Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika suhete sotsiaal-majanduslike aspektide edendamine”

26 veebruaril 2009 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt oma kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse teemal:

„Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika suhete sotsiaal-majanduslike aspektide edendamine”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav välissuhete sektsioon võttis arvamuse vastu 3. veebruaril 2010.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 460. istungjärgul 17.-18. veebruaril 2010 (17. veebruari istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 110, erapooletuks jäi 2.

1.1 Teha otsustav samm kahe piirkonna strateegilises partnerluses. Komitee arvates on uues globaalses kontekstis tingimata vaja pidada rohkem poliitilist dialoogi ja kujundada kaalukam tegevuskava, milles keskendutakse nii vastastikule sõltuvusele kui ka küsimustele, mille puhul on vaja paremaid rahvusvahelisi eeskirju, nagu nt keskkonna, ebavõrdsuse vähendamise, rände või rahu ja julgeoleku küsimustes. Tippkohtumiste järeldusi tuleks mõlemas piirkonnas tõhusamalt kohaldada.

1.2 Anda uus impulss traditsioonilistele poliitikatele. See tähendab, et rändeküsimused on ELi ja Ladina-Ameerika tegevuskavas kesksete teemade seas; et sotsiaalse ühtekuuluvuse küsimust käsitletakse terviklikult, sh et selle eesmärgi saavutamiseks tehakse rohkem koostööd, luuakse struktuurilise ühtekuuluvuse mehhanismid, antakse impulss valdkondlikele poliitikatele ja luuakse inimväärset tööd toetavad tingimused. Assotsieerimislepingutes tuleb võtta asjakohaselt arvesse olemasolevaid erinevusi, kasutades selleks selliseid vahendeid nagu jätkusuutlikkuse hindamine, vähem arenenud riikide puhul eri- ja diferentseeritud kohtlemise põhimõtte tunnustamine, erandite tegemine ja üleminekuperioodide kasutamine sektorites, kus see vajalikuks osutub ning erinev lähenemisviis arengukoostööle. Koostöös keskmise sissetulekuga Ladina-Ameerika riikidega peaks keskenduma sellistele eesmärkidele nagu makromajandusliku stabiilsus, institutsioonilise suutlikkuse tugevdamine, konkurentsivõime ja kaubandussuutlikkuse parandamine, maksureformid, innovatsioon ja koostöö hariduses, teaduses ja tehnoloogias.

1.3 Esitada arengut ja tootmise ümberkorraldamist mõjutav innovatsiooni tegevuskava, kus käsitletakse innovatsiooni sotsiaalseid aspekte. Komitee palub arvestada innovatsiooni sotsiaalse mõõtmega kõikides selle aspektides: sotsiaalse ja kultuurilise konteksti olulisus tehnoloogilises innovatsioonis; innovatsiooni pidurdavad sotsiaalsed tõkked, nt vaesus; innovatsioonipoliitikate sotsiaalsed tagajärjed; innovatsiooni võime luua sotsiaalset struktuuri. Sotsiaalse innovatsiooniga, mida ühiskond ise tekitab ja mis tuleb igivanadest, kollektiivsetest või praktilistest teadmistest ning peegeldub muu hulgas sotsiaal- ja keskkonnavaldkonnas, tuleb arvestada ning muuta see riiklikuks poliitikaks. Samuti on oluline kodanikuühiskonna osalemine, et innovatiivne tegevus ja poliitika võetaks vastu ja et sellega arvestataks.

1.4 Asetada organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamine ELi ja Ladina-Ameerika strateegilise partnerluse keskmesse. Sellega seoses palub komitee, et ELi koostööpoliitika ja uue EUROsociAL programmi prioriteedid oleksid järgmised: tugevdada kodanikuühiskonna organisatsioone ning Ladina-Ameerika kodanikuühiskonna organisatsioonide piirkondliku tasandi esindusorganeid; luua mõlema piirkonna organiseeritud kodanikuühiskonna esindusorganite kahepoolne koordineerimismehhanism; kaasata komitee tulevase ELi ja Ladina-Ameerika fondi juhtkonda; kaasata organiseeritud kodanikuühiskond ELi ja Ladina-Ameerika assotsieerimislepingutesse, luues selleks nõuandvad ühiskomiteed ja lisades assotsieerimislepingutesse peatükke sotsiaalsete, tööhõive ja keskkonnaküsimuste kohta; muuta kodanikuühiskonna osalemine ELi ja Mehhiko strateegilises partnerluses ametlikuks; kaasata organiseeritud kodanikuühiskonna organisatsioonid EUROsociAL programmi määratlemisse ja arendamisse ning Ladina-Ameerika ja ELi sotsiaalse ühtekuuluvuse foorumitesse.

