12.8.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 236/57

A.

arvestades, et endiselt sügava finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi tõttu on pandud suured lootused sellele, et Euroopa Ülemkogu kiidab uue Euroopa 2020. aasta strateegia 2010. aasta juunis heaks;

B.

arvestades, et mitmed liikmesriigid seisavad endiselt silmitsi kasvava töötusega, mis võib juhul, kui selle osas ei võeta keskpikas perspektiivis piisavaid poliitilisi meetmeid, mõjutada ELis kuni 28 miljonit inimest, põhjustades seeläbi raskeid inimlikke ja sotsiaalprobleeme; arvestades, et kriisi tõttu on kadunud miljoneid töökohti ja on süvenenud töökohtade ebakindlus;

C.

arvestades, et kliimamuutus, bioloogilise mitmekesisuse kadumine ning loodusressursside ammendumine nõuavad tungivalt säästvamat tootmist, jaotamist ja tarbimist;

D.

arvestades, et komisjoni teatis ja nõukogu avaldused ELi 2020. aasta strateegia sisu aspektide, nt põhieesmärkide, suurprojektide ettepanekute, kitsaskohtade ja näitajate kohta on olnud väga üldsõnalised ning et komisjonil on seetõttu vaja kiiresti teha ettepanekud üksikasjalikumate kavade kohta, et täpsustada, kuidas neid algatusi edukalt ellu viia, ning need parlamendile esitada;

E.

arvestades, et tulemuste saavutamiseks tuleb Euroopa ülesanded ja kohustused jagada tasakaalustatult Euroopa, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi juhtimise vahel, mis kõik peavad olema parima kvaliteediga ja aruandluskohustusega, ning kõik muutuste tegelikud taganttõukajad – äriühingud ja ülikoolid koostöös piirkondlike asutuste ja kodanikuühiskonnaga – peaksid uues mehhanismis kõige tähtsamat osa etendama;

F.

arvestades, et on oluline võtta arvesse demograafilist kriisi ja selle tagajärgi ning et tulevasi põlvkondi ei tohi ohverdada, et säilitada eelmisele põlvkonnale tema hüved,

1.

väljendab pettumust 26. märtsil 2010 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokku lepitud ELi 2020. aasta strateegia peamiste punktide üle; nõuab, et Euroopa Ülemkogu võtaks praegusest kriisist õppust ja kujundaks tõeliselt ettenägeliku, ambitsioonika ja järjekindla strateegia;

2.

nõuab, et ELi 2020. aasta strateegia eesmärgiks oleks avaram poliitiline kontseptsioon tulevasest EList kui konkurentsivõimelisest, sotsiaalsest ja jätkusuutlikust liidust, mille poliitika keskmes on inimesed ja keskkonna kaitsmine;

3.

on seisukohal, et liikmesriigid peaksid suurendama oma majandustulemusi, võttes kasutusele struktuurireformid, et vähendada avalikke kulutusi ja bürokraatiat, anda kodanikele rohkem volitusi, julgustada ettevõtlust ja innovatsiooni, muuta õigusaktid VKE-sõbralikumaks ning anda inimestele võimalus kasutada oma potentsiaali maksimaalselt;

4.

tõdeb, et selleks, et euro kriisile ei järgneks pikaajaline majandusseisak, peaks liit korraga ellu viima nii jätkusuutliku majanduskasvu kiirendamise strateegiat kui ka reforme, mille eesmärgiks on taastada konkurentsivõime ja seda tõsta;

5.

taunib asjaolu, et Euroopa Ülemkogu järeldustes ei arvestata sellega, et uues ELi 2020. aasta strateegias peaks täielikult kajastuma juba toimuv habras taastumisprotsess, milleks tuleks kujundada järjekindel poliitika ja integreerida makromajandus täielikult strateegiasse, et vajalik eelarve konsolideerimine ei kahjustaks strateegia elluviimist;

6.

