 2010” (KOM(2009)0694);

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2000. aasta teatist „Soolist võrdõiguslikkust käsitleva ühenduse raamstrateegia poole (2001–2005)” (KOM(2000)0335) ning komisjoni aastaaruandeid soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastatel 2000, 2001, 2002, 2004, 2005, 2006, 2007 ja 2008 (vastavalt KOM(2001)0179, KOM(2002)0258, KOM(2003)0098, KOM(2004)0115, KOM(2005)0044, KOM(2006)0071, KOM(2007)0049 ja KOM(2008)0010);

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine) (1);

võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 86/613/EMÜ (KOM(2008)0636);

võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (KOM(2008)0637);

võttes arvesse Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastu võitlemise konventsiooni (CETS nr 197) ratifitseerimise hetkeseisu;

võttes arvesse 22. märtsil 2005. aastal Euroopa sotsiaalpartnerite poolt vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse meetmete raamistikku;

võttes arvesse 4. mai 2009. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Nõukogu soovitus majandus- ja finantskriisi mõju kohta naistele (Doc 11891);

võttes arvesse 23.–24. märtsil 2006. aastal Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud soolise võrdõiguslikkuse Euroopa pakti;

võttes arvesse naiste ja meeste võrdseid võimalusi käsitleva nõuandekomitee tegevust ning selle 22. märtsi 2007. aasta arvamust soolise palgaerinevuse kohta;

võttes arvesse oma 24. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni naiste sisserände kohta: naissoost sisserändajate roll ja koht Euroopa Liidus; (2)

võttes arvesse oma 13. märtsi 2007. aasta resolutsiooni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhiste 2006–2010 kohta (3);

võttes arvesse oma 3. septembri 2008. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta aastal 2008 (4);

võttes arvesse oma 18. novembri 2008. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte rakendamise kohta (5);

võttes arvesse oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (6);

võttes arvesse oma 8. oktoobri 2009. aasta resolutsiooni ülemaailmse finants- ja majanduskriisi mõju kohta arengumaadele ja arengukoostööle (7);

võttes arvesse Eurostati väljaannet „Statistics in focus” 53/2009, pealkirjaga „Tööpuuduse järsk kasv ELis”;

võttes arvesse Eurostati väljaannet „Statistics in focus” 97/2009, pealkirjaga „Majanduslangus EU-27 riikides: kriisi pikkus ja sügavus on sektorite ja riikide lõikes erinev”;

võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A7-0155/2010),

arvestades, et maailmamajandus seisab silmitsi tõsiseima majanduslangusega pärast 1930ndate aastate suurt majanduskriisi, ning sellel on sotsiaalsed tagajärjed kogu ELis ja mujal; arvestades, et majandus- ja finantskriis Euroopas avaldab eriti kahjulikku mõju naistele – kellel on sagedamini ebakindlad töökohad, keda koondatakse rohkem ja kes on vähem kaitstud sotsiaalkindlustussüsteemides – ning nõukogu, komisjon ja liikmesriigid ei ole sellele asjaolule seni vajalikul määral tähelepanu pööranud;

arvestades, et kriisi esimene, peamiselt mehi puudutav laine tabas eelkõige finantssektorit, samuti ehitussektorit ja autotööstust, kus domineerivad mehed, saades nii rohkem tähelepanu, kuid kriisi teine laine mõjutas sama negatiivselt jaekaubandust, üldteenuste sektorit ja turismi, kus domineerivad peamiselt naised; seetõttu on vaja käsitleda majandus- ja sotsiaalkriisi mõju ning selle lahendamise soolist mõõdet riiklikes ja Euroopa majanduse elavdamise kavades;

arvestades, et juhtivad majandusteadlased on väitnud, et laenuraha vähenemine, millest majanduslangus alguse sai, oli meeste poolt põhjustatud katastroof; arvestades, et riikide ja rahvusvahelisel tasandil võetud meetmete üle otsustasid peamiselt mehed ning neis ei võetud piisavalt arvesse soolist võrdõiguslikkust; arvestades, et oluline on naised, kellel on üldiselt kõrgem kvalifikatsioon kui meestel, poliitikat, majandust ja finantsvaldkonda puudutavate otsuste tegemise ning sotsiaalpartnerite kokkulepete protsessi täielikult kaasata;

arvestades, et hiljutised uuringud näitavad, et ELi finantsasutuste otsustusprotsessides osaleb ainult 5 % naisi, et kõigi 27 liikmesriigi keskpankade juhid on mehed, ning et soouuringutega on kindlaks tehtud, et naistel on erinev juhtimisviis ning nad väldivad riske ja keskenduvad rohkem pikaajalistele eesmärkidele;

