Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Keskkonnasõbralike töökohtade edendamine ELi kliima- ja energiapaketi jaoks” (omaalgatuslik arvamus)

2011/C 44/18

Raportöör: Edgardo Maria IOZIA

16. juulil 2009 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse järgmises küsimuses:

„Keskkonnasõbralike töökohtade edendamine ELi kliima- ja energiapaketi jaoks”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon võttis arvamuse vastu 1. juunil 2010.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 464. istungjärgul 14. ja 15. juulil 2010 (14. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 146, vastu hääletas 4, erapooletuks jäi 10.

1.   Komitee arvamuse põhisisu

1.1   „Soovin tõestada, et kliimasõbralikesse ja energiatõhusatesse tehnoloogiatesse investeerides saame kasu säästlikul viisil. Võimalused on suured.”

Connie Hedegaard, kliimameetmete volinik

1.2   Kolmanda aastatuhande algul on üles kerkinud uued küsimused meie planeedi tuleviku kohta. Võttes arvesse ohtusid, mis on seotud praeguste kliimamuutuste, ülemaailmse energiavajaduse suurenemise ja traditsiooniliste energiaallikate suhteliselt peatse ammendumisega, ning võitlust kasvuhoonegaaside heite kahjuliku mõjuga ja selle mõju vähendamist nõudva üldsuse üha kasvavat teadlikkust, on tekkinud vajadus vaadata läbi arengumudel, vähendada tarbimist ning suurendada alternatiivsete ja taastuvate energiaallikate kasutamist, mis aitavad vähendada heitkoguseid. ELi poliitikad peaksid keskenduma keskkonnasõbraliku, sotsiaalse ja konkurentsivõimelise Euroopa arengule.

1.3   Vajadus parandada varustuskindlust ja vähendada sõltuvust poliitiliselt ebastabiilsetest või konkureerivatest piirkondadest, samuti energiakasutuse järkjärguline üleminek nn puhastele taastuvatele energiaallikatele annab märku sellest, et uus keskkonnasõbralik majandus on säästva arengu ja tööhõive kasvu tegur, mis aitab kaasa uue majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnatasakaalu tekkele.

1.4   Komitee käesoleva arvamuse eesmärk on analüüsida jätkusuutlike keskkonnasõbralike töökohtade väljavaateid ning teha kindlaks vahendid, mille abil saaks neid kõige paremini toetada ja edendada.

1.5   Nende uute poliitikate mõju hindamisel on oluline meeles pidada uute tekkivate ja vanade kaduvate, näiteks nn mustade töökohtade (söekaevanduste ning traditsiooniliste elektrijaamade ehitamise ja haldamisega seotud töökohad jms) vahelist tasakaalu. Nende muudatuste protsessiga peavad kaasnema poliitikad, mille eesmärk on kaitsta sissetulekut ning edendada kutseharidust ja ümberõpet. Töötajad ja üldsus peaksid tajuma keskkonnasõbralikku majandust kui suurepärast võimalust, mis hõlmab inimväärse töö põhimõtteid ning mis on säästva sotsiaalse, keskkonnaalase ja majandusliku arengu mootor.

1.6   Euroopa strateegia, mille eesmärk on üle minna vähe süsinikdioksiidiheidet tekitavale majandus- ja tööstuspoliitikale, peaks toetuma valitsuste, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna arutelule majanduse ja tööstuse muudatuste üle ning uute ja inimväärsete keskkonnasõbralike töökohtade ja uute keskkonnasõbralike oskuste jaoks vajalikesse tehnoloogiatesse investeerimise üle.

1.7   Strateegia õnnestumiseks tuleb kaasata pidevasse dialoogi riiklikud ja kohalikud asutused, ettevõtted ja ametiühingud, eesmärgiga jälgida mõju tööhõivele ja tööturule. Sotsiaalpartnereid ja organiseeritud kodanikuühiskonda kaasamata ei ole võimalik teha edusamme. Komitee tervitab kliimameetmete peadirektoraadi (CLIM) loomist, mis kooskõlastaks nii ELi sise- kui ka välispoliitikat kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise küsimuses.

1.8   Komitee on seisukohal, et ülioluline on luua püsiv nõuandemehhanism, mis ennetaks sotsiaal-majanduslikke tagajärgi, kooskõlastaks kõnealuse sektori nõukogude tegevust ning tugevdaks sotsiaalpartnerite ja ametiasutuste dialoogi. Euroopa Keskkonnaagentuuri ülesandeks peaks olema ka heitkoguste tõhus jälgimine tootmise ja transpordi kõigil tasanditel vastavalt standardi ISO 14 040 kohasele ning rohelises raamatus KOM(2001) 68 ja terviklikku tootepoliitikat käsitlevas teatises KOM(2003) 302 määratletud kogu olelusringi arvestava hindamise meetodile, mille näevad vähemalt kaudselt ette ka ELi määrused EMASi (761/2001/EÜ) ja ökomärgise kohta (1980/2000/EÜ).

