Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Väikelaste hooldus ja haridus”

14. juulil 2009 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt oma kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse teemal

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon võttis arvamuse vastu 4. detsembril 2009. Raportöör oli Mária Herczog.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 459. istungjärgul 20.—21. jaanuaril 2010 (20. jaanuari 2010 istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 194, erapooletuks jäi 3.

Liikmesriigid vastutavad kõigi oma riigi laste hariduse ja hoolduse eest. Hariduse ja hoolduse eri vormid ning nende nimetused, sisu ja eesmärgid on viimase 15 aasta jooksul muutunud. Muutunud on väikelapse hoolduse määratlus ja sõnastus. Laste haridus ja hooldus ei tähenda ainult turvalise keskkonna pakkumist lapsele, vaid ka haridust ja hooldust, mida laps vajab jõudsaks kasvamiseks, oma potentsiaali arendamiseks, saades talle vajalikku emotsionaalset, füüsilist, sotsiaalset ja haridusalast toetust. Väikelapse haridus ja hooldus hõlmab tervet rida teenuseid, mida osutatakse vastusündinutest eelkooliealiste lasteni. Kooliväline hooldus hõlmab kõiki neid teenuseid, mida pakutakse kooliealistele lastele koolivälisel ajal, st pärastlõunal, nädalavahetusel ja koolivaheaegadel.

1.1 Komitee tunnustab ja toetab Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide jõupingutusi arendada ja tugevdada kvaliteetset, taskukohast ja kättesaadavat lapsehooldust, sh väikelastele mõeldud haridus- ja lastehoiuasutused. Samal ajal tuleb astuda veel mitmeid samme, et tagada teenuste osutamine kõigile lastele.

1.2 Komitee tunnistab, et oluline on läheneda lapsehoolduse küsimustele terviklikult ja kõikehõlmavalt, et saada parem ettekujutus omavahel seotud protseduuridest ja tagada inimareng ning sotsiaalne ja majanduslik areng. Liikmeriigid peavad pakkuma üksikisikutele ja perekondadele võimalusi teha isiklikke valikuid ja otsuseid ning väljendada oma eelistusi oma laste hoolduse vormi ja kestuse suhtes. Sellega seoses peaksid poliitikakujundajad arvestama erinevate vajaduste, konkureerivate väärtuste ja huvidega järgmistes küsimustes:

1.3 Komitee tunnistab erinevust riikide perepoliitika vahel ning sellest tulenevalt lapsehoolduspoliitika vahel. Siiski seavad Barcelona eesmärgid ja muud asjaomased ELi dokumendid üsna universaalsed sihid (2).

1.4 Komitee rõhutab vajadust keskenduda konkreetsetele lasterühmadele, eeskätt kõige haavatavamatele lasterühmadele – erivajadustega lapsed, puuetega lapsed, sisserändajad, etnilised vähemused, sotsiaalselt tõrjutud ning ilma vanemateta elavad lapsed, kelle jaoks on lapsehooldusel oluline roll kooliks valmistumisel ja õppeedukuse saavutamisel. Samuti leitakse, et lisatoetust tuleb pakkuda nendesse rühmadesse kuuluvate laste vanematele.

1.5 Kooskõlas sotsiaalmeetmete kava ja teiste asjaomaste poliitikadokumentidega, peab komitee kvaliteetset lapsehooldust võimaluseks tõsta elukvaliteeti ja aidata ühitada töö-, pere- ja eraelu kõigi perekonnaliikmete jaoks, tugevdades lisaks naiste osalemist tööturul ning võimaldades perekonnale suurema sissetuleku.

1.6 Komitee tervitab asjaolu, et lapsehoolduse ning lastele pakutavate teenuste eri vormid on kättesaadavad erinevatele vanuserühmadele, mitte ainult lastele, kes pole veel kooliikka jõudnud, vaid ka kooliväliste, vabaaja ja mitteformaalsete tegevuste puhul. Kättesaadavaid, taskukohaseid ja kvaliteetseid teenused tuleb pakkuda kõigile lastele.