taunib asjaolu, et parlamendi kui Euroopa kodanikke esindava institutsiooniga ei konsulteeritud näitajate osas, mis on ELi 2020. aasta strateegia riikliku reformikava aluseks; nõuab tungivalt, et nõukogu kiidaks ELi 2020. aasta strateegia põhielemendid oma juuni kohtumisel heaks, kuid nõuab, et ülemkogu ei võtaks lõplikke otsuseid ELi 2020. aasta strateegia põhimeetmete, eesmärkide ja näitajate kohta vastu enne põhjalikku konsulteerimist parlamendiga; asub eelnevaga kooskõlas seisukohale, et strateegia määratlemisse ja rakendamisse tuleb aktiivselt kaasata riikide parlamendid, piirkonnad, omavalitsused, tööturu osapooled ja valitsusvälised organisatsioonid;

7.

võtab teadmiseks viis peamist eesmärki, mis Euroopa Ülemkogu püstitas seoses tööhõive määra, uurimis- ja arendustegevuse, kasvuhoonegaaside heite, haridustaseme ja sotsiaalse kaasatusega; rõhutab, et need põhieesmärgid tuleks sõnastada järjekindla ja jätkusuutliku arengustrateegia raames, mis ühendaks majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika kavad;

8.

rõhutab, et ühtne turg on üks peamine Euroopa majanduskasvu vedureid ning vajab ikka veel täielikku lõpuleviimist; märgib ka, et teatavate takistuste säilimine, mis ei luba isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumist, nõuab edasisi pingutusi kõikidelt Euroopa institutsioonidelt, et luua õiglasem, parem, konkurentsivõimelisem ja tõhusam ühtne turg;

9.

rõhutab, et oluline on hoida vabaturg ja juurdepääs maailmaturule poliitika keskmes ning vältida liikumist protektsionismi suunas, sest innovaatilised ettevõtjad ja ettevõtted saavad areneda vabal maailmaturul;

10.

rõhutab, et siseturu lõpuleviimiseks ning selle paremaks omaksvõtmiseks kodanike poolt on vaja jõulisemaid algatusi; tunneb seetõttu heameelt Mario Monti aruande üle, mis sarnaselt Euroopa Parlamendi 20. mai 2010. aasta resolutsiooniga sisaldab huvitavaid ettepanekuid konsensuse saavutamiseks ja tugevama ühtse turu loomiseks (2);

11.

usub, et tõhusa ühtse turu loomiseks peab komisjon koostama selge poliitiliste prioriteetide loetelu, võttes vastu „Ühtse turu akti”, mis hõlmaks nii õigusloomega seotud kui ka mitteseotud algatusi, mille eesmärk on luua kõrge konkurentsivõimega sotsiaalne turumajandus;

12.

rõhutab, et EL peaks motiveerima ja julgustama VKEsid ja ettevõtlust, sest nad etendavad töökohtade säilitamises ja loomises ülitähtsat osa, lihtsustama haldus- ja regulatiivkoormust ja -eeskirju, et VKEd saaksid vabamalt müüa oma tooteid ja teenuseid üle 500 miljonile tarbijale, kes moodustavad ELi ühtse turu, ning seeläbi kiiremini areneda, ning et EL peaks veelgi vähendama bürokraatiat; rõhutab ka, kui oluline on poliitiliste pingutuste abil kõigil tasanditel saavutada väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” täielik rakendamine;

13.

rõhutab, et VKEd on sotsiaalse turumajanduse selgroog ja töökohtade loojad ning täidavad majandus- ja jätkusuutliku kasvu elavdamisel väga olulist rolli ning et seetõttu tuleks esmatähtsaks pidada reformialaseid pingutusi, näiteks VKE-sõbralikud õigusaktid, millega luuakse soodne keskkond uutele ettevõtjatele, ergutatakse ettevõtlust ja muudetakse rahastamine kättesaadavamaks; on ka seisukohal, et ELi 2020. aasta strateegia peaks hõlmama eesmärke ja algatusi, mis stimuleeriksid omakapitali ja riskikapitali keskmise taseme suurendamist ettevõtetes;

14.