1.9   ELil on keskkonnasõbralike töökohtade edendamisel oluline roll. Seoses investeeringutega peaks EL edendama poliitikat, mis toetab tegevusvaldkondi ja sektoreid, ning looma koostöös liikmesriikidega stabiilse õigusraamistiku, mis vähendab oluliselt halduskoormust ning arvestab alati nõuetekohaselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vajadustega. EL peaks seoses tööturuga edendama eriprogrammide loomist, mis toetaksid kutseharidust ning eelkõige selliste töötajate ümberõpet, keda ähvardavad muutused tööstuses ning kellel on oht kaotada töö või osa sissetulekust. Liikmesriigid peaksid toetama energiatõhusust, investeeringuid taastuvenergiasse ning teadus- ja arendustegevust, kasutades selleks ettevõtetele ja tarbijatele tehtavaid maksusoodustusi ning heitkoguste saastekvootidega kauplemise tulusid. Praeguse kriisi ajal on sellist poliitikat kiiresti vaja.

1.10   Riigihangetel on oluline roll. Üle 15 % ELi SKPst tuleb riigihangetest. Soodustingimused keskkonnasäästlikele kaupadele ja teenustele võivad julgustada turgu kiiremini investeerima tehnoloogilistesse uuendustesse.

1.11   EL tervikuna – nii ühenduse kui ka riikide tasandil – kulutab endiselt liiga vähe teadusuuringutele: alla 2 % SKPst võrreldes 2,6 %ga USAs ja 4 %ga Jaapanis. Euroopa vajab suuremaid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning selline uurimistegevus peab olema suunatud vähese süsinikdioksiidiheitega ühiskonnale.

1.12   Suurim arengupotentsiaal peitub kõigis traditsioonilistes tegevusvaldkondades ja töökohtades, mida saab keskkonnasõbralikumaks muuta. Kodanikuühiskonnal on siin oluline roll. Nooremate põlvkondade keskkonnaharidus, kutseõpe ning ettevõtetele, töötajatele ja üldsusele mõeldud teabevahetuse ja teabemeetmed on kõik olulised sammud teel uue keskkonnasõbraliku majanduse poole. Komitee osaleb aktiivselt ka nende tegevuste toetamises Pinocchio projekti kaudu.

1.13   Põllumajandusvaldkond võiks omalt poolt anda väga olulise panuse tootmismudelite muutmise näol, arendades agrometsandust ja kasvatades biomassi. Praegused jõupingutused kaitsta maad ja keskkonda tähendavad, et põllumajandus ja selle organisatsioonid võiksid olla juhtivad partnerid ulatuslikus teadlikkuse tõstmise ja teabekampaanias uue keskkonnasõbraliku majanduse eeliste kohta.

1.14   Biomass on kaugelt kõige olulisem taastuvenergia allikas. 2008. aasta andmed näitavad selgelt, et biogeenne energia on kõigi teiste taastuvenergia allikatega võrreldes ELi tasandil domineerival kohal. 27-liikmelises ELis on kaks kolmandikku primaarsest taastuvenergiast, st 66,1 % 6 200 PJ suurusest koguenergiast toodetud biomassist.

1.15   Praegusel majanduslikult raskel ajal, mil juurdepääs kapitalile on piiratud, tuleb jõupingutused keskendada teatud prioriteetidele, mis on järgmistel aastatel Euroopa jaoks rahvusvahelise konkurentsi, keskkonnakaitse ja töökohtade säilitamise seisukohast olulised. Komitee jaoks on prioriteetsed järgmised valdkonnad: taastuvenergia, säästev transport ja vähese süsinikuheitega ehitised.

1.16   Avalik sektor peaks üleminekuperioodil kõnealuseid valdkondi nii suures ulatuses kui võimalik toetama. Konjunktuuripoliitika (stop-go policies), ebastabiilne ja kooskõlastamata õigusraamistik ning bürokraatia on peamised takistused tegevuste ning kvaliteetsete ja inimväärsete keskkonnasõbralike töökohtade arendamisel.

2.   Sissejuhatus

2.1   Energiaturg

2.1.1   Finants- ja majanduskriis on kahtlemata aeglustanud tegevuse kasvu kogu uue energia sektoris.

2.1.2   2009. aastal kahanesid gaasi- ja naftasektori investeeringud seoses investeerimise alaste eelarvete vähendamisega ligikaudu 19 % ehk rohkem kui 90 miljardi USA dollari (IEA (Rahvusvahelise Energiaagentuur) 2009. aasta energeetikaülevaade „World Energy Outlook”) võrra. Hoolimata tarbimise vähenemisest suureneb energiavajadus 2030. aastaks eeldatavasti u 40 %, saavutades 16,8 miljardi naftaekvivalenttonni piiri.

