Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Lissaboni tegevuskava ja siseturg”

(omaalgatuslik arvamus)

(2010/C 347/02)

Raportöör: Edwin CALLEJA

26. veebruaril 2009 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt oma kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse teemal:

„Lissaboni tegevuskava ja siseturg”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 1. veebruaril 2010.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 460. istungjärgul 17.–18. veebruaril 2010 (17. veebruari istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 184, vastu hääletas 16, erapooletuks jäi 34.

1.   Järeldused ja soovitused

Lissaboni strateegia eesmärk on muuta Euroopa 2010. aastaks maailma kõige dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majandusühenduseks, mida iseloomustaks jätkusuutlik majanduskasv, paremate ja suurema arvu töökohtade loomine, suurem sotsiaalne ühtekuuluvus ning keskkonnasäästlikkus. Pärast strateegia läbivaatamist 2005. aastal võtsid riikide valitsused vastutuse oma riiklike reformikavade eest ning koostavad igal aastal ülevaate säästva arengu valdkonnas seatud eesmärkide osas saavutatud edasiminekutest. Kuigi eesmärke ei saavutata tähtajaks – 2010. aastaks, peaks parem valitsemine Euroopa tasandil aitama kaasa vajalike lühiajaliste meetmete saavutamisele. Lissaboni strateegia järgmine läbivaatamine on juba hiljaks jäänud. Nõukogu on otsustanud võtta kevadisel istungil vastu selleteemalisi otsuseid. Komisjoni dokument „Konsultatsioonid tulevase EL 2020 strateegia üle” (1) annab otsustamiseks hea aluse.

1.1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub seetõttu Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles võtma vajalikke olulisi ja otsustavaid samme siseturu lõpuleviimiseks ning samas kaitsma ja edasi arendama majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid. Komitee rõhutab Lissaboni strateegia ja siseturu sisemist seost, mis ei sõltu nende valitsemismudelite erinevustest. Dünaamiline siseturg on nii eduka EL 2020 strateegia eeldus kui ka selle alus.

1.2   Komitee soovitab liikmesriikidel muuta oma strateegiat ja suhtumist ühtse turu eeskirjade suhtes ning sooviks näha järgmisi muudatusi.

1.3   EL 2020 strateegia sõltub ühtse turu tõhusast toimimisest. Lissaboni protsessi järgmise läbivaatamise käigus peab EL tegema jõulise sammu selles suunas, et võtta enda kanda juhtpositsioon ülemaailmse majandusliku ja sotsiaalse arengu valdkonnas. Seejuures tuleks ära kasutada tõhusalt ja korralikult toimival ühtsel turul tegutsevate ELi eri piirkondade erinevaid majanduslikke konkurentsieeliseid.

1.4   EL 2020 strateegia peab tegelema pakilisemate probleemidega:

1.5   ELi edasise laienemise strateegia. Edasine laienemine peaks aset leidma üksnes siis, kui uued liitujad viivad oma õigusaktid eelnevalt vajalikul määral ELi õigustikuga vastavusse ning täidavad kõiki nõudmisi, mis on esitatud hea valitsemistava, õigusriigi ja jätkusuutliku majanduse osas.

1.6   Finantskriisi ületamine

1.7   Euroopa positsiooni parandamine ülemaailmsel turul

1.7.1   Euroopa peab saavutama parema positsiooni rahvusvahelisel areenil. Selleni võib ta jõuda sisemiste majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste probleemide lahendamisega ning tugevdades Euroopa integratsiooni ja rahvusvahelist koostööd.

1.7.2   ELi tööstust tuleks julgustada tegutsema tehnoloogiamahukates valdkondades, mida iseloomustab suures osas kliimasõbralik strateegiline lähenemine. See annab ELile konkurentsieelise, parandab väliskaubandust ja loob töötajate jaoks keskkonnahoidlikke töökohti, samas on selle eesmärk pikaajalise majandusliku jätkusuutlikkuse poole püüdlemine ja selle kindlustamine.

1.7.3   Selleks, et saavutada selline tasakaal nii, et sotsiaalne ja keskkonnaalane progress saaksid anda oma panuse konkurentsivõime suurendamiseks, on vaja uuenduslikku mõtlemist.

1.7.4   Majanduslike ja õiguslike tõkete edasine vähendamine peaks andma märkimisväärse panuse turusisese integratsiooni tugevdamisse ja avaldama üldist mõju Euroopa konkurentsivõime tõstmisele (5). Sotsiaalpartnerite ja organiseeritud kodanikuühiskonna laiem kaasamine aitab saavutada EL 2020 strateegia kiirema edu.

1.7.5   Ülemaailmne mõõde nõuab täiendavaid ühiseid jõupingutusi. Iga liikmesriik peaks tegelema oma riikliku tegevuskavaga, tehes samas koostööd teiste liikmesriikidega, et saavutada seatud ühised eesmärgid. Nende hulka peaksid kuuluma järgmised eesmärgid.

