22.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 349/84

Neljapäev, 11. märts 2010
Investeerimine vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiatesse

P7_TA(2010)0064

Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2010. aasta resolutsioon vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia arendamisse investeerimise kohta (Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava)

2010/C 349 E/16

Euroopa Parlament,

võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2008. aasta järeldusi;

võttes arvesse komisjoni teatist vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia arendamisse investeerimise kohta (Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava) (KOM(2009)0519) ning töödokumenti, millega koostatakse nn tehnoloogia teekaardid Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava rakendamiseks aastatel 2010–2020 (SEK(2009)1295), ja töödokumenti esmatähtsatesse tehnoloogiatesse tehtavate teadus- ja arendustegevuse investeeringute kohta (SEK(2009)1296);

võttes arvesse oma 9. juuli 2008. aasta resolutsiooni Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kava kohta (2008/2005(INI)) (1);

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (2);

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsust nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (3);

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 663/2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele (4);

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (5);

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/29/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (6);

võttes arvesse komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatist „Euroopa energiapoliitika”, milles püstitatakse ELi põhieesmärkideks energiavaldkonnas säästvus, konkurentsivõime ja energiajulgeolek (KOM(2007)0001);

võttes arvesse oma 10. veebruari 2010. aasta resolutsiooni Kopenhaageni kliimamuutuste konverentsi (COP15) tulemuste kohta (7);

võttes arvesse 12. veebruari 2010. aasta küsimusi vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia arendamisse investeerimise kohta (Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava) (O-0015/2010 – B7-0011/2010, O-0016/2010 – B7-0012/2010);

võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.

arvestades, et Euroopa Liit suudab saavutada 2020. aastaks eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet 20 % võrra – ja 30 % võrra rahvusvahelise kokkuleppe korral –, vähendada primaarenergia tarbimist kavandatud tasemega võrreldes 20 % võrra ja toota vähemalt 20 % energiat taastuvatest energiaallikatest ainult siis, kui ta suurendab jõupingutusi vähese süsihappegaasiheitega taskukohaste, puhaste, tõhusate ja säästvate energiatehnoloogiate valiku väljatöötamisel;

B.

arvestades, et sellised tehnoloogiad võivad olla osa lahendusest probleemile, kuidas asjakohaselt reageerida kliimamuutusele, et kindlustada ELi energiavarustus ja tagada meie riikide majanduse konkurentsivõime;

C.

arvestades, et avaliku ja erasektori energiaalaste teadusuuringute eelarved on alates 1980. aastatest vähenenud; arvestades, et vahendite praegune tase ei vasta vähese süsihappegaasiheitega säästva energiasüsteemi suunas liikumise ülesande ulatusele;

D.

arvestades, et rahastamine on ELis energiavaldkonna uuenduste edendamisel üks raskemaid ülesandeid;

E.

arvestades, et kuue Euroopa tööstusalgatuse raames on komisjoni andmetel järgmise kümne aasta jooksul vaja avaliku ja erasektori investeeringuid järgmiselt: 6 miljardit eurot tuuleenergiale, 16 miljardit eurot päikeseenergiale, 2 miljardit eurot elektrivõrkudele, 9 miljardit eurot bioenergiale, 13 miljardit eurot süsinikdioksiidi kogumisele ja säilitamisele, 7 miljardit eurot tuumalõhustamisele ning 5 miljardit eurot kütuseelemente ja vesinikku käsitlevale ühisele tehnoloogiaalgatusele;

F.

arvestades, et energiatehnoloogia strateegilise kava eesmärk on muuta EL uuenduslikuks majanduseks ning luua järgmisel kümnendil sadu tuhandeid uusi kvalifitseeritud töökohti ja anda tõuge kiiresti kasvavale tööstusharule, ning et kava abil on võimalik see eesmärk ka saavutada;

G.

arvestades, et hädavajalik energiaparadigma muutumine eeldab riskijagamisel põhinevat lähenemisviisi, mille puhul kõik asjaomased avaliku ja erasektori osalejad jagatult vastutama, mis tähendab ühtlasi vajadust suurendada avaliku sektori rahalist toetust, aga ka seda, et tööstus, pangad ja erainvestorid peavad võtma suurema vastutuse tehnoloogilise ja tururiski jagamisel;

H.