E.	arvestades, et naiste osalemine otsuste tegemisel on soolise võrdõiguslikkuse määrav näitaja; arvestades, et juhtivatel kohtadel olevate naiste osakaal ettevõtetes ja ülikoolides on endiselt väike ning naispoliitikute ja -teadlaste arv kasvab väga aeglaselt;

F.	arvestades, et naiste osakaal bakalaureuseõppe lõpetajate hulgas 2006. aastal oli 59 %, kuid doktoriõppe lõpetajate hulgas langeb naiste osakaal 43 %ni ja on madalaim korralise professori tasemel, kus vaid 15 % korralistest professoritest on naised;

arvestades, et naiste osakaal on suurem ettevõtluse, halduse ja õigusteaduse erialadel, kuid ettevõtete ja poliitiliste organite vastutavatel ametikohtadel on naised vähemuses; arvestades, et infotehnoloogia, inseneriteaduse või füüsika eriala lõpetanud naiste arv on väike, mistõttu on naised alaesindatud erasektoris, mis majanduse taastumise seisukohalt on otsustava tähtsusega;

arvestades, et majandustegevuse aeglustumine mõjutab naisi tõenäoliselt rohkem kui mehi; arvestades ohtu, et praegune majandussurutis pidurdab edasiminekut või isegi annab kogu protsessile tagasikäigu ning sellel võivad olla pikaajalised tagajärjed sotsiaalkaitsesüsteemidele, sotsiaalsele kaasatusele ja demograafiale;

arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse meetmed on tühistatud või edasi lükatud ning võimalikud tulevikus tehtavad kärped riikide eelarvetes avaldavad negatiivset mõju naiste tööhõivele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisele; arvestades, et eespool nimetatud direktiivi 2006/54/EÜ nõuetekohane rakendamine muutub üha olulisemaks;

J.	arvestades, et sooline võrdõiguslikkus mõjutab positiivselt tööviljakust ja majanduskasvu ning et naiste osalemine tööturul on sotsiaalselt ja majanduslikult mitmeti kasulik;

arvestades, et meeste ja naiste palgaerinevus on EU-27 riikides 35 aasta jooksul pärast direktiivi 75/117/EMÜ (8) rakendamist püsinud väga kõrgel tasemel, ulatudes 2010. aastal keskmiselt 18 %ni ning mõnes liikmesriigis 30 %ni; arvestades, et erinevus on erasektoris suurem kui avalikus sektoris, peegeldades tööturul jätkuvat ebavõrdsust, mis tegelikkuses mõjutab peamiselt naisi;

arvestades, et majanduslangust ei tohiks ära kasutada töö- ja pereelu ühitamise poliitikas saavutatud edusammude aeglustamiseks ega hooldusteenuste ja puhkusekorralduse tarvis eraldatud eelarve kärpimiseks, kuna need tegurid mõjutavad eelkõige naiste juurdepääsu tööturule; arvestades, et erilist tähelepanu tuleb pöörata vajadusele ühitada ühe lapsevanemaga ja paljulapseliste perede pere- ja töökohustused;

arvestades, et Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi andmetel pühendavad naised meestest kolm korda rohkem aega laste ja ülalpeetavate eest hoolitsemisele ning kodutöödele; arvestades, et pere ja kodutöödega seotud kohustuste jagamine meeste ja naiste vahel, eelkõige vanema- ja isapuhkuse kasutamise väärtustamine on eeltingimus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja saavutamiseks, ning arvestades, et ema- ja vanemapuhkuse lisamata jätmine kogutööaja hulka on diskrimineeriv ja seab naised tööturul halvemasse olukorda;

arvestades, et Rootsi eesistujariigiks olemise ajal võttis nõukogu 30. novembril 2009. aastal vastu järeldused (9), milles kutsuti liikmesriike ja komisjoni üles tugevdama soolist mõõdet ELi 2020. aasta strateegias; arvestades, et komisjon ei ole seda ELi 2020. aasta strateegiat käsitlevas nõuandedokumendis arvesse võtnud, kuna soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ei mainita asjaomases dokumendis kordagi; arvestades, et sellele vaatamata on äärmiselt oluline lisada sooline aspekt uude finants-ja majandusarhitektuuri ning -poliitikasse ja tagada, et viiakse läbi majanduse elavdamise kavade ja struktuurilise kohandamise programmide soolise mõju hindamine ning et neis võetakse arvesse soolist aspekti;