2.   Sissejuhatus

2.1   Lissaboni tegevuskava eesmärgid

2.1.1   Lissaboni tegevuskava käivitamisel 2000. aasta kevadisel tippkohtumisel seadis Euroopa Ülemkogu Euroopa Liidule strateegilised eesmärgid, mille saavutamine oli ette nähtud 2010. aastaks: saada maailma kõige dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks, mida iseloomustab säästev majanduskasv, paremate ja suurema arvu töökohtade loomine ning suurem sotsiaalne ühtekuuluvus ja keskkonnasäästlikkus. EL kohustus kohandama mitmed olemasolevad poliitikad, institutsioonilised kokkulepped ja finantsvahendid oma strateegilistele eesmärkidele vastavaks. Komitee on rõhutanud Lissaboni strateegia olulisust ning peab seda oluliseks abivahendiks, et jätkata reforme, mille eesmärk on tugevdada ühtset turgu ning toetada selle edasist arengut ja konsolideerumist (6). Kaupade, teenuste-, tööjõu- ja kapitaliturgude reformid peaksid andma panuse tõrgeteta töötava ja tõhusa ühtse turu loomisele ning integreerima liikmesriike suuremal määral majandusruumi, mis on pärast 2010. aastat konkurentsivõimelisem ja lähemal Lissaboni tegevuskava eesmärkide saavutamisele. Samas tuleb tagada tasakaal säästva arengu majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase samba vahel.

2.2   Lissaboni tegevuskava teine etapp

2.2.1   Teine etapp algas 2005. aastal koostatud vahekokkuvõttega, kusjuures iga liikmesriik oli vastutav rakendamise eest riiklikul tasandil. Tuli tuua selgust prioriteetidesse ning kasutusele võeti uued poliitilised ja finantsvahendid. Vastu võeti uued majandus- ja tööhõivepoliitika ühtsed suunised ning need kaasati riiklikesse reformikavadesse.

2.3   Lissaboni tegevuskava pärast 2010. aastat

2.3.1   2008. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogul anti ka volitused alustada mõttevahetust selle üle, milline peaks olema Lissaboni tegevuskava tulevik 2010. aastale järgneval perioodil, seejuures paluti keskenduda järgmistele punktidele:

2.4   Euroopa finantskriisi keerises

2.4.1   Euroopa Liit on hetkel keset ülemaailmset finantskriisi, mis sai alguse Ameerika Ühendriikidest. Ent nüüdseks on see võtnud pandeemilised mõõtmed, kandudes üle ülemaailmsele majandusele ja kahjustades investeeringuid, jättes ettevõtted ilma hädavajalikest krediidiliinidest ning aidates kaasa maailmakaubanduse nii suurele vähenemisele, millist ei ole nähtud pärast viimast maailmasõda. Üle kogu ELi on sotsiaalsed tagajärjed – töökaotuste ja töötajate vähenenud ostujõu näol – saavutamas murettekitavat ulatust ja hetkel ei ole silmapiiril väljavaadet kiirele taastumisele. Euroopa Keskpank on seni võtnud meetmeid kaitsmaks eurot inflatsiooni ja deflatsiooni eest. Liikmesriigid peaksid toetama Euroopa Keskpanga lähenemisviisi, kus arvestatakse majandust ja tööhõivet samavõrra kui hindade stabiilsust, vastutust euroala majanduse jooksva järelevalve eest ning vastutust esitada oma soovitused majandus- ja rahandusküsimuste nõukogule. Samamoodi peaksid liikmesriigid uurima eurorühma tegevusvaldkondi, tõhusust ja rolli euro rahanduspoliitika määratlemisel. Turgude avamine finantssektoris oli positiivne samm. Siiski ei suutnud avalik järelevalve ja reguleerimine pidada sammu finantsturgude ülemaailmse mõõtmega. Need on täiendavad probleemid, millega Euroopa peab tegelema ja mis tuleb lahendada õigusaktide uuendamise ja karmistamise teel.

2.5   Tagasilöök ühtsele turule ja Lissaboni tegevuskavale

2.5.1   Globaliseerumise väljakutsed. Arvestades ELis valitsevat olukorda, on selge, et see mõjutab olulisel määral ühtset turgu ja Lissaboni tegevuskava. Globaliseerumine ja sellega seotud probleemid ei kao pärast kriisi kusagile. Euroopa peab niisiis saavutama rahvusvahelisel areenil parema positsiooni, tehes selleks edusamme sisemajanduse, sotsiaalvaldkonna ja keskkonnaga seotud probleemide lahendamisel ning tugevdades Euroopa integratsiooni ja rahvusvahelist koostööd. Selleks, et antud strateegia oleks mõjus ja kooskõlas muudetud Lissaboni tegevuskava prioriteetidega, tuleb saavutada tasakaal arengu majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase mõõtme vahel.

