[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 23.9.2010

KOM(2010) 496 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Aruanne selle kohta, kas Euroopa Toiduohutusametil teenuste eest tasu võtta võimaldava seadusandliku ettepaneku esitamine oleks soovitatav ja võimalik

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Aruanne selle kohta, kas Euroopa Toiduohutusametil teenuste eest tasu võtta võimaldava seadusandliku ettepaneku esitamine oleks soovitatav ja võimalik

Vastavalt määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklile 45 avaldab komisjon pärast konsulteerimist Euroopa Toiduohutusameti (EFSA), liikmesriikide ja huvitatud pooltega aruande selle kohta, kas on soovitatav ja võimalik esitada seadusandlik ettepanek, mille alusel amet võiks kolm aastat pärast loomist hakata teenuste eest tasu saama.

Komisjon pidas vajalikuks koostada aruanne EFSA pikema kui kolmeaastase eksisteerimisaja põhjal, sest uue ELi ametina ollakse veel kujunemisjärgus. Seetõttu oli komisjonil võimalik arvesse võtta EFSA kogemusi oma tööülesannete täitmisel, pidades eriti silmas viimaste aastate uusi raskuspunkte (kasvav koormus, üha suurem hulk taotlusi eri valdkondades, nagu tervisealased väited, söödalisandid, lõhna- ja maitseained, probleemid ebakvaliteetsete toimikute hindamisel).

2006. aasta lõpust alates on taotluste läbivaatamise osa EFSA üldises töökoormuses märgatavalt kasvanud. 2010. aastal moodustavad taotluste läbivaatamiseks vajalikud vahendid EFSA eelarvest 31 % (2007. aastal oli see 20 %). Eespool nimetatud uusi tööalaseid raskuspunkte tuleks EFSA-le makstavate tasude kehtestamise kavandamisel arvesse võtta. Need on ka kasulik teabeallikas, millele tasub sidusrühmade,[1] liikmesriikide[2] ja EFSA 2007. aastal esitatud märkusi silmas pidades tähelepanu pöörata.

Komisjoni talituste koostatud konsultatsioonidokumendis[3] nimetati EFSA tööülesanded, mille eest oleks võimalik tasu nõuda (nt lubade menetlemisega seotud toimikute teaduslik hindamine). Samuti sooviti selles sidusrühmade arvamust EFSA tasude kehtestamise eeliste ja puuduste kohta ning võimalike tasude maksjate kohta (kõik nii üldlubade kui ka üksiklubade taotlejad või üksnes loaomanikud, s.o taotlejad, kellel on üksikloaga seotud konkreetne majandushuvi).

Valdavas osas arvamusavaldustest tõsteti esile tasude süsteemi loomise keerukust toiduohutuse valdkonnas ning vajadust analüüsida põhjalikumalt EFSA-le makstavate tasude õiguslikku, majanduslikku ja poliitilist mõju.

Käesoleva aruande eesmärk on selgitada, kas tasupõhine süsteem oleks võimalik ja soovitatav. Selles lähtutakse kogemustest, mida EFSA on loomisest alates omandanud taotlustoimikutega tegelemise käigus, ning võetakse arvesse liikmesriikide, sidusrühmade ja EFSA seisukohad.

LIIKMESRIIKIDE, SIDUSRÜHMADE JA EFSA SEISUKOHTADE ANALÜÜS

Et selgitada, kas EFSA tasude kehtestamine oleks võimalik ja soovitatav, konsulteeris komisjon määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 45 kohaselt liikmesriikide, EFSA ja sidusrühmadega.

2007. aastal käivitas komisjon veebipõhise arutelu ning korraldas liikmesriikide kohtumisi toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee vahendusel,[4] samuti sidusrühmade kohtumisi toiduahela ning looma- ja taimetervise nõuanderühmas[5].

Üksikasjalik kokkuvõte kõigist 2007. aastal esitatud kirjalikest märkustest asub komisjoni veebilehel aadressil http://ec.europa.eu/food/consultations/sum_cons_efsa_fees_en.pdf.

2010. aasta mais ja juunis küsis komisjon liikmesriikide ja sidusrühmade arvamust komisjoni aruande esmaversiooni kohta. Kohtumiste protokollid on avaldatud Internetis[6].

Arvamuste analüüs näitas, et suurem osa liikmesriike põhimõtteliselt tasude süsteemi vastu ei ole, kuid juhivad samas tähelepanu selle keerukusele toiduainesektoris, kus enamik välja antavaid lubasid on olemuselt üldised ning kogu sektori huvides.

