Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ELi poliitika rullofset- ja rotatsioonsügavtrüki tööstuse ratsionaliseerimiseks Euroopas” (omaalgatuslik arvamus)

16. juulil 2009 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse teemal

„ELi poliitika rullofset- ja rotatsioonsügavtrüki tööstuse ratsionaliseerimiseks Euroopas”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööstuse muutuste nõuandekomisjon võttis arvamuse vastu 1. juulil 2010.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 464. istungjärgul 14.–15. juulil 2010 (14. juuli 2010 istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 145, vastu hääletas 2, erapooletuks jäi 7.

1.1 Euroopa trükitööstus seisab silmitsi suurte raskustega, mis tulenevad üha kasvavast interneti kasutamisest teabe- ja reklaamivahendina, ajalehtede ja ajakirjade lugejate arvu vähenemisest ning üldisest karmist konkurentsist, mis puudutavad selle sektori teatud tooteid.

1.2 Rullofsettrüki ja rotatsioonsügavtrüki valdkonnas on olukord veelgi keerulisem ülemäärase tootmisvõimsuse tõttu, mis mõnede analüütikute sõnul küündib 25–30 %-ni. Saksamaa trükitööstuse olukorda käsitlevas IFO Konjunkturtest i aruandes on märgitud, et kõnealusesse sektorisse tehtavate investeeringute maht on püsinud vastavuses suundumustega turul, milles võib süüdistada 2008. aastal alanud üldist majanduslangust. Aastad 2006 ja 2007 olid trükitööstusele üsna edukad (1). Ent alates 2008. aastast on tehtud silmnähtavalt vähem investeeringud, eelkõige tootmisvoo ratsionaliseerimisse ja parandamisse.

1.3 Trükiturg kannatab liigse tootmisvõimsuse käes, lisaks mõjutavad seda muud olulised konkurentsitegurid, nagu uute meedialiikide eelistamine, import madala tootmishinnaga riikidest ja nõudluse vähenemine. Selline ebasoodne majanduskeskkond on toonud kaasa hindade langemise ja töötajate elatustaseme halvenemise.

1.4 Lisaks on praeguse majanduskriisi tõttu raskem laenu saada. Nagu teisteski sektorites on sellised negatiivsed suundumused suurendanud vajadust tootmiskulude vähendamise järele. See mõjutas hiljutisi palgaläbirääkimisi. Sellises keerulises olukorras võib kardetavasti juhtuda, et trükiettevõtted, eriti need, kes tegutsevad kõige haavatavamates turusegmentides, peavad hakkama mõtlema ümberkorraldustele ja arvukatele koondamistele.

1.5 Euroopa Komisjon avaldas 2007. aastal kõnealuse sektori konkurentsivõimet mõjutavate tegurite uuringu tulemused. Uuringute põhjal esitati trükitööstuse tegevuskava toetavad ettepanekud. Komitee avaldab toetust kõigile ettepanekutele, mida ettevõtted hakkavad rakendama ja mis on jätkuvalt asjakohased. Komitee peab juba tehtud edusamme kiiduväärseks, kuid leiab, et sektori raskused, mida kõiki ELi liikmesriike tabanud kriis ja majanduslangus veelgi võimendasid, nõuavad uusi algatusi, et tulla toime nii lühikeses kui ka keskpikas perspektiivis ees seisvate raskustega.

1.6 Komiteele teatati uuest kõnealuse sektori ametiühingute ja tööandjate üheaastasest ühisprojektist, mille tulemusel peavad sotsiaalpartnerid määratlema suunised ettevõtete sotsiaalselt vastutustundlikuks ümberkorraldamiseks. Täna sellele 2009. aastal käivitatud projektile saavad tööandjad ja ametiühingud analüüsida ühiselt sektori probleeme ja püüda arutelude kaudu probleeme kooskõlastatult lahendada. Seejuures tuleks keskenduda sektori tootmisvõimsuse vähendamist käsitleva tegevuskava väljatöötamisele.