1.7 Lapsehooldussektor kasvab kiiresti. Siiski vajab parandamist formaalsete ja veelgi rohkem mitteformaalsete lapsehooldusteenuste valdkonnas töötajate kvalifikatsioon ja selle tunnustamine, sugudevaheline tasakaal, maine ja töötasu, et osutada mitmekesisemaid teenuseid vastavalt erinevatele vajadustele. Kui eesmärk on tagada haridus ja hooldus kõigile lastele, tuleb ka meeles pidada, et vaja on paindlikku, jätkusuutlikku ja arukat lähenemisviisi, et pakkuda laia valikut teenuseid, mis vastavad eri lasterühmade õigustele ja vajadustele.

1.8 Ebasoodsate tingimustega, äärepoolsetes paikades ja piirkondades elavate perekondade ja laste vajadustega tuleks tegeleda paremini ja terviklikumal viisil, kaasates sh kogukonda ja üldsust. Teenuste eri vormid – integreeritud, kodupõhised, vanemate toetus jne – peaksid vastama laste ja nende perede erinevatele vajadustele.

1.9 Komitee toetab tugevalt liikmesriikide vastutuse tunnistamist ja sotsiaalpartnerite kasvavaid kohustusi panuse andmisel universaalsete ja paindlike haridus- ja hooldusvõimaluste parandamisse kõigi laste jaoks ning et nad igal võimalikul viisil aitavad kaasa selle kättesaadavusele ja edukusele. Tööandjad saavad ise pakkuda lapsehooldusteenust või seda rahaliselt toetada, samas kui liidud ja kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad aidata tõsta teadlikkust selle olulisusest ning samuti toetada pidevat hindamist. Liikmesriigid saavad luua maksustiimuleid tööandjate jaoks, kes teevad korraldusi lastele hariduse ja hoolduse tagamiseks.

1.10 Kooskõlas turvalise paindlikkuse ühiste põhimõtete ja elutsüklipõhise lähenemisviisiga leiab komitee, et ettepanekut tuleb vaadelda alla kolmeaastaste ning kooliikka jõudnud laste haridus- ja hooldusvajadustega kaasnevate raskuste kontekstis. Selles kontekstis on väärtuslikuks osutunud lapsevanematele antav ning kõigi partneritega läbi räägitud võimalus töötada paindliku tööajaga.

1.11 Sotsiaalpartneritel on oluline roll toetada liikmesriike laste hariduse ja hoolduse meetmete ning ulatusliku lähenemisviisi rakendamisel.

2.1 Nõukogu soovitus 92/241/EMÜ lapsehoolduse kohta, millega loodi 1992. aastal lapsehooldusteenuste kvaliteedi määratlemise kriteeriumid, näitas juba lapsehoolduse rolli olulisust. Siiski on lapsehoolduse tähendus ja ulatus sellest ajast väga palju muutunud. 1996. aastal oli Euroopa Komisjoni lastehoiu võrgustiku keskne eesmärk väikelastele osutatavate teenuste kvaliteet, aga mitte väikelaste hooldus- ja haridusasutustes käivate laste arv või määr.

2.2 25-liikmelises ELis (3) oli kohustuslikust koolieast nooremate laste arv hinnanguliselt umbes 30 miljonit. Sellest rühmast käis vähem kui 25 % alla kolmeaastastest lastest formaalses lastehoiuasutuses, samas kui laste hulgas vanuses kolmest aastast kuni kooliikka jõudmiseni oli see näitaja kõrgem kui 80 %. Liikmesriikide vahel olid märkimisväärsed erinevused, sõltudes riiklikest meetmetest, sünnitus- ning vanemapuhkuse süsteemidest, traditsioonidest ja väärtustest. Samuti on suured erinevused lapsehoiu vormis ja kvaliteedis ning lapsehoiuasutustes veedetud ajas ja päevades.

