[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 10.1.2011

KOM(2010) 810 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Programmi „Kultuur” rakendamise hindamise vahearuanne

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Programmi „Kultuur” rakendamise hindamise vahearuanne

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS 3

2. PROGRAMMI TAUST 3

3. VÄLISHINDAMINE 4

3.1. Hindamise tingimused ja eesmärk 4

3.2. Metoodika 4

3.3. Järeldused 4

4. Hindamises tehtud peamised soovitused ja komisjoni märkused 4

5. Komisjoni järeldused 4

SISSEJUHATUS

Käesolev aruanne esitatakse otsuse nr 1855/2006/EÜ,[1] 12.detsember 2006,[2] millega luuakse programm „Kultuur” (edaspidi „programm”) artikli 13 punkti 3 alapunkti a kohaselt, milles nõutakse, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele hiljemalt 31. detsembriks 2010 hindamise vahearuande kõnealuse programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ning rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta. Selles esitatakse Euroopa Komisjoni seisukoht programmi vahepealse välishindamise lõpparuande peamiste järelduste ja soovituste kohta, millega saab tutvuda järgmisel veebiaadressil:

http://ec.europa.eu/culture/key-documents/doc539_en.htm

PROGRAMMI TAUST

Otsuse nr 1855/2006/EÜ (edaspidi „otsus”) kohaselt on programmi üldeesmärk edendada eurooplaste ühist ja ühisel kultuuripärandil põhinevat kultuuriruumi kultuurikoostöö arendamise kaudu loomeinimeste, kultuurivallas tegutsejate ja kultuuriasutuste vahel eesmärgiga soodustada Euroopa kodakondsuse väljakujunemist. See eesmärk tuleks saavutada programmi erieemärkide kaudu, milleks on:

- edendada kultuurivallas tegutsejate riikidevahelist liikumist;

- julgustada kunstiteoste ja kunsti- ning kultuuritoodangu riikidevahelist ringlust;

- tõhustada kultuuridevahelist dialoogi.

Programm hõlmab kolme peamist tegevussuunda: Need on järgmised:

- tegevussuund 1 – toetada kultuurimeetmeid, eelkõige mitmeaastaseid koostööprojekte, koostöömeetmeid ja erimeetmeid;

- tegevussuund 2 – toetada kultuuri valdkonnas Euroopa tasandil tegutsevaid organeid;

- tegevussuund 3 – toetada Euroopa kultuurikoostöö valdkonnas analüüside tegemist ning teabe kogumist ja levitamist ning projektide mõju suurendamist.

Tegevussuund 1 hõlmab kultuurialast koostööd, toetusi kirjanduse tõlkimiseks, spetsiaalseid meetmeid toetamaks koostööd kolmandate riikidega, Euroopa kultuuripealinnu ning nelja Euroopa kultuurivaldkonna auhinda. Kahte viimast juhib otseselt komisjon (hariduse ja kultuuri peadirektoraat), teisi juhib komisjoni nimel Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (EACEA).

Programm on ette nähtud ajavahemikuks 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2013. Käesolev aruanne hõlmab kõiki programmi tegevussuundi (välja arvatud Euroopa kultuuripealinnad, mille kohta koostatakse eraldi hinnangud[3]) ning kogu geograafilist ulatust programmi rakendamise esimese kolme aasta jooksul.

VÄLISHINDAMINE

Hindamise tingimused ja eesmärk

Hindamise läbiviijaks valiti ECOTEC Research and Consulting Ltd. Välishindamine pidi hindama programmi rakendamist ja selle eesmärkide saavutamist, andma aru selle kohta, kui palju on siiani vastuvõetud meetmed kaasa aidanud otsuses määratletud eesmärkide ning kultuurivaldkonda käsitlevate liidu meetmete Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 167 osutatud üldiste eesmärkide saavutamisele ning koondada saadud kogemused toetamaks kultuurivaldkonnale suunatud uute, käesolevale järgnevate programmide rakendamist.