2.5.2   Sotsiaalne ühtekuuluvus

2.5.2.1   Kui Lissaboni strateegia 2000. aastal käivitati, oli sotsiaalne ühtekuuluvus oluline kaalutlus ja jääb selleks ka nüüd. Ent vaesuse ja ebavõrdsuse küsimustes tehtud edusammud nii liikmesriikide vahel kui ka liikmesriikides on olnud pigem pettumustvalmistavad. Vaesust ja ebavõrdsust loetakse ikka veel Euroopa suurimate probleemide hulka. Lissaboni strateegia läbivaatamisel tuleb vaesust ja sotsiaalset ühtekuuluvust võtta tõsisemalt ning seada ambitsioonikamaid eesmärke majanduslikuks ja sotsiaalseks arenguks, mis peaks viima vaesuse ja ebavõrdsuse probleemide märkimisväärse vähenemiseni.

2.5.2.2   Erinevused ELi hoolekandesüsteemides on ilmsed. Mõni erinevus on põhjustatud täiesti erinevatest maksusüsteemidest ja maksukonkurentsist. Ettevõtte tulumaks ning maksud dividendidelt ja intressidelt on mõnes riigis kõrged, teises madalad. Ühtsel maksumääral põhinevad mudelid on suurendanud tulumaksu- ja tuluerinevusi liikmesriikide vahel. Sotsiaalkulutused väljendatuna protsendina SKPst ulatuvad mõnes riigis üle 30 % ja jäävad alla 15 % mõnes madala ühtse maksumääraga riigis. Kõik riigid on tulevikus silmitsi probleemidega hoolekandesüsteemides.

2.5.2.3   Kõrgemad haridusstandardid, paremad ja tööturul rohkem nõutavad oskused ja rohkem teadlasi peaksid moodustama alustalad keskkonnahoidlikuma Euroopa tööstuse konkurentsivõime suurendamisele. Selline Euroopa tööstus peaks asuma uuendustegevuses juhtpositsioonile ning seda iseloomustaks arenenum tehnoloogia, suurem tootlikkus ja lisaväärtus. See looks rohkem ja kvaliteetsemaid töökohti ning kiirendaks majanduslikku ja sotsiaalset arengut, mis tooks omakorda kaasa vaesuse ja ebavõrdsuse vähenemise.

2.5.2.4   Seejuures on asjakohased avatud koordinatsiooni meetod ja jõuline rõhuasetus üheaegsetele ja interaktiivsetele meetmetele ELi, liikmesriigi ja piirkonna tasandil. Riiklike parlamentide, sotsiaalpartnerite ja muu organiseeritud kodanikuühiskonna kaasatus liikmesriigi tasandil peaks tooma kaasa peamiste probleemvaldkondade mõistmise, vastutuse nende eest ning vajalike meetmete tarvituselevõtu.

2.5.2.5   Avalike teenuste osutajad on osa vajalikust vastusest sotsiaalse ühtekuuluvuse probleemidele ning praegusele majandus- ja finantskriisile, kuna nende kanda on oluline osa valitsuste pingutustes stabiliseerida nii majandus kui ka tööturud. Avalik sektor toimib majanduskasvu katalüsaatorina ja tagab eraettevõtetele nende õitsenguks vajaliku infrastruktuuri. Avalike teenuste parandamine (nt haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne jne) peaks moodustama Euroopa uue majanduskasvu ja tööhõive strateegia nurgakivi ning see peaks olema kõigi Euroopa kodanike huvides.

2.6   Retsessioonitrendi ümberpööramine

2.6.1   Tõhusam ühtne turg peaks olema ELi arengule keskpikas perspektiivis kasulik ning aitama kaasa kiiremale taastumisele praegusest finants- ja majanduskriisist. Tuleb kavandada sellised struktuurireformid, mis aitaksid saavutada ulatusliku ja pikaajalise taastumise. Kaotamata silmist vajalikku sotsiaalset tasakaalu, peaks nende eesmärk olema ka praeguste retsessioonitrendide ümberpööramine ning tootmisvõimsuse edasise halvenemise vältimine ELis. Kui liikmesriigid suudaksid luua sünergiat ja otsustaksid tegutseda ühiselt, et suunata oma majandus tagasi jätkusuutliku kasvu rajale, kaasneks sellega tunne, et tegutsetakse õige asja nimel. Liikmesriigid peaksid olema valmis edendama nõudlust siseturul ja taastama tarbijate ostujõu kooskõlas saavutatud eduga praeguse finants- ja majanduskriisi ja sellega kaasneva majanduslanguse lõpetamisel.

3.   Üldised märkused

3.1   Käesolevas arvamuses tuuakse järgnevalt välja teatud valdkonnad, millesse ühtne turg võiks anda oma panuse 2010. aastale järgnevaks perioodiks koostatud Lissaboni tegevuskavas.

3.2   Siseturu ulatus

3.2.1   Kaubavahetus ELi ühtsel turul on peaaegu kaks korda nii suur kui kaubavahetus ülejäänud maailmaga – selles peegelduvad aastate jooksul tehtud integratsioonialased pingutused (7). Euroopa kaupade ühtset turgu vaadeldakse kui suurt konkurentsieelist, mis annab liikmesriikidele kindla aluse edu saavutamiseks välisturgudel ning tagab heaolu suurendamise ja kodanikele töökohtade loomise. Võimalik, et kaalutakse ELi edasist laienemist ja sellega seoses kasvab ka ühtse turu ulatus.