Tavaliselt on tööstusharu (nii tootjad kui ka tarbijad) tasupõhisele süsteemile vastu, tuues põhjenduseks üldlubadel põhineva süsteemi ülekaalu nii toiduaine- kui ka söödasektoris. Suurem osa ainete/toodete kasutajatest märkis siiski oma arvamuses, et kui tasud kehtestataks, tuleks need ette näha vaid juhul, kui taotleja (loa omanik) on õiguskaitse all (ainuõiguse periood). Tasud peaksid olema ka seotud taotlejate parema teenindamisega ning taotluste menetlemisaja lühenemisega.

Vastuseisu väljendasid ka põllumajandustootjad, mõned jaemüüjad ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete esindajad. Tarbijaühendused ei poolda tasude süsteemi peamiselt EFSA sõltumatuse kahtluse alla seadmise tõttu ning rõhutavad, et EFSA rahastamine kuulub avaliku vastutuse valdkonda.

Tasude süsteemi kehtestamise soovitatavus

Liikmesriikide, sidusrühmade ja EFSA märkused

Liikmesriigid

Enamik liikmesriike ei ole põhimõtteliselt taotlejatele teenuse osutamise kulu hüvitava tasude süsteemi vastu ning peab seda hea juhtimistava osaks. Toodi esile peamised tasu kehtestamist toetavad argumendid:

- suurem kindlus piisava rahastamise suhtes,

- professionaalsemal tasemel teenus,

- koostöö ja koostoime süvenemine EFSA ja riiklike ametite vahel,

- viivituste vähenemine lubade menetlemisel,

- ametite erinevate menetlustavade ühtlustumine Euroopa tasandil.

Kuid liikmesriigid tunnistavad, et tasude süsteemi kehtestamine on konkreetselt EFSA puhul keerukas. Seepärast on nad kindlaks määranud tingimused ja konkreetsed juhud, millal tasude põhimõtet võiks rakendada (vt võimalikkust käsitlev 2. osa).

Sidusrühmad

Toiduainete tarneahelaosaliste esindajate enamik suhtus tasude kehtestamise soovitatavusse reservatsiooniga:

- EFSA sõltumatus

Muret EFSA sõltumatuse pärast väljendasid peaaegu kõik organisatsioonid (tarbijaühendused, jaemüüjad, põllumajandustootjad ja tööstusharu). Märgiti, et tasude kehtestamine tekitaks avalikkuses segadust EFSA sõltumatuse adumisel, isegi kui sõltumatusel oleksid tõhusad tagatised. Sõltumatuse küsimust peeti komplitseerituks, sest täielik usaldus EFSA teadusliku arvamuse suhtes on ELi tsentraliseeritud lubadesüsteemi puhul äärmiselt oluline.

- EFSA rahastamine on avaliku sektori ülesanne

Tööstusharu esindajad rõhutasid, et rahvatervise kaitseks loodud asutuse rahastamiseks piisavate avalike vahendite puudumist ei pea hüvitama erasektor. Tasusid ei tohiks kehtestada, kui olemasolev rahastamine riiklikest vahenditest peaks olema piisav ka EFSA kasvanud tööülesannete katmiseks. Ka tarbijaühendused pidasid EFSA rahastamist avaliku sektori vastutusalasse kuuluvaks.

- Parema õigusloome põhimõtte järgimine

Tööstusharu esindajad (sealhulgas VKEd) märkisid, et finantskoorma kasvatamine oleks vastuolus Lissaboni strateegiaga, sest juba praegu on toiduaineid käsitlevate õigusaktide järgimisega seotud kulud suured. Ka ettevõtjatel oleks tasude kehtestamise korral raskem turule pääseda. Lisakulude tekkimine rikuks nende arvates kulude ja tulude tasakaalu, vähendaks ettevõtjate valmidust esitada lubade saamiseks vajalikke dokumente ning moonutaks konkurentsi, sest ELi-väliste riikide ettevõtjad ei pea tasu maksma. Samuti pärsiks see uuendusmeelsust.

Rõhutati ka, et toiduainete turustamiseelset heakskiitmist nõudvate määruste mõju EFSA töökoormusele (nt taotluste ja rikastatud toiduainetega seoses) oleks tulnud uurida enne nende vastuvõtmist.

EFSA

Hoidudes võtmast seisukohta tasude kehtestamise poolt või vastu, rõhutas EFSA juhatus, et EFSA toimimist võimaldava rahastamissüsteemi kinnitavad lõplikult otsuseid langetavad institutsioonid ehk komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu. Rahastamisallikad ei tohiks olla probleem, kui teatav osa tingimustest (eelkõige EFSA sõltumatus ja vastutus) on reguleeritud õigusaktidega.

Komisjoni analüüs

- EFSA sõltumatus

Komisjon on EFSA teaduskomitee ja teaduskomisjonide töö puhul alati eeldanud ennekõike pädevust, sõltumatust ja läbipaistvust. Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 37 kohaselt tagatakse EFSA sõltumatus mitmel erineval viisil. Teaduskomitee ja teaduskomisjonide liikmed on sõltumatud eksperdid, kes peavad esitama kirjalikult sõltumatuse deklaratsiooni ja huvide deklaratsiooni, mis tehakse avalikult kättesaadavaks.