märgib, et mikroettevõtted võivad sageli olla abiks tööpuuduse vähendamisel ning et ettevõtte loomine on sageli viis, kuidas ühiskonna inertsusest hoolimata edukas olla, et VKEde arengu esimeseks eeltingimuseks on nende suutlikkus saada oma tegevuse jaoks piisavat rahastamist ning et VKEde arengu muudeks eeltingimusteks on tagatismehhanismide säilitamine VKEdele, dünaamilised teisesed turud ja Euroopas majandustegevust edendav pangandussektor;

15.

kordab, et kvaliteetne tööhõive peaks olema 2020. aasta strateegia keskne prioriteet ning et suurem tähelepanu hästi toimivale tööturule ja sotsiaalsetele tingimustele on tööhõivetulemuste parandamisel keskne küsimus; nõuab seetõttu uut tegevuskava inimväärse töö edendamiseks, töötajate õiguste tagamiseks kogu ELis ja töötingimuste parandamiseks;

16.

on seisukohal, et uues strateegias tuleb panna palju rohkem rõhku inimväärsele tööle, sealhulgas võitlusele deklareerimata töö vastu, ning tagada, et tööturule pääseksid praegu sealt kõrvale jäetud inimesed;

17.

on seisukohal, et uues strateegias tuleks soodustada sellise tööturu arengut, millega parandatakse inimeste stiimulit töötada ja töötingimusi ning suurendatakse ühtlasi tööandjate motivatsiooni töötajaid palgata ja hoida;

18.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid säilitaksid eesmärgi kasutada uurimis- ja arendustegevuseks 3 % oma SKPst; kutsub liikmesriike üles paremini ära kasutama ühtekuuluvuspoliitika fondide ning uurimis- ja arendustegevuse fondide võimalikku koostoimet ning tagama, et nende vahendite abil saavutatakse selline innovatsioon, mis pakub ühiskonnale reaalset kasu;

19.

rõhutab, et suured teadus- ja arendusprojektid, tähtsad energiainfrastruktuuri investeeringud, ELi uus kosmosepoliitika pädevus, samuti ELi innovatsioonipoliitika nõuavad ELilt kindlat, usaldusväärset ja püsivat rahalist toetust, et saavutada liidu peamised 2020. aasta eesmärgid;

20.

juhib tähelepanu sellele, et Euroopa peab veelgi suurendama oma potentsiaali seoses oskustööliste, teaduse, teadusuuringute ja tehnoloogiaga ning selle kaudu ka oma innovatsioonivõimet, mis on konkurentsivõime oluline komponent, ning see teadmiste kolmnurk peab jääma ELi 2020. aasta strateegia keskmesse;

21.

on seisukohal, et Euroopa teadusuuringute tõhusamaks muutmiseks on oluline täiustada olemasolevaid struktuure ning luua rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni soodustav keskkond nii avalikus kui ka erasektoris; palub komisjonil pakkuda välja praktilisi meetmeid, et parandada rahastamise kättesaadavust, eeskätt riskikapitali kättesaadavust;

22.

mõistab hukka asjaolu, et Euroopa Ülemkogu peamised eesmärgid kasvuhoonegaaside heidete, taastuvenergia ja energiatõhususe osas ei ole piisavalt kõrged ega ole suunatud eestvedaja positsiooni saavutamisele maailmas, mis on silmitsi kliimamuutusega ja loodusressursside hävitamisega ning mille ökosüsteem on kokkuvarisemise äärel; nõuab seetõttu, et ELis võetakse viivitamatult ja ühekorraga vastu järgmised siduvad eesmärgid:

23.

võtab teadmiseks hariduse täiustamise kui peaeesmärgi; mõistab hukka arvuliselt väljendatud eesmärkide puudumise ja nõuab tungivalt, et Euroopa Ülemkogu seaks eesmärgiks 100 %-lise keskhariduse saavutamise ning selged kvalitatiivsed eesmärgid ja näitajad alg- ja keskhariduse osas;

24.