1.5 Nende assotsieerimis- ja vabakaubanduslepingute osas, mida EL on Ladina-Ameerika piirkondade ja riikidega läbi rääkimas, rõhutab komitee, et põhiliste inimõiguste ja sotsiaalsete õiguste järgimist tuleks pidada eelduseks, et Euroopa institutsioonid need lepingud allkirjastaks. Komitee leiab, et nende lepingutega seotud järelevalve-, hindamis- ja konsulteerimismehhanisme tuleks tunnistada organiseeritud kodanikuühiskonna osalusel. Eriti palub komitee, et Euroopa Komisjon nõuaks nende põhimõtete täitmist Kolumbia ja Peruuga sõlmitava vabakaubanduslepingu läbirääkimistel. Komitee rõhutab, et institutsioonides tuleks enne lepingute algatamist (rääkimata nende sõlmimisest) pidada põhjalikke poliitilisi arutelusid, nagu seda lubas ka volinikukandidaat Karel De Gucht, ja palub, et nendesse aruteludesse kaasata ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning kodanikuühiskonda esindavad organisatsioonid.

2.1 Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide riigipeade ja valitsusjuhtide kuues tippkohtumine toimub hoopis teistsuguses maailma, Euroopa ja Ladina-Ameerika kontekstis, kui kümme aastat tagasi, kui 1999. aasta Río tippkohtumisel (1) tehti esimesed sammud aluse panemiseks Euroopa ja Ladina-Ameerika strateegilisele partnerlusele.

2.2 Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika suhetel on juba üle 30 aasta pikkune ajalugu, alates Euroopa Parlamendi ja Ladina-Ameerika parlamendi dialoogi käivitamisest 1970ndatel aastatel, San José protsessist või Euroopa Komisjoni ja Rio grupi dialoogist. Kuigi kodanikuühiskonna organisatsioonid oleks soovinud suuremaid edusamme suhete arendamisel, et juba aastaid tagasi oleks sõlmitud mõned assotsieerimislepingud ning et tippkohtumiste järeldusi oleks praktikas palju rohkem kohaldatud, on üldine hinnang seniste saavutuste kohta siiski väga positiivne. Kaheksakümnendatel aastatel tegeleti ELi ja Ladina-Ameerika suhtluses peamiselt vajadusega rahu ja demokraatia järele, mida võib näha Euroopa Ühenduse suurest panusest Kesk-Ameerika rahuprotsessi. Hiljem tõstis EL esile regionalismi ja kahe piirkonna strateegilise partnerluse, pöörates erilist tähelepanu mõlemale alampiirkonnale, samuti vastamisele globaliseerumise tõttu tekkinud ühistele väljakutsetele nagu keskkonnaohud, energia, toiduga kindlustatus, ränne ning finants- ja majanduskriis. Kahe piirkonna tegevuskavasse on lisatud sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärk ning ülemaailmse ja piirkondliku tähtsusega avalike hüvede pakkumine. Samuti on kahe piirkonna suhted avaldanud mõju globaalsele valitsemisele, seda tänu tõhusale mitmepoolsuse kaitsele. Nagu viimases Euroopa Komisjoni teatises (2) on välja toodud, on kasutusele võetud konkreetseid vahendeid, alates tippkohtumistest ja protsessist assotsieerimislepingute võrgustiku suunas, mille raames on sellised lepingud juba allkirjastatud Tšiili ja Mehhikoga. Samuti on allkirjastatud strateegiline partnerlus Brasiilia ja Mehhikoga. Valdkondliku poliitika toetuseks on loodud sellised vahendid nagu programm EUROsociaAL, EUrocLIMA ja teised haridusega seotud programmid. Samuti on loodud Euroopa–Ladina-Ameerika parlamentaarne assamblee (EuroLat). Euroopa Liit investeerib kõnealusesse piirkonda jätkuvalt kõige rohkem, ta on suuruselt teine kaubanduspartner ja tähtsaim arenguabi andja.

2.3 Kodanikuühiskonna tasandil on Ladina-Ameerika allpiirkondades üles ehitatud suhetevõrgustik organiseeritud kodanikuühiskonda esindavate institutsioonidega, panustatud tõhusalt ELi ja Ladina-Ameerika eri sektorite (ettevõtted, ametiühingud ja kolmas sektor) paremasse koordineerimisse, parandatud koostööd piirkondade parlamentidega ning komiteel on vaatleja staatus Euroopa–Ladina-Ameerika parlamentaarses assamblees, kellega ta on allkirjastanud koostööprotokolli, mis on avatud ka vastavatele institutsioonidele Ladina-Ameerikas. Euroopa Liidu ja Brasiilia strateegilise partnerluse raames on loodud ELi-Brasiilia ümarlaud, kus osalevad Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Brasiilia majandus- ja sotsiaalarengu nõukogu. Komitee omakorda on aidanud Ladina-Ameerika allpiirkondlikus integratsiooniprotsessis tugevdada kodanikuühiskonda kaasavaid organeid ning on teinud edusamme (kuigi need edusammud ei ole veel piisavad) organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamiseks läbirääkimisprotsessi. Ta on toetanud assotsieerimislepingutes järelevalve- ja konsultatsioonimehhanismide institutsionaliseerumise põhimõtte tunnistamist ja vajadust lisada lepingutesse sotsiaalne, tööhõive ja keskkonnaalane mõõde.