3.3   Edasiminekud ühtse turu jätkamisel ja rakendamisel

3.3.1   Ühtne turg on endiselt nn ehitustander, ent teatud võtmeküsimused nõuavad kiiret tegutsemist. Ülimalt oluline on ühtse turu eeskirjade korrektne kohaldamine. Säilitada tuleb tasakaal ja järjepidevus eri huvide vahel. Lisaks tuleks hoolitseda selle eest, et liikmesriikide vaheline konkurents ühtsel turul oleks suunatud sellele, et ELi tarbijale pakutaks parema kvaliteediga ja ohutumaid ning soodsama hinnaga tooteid, andes samas tööstusele tugevama ja tõhusama aluse väliskaubanduse laiendamiseks. Jaanuaris 2009 (8) avaldatud aruandes juhitakse tähelepanu nendele aspektidele 1992. aasta ühtse turu programmis, mida ei ole veel saavutatud. Aruandes leitakse, et praegune korraldus toob endaga kaasa erinevad tõlgendused ja rakendamise ning vajakajäämised ühtlustamise valdkonnas. Selles mainitakse ka kõrgeid halduskulusid ja seda, kuidas oleks võimalik saavutada ettevõtete suhtes kehtivate tõkete täielik kaotamine.

3.3.2   EL on kasutusele võtnud uue kontseptsiooni, mis seisneb kõikide väliskulude sisestamises kõikides transpordiliikides. Komiteel on juba olnud võimalus seda olukorda kommenteerida (9) ning komitee rõhutab oma soovitustes, et soovitud mõju saavutatakse siiski vaid juhul, kui seda põhimõtet rakendatakse võrdselt kõikjal, kus väliskulud tekivad. Nõukogu 23. oktoobri 2009. aasta järeldustes rõhutati vajadust kõnealuse põhimõtte rakendamise järele õigete hindade kehtestamiseks ning kutsuti liikmesriike üles intensiivistama arutelusid selle üle, kuidas kõige paremini kasutada kulutõhusaid majanduslikke vahendeid, et viia need paremini vastavusse tegelike keskkonnakulude ja -tuludega ning kehtestada süsinikdioksiidi heidetele prognoositav hind. Nõukogu kutsus komisjoni üles tuvastama konkreetsed meetmed ja töötama välja uue EL 2020 strateegia ökotõhususe suunised ning esitama integreeritud strateegia ja tegevuskava ökoinnovatsiooni edendamiseks käesoleval aastal, samuti tulevase Euroopa innovatsioonikava konkurentsivõimelise ja ühtlustatud siseturu loomiseks selles valdkonnas. Praegu ei pea üksikud transpordiliigid ja nende kasutajad väliskulusid kandma. See võib tuua kaasa konkurentsieelise transpordiliikidele, millega kaasnevad suured kulud ühiskonnale. Väliskulude sisestamine kõrvaldaks konkurentsimoonutused ning tooks kaasa ülemineku keskkonnahoidlikematele transpordiliikidele. Seda põhimõtet tuleks palju tõhusamalt rakendada, sest sellega kaasnevad ka muutused transpordisektorit teenindavates ja seda kasutavates struktuurides.

3.4   Teenuste sektor

3.4.1   Teenuste siseturu toimimine näitab endiselt nõrkuse märke. Loodetavasti tehakse edusamme teenuste direktiivi jõustumisel selle aasta alguses. Piiriülesed küsimused on endiselt väga delikaatsed teemad, eelkõige energeetika-, posti- ja finantsteenuste sektoris. Mõnede teemade puhul on üleeuroopalised lahendused liikmesriikide vastuseisu tõttu teostatamatud ning valitseb pingeline õhkkond, mis liigub kasvava protektsionismi suunas. Valitsused peaksid selliseid lühiajalisi ja lühinägelikke meetmeid vältima. Nad peaksid jälgima olukorda ning tagama, et eespool nimetatud valdkondades ei alandataks sotsiaal-, kvaliteedi-, keskkonna- ja ohutusstandardeid. Komitee kutsub liikmesriike üles pakkuma haldustöötajatele nõuetekohast koolitust, saavutamaks tõrgeteta üleminek teenuste direktiivi rakendamisel. Teenuste sektorit tuleb arendada nii, et see vastaks kõigile väljakutsetele seoses demograafiliste muutustega, mis on väljakutse ka ühtsele turule – arvestades, et mõned sotsiaalteenused ei ole teenuste direktiiviga kaetud.

3.5   Rahaliit

3.5.1   Rahaliit ja euro edu on esmatähtsad ühendusesisese kapitalituru integratsiooni süvendamiseks ja tugevdamiseks. Iseenesest on siseturg ja eurotsoon majanduslanguse ajal juba tõestanud, et nad suudavad ettevõtetele stabiilsust pakkuda, kuna ELi-sisene kaubandustegevus on aeglustunud vähem kui ELi-väline kaubandustegevus. Need näitajad viitavad edasise integratsiooni võimalusele.

