[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 5.11.2010

KOM(2010) 620 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Kuues aruanne, mis käsitleb vastastikkuse põhimõtte rikkumist teatavate kolmandate riikide viisanõuete täitmisel

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

2. Pärast komisjoni vastastikust viisavabadust käsitlevat viiendat aruannet saavutatud tulemused 3

2.1. Austraalia 3

2.2. Brasiilia 5

2.3. Brunei Darussalami Riik 6

2.4. Kanada 6

2.5. Jaapan 9

2.6. Ameerika Ühendriigid (USA) 9

3. Kokkuvõte 12

SISSEJUHATUS

Nõukogu 15. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab liikmesriikide välispiiride ületamisel olema viisa (määruse I lisa, „negatiivne nimekiri”),[1] ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (määruse II lisa, „positiivne nimekiri”), on meie ühise viisapoliitika põhivahend, mis tagab vastastikkuse mehhanismi juhtudeks, kui positiivses nimekirjas olev kolmas riik säilitab või kehtestab viisanõude ühe või mitme liikmesriigi kodanikele[2].

Esimeses neljas aruandes[3] ilmnes järkjärguline edasiminek vastastikuse viisavabaduse puudumise küsimuste lahendamisel. 19. oktoobri 2009. aasta viiendast vastastikust viisavabadust käsitlevast aruandest[4] selgus, et vaid viis positiivses nimekirjas olevat kolmandat riiki nõudis ühe või mitme liikmesriigi kodanikelt jätkuvalt viisat.

Samal kuupäeval võttis komisjon vastu erakorralise aruande Tšehhi kodanikele viisanõude taaskehtestamise kohta Kanada poolt[5]. See oli alates uue vastastikuse viisavabaduse mehhanismi kasutuselevõtust 2005. aastal esimene kord, kui positiivses nimekirjas olev kolmas riik taaskehtestas viisanõude mõne liikmesriigi kodanikele. Komisjon tegi kokkuvõtte, et kui Kanada ei võta 2009. aasta lõpuks meetmeid, millega lihtsustada Kanadat külastada soovivate Tšehhi kodanike viisaformaalsusi, ning ei astu samme nende jaoks viisavaba reisimise taastamise suunas, soovitab komisjon kehtestada või taaskehtestada viisanõude Kanada kodanike teatavatele kategooriatele.

Mõlemad aruanded esitati justiits- ja siseküsimuste nõukogule 23. oktoobril 2009. Nõukogu palus komisjonil jätkata jõupingutusi, et saavutada täielik vastastikune viisavabadus nende kolmandate riikidega, kes vastastikkuse põhimõttega vastuollu minnes endiselt nõuavad viisat, ning taastada sealhulgas eelkõige Tšehhi kodanike viisavaba reisimise võimalus Kanadasse.

Käesolevas kuuendas vastastikust viisavabadust käsitlevas aruandes tehakse kokkuvõte pärast 19. oktoobrit 2009 saavutatud tulemustest.

PÄRAST KOMISJONI VASTASTIKUST VIISAVABADUST KÄSITLEVAT VIIENDAT ARUANNET SAAVUTATUD TULEMUSED

Austraalia

Praegune olukord

Alates 27. oktoobrist 2008 on kõigi liikmesriikide ja assotsieerunud Schengeni riikide kodanikel õigus kasutada süsteemi eVisitor, vaatamata nende riikide varasemale staatusele (elektrooniline reisitunnistus või e-viisa)[6]. eVisitor annab loa külastada Austraaliat turistina või äriasjus riiki sisenemisel maksimaalselt kolm kuud. eVisitori luba kehtib 12 kuud alates loa andmise kuupäevast.

eVisitori taotluste läbivaatamine

Pärast süsteemi eVisitor kasutuselevõttu on Austraalia esitanud komisjonile korrapäraseid aruandeid kõiki liikmesriike hõlmava eVisitori taotluste statistikaga. 18. jaanuaril 2010 esitati kolmas aruanne, mis hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2009 kuni 31. oktoobrini 2009. Nimetatud ajavahemikus anti välja 132 036 eVisitori luba, millest 88,54 % väljastati automaatselt. Automaatselt väljastatud lubade määr oli üle 82 %, välja arvatud Rumeenia (28,99 %), Bulgaaria (40,95 %) ja Slovakkia (69,92 %) kodanike puhul, kõige kõrgem oli see Kreeka kodanike puhul (95,59 %). Tuvastatud andmetervikluse probleemide tõttu, mis olid seotud mõnest liikmesriigist pärit taotlejatega, otsustas Austraalia menetleda rohkem taotlusi käsitsi ja neid hoolikamalt uurida. Tagasi lükati 745 taotlust, millest 263 olid esitanud Rumeenia kodanikud. Lisaks sellele nähtub statistikast, et keskmine mittenaasmise modifitseeritud näitaja (Modified Non-Return Rate, MNRR[7]) oli 0,71 %, kusjuures kõrgeim (5,63 %) oli see näitaja Läti puhul.