2.3 Väikelaste haridus- ja hooldusteenused on ELi liikmesriikides erinevas arenguetapis ning on hoolduse osutamisel jätkuvalt üks kiiremini kasvavaid turge Euroopas. Osaliselt tuleneb see Barcelona eesmärkidest, kuid tarvis on võtta kindlamaid kohutusi, et tagada lastehoiu eri vormide võimalus kõigile lastele, arvestades laste ja perede erinevat tausta ja vajadusi.

2.4 Kvaliteetsete lapsehooldusteenuste osutamise olulisus on soolise võrdõiguslikkuse saavutamise tähtis komponent ning Euroopa Ülemkogu ja komisjon on rõhutanud naiste osalemise suurendamist tööturul. See lisati ka 2002. aasta Barcelona eesmärkide hulka. Samuti kajastati seda Lissaboni strateegias 2000. ja 2008. aastal. Komisjoni aruandes Barcelona eesmärkide rakendamise kohta eelkooliealiste laste lapsehoiuasutuste osas analüüsiti saavutusi ja edasisi kohustusi selles valdkonnas. Liikmesriigid peaksid kaotama takistused naiste tööturul osalemisele ning tegema nõudlust arvesse võttes ja kooskõlas oma riiklike süsteemidega kõnealuses valdkonnas jõupingutusi, et võimaldada 2010. aastaks lastehoiuteenust vähemalt 90 %-le lastest vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani ning vähemalt 33 %-le alla kolmeaastastest lastest (4). Mõnes riigis on vajalike meetmete rakendamiseks tarvis teha rohkem jõupingutusi.

2.5 Euroopa Komisjoni teatises demograafiliste muutuste kohta tuuakse välja tegurid, mis tingivad elanikkonna vananemist Euroopas: madal sündimus, mis viib tööjõu vähenemiseni ja suurendab survet riiklikele kulutustele (5). Märtsis 2006 rõhutas Euroopa Ülemkogu vajadust saavutada töö- ja eraelu vahel parem tasakaal, et edendada majanduskasvu, jõukust ja konkurentsivõimet, ning kiitis heaks Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (6). Teises teatises põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamise kohta käsitletakse demograafiliste ja sotsiaalsete muutuste teemat, sh võimalikud raskused kaupade ja teenuste, sh lastehoid, rahastamisel ja osutamisel (7).

2.6 Kodanikud ja kodanikuühiskonna esindajad, kellega komisjon konsulteeris, väljendasid muret asjaolu üle, et laste saamine avaldab naiste tööväljavaadetele palju suuremat mõju kui meeste omadele. Ülalpeetavate lastega naiste tööhõivemäär on vaid 65 %, meeste puhul on see näitaja 91,7 %. Naised on silmitsi oma majapidamiskohustuste ja töövõimega seonduvate stereotüüpsete hoiakute tagajärgedega (8). See võib põhjustada pärast lapse saamist tööle naasvate naiste arvu vähenemist.

2.7 Laste vaesus Euroopas (9) ning eesmärk tagada ÜRO lapse õiguste konventsiooni (10) rakendamine kogu Euroopa Liidus on äärmiselt olulised teemad, sest nagu komisjon teatises märgib, piiravad lapsevanemate vaesus ja sotsiaalne tõrjutus tugevalt laste võimalusi ja šansse elus. Seepärast on väga oluline lõhkuda vaesuse nõiaring (11).

2.8 Ajavahemikuks 1986–1996 rajas komisjon rahvusvahelise rühmana lastehoiu võrgustiku, mis keskendus kolmele konkreetsele valdkonnale: lastele suunatud teenused, vanemapuhkus ja mehed hooldajatena. Võrgustiku kehtestatud 40 kvalitatiivset eesmärki loovad raamistiku tulevastele meetmetele. See tähendab ELi poliitilist kohustust lastehoiuteenuste ja selle eesmärkide suhtes.