2.1.3   Fossiilsed energiaallikad katavad siiski 2007.–2030. aastani üle 77 % nõudluse kasvust ja nõudlus nafta järele kasvab praeguselt 85 Mb/p (miljonilt barrelilt päevas) 2015. aastal 88 miljoni barrelini päevasja 2030. aastal 105 miljoni barrelini päevas.

2.1.4   Vastavalt maailma 2009. aasta energeetikaülevaatele „World Energy Outlook” on võimalik kliimamuutustega võidelda ja neid ohjeldada, kuid ainult juhul, kui energeetikasektorit radikaalselt muuta. Aruandes tehakse ettepanek 450 osakese stsenaariumi kohta, mis näeb ette agressiivse tegevuskava, mis on vajalik selleks, et piirata kasvuhoonegaaside pikaajalist kontsentratsiooni atmosfääris 450 osakeseni miljoni süsinikdioksiidiekvivalendi kohta ja hoida ülemaailmse temperatuuri tõus kuni 2 °C ulatuses võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega. Selle stsenaariumi saavutamiseks peab IEA sõnul nõudlus fossiilsete kütuste järele jõudma haripunkti 2020. aastaks ning energiaga seotud süsinikdioksiidiheide vähenema 2030. aastaks 26,4 Gt-ni (gigatonnini) võrreldes 2007. aasta 28,8 Gt-ga.

2.2   Energiatõhusus

2.2.1   ELi energiatõhususe kavades on seatud eesmärk vähendada ajavahemikul 2005–2020 energiakulu 3,3 % võrra aastas, mille abil oleks võimalik aastas kokku hoida 860 miljonit naftaekvivalenttonni. See on ambitsioonikas eesmärk, mille osas võiks võimaluse korral kehtestada siduvad meetmed. Kuigi vaja on olulisi investeeringuid, peaks see omakorda kaasa tooma märkimisväärse säästu, mille komisjon on hinnanud ligi 100 miljardi euro suuruseks säästuks aastas (komisjoni teatis „Energiatõhususe tegevuskava: potentsiaali realiseerimine” KOM(2006) 545 lõplik).

2.2.2   Komitee on mitmes eelnevas arvamuses tervitanud ELi algatusi, mille eesmärk on käivitada energiatõhususe kavasid (1). Samal ajal on komitee märkinud ka asjaomase entusiasmi puudumist liikmesriikides (2). Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab veelkord järgmist „Üks keskkonnahoidlike poliitikameetmete sageli unustatud aspekt on nende majanduslik kasu. Keskkonnahoidlik majandus on tõepoolest üks viis, kuidas globaalsest majanduskriisist välja tulla. Tärkav keskkonnahoidlik majandus loob uusi tööhõivevõimalusi. Komisjoni volinik Stavros Dimas väitis, et keskkonnasõbralikud investeeringud loovad Euroopa Liidus järgmise kümne aasta jooksul 2 miljonit töökohta. Seega ei ole keskkonnahoidlik majandus mitte luksus” (3).

2.2.3   Euroopa Komisjon peaks olema valmis energiatõhususe strateegia läbivaatamiseks. Senised edusammud ei ole andnud oodatud tulemusi. Naftahinna suhteline stabiliseerumine, mille käigus on hind langenud 11. juuli 2008. aasta tipptasemelt 147,27 USA dollarit barreli eest 2009. aasta keskmise hinnani 53,56 USA dollarini (2008. aastal oli keskmine hind 91,48 USA dollarit) (WTRG Economics.), ei ole kahtlemata investeeringuid soosinud.

2.2.4   Elamute ja ärihoonete energiatõhusust käsitleva direktiivi läbivaatamine, mis laiendab oluliselt nõuet viia uutes ja renoveeritavates ehitistes läbi ehitustöid, autode heitkoguste vähendamise eeskirjad ning menetluses olevad õigusaktid kergeveokite heitkoguste kohta nõuavad tööstuselt heitkoguste vähendamisega seotud eesmärkide saavutamiseks olulist jõupingutust. See toob kaasa energiatõhususe märgatava suurenemise ning vähendab nii tarbimist.

2.2.5   EurObserv'ERi 2009. aasta aruandes (EurObserv’ER 2009 – „The State of Renewable Energies in Europe”. Üheksas EurObserv’ERi aruanne) analüüsiti erinevate taastuvenergia tehnoloogiate otsest mõju tööhõivele 14 liikmesriigis (Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Taani, Rootsi, Itaalia, Austria, Poola, Soome, Ühendkuningriik, Madalmaad, Slovakkia, Sloveenia ja Luksemburg). 2008. aastal võimaldasid taastuvenergia tehnoloogiad luua või säilitada 660 000 töökohta. Biogeense energia (ehk täpsemalt väljendudes biomassi) valdkonnaga on seotud üle 42 % neist töökohtadest (ligikaudu 278 000 töökohta). Biomassi investeerimise abil on võimalik luua püsivaid töökohti, vähendada Euroopa sõltuvust energiast ja vähendada märkimisväärselt süsinikdioksiidiheidete taset.