Samuti anti ülevaade süsteemi eVisitor esimesest täisaastast (27. oktoober 2008 kuni 31. oktoober 2009). Nimetatud aastal esitati 358 273 taotlust, millest 86,94 % rahuldati automaatselt. Tagasi lükati 1863 taotlust, millest 761 olid esitanud Rumeenia kodanikud. Keskmine MNRR oli 0,59 %, kusjuures kõrgeim näitaja (4,83 %) oli Rumeenial. Austraalia on teatanud, et ehkki esimesel aastal ei tekkinud täiendavaid andmeterviklusega seotud probleeme, on jätkuvalt vajalik Bulgaaria ja Rumeenia kodanike esitatud taotluste jälgimine.

4. aprillil 2010 esitas Austraalia neljanda aruande, mis hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2009 kuni 31. jaanuarini 2010. Nimetatud ajavahemikus anti välja 255 178 eVisitori luba, millest 87,69 % väljastati automaatselt. Kõige väiksem automaatselt väljastatud lubade määr oli Rumeenial (25,63 %) ja Bulgaarial (36,61 %). Rumeenial oli kõrgeim MNRR (6,23 %), Bulgaarial oli see näitaja 3,72 %, keskmine näitaja oli 0,75 %.

10. juunil 2010 esitas Austraalia viienda aruande, mis hõlmas ajavahemikke 1. juulist 2009 kuni 30. aprillini 2010 ning 1. juulist 2008 kuni 30. aprillini 2009. Kahe ajavahemiku võrdlusest selgub, et automaatselt väljastatud lubade osakaal suurenes 85,32 %-lt 87,09 %-ni. Samas vähenes märkimisväärselt automaatsete lubade osakaal Bulgaaria ja Rumeenia taotlejate puhul, vastavalt 87,30 %-lt 35,38 %-ni ja 78,57 %-lt 27,94 %-ni. See on tingitud tõsiasjast, et Austraalia töötleb tuvastatud andmetervikluse probleemide tõttu suuremat hulka nende riikide kodanike taotlusi käsitsi. Ühtlasi on Austraalia teatanud, et ka Läti kodanike taotlused on muutumas andmeterviklusega seotud probleemiks.

Lõpule on jõudnud hinnangu andmine selle kohta, kas süsteem eVisitor on samaväärne Schengeni viisataotlusmenetlusega, ning see avaldatakse peagi eraldi dokumendina.

Hindamine

Põhimõtteliselt tagab eVisitor kõigi liikmesriikide ja assotsieerunud Schengeni riikide kodanike võrdse kohtlemise. Ka on automaatsete lubade keskmine osakaal jätkuvalt väga suur. Aruanded näitavad aga, et Austraalia andmeterviklusega seotud probleemide tõttu töödeldakse mõne liikmesriigi kodanike taotlusi peamiselt käsitsi, et võimaldada täiendavat uurimist. Komisjon jätkab seetõttu eVisitori taotluste töötlemise tähelepanelikku jälgimist.

Brasiilia

Praegune olukord

Nelja liikmesriigi (Eesti, Küpros, Läti ja Malta) kodanikud vajavad Brasiiliasse sisenemiseks endiselt viisat.

Vastastikuse viisavabaduse kehtestamiseks võetud meetmed

Viimases läbirääkimistevoorus, mis toimus 29. septembrist kuni 1. oktoobrini 2009 Brasílias, valmis tavapassi omanike lühiajalist viisavabadust käsitleva Euroopa Liidu ja Brasiilia vahelise lepingu tekst ning sellega jõudsid läbirääkimised lõpule. Läbirääkimised diplomaatilise, teenistus- või ametipassi omanike suhtes viisanõudest loobumise lepingu üle jõudsid lõpule 19. novembril 2009.

Jätkuv küsimus seoses Euroopa Liidu ühepoolse avaldusega, mis tuleb edastada Brasiiliale, et kindlustada olemasolevaid kahepoolseid lepinguid (mis tagavad viisavabaduse neile reisijakategooriatele, keda ELi-Brasiilia leping ei hõlma), on leidnud lahenduse komisjoni ja Brasiilia vahel 2010. aasta veebruarist aprillini toimunud kirjavahetuse teel. Euroopa Komisjon märgib oma kirjas, et juhul kui Brasiilia peaks tühistama olemasolevad kahepoolsed lepingud, võib Euroopa Liit taganeda tavapassi omanikke käsitlevast lepingust. Oma vastuses võttis Brasiilia ELi avalduse teatavaks ja taaskinnitas oma valmisolekut jätkata läbirääkimisi mõne kahepoolse lepingu üle juhtumipõhiselt, koostöös teise poolega.