Metoodika

Välishindaja kasutatud metoodika põhineb mitmetel hindamisküsimustel, kus kasutati asjakohasuse, tõhususe, tulemuslikkuse ja kestlikkuse kriteeriume. Kasutatud analüüsimeetodid sisaldasid dokumentide analüüsi (k.a programmi andmete läbivaatamine); toetatud projektidega seotud dokumentide valimi läbivaatamist; 78 intervjuud toetuse saajatega, programmi rakendusasutustega ja muude sidusrühmadega; spetsiaalset töögruppi; teabevahetust programmi „Kultuur” halduskomiteega ja 11 projekti juhtumiuuringuid. Tehti kaks online -küsitlust: programmist toetust saanud organisatsioonide küsitlus ja selliste kirjastuste küsitlus, mis said ilukirjanduse tõlkimiseks toetust. Küsitlustele vastati päris arvukalt, vastavalt 50 ja 40 protsenti, ning vastajaid oli 34 riigist.

Järeldused

1. Asjakohasus

Hinnangus on jõutud järeldusele, et programmil „Kultuur” on oluline roll piiriülese koostöö edendamisel, vastastikuse õppimise soodustamisel ja sektori professionaliseerumisel ning see suurendab Euroopa kodanike juurdepääsu välismaistele Euroopa taiestele. Kaudselt aitab see kaasa sisu arendamisele, mis on vajalik kestlikuks majanduskasvuks ja töökohtade tekkeks, ning stimuleerib uusi, loomingulisi ja innovaatilisi arenguid.

Hinnangus on rõhutatud, et programmil on oluline roll Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse austamisel ning Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise tagamisel, nagu on sätestatud ELi asutamislepingu konsolideeritud versiooni artikli 3 lõikes 3, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 167, ELi põhiõiguste hartas (eelkõige artiklis 22) ning ELi kohustustes UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni osapoolena.

Programmi eesmärgid on aidanud kaasa artiklis 167 sätestatud eesmärkide saavutamisele, samas peab liit toetama ja täiendama liikmesriikide meetmeid, parandades ja levitades teadmisi Euroopa tähtsusega kultuuripärandi kohta, konserveerides ja kaitstes Euroopa kultuuripärandit ning toetades mittekommertslikke kultuurivahetusi ning kunsti- ja kirjandusloomingut.

Kuigi programm on varasem kui Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava, on nende kahe vahel siiski ühist. Mõned toetuse liigid on otseselt seotud poliitiliste protsessidega (kodanikuühiskonna platvormid, poliitika analüüsi rühmad ja uuringud), samas kui teised ei ole otseselt seotud, kuid neil on potentsiaal genereerida heade kogemuste näiteid ja kogemusest õppimist, mis võivad poliitilist protsessi mõjutada (koostööprojektid, erimeetmed ja kirjanduse tõlkimise projektid).

Koostööprojektid (kõigis oma vormides), mis moodustavad programmi raames rahastatavatest projektidest enamiku, ning toetus kogu ELi katvatele organisatsioonidele, on asjakohased kõigi kolme erieesmärgi jaoks. Nad pakuvad võimalust otseselt toetada liikuvusperioode, samuti tegevusi, mis hõlmavad taieste liikumist. Partnerluste riigiülesuse nõue tagab, et toimub kultuuridevaheline dialoog, mis tuleneb erineva kultuurilise taustaga inimeste kokkusaamisest. Kuigi enamik projekte toetavad kultuuridevahelist dialoogi, ei ole eesmärgi saavutamiseks vajalike erimeetmete tüüp alati selge võrreldes teise kahe eesmärgiga. Seetõttu on kultuuridevaheline dialoog üldiselt (kuid mitte alati) projektide kõrvalprodukt mitte nende esmane eesmärk. Kirjanduse tõlked annavad käega katsutava panuse riikidevahelise kultuurivahetuse eesmärki ning on kaudselt seotud ka kultuuridevahelise dialoogiga.

Hinnangus soovitati, et tulevikus oleks oluline programmi eesmärgid läbi vaadata, et võtta arvesse viimaseid arenguid nii ELi poliitikates (nt Euroopa 2020. aasta strateegia ja Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava) kui ka tingimusi, mis kultuurisektorit mõjutavad ning selle vajadusi järgmiseks perioodiks (nt üleilmastumise mõju ja üleminek digitaalsele tehnoloogiale).