3.1 Uut poliitilist konteksti iseloomustab praegu globaalne majanduskriis, keskkonnaalane väljakutse, Aasia majanduslik tõus, WTO läbirääkimiste ummikseis, rändevoogude suurenemine, Lõuna-Lõuna suhete intensiivistumine selle kõikides aspektides ja uute globaalse valitsemise foorumite (nt G20 ja BRIC (Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina)) esilekerkimine. Selles kontekstis on arengumaadel järjest suurem roll, kus partnerlust tuleb laiendada teistele organitele, nt rahvusvahelistele finantsasutustele (3) või ÜRO süsteemi organisatsioonidele. Kõige selle tõttu tuleb ELi ja Ladina-Ameerika suhete tegevuskava uuendada ja luua konkreetsemad ja tõhusamad mehhanismid tippkohtumiste järelduste ja kahepoolsete suhete kõikide aspektide kujundamiseks.

3.2 Samal ajal on Ladina-Ameerikas loodud uusi integratsiooniprojekte, nagu Lõuna-Ameerika Riikide Liit (UNASUR), milles rõhutatakse rohkem poliitilist, julgeoleku ja kaitse mõõdet, infrastruktuure või energia- või finantspoliitikate koordineerimist. Lisaks sellele muutuvad kaubandusse mitte puutuvad küsimused – keskkonnariskid, energia, toiduga kindlustatus ja toiduohutus, ränne, vaesus ja ebavõrdsus, rahvusvaheline finantsstabiilsus – kahe piirkonna tegevuskavas olulisemaks, kuna vajadus koostööl põhineva poliitika järele rahvusvahelisel tasandil on järjest suurem. Kriis on seda eriti rõhutanud.

3.3 Komitee leiab, et uus etapp nõuab poliitilise dialoogi tõhustamist ja uuendatud tegevuskava, milles keskendutakse nii vastastikule sõltuvusele kui ka küsimustele, mille puhul on vaja rohkem ja paremaid rahvusvahelisi eeskirju, nagu nt keskkonna, rände, ebavõrdsuse suurenemise või rahu ja julgeoleku küsimustes. Majandus- ja finantskriisi sotsiaalsete tagajärgede kohta tuleks koostada ühised kavad ning kliimamuutuse ja selle negatiivsete mõjude, energiamudeli muutumise, teadusuuringute, arengu ja globaalse valitsemise osas tuleks teha rohkem koostööd. Samal ajal on jätkuvalt vaja püüelda kahe piirkonna suhete traditsiooniliste eesmärkide poole: edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja piirkondlikku integratsiooni, arendada edasi ja kohandada koostööprogramme ning anda uus impulss sõlmimisel olevate assotsieerimislepingute lõpule viimiseks ja sõnastada lepingud nii, et nendes arvestataks rohkem erineva arengutasemega ning tagataks paremini sotsiaalset ühtekuuluvust. Sellega seoses peab komitee positiivseks komisjoni teadaannet kavatsusest luua Ladina-Ameerika investeerimisrahastu, millega parandatakse piirkondlikku integratsiooni ja koostalitusvõimet ning soodustatakse valdkondlike poliitikate arengut, kuid kõnealust algatust saaks kindlasti parandada. Investeerimisrahastu tugevdab lepingutes majanduslike ja sotsiaalsete meetmete kõrval sotsiaalse ühtekuuluvuse aspekti ning annab impulsi algatustele luua ühtekuuluvusfonde, nt kehtiv Mercosuri struktuurilise konvergentsi fond või Kesk-Ameerikas 2007. aastal vastu võetud tolliliidu konventsiooni raames väljakuulutatud ühtekuuluvusfond.

4. Organiseeritud kodanikuühiskonna ulatuslikum kaasamine strateegilise partnerluse eesmärkidesse ja programmidesse

4.1 Euroopa integratsiooni osas saadud kogemusega arvestades leiab komitee, et kahe piirkonna strateegilise partnerluse ning selle poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide tugevdamiseks tuleb organiseeritud kodanikuühiskonda kõikidesse protsessi etappidesse palju otsustavamalt, organiseeritumalt ja tõhusamalt kaasata. Sotsiaalne kaasatus on otsustava tähtsusega, kui soovitakse suhteid muuta avatumaks, tuntumaks ja läbipaistvamaks, ning selleks, et edendada nendes suhetes eri ühiskondade suuremat kaasatuse tunnet ning et ühiselt kokku lepitud meetmed oleksid tõhusad. ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide suhted said alguse sidemetest, mille sõlmisid juba rohkem kui kolmkümmend aastat tagasi poliitilised liikumised ja ühiskondlikud organisatsioonid. Just seetõttu ei saa kahe piirkonna dialoogi elavdada ainult uute teemade lisamisega tegevuskavasse või tegevuskava muutmisel paindlikumaks ja tõhusamaks, vaid dialoogi tuleb kaasata ka eri sidusrühmad ja sektorid

4.2 Piirkondliku integratsiooni protsessi ergutamiseks ja selle õiguspärasuse tagamiseks on väga oluline organiseeritud kodanikuühiskonna organisatsioonide impulss altpoolt ülespoole. Samamoodi on sotsiaalse ühtekuuluvuse riiklike poliitikate kohaldamise tõttu vaja luua ja tugevdada osalusel põhinevaid sotsiaalseid institutsioone. Sellega seoses palub komitee komisjonil kaaluda EUROsociAL programmi uuendamisel organiseeritud kodanikuühiskonna organisatsioonide ning selle piirkondliku tasandi esindusorganite tugevdamise programmi.