Mõlemad lepingud parafeeriti 28. aprillil 2010.

6. augustil 2010 võttis komisjon vastu otsuse projekti kahe ELi-Brasiilia vahelist lühiajalist viisavabadust käsitleva lepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta. Allkirjastamise otsuse, mis võimaldab ELi poolel lepingud Brasiiliaga ametlikult allkirjastada, võttis nõukogu vastu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungjärgul 7.–8. oktoobril 2010.

Hindamine

Komisjon avaldab heameelt tavapassi ning diplomaatilise, teenistus- või ametipassi omanike lühiajalist viisavabadust käsitlevate lepingute parafeerimise üle. Komisjon loodab, et mõlemad pooled suudavad mõlemad lepingud sisemenetluste kaudu võimalikult kiiresti ratifitseerida, et kõigi liikmesriikide kodanikud saaksid reisida Brasiiliasse viisavabalt.

Brunei Darussalami Riik

Praegune olukord

Kõigi liikmesriikide kodanike suhtes kehtib 30päevane viisavabadus. Seda on võimalik kohapeal kaks korda pikendada 30 päeva kaupa, kokku saab riigis viisavabalt viibida maksimaalselt 90 päeva. USA kodanikud on aga eelisolukorras, kuna võivad tavalise masinloetava passi olemasolul viibida riigis viisavabalt kohe 90 päeva.

Vastastikuse viisavabaduse kehtestamiseks võetud meetmed

Komisjon on tehnilisel tasandil täiendavalt konsulteerinud Brunei Darussalami Riigi esindusega Euroopa Liidu juures, et arutada võimalusi kehtestada täielik 90päevane viisavabadus ELi kodanikele. Brunei Darussalami Riigi ministeeriumide vahel on toimunud sisearutelud võimaluste üle pikendada viisavabadust 90 päevale. Viisavabaduse pikendamiseks 90 päevale nõuavad Brunei Darussalami Riigi ametiasutused ELi poolset ametlikku taotlust. 24. juunil 2010 esitaski komisjon ametliku taotluse 90päevase viisavabaduse andmiseks ELi kodanikele.

Hindamine

Enne võimalike edasiste meetmete kindlaksmääramist ootab komisjon ära Brunei Darussalami Riigi vastuse oma ametlikule taotlusele.

Kanada

Praegune olukord

Viisanõue kehtib jätkuvalt Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi ja Rumeenia kodanike suhtes.

Hetkeolukord seoses Tšehhi Vabariigiga

Pärast seda, kui Kanada taaskehtestas 14. juulil 2009 viisanõude Tšehhi Vabariigi kodanike suhtes, võttis komisjon 19. oktoobril 2009 vastu taaskehtestamist käsitleva erakorralise aruande. Komisjon osutas kahele tingimusele, mille Kanada peab 2009. aasta lõpuks rahuldavalt täitma: taastama viisade väljaandmise Tšehhi Vabariigis ja kavandama meetmed Tšehhi kodanike viisavaba reisimise ennistamiseks. Kui Kanada ei peaks neid kahte tingimust täitma, soovitab komisjon kehtestada või taaskehtestada viisanõude Kanada kodanike teatavatele kategooriatele.

Kanada teatas komisjonile 10. detsembri 2009. aasta kirjas, et alates 21. detsembrist 2009 saavad Tšehhi viisataotlejad Kanada saatkonnas Prahas esitada taotlusi, vestelda viisaosakonna töötajatega ja viisale järele minna. 25. veebruari 2010. aasta justiits- ja siseküsimuste nõukogul märkis komisjon, et viisade väljaandmise taastamisega Prahas alates 21. detsembrist 2009 on täidetud üks kahest erakorralises aruandes esitatud tingimusest.

15. märtsil 2010 toimus Prahas teine Kanada ja Tšehhi Vabariigi ekspertide töörühma koosolek, millel osales ka komisjon. Koosolekul avanes võimalus põhjalikult arutada, millised on võimalikud meetmed, mis viiksid Kanada otsuseni tühistada tulevikus viisanõue Tšehhi kodanike suhtes. Arutelule tuginedes visandas komisjon kavandatavad meetmed, mis jagunevad kahte ossa: esiteks meetmed, millega on juba alustatud ja mis pikemas perspektiivis peaksid aitama vältida sellist olukorda, mis viis Kanada viisanõude taaskehtestamiseni Tšehhi Vabariigi suhtes; teiseks meetmed, mis võimaldaksid Kanadal teha viisanõude tühistamise otsus enne esimeste meetmete täielikku rakendamist. Nii Kanada kui ka Tšehhi Vabariik nõustusid kavandatavate meetmetega.