1.7 Seda võiks teha pikaajalisema tööstuspoliitika raames, mis hõlmaks ka trükitööstuse uute mudelite analüüsi. Neile jõupingutustele peaks omalt poolt kaasa aitama ka kõrgetasemeline sektori, ametiühingute ja töötajate esindajatest ning ekspertidest koosnev töörühm, mis moodustataks Euroopa Komisjoni egiidi all. Rühma ülesandeks oleks teha kindlaks eesootavad tööstuse muutused ja leida läbipaistva teabekogumissüsteemi abil vahendid nendega toimetulekuks.

1.8 Praegu toimub tööandjate ja ametiühingute vahel ametlik sotsiaaldialoog üksnes ettevõtte ja riigi tasandil. Komitee kutsub komisjoni üles looma trükitööstuse jaoks Euroopa sotsiaaldialoogi komitee.

1.9 Euroopa ametliku ja struktureeritud sotsiaaldialoogi kava võiks sisaldada järgmisi punkte.

1.10 Komitee kutsub komisjoni üles looma kõnealuse sektori ameteid ja pädevusi hindav vaatlusüksus või valdkondlik nõukogu, mille ülesanne oleks analüüsida trükitööstuse praegusi ja tulevasi vajadusi ning viia pakutav väljaõpe vastavusse nõudlusega. Vaatlusüksus soodustaks pidevat kutseõpet ning töötajate liikuvust ja ümberõpet.

1.11 Komitee soovitab, et kohe järgmise sammuna võiksid pädevad Euroopa institutsioonid korraldada Euroopa Komisjoni rahalisel ja logistilisel toel ning osavõtul kõiki osapooli kaasava konverentsi, et üheskoos täpsustada praegust olukorda ning selle põhjal kaaluda lühiajalisi meetmeid ning rahastada sõltumatut uuringut trükitööstuse väljavaadete kohta keskmises ja pikas perspektiivis. Sotsiaalpartneritele võiks teha ülesandeks pakkuda välja pakilisi meetmeid, millega saaks tagada turu jätkusuutlikkuse, ja teha kindlaks trükitööstuse võimalikud arenguteed.

1.12 Analüüsida tuleks vahendajate tegevust, et hinnata nende tegevuse mõju hindade määramisele, samuti peaksid ettevõtted analüüsima võimalikke spetsialiseerumiskokkuleppeid, tagamaks tootmisvõimsuse paremat kasutamist tänu mastaabisäästule ja tootmisviisidele.

1.13 Komitee kutsub riikide ja Euroopa ametiasutusi üles lihtsustama trükitööstuse juurdepääsu riigipoolsele rahastamisele – eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengufondi ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kaudu –, et edendada kõnealuse valdkonna töötajate koolitusi, ümberõpet ja liikuvust. Komitee kutsub ettevõtteid üles analüüsima, kuidas Euroopa Investeerimispank saaks aidata rahastada uute tegevuste arendamisega seotud uute tehnoloogiate soetamist.

2.1 Euroopa trükitööstuse areng on otseselt seotud paberi-, tindi- ja trükimasinatööstuse ning tellijate arenguga, kes seisavad silmitsi oma probleemidega ja teevad nende probleemide ületamiseks ümberkorraldusi. Osa neist kasutab selleks eelkõige tegevuse koondamist.

2.2 Nimetatud probleemid tulenevad kriisi tõttu veelgi teravnenud struktuurilistest muudatustest kommunikatsiooniviiside valdkonnas, seoses interneti arenguga, mis muudab järk-järgult turu ülesehitust. Interneti tugev mõju annab kogu väärtusahelas tunda reklaamieelarvete vähendamise kaudu, mis viib trükimeedialt üliolulisi sissetulekuid – olles teatud mõttes pöördumatu suundumus – ja avaldab negatiivset mõju teavitusvahendite mitmekesisusele.

2.3 Uued transpordi- ja sidevõimalused on toonud kaasa selle, et ettevõtted, kes töötavad valdkonnas, kus tooted ei pea nii kiiresti turule tulema (eelkõige eri liiki raamatud), võistlevad nüüd Indias või Hiinas paiknevate trükiettevõtetega. Samuti näib, et madalaimat hinda otsivad vahendajad kipuvad üha enam esitama tellimusi Aasia firmadele, mis soodustab investeerimisele negatiivselt mõjuvat deflatsiooni tendentsi. Kui lisaks arvestada, et üha enam avaldatakse katalooge pigem internetis kui paberil, siis toovad need arengud kaasa tõsiseid tagajärgi Euroopa rulloffset- ja rotatsioonsügavtrüki sektorile.