3.6   Euro välismõjud

3.6.1   Hinnanguliselt on kaubandus kasvanud peaaegu 5 % alates euro kasutuselevõtust (10). Turud saavad veelgi enam kasu eurotsooni süvendamisest, sh makromajanduspoliitika kooskõlastamisest, finantsturgude välisest esindatusest ja reguleerimisest, eelkõige praeguse majanduslanguse kontekstis.

3.7   Nelja vabaduse rakendamise piirangud

3.7.1   Liikumisvabadus on aidanud kaasa ELi liikmesriikide majanduse tugevdamisele, kuna see edendab konkurentsivõimet ja pakub tarbijatele laiema valiku ja kõrgema kvaliteediga tooteid madalama hinnaga. Samuti aitab see ELi ettevõtetel konkureerida kolmandate riikide turgudel. Siiski on tõendeid töötajate lähetamise direktiivi rakenduseeskirjade ebaselguse kohta, mis põhjustab ettevõtete kõlvatut konkurentsi, töötajate õiguste mitteaustamist ja sotsiaalset dumpingut.

3.7.2   Viimaste aastate jooksul on tööhõivesuunised keskendunud peamiselt tööjõu liikuvusele kui vahendile tööturu struktuuri parandamiseks. Aktiivse tööturu põhimõtete edendamine, sotsiaalpartnerite ja valitsuste vahel kokku lepitud turvalise paindlikkuse kavad, motivatsioon jätkuhariduseks ja -koolituseks, tugevate, piisavate ja jätkusuutlike sotsiaalkaitsesüsteemide loomine, võrdsete võimaluste edendamine, soolise võrdõiguslikkuse kaitse, töö-, era- ja pereelu ühildamine ning mis tahes kujul diskrimineerimise kõrvaldamine on esmatähtsad selleks, et tööturg aitaks senisest enam kaasa Lissaboni eesmärkide saavutamisele.

3.8   Regulatiivsed piirangud

3.8.1   Alates 1980ndatest aastatest on ELi õigusaktides keskendutud kaupade, teenuste, tööjõu ja kapitali liikumisvabadusele. Õiguslik keskkond, milles ettevõtted tegutsevad, avaldab otsustavat mõju nende konkurentsivõimele ning võimele laiendada ettevõtet ja luua töökohti. Eeskirjadega võib kehtestada õiglase konkurentsi, ent need võivad kaasa tuua ka probleeme seoses hea ettevõtluskeskkonnaga. Seetõttu tuleks õigusaktid läbi vaadata ja neid lihtsustada, nii et ettevõtted kohaneksid kiiresti muudatustega, säilitades samas õiglased ja suhteliselt turvalised turud. Kõik 27 liikmesriiki peaksid võtma kooskõlastatud meetmeid, et Euroopa turusüsteemi tõhusalt stabiliseerida. Meetmed tuleks rakendada kiiresti, tagamaks, et pangad keskenduvad tõhusamalt oma põhitegevusele – reaalmajanduse likviidsuse tagamisele, kasutades stabiilseid rahastamisallikaid, mis põhinevad majanduse enda säästudel, jättes riskantsemad ja spekulatiivsed tegevused finantsturgudel sellele valdkonnale spetsialiseerunud osalejatele.

3.8.2   Viimase viie aasta jooksul on ühtsel turul saavutatud märkimisväärseid edusamme kaupade ja teenuste vaba liikumise õigusraamistiku abil. Need parandused viidi ellu peamiselt tänu vastastikuse tunnustamise määrusele, millega kehtestati ühised tehnilised eeskirjad. Need vähendavad täiendavaid haldus- ja tootmiskulusid. Akrediteerimise ja turujärelevalve määrus on põhimõtteliselt samuti vabale liikuvusele kaasa aidanud, toetades parandatud norme tarbijate heaks ning edendades müüdud kaupade turvalisust.

3.8.3   Kaupade, teenuste, tööjõu ja kapitali vaba liikumise puhul on oluline kehtestada ühtlustatud normid. Teatud piirangud takistavad endiselt ühtse turu täielikku toimimist.

3.8.4   Euroopa Komisjon on juba loonud võrgustikud, mis peaksid kõikides liikmesriikides toimima ja millel peaks olema piisavalt ressursse oma ülesannete täitmiseks. Komitee viitab eelkõige siseturu infosüsteemile (IMI), toiduks mittekasutatavate toodete alasele kiirhoiatussüsteemile (RAPEX), toidu- ja söödaalasele kiirhoiatussüsteemile (RASFF) ning SOLVITile. Need vahendid pakuvad ELi kodanikele teavet ja nende huvide kaitset ning aitavad tagada ühtse turu eeskirjade sujuvama toimimise ja järelevalve. Üldiselt peaks avalikkuse suurem teadlikkus lihtsustama ühtse turu parandamiseks vajalike kasulike reformide rakendamist.

3.9   Keskkonna välismõjud

3.9.1   Keskpikas või pikas perspektiivis peaks EList „ühendusena saama energia- ja ressursikasutuse poolest kõige tõhusam majanduspiirkond” ning kliimapoliitika peab olema suunatud säästvusele. Vaja on uurida kõiki võimalusi energia säästmiseks ning kasutada tuleb kohalikke, taastuvaid ja piirkondlikke struktuure. Energia- ja ressursikasutuse tõhustamine on uue strateegia üks võtmeküsimus.