30. märtsil 2010 esitas Kanada valitsus parlamendile tasakaalustatud pagulasreformi seaduse (Balanced Refugee Reform Act) (eelnõu C-11). Eelnõu sisaldab muudatusi immigratsiooni- ja pagulaskomisjonis, mis määrab kindlaks turvalised päritoluriigid, enne väljasaatmist toimuva riskihindamise piirangud ja muud menetlused pärast taotluse esitamist ning eitava vastuse saanud varjupaigataotlejate õigeaegse väljasaatmise. See peab viima kiiremate otsusteni, tagama kaitse seda vajavatele isikutele ja eitava vastuse saanud taotluse esitajate kiirema väljasaatmise. Pärast alamkoja ja senati kinnitust sai eelnõu kindralkubernerilt 29. juunil 2010 kuningliku heakskiidu (Royal Assent). Kuninglik heakskiit on eelnõu rakendamise periood, mille jooksul tuleb koostada täiendavad määrused ja tegevussuunised ning värvata ja koolitada lisapersonal. 14. mail 2010 toimus Ottawas kolmas Kanada ja Tšehhi Vabariigi ekspertide töörühma koosolek, millel osales ka komisjon. Arutelu aluseks oli meetmete kava, milles oli kokku lepitud pärast Praha koosolekut. Arutusel olid kõik kava punktid ning iga punkti kohta pandi paika tegevused ja ajakava. Saavutati kokkulepe seoses Tšehhi Vabariigi koostatud dokumendiga „Measures Pertinent to the Visa Regime between the Czech Republic and Canada (as agreed at the EWG Meeting in Ottawa on 14 May 2010)” („Tšehhi Vabariigi ja Kanada vahelise viisarežiimiga seotud meetmed (14. mail 2010 Ottawas toimunud ekspertide töörühma koosolekul kokkulepitud kujul)”).

20. septembril 2010 toimus Prahas neljas Kanada ja Tšehhi Vabariigi ekspertide töörühma koosolek, millel osales taas ka komisjon. Vaadati läbi edusammud dokumendis „Measures Pertinent to the Visa Regime between the Czech Republic and Canada” kokkulepitud meetmete rakendamisel. Lepiti kokku, et Kanada korraldab oma viisapoliitika läbivaatamise raames 2010. aasta novembris või detsembri algul ekspertide andmekogumismissiooni Tšehhi Vabariiki. Kanada teatas, et tasakaalustatud pagulasreformi seaduse rakendusaktid peaks vastu võetama ja seadus jõustuma enne 2011. aasta lõppu.

Hetkeolukord seoses Bulgaaria ja Rumeeniaga

Küsimus kõigi ELi kodanike võimalusest reisida Kanadasse viisavabalt tõstatati mitmel korral, eelkõige 5. mail 2010 toimunud ELi-Kanada tippkohtumisel, mille käigus Euroopa Liit rõhutas tungivalt ühist eesmärki võimaldada kõigil ELi kodanikel reisida Kanadasse viisavabalt. Kanada taaskinnitas, et annab oma parima, et kõrvaldada takistused selle ühise eesmärgi võimalikult kiire saavutamise teelt.

Pärast Kanada ametnike tehnilisi visiite Bulgaariasse ja Rumeeniasse 2008. aasta aprillis tutvustas Kanada 2009. aasta märtsis Bulgaariale ja Rumeeniale oma läbivaatamiste peamisi tulemusi. Mõlemad liikmesriigid on esitanud läbivaatamise tulemustega seotud ajakohastatud teavet. Kanada on mõlemat liikmesriiki teavitanud lahendamata probleemidest, väljendanud kavatsust jätkata koostööd ning öelnud, et on valmis võtma vastu täiendavat ajakohastatud teavet probleemsete valdkondade kohta.

Pärast viimast aruannet on Kanada ametnikud Ottawas mitmel korral kohtunud Rumeenia saatkonna ametnikega, et arutada viisa- ja rändeküsimusi. Kanada on Rumeenia ametiasutustele teatanud, et ei kavatse viisanõuet praegu tühistada. Lisaks sellele on Kanada mõlemale liikmesriigile teatanud, et jätkab Bulgaaria ja Rumeenia olukorra ning Kanada viisavabastuskriteeriumide täitmisel tehtud edusammude jälgimist.

Hindamine

Tšehhi Vabariigi olukorra osas on komisjon esitanud Kanadale täitmiseks kaks tingimust. Esimene tingimus sai täidetud viisade väljaandmise taastamisega Prahas alates 21. detsembrist 2010.