palub liikmesriikidel kehtestada komisjoni teatises Euroopa 2020. aasta strateegia kohta sätestatud kõrged eesmärgid, milleks on, et 2020. aastaks oleks koolist väljalangemise protsent vähenenud allapoole 10 % igas vanuserühmas ning vähemalt 40 % elanikkonnast omaks kõrgharidust või sellele vastavat haridustaset;

25.

rõhutab vajadust tugeva elukestva õppe poliitika järele, mis toetaks õppimisvõimalusi ning elukestvat õpet kogu tööelu vältel; juhib tähelepanu sellele, et tööturul aktiivsete inimeste arvu on vaja säilitada ning tuleb tugevdada sotsiaalset kaasatust;

26.

nõuab, et ELi 2020. aasta strateegia sisaldaks eesmärki vähendada ELis vaesust poole võrra ja juhib tähelepanu sellele, et enamik praegu vaesuses või vaesuse ohus elavatest eurooplastest on naised, eeskätt vanemad naised, sisserännanud naised, üksikemad ja hooldajad;

27.

tunneb heameelt Euroopa Ülemkogu ettepanekute üle lugeda esmatähtsaks sotsiaalset kaasatust, eriti vaesuse vähendamise teel, ja rõhutab vajadust selgete eesmärkide ja algatuste järele; peab seda eesmärki üheks ELi 2020. aasta strateegia põhieesmärgiks; nõuab ambitsioonikat pikaajalist vaesusevastast strateegiat, millel oleks kaugeleulatuvad eesmärgid vaesuse vähendamiseks, sotsiaalseks kaasamiseks, – sealhulgas naiste, laste ja eakate – ning töötajate vaesuse vastu võitlemiseks; rõhutab vajadust seada eesmärk töötute leibkondade arvu vähendamiseks;

28.

mõistab hukka asjaolu, et Euroopa Ülemkogu püstitatud peamised eesmärgid ei sisalda soolist võrdõiguslikkust; nõuab soolise võrdõiguslikkuse programmi, et kaotada praegune meeste ja naiste palgavahe ning tagada naiste täielik osalemine tööturul ja poliitikas, edendades samas naiste karjäärivõimalusi; rõhutab vajadust paremate tingimuste järele töö- ja pereelu ühildamiseks;

29.

on seisukohal, et uue suurprojekti „Innovatiivne liit” edukas rakendamine on oluline, et kiirendada teadmistepõhist majandust; palub komisjonil suurendada kogu rahastamispaketti, mis on ühenduse eelarves ette nähtud teadus- ja uuendustegevusele;

30.

rõhutab, kui oluline on lihtsustada uurimis- ja arendustegevuse rahastamist ning vähendada bürokraatiat, et teadmispõhised ettevõtted saaksid olla võimalikult tõhusad ning et saaks soodustada uute töökohtade loomist;

31.

nõuab tungivalt, et komisjon parandaks innovatsiooni tingimusi nt ühtse ELi patendi kehtestamise abil; väidab, et headest kavatsustest lähtuvad programmid, mille eesmärk on suurendada konkurentsivõimet ja kujundada säästvat majandust, ei toimi korralikult, ning arvab, et VKEsid, ülikoole ja rahvusvahelisi ettevõtteid tuleks julgustada Euroopa programmides osalema;

32.

on seisukohal, et tuleks püstitada selged eesmärgid VKEde rahastamisvahenditele, et tagada digitaalne koostalitlusvõime ja ligipääsetavus, ning need eesmärgid peaksid olema selgelt seotud ökoinnovatsiooni eesmärkidega;

33.

on seisukohal, et innovatsiooni edendamisel ei ole ära kasutatud avalike hangete märkimisväärset potentsiaali; seetõttu nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid rõhutaksid innovaatilise avaliku hanke tähtsust uurimis- ja arendustegevuse eesmärkide täitmisel, rolli, mida see mängib uurimistegevusel põhinevate VKEde tegevuse stimuleerimisel, ning selle potentsiaali kvaliteetsete avalike teenuste tagamisel ja kliimamuutusega seotud eesmärkide täitmisel;