Komisjoni arvamuse kohaselt tasude kehtestamine EFSA sõltumatust ei vähendaks. Samuti ei mõjutaks see EFSA adumist sõltumatuna, kuigi seejuures tuleks erilist tähelepanu pöörata sellele, kuidas suhtutakse tasudesse tundlikes valdkondades, nagu geneetiliselt muundatud organismid ning geneetiliselt muundatud toiduained ja sööt. Tänu tõhusatele ja läbipaistvatele menetlustele, mis juba toimivad, võib tasusüsteemi kehtestada ameti sõltumatust kahjustamata. Ka teised nii Euroopa kui ka riiklikud ametid kasutavad taotluste ja lubade vormistamisega seotud dokumentide hindamisel tekkivate kulude katmiseks saamalaadset süsteemi (nt Euroopa Ravimiamet, Euroopa Kemikaaliamet)[7]. Kogemused on näidanud, et see ei muuda suhtumist ametite sõltumatusse.

- EFSA rahastamine on avaliku sektori ülesanne

Enamik EFSA tööülesandeid[8] on üldistes huvides ning nende täitmist rahastatakse avalikust eelarvest (69 % EFSA eelarvest kulutatakse sellistele ülesannetele). Praeguste tööpõhimõtete kohaselt oleks võimalik tasu kehtestada üksnes loatoimikute hindamisega seotud EFSA tööülesannete puhul, sest sel juhul võiks riigieelarvelisi vahendeid osaliselt kasutada erasektori huvides ning teenuseid võiks käsitada eraldi ja selgelt eristatud kasutajaile pakutuina.

Asjakohane on ka märkida, et piiri tõmbamine üld- ja erahuvide vahele ei ole alati lihtne. Näiteks võib tuua üksiktaotlusega seoses üles kerkinud teaduslike probleemide lahendamise (antibiootikumiresistentsuse markergeenid), mis nõudis täiendavat EFSA teaduslikku arvamust, mis oli aga üldistes huvides.

Tuleb leida sobivad mehhanismid, et vältida prioriteetide hägustumist ja tagada asjakohane tasakaal tasuliste teenuste tõhustamise ja muu üldisi huve teeniva tegevuse vahel.

.

- Parema õigusloome põhimõtte järgimine

Komisjon järgib parema õigusloome põhimõtet, mis eeldab eelkõige uute poliitiliste algatuste mõju hindamist. See tähendab, et tasusid ei kehtestata, kui seda ei toeta kulude ja tulude suhe. Seepärast viiakse läbi igakülgne analüüs, et hinnata tasusüsteemi mõju EFSA toimimisele ja selle sõltumatule tegevusele rahvatervise valdkonnas, samuti konkurentsivõimele ja VKEdele.

Tasude süsteemi kehtestamise võimalikkus

Liikmesriikide ja sidusrühmade osutatud põhilised raskused tasusüsteemi kehtestamisel

Arvamuste analüüs näitab, et valdav osa liikmesriikidest ja sidusrühmadest peab tasude kogumise süsteemi keerukaks ja raskesti sisseseatavaks. Huvitav on aga selles kontekstis täheldada ühtsust nende poolte puhul, kelle arvamused selle kohta, kas EFSA lubade toimikute hindamise tasustamine soovitatav, lahknesid (vt punkt 1.1).

Peamised probleemsed küsimused on järgmised:

- Üldload ja raskused kasusaajate määratlemisel

Üks peamisi vastuväiteid lähtub ELi toiduaineid käsitlevate õigusaktide põhialustest, s.t õiguslik raamistik, mis kehtestab lubade menetlemise viisi toiduahela teatavate toiduainete või ainete puhul, on põhiliselt suunatud kõigi ettevõtjate huvides olevate üldlubade väljaandmisele. See pakub vähe kaitset konfidentsiaalsetele andmetele ja vaid harva ainuõigust taotlejale.

Seepärast rõhutasid mõned sidusrühmad ja liikmesriigid, et toiduainetele või ainetele loa andmist ei ole võimalik võrrelda loa andmisega ravimitele. Ravimiõigusaktides on tõepoolest sätestatud investeeringute korvamine taotlejatele kliiniliste ravimiandmete kaitse ja ainuõiguse andmise näol.

Toiduainete valdkonnas valdavalt kasutatav üldlubade süsteem muudab kasusaajate ja seega ka võimalike maksjate tuvastamise raskeks. Enamiku sidusrühmade ja mitme liikmesriigi selge seisukoht oli, et kui tasud kehtestataks, oleks ebaõiglane nõuda taotlejalt tasu üldloa eest, millest saab kasu kogu sektor. Üksiklubade puhul, kui loa omanik kasutab konkreetset kaitset (nt geneetiliselt muundatud organismid, taimekaitsevahendid jne), peetakse taotlejapoolset tasu maksmist põhjendatumaks.