4.3 Komitee väljendab täielikku toetust eesmärgile kujundada kahe piirkonna strateegilise partnerluse jaoks täpsem ja toimiv tegevuskava, mida oleks võimalik jälgida ja hinnata. Selleks, et kava oleks võimalikult tõhus, oleks muu hulgas vaja, et selles osaleksid korrapäraselt Ladina-Ameerika ja ELi organiseeritud kodanikuühiskonna esindusorganid: Mercosuri nõuandev majandus- ja sotsiaalfoorum, Kesk-Ameerika integratsioonisüsteemi nõuandekomitee, Andide tööandjate ja tööhõive nõuandekogud, Andide põlisrahvaste nõuandekogu ja Andide tarbijaorganisatsioon ning teised organid, mis võivad Tšiilis ja Mehhikos tekkida, samuti Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ise. Kõik need organid võiksid anda positiivse panuse poliitika kujundamisse sellistes valdkondades nagu sotsiaalne ühtekuuluvus, kliimamuutused, innovatsioon, ränne ja inimväärne töö, mis võivad tippkohtumisel heakskiitmisele tulla ja mis kuuluvad kahe piirkonna tegevuskavasse. Selleks aitaks komitee meeleldi luua organiseeritud kodanikuühiskonda esindavate organite jaoks kahe piirkonna koordineerimismehhanismi, mida saaks kasutada nende organite panuse edastamiseks perioodil, mis jääb ELi ning Ladina-Ameerika riikide tippkohtumiste vahele.

4.4 Komitee tervitab teadet ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide fondi loomisest, mille eesmärk on valmistada ette, jälgida ja vajadusel kohaldada tippkohtumistel vastu võetud otsuseid, ning leiab, et selles osas võib väga positiivseks osutuda eri sidusrühmade korralduslik ja kaasav roll, mis sellel fondil võib olla. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kui Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonda kõige paremini esindav organ palub, et teda kaasataks tulevase ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide fondi juhtkonda.

4.5 Nagu eelnevatel tippkohtumistel on õigustatult nõutud, peaks organiseeritud kodanikuühiskonna osalus assotsieerimislepingutes kajastuma selles, et luuakse nõuandvad ühiskomiteed, lepingutesse lisatakse sotsiaalne, tööhõive ja keskkonna mõõde ning kodanikuühiskond kaasatakse konsulteerimise eesmärgil lepingute mõju analüüsimisse.

4.6 Komitee palub, et kodanikuühiskond kaasataks Mehhiko ja ELi strateegilisse partnerlusse samamoodi, nagu mõlema poole kodanikuühiskond kaasati ELi ja Brasiilia strateegilisse partnerlusse, kus loodi partnerluse esindusinstitutsioonide vaheline ümarlaud.

4.7 Komitee leiab, et organiseeritud kodanikuühiskonna tõhusaks integreerimiseks kahe piirkonna strateegilisse partnerlusse on vaja edasi arendada koostööd Euroopa–Ladina-Ameerika parlamentaarse assambleega. Selleks loob komitee parlamentaarse assambleega tõhusa teabevahetussüsteemi ja edastab parlamentaarses assamblees esindatud vaatlejainstitutsioonina kodanikuühiskonna organisatsioonide panuse valdkondades, mis tulevad kõnealuses institutsioonis arutlusele ja kokku leppimisele. Seda eesmärki aitab suurel määral saavutada punktis 4.3 mainitud kahe piirkonna koordineerimismehhanismi loomine.

4.8 Samal ajal kutsub komitee üles kaasama EUROsociAL programmi teise etapi määratlemisse ja arendamisse rohkem ühiskondlikke ja ametialaseid organisatsioone. Samuti leiab komitee, et ta saaks sotsiaalse ühtekuuluvuse fondi tõhusamalt panustada, kui teda kaasataks rohkem selle ettevalmistamisse ja arendamisse.

5.1.1 Järjest suuremate rändevoogude tõttu Ladina-Ameerikast Euroopasse peab ELi ja Ladina-Ameerika rändeteemaline dialoog olema kahe piirkonna tegevuskavas üks keskseid teemasid. Dialoog peab viima kokkulepeteni, milles arendatakse eelkõige ennetavaid rändepoliitikaid, mis pakuvad seaduslikke rändevõimalusi, ning edendatakse asjakohaseid sisserände poliitikaid. Selleks tuleks tagada sisserändajate põhiõigused, eelkõige töötajate ja sotsiaalsed õigused, sõlmida kokkulepped sisserändajate kutsekvalifikatsioonide tunnustamiseks; lihtsustada ajutise rände ja perekonna taasühinemise menetlust ELis töötavate sisserändajate jaoks ning sõlmida kokkulepped sisserändajate poliitikas osalemise õiguse edendamiseks. Samal ajal tuleb tagada, et rändajaid EList Ladina-Ameerikasse ja Kariibi mere piirkonna riikidesse koheldaks sarnaselt.