2.9 Koostatud on palju uuringuid, poliitikadokumente ja analüüse, et saada rohkem teavet laste ja perede vajaduste kohta ning kättesaadavate ja kavandatavate hooldusteenuste kohta (12). Väikelapse hariduse ja hoolduse teemat on arutatud ja analüüsitud eri lähenemisviiside järgi, nagu näiteks Euroopa Komisjoni ja selle ametite viimastel aastatel avaldatud dokumendid. Nende lähenemisviiside hulka kuuluvad lapse õigused (13), haridusküsimused (14), lapsehoolduse praegune ja tulevane olukord ELis (15), sümpoosion vajaduse kohta parandada väikelaste hooldus- ja haridusasutusi (ECEC) (16) ning kõige haavatavamate lasterühmade vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise sotsiaalpoliitiline tahk, samuti teadusuuringud ja projektide hindamised (17).

3.1 Komisjon märkis oma 2006. aasta teatises, (18) et laste õigused on ELi jaoks esmatähtsad ning liikmesriigid on kohustatud kinni pidama ÜRO lapse õiguste konventsioonist ja selle vabatahtlikest protokollidest ning samuti aastatuhande arengueesmärkidest. 2006. aasta märtsis palus Euroopa Ülemkogu liikmesriikidel „võtta vajalikud meetmed, et kiirelt ja olulisel määral vähendada laste vaesust, andmaks võrdsed võimalused kõikidele lastele, sõltumata nende sotsiaalsest päritolust” (19). Kõnealuse teema kontekstis tähendab see, et kõigile lastele tuleb võimaldada korralik haridus ja kooliväline haridus ning hooldus vastavalt lapse arenguvajadustele ja perekonna olukorrale, ning juurdepääs kättesaadavale, paindlikule, kvaliteetsele ja taskukohasele haridusele ja hooldusele vähemalt kuni 14-aastaseks saamiseni.

3.2 Lapsehoiuasutuste edendamine annab vanematele parema võimaluse ühitada töö-, era- ja pereelu. Eelkõige kehtib see naiste kohta, kes olles silmitsi ebapiisavate lastehoiuvõimalustega loobuvad suurema tõenäosusega töökohast, neil ei õnnestu tööd või sobivat töökorraldust leida, mis ei lase neil oma potentsiaali täielikult kasutada ega oma peret vaesuse eest kaitsta. See on tihedalt seotud demograafiliste väljakutsetega, kuna ühitamisvõimaluste puudumine toob kaasa sündimuse languse.

3.3 Euroopa õigusraamistik keelab soolise diskrimineerimise terve rea õiguslike meetmetega. Ometi vähendavad naised laste eest hoolitsemiseks sageli oma töötunde või võtavad pikemaid puhkusi, mis tähendab madalamat töötasu ja pensioni ning töötajate vaesust, eriti kui on tegu üksikvanema või paljulapselise perega. Ehkki tööaja piiramine on igaühe isiklik valik, võib see muu hulgas tuleneda lastele suunatud kohaste teenuste puudumisest.

3.4 Vanematel peaks olema võimalik valida, millal nad soovivad vanemapuhkust võtta, ning kombineerida seda võimalusel piisavate lapsehooldusvõimalustega. Sellega seoses tuleks arvesse võtta ka riiklikku poliitikat, prioriteete, ettevõtete vajadusi, sotsiaalset survet ja laste vajadusi ning muutused peavad olema piisavalt arukad, et võimaldada erimeetmete võtmist.

3.5 Kogu ELis ütleb 6 miljonit naist vanuses 25–49 aastat, et neid sunnitakse töölt eemale või töötavad nad ainult osalise tööajaga, kuna neil on kohustused perekonna ees. Enam kui veerandil neist puuduvad lapsehoiuvõimalused või on nende hind liiga kõrge (20).

3.6 Juurdepääs kvaliteetsetele, taskukohastele ja kättesaadavatele väikelaste hooldus- ja haridusasutustele ning koolivälistele programmidele on oluline tagamaks, et lapsed veedavad oma aega sobivas keskkonnas, mis vastab nende arenguvajadustele, kuid võimaldaks vanematel (eelkõige naistel) ka tööd teha. Kvaliteetsetel lapsehooldusteenustel on mõju pereelu kvaliteedile ning laste, vanemate, perekondade ja kogukondade elule ning tulevikule.