2.4 Eurostati avaldatud viimaste andmete kohaselt hõlmab Euroopa trükitööstus 132 571 ettevõtet ja annab tööd 853 672-le töötajale (2), kusjuures seitse riiki (Ühendkuningriik, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Hispaania) annavad tööd 80 %-le kogu sektori tööjõust 25-liikmelises ELis. Enam kui 95 % Euroopa trükiettevõtetest on vähem kui 50 töötajaga, mis moodustab ligikaudu 60 % tööhõivest, samas kui vähem kui 1 %-s ettevõtetest on üle 250 töötajaga, mis moodustab umbes 13 % kogutööhõivest. Sektorist täielikuma ja täpsema pildi saamiseks on siiski vaja üksikasjalikumaid arvandmeid, mis ei ole praegu kättesaadavad.

2.5 Käesolevas arvamuses keskendutakse peamiselt rullofsettrükile ja rotatsioonsügavtrükile, mis hõlmab suurt hulka trükiseid ja väljaandeid. Ajalehti ja pakendeid ei käsitleta sügavuti, kuna neid võib käsitleda eraldi turgudena. Näiteks on paljudel ajakirjadel oma trükikojad ning seega mõjutavad need trükiturgu ainult minimaalselt. Rullofsettrüki ja rotatsioonsügavtrüki sektor hõlmab trükiettevõtteid, mis toodavad tooteid väga suures mahus. Rullofsettrükk ja rotatsioonsügavtrükk on kaks eri trükitehnikat, mis nõuavad eri masinaid. Ofsetti kasutavad suured rullofsettrükiga tegelevad ettevõtted ja väikesed poognaofsettrüki ettevõtted. Euroopa rullofsettrüki ja rotatsioonsügavtrüki sektorid moodustavad koos 56 % kogu klassikalisest trükiturust Euroopas (3). Asjaomased ettevõtted toodavad raamatuid, teatmikke, katalooge ja ajakirju, mida nende olemuse tõttu trükitakse väga suures mahus – tavaliselt 10 000st 300 000 eksemplarini.

2.6 Poole tootmisest moodustavad ajakirjad, teise poole peamiselt kataloogid, reklaamvoldikud ja raamatud. Kogu tootmine kasutab 5 miljonit tonni paberit. Suurem osa Euroopa ajakirjadest, nagu ka paljud eri tüüpi pakendid trükitakse rotatsioonsügavtrüki meetodil. Euroopa rotatsioonsügavtrüki sektori aastane maht on rohkem kui 5 miljonit tonni, millest 80 % toodetakse ainult 5 riigis. Kokku on Euroopas 222 rotatsioonsügavtrüki masinat.

2.7 Euroopas iseloomustab rullofsettrüki ja rotatsioonsügavtrüki sektorit suurte ettevõtete olemasolu nii rullofsettrüki (umbes 30 ettevõtet Euroopas) kui ka rotatsioonsügavtrüki puhul (umbes 25 ettevõtet Euroopas). Need konkureerivad omavahel, et suurendada oma turuosa ülemaailmse nõudluse vähenemise kontekstis. Viimastel aastatel on rotatsioonsügavtrükk pidanud silmitsi seisma rullofsettrüki üha tugevama konkurentsiga. Ettevõtted on üha suurema surve all ja sotsiaalpartnerid on sunnitud pidama läbirääkimisi ümberstruktureerimise teemal, üritades samas säilitada võimalikult palju töökohti, töötingimusi ja palku.

3.1 Probleemid, millega kogu trükitööstus silmitsi seisab, on eriti teravad just rullofsettrüki ja rotatsioonsügavtrüki sektoris, mida on tugevalt raputanud struktuurilised ja konjunktuurilised muutused: meediasektori üldine areng interneti esilekerkimise kontekstis, mis vähendab informatiivsete trükitoodete turgu; ülemaht ja üleinvesteerimine ning tegevuse koondamine.