3.9.2   Senisest säästvam majandusareng eeldab tugevamat seost ELi välistegevusega, et oleks võimalik kujundada globaliseerumist ning edendada rahvusvahelist strateegilist lähendamist säästva arengu nimel.

3.9.3   Selleks, et kaupade turg aitaks rohkem kaasa Lissaboni eesmärkide saavutamisele, tuleb nõudlikult ja järjekindlalt tõsta ELi ühist häält kliimamuutuste üle peetavatel rahvusvahelistel läbirääkimistel.

3.9.4   Vaja on täiendavaid investeeringuid energeetika ja kliimamuutuste alastesse teadusuuringutesse. Tulevased tööstusinvesteeringud ELis peaksid põhinema strateegilisel energiapoliitikal, mida toetavad ELi ja teiste riikide vahelised kahepoolsed kokkulepped. Samuti on oluline välja töötada uus, vähese süsinikukasutusega, arukas ja detsentraliseeritud energia infrastruktuur.

3.10   Energiatoodete ja esmatarbekaupade varustuskindlus

3.10.1   Ühelt poolt on oluline, et ELi majandusel oleks pidev ja turvaline juurdepääs energiale ja esmatarbekaupadele, mis tähendab seda, et EL peaks selles osas saavutama üha kõrgema omavarustatuse taseme.

3.10.2   Energia- ja tarbekaupade hindade ulatuslike kõikumiste kontekstis viimastel aastatel on euro pakkunud kaitset finantsturgude vapustuste eest ning euro tugevus on leevendanud tagajärgi, mis tulenesid eelkõige kahe aasta tagusest suurest nõudlusest tingitud hinnatõusudest maailma toiduainete ja energiaturul.

3.10.3   Siinkohal on samuti oluline kapitaliturgude avatus, eelkõige liikmesriikide vahel. Seda tuleks edendada, et rahastada energiakaubandust ning edendada investeeringuid energiasektorisse.

3.10.4   ELi-sisene energiaturg tuleb samuti muuta tõeliselt ühtseks süsteemiks, mis toimiks ühtlustatud poliitika alusel ning oleks täielikult ühendatav ja koostalitlev, tagades ausa konkurentsi ja kaitstes tarbijate õigusi ja huve. ELi konkurentsipoliitika, riiklike reguleerivate asutuste tugevdamine ja üldhuviteenuste poliitika tagaks kodanikele piisava, turvalise ja püsiva varustatuse energialiikide kombinatsiooniga, mis on nii säästev kui ka taskukohane.

3.11   Transpordi ja sideinfrastruktuur

3.11.1   Globaliseerumise kontekstis on transport määrav tegur ühtse turu asjakohaseks toimimiseks. See edendab piiriülest koostööd ja liikmesriikide vahelist vahetust. Tõhusad transpordisüsteemid tagavad suurema majandusliku tõhususe tänu kaupade laiemale valikule ja konkurentsivõimelistele hindadele. Euroopa-sisene raudtee infrastruktuur on tõhus ja keskkonnasäästlik kaupade transpordi vahend, vastupidiselt maanteevedudele, mis tekitavad enam heitkoguseid.

3.11.2   Samuti aitab säästvale majandusarengule kaasa meretranspordi strateegia aastateks 2009–2018. Ent kui lähimerevedudel ja rahvusvahelises kaubanduses tegutsevate laevade arv kasvab, tuleb sellegipoolest tegeleda ka kliimamuutuste ja teiste keskkonnaalaste probleemide küsimusega.

3.11.3   Muudatused ELi transpordisüsteemis peaksid eeldatavasti vähendama infrastruktuuri ülekoormatust, aidates samal ajal ELi majandusel globaliseerumise väljakutsetega kohaneda. Tõhus transpordisüsteem edendab äri- ja töövõimalusi, tagades pikas perspektiivis konkurentsivõime ELi sees ja väljaspool ELi. Transport toetab samuti uuendustegevust ning edendab majanduskasvu.

3.11.4   Liikmesriikidevaheliste ühendatavuse ja koostalitlemise teemat tuleb hinnata eelkõige seoses kõigi kodanike juurdepääsuga energiavõrkudele ja Interneti lairibaühendusele. Need küsimused avaldavad eelkõige mõju äärepoolseimatele piirkondadele.

3.11.5   Lennundusteenuste osas on äärepoolseimad piirkonnad ikka veel väga ebasoodsas olukorras. EL peaks selle probleemiga uuesti tegelema hakkama ja seadma eesmärgiks, et kõnealuste piirkondade elanikel oleks võimalik nautida samaväärseid teenuseid kui Mandri-Euroopa piirkondade elanikel.

3.12   Konkurentsivõime ühtsel turul

3.12.1   Lissaboni strateegia on kaupade turu mõne aspekti seisukohalt üsna edukas olnud. Euroopa ühtne turg on lihtsustanud kaupade turustamist ning tarbijatel on palju laiem valik tooteid vägagi konkurentsivõimeliste hindadega. Siiski on vaja tagada õiglane konkurents, mis tuleks saavutada tõhusa riikliku järelevalve ning liikmesriikide koostöö abil.