3.7 ELi strateegiate eri eesmärgid seoses Lissaboni strateegia rakendamisega, Barcelona eesmärgid ning edasine tegevus, samuti demograafiline olukord, põlvkondadevaheline solidaarsus, meeste ja naiste võrdsed võimalused ning töö- ja eraelu parem tasakaal on võimalik osaliselt saavutada lapsehooldusteenuste pakkumise abil. Vaja on suuremaid jõupingutusi, et tagada nende võimaluste puhul lapse huvide täielik arvestamine.

3.8 Kiirelt laienev lapsehooldusteenuste sektor pakub üha enam töökohti nii naistele kui ka meestele, (21) kuna haridus- ja koolitusnõuded, maine ja palk suurenevad.

3.9 Suur osa liikmesriike on töötanud välja meetmete kogumi, et edendada töö-, era- ja pereelu paremat ühitamist. Kõnealused meetmed peegeldavad eri riikide tööturgude erinevaid vajadusi ning Euroopa traditsioonide ja kultuuride mitmekesisust. Mitmesugused paindlikud lapsehooldusvormid moodustavad osa laiemast käsitlusest ning täiendavad teisi sama valdkonna meetmeid. Siia hulka kuuluvad sotsiaalse hõlvamise programmid, paindlik töökorraldus, lapsehoolduspuhkus ja teised puhkuseliigid, mis aitavad tagada töö-, pere- ja eraelu ning lapse õiguste ühitamise, edendades sel viisil ELi liikmesriikide majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

4.1 Lapsehooldus ELis on kiirelt kasvav ja arenev valdkond, millele on kehtestatud miinimumstandardid. Laste vajadused esimeste, äärmiselt oluliste eluaastate jooksul, investeeringud lastele pakutavate teenuste osas (ettevalmistus kooliks ning edukaks haridusteeks ja täiskasvanueluks), samuti rõõmurohke lapsepõlv, on suhteliselt uus kontseptsioon, mille keskpunktis on laste parimad huvid, aga ka kogukonna ja ühiskonna huvid tervikuna (22).

4.2 Veel hiljuti olid lapsehooldusteenustele riiklike vahendite eraldamise keskmes sageli lapsed vanuses kolmest aastast kuni kooliminekueani eesmärgiga neid kooliks ette valmistada. Lapsehooldusalased investeeringud peaksid aga olema suunatud ka väiksematele lastele ja kuni 14-aastastele koolilastele. See ei tähenda üksnes paremat päevahoidu vanemate töö ajal, vaid ka tegevuste ning koolivälise hoiu ja hariduse ning vabaaja tegevuste pakkumist kõigile. Selle tõhusus täiskasvanueluks ettevalmistamisel on leidnud kinnitust, lisaks pakub see turvalist ja rõõmsat ajaveetmist.

4.3 Sotsialiseerimine ja väärtuste süsteemi arendamine on lapseea perekeskkonna ja seda täiendava väikelapse formaalse hoolduse ja hariduse oluline osa. Mitteformaalset haridust pakuvad teisedki – valitsusvälised laste- ja noorteorganisatsioonid ning laste- ja noortekeskused, mis aitavad omandada praktilises elus vajalikke oskusi ning millel on oluline osa elukestva õppe protsessis. 70 % oma teadmistest ja oskustest omandame mitteformaalse hariduse kaudu. Kõiki võimalikke hariduse vorme tuleb tunnustada ja neile toetust pakkuda.

4.4 Erijuhtudel – puuetega lapsed, sisserändajate lapsed, vaimsete häiretega lapsevanemad jne – aitab lapsehooldus tagada, et lapsel on võimalus jääda oma pere juurde ja teda ei suunata mujale. Lapsehoolduse eri vormide kättesaadavus on majandusliku ja sotsiaalse arengu võtmekomponent ning sel on eriti oluline roll ebasoodsate tingimustega piirkondades ja ebasoodsates tingimustes rühmade ja leibkondade jaoks, kelle olukord on muus osas hea. Lapsehoolduse pakkumine saab aidata käsitada sotsiaal-, majandus- ja terviseküsimusi, millega ebasoodsates tingimustes leibkonnad on vastamisi, ja toetada tõrjutud rühmade sotsiaalset integratsiooni.