Oli eriarvamusel liikmesriike, kes soovitasid üldise ja lihtsama tasusüsteemi sisseseadmist: kõik loa taotlejad maksaksid tasu, kuid tasu oleks väike.

- EFSA eelarve ebastabiilsus ja tasusüsteemi võimalik ebatõhusus

Tasude kehtestamine ei pruugi tagada EFSA aastaeelarve stabiilsust, sest hindamist vajavate toimikute arv võib aastate lõikes ettearvamatult kõikuda. Lisaks võib tasusüsteem anda põhjust avaliku rahastamise vähendamiseks, kuigi seda on vaja kogu EFSA üldistes huvides toimuva tegevuse stabiilseks ja tõhusaks haldamiseks. Tasud võivad kaasa tuua EFSA eelarve vähenemise.

Süsteemi rakendamise korral võib see kasvatada ebaproportsionaalselt halduskoormat ning kogu tulu läheks sel juhul „eranditult süsteemi ülalpidamisele”.

Komisjoni analüüs

- Üldload

Komisjon toetab arvamust, et üldlubade süsteemi domineerimine toiduaine- ja söödasektoris muudab kasusaajate ja seega ka võimalike maksjate kindlaksmääramise raskeks. Selles suhtes erinevad ELi toiduaineõigusaktid sellest õiguslikust raamistikust, mille alusel toimivad Euroopa Ravimiamet[9] ja Euroopa Kemikaaliamet,[10] ning milles on sätestatud iga taotleja konkreetne kasu.

Ravimiõigusakti[11] artikli 14 lõikes 11 on öeldud: „Ilma et see piiraks tööstus- ja äriõigusi, kehtivad käesoleva määruse sätete alusel antud loaga inimravimitele kaheksa-aastane andmekaitseaeg ja kümneaastane müügikaitseaeg.”

Kemikaaliõigusaktis[12] (REACH) on sätestatud registreerimissüsteem, mis hõlmab ka lubadesüsteemi. Üksnes tootjad/importijad, kes on registreerinud konkreetsed keemilised ained, võivad neid toota või importida. Samas on kehtestatud eelregistreerimisel põhinev üleminekusüsteem, mille kohaselt ained järk-järgult registreeritakse ning mis võimaldab nende ainete praegustel importijatel/tootjatel jätkata nende ainete tootmist/importimist. Euroopa Kemikaaliametile tasu maksmine on üks registreerimise tingimusi.

Erinevalt ravimiametist ja kemikaaliametist tuleb EFSA-l taotlused läbi vaadata ligikaudu 15 erinevat vertikaalset õigusakti järgides. Nendes nõutakse teaduslikku hindamist ja ümberhindamist selliste rakendusmehhanismidega, mis ei näe ette kulude tagasiteenimist (s.t taotlejad maksavad erahuvides teenuste eest). Seepärast ei ole alati kerge seostada taotlusdokumente konkreetse taotluse esitajaga, kellel võivad olla omandiõigused või kinnitatud aine kasutamise ainuõigus teatavaks ajavahemikuks.

Sellest lähtuvalt arvab komisjon, et toiduainete ja sööda valdkonnas tasude kehtestamise aruteludes ei saa kasutada analoogiat Euroopa Ravimiameti või Euroopa Kemikaaliameti kulude tagasiteenimise süsteemidega. EFSA puhul oleks mõistlikum läheneda küsimusele sektorite kaupa, sest vaid mõnes sektoripõhises õigusaktis on sätestatud teatavaid eriõigusi tagavate üksiklubade väljaandmine. Õigusmenetlustes käsitletakse loa omanikku sel juhul, kui tegemist on geneetiliselt muundatud toiduainete ja söödaga, geneetiliselt muundatud organismidega, pestitsiididega, teatavate suitsutuspreparaatidega, teatavate toidulisandite kategooriatega, toitumis- ja tervisealaste väidete teatavate kategooriatega ja võimalik, et ka mõne uuendtoiduga[13]. Mõnes valdkonnas (nt suitsutuspreparaadid) on kasutusel nii lubade omanike kui ka lubatud ainete loetelu.

Kui luba ei ole üldkasutatav, vaid antud konkreetsele loaomanikule, tulenevad lubade süsteemist konkreetsed majanduslikud eelised. Kuna riigieelarvelisi vahendeid kasutatakse osaliselt erahuvides, tuleks tasude kehtestamise õiguslikku tausta uurida põhjalikumalt.

