11.2.2011

Euroopa Liidu Teataja

C 44/118

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa Liidu energiapoliitika tõhustamine VKEde ja eelkõige mikroettevõtete toetuseks” (omaalgatuslik arvamus)

2011/C 44/19

Raportöör: Francis DAVOUST

16. juulil 2009 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt oma kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse teemal:

„Euroopa Liidu energiapoliitika tõhustamine VKEde ja eelkõige mikroettevõtete toetuseks”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon võttis arvamuse vastu 1. juunil 2010.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 464. istungjärgul 14. ja 15. juulil 2010 (14. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 157, erapooletuks jäi 5. liiget.

1. Järeldused ja soovitused

1.1 Euroopa Liidu tasandil:

—	rakendada energiapoliitikas lähenemisviisi „kõigepealt mõtle väikestele”, tagades Euroopa väikeste ja mikroettevõtete organisatsioonide osaluse õigusloomeprotsessis ja et mõjuanalüüsid hõlmaksid ka väikseimaid ettevõtteid ning et toetatakse valdkondlikku lähenemisviisi;

—	luua koos VKEde organisatsioonidega arutelufoorum ELi energiapoliitika mõju kohta ettevõtetele, eelkõige väikseimatele neist;

—	määratleda kooskõlas asjaomaste ettevõtete organisatsioonidega meetmed, mida Euroopa programmides tuleb arvestada, et võimaldada kõnealustel ettevõtetel kõige paremini kohaneda ELi suunistega;

—	hinnata ökotõhususe programmide mõju VKEde eri kategooriatele ja levitada parimate tavade juhendit;

—	lihtsustada juurdepääsu ELi olemasolevatele energiatõhususe valdkonna programmidele ning kõnealuste programmide rakendamist VKEde jaoks;

—	kinnitada öko-energeetiliste uuenduste toetuskava ja luua rahaline vahend väikeste ja mikroettevõtete vajadustele kohandatud uuendustegevuse toetamiseks;

—	luua riiklikul tasandil raamistik energiateenuste ettevõtete olemasolu ja tegevuse tõhustamisel väikeettevõtete toetamiseks;

—	lihtsustada väikeettevõtete juurdepääsu struktuurifondidele, eelkõige väikeettevõtete organisatsioonide vahendusel;

—	luua liikmesriikides raamistik mikrotootmise leviku toetamiseks.

1.2 Liikmesriikide tasandil:

—	luua riiklikul tasandil VKEde organisatsioonidega arutelufoorum;

—	arendada koolitus- ja teavitusprogramme valdkondlike kampaaniate ja ühtsete, eelistatavalt asjaomaseid ettevõtteid esindavates vahendusorganisatsioonides asuvate teeninduspuntide abil;

—	toetada investeeringute rahastamist, vähendada kindlustuskulusid ja luua maksustiimuleid;

—	luua ELi, liikmesriikide ja ettevõtete organisatsioonide vahel finantssünergiaid, mis toetaksid abi eri vormide loomist väikeettevõtete jaoks;

—	värvata vahendusorganisatsioonides keskkonna- ja energianõustajad ning tagada sõltumatud diagnostikateenused ja energiaalased nõustamisteenused.

1.3 Piirkondade tasandil:

—	kaasata piirkondlike programmide prioriteetide hulka energiaalane toetus ja nõustamine, samuti koolitus, toetada uuendustegevust ning investeeringuid piirkondlike programmide prioriteetidesse;

—	toetada mikrotootmist struktuurifondide abil.

2. Sissejuhatus

2.1 Arvamuse taust

2.1.1 Euroopa Liit kehtestas energiatõhususe tugevdamise poliitika, mis on ühtlasi strateegia EL 2020 üks osa. Peamine mõju VKEde jaoks on energiale juurdepääsu põhjalik muutmine ja energia mõistlik kasutamine ettevõtetes. Praeguseni ei ole ELi energiatõhususe alastes töödes käsitletud konkreetselt väikeste ja mikroettevõtete olukorda ning nende mõju kõnelustele ettevõtetele ei ole teada.