arvestades, et alusuuringud on ELis olnud pidevalt alarahastatud;

1.

pooldab energiatehnoloogia strateegilist kava, kuna see kirjeldab konkreetseid teadusuuringute meetmeid vähese süsihappegaasiheitega puhta, säästva ja tõhusa energiatehnoloogia valdkonnas; tõstab esile kava potentsiaali muuta EL uuenduslikuks majanduseks; rõhutab ka, et ilma selle uue lähenemisviisita ei saavuta EL oma energia- ja kliimaeesmärke 2020. aastaks;

2.

on teadlik vajadusest suurendada märkimisväärselt avaliku ja erasektori investeeringuid vähese süsihappegaasiheitega säästva energiatehnoloogia väljatöötamisse, et kiirendada sellise tehnoloogia väljatöötamist, kulutasuvat kasutuselevõtmist ja kiiret laialdast kasutamist järgmise kümne aasta jooksul;

3.

on veendunud, et energiatehnoloogia strateegilise kava elluviimiseks vajalik rahastamine on võimalik ainult siis, kui kättesaadavaks tehakse täiendavad avaliku ja erasektori vahendid, ning energiatehnoloogia strateegiline kava on usutav ainult siis, kui sellele eraldatakse ELi eelarvest lisaraha;

4.

kutsub nii avaliku kui ka erasektori sidusrühmi üles eraldama viivitamatult lisavahendeid kokkulepitud teekaartide elluviimiseks, seejuures peaks põhiosa tulema erasektorist ning oluliselt tuleks suurendada avaliku sektori investeeringute osa nii ELi kui ka riikide tasandil;

5.

rõhutab, et majanduskriisi olukorras peaks olema esmatähtis investeerida nendesse uutesse tehnoloogiatesse, millel on potentsiaal luua kõige rohkem töökohti; rõhutab, et see toob kaasa turgude loomise, tekitab uusi tuluvooge ning aitab arendada ELi majandust ja konkurentsivõimet; rõhutab lõpuks, et see suurendab veelgi ELi energiavarustuse kindlust ning vähendab ELi energiasõltuvust piiratud arvust energiaallikatest, -tarnijatest ja transporditeedest;

6.

kordab palvet tagada vähese süsihappegaasiheitega puhtale, säästvale ja tõhusale energiatehnoloogiale piisav rahaline toetus, mis moodustab ELi eelarvest kokku vähemalt 2 miljardit eurot aastas ja mida makstakse alates 2010. aastast lisaks seitsmendale raamprogrammile ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammile; nõuab selles kontekstis, et komisjon ja liikmesriigid koostaksid kiiresti rahastamise ajakava eraldatavate vahendite kohta, et tagada rahastamine 2010. aastast alates;

7.

kutsub lisaks nõukogu ja komisjoni üles kasutama arutelu praeguse finantsperspektiivi vahekokkuvõtte ja järgmise finantsperspektiivi üle, et viia ELi praegused ja tulevased eelarved paremini vastavusse ELi poliitiliste prioriteetidega, eriti seoses teadusuuringute, kliimameetmete ja energiavarustuse kindlusega;

8.

peab vältimatult vajalikuks kasutada kiiresti 300 miljoni euro väärtuses ELi saastekvoote heitkogustega kauplemise süsteemi uute osalejate reservist süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning innovaatiliste taastuvate energiaallikate toetamiseks; nõuab tungivalt, et Euroopa Investeerimispank viiks oma laenamiskriteeriumid vastavusse abikõlblike uuenduslike taastuvenergeetika seadmetega;

9.

tuletab liikmesriikidele meelde, et alates 2013. aastast on heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumise tulud tähtis rahastamisallikas kliimamuutuse leevendamisel ning vähese süsihappegaasiheitega säästva energiatehnoloogia kasutuselevõtmisel ja arendamisel;

10.

nõuab, et suurendataks Euroopa Investeerimispanga rolli energiaalaste projektide rahastamisel, eelkõige suurendataks tema laenutaset energia valdkonnas ja tema suutlikkust pakkuda energiaprojektidele laenutagatisi ning parandataks kõrgema riskitasemega teadus- ja arendustegevuse energiaprojektide rahastamise koordineerimist ja järjepidevust;

11.