3.   Majanduskriis ja keskkonnasõbralikud töökohad

3.1   Majanduskriis on andnud ränga hoobi riikide rahalistele vahenditele. Euroala eelarvepuudujäägi koondnäitaja 2009. aastal oli 6,4 % ning 2010. aastal on sama näitaja komisjoni hinnangu kohaselt 6,9 %. Seega on puudujäägi viimiseks stabiilsuspakti kriteeriumide tasemele vaja kiiresti põhjalikke võla vähendamise kavasid. Komitee hoiatab keskkonnasõbraliku majanduskasvu edendamisest rääkides retoorika ja poliitilise tegevusetuse eest.

3.2   Taastuvenergia soodustamise kavade ning energiatõhususe programmide elluviimiseks kättesaadavad rahalised vahendid vähenevad. Liikmesriigid peaksid eraldama enam kui 50 % heitkoguste saastekvootidega kauplemise tuludest energiatõhususe programmidele ning taastuvenergia, säästva liikuvuse ja üldisemalt transpordi investeeringutele.

3.3   On oht, et võitlust kliimamuutuste vastu võidakse tajuda valesti – üksnes tarbimise vähendamisena. Arvesse tuleks võtta toodetud energia ja tootmiseks kasutatud energia suhet (energy return on investment, EROI) ning ühendada säästvuse ja arengu põhimõtted, luues nii uue majanduse, mis ei vii säästva majanduslanguse ja sellega kaasneva töötuse suunas, vähendades nii vääramatult inimeste elatustaset parandamata oluliselt meie planeedi tervislikku seisundit.

3.4   Lisaks seisavad ettevõtted – eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted – silmitsi suure laenusurvega. Tavapäraste tegevuste jaoks ette nähtud väiksema hulga rahaliste vahenditega on remonditöödesse investeerimine, mis on sageli kulukas ja tasub ennast ära alles mitme aasta pärast, peaaegu võimatu. Vajalikud on eesmärgistatud toetuspoliitikad.

3.5   ILO tegi oma seisukoha tutvustamisel komisjoni hiljutise algatuse (ILO majanduse ja tööturuanalüüside osakonna direktor Duncan Campell) kohta järgmise määratluse ettepaneku:

„Keskkonnasõbralikke töökohti võib määratleda töökohtadena, mis vähendavad ökoloogilist jalajälge:

3.6   ILO, kes on mitu aastat koos rahvusvaheliste tööandjate organisatsioonide ja ametiühingutega läbi viinud keskkonnasõbralikke töökohti käsitlevaid sektorite süvauuringuid, peab siinkohal eriti oluliseks järgmisi valdkondi:

3.7   Keskkonnasõbralikke töökohti peaks iseloomustama üldiselt kõrge oskuste ja kutsealase väljaõppe tase.

4.   Peamised osalejad ja head näited

4.1   EMSK korraldatud arutelul (23. märtsil 2010) andsid väärtusliku panuse eri ühendustest pärit peamised osalejad.

4.2   Bergamos asuva ühenduse Confartigenato [Itaalia oskustöötajate üldine ühendus] esimees rääkis keskkonnasõbraliku energia nädalast – 16 üritusest eesmärgiga tõsta teadlikkust ja pidada arutelusid, kus osales 80 sõnavõtjat ja sadu osalejaid, kes uurisid õigusalaseid ja tehnilisi küsimusi seoses energia säästmise ja keskkonna jätkusuutlikkusega. See on suurepärane näide selle kohta, milline roll saaks ja võiks ametiühingutel keskkonnasõbralike tavade levitamisel olla. Tutvustati uusi energiateenuseid, nagu energiateabepunkt, kus pakutakse erialast nõu ettevõtetele; krediiditugi, millega toetatakse investeeringuid, sealhulgas ühenduse krediidikonsortsiumi kaudu, ning tehniline koolitus koostöös Bergamo ülikooli energeetikateaduskonnaga.

4.3   Maailma Looduse Fondi esindaja, kelle töövaldkonnaks on Euroopa kliima- ja energiapoliitika, rõhutas oma kõnes, millist positiivset mõju avaldab keskkonnasõbralik majandus tööhõivele kõneleja organisatsioonis tehtud uuringute kohaselt. Keskkonnaorganisatsioonid pooldasid ilmselt väga poliitikat, mis toetab vähese süsinikdioksiidisisaldusega või – veel parem – heiteta energiaallikaid.