3.2.1 Järgnevatel aastatel peaks toodete maht jätkuvalt langema, mis tuleneb internetis avaldatavate toodete arengust, veebireklaamist ja sellise arengu esilekutsutavad muutused lugejate käitumises.

Viimase viie aasta jooksul on kinnistunud teatmike ja kataloogide tootmise vähenemise tendents. Tegemist on aga rullofsettrüki ja rotatsioonsügavtrüki jaoks esmatähtsa tootmisega. Kui see suundumus jätkub, on tulemuseks uued ümberstruktureerimised, uued ühinemised ja tehaste sulgemised, millega kaasnevad täiendavad töökohtade kaotamised.

3.2.2 Viimase kümne aasta jooksul on Euroopa ajakirjade sektor kannatanud tendentsi all, mida iseloomustab müügi vähenemine ja hindade alanemine (4). Lisaks on Intergrafi andmetel neli kuuest peamisest ajakirjade tootjamaast registreerinud ajavahemikus 2001-2004 langust, v.a Hispaania ja Itaalia, kus on täheldatud vähest tõusu. Hilisematest andmetest nähtub, et ka Itaalia ja Hispaania turud on nüüd kahanemas. 2009. aastal langesid investeeringud ajakirjareklaamidesse Itaalias 28,7 % võrra (Nielsen), samas kui ajakirjade tootmine kahanes 10,5 % võrra (Istat). Tegemist on praeguseni kestva tendentsiga, mis jätkub seni, kuni sektoris esineb liigset tootmisvõimekust. Kuna ettevõtted keskenduvad oma müügi parandamiseks üha konkreetsematele sihtrühmadele, siis trükitakse nende tellimusi üha väiksemas mahus, mis toob kaasa negatiivseid tagajärgi rullofsettrüki ja rotatsioonsügavtrüki sektorile, kus tootmiskulusid on võimalik säästa üksnes väga suurte tiraažide kaudu.

3.2.3 Päevalehtede kirjastajad on vähendanud ajalehtede arvu, kuna lugejaid on vähemaks jäänud. Näiteks Ühendkuningriigis kaotati 2008. aastal 53 ajalehte, millest enamus olid tasuta nädalakirjad. Mõned kirjastajad on välja töötanud topeltabonemendi (paber- ja veebileht) pakkumised, püüdes sedasi kasutada nende kahe teabelevitamise ja reklaamivõimaluse täiendavust. Selline lähenemisviis võiks aidata sektori langust pidurdada ja võib-olla kaasa aidata teatud hulga töötajate ümbersuunamisele, ehkki praegu on veel liiga vara kindlatest tulemustest rääkida.

3.2.4 Paber moodustab Euroopas rohkem kui poole trükikuludest ja kuna ettevõtted ostavad paberit individuaalselt, siis on neil raske võistelda Kagu-Aasia ühisostudega. Hiljutises Stationers' and Newspaper Makers' Company uuringus prognoositi, et nõudlus paberkandjal ajalehtede järele langeb 2020. aastaks poole võrra (56 %). Samas aruandes märgiti samuti, et nõudlus ajakirjade järele peaks langema umbes kolmandiku võrra, kuna üha enam materjali avaldatakse internetis, ning viidati sellele, milliseid tagajärgi see avaldab reklaamile, rääkimata veebimeedia mõjust äriajakirjade sektorile (5).

3.2.5 Varem olid suurtel kirjastuskontsernidel oma trükikojad, kus nende väljaandeid trükiti. Viimase kümne aasta jooksul on paljud kontsernid oma trükikojad maha müünud, et keskenduda rohkem oma põhitööle. Praegu esineb seda väga harva, et kirjastajal oleks oma trükikoda. Lisaks kasutavad kirjastajad kohati vahendajate teenuseid, andes trükitööd madalaimat hinda pakkuvale trükikojale. Selline tendents tähendab trükiettevõtetele lisakoormust, teravdades niigi raskustes oleva sektori probleeme. Liigne tootmisvõimekus võimaldab suurtel ja mõjukatel kirjastajatel nõuda hinnaalandust, mis vähendab trükiettevõtete kasumit ja avaldab seeläbi negatiivset mõju töötajate palgatasemele.