Komisjon on seisukohal, et nüüdseks on täidetud ka teine tingimus, mis on seotud meetmetega, mille abil taastada Tšehhi kodanike viisavaba reisimine. Pärast Kanada ja Tšehhi Vabariigi ekspertide töörühma kolmandat koosolekut leppisid Kanada ja Tšehhi Vabariik kokku Tšehhi Vabariigi koostatud dokumendi osas. Komisjon märgib, et kuigi dokumendi pealkiri on „Measures Pertinent to the Visa Regime between the Czech Republic and Canada (as agreed at the EWG Meeting in Ottawa on 14 May 2010)”, kujutab see endast meetmete kogumit ning sellega on täidetud teine tingimus. Komisjon on seetõttu seisukohal, et Kanada on täitnud mõlemad erakorralises aruandes esitatud tingimused.

20. septembril 2010 Prahas toimunud neljandal Kanada ja Tšehhi Vabariigi ekspertide töörühma koosolekul saavutati täiendavaid edusamme meetmete rakendamisel; täpsemalt lepiti kokku, et Kanada korraldab enne 2010. aasta lõppu oma viisapoliitika läbivaatamise raames andmekogumismissiooni Tšehhi Vabariiki, mis võib luua konkreetsed väljavaated selleks, et Kanada otsustaks ennistada viisavabaduse Tšehhi kodanikele. Seetõttu on komisjon praegu seisukohal, et ei ole vaja soovitada Kanada suhtes vastumeetmete võtmist. Komisjon jälgib siiski hoolikalt meetmete rakendamisel tehtavaid edusamme, eelkõige Kanada kiireid ja asjakohaseid järelmeetmeid seoses andmekogumismissiooniga Tšehhi Vabariiki enne 2010. aasta lõppu. Lisaks sellele märgib komisjon, et Tšehhi kodanike suhtes viisanõudest loobumine ei peaks seisma Kanada varjupaigareformi rakendamise taga; Tšehhi Vabariik, Kanada ja komisjon leppisid 15. märtsil 2010 toimunud teise ekspertide töörühma koosoleku protokollis kokku, et „Kanada uute varjupaiga-alaste õigusaktide vastuvõtmine (mida ühtlasi ei saa rakendada enne 2013. aastat) ei peaks olema viisanõudest loobumise tingimuseks; teiste meetmete rakendamine võimaldab Kanadal otsustada viisanõudest loobuda enne uute varjupaiga-alaste õigusaktide rakendamist”, ning Kanada kinnitas seda 20. septembril 2010 toimunud neljandal ekspertide töörühma koosolekul.

Bulgaaria ja Rumeenia osas on komisjon teadlik, et need riigid ei täida veel kõiki Kanada kehtestatud viisavabaduskriteeriume. Komisjon jälgib olukorda siiski hoolega ja jätkab arutelusid Kanadaga, et saavutada edusamme viisanõude tühistamisel Bulgaaria ja Rumeenia kodanike suhtes.

Jaapan

Praegune olukord

Jaapanisse reisimisel kehtib kõigi liikmesriikide suhtes viisavabadus. Rumeenia kodanikele on õigus viisavabalt reisida antud siiski üksnes ajutiselt, 1. septembrist 2009 kuni 31. detsembrini 2011.

Ajutine viisavabadus Rumeenia kodanikele

Jaapan on teatanud, et hindab Rumeenia kodanikele kehtestatud ajutist viisavabadust aasta pärast selle jõustumist. 2010. aasta septembrist kuni detsembrini kogub ja analüüsib Jaapani justiitsministeeriumi immigratsiooniamet asjaomast teavet, sealhulgas üle lubatud aja viibimise määra.

Jaapani Rumeenia saatkonda on lähetatud haldus- ja siseministeeriumi atašee (mis oli üks viisanõude ajutise tühistamise tingimustest), kes on arendanud tihedaid koostöösuhteid Jaapani immigratsiooniametiga.

Hindamine

Komisjon ootab ära Jaapani immigratsioonibüroo hinnangu Rumeenia kodanike suhtes kehtestatud ajutise viisavabaduse esimese aasta kohta ja loodab, et selle hinnangu põhjal muudab Jaapan ajutise viisavabaduse alaliseks.

Ameerika Ühendriigid (USA)

Praegune olukord

Viisanõue kehtib jätkuvalt Bulgaaria, Küprose, Poola ja Rumeenia kodanike suhtes.

5. aprillil 2010 ühines viisavabadusprogrammiga Kreeka.