2.1.2 Selles kontekstis tuleb meenutada, et 1. oktoobri 2009. aasta arvamuses „Edendada energiatõhususe toetuskavasid ja –poliitikaid lõpptarbijate tasandil” (1) soovitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tõhustada jõupingutusi, mille eesmärk on lõpptarbijate, eelkõige väikeettevõtete süstemaatiline kaasamine; sealhulgas: 1) tõhustades ELi poliitika valdkondlikku aspekti; 2) lihtsustades energiaalaseid ELi programme; 3) analüüsides energiatõhususe meetmete mõju lõpptarbijatele, eelkõige VKEdele, ja hinnates nende tulemusi; 4) luues Euroopa tasandil ekspertide rühma ning sõltumatute organite võrgu, mis tegutseksid energiatõhususe toetamise eesmärgil ning mille tegevus oleks suunatud lõpptarbijatele, eelkõige VKEdele ja käsitööndusettevõtetele.

2.2 Arvamuse teema

2.2.1 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab esmatähtsaks käsitleda kõnealust teemat kooskõlas väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act” ja põhimõttega „kõigepealt mõtle väikestele”, mis on ELi programmide ja poliitika analüüsimise ja väljatöötamise alus. Arvamuses keskendutakse sellele, kuidas mõjutab ELi energiapoliitika väikeseid ja mikroettevõtteid, mis moodustavad 92 % ELi ettevõtetest (2).

2.3 Raamistik ja piirangud

2.3.1 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse eesmärk on esitada põhielemendid, et innustada ELi ametiasutusi arvestama ELi tulevase poliitika raames VKEde ja eelkõige väikeste ja mikroettevõtetega. Arvamuses ei käsitleta töökohtade keskkonnasõbralikumaks muutmise küsimust, vaid võetakse arvesse toetavate meetmete rakendamist töötajate jaoks ettevõtete kohandamisel energiapoliitika prioriteetidega.

3. Üldised märkused

3.1 Energiapoliitika üldmõju väikeettevõtetele

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab asjaolu, et ELi energiapoliitika eesmärgid võivad pakkuda olulisi võimalusi teatud liiki VKEde arenguks ning seega uute töökohtade loomiseks. Selles kontekstis iseloomustavad väikeseid ja mikroettevõtteid neli olukorda

3.1.1 Energia kasutajad: enamik väikeseid ja mikroettevõtteid puutub kokku nelja probleemiga: 1) nad ei ole veel teadlikud energia ratsionaalsema kasutamise eelistest; 2) nad ei analüüsi energiasäästu meetmete mõju oma tegevusele ja /töötajatele; 3) nad ei tea, milliseid valikuid teha ning kellega neid ellu viia; 3) neil puuduvad rahalised vahendid öko-energeetiliste investeeringute jaoks, mille tasuvust on võimalik märgata alles väga pika aja möödudes.

3.1.1.1 Teabe puudumine tuleneb asjaolust, et nende suurust silmas pidades ei ole neil ettevõttesiseseid keskkonna- ja energeetikaeksperte.

3.1.1.2 Investeeringutuluga seonduv probleem: energiatarbimise vähendamiseks tehtavad investeeringud võivad olla väga kulukad, kuid lühikeses perspektiivis väga vähetulusad. Enamikel juhtudel ei saa kulusid üle kanda tootmistegevusele või teenuste osutamisele ning saavutatud energiasäästud tasuvad investeeringukulud ära alles väga pika aja pärast.

Investeeringutulu saavutamine nõuab sageli rohkem kui viis aastat ning see asjaolu on väikeettevõtete jaoks takistus.

3.1.2 Paigaldusettevõtted: ettevõtetel, mis paigaldavad tooteid ja süsteeme või teostavad hooldust energiakasutamise tõhustamise eesmärgil, on väga oluline roll keskkonna- ja energiatehnoloogia tutvustamisel tarbijatele. See puudutab eelkõige alljärgnevat.