4.4   Poola ametiühingu NSZZ Solidarnosc nimel kõneleja (kaevandus- ja energeetikasektori sekretariaadi juhataja) rõhutas ohte, mis on seotud nn mustade töökohtade ülemäärase karistamise poliitikaga. Ülioluline on säilitada tööhõive algatuste kaudu, mille eesmärk on luua uusi töökohti tasakaaluks kaduvatele töökohtadele. Mõelda tuleks uute loodavate töökohtade ja vanade kaduvate töökohtade vahelise tasakaalu peale. Olulist tähelepanu tuleks pöörata ka palgale: mõnel uuel keskkonnasõbralikul töökohal on väiksem palk ja kivisöest toodetava energia kulu KW kohta on poole väiksem kui taastuvatest energiaallikatest toodetava energia kulu KW kohta. Asjakohase tööhõive toetamise poliitikata tekib reaalne oht, et töötus kahekordistub lühikese aja jooksul. Samuti tuleks ette näha asjakohased töötajate liikuvuse tugimeetmed.

4.5   Euroopa ehitustööstuse ühenduse esimees rõhutas Euroopa ettevõtete kõrget osalemise määra ja suurt huvi ehitiste ning avaliku ja erasektori tööruumide tõhususe ajakohastamise ja parandamise toetamise vastu. Tööstus ei soovinud saada konkreetset majandusabi, vaid pigem stabiilseid õigusakte, mis kehtiksid mitu aastat ja võimaldaksid kavandada investeeringuid ja tööstuskavasid. Ehitustööstus nõudis pidevat ja piisavat rahastamisvoogu, millele võib tugineda, mitte lühiajalisi toetusi. Asjakohane maksupoliitika aitaks peredel liikuda sellist laadi investeeringute suunas. Ettevõtted olid valmis andma oma panuse töötajate koolitusse olulistes valdkondades.

4.6   Euroopa arhitektide nõukogu (ACE) esimees rõhutas vajadust arendada Euroopas veelgi säästva arhitektuuri valdkonnas antavat koolitust ning levitada terviklikku visiooni territoriaalsete meetmete kavade kohta; see nõuaks kutseala olulist muutmist. Euroopa arhitektide nõukogu arvates tuleks seada kooskõlas ehitustööstuse organisatsioonidega ambitsioonikad eesmärgid, mille kohaselt tuleks parandada ehitiste kvaliteeti ja energiatõhusust. Arhitektide nõukogu väljendas kahtlust seoses avaliku ja erasektori partnerluse tulemustega riigihangetes, tuginedes hiljutistele halbadele kogemustele.

4.7   Komisjoni esindaja rõhutas töökohtade loomise suurt potentsiaali: hinnanguliselt üle ühe miljoni töökoha. Geotermilise energia teise kongressi edukus on näidanud võimalikke suundumusi. Näiteks on Rootsis paigaldatud 33 küttepumpa 1 000 inimese kohta, Hispaanias on see näitaja kõigest 0,1. Taastuvenergia arendamisel on takistuseks bürokraatia. Kogu süsteemi, eriti ehitiste aluseks on energiatõhusus. Riiklike tegevuskavade raames loodavad keskkonnasõbralikud töökohad oleksid jätkusuutlikud ja konkurentsivõimelised.

4.8   Berliini majandus- ja tehnikaülikooli esindaja andis rohkelt teavet ja palju mõtteainet; ta juhtis tähelepanu taastuvenergiaturul esinevale suurele rahvusvahelisele konkurentsile, kus peamised konkurendid on USA ja Hiina. Hiina ja Taiwani osakaal päikesepaneelide ekspordis on praegu ligikaudu 50 %.

4.9   Ühe Hispaania suurima tuuleturbiinitootmise ettevõtte esindaja rõhutas oma valdkonna strateegilist tähtsust, mis võlgneb tänu oma arengu eest arukale ja julgele poliitikale, mis on soodustanud investeeringuid ja lisanud majandusse lisaväärtust. Tulevikuväljavaated on hoolimata kriisist head, kui jätkatakse taastuvenergiat soosivat poliitikat. Oma kõnes tsiteeris ta president Obamat: Barack Obama on öelnud „Riik, mis juhib puhtale energiale põhinevat majandust, juhib ka maailmamajandust” (Barack Obama kõne Ameerika rahvale 27. jaanuaril 2010).

4.10   Lõpetuseks rõhutas üks Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC) nõunik ETUCi pühendumist toetavatele poliitikatele, mis edendavad ja säilitavad keskkonnasõbralikke töökohti, mis peaksid austama töötajate väärikust, õigusi ja palgataset. Keskkonnasõbralik töö peaks määratluse kohaselt olema inimväärne töö. ETUC pidas oluliseks töötada välja üleminekupoliitika, et toetada koolitust ja ennetada muutusi tööstuses.