5.1.2 Seoses nii ajutiste (lähetatud töötajad) kui ka alaliste (klassikaline väljaränne) rändevoogudega peaks leidma lahendusi selle vältimiseks, et teenuste osutamisel või seoses ettevõtete investeeringutega peaksid töötajad, kes on EList ajutiselt Ladina-Ameerikasse või Ladina-Ameerikast ELi lähetatud, maksma topelt sotsiaalmaksu nii päritoluriigis kui ka riigis, kus nad töötavad. Topeltmaksustamist saaks vältida kahepoolsete kokkulepetega, millega sätestatakse, et seadusi kohaldatakse ühtselt.

5.1.3 Klassikalisema väljarändega seoses on väga oluline reguleerida sotsiaalkindlustushüvitiste, eelkõige pensionide ülekandmist. Mõlemas valdkonnas ELis ja Ladina-Ameerikas juba olemasolevate mehhanismidega võrdsete mehhanismide vastu- või kasutusele võtmine rikastaks institutsioonilisi suhteid ja muudaks rändavate töötajate olukorra paremaks, kuna nad saaksid karjääri lõpul pöörduda oma maale tagasi ja saada pensioni, mille nad on oma tööga ja sissemaksetega välja teeninud.

5.1.4 Selleks, et võõrtöötajatel ei oleks kiusatust perekondadega lühikeseks perioodiks taasühineda, mis tooks kaasa päritolumaa suhtes juurte kaotamise tunde, võiks nende perekondadele anda õiguse peretoetustele, kui töötaja töötab ühes riigis ja tema pereliikmed elavad teises riigis. See võimaldaks liigutada perekondade asemel toetusi, mis oleks kasulik kõigile. Sellega seoses võiks esimese sammuna püüda tagada, et olemasolevates või läbirääkimisel olevates ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide assotsieerimislepingutes oleksid sarnased sotsiaalse kaitse klauslid kui Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide lepingutes (4). Lõpuks võiks uurida võimalust kooskõlastada Ladina-Ameerika mitmepoolset sotsiaalkindlustuslepingut (5) ja ELi määrust 883/2004, sest sellest võiksid saada kasu nii töötajad kui ka ettevõtted. See aitaks parandada ELi ja Ladina-Ameerika majanduslikke ja ühiskondlikke suhteid.

5.1.5 Komitee peab väga oluliseks, et järgmise EUROsociAL programmi prioriteetsete teemade seas oleks ränne ELi ning Ladina-Ameerika riikide vahel. Samamoodi kutsub komitee üles viima ellu Euroopa Parlamendi ettepaneku luua kahe piirkonna rände vaatlusrühm.

5.2.1 Euroopa kogemus on näidanud, et ühtekuuluvuspoliitika nõuab lisaks struktuurifondidele kõikehõlmavat ja sidusat probleemiasetust, milles arvestatakse paljude poliitikatega, alates makromajanduse stabiilsusest kuni võitluseni diskrimineerimise vastu. Ühtekuuluvus sõltub peamiselt riigi poliitikast ja vahenditest, mistõttu peaksid Ladina-Ameerika riigid asetama suuremat rõhku sisepoliitikale: maksupoliitikale, sotsiaalsele kaitsele, aktiivsetele poliitikatele, millega edendatakse konkurentsivõimet ja inimväärset tööd.

5.2.2 Sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks piirkondliku integratsiooni protsessis tuleb omakorda käsitleda mitmeid meetmeid alates riikide ja piirkondade erineva arengutaseme tunnistamisest kuni teiste meetmeteni, mis hõlmavad infrastruktuure, ühtekuuluvusfonde, seaduste ühtlustamist, õigusloomepoliitikat, tõhusaid konfliktide lahendamise mehhanisme, tööõiguse ühtlustamise poliitikaid, rände ühist haldamist, tööstuspoliitikat ja tootmissektoreid toetavat poliitikat. Puhtalt institutsioonilisest fookusest kaugemale minnes tuleb kahe piirkonna partnerluses komitee arvates minna edasi valdkondlike dialoogidega, et koostada selline kahe piirkonna tegevuskava, mis looks integratsioonidünaamika ja toetaks piirkonna majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, kuna tegeletakse riikide ja piirkondade sisemiselt erineva arengutasemega.

5.2.3 Komitee on veendunud, et sotsiaalse ühtekuuluvuse esmatähtsad tegurid on töösuhete demokraatliku raamistiku tugev impulss, inimväärse töö levimine, varjatud majanduse reguleerimine, sotsiaalne kaitse, kollektiivsed läbirääkimised ja sotsiaaldialoog. Seetõttu palub ta, et EUROsociAL II programm kutsuks sotsiaalpartnerid hindama EUROsociAL programmi esialgseid kogemusi ning kujundama ja haldama järgmist programmi.