34.

rõhutab, et parlament on samuti seadnud noored 2011. aasta eelarves üheks prioriteediks ning on selgelt väljendanud oma tahet rahaliselt toetada kõigi selle valdkonna suurimaid programme;

35.

toonitab, et noorte suure tööpuuduse probleemiga tegelemiseks tuleks rohkem tähelepanu pöörata koolitus- ja töövõimaluste tagamisele kõigile noortele, noorte esimese töökoha saamise künniste vähendamisele ja ELi kavade loomisele, mis edendavad noorte ettevõtlust hariduse kõikides etappides;

36.

on seisukohal, et kõrgharidus on majandus- ja sotsiaalse arengu ning innovatsiooni ja majanduskasvu oluline vedur ja seetõttu tuleks rohkem tähelepanu pöörata Bologna protsessi järelmeetmetele ja sellele, et liikmesriigid rakendaksid kokkulepitud põhimõtteid kogu Euroopa kõrgharidusruumis;

37.

väljendab heameelt komisjoni sihikindlate ettepanekute üle digitaalse tegevuskava kohta ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid need algatused täies mahus;

38.

rõhutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõõtmatut potentsiaali töökohtade loomisel ja selle keskset rolli Euroopa kujundamisel ressursse ja energiat säästvalt kasutavaks majanduseks; juhib tähelepanu sellele, et sektorisisene konkurents soodustab innovatsiooni, ning rõhutab, kui vajalikud on konkurentsile rajatud ning uutele osalistele avatud turud, mis hõlbustavad uue ja innovaatilise tehnoloogia kasutuselevõttu; rõhutab, kuivõrd tähtis on jätkata pingutusi, et võimaldada kõigile kodanikele ja tarbijatele kõiki piirkondi hõlmavat kiiret paikset ja mobiilset lairibaühendust õiglastel tingimustel ja konkurentsivõimeliste hindadega, sõltumata asukohast; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama kõiki kättesaadavaid poliitilisi vahendeid, et saavutada lairibaühendus kõigi Euroopa kodanike jaoks, sealhulgas riiklikud sihtmärgid, mis käsitlevad lairiba- ja kiiret internetiühendust, samuti eriprogramme, et parandada laste arvutioskust, kasutades selleks koolis olevaid arvuteid;

39.

märgib, et Euroopa digitaalne tegevuskava avaldab tugevat mõju kultuuri, meedia ja hariduse valdkonnas ning seetõttu on vaja pigem integreeritud, mitte killustatud meetodeid; peab äärmiselt oluliseks, et digitaalse tegevuskavaga seotud poliitikaalgatustes pöörataks lisaks siseturgu puudutavatele, majanduslikele ja tehnilistele kaalutlustele tähelepanu ka uue meedia mõjule (näiteks kohustuses edendada e-oskusi) ja online-teabe sisule;

40.

on siiski seisukohal, et liikmesriikide killustatud eeskirjad takistavad praegu digitaalteenuste vaba liikumist;

41.

on seisukohal, et ka loovsektor mängib digikeskkonnas olulist rolli, edendades ELi kultuurilist mitmekesisust;

42.

on seisukohal, et ELi 2020. aasta strateegia keskkonnaaspektid on üldiselt liiga nõrgad ning neid tuleb tugevdada; nõuab tungivalt, et strateegia peamistesse eesmärkidesse lisataks selged ja mõõdetavad keskkonnaalased eesmärgid, rõhuga bioloogilise mitmekesisuse kadumise peatamisele;

43.

on seisukohal, et ELi 2020. aasta strateegia tuleb suunata liidu pikaajaliste eesmärkide saavutamisele, milleks on vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 80 % võrra, suurendades selleks eelkõige energiatõhusust ja vähendades jäätmeid, et parandada Euroopa konkurentsiolukorda ning säästa kulusid;

44.

on seisukohal, et ressursside säästvam kasutamine peaks olema esmatähtis kogu strateegia raames ja erilist tähelepanu tuleb pöörata üha kerkiva naftahinna mõjule ning haruldaste metallide piiratud kogustele, sest need on väga olulised elektroonikatööstuses üldiselt ning eelkõige elektriautode akude tootmises;