3.12.2   Sellegipoolest tundub, et riikliku ja Euroopa tasandi kohustuste täitmise vahel on erinevusi. Kuna kaupade ja teenuste rahvusvaheline konkurents kasvab, muutub Euroopa tasandi konkurentsivõime parandamine üha pakilisemaks. Leidub kindlaid tõendeid selle kohta, et teadus- ja arendustegevuse parem kooskõlastamine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete klastrite ja suurte ettevõtete vahel parandab konkurentsivõimet ka väljaspool siseturgu.

3.12.3   Samuti on oluline märkida, et majandus- ja rahaliidu loomine on omakorda muutnud ELi turu konkurentsivõimelisemaks, kuna piiriülese tegevuse kulud on väiksemad ja läbipaistvamad. Samuti aitas see uutel ettevõtetel Euroopa turule siseneda, samas kui vähetõhusad ettevõtted kadusid või võeti üle. Sellegipoolest on siseturu paindlikkuse ja tööjõu liikuvuse osas veel arenguruumi. Kõigil turgudel peeti peamiseks nõrkuseks seda, et Euroopa ühtne turg peab kaotama praegu veel püsivad sisesed takistused.

3.13   Ühtse turu välismõõde

3.13.1   Euroopa avatus ülejäänud maailmale on kaasa aidanud tema õitsengule. Seepärast on ELi enda huvides välja töötada oma väline tegevuskava, et kaitsta ja teenida Euroopa kodanike huve. Tulevane poliitika peaks eemalduma sissepoole suunatusest, mis on tegevust kujundanud alates 1957. aasta Rooma lepingust. EL peaks nüüd vaatama globaliseeruva majanduse suunas ning näitama üles otsustavust etendada täieõiguslikku rolli, arvestades samas raskuspunkti nihkumisega Aasia ja tärkava majandusega riikide, eelkõige nn BRICS-riikide (Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina) suunas. EL peaks samuti arendama majanduskoostööd naaberriikidega Euroopa naabruspoliitika raames, sh idapartnerluse ja Vahemere Liidu kaudu vabakaubanduspiirkonna laiendamise eesmärgil. Avatud turu põhimõtted peaksid olema selliste partnerlussuhete tingimuseks. Samal ajal on siseturu süvendamine ja täiustamine määrava tähtsusega, kui EL soovib püsida maailmaturu liidrina.

3.13.2   Euroopal on samuti kohustus tegeleda globaalsete probleemidega ning aidata kujundada globaliseerumise rütmi ja suunitlust. EL on järgnenud teistele peamistele kaubandusblokkidele oma püüdlustes kaubanduse liberaliseerimiseks kaupade ja teenuste maailmaturul. EL peab läbirääkimisi vabakaubanduslepingute sõlmimise üle Korea, ASEANi riikide ja Indiaga. Samuti on olnud positiivne Atlandi-üleses majandusnõukogus saavutatud edu. See strateegia peegeldab osaliselt vähest usku sellesse, et Doha vooru läbirääkimised viiakse lähiajal edukalt lõpule. Iseenesest võib selline kahepoolsus seada kahtluse alla mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste mõttekuse üleüldse. Rahvusvaheliste turgude avamisel tasub kinni pidada poliitilisest vastastikkuse põhimõttest ning Doha vooru lõpule viimine peaks olema endiselt prioriteet. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ning liikmesriikide valitsusjuhte üles nõudma kaubanduse liberaliseerimise läbirääkimistel, et kolmandate riikide valitsused austaksid inimõigusi, ILO konventsioone ning hoiaksid majandusressursse ning loodus- ja kultuurivarasid.

3.13.3   EL on esitanud algatuse ühenduse patendi ühtse kaitse väljatöötamiseks, mis on väga tervitatav ja ammu oodatud. Intellektuaalomandi õigused tuleb tugevalt jõustada ning ebaseaduslikult järgi tehtud margitoodetega kauplemise vastu tuleb tõhusalt võidelda (11).

3.13.4   Tõhusa turukontrolli ja -järelevalve puudumist ELis on viimastel aastatel rõhutanud teated standarditele mittevastavatest toiduainetest ja mänguasjadest, mis on imporditud kolmandatest riikidest. Kuna kolmandatest riikidest imporditud kaupade üle puudub asjakohane järelevalve, ohustavad ELi tarbijaid võimalikud terviseriskid või standarditele mittevastavad või madala kvaliteediga tooted. See moonutab samuti konkurentsi turul ning võib avaldada negatiivset mõju tulevastele investeeringutele ja tööhõivele Euroopas.