Vastastikuse viisavabaduse kehtestamiseks võetud meetmed

Komisjon jätkas viisavabaduse ühepoolse kohaldamise küsimuse arutamist USA ametiasutustega tehnilisel ja poliitilisel tasandil, eelkõige ELi-USA õigus- ja siseküsimuste eest vastutavate ministrite eesistujakolmiku kohtumisel 28. oktoobril 2009, ELi-USA töökonna kohtumistel 10. detsembril 2009 ja 10. märtsil 2010, ELi-USA õigus- ja siseküsimusi käsitlevatel kõrgetasemelistel mitteametlikel kohtumistel 2010. aasta jaanuaris ja juulis ning ELi-USA õigus- ja siseküsimuste eest vastutavate ministrite kohtumisel 8.–9. aprillil 2010. 2. novembril 2009 avaldati lõppmäärus välismaalaste arstliku kontrolli kohta USA ametliku teataja väljaandes 74, nr 210, ning see jõustus 4. jaanuaril 2010. Määrusega kõrvaldati HIV/AIDS kontrollitavate nakkushaiguste nimekirjast. See tähendab, et alates 4. jaanuarist 2010 võivad HIV-positiivsed või AIDSi põdevad isikud reisida viisavabadusprogrammi alusel USAsse.

20. jaanuaril 2010 algatas USA tolli- ja piiriteenistus 60-päevase üleminekuperioodi käivitatud elektroonilise reisivolitussüsteemi (ESTA) ühtlustamiseks lennuettevõtjate jaoks. Lennuettevõtjad võivad mitte lubada lennuki pardale viisavabadusprogrammi alusel reisivaid isikuid, kellel puudub kinnitatud ESTA luba.

4. märtsil 2010 kirjutas president Obama alla esindajatekoja seadusele 1299 „United States Capitol Police Administrative Technical Corrections Act of 2009” („Ühendriikide 2009. aasta Kapitooliumi politsei halduslike tehniliste paranduste seadus”), mis sisaldab 2009. aasta reisimise edendamise õigusakti (Travel Promotion Act, TPA). TPAga muudetakse immigratsiooni- ja kodakondsuse seadust (Immigration and Nationality Act) selliselt, et sisejulgeolekuministeerium kehtestab hiljemalt 6 kuud pärast TPA jõustumist ESTA kasutamise eest tasu ning alustab tasu hindamist ja kogumist. Esialgne tasu on 10 USA dollarit reisiloa kohta, millele lisandub summa, mis katab täielikult vähemalt ESTA kasutamisest ja haldamisest tulenevad kulud ja mille määrab kindlaks sisejulgeolekuministeerium. Tasu suhtes on mitmel korral ja mitmes kirjas väljendatud muret (vt viies vastastikuse viisavabaduse aruanne, milles leidub täpsem teave mitmes demaršis väljendatud mureküsimuste kohta)[8]. Lisaks sellele väljendasid Euroopa Liit ja Jaapan taas muret 23. detsembri 2009. aasta ühiskirjas riigisekretär Clintonile ja sisejulgeolekuminister Napolitanole.

20. mail 2010 teatas sisejulgeolekuminister Napolitano saabumis- ja lahkumisdokumendi vormi (vorm I-94W) kaotamisest viisavabadusprogrammi alusel reisijatele. Käesoleva suve lõpuks lõpetatakse dokumendivormi I-94W kasutamine kõigis lennujaamades. See tähendab, et reisijad peavad täitma üksnes ESTA vormi veebilehel ega pea enam lisaks täitma dokumendivormi I-94W. TPA eelnõus kehtestatud ajakava järgides teatas USA tolli- ja piiriteenistus 6. augustil 2010, et avaldati lõppmääruse vaheversioon reisimise edendamise tasu (Travel Promotion Fee) ja elektroonilise reisivolitussüsteemi (ESTA) tasu kohta, mis jõustus 8. septembril 2010. Selle kohaselt peavad ESTA reisiloa taotlejad maksma 14 USA dollari suuruse tasu, mis sisaldab TPA eelnõus kindlaks määratud 10 USA dollari suurust tasu reisiloa kohta ja sisejulgeolekuministri määratud 4 USA dollari suurust tasu, millega tagatakse ESTA kasutamisest ja haldamisest tulenevate kulude täielik katmine. 4 dollari suurust tasu nõutakse kõigilt elektroonilise reisiloa taotluse esitajatelt, 10 dollari suurust tasu aga üksnes kinnitatud ESTA loa eest.

ESTA tasu nõutakse uute taotluste eest, mis on registreeritud 8. septembril 2010 või hiljem. Kui reisija on ESTAs juba registreeritud, ei pea ta ennast pärast 8. septembrit 2010 põhimõtteliselt uuesti registreerima ega tasu maksma.

Makse tuleb teha kindlat tüüpi krediit- või deebetkaardiga. Sisejulgeolekuministeerium uurib muude maksevõimaluste kasutamist tulevikus.