2. Tulemuslikkus

Projektide dokumentide läbivaatamine ja küsitlused näitasid, et programm oli üldiselt tulemuste ja mõju saavutamisel edukas ning omas laiemat mõju. Sellest annavad tunnistust alljärgnevad arvud. 2007–2009 aastal anti programmi raames kultuurivaldkonna toimijatele 700 toetust, mis jõudsid 3000 organisatsioonini, kui arvestada ka kaaskorraldajaid. Kokku maksti toetusi 120 miljoni euro ulatuses. Kaasrahastamise nõude tõttu olid kaasatud ka finantseeringud liikmesriigi tasandil. Toetatud meetmed jõudsid laiema avalikkuseni ning suurendasid juurdepääsu Euroopa kultuurile. Kirjanduse tõlkimise toetamine on aidanud kolme aasta jooksul tõlkida üle 1600 raamatu, andes 1,4 miljonile lugejale võimaluse tutvuda (uue) Euroopa kirjandusega.

Euroopa kultuuripealinnad tõmbavad alati ligi miljoneid inimesi ning kaasavad tuhandeid vabatahtlikke – Liverpooli külastas 2008. aastal 10 miljonit turisti. Euroopa muinsuskaitsepäevad meelitasid 2009. aastal kohale 25 miljonit külastajat ning European Boarder Breakers auhindade üleandmist kandis üle 12 telejaama ja 24 raadiojaama 24 erinevas riigis, samuti toimus veebiülekanne.

Enamik projektijuhte leidis, et eesmärgi saavutamiseks võetud meetmed olid edukad.

Ei otsuses, millega programm loodi, ega praeguses programmi juhendis ei ole sätestatud, milline peab olema toetatavate kultuuritegevuste olemus, vorm või sisu. Programmi paindlikkus võimaldab kultuurivaldkonna toimijail kasutada oma vajadustele kohandatud lähenemisviisi.

Lisaks programmi sõnaselgelt väljendatud eesmärkidele tendeerivad projektid evima ka rohkelt muid eesmärke. Üldiselt on kaht laiemat liiki tegevusi: kultuuritegevused (kunstivaldkonna vahetusprojektid, ühine kultuuriloome, ühistoodangud, tuurid ja festivalid, taieste vahetamine) ja toetavad tegevused (kogemuste vahetamine ja võrgustamine, toimijatele teabe ja praktilise abi andmine, haridus, koolitus ja teadusuuringud).

Tegevusi rakendatakse mitmete meetmete abil. Kultuurivaldkonna toimijate ja taieste liikuvus toimib lõimitult, näiteks esitavad näitekunstitrupid oma uusi töid ringreisidel ning kunstnikud loovad ja panevad oma uusi töid näitusele liikuvusperioodi jooksul. Laiema avalikkuseni jõutakse publiku ees toimuvate etteastete ja näituste kaudu, vahel ka televisiooni ja raadio ning loomulikult ka Interneti kaudu.

Uuring näitab, et riikidevahelise koostöö suurim takistus on maksumus ning seetõttu ei pea projektid vastu kauem kui toetust jagatakse. Peamiselt on selle põhjuseks lisakulu, mis kaasneb piiriülese tööga. Siiski saab programmist pikaajalist kasu, sest:

- liikuvuskogemuse kaudu toetatakse kunstnike oskusi ja karjääri,

- riikidevaheliste vahetuste, võrgustike ja eksperimenteerimise kaudu õpitakse üksteiselt, sageli valdkondades ja erialadel, kus oskused ja pädevused on Euroopas geograafiliselt laiali pillutatud, mistõttu saadakse kasu mastaabiefektist ning toetatakse sektori professionaliseerumist, eriti globaalses keskkonnas toimimise valguses,

- aidatakse leevendada geograafilist ebaühtlust, toetades väiksemate võimalustega riikide kunstnikke programmi koostöömõõtme abil,

- aidatakse kaasa välismaiste või koostöös valminud taieste liikuvusele ning suurendatakse publiku juurdepääsu nendele,

- toetatakse avatumat ja rahvusvahelisemat lähenemisviisi üksikisikute ja organisatsioonide tasandil.

Programmi peamine ebaühtlus on kirjanduse tõlkimise valdkonnas. Kuigi toetus andis märgatava tõuke kirjandusteoste levimisele, suurendades juurdepääsu välismaisele Euroopa kirjandusele, olid inglise ja prantsuse keel siiski peamisteks lähtekeelteks (rohkem kui 40% tõlgetest) ning viis keelt moodustasid enam kui poole sihtkeeltest (itaalia, ungari, sloveenia, bulgaaria ja kreeka keel). Programm pakub võimalusi kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks, suurendades tõlkeid suurtesse Euroopa keeltesse, mille kaudu võib teoseid edasi tõlkida teistesse keeltesse.