- EFSA eelarve ebastabiilsus ja tasusüsteemi võimalik ebatõhusus

EFSA eelarve ebastabiilsusega seotud riski piirab ELi maksetoetus, mis tasakaalustab ameti eelarvet. EFSA eelarve stabiliseerimiseks on võimalik avaliku rahastamisega katta eelkõige rida püsikulusid. Tasude kehtestamine saab toimida üksnes stabiilse töökoormuse korral, nagu see on näiteks Euroopa Kemikaaliameti puhul REACH-määruse alusel. Selle raske küsimusega tuleb põhjalikumalt tegeleda ning selgitada välja sektorid, mille puhul on võimalik ette näha kindel töökoormus.

Komisjon möönab, et mis tahes tasusüsteemi kehtestamine tähendab kulusid. Kuid kogemused on näidanud, et need kulud ei muutnud Euroopa Ravimiametis, Euroopa Kemikaaliametis ja Teadusuuringute Ühiskeskuses kehtestatud tasude puhul lõplikku kulude ja tulude tasakaalu.

EFSA KOGEMUS TAOTLUSTE MENETLEMISEL

Taotluste osakaal EFSA üldises töökoormuses

Kulude tagasiteenimise süsteemi kavandamisel tuleb arvesse võtta ka teatavaid EFSA loomisajaga võrreldes uusi aspekte. EFSA on kasvanud kogenud ametiasutuseks ning hakanud nii töötajaskonda kui ka eelarvet silmas pidades stabiliseeruma. Samal ajal on EFSA-l tulnud silmitsi seista üha kasvava hulga eri sektoritest pärinevate taotlustega, mida ilmestab allpool esitatud graafik 1.

Graafik 1. Hinnanguline taotluste arv 2007–2013 (allikas: EFSA)

[pic]

Graafikust 2 nähtub, et alates 2003. aastast on taotluste arv oluliselt kasvanud, eriti 2009. ja 2010. aastal.

Graafik 2. Teaduslike hinnangute arvu muutumine (allikas: EFSA)

[pic]

Tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, et EFSA hinnanguliste näitajate alla kuuluvad nii üld- kui ka üksikload. Samuti hõlmavad need lubade läbivaatamisi, mis EFSAs viimastel aastatel on tehtud (liikmesriikides lubatud ained/väited või nn vanad load) ning mis moodustavad suurenenud töökoormusest märkimisväärse osa (nt tervisealased väited, nn vanad pestitsiidid, lõhna- ja maitseained, nn vanad lisandid).

Nende esialgsete andmete põhjal võib teha järgmised edasist analüüsi vajavad järeldused:

1. Teatavatest sektoritest pärinevate taotluste laekumise tipnemise ajal kasvab järsult EFSA töökoormus. Kogemuste põhjal võib väita, et EFSA vajab sellistel tippaegadel palju lisatööjõudu ja rahalisi vahendeid ning peab oma tavapärast töökorraldust muutma.

2. Nagu nähtub eespool esitatud graafikutest, moodustavad taotlused olulise osa EFSA praegusest töökoormusest. Selleks et saada ettekujutus tasusüsteemi alusel laekuvast aastasissetulekust, tuleb vahet teha uute ainete/toodete/väidete lubamiseks esitatud taotluste ja läbivaatamiste tulemusel esitatud taotluste vahel. Väga esialgse ja ligikaudse arvamuse kohaselt, mis kindlasti vajab täpsustamist, oleks uute toodete/ainete/väidetega seoses eeldatav / ette nähtav taotluste aastane arv 210[14].

EFTA võib teha kolme tüüpi ja erinevate eesmärkidega nn läbivaatamisi:

3. Loa kohustuslik uuendamine 10 aasta tagant, mida näevad ette sektoripõhised õigusaktid (pestitsiidid, GMOd ja söödalisandid) ning mis sarnaneb ravimiõigusaktides sätestatud loa uuendamistele. Seda tüüpi uuendamine on üksikutele füüsilistele ja juriidilistele isikutele (s.t ettevõtjatele, kes taotlevad loa uuendamist) otseselt tulutoov.

4. EFSA peab uue teabe ilmnemisel vaatama läbi ka nn vanu aineid ning saab selleks komisjonilt volitused. Kõnealused läbivaatamised ei põhine õigusaktidel ning puudutavad üldlubasid. Erinevalt punktist a on see ülesanne üldistes huvides. Seda tüüpi läbivaatamiste puhul võib ka töökoormuse ennustamine raske olla, sest läbivaatamist ei nõuta õigusaktide alusel.

5. Selliste ainete (või väidete) hindamine, mis on juba liikmesriigi/liikmesriikide turul, kuid vajavad luba ELi tasandil (taotluse esitab liikmesriik). Selleks ajaks, kui tasusüsteemi võiks aastatel 2012–2013 kehtestada, on seda tüüpi läbivaatamised lõpule viidud või alustatud. Samuti tuleb võtta arvesse, et EFSA on viimasel ajal saanud nö tühje toimikuid, mille tagajärjeks on olnud aja ja raha raiskamine. Tasu motiveeriks taotlejaid esitama parema kvaliteediga dokumente. Samas aitaks see EFSA-l optimeerida toimikute hindamiseks eraldatavaid ressursse.