O.	arvestades, et on vaja tugevdada jõupingutusi soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamiseks avalikku korda;

arvestades, et eriti majanduslanguse ajal on vaesusriskis elavad inimesed, kes on enamikus naised, veelgi haavatavamad, eelkõige naissoost võõrtöötajad ja vähemuste esindajad; arvestades, et viivitamatult on vaja teha jõupingutusi ja leida täielikke lahendusi vaesuse kaotamiseks, nagu lepiti kokku juba aastal 2000 Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel; arvestades, et erilist tähelepanu tuleks pöörata mitmes suhtes ebasoodsas olukorras olevate rühmade, eriti romide kaitsele ning tagada nende ühiskonda kaasamine;

arvestades, et kvaliteetne täisajaga ja õigustega töökoht on kaitse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning lähtepunkt majanduslikule ja psühholoogilisele sõltumatusele; arvestades, et kui tegeletakse üldise juurdepääsuga kvaliteetsetele avalikele teenustele, on väga oluline kujundada ja rakendada poliitikat, mis vastaks nii naiste kui ka meeste vajadustele, sealhulgas juurdepääs taskukohastele, kergesti kättesaadavatele ja kvaliteetsetele lapsehoiuteenustele ning eakate ja teiste ülalpeetavate hooldusteenustele;

arvestades, et lisaks kultuuriliste eripärade ja kultuurilise mitmekesisuse austamise tagamisele vähendab teatavatesse kultuuri- või vähemusrühmadesse kuuluvate naiste tööturule juurdepääsu lihtsustava poliitika väljatöötamine sotsiaalset tõrjutust ning suurendab sotsiaalset ühtekuuluvust, mis omakorda on majanduskasvu tõukejõud;

arvestades, et koduvägivald, mille ohvrid on peamiselt naised, on levinud nähtus kõigis riikides ja kõigis sotsiaalsetes klassides; arvestades, et uuringud näitavad, et vägivald naiste vastu kasvab, kui mehed kogevad majanduskriisi tõttu kõrvaletõrjumist või kaotusi; arvestades, et majanduslik stress toob tihti kaasa sagedasema, vägivaldsema ja ohtlikuma kuritarvitamise; arvestades, et koduvägivald läheb ELile maksma ligi 16 miljonit eurot aastas;

T.	arvestades, et tööhõive on sotsiaalse kaasatuse võtmetegur; arvestades, et vaesuse kaotamiseks järjest suureneva sissetulekute erinevuse, vaesuse ning majandus- ja finantskriisi taustal tuleb teha keskendunud ja laiapõhjalisi jõupingutusi,

1.	juhib tähelepanu asjaolule, et naiste ja meeste võrdne kohtlemine on üks Euroopa Liidu eesmärk ning seetõttu üks keskseid põhimõtteid mis tahes poliitikameetmetes majandus- ja finantskriisile reageerimisel ning üleminekul kriisijärgsele ajale;

2.	rõhutab komisjoni seisukohta, et praegune kriis ohustab soolise võrdõiguslikkuse alal saavutatut ning majanduslanguse tagajärjed võivad mõjutada iseäranis naisi;

rõhutab vajadust vältida seda, et praegune finants- ja majanduskriis ning tulevased majandusprobleemid seaksid ohtu soolise võrdõiguslikkuse alal saavutatu, ning et majandussurutist kasutataks (nagu seda praegu mõnes liikmesriigis juba tehakse) argumendina soolise võrdõiguslikkuse meetmete vähendamiseks;

4.	rõhutab, et soolise võrdõiguslikkuse poliitika peab olema kriisist väljumise lahenduse osa, rakendades ja kasutades täiel määral kõigi eurooplaste oskusi ja võimeid ning et tulevikus luua konkurentsivõimelisem majandus;

juhib tähelepanu asjaolule, et naiste kaasamine tööturule viimastel aastakümnetel ei tähenda üksnes seda, et kriis mõjutab otseselt rohkem naisi, vaid terveid leibkondi, mille sissetulekut mõjutab oluliselt naiste töökohtade kaotus; kutsub Euroopa Liidu institutsioone ja liikmesriike üles võtma arvesse kriisi varjatud kulusid, sealhulgas erinevaid ja tihti tähelepanuta jäetud soolisi tagajärgi;