3.1.2.1

Ehitustegevus: keskkonnasõbraliku ehituse, keskkonna- ja energiatehnoloogia toodete süsteemi rakendamisega või taastuvenergia süsteemide paigaldamisega seoses tekivad uuenduslikke tooteid paigaldavate väikeettevõtete jaoks probleemid, kuna kindlustusseltsid ei taha neile anda vajalikke tagatisi, sealhulgas kümneaastased garantiid, kuna toote stabiilsus ja tõhusus pikas perspektiivis ei ole tõestatud. Kindlustusseltside kõhklev hoiak aeglustab öko-tehnoloogiate tutvustamist tarbijatele.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab 1) arendada ehitusspetsialistide jaoks koolitusprogramme keskkonnasõbraliku ehituse uute tehnoloogiate, keskkonnasõbralike materjalide ning hoonete energiatõhususe hindamise uute strateegiate valdkonnas; 2) vähendada kindlustuskulusid ELi tasandi rahastamis- või muu vahendi loomise teel, mis võimaldaks vähendada kindlustusseltside võetavate riskidega seonduvaid kulusid.

3.1.2.2

Paigaldusteenused ja energiasäästuseadmete hooldus majapidamistes ja ettevõtetes. Selle sektori VKEd konkureerivad otseselt suurte energiatootjatega, kes tegutsevad iga riigi territooriumil nende endi loodavate ja kontrollitavate struktuuride kaudu. Need VKEd sõltuvad täielikult suurtest rühmadest, kes neid kontrollivad ning kes on rohkem huvitatud tavaenergia müügist kui oma klientide energiatõhususe parandamisest.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 1) leiab, et Euroopa ja riiklikud ametiasutused peavad kontrollima kõnealust turgu, et tagada täielik läbipaistvus ja vältida juhtiva positsiooni kuritarvitamist; 2) kutsub üles arendama koolitusprogramme VKEde jaoks, et tugevdada nende rolli eraisikute ja ettevõtete motiveerimisel ja nõustamisel.

3.1.3 Energiasäästu toodete arendamise ja tootmisega tegelevad väikeettevõtted on eriti uuenduslikud jätkusuutlike materjalide ja varustuse sektoris.

3.1.3.1 Praktikas peavad väikesed uuenduslikud ettevõtted tulema toime arvukate raskustega oma toodete viimistlemisel, patenteerimisel (ELi patent?) ja turule viimisel. Nad on silmitsi olukordadega, kus suurtel rühmadel või tööstuslikel laboratooriumitel on turul peaaegu monopoolne seisund ning olukordadega, kus nad peavad toime tulema üha keerukama sertifitseerimissüsteemidega, mis lämmatavad uuendused ja teevad võimatuks väikeetevõtete uuenduste turule pääsemise.

3.1.3.2 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab siinkohal võtta mitmeid meetmeid:

—	luua ELi tegevuskava, mis vastab USA programmile SBIRE, mille eesmärk on aidata väikeettevõtete vahendusorganisatsioonidel (3) välja selgitada öko-energeetilised uuendused, toetada nende viimistlust, sertifitseerimist ja patenteerimist ning lihtsustada nende juurdepääsu turule;

—	luua paindlik ja lihtsalt juurdepääsetav rahastamisvahend, mis tasuta või väga väikese tasu eest toetab uuendusi säästlike materjalide ja seadmete valdkonnas;

—

kehtestada lihtsustatud, neutraalsed ja kättesaadavad tehnilised menetlused väikeettevõtete öko-energeetiliste uuenduste standardimiseks ja sertifitseerimiseks ning jälgida, et standardimist ja sertifitseerimist ei kasutataks selleks, et tõkestada sisenemist energiatõhususe turgudele. Sellise olukorra vältimiseks tuleks nõuda kõigi ELi ühtlustatud tehniliste standardite mõjuanalüüsi enne nende lõplikku vastuvõtmist.

3.1.4 Väikesed energiatootmisettevõtted: mikrotootmine

3.1.4.1 Elektrienergia väiketootmine on alahinnatud võimalus, mis on paljudes liikmesriikides siiski arenemas. Jõujaama võib varustada kohaliku tasandi taastuvatest energiaallikatest. Selle eelkõige väikeettevõtetele kohandatud tehnoloogia tulemusel, mis eeldab energia ratsionaalsemat kasutamist, 1) vähenevad üldkulud; 2) tagatakse energiaga varustatus isegi voolukatkestuse korral; 3) suureneb Euroopa Liidu sisene energiatootmise tase; 4) antakse panus kliimasoojenemise vastasesse võitlusse; 5) toetatakse töökohtade loomist kohalikul tasandil.