Taotlustega seotud hinnangulised kulud

Mõnede sidusrühmade arvates peaks tasude kehtestamise otsus lähtuma tasude eeldatavast suurusest. Sektorite kaupa taotlustega seotud kulude hindamine on raske ülesanne, sest EFSA teadusliku hindamise aluseks olevast ligikaudu 15 erinevast vertikaalsest õigusaktist tulenevalt on taotlused (ja ka nende hindamiseks vajalikud vahendid) erinevad.

EFSA on esitanud taotluste menetlemisega seotud hinnangulised kulud. Tabelist 1 nähtub, et EFSA eelarve osa, mis kulub taotluste menetlemiseks, on viimase kolme aastaga kasvanud.

Tabel 1. Taotluste menetlemisele eraldatav osa EFSA eelarvest (allikas: EFSA)

2007 | 2008 | 2009 | 2010[15] |

Taotluste menetlemisele kuluv osa (%) EFSA eelarvest | 20% | 29% | 31% | 31% |

Menetletud taotluste arv (ning muutus eelnenud aastaga võrreldes) | 132 | 195 (+48%) | 1258 (+545%) | 2209 (+76%) |

Esitatud taotluste arv (ning muutus eelnenud aastaga võrreldes) | 542 | 4741 (+774%) | 596 (-87%) | 970 (+63%) |

Tabelist 1 nähtub, et korrelatsiooni taotluste arvu ja nende menetlemisele eraldatud vahendite vahel on väga vähe, sest EFSA eelarvekitsikused on seotud avalike kulutuste mudeliga. Selle probleemi lahendamiseks tuleb EFSA-l seada prioriteedid, piirata taotlejatele pakutavat teenust ja hajutada töökoormus üsna pika ajavahemiku peale.

Graafikul 3 on kujutatud EFSA eelarvelised eraldised taotlustele ja prognoosid ajavahemikuks 2007–2013.

Graafik 3. Taotluste menetlemise hinnanguline kulu 2007–2013 (allikas: EFSA)

[pic]

EFSA esitatud esialgsed hinnangud näitavad, et sektorist sõltuvalt võivad taotlusega seotud kulud olla väga erinevad: tervisealane väide – 23 000 eurot, toiduga kokku puutuvad materjalid – 29 000 eurot, uuendtoit – 68 000 eurot, GMOd – 337 000 eurot, söödalisandid – 43 000 kuni 91 000 eurot, toidu lisaaine – 66 000 eurot, lõhna- ja maitseained – 34 000 eurot, suitsutuspreparaat – 58 000 eurot, toiduensüüm – 32 000 eurot, toitaineallikad (toidulisandid, eritoiduks ettenähtud toiduained, rikastatud toiduained) – 88 000 eurot, pestitsiidid – 4 900 eurot (jääkide piirnormide puhul) kuni 375 000 eurot (toimeainete puhul) ning imikute piimasegud – 131 000 eurot.

Toimikutega seotud kulu suurus sõltub nende keerukusest ja toimikute arvust.

Nimetatud esialgsed hinnangud hõlmavad haldus- ja tegevuskulusid (tööjõukulu, tugiteenused, juhendmaterjalide koostamine, infrastruktuurikulud, üldkulud) ning taotlejate jaoks väljatöötatavate täiendavate teenuste osa (%).

Esialgsed prognoosid annavad küll ülevaate kulude jagunemisest sektoriti, kuid vajavad veel analüüsimist ja täiendamist. Eelkõige tuleks sektorite kaupa eristada kõik taotluste hindamiseks vajalikud toimingud, teha kindlaks igale toimingule kuluv aeg ning kulud vastavalt tööjõukuludele. Sama oluline on selgitada, kuidas tuleks jagada kulud, mis on seotud üldhuviteenustega, nagu juhendmaterjalide koostamine.

Komisjon on seisukohal, et lisaks taotlustega seotud kulude põhjalikumale analüüsile sektorite kaupa tuleks arvestada ka järgmist:

– Sissenõutava tasu määr ei tohiks olla sama, mis taotluse menetlemisega seotud kulude määr. Tasu määr peaks tulenema pakutava teenuse kuludest ja võtma arvesse muid asjaolusid, nagu keskmised kulud, taotluste keerukusastme võimalikud erinevused (loa laiendamine, uuendamine jne), võimalikud ühistoimikud ja VKEdelt nõutav väiksem tasu.

– Tasu määra arvutamisel peaks lisaks EFSA praeguse tööga seotud kuludele arvesse võtma ka edaspidi täiendavalt pakutavate teenuste kulu. Näiteks võiks amet võtta kasutusele teeninduskvaliteedi standardid, millega võetaks kohustus järgida täpseid norme ja mõõdetavaid näitajaid ning pidada kinni vahetähtaegadest.