3.2.6 Samasugust survet avaldavad kataloogide ja perioodikaväljaannete kirjastajad oma toodete tootmiskulude osas. Võttes arvesse iga lepingu puhul tekkivat suurt konkurentsi, üritab enamik trükiettevõtteid oma kulusid vähendada, kasutades selleks töötajate palkade alandamist, mis viib töötingimuste halvenemiseni.

3.2.7 Finantskriisi tagajärjel on trükiettevõtetel raske laenu saada ning kuna sektoril on pankade seas halb maine, asetab see ettevõtted veelgi ebasoodsamasse olukorda. Samuti avaldab reklaamieelarvete vähenemine negatiivset mõju nende tegevusmahule.

3.2.8 Ehkki tegevuste mitmekesistamine võiks olla soovitav, on see trükiettevõtetele keeruline, kuna enamik neist ei ole praegu võimelised investeerima. See kehtib eelkõige trükieelsete protsesside puhul, seda eelkõige rahaliste vahendite ja käsutuses olevate ruumide nappuse tõttu.

3.2.9 Võrdlusena aga tundub, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted suudavad struktuuriliste muudatuste ja konjunktuuriliste raskustega paremini kohaneda, kuna nad on oma tegevusviisides paindlikumad ning võtavad mitmekesisema klientuuri vajadusi kergemini arvesse. Tulevikus võiksid need ettevõtted osaleda selliste töötajate ametialases ümbersuunamises, kes on suurtest ettevõtetest vallandatud – ehkki praegu on raske öelda, kui suur nende arv võiks olla.

3.3.1 Liigse tootmisvõimekuse suurenemine (6) Euroopa rullofsettrüki ja rotatsioonsügavtrüki turul, mis tuleneb nii nõudluse vähenemisest Euroopa turul kui ka üleinvesteerimisest, avaldab negatiivset mõju ettevõtete madalatele marginaalidele. See on viinud tõsise ohuni, et ette võetakse karmimad kulude kärpimise meetmed – seda meeleheitlikus püüdes kasumit säilitada või lihtsalt ellu jääda. Paljud ettevõtted on kahjumite piiramiseks sunnitud nõustuma müügihinnaga, mis jääb alla nende kogutootmiskuludele.

3.3.2 UNI Europa Graphicali läbiviidud uuringu alusel jõudis trükitööstuse tootmismaht 2008. aastal 2004. aasta tasemele (7). Vaatamata sellele ebasoodsale majanduskonjunktuurile ostsid Euroopa rotatsioonsügavtrüki ettevõtted 2005.–2008. aastal 28 uut masinat. Mõistagi vastasid need investeeringud osaliselt teatud strateegiatele, mis on seotud näiteks vajadusega uuendada seadmeid, vastata uutele turunõudmistele ning tõsta täiendavalt tootlikkust, et reageerida tõhusamalt tootmise võimalikele tipphetkedele. Need masinad suudavad trükitooteid tõhusamalt toota, suurendades veelgi sektori liigset tootmisevõimekust, mis enne kriisi jäi vahemikku 15-20 % (8). Praeguse kriisi kontekstis on see umbes 25-30 %.

3.3.3 Saksa ametiühingu Ver.di väitel on trükimahu suurendamine Euroopas kasvatanud konkurentsist tulenevat survet, mis on muutunud hävitavaks. Ver.di analüüsist nähtub, et need investeeringud on ainult suurendanud survet kulusid vähendada ja turukonkurendid kõrvaldada, mis on juba kaasa toonud massilisi vallandamisi.

3.3.4 Liigne tootmisvõimekus ja üleinvesteerimine on juba põhjustanud mitmeid märkimisväärseid pankrotte. Üks sellistest ettevõtetest – Quebecor World – oli üks Euroopa peamisi trükiettevõtteid, kes andis kogu maailmas tööd üle 20 000 inimesele. 2008. aastal läks Quebecor World tugevneva konkurentsi ja digitrüki ulatuslikuma kasutamise tõttu pankrotti. 2009. aastal maksis ettevõte oma võlad tagasi ja kandis oma tegevuse Euroopas üle HHBV nimelisele investeerimisfondile. Ettevõtte nimi on nüüd World Color. Samal ajal, kui osa ettevõtteid läks pankrotti, reageerisid paljud ettevõtted nendele raskustele sellega, et ühinesid teiste ettevõtetega. See protsess viis kogu sektori tohutu ümberstruktureerimiseni, mis omakorda tõi kaasa töökohtade kaotamisi.