6.	märgib, et varasemate kriiside kogemused näitavad, et meeste tööhõive taastub üldjuhul kiiremini kui naiste tööhõive;

juhib tähelepanu asjaolule, et makromajanduspoliitika on enamjaolt seotud tööjõu soolise segregatsiooni suurenemisega, naiste töökohtade kindluse vähenemisega alltöövõtulepingute tõttu, meeste ja naiste palgaerinevuse kasvuga, naiste juurdepääsu halvenemisega tervishoiuteenustele ja haridusele, suurenenud ebavõrdsusega laenu, maa ja kinnisvara kättesaadavusel ning vaesuse üha suurema kasvuga naiste hulgas;

8.	tuletab meelde, et meeste ja naiste palgaerinevus on endiselt olemas ning võib majandus- ja finantskriisi tõttu suureneda; kutsub Euroopa institutsioone ja liikmesriike üles püstitama selgeid eesmärke ja tegema ettepanekuid palgaerinevuse vastu võitlemise siduvate meetmete kohta;

nõuab tungivalt, et komisjon esitaks õigusakti ettepaneku, mis käsitleb meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud õigusaktide läbivaatamist (eespool nimetatud direktiiv 75/117/EMÜ), mida Euroopa Parlament taotles juba 2008. aastal; väljendab heameelt komisjoni hiljutise algatuse üle parandada sätteid, mis puudutavad võrdse tasustamise õiguse rikkumise korral rakendatavaid sanktsioone, et tagada sanktsioonide mõjuvus ja proportsionaalsus (näiteks karmimad sanktsioonid korduvate rikkumiste korral);

10.	juhib tähelepanu asjaolule, et riiklikud kulutused tervishoiu valdkonnas kuuluvad liikmesriikide ja nende parlamentide ja/või kohalike ametivõimude vastutusalasse;

11.

väljendab kahetsust asjaolu üle, et paljud naised on juba kaotanud või tõenäoliselt kaotavad oma töö, eelkõige need, kes töötavad jaekaubandus-, teenuste- ja turismisektoris ning osalise tööajaga ja ebakindlatel töökohtadel; rõhutab asjaolu, et samal ajal põhjustab mikrokrediidi pakkumise vähenemine eeldatavasti füüsilisest isikust naisettevõtjate sissetuleku vähenemise, eriti põllumajandus- ja maaelusektoris; rõhutab, et naiste tööpuudus kasvab tõenäoliselt palju pärast avaliku sektori eelarvekärbete teatavaks tegemist, kuna naistöötajate osakaal haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste valdkonnas on ebaproportsionaalselt suur;

12.	rõhutab soolise võrdõiguslikkuse positiivset mõju majanduskasvule; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et mõne uuringu kohaselt kasvaks SKP 30 %, kui naiste tööhõivemäär, osalise tööajaga tööhõive ja tööviljakus oleksid meestega võrdsed;

13.	tunnistab, et hiljutine töökaotus on ajendanud paljusid naisi asutama oma ettevõtte; kutsub komisjoni üles esitama selle ettevõtlusvaimu edendamiseks VKEdele suunatud õigusakte, mille abil oleks võimalik täita eesmärki vähendada ettevõtete halduskoormust 25 % võrra aastaks 2012;

14.

väljendab heameelt Eurostati sooliselt eristatud statistika üle; on siiski seisukohal, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata osalise tööajaga töötajate tööpuudusele (valdkond, mis jäetakse sageli tööpuuduse statistikast välja); juhib tähelepanu sellele, et tõenäoliselt mõjutavad pikaajaline töötus, madalamad palgad ja väiksem keskmine töötundide arv suuresti just naiste sissetulekut, sotsiaalkindlustust ja pikemas perspektiivis ka pensioni;

15.

palub komisjonil läbi viia Euroopa Liidu tasandil uuringu juhatusse kuuluvate naiste arvu ja ettevõtete finantstulemuste seose kohta, võttes arvesse 2007. aastal Catalyst Inc. poolt teostatud uuringut, millest järeldus, et ettevõtted, mille juhatuses on kolm või rohkem naist, teenivad 83 % võrra suuremat aktsiatulu ja 73 % võrra suuremat müügitulu;