SIDUSRÜHMADE ARVAMUSTEL PÕHINEVAD VALIKUVÕIMALUSED

Enamik liikmesriike ja sidusrühmi tunnistas oma arvamuseavaldustes (vt 1. osa), et põhimõtteliselt sobib tasude kehtestamine hea juhtimistava põhimõttega. Eriti rõhutati seda, et tasusüsteemi abil võib tagada riigieelarveliste vahendite suunamise avalike huvide rahastamisele ning taotlejatele professionaalsema teenuse pakkumise (vt punkt 1.1.1 soovitatavuse kohta). Peamised küsitavused on seotud tasusüsteemi kehtestamise võimalikkusega toiduainesektoris, kui arvestada seda, et õiguslik raamistik, mis kehtestab lubade menetlemise viisi toiduahela teatavate toiduainete või ainete puhul, on põhiliselt suunatud kõigi ettevõtjate huvides olevate üldlubade väljaandmisele (vt punkt 1.2.1 võimalikkuse kohta).

Aruteludest jäi sõelale neli valikuvõimalust:

6. kindlasummaline tasu[16] kõigile loataotlejatele,

7. erisummalised tasud[17] kõigile loataotlejatele,

8. erisummalised tasud[18] loaomanikest taotlejatele,

9. praegune tasudeta süsteem jääb alles.

Valikuvõimaluste 1, 2 ja 3 puhul uuritakse ka punktis 2.1 nimetatud läbivaatamistega seotud küsimusi.

Selline võimalike valikute loetelu ei ole lõplik, vaid esindab üksnes sidusrühmade arvamusi. See on hea alus edasisele tööle, kuid ei välista muid alternatiive.

Komisjoni analüüsitulemused tasusüsteemi kehtestamise võimalikkuse kohta (vt punkt 1.2.2) osutavad mitmele edasist süvenemist vajavale küsimusele. Tasude kehtestamise ja nende määra üle otsustamisel tuleb arvesse võtta ka võimalike tasustatavate teenuste pakkumisega seotud kulusid ning nende prognoose tuleks täpsustada (vt punkt 2.2).

Tähelepanu tuleb pöörata ka järgmistele asjaoludele:

- Taimekaitsevahendite sektorit käsitlevates ELi õigusaktides on sätestatud riiklikul tasandil tasude sissenõudmise võimalus. Täiendavad tasud võivad suures osas riiklikke tasusid dubleerida, sest viimastest võidakse juba rahastada liikmesriikide osalemist EFSA vastastikuste eksperdihinnangute koostamises.

- VKEde turulepääsuvõimalusi tuleb igati toetada. Seepärast on vaja kaaluda neile eritingimuste kehtestamist.

- EFSA teenustele tasu kehtestamine ei tohiks olla ajendiks taotlejatele ainuõiguste andmisele, kui meenutada, et üldlubade väljaandmise üks eesmärke on tagada tootjatele võimalus viia parima hinnaga turule ained, mis ei ole olemuselt uuenduslikud.

Üldised järeldused

Arvestades kõiki käesolevas aruandes esile tõstetud küsimusi, eelkõige tasusüsteemi kehtestamise keerukust ELi toiduaineid käsitlevate õigusaktide kohaldamisalas, on komisjon seisukohal, et kaalumist vajavate valikuvõimaluste väljaselgitamiseks on vaja rohkem aega ning lõplikke järeldusi praegu veel teha ei saa. Seda tehakse mõjude hindamise käigus. Ennetamata sellise hindamise tulemusi, tuleks igal juhul lähemalt uurida erisummaliste tasude kehtestamist loaomanikest taotlejatele (valik 3). Sellega seoses tuleks selgitada ka taotlejatele pakutava teenuse kvaliteedi parandamise küsimust.

EFSA tasude kehtestamist võiks eelkõige kaaluda järgmistes sektorites, kus luba antakse kõigi juhtudel või mõnel erijuhul konkreetsele omanikule ning see ei ole üldluba:

- geneetiliselt muundatud organismide luba (maaviljelus),

- geneetiliselt muundatud toiduainete ja sööda luba,

- konkreetsetele loaomanikule väljaantav toidulisandite luba,

- konkreetsetele loaomanikule väljaantav väidete luba,

- konkreetsetele loaomanikule väljaantav uuendtoidu luba[19],

- loetellu kantud toimeained, millele võib anda loa taimekaitsevahenditena kasutamiseks,

- suitsutuspreparaatide luba[20].

Võimalikult tulemusliku lähenemisviisi leidmiseks kavatseb komisjon viia läbi mõju hindamise, mille puhul võtekase arvesse liikmesriikide, sidusrühmade ja EFSA seisukohti ning käesolevas aruandes esile toodud tähelepanekuid ja märkusi. Hindamise käigus pööratakse tähelepanu ka muudele ELi poliitikavaldkondadele ja teiste ELi reguleerivate ametite kogemustele.