3.3.5 Nagu paljudes teistes sektorites tõi majanduskriis kaasa tõsiseid tagajärgi 2009. aasta palgaläbirääkimistele. Isegi kui töökohad säilitati, avaldati töötajatele tugevat survet tööjõukulude vähendamiseks, mis mõjutab negatiivselt töötingimusi ja palku. 2009. aasta kollektiivläbirääkimistega jõuti selleni, et Euroopa trükisektori töötajate ostuvõime vähenes keskmiselt -0,9 % (9). Turu laienemine viis nõiaringi tekkimiseni, mis avaldab negatiivset mõju nii hindadele kui ka tööjõukuludele ning teravdab konkurentsi.

3.4.1 Viimastel aastatel on paberit, tinti ja trükimasinaid tootvate ettevõtete arv kahanenud, mis on kaasa toonud suurema koondumise, andes teenuseosutajatele jõupositsiooni oma tingimusi lihtsamini peale suruda.

3.4.2 Hiljutisest uuringust Euroopa trükisektori kohta nähtub, et liigne tootmisvõimekus, üleinvesteeringud, vähene nõudlus, toodete madalamad hinnad, kahanevad käibed ja suurenev konkurents turul on viinud ühinemiste ja ülevõtmisteni ning uute pankrottideni (10).

3.4.3 Ühinemiste ja ülevõtmiste tagajärjel on tekkinud suuremad ettevõtted, kes soovivad veelgi sihikindlamalt oma konkurendid kõrvaldada. Näiteks 2005. aastal loodi kõnealuses sektoris selliste meediakontsernide nagu Bertelsmann, Gruner + Jahr ja Springer trükitegevuse ühendamisel Prinovis, mis on kõige suurem rotatsioonsügavtrüki ettevõte Euroopa trükitööstuses. Samuti tõusis Schlott AG kontsern Euroopa rotatsioonsügavtrüki suuruselt teiseks ettevõtteks tänu ettevõtete ülevõtmisele (REUS Tšehhis Plzeňis) ning voltimis- ja trükimahu suurendamisele (Biegelaar, Madalmaad) aastatel 2006 ja 2007. 2008. aasta alguses võttis Madalmaade investeerimiskontsern üle Quebecori Euroopa trükitegevuse. Briti kontsern Polestar otsib partnereid, et tõsta oma osakaalu turul.

4.1 Kõik nimetatud probleemid asetavad Euroopa rullofsettrüki ja rotatsioonsügavtrüki sektori ebakindlasse olukorda, mis on pikemas perspektiivis kahjulik, kui valdkonna otsuselangetajad ja teised sidusrühmad ei tegutse kiirelt ja kooskõlastatult. Sotsiaalpartnerid on jõudnud järeldusele, et trükisektori säästva arengu tagamiseks pikas perspektiivis on vaja sektori ümberkorraldamist ja -struktureerimist. Järgmise kümne aasta jooksul toimub tõenäoliselt sektori täiendav ratsionaliseerimine, mis toob kaasa palju vallandamisi. Seepärast on sotsiaalpartnerid seisukohal, et algatused tuleb käivitada kohe, et tagada sektorit praegu raputava kriisi juhtimine ja haldamine tööandjate ja töötajate parimates huvides. Kriis on aga niivõrd sügav, et ametiühingud uurivad praegu selle tagajärgi ja üritavad välja töötada konstruktiivseid strateegiaid, et säilitada tööhõivet, kavandada ümberõpet, vältida töötingimuste halvenemist ja säilitada palgataset.

4.2 Euroopa Komisjon pakkus 2007. aastal kutseliitude heakskiidul välja trükitööstuse tegevuskava, mis koosnes kuuest punktist:

Komitee toetab seda endiselt suures osas aktuaalset ettepanekut täielikult ja tunneb heameelt juba elluviidud meetmetest. Komitee leiab siiski, et lähituleviku väljakutsetele vastamiseks tuleks võtta teatud hädaabimeetmeid, kuna ELi kõiki liikmesriike raputanud kriis ja sellele järgnenud majanduslangus on sektori probleeme tunduvalt teravdanud.