16.	rõhutab asjaolu, et kõige enam mõjutab kriis kaitsetuid naisterühmasid: puuetega naised, sisserändajate ja rahvusvähemuste hulka kuuluvad naised, madala kvalifikatsiooniga naised, pikaajaliselt töötud naised, elatusvahenditeta üksikud naised, ülalpeetavate eest hoolitsevad naised jne;

17.

juhib tähelepanu asjaolule, et kriis mõjutab ka võõrtöötajaid ning nende perekondi kodumaal; viitab asjaolule, et sageli ei kajastu naiste rände ulatus piisavalt aruandluses ja seetõttu ka kriisi mõju perekondadele, kelle sissetulek sõltub naiste palgast, mistõttu võivad naised sattuda veelgi haavatavamasse olukorda, kui nad pöörduvad tagasi kodumaale, olles hüljatud oma kogukondade ja perede poolt;

18.

rõhutab ja tervitab asjaolu, et sekkumiseks ja lahendusteni jõudmiseks tuleb mõista kriisi tausta ning tunnistada, et ei ole olemas ühte ainuõiget lahendust; rõhutab samas, et majanduslangust saab kasutada ainulaadse võimalusena muuta majandus- ja sotsiaalpoliitika sugupooli kaasavamaks ning liikuda sooliselt võrdõiguslikuma ühiskonna loomise suunas;

19.

rõhutab vajadust võidelda stereotüüpide vastu kõikides eluvaldkondades ja -etappides, sest stereotüübid on üks püsivamaid meeste ja naiste ebavõrdsuse põhjustajaid, mõjutades valikuid hariduse, koolituse ja tööhõive alal, vastutuse jagunemist kodutöödes ja pereelus, osalemist avalikus elus, osalemist ja esindatust vastutavatel töökohtadel ning tööalaseid valikuid;

20.

märgib kahetsusega, et kriisile reageerimise poliitilistes meetmetes, sealhulgas majanduse elavdamise kavades, ei ole kriisi soolist mõju teadvustatud, analüüsitud ega ette nähtud selle vähendamist; avaldab kahetsust asjaolu üle, et Lissaboni strateegia järgselt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist praktiliselt ei käsitleta; kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles lisama makromajanduse suunistesse ja ELi 2020. aasta strateegiasse soolise võrdõiguslikkuse küsimus koos konkreetsete eesmärkidega ning arvestama kõikide poliitikavaldkondade eelarvete koostamisel soolise võrdõiguslikkusega;

21.	on seisukohal, et kuigi eesmärk saavutada ELis 60 %ne naiste tööhõive määr aastaks 2010 on peaaegu täidetud, tuleb seada ambitsioonikam eesmärk – 75 % aastaks 2020; rõhutab samuti, et on vaja vähendada palgaerinevust sugude vahel;

22.

palub komisjonil, nõukogul ja liikmesriikidel võtta vajalikke meetmeid selleks, et süvalaiendada soolist võrdõiguslikkust kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse ning vaadata läbi olemasolevad õigusaktid, et tagada soolise võrdõiguslikkuse õige kohaldamine ning võimaldada vajadusel kohaldada „positiivse diskrimineerimise” meetmeid;

23.

palub nõukogul, komisjonil ja liikmesriikidel ning eelkõige Euroopa Parlamendi finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi erikomisjonil (CRIS) tagada, et viiakse läbi majanduse elavdamise kavade ja struktuurilise kohandamise programmide soolise mõju hindamine (tagantjärele hindamine juhul, kui seda ei ole tehtud eelnevalt) ning lisatakse sooline aspekt, sealhulgas sooliselt eristatud andmed ja statistika;

24.

nõuab tungivalt, et nõukogu, komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et majanduslangus ja rahalised kärped ei mõjuta nii valitsus- kui ka valitsusvälise sektori kõigil tasanditel soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele suunatud poliitika ja struktuuride toimimist; väljendab kahetsust asjaolu üle, et mõnedes riikides on selliseid rahalisi kärpeid juba tehtud;

25.

kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles analüüsima ja võtma meetmeid, et võidelda avaliku sektori kulutuste ja sotsiaaltoetuste vähendamise negatiivsete mõjude vastu, eriti kohalikul tasandil tehtavate avaliku sektori kulutuste kärbete puhul, pidades silmas eesmärki tagada, et naistele ei jääks ebaproportsionaalselt suur hoolduskoormus (lapsed, eakad inimesed ja ülalpeetavad);