kutsub Euroopa Investeerimispanka üles kaaluma asjakohase prioriteetsusega neid projekte, mis realistlikult parandavad vähese süsihappegaasiheitega säästva tehnoloogia tutvustamise elujõulisust (nt arukate võrkude ja minihüdrorajatiste arendamine);

12.

pooldab käimasolevaid algatusi, nagu riskijagamisrahastu, investeerimisfond „Marguerite” (2020. aasta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuride fond), riskikapital ning suure kasvupotentsiaaliga ja innovaatiliste VKEde süsteem, mille rolli energiatehnoloogia strateegilise kava algatuste rahastamisse panustamisel tuleks suurendada ja mida tuleks vahekokkuvõtte raames nõuetekohaselt hinnata;

13.

palub komisjonil tihedas koostöös Euroopa Investeerimispangaga esitada viivitamatult ja hiljemalt 2011. aastaks kõikehõlmav ettepanek rahastamisvahendi kohta, millest rahastataks taastuvenergia ja energiatõhususe projekte ning arukate võrkude arendamist;

14.

rõhutab, et ELi teadusbaasi mahtu tuleb suurendada ning täiendav koolitus ja täiendusõpe on olulised, et tagada avanevate uute tehnoloogiliste võimaluste täielikuks ärakasutamiseks vajalik arv vajaliku kvaliteediga inimressursse;

15.

rõhutab vajadust luua sobivad tingimused ning stabiilne ja soodustav õiguslik raamistik, et toetada avaliku ja erasektori partnerluste loomist, kuna need on energiatehnoloogia strateegilise kava ja Euroopa tööstusalgatuste elluviimise eeltingimus;

16.

palub komisjonil tagada, et tehnoloogia tootjad saavad taotleda rahastamist energiatehnoloogia strateegilise kava alusel otse, mitte ainult energiaettevõtetest koosnevate konsortsiumide liikmena, nagu see on majanduse elavdamise kava ja NER300 puhul;

17.

nõustub, et VKEd on peamine edasiviiv jõud paljude vähese süsihappegaasiheitega säästvate energiatehnoloogiate arendamisel, eriti seoses detsentraliseeritumate energiasüsteemide arendamisega, ning rõhutab seepärast, et avalikud toetused ja laenud, sealhulgas energiatehnoloogia strateegilise kava alusel antavad rahalised vahendid, peavad olema VKEdele kättesaadavad; nõuab, et väga oluline osa energiatehnoloogia strateegilise kava alusel kättesaadavatest ELi rahalistest vahenditest eraldataks VKEdele;

18.

kiidab heaks keskendumise (suuremahuliste) näidisprojektide rahastamisele; rõhutab siiski vajadust eraldada rahalisi vahendeid ka riskantsetele keskmise ja pika tähtajaga alus- ja rakendusuuringutele;

19.

palub Euroopa Energiaalaste Teadusuuringute Liidul Euroopa tööstusalgatustega tugevate sidemete arendamise teel käivitada ja rakendada ühisprogramme energiatehnoloogia strateegilise kava elluviimiseks ning laiendada oma tegevust; toonitab, et kui Euroopa Energiaalaste Teadusuuringute Liit võtab selle rolli täielikult enda peale, tuleks ELi ja liikmesriikide eelarvest eraldada piisavalt vahendeid;

20.

tunneb muret asjaolu pärast, et Euroopa Teadusnõukogu ei kavanda konkreetseid energeetikaalaseid programme, ja on arvamusel, et see näitab ebapiisavat investeerimist alusuuringutesse;

21.

pooldab Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi algatust käivitada spetsiaalsed teadmis- ja innovatsiooniühendused säästva energeetika ning kliimamuutusega kohanemise ja selle mõju leevendamise teemal;

22.

kiidab heaks ettepaneku, mille kohaselt lisatakse olemasolevale kuuele Euroopa tööstusalgatusele Euroopa linnade (eelkõige linnapeade paktile allakirjutanute) energiatõhususele keskenduv uus arukate linnade algatus, et luua tingimused energiatõhusate ja taastuvenergia tehnoloogialahenduste ning linnapiirkondades arukate jaotusvõrkude laialdaseks turuleviimiseks; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid viiksid selle uue algatuse, mis soodustab kohalikku majandust ja edendab sotsiaalset ühtekuuluvust, kiiresti ellu ning kaasaksid sellesse täiel määral kohalikud ja piirkondlikud asutused, kellel on täita otsustav roll vähese süsihappegaasiheitega säästva energiatehnoloogia edendamisel ja kasutamisel;