5.2.4 Komitee arvates on sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks oluline austada põlisrahvaste õigusi, nagu on ette nähtud Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni 1989. aasta konventsioonis nr 169 sõltumatutes riikides elavate põlis- ja hõimurahvaste kohta.

5.3.1 Komitee arvates on assotsieerimislepingute käimasolevate läbirääkimiste lihtsustamiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamise toetamiseks vaja, et assotsieerimislepingutes, mis toovad kaasa põhjaliku majandusliku liberaliseerimisprotsessi, arvestataks asjakohaselt asjaomaste Ladina-Ameerika riikide allpiirkondade ja ELi arengu erinevustega. Selleks tuleks kasutada selliseid vahendeid nagu jätkusuutlikkuse hindamine (sh organiseeritud kodanikuühiskonna järjepidev kaasamine mõjuhinnangutesse), vähem arenenud riikide puhul eri- ja diferentseeritud kohtlemise põhimõtte tunnustamine, erandite tegemine ja üleminekuperioodide kasutamine sektorites, kus see vajalikuks osutub, erinev lähenemisviis arengukoostööle ning impulss ühtekuuluvusfondidele.

5.3.2 Teiselt poolt peab komitee oluliseks, et Euroopa toetaks jätkuvalt piirkondliku integratsiooni protsesse Ladina-Ameerikas. Samuti leiab komitee, et nii osa riikidega alustatud mitmepoolsed läbirääkimised kui ka teiste riikidega kehtestatud strateegilised partnerlused peavad aitama kaasa piirkondlike kokkulepete sõlmimisele ja integratsiooniprotsessi tugevdamisele. Selleks tuleks kasutada punktis 5.2.2 viidatud strateegiat ja meetmeid. Komitee jaoks on see kahe piirkonna strateegilise partnerluse põhiline alus ja väga oluline tingimus Euroopa ning Ladina-Ameerika muutmiseks globaalseteks partneriteks mitmepoolses valitsemises.

5.3.3 Komitee palub, et ELi ja Tšiili assotsieerimislepingu sätteid kodanikuühiskonna osaluse kohta arendataks edasi ja viidaks ellu. Selleks kutsub ta üles konsulteerima Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Tšiili kodanikuühiskonda esindavate organisatsioonidega. Samamoodi palub komitee ELi ja Mehhiko assotsieerimislepingu nõukogul luua ühine nõuandekomitee, kes tegeleks lepingu järelmeetmetega ja konsulteeriks organiseeritud kodanikuühiskonnaga.

5.4.1 Viimastel aastatel on ELi arengukoostöös tehtud suuri pingutusi arengukava muudatustega kohanemiseks, sh nende muudatustega, mis mõjutavad keskmise sissetulekuga riike. Ilma et see piiraks ELi vahendite suunamist eelkõige Ladina-Ameerika väiksema sissetulekuga riikidele, leiab komitee, et tuleb jätkata koostööd keskmise sissetulekuga riikidega, keskendudes selles koostöös sellistele strateegilistele eesmärkidele nagu makromajanduslik ja finantssüsteemi stabiilsus, institutsioonilise suutlikkuse tugevdamine, riigi poliitika tõhusus, maksureformid, tootmissuutlikkus ja investeerimine inimkapitali, innovatsioon ja toetus sotsiaalpartneritele kui institutsiooniliste ja õigusloomealaste muutuste edendajatele.

5.4.2 Assotsieerimislepingute sõlmimiseks tuleb koostööprogramme rohkem kohandada, et nad toetaksid tootmise ümberkorraldamise ja konkurentsivõime tugevdamise poliitikat, pööraksid erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning lihtsustaksid kaubandussuhteid ja turgude füüsilist ühendamist.

5.4.3 Samamoodi tuleks tugevdada kaubandussuutlikkust ja innustada piirkondliku integratsiooni protsessi raames ühise poliitika vastu võtmist, et tugevdada sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning vähendada sisemise arengu erinevusi. Koostöö hariduse, teaduse ja tehnoloogia valdkonnas võib omakorda toetada muutust tootmises ning pakkuda tuge teadus-, arendus- ja uuendustegevuse riiklikule poliitikale nii avalik-õiguslike asutuste kaudu kui ka erasektorile suunatud soodussüsteemidega.

6.1 ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide kuuenda tippkohtumise eel otsustasid valitsused pöörata aruteludel kõige rohkem tähelepanu innovatsioonile. Innovatsioon on üks olulisemaid, võib-olla isegi peamine liikumapanev jõud, mis on esmatähtis pikemate ja jätkusuutlike majanduskasvu- ja heaoluperioodide võimaldamiseks. Kuigi tehnoloogilisi edusamme tehakse jätkuvalt peamiselt tööstuses, on innovatsioon laienenud ka sellistesse tootmissektoritesse nagu teenused, põllumajandus ja energeetika, Seetõttu on innovatsioonil otsustav tähtsus tootlikkuse suurendamiseks ka paljudes teistes valdkondades.

6.2 Innovatsioon on määrava tähtsusega tegur kahe olulise suundumuse puhul, mis iseloomustavad majanduse globaliseerumist: teadmistepõhise majanduse areng ja üleminek jätkusuutlikule majandusele. Nendes valdkondades on oluline innovatsiooni globaalse ja kohaliku mõõtme omavaheline seos.