5.   Pilk tulevikku

5.1   Viimastel aastatel on esitatud mitmeid suuresti erinevaid arvnäitajaid keskkonnasõbralike töökohtade, energiatõhususe meetmete ja kliimamuutustega võitlemise algatuste võimalikku soodsa mõju kohta tööhõivele. Uute töökohtade arvu on hinnatud sadades tuhandetes, kuid selliste töökohtade arv kasvab väga aeglaselt. Netokasvu, st samas sektoris kadunud töökohtade lahutamisel järele jäävat tulemust on väga raske hinnata.

5.2   Lähtuvalt keskkonnasäästliku tööstuse kitsast määratlusest on praegu 4,6 miljonit keskkonnasõbralikku töökohta; see arv peaks suurenema 8,67 miljonini ehk 6 %ni 27-liikmelise ELi tööjõust, kui võtta arvesse ka keskkonnaressurssidega seotud tegevused, näiteks metsandus ja ökoturism. Ulatuse määr kasvab oluliselt, kui kasutaksime laiemat määratlust, mis hõlmab kaudseid ja lisatöökohti (GHK et al. (2007)), mille tulemusel on töötajate koguarv 36,4 miljonit ehk 17 % tööjõust. Komisjon rõhutab oma hiljutises Euroopa tööhõivet (Tööhõive Euroopas 2009. aastal) käsitlevas dokumendis neid erinevusi. Eriti suur kasv on toimunud taastuvenergia sektoris, mahepõllumajanduses ja – kuigi endiselt mõõdukas ulatuses – hoonestuse uuendamisega seotud tegevuses.

5.3   Peamised tegevusvaldkonnad – ehitus

5.3.1   Ehitustööstus on 16,3 miljoni töötaja ja 7,6 %-lise kogutööhõivega Euroopa suurim tööstuslik tööandja. 2008. aasta käive oli 1 305 miljardit eurot ehk 10,4 % SKPst. Kaudselt töötavaid töötajaid on ehitustööstuses (FIEC (Euroopa ehitustööstuse ühendus) 2009. aasta aruanne) ligi 32 miljonit.

5.3.2   Euroopa ehitustööstus on osalenud aktiivselt projektides ja algatustes, mille eesmärk on saavutada energiatõhususe kõrgemad standardid ja suurem energiasääst. Näidetena võib esile tõsta (seitsmenda raamprogrammi raames) Sunrise’i projekti ehk fotogalvaanikaseadmete kasutamist ehitistes; Cygnum: eelisoleeritud puitraamide tootmine, mille käigus kasutatakse soodsaid ringlussevõetud materjale, mis parandavad juurdepääsu väikese energiakuluga ehitistele, ning Mobi3con, mis on kolmemõõtmeline süsteem, mida kasutatakse ehitustel vigade vältimiseks projekti ja teostuse vahel ning mis peaks Euroopa ehitustööstuse ühenduse hinnangul andma aastas 6,2 miljardi euro suuruse kokkuhoiu.

5.3.3   Hoolimata finantskriisi tõsisest mõjust, mis on mõnes riigis, näiteks Hispaanias ja Iirimaal turud külmutanud, usub tööstus, et tulevastel aastatel luuakse ehitiste energiatõhususe parandamise kavade raames tehnikutele ja inseneridele 800 000 uut töökohta. Ainuüksi Prantsusmaal kasvab selle valdkonna töökohtade arv 2007.–2012. aastal 169 000 töökohalt hinnanguliselt 320 000 (Ademe (Prantsuse keskkonna- ja energiajuhtimisagentuur) 2008. aasta uuring) töökohani.

5.3.4   Teine valdkond, kus eeldatavasti tekib rohkem töökohti, on energiateenuste osutamisega tegelevad ettevõtted. Need on ettevõtted, kes rakendavad energiatõhususe meetmeid, võttes riski ja vabastades lõpptarbija korralduslikust ja investeerimisega seotud koormusest. Nende ettevõtete arvu kasvu on mõnes riigis takistanud suured tootjad, kes kardavad tarbimise märkimisväärset vähenemist (4).

5.3.5   Kutseõpe ja elukestev õpe on olulised, kui tööstuse muutustega soovitakse asjakohaselt toime tulla: FIEC ja EFBWW (Euroopa Ehitus- ja Puidutööstuse Töötajate Liit) teevad aktiivselt koostööd ühisalgatuste väljatöötamiseks kutsekvalifikatsioonide ja piiriüleste koolitusprojektide raames.

5.4   Taastuvenergia

5.4.1   2008. aastal töötas fotogalvaanikasektoris 190 000 inimest (130 000 otseselt ja 60 000 kaudselt). 27-liikmelise ELi turutoetuse abil loob see tööstusvaldkond 2030. aastaks eeldatavasti ligi 2,2 miljonit töökohta, kuid töökohtade netokasv on piiratud. eeldades 15 % ekspordiosakaalu, on EL 27 töökohtade netokasv 2030. aastal ligi 162 000 töökohta (20 000 aastal 2010 ja 49 000 aastal 2020) (EPIA (Euroopa fotogalvaanikatööstuse ühendus) 2009).