26.

juhib tähelepanu sellele, et puuduliku hoolduspoliitika ja infrastruktuuri tõttu töötab nende lünkade täitmiseks kodumajapidamistes rohkem naissoost võõrtöötajaid, kellel puudub sotsiaal-, töökaitse ja muud soodustused; kutsub liikmesriike üles viivitamatult võitlema ebaseadusliku tööhõivega ja kaasama seaduslikke võõrtöötajad sotsiaalkindlustus- ja tervishoiusüsteemidesse;

27.

kutsub liikmesriike üles arendama taskukohaseid, kättesaadavaid ja kvaliteetseid lastehoiu- ja ülalpeetavate hooldusteenuseid, mis oleksid kooskõlas üleeuroopaliste eesmärkidega, ning tagama, et kõnealuste teenuste kättesaadavus oleks ühildatav täistööajaga töötavate naiste ja meeste töögraafikutega; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kasutaksid täiel määral struktuurifondide ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi võimalusi kvaliteetsete teenuste rahastamise kättesaadavamaks muutmiseks; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku võtta vastu direktiiv, mis käsitleb isapuhkust, lapsendaja puhkust ja puhkust ülalpeetava pereliikme hooldamiseks;

28.

juhib tähelepanu asjaolule, et muutuvas majandusolukorras kasvab vägivald naiste ja meeste vastu; seetõttu julgustab liikmesriike kasutama riiklikke õigusakte igasuguse soolise vägivalla vastu võitlemiseks, ning väljendab heameelt eesistujariigi Hispaania algatuse üle luua naistevastase vägivalla seirekeskus; väljendab samuti heameelt liikmesriikide rühma algatuse üle võtta vastu ohvrite kaitset käsitlev alusakt (Euroopa lähenemiskeeld);

29.	kutsub liikmesriike üles soodustama, eriti avalike teabekampaaniate abil, naiste vastu suunatud vägivalla kollektiivset teadvustamist; tuletab meelde, et noorte harimine ja teadlikkuse tõstmine on niisuguste nähtuste vastu võitlemisel peamine;

30.

palub Euroopa institutsioonidel, liikmesriikidel ning kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel võtta tõhusaid ja eelkõige seadusandlikke meetmeid, mis soodustaksid naiste ja meeste võrdset osakaalu ettevõtete ja poliitiliste organite vastutavatel ametikohtadel, sh juhatustes, ning kohaliku, piirkondliku, riikliku ja Euroopa tasandi avalikes asutustes, riigiasutustes ja organisatsioonides, mis peaksid olema eeskujuks; seepärast nõuab siduvate eesmärkide seadmist, et tagada naiste ja meeste võrdne esindatus;

31.

rõhutab, et naised on alaesindatud finantsotsuste tegemisel ning et naised on tegelikult üks neist rühmadest, kes on praegusel ajal finantsotsuste tegemisest kõrvale jäetud ja kellele finantsriskid negatiivset mõju avaldavad; kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles suurendama naiste osalemist otsuste tegemise kõigil tasanditel, eriti kui on tegemist eelarve koostamise ja Euroopa finantssüsteemi, sealhulgas Euroopa Keskpanga juhtimise korraldusega; rõhutab seoses sellega vajadust edendada tütarlaste ja naiste finantsalaseid teadmisi;

32.

väljendab heameelt Norra valitsuse otsuse üle suurendada naiste osakaalu aktsiaseltside juhatustes vähemalt 40 %ni, kuna seeläbi on suudetud suurendada naiste osakaalu ettevõtete juhatustes praeguse 41 % tasemeni; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma Norra algatusest positiivset eeskuju ja liikuma samas suunas börsil noteeritud äriühingute puhul;

33.	tervitab vajadust suurendada naiste arvu aktsiaseltside juhatustes, kuid rõhutab, et riikide valitsused peaksid võtma meetmeid, mis on nende vajadustest lähtuvalt asjakohased;

34.

juhib tähelepanu asjaolule, et sotsiaalsesse infrastruktuuri investeerimine on võimalus Euroopat moderniseerida ja edendada võrdõiguslikkust ning seda võib käsitleda kui paralleelset strateegiat rohelistesse tehnoloogiatesse investeerimisele, et moderniseerida füüsilist infrastruktuuri; on seisukohal, et sooline võrdõiguslikkus peaks seetõttu olema poliitika prioriteet ja oluline vahend;