4.5 Pidades silmas ÜRO lapse õiguste konventsiooni, (23) peaks komisjon tegema paralleelse uuringu kavandatud meetmete mõju kohta lastele. Laste eest tuleb hästi hoolitseda ja tagada nende isiklik heaolu. Laste heaolu ja lapsepõlve väärtus sellel äärmiselt olulisel eluetapil on otsustava tähtsusega, kuid lapsed moodustavad samuti tuleviku tööjõu ning hoole ja toetuse puudus varases eluetapis võib põhjustada ebaõnnestumisi koolis ja hilisemal integreerumisel ühiskonda.

4.6 Lapsehooldusteenuste pakkumine on traditsiooniliselt peamiselt naiste töövaldkond, kuid soovitav oleks suurem sooline võrdõiguslikkus ja töötajate ühtlasem sooline jagunemine, suurendades selleks meestöötajate osakaalu. Kvaliteetne haridus ja kutseõpe, järelevalve ja maine tõstmine kõrgemate palkade abil aitavad tagada paremate teenuste osutamise ja suurendada töötajate soolist tasakaalu.

4.7 Barcelona eesmärk on tagada 2010. aastaks päevane lapsehoid vähemalt 33 %-le alla kolmeaastastest lastest ja 90 %-le üle kolmeaastastest ja eelkooliealistest lastest, kuid sätestatud ei ole lapsehoolduse eri vormid. Tungivalt on vaja Euroopa platvormi, et neid klassifitseerida ja parandada kvaliteedi, paindlikkuse, kättesaadavuse ja tasukohasuse põhimõtete alusel. Siiski võib küsida: mis saab neist, kes vaatamata vajadusele lapsehoiu järele ei saa vajalikku kohta? Vaja on uuringuid ja asjakohaseid andmeid, et arutada küsimusi ja võimalikke vastuseid.

4.8 Mis puudutab lapsehoolduse kvaliteeti, siis on väga vähe andmeid mitteametlike lapsehooldusteenuste kohta, mida osutatakse kodustes tingimustes; paljud teenuse pakkujad on vastava koolituseta ja ametlikult registreerimata ning jäävad välja tunnustatud kontrollisüsteemidest. Need töötajad ei kuulu ametlike tööhõivestruktuuride alla ja seetõttu puudub neil nõuetekohane kaitse töökohal. Liikmesriigid ja kohalikud omavalitsused peavad võtma kohustuse tagada kvaliteetne lapsehooldus kõigis selle vormides. Niisugused mitteametlikud teenused seavad ohtu ka lapse. Sotsiaalpartnerid peavad paluma eeskirju ja läbipaistvust mitte ainult professionaalse lapsehoolduse puhul, vaid ka kõikvõimalike kodudes osutatavate ja mitteametlike lapsehooldusteenuste puhul, toetades ja nõudes professionaalset koolitust ja järelevalvet. Maksusoodustused võiksid aidata luua kvaliteetsemaid lapsehoiuasutusi. Arvestades hooldusvaldkonnas töötavate naiste suurt arvu, annaks töötingimuste ja ettevalmistuse parandamine kõnealuses sektoris panuse ka üldisesse ELi strateegiasse selles valdkonnas (24).

Brüssel, 20. jaanuar 2010

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Mario SEPI

(1) Komisjoni strateegia „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine”, mis käivitati 4. juulil 2006 (http://europa.eu/scadplus/leg/en/lvb/r12555.htm).