5.4.2   Fotogalvaanikasektor vajab kõrge kvalifikatsiooniga inimesi nii teadus- ja arendustegevuse kui ka hoolduse jaoks; arhitekte ja insenere on vaja selleks, et kaaluda päikesepaneelide kasutuselevõttu kõrge maastikuarhitektuurilise ja kunstilise väärtusega ajaloolises linnakeskkonnas. Euroopa kumulatiivne tootmisvõimsus on kasvanud 2005. aasta 1 981 megavatilt 2008. aasta 9 405 megavatini, kusjuures ajavahemikul 2007–2008 kasv kahekordistus (EPIA – fotogalvaanika globaalse turu väljavaade aastani 2013 – 2009, A.T. Kearney analüüs). Olemasolevad magistri- ja kraadiõppekavad fotogalvaanika valdkonnas on ebapiisavad.

5.4.3   2008. aasta lõpuks 64 935 MW suuruse tootmisvõimsuse saavutanud tuuleenergia on kõige tähtsam taastuv energiaallikas. ELi tuuleenergiasektoris töötas 2007. aastal otseselt 108 600 inimest; koos kaudsete töötajatega oli koguarv 154 000. Tuuleturbiinide ja nende komponentide tootmine moodustab 59 % otsesest tööhõivest. Kõige rohkem on tuuleenergiaga seotud töökohti Saksamaal, Hispaanias ja Taanis (EWEA (Euroopa tuuleenergia ühendus), 2009). Euroopa tuuleenergia ühenduse hinnangul võib selle sektori tööhõive saavutada 2020. aastaks 330 000 töötaja taseme, mis tähendaks praeguse arvu enam kui kahekordistumist.

5.4.4   Vastavalt Hispaanias – riigis, kes on investeerinud suuri summasid alternatiivsetesse energiaallikatesse – läbi viidud uuringule suureneb töökohtade arv 2007. aasta 89 001 töökohalt sõltuvalt lähtestsenaariumist 228 000–270 000 töökohani (ISTAS (Hispaania ametiühingute töö-, keskkonna- ja tervishoiuinstituut), 2009).

5.5   Transport

5.5.1   Autotöötuses ja maanteetranspordi valdkonnas töötab umbes 2,2 miljonit inimest, koos kaudsete töötajatega on see arv 9,8 miljonit (ACEA – Euroopa autotootjate ühendus); sellele tuleks lisada kõik inimesed, kes töötavad nii ühis- kui ka eratranspordisektoris. Koguarv ületab 16 miljonit, kui lisada ka raudtee-, laevandus-, lennundussektori tööhõive määrad ning nendega seotud teenused ja autoveod.

5.5.2   See tööstusharu tunnetab kriisi eriti teravalt, sest tootmine on langenud bussisektoris 7,6 %, autosektoris 21,6 %, väikebussisektoris 48,9 % ja veokisektoris 62,6 %, mis tähendab tootmise tõelist kokkuvarisemist. Olukord pole palju parem teistes transpordisektorites, kus samuti on vähenenud tellimused ja tegevuse maht.

5.5.3   Transpordisektorit mõjutavad teistest sektoritest enam tehnoloogilised probleemid, mis tulenevad kliimapaketist ja süsinikdioksiidi heitkoguste eeskirjadest. Õhutranspordi kaasamine Euroopa saastekvootide sertifikaatide (ETS) süsteemi tekitab vanematele sõidukiparkidele raskusi, sest neilt nõutakse heitkoguste tekitamise eest suuri trahve. Lisaks sellele vastavalt varasemale komitee arvamusele (5)„Heitkogustega kauplemise süsteemi kasutuselevõtt meretranspordis ning eriti tramplaevanduses on palju keerulisem kui lennunduses, sest ülemaailmse merekaubanduse praktilised aspektid muudavad heitkogustega kauplemise süsteemis tehtavad arvutused väga keeruliseks”.

5.5.4   Püsivat (ja soovitavat) kasvu oodatakse nii reisi- kui ka kaubarongiliikluses. 2030. aastaks luuakse reisijateveo valdkonnas ligi 1,2 miljonit töökohta ning kaubaveo valdkonnas 270 000 töökohta; samal ajal kaob maanteetranspordis peaaegu 700 000 töökohta (Syndex Etuc Istasi 2007. aasta uuring).

5.5.5   Säästev linnaliiklus, mis põhineb sellise muu kui motoriseeritud liikumisviisi nagu jalgrattasõit ja jalgsi liikumise toetamise poliitikal, parandab elukvaliteeti ja annab olulise panuse süsinikuheite vähendamisse.