6.3 Komitee teeb oma Ladina-Ameerika partnerorganisatsioonidele ettepaneku, et ELi ja Ladina-Ameerika organiseeritud kodanikuühiskonna kuuendal tippkohtumisel võetaks seisukoht seoses innovatsiooni olulisusega tootmise ümberkorraldamise, arengu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks nagu ka seoses sotsiaalse mõõtme mitmete aspektidega, mis innovatsioon endaga kaasa toob. See on eriti oluline kahe piirkonna suhete jaoks ajal, mil eesmärgiks on seatud assotsieerimislepingute võrgustiku, sh vabakaubandustsoonide loomine. Nende lepingute ambitsioonikad majandusliku liberaliseerimise WTO+ tüüpi eesmärkidega, millega minnakse WTO kokkulepetest kaugemale, võivad kaasneda suured kohandumiskulud, millele tuleb vastata tootmise ümberkorraldamise ja ajakohastamise ning konkurentsivõime suurendamise aktiivsete poliitikatega, milles peab olema oluline roll riiklike teadus-, innovatsiooni- ja arengusüsteemide loomisel.

6.4 Eriti oluline aspekt on tehnosiire, sest sellel on innovatsiooniprotsessis esmatähtis roll. Assotsieerimislepingute peamised nõuded intellektuaalomandi õiguste kaitse osas võivad olla Euroopa investoritele stiimul ja garantii tehnosiirdeks, kuid hetkel võivad need mõnede ELi valitsuste sõnul ka tehnoloogia ja innovatsiooni loomet või siiret takistada. Seetõttu on eriti oluline, et need lepingud oleksid paindlikumad ja et nendes tunnistataks, et ELi ja Ladina-Ameerika vahel on selles valdkonnas suured erinevused. Nagu juba öeldi, peaks EL selleks tegema ka arengukoostööd.

6.5 Euroopa Liidul on mitmeid vahendeid Ladina-Ameerikaga koostöö tegemiseks teadus-, arendus- ja uuendustegevuse valdkonnas. Tasub vaid mainida tehnoloogiakoostöö VII raamprogrammi ja lepinguid Ladina-Ameerika suhteliselt arenenud riikidega ning ELi ja Ladina-Ameerika stipendiumi ja akadeemilise koostöö programme (ALBAN, ALFA), samuti Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi hallatavaid programme. Kuid ikka veel ei ole kõiki neid vahendeid hõlmavat integreeritud strateegiat, mis lisaks kõik need eesmärgid kahe piirkonna partnerlusse. Väga oluline on lahendada praegune vahendite killustatuse probleem, eelkõige komisjonis, ning tagada, et vahendid aitavad tugevdada riikide teadus-, arendus- ja uuendustegevuse suutlikkust. Sellega seoses tasub meeles pidada, kui oluline on kahe piirkonna strateegilise partnerluse ning innovatsiooni ja arengu tegevuskava raames luua ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide kõrghariduse ja teadusuuringute ühine ala. Koostöö hariduse, teaduse ja tehnoloogia valdkonnas võib toetada tootmise ümberkorraldamist ja pakkuda tuge teadus-, arendus- ja uuendustegevuse riiklikule poliitikale.

6.6 Innovatsioon puudutab ka paljusid teisi kahe piirkonna partnerluses olulisi valdkondi, nagu elanikkonna elatustaseme ja elukvaliteedi parandamine, kuna innovatsioon suurendab toiduainete tootmise tootlikkust ja aitab sellega tagada toiduainetega varustatuse. Teine viis seda teha on rakendada uuenduslikke meetodeid, tehnoloogiaid, tooteid ja teenuseid sellistes valdkondades nagu tervishoid, haridus ja sotsiaalkindlustus. See lihtsustab elanikkonna teatud osa jaoks juurdepääsu sellistele teenustele ja kaotab diskrimineerimise, mida esineb info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamisel. Teised näited innovatsiooni olulise kohta inimeste elukvaliteedi parandamisel on taastuva energia tootmiseks, energiatõhususe suurendamiseks ja fossiilkütuse saastuse vähendamiseks kasutatavad uued tehnoloogiad nagu ka joogiveele juurdepääsu tagamise ja muldade kõrbestumise probleemile lahendust pakkuvad tehnoloogiad.

6.7 On jõutud konsensuseni, et innovatsiooni kolm tugisammast on teadmised, institutsioonid ja ettevõtted. Sellest tulenevalt on innovatsiooniprotsessi peamised osalised laias laastus ülikoolid, avalik-õiguslikud asutused ja tootmiskeskused. Kuid innovatsioon võib olla pärit mitmesugustest teadmistest: teaduslikest, tehnoloogilistest, igivanadest või aja jooksul kogunenud teadmistest (nt kohalikud, kes tunnevad taimeomadusi, või ühe ettevõtte kvalifitseeritud töötajad). Samuti, kui räägitakse institutsioonidest (mitte turuinstitutsioonidest), siis mõeldakse agentuure ja teisi avalik-õiguslikke asutusi, kuid innovatsiooni suurendamiseks on olulised ka teistsugused asutused, nt töösuhteid reguleerivad asutused. Lõpuks ei puuduta innovatsioon ainult tootmissektorit ja ettevõtteid, vaid ka sotsiaal- (tervishoid, haridus, eluase, kaitse, õigus, julgeolek) ja keskkonnasektorit (vesi, pinnas, bioloogiline mitmekesisus, metsade hävitamine jne).