Hindamisel jõuti järeldusele, et programm on piiriülese kultuurilise koostöö edendamisel olnud tulemuslik, toetades kunsti ja kirjanduse loomist ning parandades taieste liikuvust. Sellega seoses on programm andnud panuse asutamislepingu üldeesmärgile – edendada Euroopa kultuurilist mitmekesisust, samal ajal rõhutades ühist kultuuripärandit.

3. Tõhusus

Olemasolevatele vahenditele on olnud suur nõudlus: toetust sai ainult iga neljas koostööprojekt ning iga kolmas taotlus Euroopa tasandi organisatsioonidelt. Kirjanduse tõlkimise taotluste toetuse saamise protsent oli küll kõrgem (umbes pooled said toetust), kuid nõudlus ei ole siiski vastavuses teatavatesse suurematesse domineerivatesse keeltesse (peamiselt inglise keelde) tehtavate tõlgete vajadusega. Tuleb siiski märkida, et võib eksisteerida suurem peidetud nõudlus, mis ei kajastu esitatud taotluste arvus, sest mõnel juhul ei pruugi tegelik toetusvajadus taotluseks realiseeruda (nt ei leita täiendavat rahastamist).

Siiani on kulutused olnud ootustega vastavuses, samuti eraldised tegevussuundade vahel. Siiski on küsitav, kas üsna vähesed projektid kolmandates riikides, mida võib eelarvest toetada, suudavad luua asjaomastes riikides „kriitilise massi”.

Taotlemise protsess ning programmi juhtimine on võrreldes eelkäijaga, programmiga „Kultuur 2000”, märkimisväärselt paranenud. Muudatused, mis on menetlusse tehtud, kaasa arvatud otsuse artiklis 9 sätestatud komiteemenetluse nõuete muutmine otsusega 1352/2008/EÜ, on teinud taotlusprotsessi endisest selgemaks ja lühemaks (52–140 päeva lühemaks, olenevalt tegevussuunast). Komisjoni ja EACEA mitmed lihtsustusmeetmed on muutnud haldusnõuete täitmise taotlejaile lihtsamaks. Programmi osalised on nende muudatustega üldiselt rahul, samuti ollakse rahul programmi juhendiga, mis koostati selleks, et taotlejail oleks üksikasjalik ja stabiilne allikas, kust saada teavet rahastamise taotlemise kohta..

Kultuuri kontaktpunktid pakuvad jätkuvalt rahuldavat teenust. Kuigi nende töökorraldusse on hiljuti tehtud muudatusi, näitavad esimesed märgid, et muudatused on rahuldavad, kaasa arvatud need, millega soovitakse tõhustada tööalast koostööd kontaktpunktide ja EACEA vahel. Toetuste saajad peavad programmi „Kultuur” nähtavust ja komisjoni levitamismeetmeid üldiselt rahuldavaks, kuid tõendid näitavad, et võiks saavutada rohkemgi, eelkõige suurendades levitamist ELi tasandil, kuigi rõhutatakse, et see on märkimisväärselt paranenud võrreldes programmiga „Kultuur 2000”.

Hindaja üldine järeldus tõhususe kohta on, et programm on enamasti täitnud ootusi nii osalevate organisatsioonitüüpide kui ka geograafilise tasakaalustatuse osas. Programm on pakkunud võimalusi osalemiseks mitmesugustele kultuurivalla mittetulundusühingutele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Rohkem kui pooled programmis osalenud tegelevad näitekunstiga, kuid on ka suhteliselt suur osa interdistsiplinaarseid toimijaid, kes peegeldavad tänapäevase kunstitegevuse valdkonnaülest olemust. Taotluse esitamise määrad on üldiselt piisavalt korrelatsioonis osalemise määra ja riigi suurusega, välja arvatud kirjanduse tõlkimise puhul (kuigi taotlejate ja toetuse saajate vahel ei ole sageli proportsionaalne suhe)