3.13.5   Üks võimalus Euroopa tarbijate kaitsmiseks kolmandatest riikidest imporditud kaupade ja teenuste eest, mis ei vasta tehnilistele, sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele standarditele ega töötingimustele, oleks kaaluda selgesõnalise ja kokkuvõtliku strateegia koostamist. Liikmesriigid peaksid tagama, et ILO, ÜRO ja selle agentuuride kehtestatud standardeid ning teisi rahvusvahelisi konventsioone seoses isikuõiguste, ühinemisvabaduse, töötajate organiseerumisõiguse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse ning laste ja sunniviisilise töö kaotamisega järgitakse riikides, kellega ELi liikmesriigil on kaubandussuhted.

3.13.6   Praegune kriis on näidanud, et riikidevaheline vastastikune sõltuvus globaalsel finants- ja kaubandusturul on üha suurem. Maailma finantssüsteeme tuleb tugevdada eeskirjade abil, mis aitavad kaasa usaldatavuse tõusule, tõhustavad järelevalveasutuste ja keskpankade vahelist kooskõlastamist; ning mis ei suurenda mitte ainult läbipaistvust, vaid mille abil kontrollitakse ka rangemalt narkokaubanduse, kuritegevuse ja illegaalsete relvatehingute tulemusena omandatud illegaalset päritolu raha liikumist.

3.13.7   Antud kontekstis võiksid ELi sotsiaaldialoogi mudelit järgida riigid väljaspool ELi ning komitee peaks tõhustama tegevust selle kontseptsiooni levitamiseks.

3.14   Sotsiaalne mõõde

3.14.1   Siseturu edasi arendamine eeldab Euroopa kodanike heakskiitu. Siseturu sotsiaalset mõõdet tugevdab nüüd Lissaboni lepingusse kaasatud põhiõiguste harta. See peaks tugevdama organiseeritud kodanikuühiskonna tähtsat rolli siseturu edasisel arendamisel.

3.14.2   ELi strateegia pärast 2010. aastat peaks edendama ausamat ja õiglasemat ühiskonda, kaitstes ja arendades oma ühiskonnamudelit kooskõlas integreeritud arengupoliitikaga. Iga liikmesriik peaks kohanema globaliseerumise ja tehnoloogiliste muutustega sel viisil, et parandab jätkuhariduse ja -koolituse kvaliteeti ja kättesaadavust. Kriisiaega tuleks kasutada võimalusena ärgitada kvalifikatsiooni tõstma, et tööjõudu tulevikuks ette valmistada. Töötutele tuleks anda võimalus ümberõppeks ning osalemiseks haridusprogrammides, sh kõrghariduses, mis võimaldab neil naasta tööturule paremate töötingimuste väljavaatega. Samal ajal ärgitab see tööandjaid investeerima uutesse turunõudmistesse, mis eeldatavasti tekivad lähiajal seoses uute tehnoloogiatega. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi tuleks paremini kasutada ja kohandada sellistele väljakutsetele vastamiseks siseturul. Pidades silmas finantskriisi tagajärgi, tuleb kiirelt kaaluda nende programmide läbivaatamist, mille eesmärk on eelkõige vaesuse vastu võitlemine.

4.   Järeldused

4.1   Praeguse kriisi ajal peab EL kohanema Lissaboni strateegia keskpika ja pika perspektiivi meetmetega. Struktuurireformide kavasse on vaja lisada lühiajalisi meetmeid, jätkates samas tulevikku investeerimist. Seda on võimalik saavutada peamiselt täiendavate investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse, uuendustegevusse ja haridusse, ärgitades liikmesriike aktiivselt oskusteavet vahetama ja toetades ettevõtteid (eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid), et anda panus dünaamilisemasse siseturgu. Keskkonnasäästlikumale majandusele suunatud meetmed on samuti oluline vahend uute töökohtade ja tehnoloogiate loomiseks ning samas alternatiivse energiavarustuse tagamiseks ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks. Seda on võimalik saavutada Euroopa valitsemise tugevdamise kaudu Euroopa Liidu kollektiivse mõõtme parandamiseks ning mittevajaliku topelttöö ja ressursside raiskamise vältimiseks.

(1)  KOM(2009) 647 lõplik, 24.11.2009.

(2)  Ülevaate saamiseks tõkete kasvutendentsist ühtsel turul vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühtse turu seireüksuse koostatud uurimust aadressil http://www.eesc.europa.eu/smo/news/index_en.asp.

(3)  14891/09, 23.10.2009.

(4)  ELT C 317, 23.12.2009, lk 80.

(5)  ELT C 277, 17.11.2009, lk 6.

(6)  ELT C 77, 31.3.2009, lk 15.

(7)  „Internal Market Scoreboard”, detsember 2008.

(8)  „When will it really be 1992? Specific Proposals for Completing the Internal Market”, avaldajad: Madalmaade tööandjate liidud VNO-NCW, MKB (vt http://www.eesc.europa.eu/smo/prism/moreinformation/literature/7/index_en.asp).

(9)  ELT C 317, 23.12.2009, lk 80 ja CESE 1947/2009, 17.12.2009 (TEN/356).

(10)  Study on the Impact of the Euro on Trade and Foreign Direct Investment (http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/publication12590_en.pdf).

(11)  EÜT C 116, 28.4.1999, lk 35 ja EÜT C 221, 7.8.2001, lk 20.