6.8 Teoreetilises analüüsis tunnistatakse vajadust käsitleda innovatsiooni terviklikust sotsiaalsest vaatepunktist, pidades seda süsteemseks tervikuks, mis mõjutab kogu ühiskonda kõikides sektorites ja hõlmab mitmeid aspekte, alates puhtalt teaduslikest või tehnoloogilistest aspektidest kuni sotsiaalsete ja institutsiooniliste aspektideni. Seetõttu hakati alates 1990ndatest aastatest arvestama innovatsiooni sotsiaal-kultuuriliste ja organisatsiooniliste aspektidega, millega varem oli väga vähe arvestatud. Ajaloolisest vaatepunktist käib tehnoloogiline innovatsioon käsikäes sotsiaalse innovatsiooniga või innovatsiooni sotsiaalse mõõtmega ja vastupidi. Kuna sotsiaalse innovatsiooni ja majandusarengu vaheline seos on iseenesestmõistetav, siis võiks innovatsiooni sotsiaalset mõõdet pidada ka väga oluliseks, eelkõige kujuneva struktuurilise arengu kontekstis.

6.9 Innovatsiooni teine oluline omadus on selle võime luua sotsiaalset struktuuri, sest ta aitab sõlmida üksikisikute, rühmade, kollektiivide ja asutuste vahel sotsiaalseid sidemeid põhilise ühisosa alusel (ühine vara, huvi, saatus jne). Need sidemed võivad luua sellise sotsiaalse keskkonna, mis toetab innovatsiooni tutvustamist, selle kasutusele võtmist ja levitamist.

6.10 Samas ei tohiks unustada, et innovatsiooniprotsessi pidurdavad sellised sotsiaalsed tõkked nagu vaesus. Ühelt poolt piirab see innovatsioonist tulenevat tootmise suurenemist, kuna ei ole piisavalt nõudlust. Teiselt poolt ei ole piisavalt inimkapitali, kes suudaks innovatsiooniprotsessi edendada ja arendada.

6.11 Lisaks eelöeldule on innovatsioon eri tüüpi teadmiste loojate, jagajate ja kohaldajate keerukate suhete tulemus. Innovatsioonil on paljudel juhtudel, näiteks tööstus- ja arengukeskustes ja -klastrites vaja tugevat kohalikku ja piirkondlikku impulssi, mida ei saa anda ilma kodanikuühiskonna organisatsioonide osaluseta. Innovatsioon nõuab sügavat kultuurilist muutust, et asetada see majandus- ja sotsiaalstrateegiate keskmesse. Ettevõtted peavad innovatsiooni jaoks tegema kulukaid ja pikaajalisi investeeringuid. See nõuab, et ühiskond võtaks muutused ning läbirääkimistel ja konsensusel põhinevate töösuhete süsteemi vastu. Lisaks nõuab see eri etappidel ja tasemetel inimkapitali koolituspoliitikat, nt ametialast väljaõpet ja elukestvat õpet.

6.12 Kõigest kõnealuses arvamuses eelnevalt öeldust järeldub, kui oluline on innovatsiooni sotsiaalne mõõde. Selleks, et vältida ohtu, et innovatsioonile lähenetakse tehnokraatlikult, tuleks rõhutada, kui olulised on nendes protsessides sotsiaalne kaasatus ja rahvusvahelised raamlepingud, mis muudavad innovatsiooni võimalikuks ja tugevdavad seda. See on eriti oluline Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jaoks, kes palub, et sotsiaalpartnerid ja nende esindusorganid kaasataks reaalselt inimkapitali kohta ettepanekute tegemisse ja et tippkohtumisel koostamisele tulevas innovatsiooni tegevuskavas arvestataks innovatsiooni sotsiaalse mõõtmega.

Brüssel, 17. veebruar 2010.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Mario SEPI

(1) Siiamaani on toimunud järgmised tippkohtumised: Río de Janeiro 1999, Madrid 2002, México 2004, Viin 2006, Lima 2008.

(2) Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Euroopa Liit ja Ladina-Ameerika: partnerid üleilmsel tasandil” KOM(2009) 495/3.

(3) Vt sellega seoses dokumendis „Programm Euroopale” tehtud komitee soovitusi: „Toetada arengumaade mõjuvõimu suurendamist rahvusvahelistes institutsioonides, eelkõige IMF-s ja Maailmapangas” (punkti 18 lõige 3).

(4) NÕUKOGU JA KOMISJONI 24. jaanuari 2000. aasta OTSUS 2000/204/EÜ, ESTÜ, Euroopa-Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel – EÜT L 70, 18.3.2000, lk 1 – vt artiklid 64 ja 68.