4.3 Finantskriis on lisaks toonud esile pakilise vajaduse sotsiaalpartnerite kavandatud ja kooskõlastatud tegevuse järele. Rohkem kui kunagi varem on vaja Euroopa tõelise tööstuspoliitika määratlust, mis põhineks komisjoni ettepanekul. Ei ole soovitav, et koondumise protsess ulatuks kaugemale kui vajalik, ehkki piiratud koondumist peaks olema võimalik kaaluda üleminekute haldamisel, sh tööaja vähendamine võimalikult paljude töökohtade säilitamiseks ning ümberõppe ja sisese ja välise liikuvuse tõhusaks korraldamiseks. Praegu läbivaatamisel oleva määruse nr 2685/2000 kohaselt võiksid sellised ettevõtted, kelle turuosa kokku ei ületa 20 %, sõlmida spetsialiseerumiskokkuleppeid, et parandada tootmistehnikaid ja saavutada mastaabisäästu, mis võimaldaks neil tagada ettevõtte püsimist.

4.4 Uurida tuleks vahendajate tegevust, et määratleda selle mõju hindade moodustumisel. Vaba ja mitte moonutatud konkurents peaks olema lubatud, kui peetakse kinni töönormidest ja inimväärsest töötasust ning konventsioonidest ja kollektiivlepingutest kõikjal ELis, kus neid rakendatakse.

4.5 Sektori tootmisvõimekust tuleks kooskõlastatud viisil vähendada. Sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimisi tuleb edendada kõigil tasanditel igas riigis, et sektori ümberstruktureerimist oleks võimalik ellu viia ühiskondlikult aktsepteeritavate suuniste alusel. Lisaks tuleb ELi tasandil viivitamatult käivitada ametlik ja struktureeritud sotsiaaldialoog, et töötada välja selle ala väljakutsetele vastavad lahendused. Komitee tuletab meelde, et valdkondlik sotsiaaldialoog võib toimuda arvamuste, ühisavalduste, suuniste, tegevusjuhiste, hartade ja lepingute vastuvõtmise teel.

4.6 Euroopa Komisjoni rahaline ja logistiline toetus on vältimatu selleks, et Euroopa rullofsettrüki ja rotatsioonsügavtrüki tööstus oleks tulevikus heal järjel ja õitsev. Komitee ärgitab ettevõtteid taotlema muu hulgas Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengufondi, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ja Euroopa teadusuuringute- ja innovatsioonifondi vahendeid. Samuti oleks soovitav hinnata Euroopa Investeerimispanga võimalusi rahastada ettevõtete kohandamist uusi tehnoloogiaid nõudvateks tegevusteks. Eri toetussüsteeme tuleks kasutada üksnes üleminekute lihtsustamiseks ja neid ei tohiks kasutada ümbersuunamiste kaudseks rahastamiseks.

4.8 Valdkonna arengute tõhusa järelevalve tagamiseks peaks komisjon looma usaldusväärse teabe- ja andmekogumissüsteemi, mis oleks ligipääsetav ka sidusrühmadele.

Brüssel, 14. juuli 2010

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Mario SEPI

(1) Ifo, Investitionstest, München, Frühjahrsgutachten 2008 (investeeringute analüüs, München, kevad 2008).

(5) The Future of Paper and Print in Europe (Euroopa paberi- ja trükisektori tulevik), Stationers' and Newspaper Makers’ Company (2009).

(6) Gennard, J: The Impact of the financial crisis on the European graphical industry (Finantskriisi mõju Euroopa trükitööstusele) (2009).

(7) Euroopa rotatsioonsügavtrüki ja rullofsettrüki konverents, 16.-20. märts 2009, Verona (Itaalia).

(9) Gennard, J: Report on UNI Europa's collective agreements (Aruanne UNI Europa kollektiivlepingute kohta) (2009).

(10) Gennard, J. Annual Collective Bargaining Survey. (Iga-aastane kollektiivläbirääkimiste uuring). UNI Europa (2008).