3.1.4.2 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub komisjoni üles looma õigus- ja tegevusraamistiku, mis soodustab süsteemi levikut, innustades liikmesriike kõrvaldama arengut pidurdavad eri tüüpi takistused. Komisjon peaks eelkõige 1) analüüsima olemasolevaid meetodeid ja levitama teavet parimate tavade kohta; 2) kaasama elektrienergia väiketootmise ja selle arengu nende meetmete hulka, mida võib rahastada struktuurifondidest ja erinevatest maaelu arengu fondidest.

4. Konkreetsed märkused

4.1 Puudub püsiv arutelufoorum ELi institutsioonide ja eri kategooriasse kuuluvate VKEde esindusorganisatsioonide jaoks

4.1.1 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt dialoogi üle, mille Euroopa Komisjon algatas VKEde esindajatega. Sellele vaatamata puudub praegu konkreetselt väikestele ja mikroettevõtetele suunatud struktureeritud strateegiline lähenemisviis (4). Sellel on kolm negatiivset tagajärge:

—	ei ole võimalik teada, kas olemasolevad ja tulevased algatused on kohandatud väikeettevõtetele;

—	ei ole teada, millisel tasandil neid algatusi rakendatakse ning see jääb keeruliseks, kui jätkatakse praegust üldist poliitilist lähenemisviisi, mida iseloomustavad puudulikud teadmised tegeliku olukorra kohta;

—	paljud liikmesriigid on algatanud tegevusi kooskõlas ettevõtete organisatsioonidega, kuid ei ole teada milliseid meetmeid on võetud. Seetõttu ei saa teised liikmesriigid headest tavadest ja edusammudest eeskuju võtta või teiste ebaõnnestumistest õppida.

4.1.2 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ei eita ettevõtete arutelufoorumite vajalikkust, kuid need ei saa mingil juhul asendada selliste vahendusorganisatsioonide kogemust nagu kutseorganisatsioonid ja kaubanduskojad, valdkondlikud organisatsioonid, mis on ettevõtetega ühenduses ja nõustavad neid individuaalselt vastavalt konkreetsele vajadusele. Komisjon peab määratlema prioriteedid eelkõige kooskõlas nende vahendusorganisatsioonidega.

4.1.3 Liiga üldine ELi tasandi ülalt-alla lähenemisviis toob endaga kaasa otsused, mida ei ole võimalik rakendada. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab uut koostöökultuuri, mis põhineb alt-üles lähenemisviisil, vastavalt Euroopa väikeettevõtlusalgatusele „Small Business Act”. Üks meede, mis tuleks viivitamatult võtta, on ELi ja liikmesriikide tasandil koostööfoorumite loomine institutsioonide ja nende ettevõteteorganisatsioonide vahel, mis hõlmavad eelkõige väikeseid ja mikroettevõtteid.

4.2 Puudulik teave ELi programmide mõju kohta kõige väiksematele ettevõtetele

4.2.1 Paljude ELi programmide raames tehakse panuseid VKEde energiatõhususe üldiseks edendamiseks. Komitee nendib, et programmide mõju väikestele ja mikroettevõtetele ei ole teada ning et puuduvad ELi uuringud selle kohta, millist kasu kõnealused ettevõtted programmidest saanud on. Sellealase teabe puudumine on kahetsusväärne ühest küljest seetõttu, et ei tunta parimaid tavasid ja puudub võimalus töötada välja heade tavade juhendeid, ning teisest küljest seetõttu, et komisjon ei saa teha programmide ja meetmete ettepanekuid, mis on kohandatud väikeettevõtete tegelikkusele.

4.2.2 Komitee kustub komisjoni üles 1) võimalikult kiiresti läbi viima sõltumatu hinnanguprogrammide mõju kohta VKEdele, eelkõige väikestele ja mikroettevõtetele, lisades sellele esilekerkinud probleemide analüüsi; 2) koostama heade tavade juhendid.

4.3 Linnade ja piirkondade roll

4.3.1 Võitlus kliimamuutuste vastu ja energiakasutuse juhtimine peaksid olema edasise ühtekuuluvuspoliitika üks peamiseid prioriteete. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on otsustav tähtsus piirkondlike kliimakavade koostamisel ning nad toetavad aktiivselt uuendustegevust, sealhulgas energiasäästu valdkonnas, eelkõige väikseimatele ettevõtetele mõeldud piirkondlike klastrite, innovatsioonikeskuste ja ressursikeskuste kaudu.