Samal päeval, kui USA teatas ESTA tasu käsitleva lõppmääruse vaheversioonist, tegi komisjon avalduse, milles väljendas ühelt poolt mõistmist, et kõnealune otsus tehti TPA eelnõust tuleneva õigusliku kohustuse raames, kuid teiselt poolt sügavat rahulolematust seoses tasu kehtestamisega. Korrati ELi ja komisjoni korduvalt väljendatud muret, et uued nõuded, mida kohaldatakse üksnes viisavabadusprogrammi alusel reisijate suhtes, on vastuolus USA võetud kohustusega lihtsustada Atlandi-ülest liikuvust ja kujutavad endast USAsse reisivate Euroopa kodanike jaoks lisakohustust.

7. oktoobril 2010 saatis komisjon USA-le viimase algatatud avaliku arutelu menetluse raames kirjalikud märkused kõnealuse lõppmääruse vaheversiooni kohta, tuletades veelkord meelde oma muret seoses Atlandi-ülese liikuvuse takistamisega, mis tuleneb uutest nõuetest, ja esitades konkreetsed märkused määruse vaheversiooni sätete kohta, mis käsitlevad näiteks maksevahendeid ja andmekaitseaspekte.

ESTAt käsitlev lõppmäärus ei ole USA ametlikus teatajas veel avaldatud. Kui see avaldatakse, esitab komisjon lõpphinnangu, võttes arvesse kõiki võimalikke muudatusi, sealhulgas ESTA tasu kehtestamist.

Nagu alaliste esindajate komitee (Coreper) 12. märtsil 2008 kokku leppis, nõuab nn kaheaspektiline lähenemisviis erilist kaalumist seoses välispädevuse kasutamisega vastavalt Lissaboni lepingule. Komisjon kavatseb seda küsimust lähemalt uurida. Ehkki ELi lähenemisviis ei ole veel valminud, on USA siiski lubanud rohkematel liikmesriikidel (näiteks Kreekal 2010. aasta aprillis) viisavabadusprogrammiga ühineda. Lisaks sellele tuleb märkida, et mõned (jätkuvaks) viisavabadusprogrammis osalemiseks USA poolt kehtestatud õiguslikud nõuded, mis kuuluvad ELi pädevusse – ja mis täitmise korral peavad kajastuma ELi-USA vahelises kirjavahetuses –, ei ole mõne liikmesriigi poolt veel täidetud (näiteks biomeetriliste passide väljastamine).

Hindamine

Komisjon avaldab heameelt selle üle, et viisavabadusprogrammiga on liitunud Kreeka. Kuna riigist lennuteede kaudu lahkumise kontrollimise biomeetrilist süsteemi – mille abil saab kontrollida vähemalt 97 % USA lennujaamade kaudu lahkuvatest välisriikide kodanikest – ei ole veel kasutusele võetud (see on üks õigusakti 9/11 Act tingimustest), on viisa väljastamisest keeldumise künnis endiselt 3 %. See tähendab, et kui võtta aluseks viisavabadusprogrammis veel mitte osaleva nelja liikmesriigi värskeimad viisa väljastamisest keeldumise määrad, vastab selle künnisele ainult Küpros. Küpros aga ei täida muid USA poolt viisavabadusprogrammis osalemiseks kehtestatud õiguslikke nõudeid. Komisjon jätkab viisavabaduse ühepoolse kohaldamise küsimuse arutamist USAga, et täielik vastastikune viisavabadus kehtestataks võimalikult kiiresti.

Seoses HIVi ja AIDSi küsimusega avaldab komisjon heameelt selle üle, et HIV/AIDS on kontrollitavate nakkushaiguste nimekirjast kustutatud ja et HIV-positiivsetel või AIDSi põdevatel isikutel on õigus viisavabadusprogrammi alusel USAsse reisida.

Seoses ESTA tasu käsitleva lõppmääruse vaheversiooniga mõistab komisjon, et sellesisuline otsus võeti vastu reisimise edendamise õigusaktist tulenevate kohustuste tõttu, kuid avaldab siiski sügavat rahulolematust selle uue tasu kehtestamise üle USA poolt. Komisjon on korduvalt väljendanud muret, mida on korratud ELi tasandil juba mitmes demaršis, et ESTA tasu kehtestamine on USAsse reisivate ELi kodanike jaoks lisakohustus, mis on vastuolus korduvalt kinnitatud pühendumusega edendada Atlandi-üleseid kontakte ja koostööd. Komisjon on saatnud USA-le kirjalikud märkused ESTA tasu käsitleva lõppmääruse vaheversiooni kohta 7. oktoobril 2010 viimase algatatud avaliku arutelu menetluse raames. Komisjon jätkab USA-le mure väljendamist seoses ESTA tasuga.