35.

märgib, et „roheline majandus” on ELi 2020. aasta strateegia seisukohast ülimalt oluline; rõhutab asjaolu, et nn rohelistel töökohtadel on võimalus tulevikus muutuda Euroopa tööturul oluliseks kasvavaks segmendiks ja et juba praegu võib ELis rohkem kui 20 miljonit töökohta pidada „roheliseks” ning hiljutised andmed näitavad, et töökohtade arv ainuüksi taastuvenergiasektoris võib aastaks 2020 kahekordistuda, ulatudes 2,8 miljonini;

36.

juhib tähelepanu asjaolule, et majanduse keskkonnasõbralik ümberkujundamine ja üleminek vähem süsinikdioksiidiheiteid tekitavale majandusele suurendab oluliselt nõudlust oskustööliste järele; viitab tõsiasjale, et naissoost töötajad on tugevalt alaesindatud taastuvenergiasektoris ning eelkõige teaduse- ja tehnoloogiamahukates ametites; palub nõukogul, komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et naistöötajaid kaasatakse rohkem koolitusprojektidesse ja programmidesse, mis on seotud ökoloogilise ümberkujundamisega, s.t hõlmavad taastuvenergiasektorit ning teaduse- ja tehnoloogiamahukaid ameteid; kutsub liikmesriike üles edendama naiste kohaliku tasandi ettevõtlusalgatusi nendes valdkondades, parandades teabe levitamise ja koolitusseminaride korraldamise teel juurdepääsu Euroopa struktuurifondidele;

37.	kutsub liikmesriikide tööandjaid üles looma naistöötajatele uute tehnoloogiate valdkonnas rohkem võimalusi, et tugevdada kõrgtehnoloogiasektorit kooskõlas ELi 2020. aasta eesmärkidega;

38.

kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles edendama riiklikul tasandil Euroopa struktuurifondide täielikku rakendamist, et reageerida majanduslanguse mõjule, jätkates ja täiendades algatusi üldmääruse (10) artikli 16 ning Euroopa Sotsiaalfondi käsitleva määruse (11) ja Euroopa Regionaalarengu Fondi käsitleva määruse (12) artikli 6 alusel;

39.	nõuab, et muudetaks EAFRD määrust, võimaldades programmitöö perioodil 2014–2020 võtta naiste jaoks positiivseid meetmeid, mida oli võimalik teha varasematel perioodidel, aga mitte praegu, ning et sellistel meetmetel oleks eelkõige positiivne mõju naiste tööhõivele maapiirkondades;

40.	kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles looma iga fondi raames rahalised reservid võrdsete võimaluste meetmete jaoks;

41.

ergutab Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituuti koostama analüüsi majandus- ja finantskriisi soolise mõju kohta; on seisukohal, et see mõjuhindamine tuleks viia läbi täpsete näitajate abil, võttes arvesse kriisile omast konteksti; kutsub teisi Euroopa institutsioone (näiteks Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi) üles otsima oma töös lahendusi soolise võrdõiguslikkuse küsimustele;

42.	rõhutab vajadust arendada programme ja rahalisi soodustusi, et ergutada ja edendada naiste osalemist väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes;

43.	kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles tunnustama ja toetama panust, mida kodanikuühiskond saab anda finants- ja majanduskriisiga toimetulekusse, eelkõige pidades silmas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastat;

44.	teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, sotsiaalpartneritele ja asjaomastele valitsusvälistele organisatsioonidele.

(1) ELT L 204, 26.7.2006, lk 23.

(2) ELT C 313 E, 20.12.2006, lk 118.

(3) ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 56.

(4) ELT C 295 E, 4.12.2009, lk 35.

(5) ELT C 16 E, 22.1.2010, lk 21.

(6) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0371.

(7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2009)0029.

(8) Nõukogu 10. veebruari 1975. aasta direktiiv 75/117/EMÜ meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta liikmesriikides (EÜT L 45, 19.2.1975, lk 19).

(9) Nõukogu järeldused „Sooline võrdõiguslikkus: majanduskasvu ja tööhõive suurendamine – panus 2010. aasta järgsesse Lissaboni strateegiasse”, nõukogu istung (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused), Brüssel, 30. november 2009.

(10) Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1081/2006, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 12).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).