4.3.2 Sellele vaatamata ei tunnista haldusasutused ja piirkondlikud omavalitsused sageli eri kategooria VKEde piiranguid ja vajadusi.

Komitee kutsub kohaliku ja piirkondliku tasandi poliitikuid üles looma või tõhustama koostööd eri piirkondade majandus- ja sotsiaalpartneritega energiatõhususe valdkonnas ja suunama struktuurifondide prioriteedid meetmetele, mille eesmärk on energia haldamine eelkõige väikseimates ettevõtetes. Üks Euroopa Regionaalarengu Fondi prioriteet peaks olema teavitada ja koolitada väikeettevõtjaid ja nende töötajaid, luua või tõhustada toetusteenuseid ning ettevõtete vahendus- ja valdkondlike organisatsioonide nõustamismeetmeid, luua lihtsalt juurdepääsetavaid rahastamisallikaid ning tagada individuaalne või kollektiivne toetus igat liiki uuendustegevusele.

4.3.3 Komitee tunneb siiski muret struktuurifondide väga nõrga mõju üle väikeettevõtetele, teatud piirkondades on kõnealune mõju üksnes 1–2 %, mille põhjus on eelkõige ebakohased haldus- ja finantsnõudmised. Näib, et struktuurifondide praegune haldamine ei võimalda VKEdel neist piisavalt kasu saada. Komitee kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles määratlema vajalikud lihtsustused koos VKEde, eelkõige väikeste ja mikroettevõtete, organisatsioonidega.

4.4 Raskused investeerimisvahendite leidmisel.

4.4.1 Enamikel VKEdel on suured raskused ratsionaalse energiakasutusse ja keskkonnasõbralikku tootmisse tehtavate investeeringute rahastamisega. Praegu ei ole pangad sageli nõus rahastama selliseid projekte väikeste summade tõttu (20 000–25 000 eurot) ning selliste riskantseteks peetavate projektide hindamiseks vajalike ekspertteadmistega töötajate puudumise tõttu.

4.4.2 Takistused ELi programmidest toetuste saamisel: isegi kui mitmed ELi programmid on VKEde jaoks huvipakkuvad, puudub väikestel ja mikroettevõtetel tegelikult otsene juurdepääs programmidele. Neil tuleb osaleda vahendusorganisatsioonide korraldatavates kollektiivsetes meetmetes. Kuid ka siin tuleb ette, et haldus- ja finantsnõuete ning komisjoni asjaomastes talituses sageli esineva mõistmatuse tõttu väikeste ja mikroettevõtete tegeliku olukorra suhtes lükatakse ettepanekud tihti tagasi.

4.4.2.1 Sellega seoses rõhutab komitee, et vajadus kindlustada liikmeriikide eelarvet mõjutab eelkõige kodanike ja väikeettevõtete majanduslikku ja sotsiaalset tegevust ning piirkondade tööhõive taset. Komitee loodab, et komisjon korraldab finantsmääruse läbivaatamise raames selleteemalise üldise arutelu.

4.4.3 Komitee kutsub üles lihtsustama investeeringute rahastamist ja ratsionaliseerima investeerimistoetuste süsteeme kõigil tasanditel. Tuleks käivitada mitmeid algatusi, sealhulgas järgmised:

—	lihtsustada ühistupankade, kohalike pankade ja erinevate finantsasutuste juurdepääsu EIB ja EIF fondidele, et rahastada investeeringuid energiakasutamise ratsionaliseerimise projektidesse;

—	suurendada VKEde jaoks pangatagatiste süsteeme investeeringute toetamiseks ja luua riskitagatiste süsteem, et kindlustusseltsid võiksid katta öko-energeetilisi investeeringuid;

—	innustada mikrokrediidi kasutamist väikeste summade investeerimiseks ja koolitada kohalike pankade töötajaid, et nad suudaksid objektiivselt hinnata VKEde esitatud projekte;

—	vaadata üle ELi finantsmäärus, et lihtsustada või kohandada nõudmisi ning kehtestada uuringu- ja teostatavusstipendiumid;

—	tõhustada energiatõhususe lepingute rakendamist energiateenuste ettevõtete poolt, eelkõige mikroettevõtete jaoks.