4. Kestlikkus

Kestlikkuse seisukohast on mitmed koostööprojektid toonud kaasa järelmeetmeid, mis loovad tugeva aluse tulevaseks tegevuseks, toetavad pikaajalist kasu ja loovad partnerlusi, mis on piisavalt tugevad, et edasi kesta. Siiski sõltub koostöö jätkumine organisatsioonide võimekusest jätkata tööd rahvusvaheliselt tasandil, kui projekti rahastamine lõpeb. Sageli põhjustas riigiülese koostöö kulu olukorra, et projekti ei suudetud enam jätkata pärast toetuse lõppemist või tehti seda väiksemas mahus. Aruandest järeldub, et Euroopa kultuuriline ja keeleline killustatus ning praegune majandusolukord ja selle mõju kultuuri ja kunsti rahastamisele põhjustavad probleeme liikuvusele ja võimekuse ülesehitamisele ning ühtlasi ka kogu sektori kestlikule arengule.

Euroopa tasandi organisatsioonide puhul, mida rahastatakse tegevussuuna 2 raames, näitavad andmed, et mitmed neist jätkavad ilma ELi toetuseta mingil kujul tegevust, kuigi vähendatud mahus.

Euroopa kultuuripealinna tiitel on asjaomastele linnadele jätnud sageli kestva pärandi, mis väljendub uues kultuuritaristus ja tegevustes, suuremas suutlikkuses kohaliku kultuurisektori ja selle juhtimise sees ning elavamas kultuurimaastikus ja paranenud kuvandis.

HINDAMISES TEHTUD PEAMISED SOOVITUSED JA KOMISJONI MÄRKUSED

Hindaja andis järelduste alusel 17 soovitust. Need on esitatud kursiivis (komisjoni seisukoht on püstkirjas) ning need on rühmitatud kahte peamisesse kategooriasse, sõltuvalt sellest, kas need on seotud praeguse programmi jätkamisega 2013. aastani või uue programmi kavandamisega, mis käivitub 2013. aasta järel.

1. Praegune programm

Soovitus nr 1

Komisjon peaks jätkama kirjanduse tõlkimise toetuste suuruse läbivaatamist, et tagada nende vastavus turuhindadele igas riigis.

Soovitus nr 2

Festivalidele ette nähtud toetuste maksmine tegevussuuna 2 eraldi kategooria alt ei tooda otsest tulu. Seda toetust on uues 2010. aasta mais avaldatud programmijuhendis muudetud, nii et tegevussuuna 1 alla loodi eraldi kategooria, et festivale võiks toetada kui projekte, mitte anda neile tegevustoetusi. Festivalile võib toetust taotleda ka kui koostööprojektile, eeldusel et see vastab asjaomastele kriteeriumidele, s.t põhineb koostöölepingul.

Soovitus nr 3

Kultuuri kontaktpunktide töökorralduses tehtavad muudatused tuleks viia lõpule ning neid tuleks vajaduse korral protsessi käigus kohandada, et tagada pidev areng, eesmärgiga pakkuda kultuurivaldkonna toimijatele võimalikult head teenust.

Soovitus nr 4

Komisjon/EACEA peaksid jätkama iga-aastaseid projektide külastusi, et aidata toetuse saajaid ning tagada, et komisjon/EACEA oleksid projektide sisuga kursis.

Soovitus nr 5

Koostööprojektide ja Euroopa tasandi organisatsioonide lõpparuannetes tuleks märkida liikuvusperioodi kasutanud isikute arv.

Soovitus nr 6

Tuleks jätkata praegust suunda, et projektide tulemusi propageeritakse iga-aastastel konverentsidel ja trükistes, ning kui ressursid võimaldavad, tuleks kaaluda sarnaste tegevuste lisamist. Kultuuri kontaktpunktid võiksid kutsuda toetuse saajaid jagama oma kogemusi kohalikel teabepäevadel.

Komisjoni seisukoht

Komisjon nõustub üldjoontes esitatud soovitustega. 2007. aastal alustati laiaulatuslikku lihtsustamist, mis tõi kaasa praeguse programmi juhtimise ja rakendamise tõhustumise, mis hõlmas ka mitmeid hindamisaruandes nimetatud seiku. Sidusrühmad on neid uuendusi tervitanud.