6.   Keskkonnasõbralike töökohtade edendamise positiivsed meetmed

6.1   Avaliku ja erasektori aktiivne osalemine ning avaliku ja erasektori partnerlus on meie ees seisvate probleemide lahendamisel väga oluline: majanduskasvu koos kahjulike heitkoguste olulise vähendamisega ning võimalusega luua rohkem paremaid töökohti.

6.2   Avaliku sektori vahendite praegune seisukord ei jäta palju tegevusruumi, arvestades meetmeid, mida on võetud finantssüsteemi toetamiseks finantskriisi ning sellele järgnenud majanduskriisi ajal, millega on kõigis liikmesriikides kaasnenud maksutulu vähenemine.

6.3   Komitee teeb ettepaneku luua Euroopa suveräänne fond, mida toetavad Euroopa Investeerimispank ja erifondid, mille vahendeid eraldavad Euroopa Keskpankade Süsteem ning Euroopa Keskpank energiatõhususe ja -säästvuse eesmärkide saavutamiseks. Samuti on vaja Euroopa Marshalli plaani, mis võimaldaks reageerida turvaliselt kliimamuutustega võitlemisega kaasnevatele rahalistele nõuetele.

6.4   Euroopa Investeerimispank, kes juba tegeleb taastuvenergia arendamise rahastamisega, võiks fondi hallata ning suunata vahendeid Euroopa pangandussüsteemi kaudu.

6.5   Ressursside asjakohane kasutamine on suurim probleem. Eriti oluline on suunata ja kooskõlastada struktuurifondide, Euroopa Sotsiaalfondi ja 7. raamprogrammi vahendeid; seda ülesannet võiks täita komisjoni uus energeetika peadirektoraat.

6.6   Vaja on erasektoripoolset rahastamist. Avaliku ja erasektori partnerluse algatusi tuleks stimuleerida tegevus- ja maksusoodustustega stabiilses ja usaldusväärses võrdlusraamistikus.

6.7   Selle valdkonna ettevõtete ja töötajate organisatsioonid ning kodanikuühiskonna ühendused peaksid mängima põhirolli oskuste levitamisel, võimaluste esiletõstmisel, teadlikkuse parandamisel ning hariduse ja koolituse edendamisel. Kodanikuühiskond peaks sellistes projektides alati osalema.

6.8   Ressursside optimeerimisel mängivad olulist rolli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) rakendused. Komisjoni hiljutises uuringus (IKT mõju energiatarbimisele (e-Business Watch, uuringuaruanne nr 9/2008, http://www.ebusiness-watch.org/studies/special_topics/2007/documents/Study_09-2008_Energy.pdf) rõhutati vajadust rakendada IKT potentsiaali täiel määral (6). See võib avaldada väga head mõju uute keskkonnasõbralike töökohtade loomisele.

6.9   Komitee tegi oma 2008. aasta arvamuses ehitiste energiatõhususe kohta (7) ettepaneku teatava poliitika elluviimiseks, mille eesmärk on edendada ehitiste energiatõhususe standardite kontrollimist ja pakkuda lõppkasutajale soodustusi sobivate seadmete ostmisel ja paigaldamisel ning soojustusega seotud remonditööde läbiviimisel.

6.10   Seoses taastuvenergia sektori edendamisega pooldab komitee teadus- ja arendustegevuse toetamist, stabiilse, isemajandava turu loomise kavasid ning taastuvenergiat tootvate ja tarbivate ettevõtete ning lõppkasutajate toetamist maksu- ja muude soodustustega. Need meetmed võiksid kuuluda pikaajalisse programmi, mis võiks põhineda Saksamaal kasutataval mudelil, kus riigi sekkumine väheneb järk-järgult, võimaldades ettevõtetel ja üldsusel oma investeeringuid ette planeerida.

6.11   Eraldi peatükk tuleks pühendada haridusele ja koolitusele (8). Haridusel on oluline roll teadmiste ja teadlikkuse levitamisel tulevaste põlvkondade hulgas; koolitus on uute, energiatõhusust suurendavate ja kliimamuutuste vastu võitlevate tehnoloogiate edendamise eeldus.

(1)  ELT C 10, 15.1.2008, lk 22-35.

(2)  ELT C 77, 31.3.2009, lk 54-59; ELT C 318, 23.12.2009, lk 39-42.

(3)  ELT C 277, 17.11.2009, lk 20.

(4)  ELT C 77, 31.3.2009, lk 54-59; ELT C 318, 23.12.2009, lk 39-42.

(5)  ELT C 277, 17.11.2009, lk 20.

(6)  ELT C 175, 28.7.2009, lk 87-91.

(7)  ELT C 115, 25.6.2008, lk 62-71.

(8)  ELT C 277, 17.11.2009, lk 15-19.