45.

on seisukohal, et innovatsiooni tuleb aktiivselt ergutada, et saavutada keskkonnaseisundi parandamise, ressursside tõhusa kasutuse ja kulusäästlikkuse eesmärgid, ja usub, et kõige tõhusamad vahendid sellise innovatsiooni edendamiseks on kehtestada eesmärgid õigusaktidega ning võtta reguleerivad meetmed;

46.

on arvamusel, et ELi struktuurifondide jaotamise eeskirju tuleb kohandada, et võtta arvesse vajadust edendada innovatsiooni, mis vähendab kulusid ning parandab ressursside kasutust;

47.

rõhutab, et säästvad tootmisprotsessid koos ressursside tõhusa kasutamisega, integreeritud energiapoliitikaga ja taastuvate energiaallikate edasise arendamisega ei aita ELil mitte ainult saavutada kliima- ja energiaeesmärke, vaid ka säilitada tugev tootmisbaas Euroopas ning parandada konkurentsivõimet, suurendada kasvu ja tööhõivet;

48.

taunib asjaolu, et ELi 2020. aasta strateegias ei püüta töötada välja tõeliselt ühist Euroopa energiapoliitikat; rõhutab, et kuigi toimiv siseturg on Euroopa põhieesmärk ja kiiresti tuleb rakendada kolmandat energiapaketti, kahjustab Euroopa energiapoliitika selle aspekti liigne rõhutamine teist kahte eesmärki, milleks on säästev areng ja varustuskindlus; tuletab meelde, et siseturgu ei saa käsitleda välismõõtmest lahus ja Euroopal on vaja ühist energiapoliitikat, et mõjutada tõeliselt energiavarustuse kindlust, kliimamuutust ja energia kättesaadavust taskukohase hinnaga;

49.

juhib tähelepanu asjaolule, et energiatõhusus ei ole üksnes kõige tulusam vahend kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja energiajulgeoleku suurendamiseks, vaid võib ka luua 2020. aastaks märkimisväärsel arvul töökohti; kutsub seepärast komisjoni ja liikmesriike üles seadma energiatõhususe ELi tegevuskavas olulisele kohale, ka eelarvet silmas pidades; konkreetsemalt nõuab kehtivate õigusaktide täielikumat rakendamist ning uue Euroopa tõhususe tegevuskava põhjaliku ettepaneku õigeaegset esitamist, sealhulgas energiateenuste direktiivi läbivaatamist ja siduva energiatõhususe eesmärgi seadmist;

50.

märgib, et energeetika infrastruktuuri on vaja teha suuri investeeringuid nii 2020. aastani kui ka pärast seda, et toime tulla kliimamuutusega; need investeeringud peaksid hõlmama ka üleeuroopalise energiavõrgu korrastamist (supervõrk ja nn arukas võrk), rohelisi transpordikoridore, võrguühendusi, Galileo projekti lõpuleviimist, loodussäästlikke tehnoloogiaid, e-tervishoidu, üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) programmi ning vaba ja õiglast juurdepääsu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ja lairibaühendusele; lisaks on oluline kujundada lõplikult välja energia siseturg ja julgustada liikmesriike rakendama kiiresti kolmandat energiapaketti, et ergutada majanduskasvu, turu avanemist, parandada tarbijakaitset ja edendada ELi energiavarustuse kindlust; peab ülimalt vajalikuks järgida neid algatusi, et stimuleerida energia siseturgu ja integreerida taastuvate energiaallikate suurenevat osakaalu, aga ka selleks, et arendada suuri infrastruktuuriprojekte kolmandates riikides, eriti Vahemere ja Euraasia piirkonnas; märgib, et taastuvad energiaallikad on parimad omamaised energiaallikad meie maailmajaos, ja seepärast nõuab ambitsioonikaid rakendusmeetmeid, et täita liikmesriikide kohustused taastuvenergia vallas;