Festivale on alates 2010. aastast toetatud projektidena, mitte tegevustoetuste kaudu. Nagu aruandes mainitud, on soovitust 2 juba rakendatud. Soovituse 1 (kirjanduse tõlkimise toetusmäärad vaadatakse läbi iga kahe aasta tagant – kuna viimati toimus see 2010. aasta alguses, on järgmine läbivaatamine kavandatud 2012. aastal; soovituse 3 (kultuuri kontaktpunktide töökorralduse muutmine pakutava teenuse parandamiseks on rakendatud alates 2010. aastast ning praeguse programmi raames võib seda praegustel tingimustel pidada stabiilseks); ja soovituse 4 (põhiliselt EACEA on suurendanud projektide külastamist, mistõttu on komisjonil/EACEA-l parem ülevaade toetatavatest tegevustest, mis tagab ka parema järelevalve ja projektide propageerimise) puhul on komisjon juba teinud vajalikud muutused praeguse programmi struktuuri. Seoses soovitusega 5 oleks tarvis täpsemalt uurida, kui palju inimesed liikuvuses osalevad. Kuna see nõuaks väikseid muudatusi EACEA projektide lõpparuannete vormides, siis tuleb hinnata, millal oleks parim aeg muudatuse rakendamiseks.

Projektide tulemuste propageerimine (soovitus 6) – komisjon jätkab iga-aastaseid konverentse ja trükiste avaldamist ning uurib, millised võimalused oleksid veel elujõulised olemasolevaid ressursse arvestades. Kultuuri kontaktpunktide korraldatavatel teabepäevadel on alates 2010. aastast juba keskendutud toetatud projektide kogemuse jagamisele ning vajaduse ja võimaluse korral on kaasatud ka komisjoni/EACEA esindajaid.

2. Tulevane programm

Soovitus nr 7

Tulevase programmi üldised ja konkreetsed eesmärgid tuleb läbi vaadata, et need kajastaksid paremini muutusi, mis on toimunud alates eelmise programmi kavandamisest, kaasa arvatud muutusi, mis mõjutavad kultuurisektorit ning poliitilisi algatusi, nagu ELi 2020. aasta strateegia, juhtalgatused ning Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava.

Soovitus nr 8

Tuleks arutada maksimaalse kaasrahastamise määra üle programmi raames. Maksimaalse kaasrahastamise määra suhteline väiksus võimaldab toetada rohkelt projekte. Kui kaasrahastamise määr on jällegi liiga väike, siis võib see toimijaid eemale peletada ning nad ei saa ellu viia ambitsioonikaid projekte. Kui kaasrahastamise määr ei ole reaalsusega kooskõlas (nt tõsised kärped riikliku tasandi rahastamises, majandussurutis, mis teeb raskemaks sponsorite leidmise erasektorist), siis võib rohkelt kultuurivaldkonna toimijaid leida, et nad ei saa programmis osalemiseks taotlust esitada, ning see võib kaasa tuua olukorra, kus programm ei saa oma eesmärke täita. Kaasrahastamise määra häid ja halbu külgi tuleks seetõttu uue programmi jaoks hoolikalt hinnata, võttes arvesse programmi eesmärke ja prioriteete ning valitsevat olukorda.

Soovitus nr 9

Programmi interdistsiplinaarset lähenemisviisi tuleks jätkata, võttes arvesse arenguid kultuurisektoris, kaasa arvatud digitaalse arengu mõju, mis ähmastab piire sektorite vahel ning muudab sektoriülese eksperimenteerimise tavalisemaks.

Soovitus nr 10

Tuleks hinnata, kas on vaja jätkuvalt eristada mitmeaastaseid ja kaheaastaseid koostööprojekte, pidades silmas nende sama eesmärki.

Soovitus nr 11

Kolmandate riikidega tehtavat koostööd tuleks kontrollida, sest praegune lähenemisviis, mille puhul valitakse igaks aastaks üks või rohkem riiki, ei too kaasa nähtavat pikaajalist mõju, sest ei teki kriitilist massi.

Soovitus nr 12

Hoolimata ühtsest turust ja isikute vabast liikumisest eksisteerib siiski takistusi isikute ja taieste liikuvusele, mistõttu tuleks kaaluda toetuste andmist selliste kultuurivaldkonna toimijate teabe- ja nõustamismeetmetele, kes peavad töötama teises ELi riigis.

Soovitus nr 13

Komisjon ja EACEA peaksid kaaluma võimalusi, et suurendada tõlgete arvu alaesindatud keeltest (eriti uute liikmesriikide keeltest) suurematesse keeltesse, nagu inglise, prantsuse, saksa ja hispaania keel, mille kaudu saaks teoseid edasi tõlkida teistesse keeltesse, mis aitaks kaasa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamisele. Tuleks kaaluda muid algatusi kirjanduse tõlkimise stimuleerimiseks.