(2) Märtsis 2002 Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogul tunnistati lapsehoolduse olulisust kasvu ja võrdsete võimaluste osas, kutsudes liikmesriike üles kõrvaldama tegurid, mis hoiavad naisi tagasi tööturul osalemast, ja püüdma lastehoiuasutuste järele valitsevat nõudlust arvesse võttes ning kooskõlas siseriiklike lapsehooldustavadega pakkuda 2010. aastaks lapsehoidu vähemalt 90 % lastest vanuses kolmest aastast kuni kooliminekueani ning vähemalt 33 % alla kolmeaastastest lastest.

(3) Lapsehooldus ELis 2006. aastal, Eurostat/08/172. Bulgaaria ja Rumeenia ühinesid ELiga 1. jaanuaril 2007 ning neilt ei nõutud enne seda andmete kogumist.

(4) Euroopa Komisjon „Barcelona eesmärkide elluviimine seoses lastehoiuteenustega eelkooliealistele lastele” KOM(2008) 638, Brüssel.

(5) Euroopa Komisjon „Euroopa demograafiline tulevik – kuidas teha väljakutsest võimalus”, KOM(2006) 571 lõplik.

(6) Vt 23.–24. märtsil 2006 Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistujariigi järelduste lisa II http://ue.eu.int/ueDocs/cms_Data/docs/pressData/et/ec/89013.pdf.

(7) Euroopa Komisjon „Põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine”, KOM(2007) 244 lõplik.

(8) Komisjoni teatis „Citizen's Summary – Better maternity leave provisions designed to promote reconciliation of family and working life” (ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=611&langId=en); sotsiaalse platvormi ühine seisukoht nõukogu 3. juuni 1996. aasta direktiivi 96/34/EÜ läbivaatamise kohta, milles käsitletakse lapsehoolduspuhkuse kohta sõlmitud raamkokkulepet, jaanuar 2009.

(9) Euroopa Komisjon „Child Poverty and Well-Being in the EU – Current status and way forward”, Luxembourg, Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, 2008.

(11) Komisjoni teatis „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine”, KOM(2006) 367 lõplik, Brüssel.

(12) Starting Strong, OECD, 2001 / Childcare services in Europe, Foundation Findings, 2009 / Families and childcare services, Eurofound, 2009 / Early Childhood Education and Care key lessons from research and policy makers, NESSE, 2009 / The Provision of childcare services, Comparative review of 30 European countries, Euroopa Komisjon, 2009 / Child Poverty and well being in the EU, Euroopa Komisjon, 2008 / Changing Childhood in a Changing Europe, ESF, 2009 / Babies and Bosses, OECD, 2007 / Education Today, the OECD perspective, 2009 / Tackling Social and Cultural Inequalities through Early Childhood Education and Care in Europe, Eurydice, 2009 / Out of school care services for school aged children, Eurofound, 2007 / Employment developments in childcare services for school-aged children, European Foundation for the Improvement of Living and Working Conditions, 2006 / UNICEFi aruanne 8, The Childcare Transition, Firenze, 2008 / Early Matters, Brüssel, 2008.

(13) Komisjoni teatis „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine””, 2006.

(14) Komisjoni teatis „Haridus- ja koolitussüsteemide tõhusus ning võrdsed võimalused”, KOM(2006) 481 lõplik.

(17) „Tackling social and cultural inequalities through early childhood education and care in Europe”, Eurydice, 2009; „Early Childhood education and care – key lessons for policy makers”, NESSE, 2009.

(18) „Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine”, KOM(2006) 367 lõplik.

(19) Vt 23.–24. märtsi 2006. aasta eesistujariigi järelduste punkt 72 (viide allmärkuses 8).

(20) Childcare Services in Europe, Foundation Findings, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond, Dublin, 2009, lk 9, www.eurofound.europa.eu.

(21) Eeskätt eelmainitud majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia abil.

(22) P. Reid, D. White: Eurofound, „Out of school care services for children living in disadvantaged areas”, Luxembourg, Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, 2007.

(23) Lapse õiguste konventsioon võeti vastu 20. novembril 1989 peaassamblee resolutsiooniga 44/25 ja see jõustus 2. septembril 1990 kooskõlas artikliga 49 (http://www2.ohchr.org/english/law/crc.htm.)