51.

juhib tähelepanu sellele, et liit peab investeerima tõhusamalt olemasolevasse transpordiinfrastruktuuri, näiteks TEN-T võrkudesse, et kiirendada töökohtade loomist, parandada sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning luua säästev ja koostalitlusvõimeline transpordisüsteem; nõuab transpordiliikide koosmõju ja logistika arukat kasutamist, kuna transpordisektori CO2-heite vähendamiseks ja sektori säästvaks muutmiseks on vaja innovatsiooni, uusi tehnoloogiaid ja rahalisi vahendeid;

52.

toetab jõuliselt tööstuspoliitikat, millega luua parim keskkond tugeva, konkurentsivõimelise ja mitmekülgse tööstuse aluse arendamiseks Euroopas; tervitab ja rõhutab asjaolu, et niisugune poliitika hõlmab kogu tööstussektorit tervikuna ja selle peamine eesmärk on luua õiged raamtingimused;

53.

nõuab Euroopa tööstuselt jätkusuutliku tööstuspoliitika kaudu massiivseid ja kiireid muutusi, mis oleksid suunatud keskkonnahoidlike töökohtade loomisele, samuti ressursside kasutamise tõhususe parandamist; usub, et Euroopa tööstuse säästev areng eeldab intensiivset dialoogi töötajatega, kordab, et see üleminek nõuab meetmeid, et aidata töötajatel minna üle uuele keskkonnasäästlikule majandusele;

54.

juhib tähelepanu asjaolule, et ELi 2020. aasta strateegias tuleks avalikustada säästvale, energiatõusale majandusele ülemineku kulud ja kasu ning märgib, et Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad aitama tööstusel struktuurimuutustega kohaneda;

55.

kordab parlamendi nõuet tagada piisav rahastamine, et toetada vähese süsihappegaasiheitega puhtaid, säästvaid ja tõhusaid energiatehnoloogiaid, see rahaline toetus peaks moodustama ELi eelarvest kokku vähemalt 2 miljardit eurot aastas ja seda tuleks alates 2010. aastast maksta lisaks seitsmendale raamprogrammile ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammile; nõuab sellega seoses, et komisjon ja liikmesriigid koostaksid kiiresti rahastamiskohustuste ajakava, et tagada 2010. aastast alates Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) algatuste ja neid täiendavate algatuste rahastamine;

56.

peab oluliseks pöörata tähelepanu Euroopa vähenevale konkurentsivõimele globaalses mastaabis; pidades silmas pikaajalist perspektiivi, peab vajalikuks vaadata kriisist kaugemale ja uurida võimalusi rakendada Euroopas kavasid, mis võimaldavad oskustööliste rännet ja takistavad ajude äravoolu Euroopast;

57.

on seisukohal, et võitlus noorte tööpuuduse vastu ning oskuste ja turuvajaduste vastavusse viimine peaksid olema kesksel kohal, ning sellega seoses tuleb lihtsustada tudengite ja teadlaste piiriülest liikuvust ja edendada praktikaprogramme, et suurendada Euroopa kõrgharidusasutuste rahvusvahelist atraktiivsust; on seisukohal, et hariduse tähtsustamine peaks saama ELi 2020. aasta strateegias konkreetse vormi ning tervitab komisjoni algatust lisada ELi 2020. aasta strateegiasse konkreetsed eesmärgid hariduse vallas;

58.

kutsub liikmesriike, nõukogu, komisjoni ja parlamenti üles võtma aasta lõpuks vastu ambitsioonika keskkonnasõbralike töökohtade strateegia, milles määratletakse raamtingimused senisest jätkusutlikuma, oskustel ja uuenduslikkusel põhineva majanduse tööhõivepotentsiaali kasutamiseks ning tagatakse, et sellisele majandusele üleminekut toetatakse koolituse, elukestva õppe ja sotsiaalkindlustusega kõigile;

59.