5. Toetamist ja nõustamist edendava poliitika suunas

5.1 Teavitamine ja koolitus

5.1.1 Kõigi ettevõtete teavitamine peab olema ELi tegevuskavade üks prioriteet, kuid teave tuleb suunata ja kohandada asjaomasele tegevusvaldkonnale ning selleks tuleb kasutada kõiki kanaleid, eelkõige ettevõtete organisatsioone. Mitmetes liikmesriikides on ametiasutused, vahendus- ja valdkondlikud organisatsioonid juba korraldanud kampaaniaid. Seda eesmärki on võimalik saavutada järgmiste meetmetega:

—	ELi teabekampaania, mille viivad läbi riiklikud ja piirkondlikud organisatsioonid, ning heade tavade juhendi väljatöötamine;

—	valdkondlike organisatsioonide teabekampaaniate toetamine;

—	keskkonna- ja energiaküsimuste ühtsete teeninduspunktide loomine või tugevdamine piirkondlikul tasandil, mis on ettevõtetele kõige lähemal;

—	piirkondliku tasandi abi tagamine keskkonna- ja energianõustajate värbamisel piirkondlikesse vahendusorganisatsioonidesse.

5.1.2 Ettevõtjate koolitus ja töökohtade keskkonnasõbralikumaks muutmine on esmatähtsad meetmed säästavale arengule üleminekul. Komitee nõuab, et üks kindel osa Euroopa Sotsiaalfondist määrataks väikeste ja mikroettevõtete juhtide ning nende töötajate koolitamiseks energiatõhususe valdkonnas.

5.2 Ettevõtete toetamine ja nõustamine

5.2.1 Väikeste ja mikroettevõtete puhul on individuaalne toetamine kõige tõhusam viis energiatõhususpoliitika rakendamiseks. Paljudes piirkondades toetavad omavalitsused otse või struktuurifondide kaudu ettevõtetele osutatavaid sõltumatuid audititeenuseid ja energiaalast nõustamist.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates on selles valdkonnas kõige olulisem sisse viia sõltumatud diagnostikateenused, energianõustamine ja energiaaudit või toetada nende loomist, eelkõige ettevõtete vahendusorganisatsioonides ja valdkondlikes organisatsioonides.

5.3 Kehtestada innustav maksupoliitika kehtestamine

5.3.1 Eesmärgiga innustada väikeettevõtteid investeerima oma tegevuse raames energiatõhususe parandamisse, kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmesriike üles 1) panustama investeeringutesse ja nõustamisse, auditisse ja koolitusse; 2) laiendama eraisikutele pakutavaid riiklikke rahalisi stiimuleid ka energiasäästu investeerivatele väikeettevõtetele.

Brüssel, 14. juuli 2010

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Mario SEPI

(1) ELT C 318, 23.12.2009, lk 39

(2) 2007. aastal oli 27-liikmelise ELi enam kui 20,104 miljonist ettevõttest 18,26 miljonit mikroettevõtet (vähem kui 10 töötajat), 1,49 miljonit väikeettevõtet (10–25 töötajat), 303 400 keskmise suurusega ettevõtet (26–250 töötajat), 159 000 suurettevõtet (üle 250 töötaja). Mikroettevõtted tagavad 30 % kogu tööhõivest, väikeettevõtted 21 %, keskmise suurusega ettevõtted 17 % ja suurettevõtted 33 %. Allikas: EIM. Business & Policy Research, EUROSTAT.

(3) Väikeettevõtteid esindavad vahendusorganisatsioonid on liikmesriikide arvates: kutseorganisatsioonid ja käsitöönduskojad, kaubanduskojad, valdkondlikud organisatsioonid, ettevõtjate ühendused. Ametiasutused tunnustavad nende organite representatiivsust, kes esindavad kõiki teatud piirkonna ettevõtteid ning võtavad ettevõtete huvides kooskõlastatud ja ühiseid meetmeid.

(4) 23.–24. märtsil 2006. aastal toimunud Euroopa Ülemkogul otsustati võtta arvesse eri liiki VKEsid ja prioriteerida/eelistada väikeettevõtteid, juhindudes ELi ja liikmesriikide kõigi seaduste puhul põhimõttest „kõigepealt mõtle väikestele”.