Soovitus nr 14

Tuleks kaaluda kategooria „tugivõrgustikud” muutmist lihtsalt võrgustikeks, sest organisatsioonidel ei pea olema tingimata toetav roll, et anda oma panus kunstnike liikuvusele ja taieste levitamisele jne.

Soovitus nr 15

Hinnangust nähtus, et kultuuri valdkonnas on vajadus uute, loominguliste ja innovaatiliste arengute ja struktuuride järele ning programmil on potentsiaali selle vajaduse rahuldamiseks, kuid riigiülese koostöö maksumus raskendab struktuuride ja projektide säilitamist pärast seda, kui ELi toetus lõpeb. Seetõttu tuleks mõelda, kuidas tulevaste toetuste andmise kriteeriumide puhul leida tasakaal järgmiste aspektide vahel – ühest küljest toetada uusi ja innovaatilisi tegevusi ja struktuure, teisest küljest tagada selliste olemasolevate struktuuride säilimine, millel on püsiv ja keskne roll programmi eesmärkide edendamisel ning mis pakuvad selget Euroopa tasandi lisaväärtust.

Soovitus nr 16

Kultuuri kontaktpunktide rolli, töökorraldust ja nende nimetamise menetlust tuleks uue programmi puhul täiendavalt kaaluda. Vajaduse korral tuleks need läbi vaadata, et nad kajastaksid uue programmi eesmärke ning oleksid kooskõlas teiste ELi programmide hea tavaga.

Soovitus nr 17

Tulevase programmi juhtimine peaks taotlejate ja toetuse saajate huvides olema nii tõhus ja lihtne kui võimalik, võttes arvesse finantsmääruste võimalusi ja praeguse programmiga saavutatud edu.

Komisjoni seisukoht

Komisjon on soovitustega üldiselt nõus ning võtab neid võimaluse korral arvesse 2013. aastast algava programmi projekti ettevalmistamisel. See kehtib nii sisu kui ka juhtimise kohta, mida komisjon kavatseb hoida võimalikult lihtsa ja tõhusana.

KOMISJONI JÄRELDUSED

Komisjon jagab hindaja üldist seisukohta, et programmil on oluline roll piiriülese kultuurikoostöö edendamisel ning järelduste osas esitatud kasu toetamises. Programm on asjakohaselt rakendanud asutamislepingu artiklist 167 tulenevaid ELi meetmeid kultuuri valdkonnas ning täitnud otsuses sätestatud eesmärke.

Hindaja järeldustest nähtub, et teatavates konkreetsetes valdkondades on võimalusi parandamiseks, kuid üldiselt on programmis osalejad programmiga rahul ning näevad selles unikaalset Euroopa lisaväärtust. Hinnangus rõhutatakse, et nõudlus sellise ELi toetuse vastu on lähiaastatel jätkuvalt kõrge ning võib isegi suureneda. Lisaks leitakse, et programm annab panuse sisu ja teadmiste arengusse, mis on oluline kestliku majanduskasvu ja töökohtade seisukohast ning vajalik uuteks, loomingulisteks ja innovaatilisteks arenguteks.

Komisjon on alates 2007. aastast oluliselt intensiivistanud konsultatsioone kultuurisektoriga ning pöörab suurt tähelepanu seisukohtadele, mida sidusrühmad protsessi käigus väljendasid ning mida on käesolevas hindamisaruandes ka kajastatud.

Nagu punktis 4 juba mainiti, on praegusesse programmi „Kultuur” juba mitmeid uusi jooni ja parandusi sisse viidud, ennetades sellega mõnel juhul hindaja soovitusi.

Komisjon kavatseb käesoleva hinnangu tulemusi arvesse võtta, kui valmistatakse ette uut kultuurivaldkonna ELi programmi, mis käivitub pärast 2013. aastat.

[1] ELT L 372, 27. detsember 2006, lk 1.

[2] Nii nagu seda on muudetud 16. detsembri 2008. aasta otsusega nr 1352/2008, ELT L 348, 24.12.2008, lk 128.

[3] Euroopa kultuuripealinnade vastastikust täiendavust ning ülejäänud programmi on siiski käesolevas hinnangus käsitletud.