tervitab komisjoni ettepanekut esitada vaesusevastase võitluse platvorm, kuid rõhutab, et vaesusevastast võitlust tuleb hoogustada; on seisukohal, et selles osas peaks ELi 2020. aasta strateegia kindlasti sisaldama ambitsioonikaid eesmärke ebavõrdsuse vähendamiseks ning täpsemalt vaeste ja rikaste vahelise lõhe vähendamiseks; leiab seega, et vaesust tuleb mõõta suhtelise vaesusena, aitamaks kindlaks määrata neid, keda ähvardab tõrjutus;

60.

on seisukohal, et vaesuse ja sotsiaalse kaasatuse näitajate valik peaks ajastama vajadust vähendada vaesust sellega, et isikuid – eeskätt naisi – kaasatakse tööturule; nõuab seepärast, et töötataks välja uued vahendid, millega mõõta seost tööturult väljajäämise ja vaesuse vahel isikute tasandil; rõhutab, et sotsiaalteenused on sotsiaalse kaasatuse tagamiseks otsustava tähtsusega;

61.

on seisukohal, et tugev ja hästi rahastatud ühtekuuluvuspoliitika, mis hõlmab kõiki Euroopa piirkondi, peab olema ELi 2020. aasta strateegiaga täielikus kooskõlas ning et niisugune poliitika koos selle horisontaalse lähenemisviisiga on ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide eduka saavutamise eeltingimus, samuti sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse eeltingimus; nõuab seepärast ühtekuuluvuspoliitika rakenduseeskirjade jätkuvat lihtsustamist, et edendada kasutajasõbralikkust, järgida paremini vastutuse põhimõtet ja olla valmis reageerima tulevastele probleemidele ning majanduskriisi ohule;

62.

on seisukohal, et ülemaailmset kriisi tuleks kasutada võimalusena luua uuesti Euroopa sotsiaalne turumajandus kui ühiskonna mudel, mis põhineb säästvusel, solidaarsusel ja teadmistel, vaesuse otsustaval vähendamisel ja töökohtade loomisel, ning et ELi 2020. aasta strateegia peaks arendama säästvale majandusele ülemineku tööhõivepotentsiaali;

63.

juhib tähelepanu, et ELi 2020. aasta strateegias tuleb arvesse võtta ühise põllumajanduspoliitika 2013. aastaks läbiviidavat reformi ja säästva metsanduse strateegiat; on veendunud, et õige poliitikaraamistiku ja piisavate eelarvevahendite olemasolu korral võivad põllumajandus ja metsandus etendada olulist osa Euroopa üldises strateegias, mille eesmärk on tagada majanduse taastumine, mis omakorda aitab kaasa toiduainetega kindlustatusele ELis ja kogu maailmas, maapiirkondade maastike säilimisele, sest need moodustavad 90 % ELi territooriumist, töökohtade kaitse tagamisele maapiirkondades, keskkonnahüvede kaitsele ning annab olulise panuse alternatiivsete energiaallikate otsimisel;

64.

rõhutab, et tuleb pöörata suuremat tähelepanu ELi 2020. aasta strateegia välismõõtmele; nõuab tungivalt, et komisjon kohaldaks oma välistegevuses laiemat ja igakülgsemat lähenemist kooskõlas ELi poliitikavaldkondade arengusidususe kontseptsiooniga; kutsub komisjoni üles kasutama ka oma 2020. aasta ELi kaubandusstrateegiat, et edendada liidu põhiväärtusi, nagu inimõiguste, demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja põhivabaduste ning keskkonnakaitse edendamine;

65.

rõhutab, et komisjon peaks kujundama oma 2020. aasta ELi kaubandusstrateegia, et muuta ELi kaubandusstrateegia tõeliseks töökohtade loomise ja jätkusuutliku arengu üldiseks mootoriks kogu maailmas ning näha Doha vooru järgseks perioodiks juba varakult ette avatud dialoog Euroopa Parlamendi ja kodanikuühiskonnaga ELi prioriteetide küsimuses, eelkõige sotsiaal- ja keskkonnastandardite ja WTO reformi küsimustes;

66.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule ja komisjonile.