Kõiki kandidaatsektoreid hinnatakse üksikasjalikult, et selgitada tasude kehtestamise erinevate stsenaariumide majanduslikku ja eelarvelist mõju ettevõtjatele (sh VKEd). See võimaldab kindlaks teha, kuidas erinevate tasutüüpide mõju jaguneks sektorite vahel, kui suured tasumäärad tuleksid kõne alla, VKEdele jõukohaste tasude määramise tingimused ja nende mõju innovatsioonile.

Oluline on hinnata ka mõju, mis tasusüsteemil oleks EFSA üldisele toimimisele ja tõhususele eriti järgmistes valdkondades: loa taotlejatele professionaalsema teeninduse pakkumise võimalused, riiklike ametitega/asutustega tööülesannete jagamise mõju, tasakaal tõhusamate teenuste huvides tegutsemise ja üldhuvides eesmärkide järgimise vahel, suhtumine EFSA sõltumatusse ning mõju EFSA toimimise üldisele jätkusuutlikkusele.

Komisjon palub parlamendil ja nõukogul võtta käesoleva aruande ja komisjoni järelduste suhtes seisukoht.

[1] Sidusrühmade arvamus kuulati ära toiduahela ning looma- ja taimetervise nõuanderühmas (vt http://ec.europa.eu/food/committees/advisory/index_en.htm).

[2] Liikmesriikidega konsulteeriti toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee vahendusel 27. juunil 2007 (vt http://ec.europa.eu/food/committees/regulatory/scfcah/general_food/sum_25062007_en.pdf).

[3] Konsultatsioonidokument asub veebiaadressil http://ec.europa.eu/food/consultations/fees_efsa_en.pdf.

[4] Vt joonealune märkus 2.

[5] Vt joonealune märkus 1.

[6] http://ec.europa.eu/food/committees/advisory/summary_20052010_efsa_en.pdf http://ec.europa.eu/food/committees/regulatory/scfcah/toxic/index_en.htm

[7] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta. Pestitsiidide puhul on lubade menetlemine osaliselt detsentraliseeritud.

[8] EFSA põhilised tööülesanded on järgmised: esitada komisjonile, liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile teaduslikud arvamused; abistada komisjoni tehnilistes ja teaduslikes küsimustes; koguda ja analüüsida andmeid toiduahela ohutuse kohta; teha kindlaks võimalikud riskid; toetada häda- või kriisiolukorras komisjoni teadusvaldkonnas; teavitada üldsust riskidest.

[9] Nõukogu 10. veebruari 1995. aasta määrus (EÜ) nr 297/95 Euroopa Ravimihindamisametile makstavate lõivude kohta.

[10] Komisjoni 16. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 340/2008 Euroopa Kemikaaliametile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), makstavate tasude kohta.

[11] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet.

[12] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet.

[13] Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb uuendtoitu (KOM(2007) 872 (lõplik)), ning millega tagatakse taotlejale heakskiidetud andmekaitsega seotud eriload viieks aastaks. Vt ka joonealune märkus 19.

[14] Taotlusi eeldatakse esitatavat järgmiselt: toidu lisaained – 20, söödalisandid – 34, GMOd – 15, toiduga kokku puutuvad materjalid – 30, lõhna- ja maitseained – 25, toiduensüümid – 20, suitsutuspreparaadid – 3, uuendtoit – 10, toidulisandid – 3, tervisealased väited – vähemalt 50.

[15] Hinnangud

[16] Kindlasummalise tasu kehtestamise korral maksavad kõik taotlejad sama summa. Üks nö allvariant võiks olla kõigile taotlejatele kehtestatav haldustasu, mis kataks üksnes halduskulu.

[17] Erisummalise tasu puhul sõltuks selle määr toote/aine liigist ja vastavast sektoriomasest loa menetlemisest. Seega võib tasu olla kindlasummaline ja sektoriti erinev või tunnitasu. .

[18] Vt joonealune märkus 17.

[19] Komisjoni uuendtoitu käsitleva ettepaneku (KOM(2007) 872) artiklite 7 ja 12 kohaselt juhtudel, kui uuendtoidu ühenduse loetellu kandmine põhineb uutel teaduslikel tõenditel ja/või konfidentsiaalsetel teaduslikel andmetel, ei tohi koos taotlusega esitatud uusi teaduslikke tõendeid ja konfidentsiaalseid andmeid viie aasta jooksul alates uuendtoidu ühenduse loetellu kandmise kuupäevast kasutada teise taotluse kasuks ilma taotleja nõusolekuta (taotleja nimi ja aadress märgitakse loetelu kandesse).

[20] Plasti ringlussevõtu puhul kinnitatakse loa omanik.