Komisjon ei ole veel lõpule viinud ESTA hindamist, et määrata kindlaks, kas see on Schengeni viisataotlusmenetlusega samaväärne, sest ESTA lõppmäärus ei ole USA ametlikus teatajas veel avaldanud. Ei ole kahtlust, et tasu võtmist arvestatakse kõnealuses hindamises lisategurina.

KOKKUVÕTE

2005. aastal nõukogu määrusega (EÜ) nr 851/2005 kehtestatud uue vastastikuse viisavabaduse süsteemi rakendamist võib pidada rahuldavaks. Austraalia ja Jaapan tagavad praegu kõigi liikmesriikide kodanike võrdse kohtlemise, kuid lõplik otsus täieliku vastastikuse viisavabaduse kohta seisab vastavalt süsteemi eVisitor täiendava hindamise ja Rumeeniale antava alalise viisavabaduse taga. Brasiiliaga kirjutab Euroopa Liit peagi alla kaks viisavabaduse lepingut – ühe tavapassi omanike kohta ning teise diplomaatilise, teenistus- või ametipassi omanike kohta –, mis tagab vastastikuse viisavabaduse. Komisjon teeb jõupingutusi nende lepingute peatseks ratifitseerimiseks Euroopa Liidu poolt ja jälgib nende ratifitseerimist Brasiilia poolel.

Jäänud on veel üksikud vastastikuse viisavabaduse puudumise juhtumid, millest kahel on erijooned:

- Brunei Darussalami Riik annab ELi kodanikele viisavabaduse, mis kehtib aga üksnes 30 päeva ning on pikendatav kaks korda 30 päeva kaupa; komisjon jätkab jõupingutusi täieliku vastastikuse viisavabaduse kehtestamise nimel, kuigi praegune olukord ei tekita ELi kodanikele probleeme;

- Kanada taaskehtestas viisanõude Tšehhi kodanike suhtes, kuid loodud on meetmed, et Kanadal saaks ennistada viisavabaduse Tšehhi kodanikele enne Kanada uute varjupaiga-alaste õigusaktide rakendamist; komisjon jälgib hoolikalt meetmete tulemuslikku rakendamist, eelkõige Kanada kiireid ja asjakohaseid järelmeetmeid seoses andmekogumismissiooniga Tšehhi Vabariiki enne 2010. aasta lõppu.

Ülejäänud vastastikuse viisavabaduse puudumise juhtumitega tegelemisel, näiteks seoses USA (viisanõue Bulgaaria, Küprose, Rumeenia ja Poola suhtes) ja Kanadaga (viisanõue Bulgaaria ja Rumeenia suhtes), seisab EL silmitsi praeguses ühenduse õigustikus kehtestatud vastastikkuse mehhanismi piirangutega. Kõnealustel juhtudel on kolmandad riigid seisukohal, et liikmesriigid ei vasta objektiivsetele kriteeriumidele, mille need kolmandad riigid on oma õigusaktides viisavabaduse saamiseks ühepoolselt kehtestanud (näiteks ei väljastata biomeetrilisi passe, ei vasta viisa andmisest keeldumise ja/või üle lubatud aja viibimise künnistele).

Komisjon jätkab kõnealuste küsimuste arutamist asjaomaste kolmandate riikidega igal sobival juhul ja igas asjakohases kogus. Samal ajal kutsub komisjon Euroopa Parlamenti, nõukogu ja liikmesriike üles arutama, kuidas nimetatud vastastikuse viisavabaduse puudumise juhtumeid edaspidi lahendada.

[1] ELT L 81, 21.3.2001, lk 1.

[2] Praegune vastastikuse viisavabaduse süsteem võeti kasutusele nõukogu 2. juuni 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 851/2005 (ELT L 141, 4.6.2005, lk 3), millega muudeti nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001.

[3] KOM(2006) 3 (lõplik), 10.1.2006; KOM(2006) 568 (lõplik), 2.10.2006; KOM(2006) 533 (lõplik), 13.9.2007; KOM(2008) 486 (lõplik)/2, 9.9.2008.

[4] KOM(2009) 560 (lõplik).

[5] KOM(2009) 562 (lõplik).

[6] Vt elektroonilise reisitunnistuse ja e-viisa kohta täpsema teabe saamiseks vastastikust viisavabadust käsitleva esimese aruande (KOM(2006) 3 (lõplik) II lisa.

[7] Mittenaasmise modifitseeritud näitaja (MNRR) on nende külastajate protsendimäära näitav arvutus, kes on Austraaliasse saabunud, kelle esialgne viisa on aruandeperioodi jooksul aegunud ja kes on kas jäänud Austraaliasse ebaseaduslikult, lahkunud sealt kehtivuse kaotanud viisaga või taotlenud uut viisat, mis ei ole selline viisa, mida peetakse Austraaliale tulutoovaks.

[8] KOM(2009) 560 (lõplik), lk 7–8.