23.

tuletab komisjonile meelde tema aruandekohustust majanduse elavdamist toetavate energeetikaprojektide määruse alusel ja tema kohustust esitada täiendavaid ettepanekuid, mis võimaldaksid rahastada projekte energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate valdkonnas, kui pärast konkursikutset jääb raha üle; eeldab, et selliste projektide rahastamiseks on olemas 116,19 miljonit eurot, mis on kulukohustustega sidumata;

24.

palub komisjonil ja liikmesriikidel täiendavalt uurida ja levitada uuenduslikke lähenemisviise linnaplaneerimisele ja -arendusele, eelkõige integreeritud linnaplaneerimisele, mis rahuldab vajaduse tugevama sotsiaalse kaasatuse ja territoriaalse ühtekuuluvuse järele ning säästva energeetika ja puhta transpordi laialdase kasutuselevõtmise järele, et luua paindlikud linnasüsteemid;

25.

nõuab tungivalt, et komisjon esitaks täiendavad algatused, kasutamaks ära selliste muude tehnoloogiliste võimaluste suurt potentsiaali, mida on mainitud komisoni 7. oktoobri 2009. aasta teatises vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogia arendamisse investeerimise kohta (Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava), ning samuti soolsusgradientide ja maasoojusenergia suurt potentsiaali; rõhutab vajadust eraldada nende rahastamiseks ELi eelarvest lisavahendeid;

26.

kiidab kuue Euroopa tööstusalgatuse valikut ja seda, et aastateks 2010–2020 on koostatud tehnoloogia teekaardid, milles esitatakse konkreetsed eesmärgid iga vähese süsihappegaasiheitega säästva tehnoloogia muutmiseks maksumuselt konkurentsivõimeliseks, ning palub komisjonil käivitada n-ö küpsed Euroopa tööstusalgatused ja tagada, et nende haldusstruktuur on kerge, mittebürokraatlik ja läbipaistev ning keskne ühine tunnus on korrapärane kontakt energiatehnoloogia strateegilise kava juhtrühmaga ja Euroopa Investeerimispangaga;

27.

palub energiatehnoloogia strateegilise kava juhtrühmal anda Euroopa Parlamendile üks kord aastas aru ning näha ette laiem ekspertide struktuur ja luua selleks huvipakkuvates valdkondades tehnilised töörühmad, et kaasata mõttevahetusse ja otsustamisprotsessi suurem arv sidusrühmi;

28.

palub komisjonil edendada rahvusvahelist koostööd teiste peamiste strateegiliste partneritega arenenud riikides, kiiresti kasvava majandusega riikides ja arengumaades vähese süsihappegaasiheitega säästva energiatehnoloogia väljatöötamise, kasutuselevõtmise ja levitamise valdkonnas, eriti selliste fondide nagu väikesemõõdulistele projektidele keskenduva ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi kaudu;

29.

kiidab samme energiatehnoloogia valdkonnas koostöö edendamiseks, näiteks hiljuti ELi ja USA energianõukogu loomisega algatatud koostöö; kutsub selles kontekstis energianõukogu üles kasutama koostoimet energiatehnoloogia strateegilise kava elluviimiseks;

30.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama ülemaailmset süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemist, et luua stabiilne ja aus konkurentsivõimeline keskkond vähese süsihappegaasiheitega säästva tehnoloogia väljatöötamiseks ja kasutuselevõtmiseks;

31.

palub komisjonil jälgida energiatehnoloogia strateegilise kava tõhusat rakendamist, võtta sellel eesmärgil kasutusele hindamissüsteem, hinnata teekaartide elluviimisel esinenud takistusi ning teavitada Euroopa Parlamenti korrapäraselt energiatehnoloogia strateegilise kava ja selle teekaartide elluviimisel tehtud edusammudest;

32.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0354.

(2)  ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

(3)  ELT L 310, 9.11.2006, lk 15.

(4)  ELT L 200, 31.7.2009, lk 31.

(5)  ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.

(6)  ELT L 140, 5.6.2009, lk 63.

(7)  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0019.